SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik”)[1] käsitlevas komisjoni ettepanekus on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) eelarveraamistik ja põhisuunad. Selle alusel esitab komisjon määruste paketi, milles sätestatakse ÜPP õiguslik raamistik aastateks 2014–2020, ning mõjuhinnangu, milles kaalutakse alternatiivseid võimalusi poliitika kujundamiseks.

Käesolev reformiettepanek põhineb 2020. aastaks seatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärke käsitleval teatisel,[2] milles esitatakse üldised poliitilised valikuvõimalused, et tulla toime põllumajanduse ja maapiirkondade tulevaste probleemidega ning täita ÜPP eesmärgid, nimelt: 1) elujõuline toidutööstus; 2) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed; ning 3) tasakaalustatud territoriaalne areng. Teatises käsitletud reformi suundi on ulatuslikult toetatud nii institutsioonidevahelises arutelus[3] kui ka mõjuhinnangu raames toimunud sidusrühmade nõupidamisel.

Kogu protsessist nähtus üks ühine teema – vajadus edendada ressursitõhusust, et tagada ELi põllumajanduse ja maapiirkondade arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale, säilitades põllumajanduspoliitika kahesambaline struktuur, mille puhul kasutatakse täiendavaid vahendeid samade eesmärkide saavutamiseks. Esimese samba moodustavad otsemaksed ja turumeetmed, mille alusel antakse ELi põllumajandustootjatele iga-aastast sissetulekutoetust ning toetust konkreetsete turuhäirete puhul; teise sambaga on hõlmatud maaelu arengu meetmed, mille puhul liikmesriigid koostavad ja kaasrahastavad ühise raamistiku alusel mitmeaastaseid programme[4].

ÜPP järjestikuste reformidega on suurendatud põllumajanduse turule orienteeritust, võimaldades tootjatele sissetulekutoetust, parandades keskkonnanõuete integreerimist ning tugevdades toetust maaelu arengule, mis on kogu ELi maapiirkondade arengu integreeritud poliitika. Samast reformiprotsessist tulenevad aga ka nõuded, et toetust liikmesriikide vahel ja liikmesriikides tuleb paremini jaotada ning sihipärasemalt suunata meetmeid, mida võetakse keskkonna-alaste probleemide ning turu suurenenud volatiilsusega tõhusamalt toimetulemiseks.

Varem tehti reforme peamiselt selleks, et leida lahendus siseprobleemidele alates tohututest ülejääkidest kuni toiduohutuse kriisideni; kõnealused reformid tulid ELile kasuks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Enamik tänapäeva vastavatest ülesannetest on siiski tingitud põllumajandusvälistest faktoritest ning vajaksid seega ulatuslikumat poliitilist reageeringut.

Sissetulekud põllumajanduses on eeldatavasti ka edaspidi löögi all, kuna põllumajandustootjad on silmitsi suuremate riskide, tootlikkuse aeglustumise ja sisendihindade tõusust tingitud hinnavahe väikese erinevusega; seetõttu on vaja säilitada sissetulekutoetus ja tõhustada vahendeid, et paremini riske juhtida ja kriisiolukordadele reageerida. Tugev põllumajandus on eluliselt oluline ELi toidutööstuse ja ülemaailmselt toiduga kindlustatuse jaoks.

Samal ajal peavad põllumajandus ja maapiirkonnad tegema jõupingutusi, et täita kliima- ja energiaalaseid ning elurikkuse strateegia kõrgeid eesmärke, mis on ELi 2020. aasta tegevuskava osad. Põllumajandus- ja metsandustootjaid kui peamisi maakasutajaid on vaja toetada selliste põllumajandustootmise ja tootmistavade rakendamisel ja säilitamisel, millest on kasu keskkonnaalaste ja kliimaeesmärkide saavutamisel, kuna turuhinnad selliste avalike hüvede pakkumist ei kajasta. Väga oluline on kasutada maapiirkondade eripalgelist potentsiaali ning sellega panustada kaasavasse majanduskasvu ja ühtekuuluvusse.

Seepärast ei ole tulevane ÜPP selline poliitika, mis tegeleb üksnes väikese, kuigi olulise ELi majanduse osaga, vaid see on ka selline poliitika, mis on strateegilise tähtsusega toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse tasakaalu jaoks. Selles seisneb ELi lisandväärtus tõeliselt ühise poliitika puhul, millega on võimalik kõige tõhusamalt kasutada piiratud eelarvevahendeid, et säilitada säästev põllumajandus kogu ELis, lahendada selliseid olulisi piiriüleseid ülesandeid nagu kliimamuutused ja solidaarsuse tugevdamine liikmesriikide vahel, kuid võimaldada ka kohalikele vajadustele sobivat paindlikku rakendamist.

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus sätestatud raamistikuga nähakse ette, et ÜPP võiks jääda oma kahesambalise struktuuri juurde, säilitades iga samba kohta eelarve 2013. aasta tasemel ning keskendudes ELi põhiprioriteetide saavutamisele. Säästvat tootmist tuleks soodustada otsetoetustega, eraldades 30 % nende eelarvelistest vahenditest kohustuslikeks meetmeteks, mis on kasulikud kliima ja keskkonna jaoks. Toetusetasemed peaksid järk-järgult lähenema ning suuremate abisaajate toetusi tuleks järk-järgult piirata. Koos muude ELi ühiselt hallatavate fondidega tuleks maaelu areng lisada ühisesse strateegilisse raamistikku, millel on tulemusele orienteeritud lähenemisviis ning mille puhul kehtivad selged ja tõhustatud eeltingimused. Seoses turumeetmetega tuleks ÜPP rahastamist väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku tõhustada kahe instrumendiga: 1) kriisireserv hädaolukordadele reageerimiseks; ning 2) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala laiendamiseks.

Selle põhjal on ÜPP õigusraamistiku põhielemendid ajavahemikuks 2014–2020 sätestatud järgmistes määrustes:

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad („otsetoetuste määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse määrus) („ÜTK määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta („maaelu arengu määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta („horisontaalne määrus”);

– ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste ja hüvitiste kehtestamise meetmed;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega.

Maaelu arengu määrus põhineb komisjoni 6. oktoobril 2011 esitatud ettepanekul, milles sätestatakse kõigi ühise strateegilise raamistiku[5] kohaselt toimivate fondide ühiseeskirjad. Järgneb veel üks määrus, milles käsitletakse enim puudust kannatavate isikute toetuseks ettenähtud abikava, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide kohaselt.

Lisaks sellele on ettevalmistamisel uued eeskirjad, milles käsitletakse toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamist, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud vastuväiteid, ning püüdes leida kõige sobivamat lahendust, et kooskõlastada toetusesaajate isikuandmete kaitse õigus läbipaistvuse põhimõttega.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Mõjuhinnangus hinnatakse ja võrreldakse kehtiva poliitikaraamistiku hindamise ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal kolme alternatiivse stsenaariumi mõju. See on pika, 2010. aasta aprillis alanud protsessi tulemus, mida juhtis talitustevaheline rühm, mis koondas ulatuslikud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid, sealhulgas kehtestas võrdlusaluse keskmise tähtajaga prognooside näol põllumajandusturgudele ja tuludele kuni 2020. aastani ning koostas mudeli põllumajandussektori poolt majandusele avalduvate eri poliitikastsenaariumide mõjude kohta.

Mõjuhinnangus töötati välja järgmised kolm stsenaariumi: 1) kohandamisstsenaarium, mille korral jätkuks praegune poliitikaraamistik, kuid tegeletakse selle kõige olulisemate puudustega, nt otsetoetuste jaotamine; 2) integratsioonistsenaarium, mis hõlmab suuri poliitilisi muudatusi, mis seisnevad otsetoetuste tõhusamas suunamises ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmises ning tugevdatud strateegilises suunatuses maaelu arengu poliitika paremaks koordineerimiseks muude ELi poliitikatega, samuti õigusliku aluse laiendamises tootjatevahelise koostöö suurendamiseks; ning 3) ümbersuunamisstsenaarium, mille puhul keskendutakse poliitikas vaid keskkonnale ning kaotatakse järk-järgult otsetoetused, eeldades et tootmisvõimsust saab säilitada ka ilma toetusteta ning maapiirkondade sotsiaal-majanduslikke vajadusi saab hõlmata muude poliitikatega.

Võttes arvesse majanduskriisi ja riikide rahandusele avaldunud survet, millele EL vastas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga, rõhutatakse kolme stsenaariumi puhul eri aspekte seoses tulevase ÜPP kolme poliitikaeesmärgiga, milleks on konkurentsivõimelisem ja jätkusuutlikum põllumajandus elujõulistes maapiirkondades. Selleks et saavutada parem kooskõla Euroopa 2020. aasta strateegiaga, eelkõige ressursitõhususe aspektist, on järjest olulisem parandada põllumajanduslikku tootlikkust teadusuuringute, teadmussiirde ning koostöö ja innovatsiooni edendamise kaudu (sealhulgas põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu). Kuna ELi põllumajanduspoliitika puhul ei tegutseta enam kauplemist moonutavas poliitikakeskkonnas, tuleb arvestada sektorile mõjuva lisasurvega, mis tuleneb täiendavast liberaliseerimisest Doha arengukava või vabakaubanduspiirkonna raames koos Mercosuriga.

Koostati kolm poliitikastsenaariumi, mille puhul võeti arvesse mõjuhinnangu raames läbiviidud konsultatsioonides väljendatud eelistusi. Huvitatud pooled said esitada oma arvamused ajavahemikul 23.11.2010–25.1.2011 ning 12.1.2011 korraldati nõuandekomitee kohtumine. Põhipunktid on kokkuvõtlikult järgmised[6].

– Sidusrühmade hulgas toetatakse laialdaselt vajadust tugeva, kahe samba struktuuril põhineva ÜPP järele, et lahendada probleeme seoses toiduga kindlustatuse, loodusvarade säästva majandamise ja territoriaalse arenguga.

– Enamik vastajaid leidis, et ÜPP peaks aitama kaasa turgude ja hindade stabiliseerimisele.

– Sidusrühmadel on eriarvamused toetuse suunamise kohta (eelkõige otsetoetuste ümberjaotamine ja toetuste piiramine).

– Ollakse ühel meelel selles suhtes, et mõlemal sambal on oluline osa kliimameetmete tõhustamises ning suuremas keskkonnahoidlikkuses ELi ühiskonna heaoluks. Kuigi paljud põllumajandustootjad leiavad, et see toimib juba praegu, on laiem avalikkus veendunud, et I samba kohaseid toetusi saaks kasutada tulemuslikumalt.

– Vastajad soovivad, et kõik ELi piirkonnad, sealhulgas vähem soodsad piirkonnad saaksid osa tulevasest majanduskasvust ja arengust.

– Paljud vastajad rõhutasid ÜPP integreerimist muude poliitikatega, nt keskkond, tervishoid, kaubandus, areng.

– Innovatsioonis, konkurentsivõimelise ettevõtluse arendamises ning ELi kodanikele avalike hüvede pakkumises nähti võimalust viia ÜPP vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

Mõjuhinnangus võrreldi seega kolme alternatiivset poliitikastsenaariumi.

Ümbersuunamisstsenaarium kiirendaks strukturaalset kohandamist põllumajandussektoris, suunates tootmise kõige kulutõhusamatele valdkondadele ja tulemuslikesse sektoritesse. Kuigi keskkonnatoetusi suurendatakse märkimisväärselt, seab see sektori ette suuremad ohud, kuna turusekkumine on võimalik vaid piiratud ulatuses. Lisaks suureneksid oluliselt sotsiaalsed ja keskkonnakulud, kuna vähem konkurentsivõimelised piirkonnad oleksid silmitsi märkimisväärse tulude vähenemise ja keskkonna halvenemisega, kuna kõnealuse poliitika järgi kaoks otsetoetuste võimendav mõju, mis on seotud nõuetele vastavuse tingimustega.

Teisest küljest võimaldaks kohandamisstsenaarium kõige paremini praegust poliitikat jätkata, millega kaasneks küll piiratud, kuid tuntav paranemine nii põllumajanduse konkurentsivõime kui ka keskkonnahoidlikkuse seisukohalt. Siiski on tõsiseid kahtlusi, kas selle stsenaariumi puhul tegeletakse piisavalt oluliste tulevaste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisega, mis toetaks ka põllumajanduse pikaajalist säästlikkust.

Integratsioonistsenaarium oleks uus edasiminek otsetoetuste paremal suunamisel ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Analüüs näitab, et keskkonnasäästlikkuse aspekt ei tekita põllumajandustootjatele suuri kulusid, kuid mõningane halduskoormus on siiski vältimatu. Seega on uue tõuke andmine maaelu arengule võimalik tingimusel, et liikmesriigid ja piirkonnad kasutavad uusi võimalusi tõhusalt ning et ühine strateegiline raamistik koos muude ELi vahenditega ei kaotaks sünergiat I sambaga ega nõrgestaks maaelu arengule omaseid tugevaid külgi. Kui õige tasakaal on saavutatud, oleks see stsenaarium kõige asjakohasem põllumajanduse ja maapiirkondade pikaajalise säästlikkuse seisukohalt.

Selle põhjal järeldatakse mõjuhinnangus, et integratsioonistsenaarium on kõige tasakaalustatum selleks, et viia ÜPP järk-järgult vastavusse ELi strateegiliste eesmärkidega ning see tasakaal kajastub ka eri elementide rakendamisel õigusakti ettepanekutes. Samuti on oluline töötada välja hindamisraamistik ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks koos ühiste, poliitikaeesmärkidega seotud näitajatega.

Lihtsustamist peetakse kogu protsessi vältel väga oluliseks ning lihtsustamist tuleks mitmel eri viisil edendada, näiteks nõuetele vastavuse ja turuinstrumentide täiustamise või väikepõllumajandustootjate kava väljatöötamisega. Lisaks tuleks otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmist kavandada selliselt, et halduskoormus, sealhulgas kontrollikulud oleksid võimalikult väikesed.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Soovitatakse säilitada kehtiv ÜPP kahesambaline struktuur, milles I samba üldiselt kohaldatavaid iga-aastasi kohustuslikke meetmeid täiendavad vabatahtlikud meetmed, mis on paremini kohandatud riiklike ja piirkondlike eripäradega II samba mitmeaastase programmipõhise lähenemise alusel. Siiski tuleks otsetoetuste uue kontseptsiooni puhul paremini kasutada ära sünergiat II sambaga, mille meetmed viiakse omakorda ühisesse strateegilisse raamistikku, et neid paremini kooskõlastada muude ELi ühiselt hallatavate vahenditega.

Seoses sellega jäetakse alles ka nelja peamise õigusakti praegune struktuur, ehkki finantsmääruse reguleerimisala on suurendatud, et koondada üldsätted horisontaalsesse määrusesse.

Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. ÜPP on tõepoolest ühine poliitika: see kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse, mida hallatakse ELi tasandil säästva ja mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ELis ning oluliste piiriüleste probleemidega tegelemiseks, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse suurendamine. Võttes arvesse tulevikuprobleeme seoses toiduga kindlustatusega ning keskkonna ja territoriaalse tasakaaluga, jääb ÜPP strateegilise tähtsusega poliitikaks, et tagada kõige tulemuslikum lahendus poliitilistele probleemidele ning eelarvevahendite kõige tõhusam kasutamine. Lisaks soovitatakse jätta alles kahe samba vahendite praegune struktuur, mille puhul on liikmesriikidel suurem vabadus suunata meetmeid kohalike eripärade arvestamiseks ning samuti II samba kaasrahastamiseks. II sammas hõlmab ka uut Euroopa innovatsioonipartnerlust ja riskijuhtimise meetmete kogumit. Samal ajal viiakse poliitika paremini vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga (sealhulgas ühine raamistik muude ELi vahenditega) ning võetakse kasutusele mitmed parandamise ja lihtsustamise elemendid. Mõjuhinnangu raames teostatud analüüs näitab selgelt, millised kulud tekivad seoses negatiivsete keskkonda mõjutavate, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, kui midagi ei võeta ette.

Pidades silmas seda, et otsetoetuste määrust hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2014, määratakse käesoleva määrusega kindlaks otsetoetuste netoülemmäärad 2013. kalendriaasta puhul, kehtestades toetuste ümbersuunamisele sarnaneva kohandusmehhanismi, et tagada maksete taseme säilitamine, võttes samas arvesse järkjärgulist kohaldamist uutes liikmesriikides.

4.           MÕJU EELARVELE

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga on ette nähtud, et märkimisväärne osa ELi eelarvest peaks jätkuvalt olema suunatud põllumajandusele, mis on ühine strateegilise tähtsusega poliitika. Seega soovitatakse, et ÜPP peaks pöörama rõhku oma põhitegevusele, mille kohaselt eraldatakse aastatel 2014–2020 (praeguste hindade juures) 317,2 miljardit eurot I sambale ja 101,2 miljardit eurot II sambale.

I ja II samba rahastamisvahenditele antakse täiendavaid rahalisi vahendeid 17,1 miljardi euro ulatuses, millest 5,1 miljardit eurot on ette nähtud teadusuuringutele ja innovatsioonile, 2,5 miljardit eurot toiduohutusele ja 2,8 miljardit enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmiseks mitmeaastase finantsraamistiku muudest rubriikidest, samuti 3,9 miljardit eurot uuele kriisireservile põllumajandussektoris ning 2,8 miljardit eurot Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondile väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, moodustades seega aastatel 2014–2020 eelarve kogumahuks 435,6 miljardit eurot.

Seoses toetuse jagamisega liikmesriikides tehakse ettepanek, et kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused jäävad allapoole kui on 90 % ELi keskmisest, katavad ühe kolmandiku sellest vahest. Selle põhjal arvutatakse otsetoetusi käsitlevas määruses riiklikud ülemmäärad.

Maaelu arengu toetuse jaotamine põhineb objektiivsetel kriteeriumidel seoses poliitikaeesmärkidega, võttes arvesse praegust jaotamist. Nagu praegugi tuleks vähem arenenud piirkondade puhul jätkuvalt kasutada kõrgemaid kaasrahastamise määrasid, mida kohaldatakse ka teatavate meetmete suhtes, nagu teadmussiire, tootjarühmad, koostöö ja Leader.

Kasutusele on võetud teatav sammastevaheline paindlikkus (kuni 5 % otsetoetustest): vahendite paigutamine I sambast II sambasse võimaldab liikmesriikidel tugevdada oma maaelu arengu poliitikat ning II sambast I sambasse paigutamine on suunatud liikmesriikidele, kus otsetoetuste tase on alla 90 % ELi keskmisest.

ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu üksikasjad on esitatud ettepanekutele lisatud finantsselgituses.

2011/0286 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[7]

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[8]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[9]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr […], millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad[10] [uus ÜPP määrus] sätestatud toetuskavasid tuleb hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2014. See tähendab, et nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003,[11] peaks ka edaspidi olema alus põllumajandustootjatele sissetulekutoetuse andmiseks 2013. kalendriaastal.

(2) Määrusega (EÜ) nr 73/2009 on kehtestatud otsetoetuste järkjärgulise kohustusliku vähendamise süsteem („toetuste ümbersuunamine”) ja ka kuni 2012. kalendriaastani kohaldatav vabastus süsteemi kohaldamisest kuni 5 000 euro suuruste otsemaksete suhtes. Selle tulemusena on otsetoetuste netosummad („netoülemmäärad”), mida võib liikmesriigis pärast ümbersuunamise kohaldamist maksta, kindlaks määratud kuni 2012. kalendriaastani. Selleks, et säilitada otsetoetuste summa 2013. kalendriaastal 2012. aastaga sarnasel tasemel, kuid võtta samas asjakohaselt arvesse järkjärgulist kohaldamist uutes liikmesriikides, on otstarbekas kehtestada 2013. aastaks kohandusmehhanism, millel on samaväärne toime kui toetuste ümbersuunamisel ja netoülemmääradel. Äärepoolseimates piirkondades kohaldatavate ühise põllumajanduspoliitika toetuste eripärast tingituna ei tohiks sellist kohandusmehhanismi kohaldada kõnealuste piirkondade põllumajandustootjate suhtes.

(3) Selleks et tagada otsetoetuste sujuv toimimine 2013. kalendriaastal, on vajalik laiendada 2012. kalendriaastaks sätestatud netoülemmäärasid 2013. aastale ning neid vajaduse korral kohandada, eelkõige seoses suurenemistega, mis tulenevad otsetoetuste järkjärgulisest kohaldamisest uutes liikmesriikides ning nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määruses (EÜ) nr 378/2007 (milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad)[12] sätestatud vabatahtliku ümbersuunamise peatamisest.

(4) Vastavalt järkjärgulise kohaldamise mehhanismile, mis on ette nähtud 2005. aasta ühinemisaktiga, on Bulgaaria ja Rumeenia otsetoetuste tase jätkuvalt allpool muudes liikmesriikides 2013. aastal kohaldatavast otsetoetuste tasemest, pärast seda, kui üleminekuperioodil on kohandatud põllumajandustootjatele makstavaid toetusi. Seega ei tohiks kohandusmehhanismi kohaldada Bulgaaria ja Rumeenia põllumajandustootjate suhtes.

(5) Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 134, 135 ja 136 sätestatud finantsülekanded, mis tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, seonduvad 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsperspektiiviga. Kuid 2013. kalendriaasta vastab 2014. eelarveaastale, mis kuulub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alla, millega kehtestatakse alaliselt maaelu arengu programmitöö jaoks kasutada olevad summad. Seega tuleks sellised finantsülekanded kaotada.

(6) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 73/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 73/2009 muudetakse järgmiselt.

(1) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)      lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.     Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 11 kohaldamist, ei tohi otsetoetuste netosummad, mida võib liikmesriigis 2013. aastale eelneva mis tahes kalendriaasta kohta pärast käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 ning määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 kohaldamist või 2013. kalendriaastal pärast käesoleva määruse artikli 10a kohaldamist maksta (v.a määruste (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 1405/2006 kohaselt makstavad otsetoetused), ületada käesoleva määruse IV lisas sätestatud ülemmäärasid. Vajaduse korral kohaldavad liikmesriigid lineaarset vähendamist nendele otsetoetuste summadele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 7 ja 10 ning määruse (EÜ) nr 378/2007 artiklis 1 seoses 2013. aastale eelneva mis tahes kalendriaastaga ning käesoleva määruse artiklis 10a seoses 2013. kalendriaastaga ette nähtud vähendamisi, et pidada kinni käesoleva määruse IV lisas sätestatud ülemmääradest.”;

b)      lõike 2 punkt d jäetakse välja.

(2) Lisatakse artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Otsetoetuste kohandamine 2013. aastal

1.      Kõiki 2013. kalendriaastal põllumajandustootjale makstavaid otsetoetuste summasid, mis ületavad 5 000 eurot, vähendatakse 10 % võrra.

2.      Lõikes 1 sätestatud vähendust suurendatakse nelja protsendipunkti võrra summade puhul, mis ületavad 300 000 eurot.

3.      Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata otsetoetuste suhtes, mida makstakse põllumajandustootjatele Bulgaarias ja Rumeenias ning Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ning Egeuse mere saartel.

4.      Erandina lõikest 1 kehtestatakse uute liikmesriikide puhul, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia, kõnealuses lõikes osutatud vähenduseks 0 %.”

(3) Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kuid 2014. eelarveaastal määratakse esimeses lõigus osutatud kohandamine kindlaks, võttes enne artiklis 10a sätestatud otsetoetuste kohandamist arvesse esimeses lõigus osutatud institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisa rubriigi 2 kohaste meetmete rahastamise prognoose, kuid võtmata arvesse 300 000 000 euro suurust varu.”

(4) Artiklile 11a lisatakse lõige 3:

„3.     Selleks et tagada 2013. aastal otsetoetuste kohandamise ning finantsdistsipliini optimaalne rakendamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad, milles käsitletakse selliste vähendamiste arvutamise alust, mida kohaldatakse liikmesriikides põllumajandustootjate suhtes tulenevalt toetuste kohandamisest 2013. aastal ja finantsdistsipliinist, mis on sätestatud artiklites 10a ja 11.”

(5) Artiklid 134, 135 ja 136 jäetakse välja.

(6) IV lisasse lisatakse järgmine veerg:

„2013

569

903

964,3

5 372,2

101,2

1 255,5

2 344,5

5 055,2

7 853,1

4 128,3

53,5

146,4

379,8

34,7

1 313,1

5,5

830,6

715,7

3 043,4

566,6

144,3

385,6

539,2

717,5

3 650”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [seitsmendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega

-        Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[13]

Rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkond

1.3. Ettepaneku/algatuse liik (ÜPP õiguslik raamistik pärast 2013. aastat)

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[14]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärk 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Selleks et edendada ressursitõhusust ning võttes arvesse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu huvides kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, on ÜPP eesmärgid:

– elujõuline toidutööstus;

– loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;

– tasakaalustatud territoriaalne areng.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Poliitikavaldkonna 05 erieesmärgid:

Erieesmärk nr 1:

Pakkuda avalikke keskkonnahüvesid

Erieesmärk nr 2:

Hüvitada tootmisraskusi looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel

Erieesmärk nr 3:

Leevendada kliimamuutusi ja võtta kohanemist soodustavaid meetmeid

Erieesmärk nr 4:

Juhtida ELi eelarvet (ÜPP) kooskõlas finantsjuhtimise kõrgete standarditega

ABB 05 02 erieesmärgid - sekkumised põllumajandusturgudel:

Erieesmärk nr 5:

Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas

ABB 05 03 erieesmärgid- otsetoetused:

Erieesmärk nr 6:

Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust

ABB 05 04 erieesmärgid – maaelu areng:

Erieesmärk nr 7

Suurendada keskkonnasäästlikku majanduskasvu innovatsiooni kaudu

Erieesmärk nr 8:

Toetada maapiirkondade tööhõivet ja säilitada nende sotsiaalne struktuur

Erieesmärk nr 9

Parandada maamajandust ja püüda seda mitmekesistada

Erieesmärk nr 10

Võimaldada põllumajandussüsteemide struktuurilist mitmekesisust

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Praeguses etapis ei ole võimalik seada mõjunäitajatele kvantitatiivseid eesmärke. Kuigi poliitika võib anda teatava suuna, sõltuvad selliste mõjunäitajate abil mõõdetud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed üldtulemused lõpuks ka mitme välisteguri mõjust, mis viimaste kogemuste kohaselt on muutunud oluliseks ja ettearvamatuks. Põhjalikum analüüs saab valmis pärast 2013. aastat.

Otsetoetuste puhul on liikmesriikidel piiratud ulatuses võimalik otsustada otsetoetuskavade teatavate komponentide rakendamise üle.

Maaelu arengu osas sõltuvad oodatavad tulemused ja mõju maaelu arengu programmidest, mida liikmesriigid edastavad komisjonile. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma programmides eesmärgid.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Ettepanekuga nähakse ette ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamine, et mõõta ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Kõnealune raamistik hõlmab kõiki vahendeid, mis on seotud ÜPP meetmete ning eelkõige otsetoetuste, turumeetmete, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamise järelevalve ja hindamisega.

Kõnealuste ÜPP meetmete mõju mõõdetakse seoses järgmiste eesmärkidega:

a)       elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

b)       loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

c)       tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Komisjon määratleb rakendusaktidega kõnealustele eesmärkidele ja valdkondadele eriomased näitajad.

Lisaks tehakse seoses maaelu arenguga ettepanek tugevdada ühtset järelevalve- ja hindamisraamistiku süsteemi. Kõnealuse süsteemi eesmärk on a) näidata maaelu arengu poliitika edusamme ja saavutusi ning hinnata poliitilise sekkumise mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja tähtsust maaelu arengu puhul, b)    tõhustada maaelu arengu toetuse suunatust, ning c) toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse. Komisjon koostab rakendusaktidega poliitiliste prioriteetidega seotud ühiste näitajate loetelu.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Selleks et saavutada ÜPP mitmeaastaseid strateegilisi eesmärke, mis on otseselt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga Euroopa maapiirkondade jaoks ning selleks, et täita aluslepingu asjaomaseid nõudeid, on ettepanekute eesmärk kehtestada ühise põllumajanduspoliitika õiguslik raamistik pärast 2013. aastat.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tulevane ÜPP ei ole suunatud ainult väikesele, kuigi olulisele ELi majanduse segmendile, vaid see saab olema ka strateegilise tähtsusega poliitika toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse taakaalu seisukohalt. Seega kasutatakse ÜPP kui tõeliselt ühise poliitika puhul kõige tulemuslikumalt piiratud eelarvevahendeid, säilitades ELi tasandil säästva põllumajanduse ning tegeledes oluliste piiriüleste probleemidega, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide seas solidaarsuse suurendamine.

Komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[15] kohaselt on ÜPP tõeline Euroopa poliitika. 27 eri põllumajanduspoliitika ja eelarve asemel, koondavad liikmesriigid vahendid ühise Euroopa poliitika juhtimiseks Euroopa ühise eelarve alusel. See tähendab loomulikult, et ÜPP moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Siiski on kõnealune lähenemine tõhusam ja majanduslikult otstarbekam kui kooskõlastamata riiklik lähenemisviis.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva poliitilise raamistiku hindamise alusel ning sidusrühmadega peetud ulatuslike arutelude ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal on teostatud ulatuslik mõjuhinnang. Täiendavad üksikasjad leiab mõjuhinnangust ja seletuskirjast, mis on lisatud õigusaktide ettepanekutele.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevas finantsselgituses käsitletud õigusakti ettepanekuid tuleks vaadelda ühtse raammääruse ettepaneku laiemas kontekstis koos ühiseeskirjadega, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku fonde (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Kõnealuse raammääruse abil vähendatakse oluliselt halduskoormust, kulutatakse ELi rahalisi vahendeid tulemuslikult ning lihtsustatakse kohaldamist. Samuti toetatakse sellega kõigi kõnealuste fondide ühise strateegilise raamistiku uusi mõisteid ning tulevasi partnerluslepinguid, mis samuti hõlmavad neid fonde.

Kehtestatakse ühine strateegiline raamistik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja prioriteetide ühendamiseks EAFRD ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteetidega, millega tagatakse fondide integreeritud kasutamine ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse ka kooskõlastusmehhanismid koos muude asjaomaste liidu poliitikate ja vahenditega.

Lisaks saavutatakse ÜPP puhul märkimisväärsed sünergiad ja lihtsustumine selliselt, et ÜPP esimese samba (EAGF) ja teise samba (EAFRD) haldus- ja kontrollieeskirjad ühtlustatakse ja viiakse vastavusse. Tuleks jätta alles tugev side EAGFi ja EAFRD vahel ning olemasolevad struktuurid liikmesriikides.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus (otsetoetuskavasid, maaelu arengut ja üleminekusätteid käsitlevate määruste eelnõude puhul)

– x   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– x   Finantsmõju järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. Maaelu arengu puhul on toetuste mõju aastani 2023.

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus (ühist turukorraldust ja horisontaalset määrust käsitlevate määruste eelnõude puhul

– Rakendamine aastast 2014.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[16]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[17]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

x Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Märkused

Võrreldes praeguse olukorraga olulisi muudatusi ei tehta, st ÜPP reformi õigusaktide ettepanekutega seotud kulusid rahastatakse valdavalt koostöös liikmesriikidega. Kuid väga väikest osa haldab komisjon jätkuvalt tsentraliseeritult.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Seoses ÜPP järelevalve ja hindamisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel aruande; esimene aruanne esitatakse hiljemalt 2017. aasta lõpus.

Seda täiendatakse konkreetsete sätetega kõigis ÜPP valdkondades koos põhjalike aruandlus- ja teavitamisnõuetega, mis täpsustatakse rakenduseeskirjades.

Maaelu arengu puhul nähakse ette järelevalve-eeskirjad programmide tasandil, mis viiakse vastavusse muude fondidega, ning mis seotakse eel-, vahe- ja järelhindamisega.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

ÜPP-l on üle seitsme miljoni toetusesaaja, kes saavad toetust mitmesuguste eri toetuskavade alusel, millel igaühel on üksikasjalikud ja mõnikord keerukad toetuskõlblikkuskriteeriumid.

Ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas on veamäära vähendamine saanud juba trendiks. Seega kõige viimasem, ligikaudu 2 %-line veamäär annab kinnitust üldisest positiivsest hinnangust eelnevate aastate kohta. Kavatsetakse jätkata jõupingutusi, et saavutada alla 2 %-line veamäär.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud määrusega (EÜ) nr 1290/2005 kehtestatud praeguse süsteemi säilitamine ja tugevdamine. Sellega nähakse liikmesriikides ette kohustuslik haldusstruktuur, mis koondatakse akrediteeritud makseasutuste ümber, mis vastutavad lõplike toetusesaajate kontrollimise eest kooskõlas punktis 2.3 sätestatud põhimõtetega. Igal aastal peavad makseasutuse juhid esitama kinnitava avalduse, mis hõlmab majandusaasta aruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab kõigi nende kolme elemendi kohta otsuse.

Komisjon jätkab põllumajanduskulude auditeerimist, kasutades riskipõhist lähenemisviisi, et tagada auditite sihtrühmaks suurima riskitasemega valdkonnad. Kui auditid näitavad, et kulusid on tehtud ELi eeskirju rikkudes, jäetakse asjaomased summad vastavuse kontrolli süsteemi alusel liidu rahastamisest välja.

Õigusaktide ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu 8. lisas on esitatud kontrollikulude üksikasjalik analüüs.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud säilitada ja tugevdada praegust üksikasjalikku kontrolli- ja karistussüsteemi, mida makseasutused kohaldavad ning millel on ühised põhiomadused ja iga toetuskava eripäradele vastavad erieeskirjad. Süsteemidega on üldiselt ette nähtud täielikud halduskontrollid kõigi toetusetaotluste suhtes, ristkontrollid muude andmebaasidega, kui see on vajalik, ning ettemaksete kohapealsed kontrollid minimaalse arvu tehingute puhul, sõltuvalt vastava kavaga seonduvast riskist. Juhul kui kõnealuste kohapealsete kontrollidega tuvastatakse palju rikkumisi, tuleb teha täiendavaid kontrolle. Sellega seoses on kõige olulisem süsteem ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, mis 2010. eelarveaastal hõlmas ligikaudu 80 % EAGFi ja EAFRD raames tehtud kogukuludest. Komisjonile antakse õigus vähendada kohapealsete kontrollide arvu liikmesriikide puhul, kelle kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja kelle veamäärad on madalad.

Lisaks on paketis kavandatud, et liikmesriigid ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi, kehtestavad tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või liikmesriigi õigusele ning nõuavad sisse alusetult tehtud maksed koos intressidega. See hõlmab automaatset eeskirjade eiramise vastast kontrollimehhanismi, mille kohaselt kannab sissenõudmata maksega seonduvad kulud asjaomane liikmesriik, kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub kohtumenetluse teel. Selline mehhanism innustab liikmesriike alusetult tehtud makseid võimalikult kiiresti sisse nõudma.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Käesolevas finantsselgituses esitatud summad on väljendatud jooksevhindades ja kulukohustustena.

Lisaks õigusakti ettepanekutest tulenevatele muudatustele, nagu on loetletud allpool lisatud tabelites, on õigusakti ettepanekutes tehtud veel muudatusi, millel puudub finantsmõju.

Mitte ühegi aasta puhul ajavahemikus 2014–2020 ei saa ettepaneku praeguses etapis välistada finantsdistsipliini kohaldamist. Kuid see ei sõltu reformiettepanekutest, vaid muudest teguritest, nt otsetoetuste andmisest või põllumajandusturgude tulevastest arengutest.

Otsetoetuste puhul on 2014. aastaks (2013. kalendriaasta) laiendatud netoülemmäärad, mis on lisatud ettepanekusse seoses üleminekuga, suuremad kui lisatud tabelites esitatud otsetoetustele eraldatud summad. Sellise laiendamise eesmärk on tagada kehtivate õigusaktide jätkuv kohaldamine stsenaariumi korral, kus kõik muud elemendid jäävad muutmata, ilma et see piiraks võimalikku vajadust kohaldada finantsdistsipliini mehhanismi.

Reformiettepanekud sisaldavad sätteid, millega antakse liikmesriikidele teatav paindlikkus seoses otsetoetuste jaotamisega maaelu arengu meetmetele. Kui liikmesriik otsustab sellist paindlikkust kasutada, on sellel finantstagajärjed teatavate summade raames, mida ettepaneku praeguses etapis ei saa veel kindlaks määrata.

Käesolevas finantsselgituses ei võeta arvesse kriisireservi võimalikku kasutust. Tuleks rõhutada, et turuga seotud kulude puhul ei ole arvesse võetud summasid seoses riikliku sekkumise kokkuostu ega muude meetmetega, mis on seotud kriisiolukorraga mis tahes sektoris.

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Tabel 1: ÜPP raames ettenähtud summad, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute ja ÜPP reformiettepanekutega ettenähtud täiendavad summad

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || ||

Mitmeaastane finantsraamistik || || || || || || || || || ||

Rubriik 2 || || || || || || || || || ||

Otsetoetused ja turuga seotud kulud (2) (3) (4) || 44 939 || 45 304 || 44 830 || 45 054 || 45 299 || 45 519 || 45 508 || 45 497 || 45 485 || 317 193

Kavandatud sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 4 704

P1 Otsetoetused ja turuga seotud kulud (koos sihtotstarbelise tuluga) || 45 611 || 45 976 || 45 502 || 45 726 || 45 971 || 46 191 || 46 180 || 46 169 || 46 157 || 321 897

P2 Maaelu areng (4) || 14 817 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 101 157

Kokku || 60 428 || 60 428 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

   Rubriik 1 || || || || || || || || || ||

Ühine strateegiline raamistik – põllumajandusalane teadustegevus ja innovatsioon || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 682 || 696 || 710 || 724 || 738 || 753 || 768 || 5 072

Enim puudust kannatavad isikud: || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

Kokku || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 1 061 || 1 082 || 1 104 || 1 126 || 1 149 || 1 172 || 1 195 || 7 889

   Rubriik 3 || || || || || || || || || ||

Toiduohutus || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 2 450

|| || || || || || || || || ||

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku || || || || || || || || || ||

   Kriisireserv põllumajandussektoris || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 531 || 541 || 552 || 563 || 574 || 586 || 598 || 3 945

   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) || || || || || || || || || ||

millest põllumajandusele maksimaalselt: (5) || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

|| || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || ||

KOKKU komisjoni ettepanekud (mitmeaastane finantsraamistik + väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 62 274 || 62 537 || 62  823 || 63 084 || 63 114 || 63 146 || 63 177 || 440 156

KOKKU mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud (st v.a reserv ja EGF) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 61 364 || 61 609 || 61 877 || 62 119 || 62 130 || 62 141 || 62 153 || 433 393

Märkused:

1)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

2)            Summad on seotud esimese samba kavandatud iga-aastase ülemmääraga. Kuid tuleks märkida, et on tehtud ettepanek liikuda raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmise (praegu eelarvepunkt 05 07 01 06) raames negatiivsetelt kuludelt sihtotstarbelisele tulule (eelarvepunkt 67 03). Üksikasjad vt kavandatud tulude tabel allpool.

3)             2013. aasta näitajad hõlmavad veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetele ning kalandussektori turumeetmetele ettenähtud summasid.

4)             Eespool toodud tabelis esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Allpool esitatud tabelites on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

5)             Kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik) eraldatakse kuni 2,5 miljardi euro suurune kogusumma (2011. aasta hindades) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et anda lisatoetust põllumajandustootjatele globaliseerumise mõju leevendamiseks. Eespool toodud tabelis on aastate lõikes jooksevhindedes esitatud numbrid vaid soovituslikud. Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (KOM(2011) 403 (lõplik), 29. juuni 2011) on sätestatud, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 429 miljonit eurot (2011. aasta hindades). .

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Tabel 2: Kavandatud tulud ja kulud rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkonna puhul

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 123 || 123 || || || || || || 246

|| || || || || || || || || ||

67 03 - Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 187

  millest: xx 05 07 01 06 - raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 864 || 864 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 433

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || 2 622 || 2 641 || 2 670 || 2 699 || 2 722 || 2 710 || 2 699 || 18 764

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 43 081 || 43 297 || 43 488 || 43 454 || 43 454 || 43 454 || 303 105

05 03 – Otsetoetused (pärast toetuse piiramist) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 42 917 || 43 125 || 43 303 || 43 269 || 43 269 || 43 269 || 302 027

|| || || || || || || || || ||

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 101 185

05 04 – Maaelu areng (pärast toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 619 || 14 627 || 14 640 || 14 641 || 14 641 || 14 641 || 102 263

|| || || || || || || || || ||

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Kokku || 60 229 || 60 229 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || 59 212 || 59 436 || 59 682 || 59 901 || 59 890 || 59 879 || 59 867 || 417 867

Märkused

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär , kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 3: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine eelarve peatükkide kaupa seoses tulude ja ÜPP kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || || KOKKU 2014–2020

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || || || || ||

67 03 – Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

  millest: ex 05 07 01 06 – raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || -689 || -670 || -641 || -612 || -589 || -601 || -612 || -4 413

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || -460 || -492 || -534 || -577 || -617 || -617 || -617 || -3 913

05 03 – Otsetoetused – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle maaelu arengu meetmetele || || || 0 || -164 || -172 || -185 || -186 || -186 || -186 || -1 078

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 28

05 04 – Maaelu areng – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle otsetoetustelt || || || 0 || 164 || 172 || 185 || 186 || 186 || 186 || 1 078

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 60 229 || 60 229 || -1 076 || -1 089 || -1 102 || -1 115 || -1 133 || -1 144 || -1 156 || -7 815

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || -1 145 || -1 158 || -1 171 || -1 184 || -1 202 || -1 213 || -1 225 || -8 298

Märkused:

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär, kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 4: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses ÜPP turupõhiste kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Erandlikud meetmed: õigusliku aluse tõhustamine ja laiendamine || || Artiklid 154, 155 ja 156 || Pm || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Sekkumiskokkuostu kaotamine kõva nisu ja sorgo puhul || || Endine artikkel 10 || Pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Toiduabiprogrammid enim puudust kannatavate isikutele || (2) || Määruse 1234/2007 endine artikkel 27 || 500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -3 500.0

Eraladustamine (linakiud) || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || Pm

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (3) || Määruse 637/2008 endine artikkel 5 || 10.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -28.0

Starditoetus puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele || || Endine artikkel 117 || 30.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || -15.0 || -15.0 || -30.0 || -30.0 || -90.0

Koolidele puuvilja jagamise kava || || Artikkel 21 || 90.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 420.0

Humala tootjaorganisatsioonidele antava toetuse kaotamine || || Endine artikkel 111 || 2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -15.9

Lõssipulbri vabatahtlik eraladustamine || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Toetuse andmise lõpetamine lõssi/lõssipulbri loomasöödana kasutamisel ja lõssi töötlemisel kaseiiniks || || Endised artiklid 101 ja 102 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Või vabatahtlik eraladustamine || (4) || Artikkel 16 || 14.0 || [-1.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-85.0]

Müügiedendusmaksu kaotamine piimasektoris || || Endine artikkel 309 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

KOKKU 05 02 || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju (5) || || || || -446.3 || -446.3 || -446.3 || -461.3 || -461.3 || -476.3 || -476.3 || -3 213.9

Märkused

1)            2013. aasta vajadused on hinnangulised ja põhinevad komisjoni 2012. aasta eelarveprojektil, välja arvatud a) puu- ja köögiviljasektoris, kus vajadused põhinevad vastavate reformide finantsselgitusel, ning b) juba kokkulepitud muudatused õigusaktides.

2)             2013. aasta summad vastavad komisjoni ettepanekule KOM(2010) 486. Alates 2014. aastast rahastatakse meetmeid rubriigist 1.

3)            Puuvilla ümberkorraldamiskavaga ettenähtud vahendid Kreekale (4 miljonit eurot/aastas) kantakse üle maaelu arengu meetmete alla alates 2014. aastast. Hispaaniale ettenähtud vahendid (6,1 miljonit eurot/aastas) paigutatakse ühtsesse otsemaksete kavasse alates 2018. aastast (juba otsustatud).

4)             Hinnanguline mõju meetme mittekohaldamisel.

5)            Lisaks peatükkide 05 02 ja 05 03 kuludele, eeldatakse et peatükkide 05 01, 05 07 ja 05 08 otseseid kulusid rahastatakse EAGFi sihtotstarbelisest tulust.

Tabel 5: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses otsetoetustega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || 2013 (1) || 2013 kohandatud (2) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || || || ||

Otsetoetused || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 341.0 || 381.1 || 589.6 || 768.0 || 733.2 || 733.2 || 733.2 || 4 279.3

– juba otsustatud muudatused: || || || || || || || || || || || ||

Järkjärguline kohaldamine EL 12 puhul || || || || || 875.0 || 1 133.9 || 1 392.8 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 10 008.1

Puuvillasektori ümberkorraldamine || || || || || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 6.1 || 6.1 || 6.1 || 18.4

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3 || -64.3 || -64.3 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -552.8

Eelmised reformid || || || || || -9.9 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -204.2

|| || || || || || || || || || || ||

- ÜPP reformiettepanekutest tulenevad muutused || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

millest: toetuse piiramine || || || || || 0.0 || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

|| || || || || || || || || || || ||

KOKKU 05 03 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

KOGUKULUD || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 42 876.4 || 42 916.5 || 43 125.0 || 43 303.4 || 43 268.7 || 43 268.7 || 43 268.7 || 302 027.3

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

Tabel 6: Otsetoetuste komponendid

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

II lisa || || || || || 42 407.2 || 42 623.4 || 42 814.2 || 42 780.3 || 42 780.3 || 42 780.3 || 256 185.7

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus (30 %) || || || || || 12 866.5 || 12 855.3 || 12 844.3 || 12 834.1 || 12 834.1 || 12 834.1 || 77 068.4

Maksimaalne toetus noortele põllumajandustootjatele (2 %) || || || || || 857.8 || 857.0 || 856.3 || 855.6 || 855.6 || 855.6 || 5 137.9

Põhitoetuskava, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus || || || || || 28 682.9 || 28 911.1 || 29 113.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 173 979.4

Eeltoodud ridadelt võetav maksimumsumma väikepõllumajandustootjate kava rahastamiseks (10 %) || || || || || 4 288.8 || 4 285.1 || 4 281.4 || 4 278.0 || 4 278.0 || 4 278.0 || 25 689.3

II lisaga hõlmatud veinisektori vahendite ülekanded[18] || || || || || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 959.1

Toetuse piiramine || || || || || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

Puuvill || || || || || 256.0 || 256.3 || 256.5 || 256.6 || 256.6 || 256.6 || 1 538.6

POSEI/väiksemad Egeuse mere saared || || || || || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 2 504.4

Tabel 7: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses üleminekumeetmetega otsetoetuste andmiseks 2014. aastal

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal

|| || || 2013 (1) || 2013 kohandatud || 2014 (2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisa || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 541.9

Järkjärguline kohaldamine EL 10 puhul || || || || || 616.1

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3

Eelmised reformid || || || || || -9.9

KOKKU 05 03 || || || || ||

KOGUKULUD || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 41 072.4

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Laiendatud netoülemmäärad hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

Tabel 8: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses maaelu arenguga

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Maaelu arengu assigneeringud || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Maaelu arengu programmid || || || 14 788.9 || 14 423.4 || || || || || || || ||

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (2) || || || || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 28.0

Otsetoetuste piiramisest tekkivad hinnangulised summad || || || || || || 164.1 || 172.1 || 184.7 || 185.6 || 185.6 || 185.6 || 1 077.7

Maaelu arengu assigneeringud, v.a tehniline abi || (3) || || || || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -59.4

Tehniline abi || (3) || || 27.6 || 27.6 || 8.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 29.4

Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind || (4) || || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 0.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 30.0

KOKKU 05 04 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || 4.0 || 168.1 || 176.1 || 188.7 || 189.6 || 189.6 || 189.6 || 1 105.7

KOGUKULUD (enne toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 101 185.5

KOGUKULUD (pärast toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 619.2 || 14 627.2 || 14 639.8 || 14 640.7 || 14 640.7 || 14 640.7 || 102 263.2

Märkused

1)             Kehtivate õigusaktide kohaseid kohandusi saab teha kuni 2013. eelarveaasta lõpuni.

2)             Tabelis 1 (punkt 3.1) esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik)) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Eespool tabelis 8 on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

3)             Tehniliseks abiks ettenähtud summa 2013. aastal määrati kindlaks maaelu arengule ettenähtud esialgsete rahaliste vahendite põhjal (ei hõlma vahendite ülekandmist 1. sambast).

Aastateks 2014–2020 on tehniliseks abiks määratud kindlaks 0,25 % maaelu arengu koguvahenditest.

4)             Kaetakse tehniliseks abiks ettenähtud summast.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkus:         Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega.

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Ÿ Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[19] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || ||

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 5: Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Puu- ja köögivili Turustamine tootjaorganisatsioonide vahendusel[20] || Tootjaorganisatsioonide vahendusel turustatud toodangu väärtuse osakaal kogutoodangu väärtuses || || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 5 810.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – ümberkorraldamine20 || Hektarite arv || || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || || 3 326.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – investeeringud20 || || || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || || 1 252.6

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kõrvalsaaduste destilleerimine20 || Hektoliitrid || || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || || 686.4

- Vein: Riiklikud assigneeringud – alkohoolsed joogid20 || Hektarite arv || || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || || 14.2

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine20 || Hektoliitrid || || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || || 261.8

- Vein: Riiklikud assigneeringud – edendamine20 || || || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 1 875.3

- Muud || || || || 720.2 || || 739.6 || || 768.7 || || 797.7 || || 820.3 || || 808.8 || || 797.1 || || 5 452.3

Erieesmärgi nr 5 väljundid kokku || || 2 621.8 || || 2 641.2 || || 2 670.3 || || 2 699.3 || || 2 721.9 || || 2 710.4 || || 2 698.7 || || 18 763.5

ERIEESMÄRK nr 6: Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Otsene sissetulekutoetus[21] || Hektarite arv, mille eest on toetust makstud (miljonites) || || 161.014 || 42 876.4 || 161.014 || 43 080.6 || 161.014 || 43 297.1 || 161.014 || 43 488.1 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 303 105.0

Erieesmärgi nr 6 väljundid kokku || || 42 876.4 || || 43 080.6 || || 43 297.1 || || 43 488.1 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 303 105.0

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkus: Erieesmärkide nr 1–4 ning 7–10 puhul ei ole väljundid veel kindlaks määratud (vt punkt 1.4.2 eespool).

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud[22] || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus: Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. Aastate 2014–2020 näitajad põhinevad 2011. aasta andmetel.

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[23] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy || - peakorteris || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02(lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU[24] || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva, AASTATEKS 2014–2020 TEHTUD ETTEPANEKUTE mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline toetus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– X  Ettepanek/algatus seoses maaelu arenguga (EAFRD) hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU[25] || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– x   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– x   omavahenditele

– x   mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[26]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

|| || || || || || || ||

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Vt tabelid 2 ja 3 punktis 3.2.1.

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve (KOM(2010) 500 (lõplik), 29.6.2011).

[2]               Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine, KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.

[3]               Vt eelkõige Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta resolutsioon, 2011/2015(INI) ja eesistujariigi 18. märtsi 2011. aasta järeldused.

[4]               Praeguse õigusraamistikuga on hõlmatud nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009 (otsetoetused), nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (turuinstrumendid), nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (maaelu areng) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 (rahastamine).

[5]               Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006, KOM(2011) 615, 6.10.2011.

[6]               Vt mõjuhinnangu 9. lisa, milles on esitatud ülevaade 517st saadetud arvamusest.

[7]               ELT C , , lk .

[8]               ELT C , , lk .

[9]               ELT C , , lk .

[10]             ELT C , , lk .

[11]             ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

[12]             ELT L 95, 5.4.2007, lk 1.

[13]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[14]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[15]             KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

[16]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[17]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[18]             Otsetoetused aastateks 2014–2020 hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

[19]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[20]             Põhineb varasemal täitmisel ja 2012. aasta eelarveprojekti prognoosidel. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul on summad kooskõlas kõnealuse sektori reformiga, nagu on juba esitatud 2012. aasta eelarveprojekti tegevusaruannetes ning väljundid selguvad 2011. aasta lõpus.

[21]             Põhineb võimalikel toetuskõlblikel aladel 2009. aastal

[22]             Põhineb 127 000 euro suurusel keskmisel kulul ametnike ja ajutiste töötajate ametikohtade loetelu jaoks.

[23]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid

[24]             See ei hõlma eelarverea 05.010404 vaheülemmäära.

[25]             See sätestatakse liikmesriikide esitatavates maaelu arengu programmides.

[26]             Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral peab olema märgitud netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.