EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013PC0018

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta

/* COM/2013/018 final - 2013/0012 (COD) */

52013PC0018

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta /* COM/2013/018 final - 2013/0012 (COD) */


SELETUSKIRI

1.           Ettepaneku taust ja eesmärgid

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”[1] juhtalgatuste „Ressursitõhus Euroopa” ja „Innovatiivne liit” eesmärk on leida lahendus ühiskondlikele probleemidele, nagu kliimamuutused, energia- ja ressursinappus, suurendada konkurentsivõimet ning saavutada ressursside ja energia tõhusama kasutamise abil energiajulgeolek. Kooskõlas selle strateegiaga kutsuti valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”[2] vabanema transpordi naftasõltuvusest ja seati eesmärgiks vähendada transpordist tulenevaid kasvuhoonegaaside heiteid 2050. aastaks 60 %. Selles teatati, et komisjon töötab välja „säästvate alternatiivkütuste strateegia, mis hõlmab ka asjaomast infrastruktuuri” (24. algatus) ja koostab „tankimiseks vajalikke infrastruktuure käsitlevad suunised ja normid” (26. algatus).

Komisjoni teatises Euroopa alternatiivkütuste strateegia kohta[3] hinnatakse peamisi võimalikke alternatiivkütuseid, mis asendaksid naftat, aidates samas kaasa transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heidete vähendamisele, ning esitatakse ulatuslik loetelu alternatiivkütuste turu arendamise meetmetest Euroopas, mis täiendavad muid naftatarbimise ja transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võetavaid poliitikameetmeid.

Peamised võimalikud alternatiivkütused on elekter, vesinik, biokütused, maagaas (veeldatud ja surumaagaasi ning gaasist toodetud vedelike kujul) ja veeldatud naftagaas.

Alternatiivkütuste infrastruktuuri ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelise liidese ühiste tehniliste kirjelduste puudumist peetakse suureks takistuseks alternatiivkütuste turuletoomisele ja tarbijate heakskiidu pälvimisele.

Käesoleva direktiivi ettepaneku eesmärk on tagada alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamine ja selle infrastruktuuri ühiste tehniliste kirjelduste rakendamine liidus. Selle eesmärk on lihtsustada turujõudude tööd ja aidata selle algatusega suurendada Euroopa majanduskasvu.

2.           Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Komisjon tegi ulatuslikke ettevalmistusi ja konsulteeris 2010.–2011. aastal tuleviku transpordikütuste Euroopa eksperdirühma kaudu ning 2011. aasta novembris ja detsembris peetud sihipärase konsulteerimise käigus ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga, 2011. aastal transpordi- ja keskkonnaekspertide ühisrühma kaudu liikmesriikide ekspertidega, 2010.–2012. aastal CARS 21 kõrgetasemelise töörühma kaudu ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga ning 2011. aasta augustist oktoobrini internetis peetud avaliku konsulteerimise käigus ja Euroopa Liidu 2011. aasta säästva energia nädala raames toimunud konverentsil „Tuleviku transpordikütused” üldsusega.

Kahe eksperdirühma ja CARS 21 kõrgetasemelise töörühma aruanded, avaliku konverentsi kokkuvõtted ning avaliku ja sidusrühmadega peetud sihipärase konsulteerimise käigus saadud arvamuste kokkuvõtted on avaldatud komisjoni veebisaidil[4].

Korraldatud on mitmesuguseid uuringuid. Keskkonnasõbralike transpordisüsteemide uuringu („Study on Clean Transport Systems”) käigus analüüsiti alternatiivkütuste võimalikku panust transpordi valges raamatus seatud kasvuhoonegaaside heidete 60 % suuruse vähendamise eesmärgi saavutamisse. Keskkonnahoidlike transpordisüsteemide rakendusuuringus alternatiivkütuste infrastruktuuri kohta („CTS Implementation Study on Alternative Fuels Infrastructure”) hinnati eri võimalusi üleeuroopalise alternatiivkütuste infrastruktuuri väljaarendamiseks[5]. Uuringus „EU Transport GHG: Routes to 2050”[6] käsitleti konkreetselt käesoleva algatuse suhtes tähtsust omavaid CO2-heite vähendamise küsimusi ja selle järeldustes rõhutati, et sõidukite tõhususe pidev tehniline täiustamine peab paralleelselt alternatiivkütustega etendama olulist rolli kogu poliitikapaketi tasuvuse tagamisel.

Käesoleva ettepanekuga koos esitatavas mõjuhinnangus uuriti peamiste võimalike alternatiivkütuste infrastruktuuriga seotud olukorda. Selles hinnati eri poliitikavõimalusi alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamiseks ja ühiste tehniliste kirjelduste rakendamiseks.

3.           Ettepaneku õiguslik külg

Käesolevas direktiivi ettepanekus sätestatakse alternatiivkütuste turu arendamise riiklike poliitikaraamistike kehtestamise ja alternatiivkütuste miinimuminfrastruktuuri rajamise nõuded, sealhulgas ühiste tehniliste kirjelduste rakendamine.

Infrastruktuuri miinimumulatus soovitakse muuta kohustuslikuks elektri, vesiniku ja maagaasi (veeldatud ja surumaagaas) puhul, mis aitab saavutada nende alternatiivkütuste heakskiitmist tarbijate poolt (turustamine) ning tehnoloogia arendamise ja kasutamise jätkamist ettevõtjate poolt.

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette, et iga liikmesriik rajab miinimumarvu elektrisõidukite laadimispunke, millest 10 % oleksid üldkasutatavad. Selles sätestatakse iga liikmesriigi kohta elektrisõidukite miinimumarv, mis põhineb elektrisõidukitega seotud eesmärkidel, mille paljud liikmesriigid on juba püstitanud, ja ekstrapoleerimine eeldatavasse üldnäitajasse kogu liidu kohta. Suurema linnastumise määraga liikmesriikides võib eeldada suuremal arvul elektrisõidukeid, sest elektrisõidukid võetakse kasutusele peamiselt linnastutes, kuna nende sõiduulatus on piiratud ning neil on suur positiivne mõju saasteaineheidete ja müra vähendamisele. Peale selle vajab üks elektrisõiduk vähemalt kaht laadimispunkti, mida saab kasutada täis laadimiseks, ja teatavat arvu üldkasutatavaid laadimispunkte vahepealseks lisalaadimiseks, et vältida vahemaadest tingitud muresid.

Laadimispunktide ja sõidukite vaheliste liideste ning veesõidukite maismaalt tuleva elektritoite suhtes on vaja rakendada ühiseid tehnilisi kirjeldusi.

Olemasolevad vesinikutanklad, mida on seni rajatud vesinikusõidukite tutvustamisprojektide raames, saavad täiendust, et vesinikusõidukid saaksid kogu riigi ulatuses ringi liikuda. See võimaldaks vesinikusõidukitel kogu liidus ringi liikuda. See võib olla aluseks hilisemale üleeuroopalise võrgu rajamisele. Vesinikutanklate suhtes on vaja rakendada ühiseid tehnilisi kirjeldusi.

Veeldatud maagaasi tanklad ehitatakse kõikidesse üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu mere- ja siseveesadamatesse ning – maksimumkaugust ületamata – maanteede äärde. Veeldatud maagaasi tanklate, nagu ka mootorsõidukitele ette nähtud surumaagaasitanklate suhtes on vaja rakendada ühiseid tehnilisi kirjeldusi.

Surumaagaasitanklaid rajatakse sellisel määral, mis võimaldab surumaagaasisõidukitel kogu liidus ringi liikuda.

Vaja on selget ja lihtsat teavet turul müüdavate kütuste ja sõidukite sobivuse kohta, et lisada tarbijatele mõeldud teave kõigi tanklate pumpade juurde, sõidukite kasutusjuhenditesse ja sõidukitele.

Alternatiivkütuste portfelli muudatused, infrastruktuuriga kaetus ning kütuste ja nende infrastruktuuri tehniliste kirjelduste vastuvõtmine sätestatakse delegeeritud õigusaktides.

Vahendid tarbija teavitamiseks kütustest ja nende sobivusest sõidukitele määratakse kindlaks rakendusaktidega.

Kõik käesoleva direktiivi ülevõtmiseks olulised elemendid sisalduvad käesoleva ettepaneku artiklites, lisades ja põhjendustes. Selgitavaid dokumente ei ole seetõttu vaja.

3.1.        Õiguslik alus – õigusakti vorm

Käesoleva direktiivi ettepaneku pikaajaline eesmärk on edendada alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamise toetamise kaudu säästvat transporti. See meede põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punktil d. Käesolevas ettepanekus sätestatud kindlaksmääratud ulatusega kohustused tagavad ettevõtjatele ja tarbijatele prognoositavad raamtingimused. Liikmesriigid peavad kehtestama riiklikud poliitikaraamistikud, mille miinimumelemendid on sätestatud käesolevas direktiivi ettepanekus. Liikmesriigid saavad siiski valida, milliste ülevõtmismeetoditega sätestatud eesmärke saavutada. Paindlikkus direktiivi ülevõtmisel võimaldab liikmesriikidel kasutada vahendeid, mida nad peavad direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks kõige kulutasuvamaks.

3.2         Ettepaneku sisu

Artiklis 1 määratakse kindlaks direktiivi reguleerimisala, nõudes ühiste tehniliste kirjelduste rakendamist ning elektri, maagaasi (veeldatud ja surumaagaas) ja vesiniku kui alternatiivsete transpordikütuste miinimuminfrastruktuuri rajamist.

Artiklis 2 määratletakse käesolevas direktiivis kasutatud mõisted.

Artiklis 3 tehakse liikmesriikidele kohustuseks kehtestada riiklikud poliitikaraamistikud alternatiivkütuste ja nende infrastruktuuri turu arendamiseks. Selles esitatakse ka sätted liikmesriikidevahelise koostöö kohta ja nähakse ette komisjonile aruannete esitamise kohustus ja kõnealuste riiklike poliitikaraamistike hilisem hindamine komisjoni poolt.

Artiklis 4 sätestatakse elektrisõidukite laadimispunktide miinimumarv igas liikmesriigis ja ühised tehnilised kirjeldused, millele see infrastruktuur peab vastama.

Artiklis 5 nõutakse piisaval arvul vesinikutanklate rajamist nende liikmesriikide territooriumil, kus vesinikutanklad on juba olemas, et vesinikusõidukid saaksid neis liikmesriikides kogu riigi ulatuses ringi liikuda. Selles määratakse kindlaks ka ühised tehnilised kirjeldused, millele see infrastruktuur peab vastama.

Artikliga 6 nähakse ette, et kõik üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu mere- ja siseveesadamad ning maanteed oleksid varustatud veeldatud maagaasi tanklatega, ja et määrataks kindlaks ühised tehnilised kirjeldused, millele see infrastruktuur peab vastama. Selles nõutakse ka piisava arvu surumaagaasitanklate rajamist maksimumkaugust ületamata, et surumaagaasisõidukid saaksid kogu liidus ringi liikuda, ning määratakse kindlaks ühised tehnilised kirjeldused, millele surumaagaasitanklad peavad vastama.

Artiklis 7 määratakse kindlaks selle teabe ühised elemendid, mis tuleb edastada tarbijatele kütuste ja nende sobivuse kohta sõidukitele ja mis tuleb lisada tanklates pumba juurde, sõidukite kasutusjuhenditesse ja sõidukitele.

Artiklis 8 täpsustatakse delegeeritud õigusaktide menetlust.

Artiklis 9 täpsustatakse komiteemenetlust rakendusaktide jaoks.

Artiklis 10 visandatakse liikmesriikide ja komisjoni aruannete ajakava ja sisu.

Artiklis 11 sätestatakse käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaeg ja riiklikest ülevõtmismeetmetest teatamise menetlus.

Artiklis 12 täpsustatakse käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

I lisas kehtestatakse riiklike poliitikaraamistike miinimumelemendid.

II lisas kehtestatakse igas riigis rajatavate elektrisõiduki laadimispunktide miinimumarv.

III lisas määratakse kindlaks elektrisõidukite laadimispunktide, laevade maismaalt tuleva elektritoite, vesinikutanklate ja maagaasi- (suru- ja veeldatud maagaasi-) tanklate tehnilised kirjeldused ning kütusenormid, mida tuleb tarbijatele transpordikütuste kohta edastatavas teabes kasutada.

Subsidiaarsuse põhimõte

Liidu õigus transpordi valdkonnas meetmeid võtta on sätestatud ELi toimimise lepingu ühist transpordipoliitikat käsitlevas VI jaotises, artiklites 90 ja 91.

Selles valdkonnas on vaja liidu algatust, kuna liikmesriikidel ei ole vajalikke õigusvahendeid alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamise ja tehniliste kirjelduste üleeuroopalise kooskõlastamise saavutamiseks.

Selle valdkonna Euroopa meetme lisaväärtus tuleneb alternatiivkütuste infrastruktuuri puudumise probleemi riigiülesest olemusest. Sõiduki-, laeva- ja seadmetootjad peavad liidu ühtse turu jaoks tootma oma tooteid suurtes kogustes. Nad peavad ka saama tugineda järjepidevale arengule liikmesriikides. Ka tarbijad ja transpordikasutajad ootavad alternatiivkütusel töötavate sõidukite ja laevade üleeuroopalist liikuvust. Euroopa meede võib tagada vajaliku kooskõlastamise kogu liidu turul ja ühiste tehniliste kirjelduste rakendamise kogu ELis.

Proportsionaalsuse põhimõte

Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks on kavandatud meede seotud ainult selliste alternatiivkütustega nagu elekter, vesinik ja maagaas (veeldatud ja surumaagaas), millega seoses esinevad turutõrked nõuavad riiklikku sekkumist, ja kahte liiki transporti (maantee- ja veetransport), mille vajaliku miinimumvõrgu arengut ei ole võimalik saavutada liidu toetuseta. Need sektorid hõlmavad üle 80 % kauba- ja reisijateveo mahust. Alternatiivkütuste kasutamine neis sektorites on oluline naftasõltuvusest vabanemiseks, Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ning kasvuhoonegaaside ja saasteainete heidete vähendamiseks.

4.           Mõju eelarvele

Mõju ELi eelarvele piirdub vaid direktiivi rakendamise järelkontrolliga seotud kuludega.

2013/0012 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[7],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[8],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[9],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Oma teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[10] on komisjon võtnud eesmärgiks suurendada konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut tõhusama ressursi- ja energiakasutuse teel.

(2) Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”[11] kutsuti üles vabanema transpordi naftasõltuvusest. Sellest tulenevalt võttis komisjon endale kohustuse töötada välja säästvate alternatiivkütuste strateegia ning asjakohane infrastruktuur. Samuti seati valges raamatus eesmärgiks vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 60 % võrra.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta[12] seati eesmärgiks saavutada transpordikütuste puhul taastuvate energiaallikate 10 % suurune turuosa.

(4) Sidusrühmade ja liikmesriikide ekspertidega konsulteerimise ning eksperdiarvamuste[13] põhjal tehti kindlaks, et peamised nafta pikaajalise asendamise CO2-heite vähendamise potentsiaaliga alternatiivkütused on elekter, vesinik, biokütused, maagaas ja veeldatud naftagaas.

(5) CARS 21 kõrgetasemelise töörühma 6. juuni 2012. aasta aruandes[14] leiti, et ELi ühtlustatud alternatiivkütuste infrastruktuuri puudumine takistab alternatiivkütustel töötavate sõidukite turuletoomist ja viivitab neist keskkonnakasu saamist. Komisjoni teatises „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava” võeti aluseks CARS 21 kõrgetasemelise töörühma aruande peamised soovitused ja esitati neil põhinev tegevuskava[15]. Käesolev direktiiv alternatiivkütuste infrastruktuuri kohta on üks komisjoni teatatud põhimeetmetest.

(6) Vältida tuleks siseturu killustumist alternatiivkütuste kooskõlastamata turuletoomise tõttu. Kõikide liikmesriikide kooskõlastatud poliitikaraamistikud peaksid seepärast andma pikaajalise kindluse, mida on vaja avaliku ja erasektori investeeringuteks sõiduki- ja kütusetehnoloogiasse ning infrastruktuuri rajamiseks. Liikmesriigid peaksid seetõttu kehtestama riiklikud poliitikaraamistikud, milles kirjeldatakse nende eesmärke ja alternatiivkütuste turu arengut toetavaid meetmeid, sealhulgas rajatavat infrastruktuuri. Liikmesriigid peaksid konsultatsioonide või poliitikaraamistike kaudu tegema piirkondlikul või makropiirkondlikul tasandil koostööd teiste naaberliikmesriikidega, eriti siis, kui on vaja tagada alternatiivkütuste infrastruktuuriga kaetuse piiriülene järjepidevus või ehitada riigipiiride lähedusse uus infrastruktuur. Komisjon peaks pärast riiklike poliitikaraamistike korrapärast hindamist tagama nende kooskõlastamise ja ELi tasandil poliitilise sidususe.

(7) Liidu ja liikmesriigi alternatiivkütuste toetusmeetmeid tuleks kohaldada ainult riiklike poliitikaraamistikega hõlmatud kütuste suhtes, et avaliku sektori toetus keskenduks siseturu kooskõlastatud arendamisele alternatiivkütustel töötavatel sõidukitel ja laevadel põhineva üleliidulise liikuvuse suunas.

(8) Alternatiivkütuste infrastruktuuri toetusmeetmeid tuleb rakendada ELi toimimise lepingus olevate riigiabi eeskirjade põhimõtete kohaselt.

(9) Biokütused on biomassist toodetud kütused, nagu on määratletud direktiivis 2009/28/EÜ[16]. Biokütused on praegu tähtsaim alternatiivkütuste liik, mis moodustab 4,4 % ELi transpordis tarbitavast kütusest. Nad võivad kaasa aidata CO2-heite olulisele vähendamisele, kui neid toodetakse säästvalt ja nad ei põhjusta kaudset maakasutuse muutust. Nendest saaks puhast energiat kõigi transpordiliikide jaoks. Tarneraskused ja säästlikkusega seotud kaalutlused võivad siiski nende kasutamist piirata.

(10) Alternatiivkütuste infrastruktuuri ebaühtlane arendamine liidus takistab mastaabisäästu saavutamist pakkumise poolel ja üleliidulist liikuvust nõudluse poolel. Rajada tuleb uued infrastruktuurivõrgud, eelkõige elektri, vesiniku ja maagaasi (veeldatud ja surumaagaas) jaoks.

(11) Elekter on puhas kütus, mis sobib eelkõige nelja- ja kaherattaliste elektrisõidukite kasutuselevõtuks linnastutes, mille tulemusel võib paraneda õhukvaliteet ja väheneda müra. Liikmesriigid peaksid eelkõige linnastutele keskendudes tagama, et elektrisõidukite laadimispunkte rajataks piisavalt, vähemalt kaks korda nii palju kui on sõidukeid, ja et 10 % neist oleksid üldkasutatavad. Elektrisõidukite eraomanikud sõltuvad suurel määral juurdepääsust üldkasutatavates (nt korterelamute, büroo- või ärihoonete) parklates asuvatele laadimispunktidele. Riigiasutused peaksid kodanike abistamiseks ette nägema eeskirjad, mis tagaksid, et kinnisvaraarendajad ja –haldajad looksid asjakohased infrastruktuurid, kus oleks piisaval arvul elektrisõidukite laadimispunkte.

(12) Elektrisõidukite infrastruktuuri arendamisel tuleb arvesse võtta kõnealuse infrastruktuuri ja elektrisüsteemi vastastikust mõju ning liidu elektripoliitikat. Elektrisõidukite laadimispunktide rajamine ja käitamine peaks toimuma konkurentsiturul, millele on juurdepääs kõikidel laadimisinfrastruktuuride rajamisest või käitamisest huvitatud isikutel.

(13) Elektrisõidukid võiksid suurendada elektrisüsteemi stabiilsust, kui nende akusid laetaks võrgust ajal, mil üldine elektrinõudlus on väike, ja ajal, mil üldine elektrinõudlus on suur, kantaks elektrit akudest võrku tagasi. Seetõttu tuleks laadimispunktides kasutada arukaid arvestisüsteeme ja seal küsitav elektrihind peaks olema turupõhine, et dünaamilise hinnakujundusega edendataks paindlikku tarbimist (ja salvestamist).

(14) Liikmesriigid peaksid tagama nende elektrisõidukite laadimispunktide kooskõla, mis ei ole üldkasutatavad, ning suurendama sünergiat arukate arvestite kasutuselevõtu kavadega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13 juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ,[17] I lisa punktis 2 sätestatud kohustusest. Üldkasutatavad laadimispunktid ei kuulu praegu direktiivi 2009/72/EÜ VI peatükis määratletud jaotusvõrguettevõtja reguleeritud tegevuse alla.

(15) Komisjon andis 2010. aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele volituse (M468) anda välja uued standardid või vaadata läbi olemasolevad, selleks et tagada laadimispunkti ja sõiduki laadimisseadme vaheline koostalitlusvõime ja ühenduvus. CEN/CENELEC lõi töörühma, kes avaldas 2011. aasta oktoobris aruande. Kuigi aruandes on mitmeid soovitusi, ei saavutatud ühe standardliidese valimisel üksmeelt. Seepärast on vaja täiendavaid poliitikameetmeid, et leida litsentsivaba lahendus, mis tagaks üleeuroopalise koostalitlusvõime.

(16) Kaldaäärsed elektrirajatised võivad varustada mere- ja siseveetransporti puhta elektriga, eriti mere- ja siseveesadamates, kus on probleeme õhukvaliteedi või müratasemega.

(17) Vesinikusõidukite, sh kaherattaliste vesinikusõidukite turuosa on praegu väga väike, kuid vesinikusõidukite ulatuslikuma kasutuselevõtu võimaldamiseks on oluline piisava vesinikutanklate infrastruktuuri rajamine.

(18) Liikmesriigid peaksid tagama üldkasutatava infrastruktuuri rajamise mootorsõidukite varustamiseks vesinikuga, nii et mootorsõidukite tanklate vaheline kaugus võimaldaks vesinikusõidukitel kogu riigi ulatuses ringi liikuda ja et linnastutes oleks teatav arv tanklaid. See võimaldaks vesinikusõidukitel kogu liidus ringi liikuda.

(19) Maagaasisõidukite jaoks on liidus praegu umbes 3 000 tanklat. Täiendavaid tanklaid oleks lihtne rajada ja varustada olemasolevast hästi välja arendatud piirkonnast, mis hõlmab liidu maagaasi jaotusvõrku, tingimusel et gaasi kvaliteet on praegustes ja kõrgtehnoloogilistes gaasisõidukites kasutamiseks piisav.

(20) Liikmesriigid peaksid tagama üldkasutatava infrastruktuuri rajamise mootorsõidukite varustamiseks gaasilises olekus surumaagaasiga, nii et tanklatevaheline kaugus võimaldaks surumaagaasisõidukitel kogu liidu ulatuses ringi liikuda, ja et linnastutes oleks teatav arv tanklaid.

(21) Veeldatud maagaas on laevadele atraktiivne alternatiiv, sest väävliheite kontrolli piirkondades (Sulphur Emission Control Areas) tuleb vähendada laevakütuste väävlisisaldust ja see käib poolte Euroopa lähisõidulaevade kohta, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivis 2012/33/EL, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega[18]. Mere- ja siseveelaevade jaoks rajatav veeldatud maagaasi tanklate põhivõrk peaks olema kättesaadav vähemalt 2020. aasta lõpuks. Kuigi esialgu keskendutakse põhivõrgule, ei välista see võimalust, et pikemas perspektiivis tehakse veeldatud maagaas kättesaadavaks ka põhivõrku mittekuuluvates sadamates, eriti neis, mis on olulised laevadele, mis ei tegele transpordiga (kalalaevad, avamere teeninduslaevad jne).

(22) Veeldatud maagaas võib olla ka kulutasuv tehnoloogia raskeveokitele, mille puhul tuleb järgida Euro VI normide rangeid saasteaineheidete piirmääri[19].

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta[20] ette nähtud põhivõrk peaks olema veeldatud maagaasi infrastruktuuri kasutuselevõtu aluseks, kuna see hõlmab peamisi liiklusvooge ja võimaldab võrgust kasu saada.

(24) Kuna mootorsõidukikütuste liigid aina mitmekesistuvad ja kodanike liikuvus liidu maanteedel kasvab pidevalt, tuleb tarbijad varustada selge ja kergesti arusaadava teabega nende sõiduki sobivuse kohta eri kütustega, mida liidu transpordikütuste turul pakutakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ,[21] kohaldamist.

(25) Selleks et tagada käesoleva direktiivi sätete kohandamine turu ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte alternatiivkütuste portfelli, infrastruktuuri tunnusjoonte ja piisava katvuse ning kütusenormide kohta. Eelkõige on oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(26) Laadimispunktide ja tanklate koostalitluse tehnilised kirjeldused tuleks kindlaks määrata Euroopa standardites, mis on täielikus kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste standarditega. Euroopa standardite puudumine takistab üksikasjalike viidete esitamist mõnele vajalikule kirjeldusele. Komisjon peaks seega paluma Euroopa standardiorganisatsioonidel avaldada sellised Euroopa standardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ)[22] artikliga 10, ning need standardid peaksid põhinema kehtivatel rahvusvahelistel standarditel või vajaduse korral poolelioleval rahvusvahelisel standardimistööl. Kui rahvusvahelised standardid on juba vastu võetud, tuleks neis sisalduvaid tehnilisi kirjeldusi kasutada ajutise lahendusena, kuni võetakse vastu Euroopa standardid. Veel avaldamata standardite puhul on töö aluseks: i) „Configuration FF, IEC 62196-3:CDV 2012” mootorsõidukite alalisvooluga kiirlaadimispunktide korral, ii) standard ISO TC67/WG10 veesõidukitele ette nähtud veeldatud maagaasi tanklate korral ja iii) standardi ISO/TC 252 osas tehtud töö mootorsõidukite surumaagaasitanklate ning veeldatud ja surumaagaasi tanklate korral. Komisjonile tuleks anda õigus kohandada viiteid Euroopa standardites esitatud tehnilistele kirjeldustele delegeeritud õigusaktidega.

(27) Komisjon peaks direktiivi kohaldamisel konsulteerima asjaomaste eksperdirühmadega, nagu tuleviku transpordikütuste Euroopa eksperdirühm, mis koosneb asjaomase majandusharu ja kodanikuühiskonna ekspertidest, ning transpordi- ja keskkonnaekspertide ühisrühm, mis ühendab liikmesriikide eksperte.

(28) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(29) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleb komisjonile anda rakendamisvolitused ühiste menetluste ja kirjelduste sätestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[23].

(30) Kuna alternatiivkütuste turu ulatusliku arengu edendamise eesmärki ei ole võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil, vaid on vaja liidu meetmeid, et tagada Euroopa tööstusharu kulutasuvaks arenguks nõudlus nende sõidukite kriitilise massi järele ja võimaldada alternatiivkütustel töötavate sõidukite üleeuroopalist liikuvust, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei minda käesoleva direktiiviga nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine meetmete raamistik alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtuks liidus, et vabaneda transpordi naftasõltuvusest, ja sätestatakse alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamise miinimumnõuded ja ühised tehnilised kirjeldused, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ning maagaasi- (veeldatud ja surumaagaas) ja vesinikutanklate tehnilised kirjeldused.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „alternatiivkütused” – kütused, mis asendavad transpordi energiavarustuses fossiilseid kütteõlisid ja millel on potentsiaali aidata kaasa selle CO2-heite vähendamisele. Need on järgmised:

– elekter;

– vesinik;

– biokütused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ määratlusele;

– sünteetilised kütused;

– maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas) ning

– veeldatud naftagaas;

2) „laadimispunkt” – tavalaadimispunkt või kiirlaadimispunkt või paigaldis elektrisõiduki aku füüsiliseks vahetamiseks;

3) „tavalaadimispunkt” – laadimispunkt, mis võimaldab varustada elektrisõidukit otse vooluvõrgust alla 22 kW võimsusega toitega;

4) „kiirlaadimispunkt” – laadimispunkt, mis võimaldab varustada elektrisõidukit otse vooluvõrgust üle 22 kW võimsusega toitega;

5) „üldkasutatav laadimispunkt või tankla” – laadimispunkt või tankla, millele on kasutajatel mittediskrimineeriv juurdepääs;

6) „elektrisõiduk” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta)[24] määratletud sõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 25 km/h ja mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga, mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud, ja nende kõrgepingel töötavate osade ja süsteemidega, mis on elektrilise jõuülekande kõrgepingesiiniga galvaaniliselt ühendatud;

7) „tankla” – statsionaarse pumba abil mis tahes kütusega, välja arvatud veeldatud maagaasiga, varustamise koht;

8) „veeldatud maagaasi tankla” – püsi- või teisaldatavate paigaldiste (sh sõidukid ja laevad) külge ühendatud füüsiliselt olemasoleva pumba või teisaldatava veeldatud maagaasi mahuti abil veeldatud maagaasiga varustamise koht.

Artikkel 3 Riiklikud poliitikaraamistikud

1.           Iga liikmesriik võtab alternatiivkütuste ja nende infrastruktuuri turu arendamiseks vastu riikliku poliitikaraamistiku, mis sisaldab I lisas loetletud teavet ja vähemalt järgmisi elemente:

– hinnang alternatiivkütuste olukorra ja edasise arengu kohta;

– hinnang alternatiivkütuste infrastruktuuriga kaetuse piiriülese järjepidevuse kohta;

– reguleeriv raamistik, millega toetatakse alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamist;

– poliitikameetmed, millega toetatakse riikliku poliitikaraamistiku rakendamist;

– kasutuselevõtu ja tootmise toetusmeetmed;

– teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamise alane toetus;

– alternatiivkütuste kasutuselevõtu eesmärgid, eelkõige […];

– alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite eeldatav arv 2020. aastaks;

– hinnang selle kohta, milline on vajadus nende veeldatud maagaasi tanklate järele väljaspool üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrku asuvates sadamates, mis on olulised laevadele, mis ei tegele veoteenustega, eriti kalalaevadele;

– vajaduse korral koostöö teiste liikmesriikidega vastavalt lõikele 2.

2.           Liikmesriigid teevad konsultatsioonide või ühiste poliitikaraamistike kaudu koostööd, et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete sidusus ja kooskõla, eelkõige valdkonndades, mis eeldavad alternatiivkütuste infrastruktuuriga kaetuse piiriülest järjepidevust.

3.           Alternatiivkütuste infrastruktuuri riiklikke toetusmeetmeid kohaldatakse ainult riiklike poliitikaraamistikega hõlmatud kütuste suhtes.

4.           Alternatiivkütuste infrastruktuuri toetusmeetmeid tuleb rakendada ELi toimimise lepingus olevate riigiabi eeskirjade põhimõtete kohaselt.

5.           Liikmesriigid teavitavad oma riiklikest poliitikaraamistikest komisjoni [18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

6.           Komisjon hindab riiklikke poliitikaraamistikke ja tagab poliitilise sidususe ELi tasandil. Ta esitab Euroopa Parlamendile riiklike poliitikaraamistike hindamisaruande ühe aasta jooksul pärast riiklike poliitikaraamistike kättesaamist.

7.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 esitatud elementide loetelu ja I lisas sätestatud teabe muutmiseks.

Artikkel 4 Transpordi varustamine elektriga

1.           Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2020 rajatakse vähemalt II lisa tabelis esitatud miinimumarv elektrisõidukite laadimispunkte.

2.           Vähemalt 10 % laadimispunktidest peavad olema üldkasutatavad.

3.           Elektrisõidukite tavalaadimispunktid peavad hiljemalt 31. detsembriks 2015 vastama III lisa punktis 1.1 sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

Elektrisõidukite kiirlaadimispunktid peavad hiljemalt 31. detsembriks 2017 vastama III lisa punktis 1.2 sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud tava- ja kiirlaadimispunktide varustus on kättesaadav õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

4.           Liikmesriigid tagavad, et sadamates luuakse veesõidukite kaldaäärse elektritoite võimalus, kui see on kulutasuv ja keskkonnale kasulik.

5.           Mere- ja siseveetranspordi kaldaäärne elektritoide peab hiljemalt 31. detsembriks 2015 vastama III lisa punktis 1.3 sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

6.           Kõik elektrisõidukite üldkasutatavad laadimispunktid tuleb varustada direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 28 määratletud arukate arvestisüsteemidega ja need laadimispunktid peavad vastama nimetatud direktiivi artikli 9 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

7.           Elektrisõidukite laadimispunkti tarbimisandmete ja arvestisüsteemi suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/72/EÜ I lisa punkti 1 alapunkti h ja I lisa punkti 2 viimast lõiku.

8.           Liikmesriigid ei keela elektrisõidukite kasutajatel osta elektrit mis tahes elektritarnijalt, olenemata sellest, millises liikmesriigis tarnija on registreeritud. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on õigus sõlmida elektritarneleping mitme tarnijaga korraga, nii et elektrisõiduki elektritarnelepingu saab sõlmida eraldi.

9.           Liikmesriigid tagavad, et igaüks saab rajada või käitada üldkasutatavaid laadimispunkte ja et jaotussüsteemide käitajad teevad iga sellise isikuga mittediskrimineerivat koostööd.

10.         Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavates laadimispunktides küsitavad hinnad on mõistlikud ega sisalda trahve või heidutavaid tasusid selle eest, et elektrisõidukit laeb kasutaja, kes ei ole laadimispunkti käitajaga lepingulistes suhetes.

11.         Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8 vastu delegeeritud õigusakte seoses III lisa punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 sätestatud tehniliste kirjelduste ajakohastamisega.

Artikkel 5 Transpordi varustamine vesinikuga

1.           Liikmesriigid, kelle territooriumil on juba käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval vesinikutanklad, tagavad hiljemalt 31. detsembriks 2020 piisava arvu üksteisest maksimaalselt 300 km kaugusel asuvate üldkasutatavate tanklate kättesaadavuse, et vesinikusõidukid saaksid kogu riigi ulatuses ringi liikuda.

2.           Kõik mootorsõidukite vesinikutanklad peavad hiljemalt 31. detsembriks 2015 vastama III lisa punktis 2 sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

3.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8 vastu delegeeritud õigusakte seoses III lisa punktis 2 sätestatud tehnilise kirjelduse ajakohastamisega.

Artikkel 6 Transpordi varustamine maagaasiga

1.           Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2020 on kõikides üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu meresadamates üldkasutatavad veeldatud maagaasi tanklad.

2.           Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2025 on kõikides üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu siseveesadamates üldkasutatavad veeldatud maagaasi tanklad.

3.           Liikmesriigid teevad koostööd tagamaks, et veeldatud maagaasil töötavad raskeveokid saaksid liikuda mööda üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu maanteesid. Sel eesmärgil rajatakse hiljemalt 31. detsembriks 2020 üldkasutatavad veeldatud maagaasi tanklad, millevaheline kaugus on alla 400 km.

4.           Kõik mere- ja siseveetranspordi jaoks ette nähtud veeldatud maagaasi tanklad peavad hiljemalt 31. detsembriks 2015 vastama III lisa punktis 3.1 sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

5.           Kõik mootorsõidukite üldkasutatavad veeldatud maagaasi tanklad peavad hiljemalt 31. detsembriks 2015 vastama III lisa punktis 3.2 sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

6.           Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2020 on olemas piisav arv üldkasutatavaid tanklaid, millevaheline maksimumkaugus on 150 km, et surumaagaasisõidukid saaksid kogu liidu ulatuses ringi liikuda.

7.           Kõik mootorsõidukite surumaagaasitanklad peavad hiljemalt 31. detsembriks 2015 vastama III lisa punktis 3.3 sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

8.           Kõik mootorsõidukite surumaagaasitanklad peavad pakkuma sellise kvaliteediga gaasi, mis on vajalik olemasolevate ja kõrgtehnoloogiliste surumaagaasisõidukite kasutamiseks.

9.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8 vastu delegeeritud õigusakte III lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud tehniliste kirjelduste ajakohastamise kohta.

10.         Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on seotud:

- veeldatud maagaasi ladustamise, transpordi ja tankimise alaste ohutuseeskirjadega;

- laevade ja väikelaevade ning mere- ja siseveetranspordi jaoks ette nähtud veeldatud maagaasi tanklate koostalitluse tehniliste kirjeldustega.

Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 9 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 7 Tarbijate teavitamine transpordikütustest

1.           Ilma et see piiraks direktiivi 2009/30/EÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kõikide turulmüüdavate kütuste sobivuse kohta sõidukile on asjakohane, selge ja lihtne teave kättesaadav:

(a) kõikide tanklate pumpade juures, sõidukimüügiettevõtetes ja liikmesriigi territooriumil asuvates tehnokontrollipunktides;

(b) sõidukite kasutusjuhendites;

(c) sõidukil. See nõue kehtib kõikide uute sõidukite suhtes, mis müüakse liikmesriigi territooriumil alates [käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaeg], ja kõikide muude liikmesriigi territooriumil registreeritud sõidukite suhtes alates sõiduki esimese tehnokontrolli kuupäevast pärast [käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev].

2.           Lõikes 1 osutatud teave kütuste sobivuse kohta peab põhinema Euroopa standardisüsteemi (EN) kohastel ja III lisa punktis 4 loetletud kütuse märgistamise standarditel, kui need on kehtestatud ja sobivad direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja need standardid esitatakse graafiliselt.

3.           Sama lõikes 2 osutatud graafilist esitust kasutatakse lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks.

4.           Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles määratakse kindlaks sobivust käsitleva teabe ja selle graafilise esituse konkreetne asukoht sõidukil, et tagada selle ühtlustamine liidus. Kui Euroopa standardisüsteemi kohaseid kütuse märgistamise standardeid ei ole kehtestatud või need ei ole direktiivi eesmärkide saavutamiseks sobivad, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, milles määratakse kindlaks liidu turule toodavate ja rohkem kui ühes liikmesriigis komisjoni hinnangu kohaselt vähemalt 1 % müügi kogumahust moodustavate kütuste märgistamise nõuded.

6.           Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu artiklis 9 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 8 Delegeerimine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Artiklites 3, 4, 5 ja 6 osutatud õigus antakse komisjonile määramata ajaks.

3.           Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 3, 4, 5 ja 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artiklite 3, 4, 5 ja 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile või nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 9 Komitee

1.           Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.           Kui komitee arvamust tuleb küsida kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse see menetlus ilma tulemusele jõudmata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamise tähtaja jooksul nii otsustab või kui komitee liikmete lihthäälteenamus seda taotleb.

Artikkel 10 Aruandlus ja läbivaatamine

1.           Iga liikmesriik esitab hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja pärast seda iga kahe aasta tagant komisjonile aruande riikliku poliitikaraamistiku ja selle rakendamise kohta. Need aruanded sisaldavad I lisas sätestatud teavet.

2.           Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmist] aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Komisjoni aruanne sisaldab järgmisi elemente:

– hinnang iga liikmesriigi võetud meetmete kohta;

– hinnang selle kohta, kuidas käesolev direktiiv on mõjutanud alternatiivkütuste turu arengut ning milline on olnud selle majanduslik ja keskkonnamõju;

– teave käesoleva direktiiviga hõlmatud ja muude alternatiivkütuste tehnilise edenemise ja nende turu arengu kohta.

Komisjon võib soovitada asjakohaseid meetmeid.

Komisjoni aruandes hinnatakse käesolevas direktiivis infrastruktuuri rajamise ja kirjelduste rakendamisega seoses sätestatud nõudeid ja kuupäevi, võttes arvesse asjaomaste alternatiivkütuste tehnilist ja majanduslikku edenemist ning nende turu arengut, ja kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek,.

Artikkel 11 Ülevõtmine

1.           Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

2.           Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.           Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 12 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

                                                                      

I LISA

Riiklikud poliitikaraamistikud

Riiklikud poliitikaraamistikud sisaldavad vähemalt järgmisi elemente:

1. Regulatiivne raamistik

Regulatiivne raamistik koosneb alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamist toetavatest meetmetest, nagu ehitusload, parkimisload, ettevõtete keskkonnasäästlikkuse sertifitseerimine, tanklakontsessioonid.

2. Riikliku poliitikaraamistiku rakendamist toetavad poliitikameetmed

Need meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

- otsesed soodustused alternatiivkütustel töötavate transpordivahendite ostmiseks või infrastruktuuri rajamiseks;

- maksusoodustuste võimalus, et edendada alternatiivkütustel töötavaid transpordivahendeid ja nende infrastruktuuri;

- riigihangete, sealhulgas ühishangete kasutamine alternatiivkütuste toetamiseks;

- nõudluse stimuleerimine mitterahaliste stiimulitega, näiteks eelisjuurdepääs piirangualadele, parkimispoliitika, eraldi sõidurajad.

3. Kasutuselevõtu ja tootmise toetusmeetmed

Iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtuks kütuste ja transpordiliikide (maantee-, raudtee-, vee- ja lennutransport) kaupa.

Iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised, millega toetatakse alternatiivkütuste tehnoloogiaid kasutavaid tootmisettevõtteid, kütuste ja transpordiliikide kaupa.

4. Teadusuuringud, tehnoloogiaarendus ja tutvustamistegevus:

Iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised alternatiivkütustega seotud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse toetamiseks kütuste ja transpordiliikide kaupa.

5. Eesmärgid

- 2020. aastaks seatud riiklikud eesmärgid seoses alternatiivkütuste kasutuselevõtuga eri liiki transpordis (maantee-, raudtee-, vee- ja lennutransport) ja asjaomase infrastruktuuriga;

- riiklikud aastaeesmärgid seoses alternatiivkütuste kasutuselevõtuga eri liiki transpordis ja asjaomase infrastruktuuriga, et saavutada 2020. aastaks seatud riiklikud eesmärgid.

II LISA

Elektrisõidukite laadimispunktide miinimumarv igas liikmesriigis

Liikmesriik || Laadimispunktide arv (tuhandetes) || Üldkasutatavate laadimispunktide arv (tuhandetes)

BE || 207 || 21

BG || 69 || 7

CZ || 129 || 13

DK || 54 || 5

DE || 1503 || 150

EE || 12 || 1

IE || 22 || 2

EL || 128 || 13

ES || 824 || 82

FR || 969 || 97

IT || 1255 || 125

CY || 20 || 2

LV || 17 || 2

LT || 41 || 4

LU || 14 || 1

HU || 68 || 7

MT || 10 || 1

NL || 321 || 32

AT || 116 || 12

PL || 460 || 46

PT || 123 || 12

RO || 101 || 10

SI || 26 || 3

SK || 36 || 4

FI || 71 || 7

SE || 145 || 14

UK || 1221 || 122

HR || 38 || 4

III LISA

Tehnilised kirjeldused

1. Elektrilaadimispunktide tehnilised kirjeldused

1.1. Mootorsõidukite tavalaadimispunktid

Vahelduvvoolul töötavad elektrisõidukite tavalaadimispunktid varustatakse koostalitluse eesmärgil standardis EN 62196-2:2012 kirjeldatud 2. tüüpi pistikühendustega.

1.2. Mootorsõdiukite kiirlaadimispunktid

Vahelduvvoolul töötavad elektrisõidukite kiirlaadimispunktid varustatakse koostalitluse eesmärgil standardis EN 62196-2:2012 kirjeldatud 2. tüüpi pistikühendustega.

Alalisvoolul töötavad elektrisõidukite kiirlaadimispunktid varustatakse koostalitluse eesmärgil asjakohases 2014. aastaks vastu võetavas EN standardis kirjeldatud „Combo 2”-tüüpi pistikühendustega.

1.3. Veesõidukite kaldaäärne elektritoide

Veesõidukite kaldaäärne elektritoide, sealhulgas süsteemide tehniline lahendus, paigaldamine ja katsetamine peavad vastama asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile ja kuni selle standardi avaldamiseni standardi IEC/ISO/IEEE 80005-1 tehnilisele kirjeldusele.

2. Mootorsõidukite vesinikutanklate tehnilised kirjeldused

2.1. Välitingimustes paiknevad vesinikutanklad, mis väljastavad maismaasõidukite kütusena kasutatavat gaasilist vesinikku, peavad vastama asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile ja kuni selle standardi avaldamiseni gaasilise vesiniku tankimise standardis ISO/TS 20100:2008 sisalduvale tehnilisele kirjeldusele.

2.2. Vesinikutanklate väljastatava vesiniku puhtus peab vastama asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile ja kuni selle standardi avaldamiseni standardis ISO 14687-2 sisalduvale tehnilisele kirjeldusele.

2.3. Vesinikutanklates tuleb kasutada tankimisalgoritme ja -seadmeid, mis vastavad asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile ja kuni selle standardi avaldamiseni standardi ISO 20100 gaasilisel vesinikul töötavate pinnavee-kergsõidukite protokollidele.

2.4. Sõidukite ühenduspesad gaasilise vesiniku tankimiseks peavad vastama asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile ja kuni selle standardi avaldamiseni gaasilisel vesinikul töötavate maismaasõidukite tankimispesade standardile ISO 17268.

3. Maagaasitanklate tehnilised kirjeldused

3.1. Veesõidukite veeldatud maagaasi tanklate tehniline kirjeldus

Veesõidukitele ette nähtud veeldatud maagaasi tanklad peavad vastama asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile.

3.2. Mootorsõidukite veeldatud maagaasi tanklate tehniline kirjeldus

Mootorsõidukitele ette nähtud veeldatud maagaasi tanklad peavad vastama asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile.

3.3. Mootorsõidukite surumaagaasitanklate tehnilised kirjeldused

3.3.1. Surumaagaasi tankimispesad ja surumaagaasimahutid peavad vastama UN/ECE eeskirjale nr 110 (milles viidatakse standardi ISO 14469 I ja II osale).

3.3.2. Surumaagaasitanklad ning veeldatud gaasi ja surumaagaasi tanklad peavad vastama asjakohasele 2014. aastaks vastu võetavale EN standardile.

4. Biokütuseid sisaldava bensiini ja diislikütuse tehnilised kirjeldused

4.1.      Bensiin, mis sisaldab väikeses koguses bioetanooli, peab vastama standardile EN228.

4.2.      Diislikütus, mis sisaldab väikeses koguses biodiislikütust, peab vastama standardile EN590.

4.3.      Kõik tanklate bensiinipumbad peavad vastama standardis EN 228 kindlaks määratud kütuse märgistamise nõuetele.

4.4. Kõik tanklate diislikütusepumbad peavad vastama standardis EN 590 kindlaks määratud kütuse märgistamise nõuetele.

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Maksed Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Direktiiv alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[25]

Transport

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[26]

¨ (Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ (Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatus „Ressursitõhus Euroopa”

VALGE RAAMAT Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 4

Kasutada rohkem vähese CO2-heitega transpordiliike ja edendada multimodaalsust (seotud üldeesmärgiga „Tõhus transport”).

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Sise-, õhu- ja meretransport

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Minimaalse alternatiivkütuste infrastruktuuri ülesehitamine ja ühiste tehniliste standardite rakendamine kogu ELis.

ELi sõiduki- ja laevatööstuse juhtpositsiooni säilitamine; Euroopa majanduskasvule ja töökohtade loomisele kaasaaitamine.

Transpordi naftast sõltuvuse lõpetamine.

Kaasaaitamine transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite 60 %lisele vähendamisele 2050. aastaks.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Laadimis-/tankimiskohtade arv

Alternatiivkütusel töötavate sõidukite/laevade arv

Naftaimpordi osakaalu vähenemine protsentides

Transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemine protsentides

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Lühiajaline perspektiiv:

Minimaalne infrastruktuuriga kaetus elektri, vesiniku, veeldatud maagaasi (veetransport ja veoautod) ja surumaagaasi osas.

Kütuse märgistamine tankimiskohtades ja sõidukitel.

Pikaajaline perspektiiv: Optimaalne infrastruktuuriga kaetus elektri, vesiniku, veeldatud maagaasi (veetransport ja veoautod) ja surumaagaasi osas.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Alternatiivkütuste infrastruktuuri ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite ja laevade ühtse turu arengu hõlbustamine.

Nõuetekohaste tingimuste loomine mitmesugustele turuosalistele, et nad saaksid oma vastavaid ülesandeid täita.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varasemad algatused ja toetusmeetmed olid peamiselt suunatud kütusetootmisele, sõidukitehnoloogia arendamisele ja alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite turustamisele, samas kui vajalike infrastruktuuride ülesehitamine jäeti tähelepanuta.

Selliste kogemuste tulemused kinnitavad, et vaja on võtta infrastruktuuridega seotud ELi meetmeid.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Transpordi infrastruktuurid – TEN-T, Euroopa Ühendamise Rahastu

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

Ñ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood algab alates direktiivi vastuvõtmisest.

1.7.        Ettenähtud haldusviisid[27]

Ñ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[28]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja seejärel iga kahe aasta tagant esitavad liikmesriigid komisjonile aruande alternatiivkütuste turu ja vastava infrastruktuuri arendamise riikliku poliitikaraamistiku ja selle rakendamise kohta.

Kahe aasta möödumisel käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast esitab komisjon iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Viivitused direktiivi ülevõtmisel.

Nõuetele mittevastav rakendamine.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Liikmesriikide korrapärased aruanded (esimene aruanne kaks aastat pärast direktiivi jõustumist, seejärel iga kahe aasta tagant).

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Seireuuringuteks ettenähtud ELi-poolne rahastamine. Nende uuringute teostamist jälgivad nõuetekohaselt komisjoni talitused.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Investeeringuid teeb ainult tööstusharu. Komisjon viib iga kahe aasta tagant läbi uuringu.

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

06.020300 – Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused Finantseerimine toimub vahendite ümberjaotamise kaudu (mõju uuele mitmeaastasele finantsraamistikule puudub)

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number 06.020300 Kirjeldus: Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused || Liigendatud/ liigendamata ([29]) || EFTA riigid[30] || Kandidaatriigid[31] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: PUUDUVAD

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Rubriik…..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number 06.020300 || Rubriik: Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || || || Aasta N[32] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida 06.020300 || Kulukohustused || (1) || 0 || 250,000 || 0 || 250,000 || 0 || 250,000 || 0 || 750,000

Maksed || (2) || || || 250,000 || || 250,000 || || 250,000 || 750,000

Eelarverea nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[33] || || || || || || || ||

Eelarverea nr || || (3) || || || || || || || ||

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || || 250,000 || || 250,000 || || 250,000 || ||

Maksed || =2+2a +3 || || || 250,000 || || 250,000 || || 250,000 || 750,000

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || 250,000 || || 250,000 || || 250,000 || || 750,000

Maksed || =5+ 6 || || , || 250,000 || || 250,000 || || 250,000 || 750,000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (Võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N (EUR) || Aasta N+1 (EUR) || Aasta N+2 (EUR) || Aasta N+3 (EUR) || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) (EUR) || KOKKU (EUR)

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ||

Ÿ Inimressursid (töötajate ümberpaigutamine) || 131,000 || 131,000 || 131,000 || 131,000 || 131,000 || 131,000 || 131,000 || 917,000

Ÿ Muud halduskulud: Halduskomitee – 1 koosolek aastas || 13,770 || 13,770 || 13,770 || 13,770 || 13,770 || 13,770 || 13,770 || 96,390

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 1 013,390

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 144,770 || 1 013,390

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[34] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 144,770 || 394,770 || || 394,770 || || 394,770 || || 1 329,080

Maksed || 144,770 || || 394,770 || || 394,770 || || 394,770 || 1 329,080

3.2.2.     Maksed Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– Ñ  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[35] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulud EUR || Väljundite arv || Kulud EUR || Väljundite arv || Kulud EUR || Väljundite arv || Kulud EUR || Väljundite arv || Kulud EUR || Väljundite arv || Kulud EUR || Väljundite arv || Kulud EUR || Väljundite arv kokku || Kulud kokku EUR

ERIEESMÄRK nr 4[36]… || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || Uuringud || 250,000 || 0 || 0 || 1 || 250;000 || 0 || 0 || 1 || 250,000 || 0 || 0 || 1 || 250,000 || 0 || 0 || 3 || 750,000

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 4 kokku || 0 || 0 || 1 || 250;000 || 0 || 0 || 1 || 250,000 || 0 || 0 || 1 || 250,000 || 0 || 0 || 3 || 750,000

ERIEESMÄRK nr.. || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU EUR || 0 || 0 || 1 || 250;000 || 0 || 0 || 1 || 250,000 || 0 || 0 || 1 || 250,000 || 0 || 0 || 3 || 750,000

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– Ñ  ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist (töötajate ümberpaigutamine)

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[37] (EUR) || Aasta N+1 (EUR) || Aasta N+2 (EUR) || Aasta N+3 (EUR) || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) (EUR) || KOKKU (EUR)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || || 0 (töötajate ümberpaigutamine)

Muud halduskulud || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 96,390

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 96,390

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[38] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 13,370 || 96,390

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– Ñ  ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist töötajad paigutatakse ümber

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,5 AD + 0,05 AST || 0,5 AD + 0,05 AST || 0,5 AD + 0,05 AST || 0,5 AD + 0,05 AST || 0,5 AD + 0,05 AST || 0,5 AD + 0,05 AST || 0,5 AD + 0,05 AST

XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendi ühik: FTE)[39]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || ||

XX 01 02 02 (CA, INT, JED, LA ja SNE delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy[40] || - peakorteris[41] || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (CA, INT, SNE – kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 02 (CA, INT, SNE – otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– Ñ  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[42].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– ÑEttepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– Ñ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

· ¨  omavahenditele

· ¨  mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[43]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel … || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               KOM(2010) 2020 (lõplik).

[2]               KOM(2011) 144 (lõplik).

[3]               COM(2012) xxx.

[4]               http://ec.europa.eu/transport/urban/cts/doc/2011-01-25-future-transport-fuels-report.pdf;

http://ec.europa.eu/transport/urban/cts/doc/2011-12-2nd-future-transport-fuels-report.pdf;

http://ec.europa.eu/transport/urban/cts/doc/jeg_cts_report_201105.pdf;

http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/automotive/files/cars-21-final-report-2012_en.pdf

http://ec.europa.eu/transport/urban/events/2011_04_13_future_transport_fuels_en.htm;

http://ec.europa.eu/transport/urban/consultations/doc/cts/report-on-results.pdf;

http://ec.europa.eu/transport/urban/studies/doc/2012-08-cts-implementation-study.pdf.

[5]               http://ec.europa.eu/transport/urban/studies/urban_en.htm.

[6]               www.eutransportghg2050.eu.

[7]               ELT C , ,lk ...

[8]               ELT C , , lk ...

[9]               ELT C, , lk ...

[10]             KOM(2010) 2020.

[11]             KOM(2011) 144.

[12]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

[13]             COM(2013) 17.

[14]             http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/automotive/files/cars-21-final-report-2012_en.pdf.

[15]             COM(2012) 636 (final), 8.11.2012.

[16]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

[17]             ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

[18]             ELT L 327, 27.11.2012.

[19]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

[20]             ELT L xxx.

[21]             ELT L 140, 5.6.2009, lk 88.

[22]             ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

[23]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[24]             ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

[25]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[26]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[27]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[28]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[29]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[30]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[31]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

[32]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[33]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[34]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[35]             Väljundid on tarnitavad tooted ja teenused (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[36]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[37]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[38]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[39]             CA = lepingulised töötajad, INT = renditööjõud; JED = noored eksperdid delegatsioonides; LA = kohalikud töötajad, SAE = riikide lähetatud eksperdid.

[40]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised B..A read).

[41]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

[42]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[43]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Top