52006PC0461

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.8.2006

KOM(2006) 461 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning tingimuste osas

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 51/2006 on määratud 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. Seda määrust on vaja muuta hiljuti langetatud otsuste tõttu, mille tingisid rahvusvahelised kokkulepped ja vajadus tehniliste selgituste järele.

1. Keelata tuleks hiidhai ja mõrtsukhai püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine kõigis EÜ vetes, väljaspool EÜd asuvates vetes ja rahvusvahelistes vetes, pidades silmas nende liikide säilitamist ja kaitstmist käsitlevaid rahvusvahelisi kohustusi.

2. 20. veebruaril 2006 lõppesid ühenduse ja Islandi vahel 2006. aasta vastastikuseid püügivõimalusi käsitlevad iga-aastased kalandusläbirääkimised. Tuleks võtta vajalikud meetmed nende läbirääkimiste tulemuste rakendamiseks ühenduse õigusaktides.

3. Selgitada tuleks püügipiirkonnas viibimise päevade mõistet laevade püügikoormuse osas seoses teatavate kalavarude taastamisega, et tagada püügikoormuse piirangute nõuetekohane kohaldamine.

4. Läbi tuleks vaadata teatavat liiki püügivahendite kasutamise esitamine, mille kohta ei kehti eritingimusi maksimaalse päevade arvu suhtes, mil laev võib seoses teatavate kalavarude taastamisega püügipiirkonnas viibida.

5. Litsentside automaatse peatamise süsteemi alusel tegutsevatel laevadel peaks olema stiimul kasutada Põhjameres selektiivsemaid püügivahendeid. See peaks kajastuma päevade arvus, mis püügipiirkonnas viibimiseks määratakse.

6. On vaja selgitada, et kui aasta jooksul kasutatakse rohkem kui üht liiki püügivahendeid, ei saa seda püügivahendit kasutada juhul, kui merel viibitud päevade koguarv ületab mõne püügivahendi suhtes sätestatud päevade arvu.

7. Laevade suhtes, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega, tuleks eritingimustel kehtestada erand seoses püügipäevade maksimaalse arvuga. Seepärast tuleks neid eeskirju selgitada.

8. Püügipiirkonnas viibimise päevade mõiste muutmise tõttu on vaja selgitada teate-edastusnõuete suhtes kohaldatavat erandit seoses selliste laevade püügikoormusega, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega.

9. 2004. aasta veebruaris esitas Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) soovituse seoses laevadega, mis on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. 2006. aasta mais esitas Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon soovituse muuta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud sätteid. Tuleks tagada selle soovituse rakendamine ühenduse õiguskorras.

10. Vastavalt ühinemislepingu XII lisale on Poolal õigus heeringakvoodile I ja II vööndis ning lisaks on talle eraldatud püügilitsentsid põhjaatlandi süsika ehk saida ja tursa püüdmiseks Norra vetes IV ja II vööndis. See peaks kajastuma püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselistes piirangutes.

11. Sõnastuses on tehtud teatavaid täiustusi.

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2270/2004 on aastateks 2005–2006 kehtestatud ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas.

12. Ühenduse ja Norra vahel 31. jaanuaril 2006 toimunud konsultatsioonide kohaselt ja teadusalastele nõuannetele tuginedes tuleks piirata kalju-tömppeakala püüki III vööndis, sealhulgas Norra vetes, jättes selle ajavahemiku 1996–2003 keskmise püügi tasemele. See muudatus tuleks rakendada määrusesse (EÜ) nr 2270/2004.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on teha vajalikud muudatused:

- määruse (EÜ) nr 51/2006 artiklites 5, 7, 10 ja 13 ning kõnealuse määruse IA, IB, IIA, IIB, IIC, IID, III ja IV lisas;

- määruse (EÜ) nr 2270/2004 lisas.

Nõukogul palutakse käesolev ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta, et kaluritel oleks võimalik kavandada oma käesoleva kalastushooaja tegevust.

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning tingimuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[1] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks,[2] eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 51/2006[4] on määratud 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2) Keelata tuleks hiidhai ja mõrtsukhai püüdmine, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine kõigis EÜ vetes, väljaspool EÜd asuvates vetes ja rahvusvahelistes vetes, pidades silmas nende liikide säilitamist ja kaitstmist käsitlevaid rahvusvahelisi kohustusi, mida muu hulgas rõhutatakse bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonis ning ka FAO haide kaitse ja majandamise rahvusvahelises tegevuskavas.

(3) Ühenduse ja Islandi vahel 20. veebruaril 2006 toimunud konsultatsioonide kohaselt jõuti kokkuleppele kvootide osas, mille Islandi laevad püüavad 30. aprilliks 2006 ühenduse kvoodist, mis eraldati vastavalt ühenduse kokkuleppele Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsusega, ning mille Islandi majandusvööndis meriahvenaid kalastavad ühenduse laevad püüavad juulist detsembrini. See kokkulepe tuleks rakendada määrusesse (EÜ) nr 51/2006.

(4) Selgitada tuleks püügipiirkonnas viibimise päevade mõistet laevade püügikoormuse osas seoses teatavate kalavarude taastamisega, et tagada püügikoormuse piirangute nõuetekohane kohaldamine.

(5) Läbi tuleks vaadata teatavat liiki püügivahendite kasutamise esitamine, mille kohta ei kehti eritingimusi maksimaalse päevade arvu suhtes, mil laev võib seoses teatavate kalavarude taastamisega püügipiirkonnas viibida.

(6) Litsentside automaatse peatamise süsteemi alusel tegutsevatel laevadel peaks olema stiimul kasutada Põhjameres selektiivsemaid püügivahendeid. See peaks kajastuma päevade arvus, mis püügipiirkonnas viibimiseks määratakse.

(7) On vaja selgitada, et kui aasta jooksul kasutatakse rohkem kui üht liiki püügivahendeid, ei saa seda püügivahendit kasutada juhul, kui merel viibitud päevade koguarv juba ületab mõne püügivahendi suhtes sätestatud päevade arvu.

(8) Laevade suhtes, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega, tuleks eritingimustel kehtestada erand seoses püügipäevade maksimaalse arvuga. Seepärast tuleks neid eeskirju selgitada.

(9) Püügipiirkonnas viibimise päevade mõiste muutmise tõttu on vaja selgitada teate-edastusnõuete suhtes kohaldatavat erandit seoses selliste laevade püügikoormusega, mille kalapüük on seotud La Manche’i lääneosa merikeelevarude taastamisega.

(10) 2004. aasta veebruaris esitas Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) soovituse seoses laevadega, mis on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. 2006. aasta mais esitas Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon soovituse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud sätteid muuta. Tuleks tagada selle soovituse rakendamine ühenduse õiguskorras.

(11) Vastavalt ühinemislepingu XII lisale on Poolal õigus heeringakvoodile I ja II vööndis ning lisaks on talle eraldatud püügilitsentsid põhjaatlandi süsika ehk saida ja tursa püüdmiseks Norra vetes IV ja II vööndis. See peaks kajastuma püügilitsentside ja -lubadega seotud koguselistes piirangutes.

(12) Sõnastuses tuleks teha teatavaid täiustusi.

(13) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2270/2004 on 2005. ja 2006. aastaks kehtestatud ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas.[5]

(14) Ühenduse ja Norra vahel 31. jaanuaril 2006 toimunud konsultatsioonide kohaselt ja teadusalastele nõuannetele tuginedes tuleks piirata kalju-tömppeakala püüki III vööndis, sealhulgas Norra vetes, jättes selle ajavahemiku 1996–2003 keskmise püügi tasemele. See muudatus tuleks rakendada määrusesse (EÜ) nr 2270/2004.

(15) Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 51/2006 muudetakse järgmiselt:

1) Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

„8. Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

- hiidhai ( Cetorhinus maximus )

- mõrtsukhai ( Carcharodon carcharias ).”

2) Artikli 7 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

„- IIb lisa kohaldatakse merluusi- ja merevähivarude majandamise suhtes ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.”

3) Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõik:

„Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

edelapiirkond

1. 63°12'N ja 23°05'W kuni 62°00'N ja 26°00'W,

2. 62°58'N ja 22°25'W,

3. 63°06'N ja 21°30'W,

4. 63°03'N ja 21°00'W kuni 90°00'S;

kagupiirkond

1. 63°14'N ja 10°40'W,

2. 63°14'N ja 11°23'W,

3. 63°35'N ja 12°21'W,

4. 64°00'N ja 12°30'W,

5. 63°53'N ja 13°30'W,

6. 63°36'N ja 14°30'W,

7. 63°10'N ja 17°00'W kuni 90°00'S.”

4) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13 Luba

1. Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Norra, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14, 15 ja 16 ning 19–25 ettenähtud tingimustel.

2. Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

- hiidhai ( Cetorhinus maximus )

- mõrtsukhai ( Carcharodon carcharias ).”

5) IA, IB, IIA, IIB, IIC, IID, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2 Määruse (EÜ) nr 2270/2004 muudatused

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Arti kkel 3 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Määruse (EÜ) nr 51/2006 lisasid muudetakse järgmiselt:

1) IA lisas jäetakse välja kirje, mis käsitleb hiidhaid EÜ vetes IV, VI ja VII vööndis.

2) IB lisas:

a) asendatakse kirje, mis käsitleb moivat V, XIV (Gröönimaa veed) vööndites, järgmisega:

„Liigid: | Moiva | Vöönd: | V, XIV (Gröönimaa veed) |

Mallotus villosus | CAP/514GRN |

Kõik liikmesriigid | 0 |

EÜ | 16 170 | 1, 2 |

TAC | Ei kohaldata |

1 Millest 16 170 tonni eraldatakse Islandile. 2 Püütakse enne 30. aprilli 2006.” |

b) asendatakse kirje, mis käsitleb meriahvenaid Va (Islandi veed) vööndis, järgmisega:

„Liigid: | Meriahvenad | Vöönd: | Va (Islandi veed) |

Sebastes spp. | RED/05A-IS |

Belgia | 100 | 1, 2 |

Saksamaa | 1690 | 1, 2 |

Prantsusmaa | 50 | 1, 2 |

Ühendkuningriik | 1160 | 1, 2 |

EÜ | 3000 | 1, 2 |

TAC | Ei kohaldata |

__________ |

1 Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk). |

2 Püük ajavahemikul juulist detsembrini.” |

3) IIA lisas:

a) asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3. Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”

b) asendatakse punkti 8.1 alapunkt i järgmisega:

„i) Laev peab olema viibinud piirkonnas 2003., 2004. või 2005. aastal, pardal punkti 4 alapunktis b nimetatud püügivahendid. 2006. aastal peab pardal hoitava tursa kogus olema alla 5% kõikide laeva lossitud liikide üldkogusest vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele. Püügiperioodi jooksul, mil laev käesolevat sätet kasutab, ei tohi tal ühelgi hetkel pardal olla muid püügivahendeid kui need, mis on täpsustatud punkti 4 alapunkti b alapunktides iii või iv.”

c) asendatakse punkti 13 tabel 1 järgmisega:

„I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa 2006. aastal

Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis: |

Püügi-vahen-dite rühm Punkt 4 | Eri-tingimus Punkt 8 | Nimetus1 | 2.a Kattegat | 2.b 1 – Skagerrak 2 – II, IVa, b, c, 3 – VIId | 2.c VIIa | 2.d VIa |

1 | 2 | 3 |

4.a.i | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥16 ja <32 mm | 2282 | 2282 | 228 | 228 |

4.a.ii | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥70 ja <90 mm | ei koh. | ei koh. | 227 | 227 | 227 |

4.a.iii | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥90 ja <100 mm | 103 | 103 | 227 | 227 | 227 |

4.a.iv | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm | 103 | 103 | 114 | 91 |

4.a.v | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm | 103 | 103 | 114 | 91 |

4.a.iii | 8.1.(a) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥90 ja <100 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga | 137 | 137 | 227 | 227 | 227 |

4.a.iv | 8.1.(a) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga | 137 | 137 | 103 | 114 | 91 |

4.a.v | 8.1.(a) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm, 120 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga | 137 | 137 | 103 | 114 | 91 |

4.a.v. | 8.1.(j) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga | 149 | 149 | 115 | 126 | 103 |

4.a.ii | 8.1.(b) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥70 ja <90 mm ning mis vastavad 2. liite nõuetele | piiranguta | piiranguta | piir.-ta | piir.-ta |

4.a.iii | 8.1.(b) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥90 ja <100 mm ning mis vastavad 2. liite nõuetele | piiranguta | piiranguta | piir.-ta | piir.-ta |

4.a.iv | 8.1.(c) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm; tursa püügiosa on alla 5% | 148 | 148 | 148 | 148 |

4.a.v | 8.1.(c) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm; tursa püügiosa on alla 5% | 160 | 160 | 160 | 160 |

4.a.iv | 8.1.(k) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm; tursa püügiosa on alla 5% ja merilesta püügiosa üle 60% | ei koh. | ei koh. | 166 | ei koh. |

4.a.v | 8.1.(k) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm; tursa püügiosa on alla 5% ja merilesta püügiosa üle 60% | ei koh. | ei koh. | 178 | ei koh. |

4.a.v | 8.1.(h) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm; laev tegutseb püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi alusel | 115 | 115 | 126 | 103 |

4.a.ii | 8.1.(d) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥70 ja <90 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | 280 | 280 | 280 | 280 |

4.a.iii | 8.1.(d) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥90 ja <100 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | piiranguta | piir.-ta | 280 | 280 | 280 |

4.a.iv | 8.1.(d) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | piiranguta | piiranguta | piir.-ta | piir.-ta |

4.a.v | 8.1.(d) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on >120 mm; tursa, merikeele ja merilesta püügiosa on alla 5% | piiranguta | piiranguta | piir.-ta | piir.-ta |

4.a.v | 8.1.(h) 8.1.(j) | Traalid või ankurdatud põhjanoodad, mille võrgusilma suurus on >120 mm, 140 mm suuruste ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga, ning laev tegutseb püügilitsentside automaatse peatamise süsteemi alusel | ei koh. | ei koh. | 127 | 138 | 115 |

4.b.i | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥80 ja <90 mm | ei koh. | 1432 | piir.-ta | 143 | 1432 |

4.b.ii | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥90 ja <100 mm | ei koh. | 1432 | piir.-ta | 143 | 1432 |

4.b.iii | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm | ei koh. | 143 | piir.-ta | 143 | 143 |

4.b.iv | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm | ei koh. | 143 | piir.-ta | 143 | 143 |

4.b.iii | 8.1.(c) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm, tursa püügiosa on alla 5% | ei koh. | 155 | piir.-ta | 155 | 155 |

4.b.iii | 8.1 (i) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥100 ja <120 mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2003., 2004. või 2005. aastal | ei koh. | 155 | piir.-ta | 155 | 155 |

4.b.iv | 8.1.(c) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm, tursa püügiosa on alla 5% | ei koh. | 155 | piir.-ta | 155 | 155 |

4.b.iv | 8.1 (i) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm laevade puhul, mis kasutasid piimtraale 2003., 2004. või 2005. aastal | ei koh. | 155 | piir.-ta | 155 | 155 |

4.b.iv | 8.1.(e) | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm, tursa püügiosa on alla 5% ja merilesta püügiosa üle 60% | ei koh. | 155 | piir.-ta | 155 | 155 |

4.c.i 4.c.ii 4.c.iii 4.d | Lõpusvõrgud ja nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on: ● <110 mm ● ≥110 mm ja <220 mm ● ≥220 mm ja abarad | 140 | 140 | 140 | 140 |

4.c.iii | 8.1.(f) | Lõpusvõrgud ja nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥220 mm, tursa püügiosa on alla 5% ning kammelja ja merivarblase püügiosa üle 5% | 162 | 140 | 162 | 140 | 140 | 140 |

4.d | 8.1.(g) | Abarad, mille võrgusilma suurus on <110 mm. Laev ei ole sadamast ära üle 24 h | 140 | 140 | 205 | 140 | 140 |

4.e | Õngejadad | 173 | 173 | 173 | 173 |

1 Kasutatakse ainult punktides 4 ja 8 sätestatud nimetusi. 2 Piirangute puhul kohaldatakse määrust (EÜ) nr 850/98. ei koh. – ei kohaldata” |

d) asendatakse punkt 14.3 järgmisega:

„14.3. Käesoleva lisa kohaldamisel ning viidates punktis 2 määratletud piirkondadele ja punktis 4 määratletud püügivahenditele, määratletakse ülekandmiseks järgmised püügivahendite rühmad:

a) punkti 4 alapunkti a alapunktis i nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

b) punkti 4 alapunkti a alapunktis ii nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas ning punkti 4 alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid IV piirkonnas, IIa (EÜ veed), VIa, VIIa ja VIId rajoonis;

c) punkti 4 alapunkti a alapunktis iii nimetatud püügivahendid Kattegatis ja Skagerrakis, punkti 4 alapunkti a alapunktides iv ja v nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

d) punkti 4 alapunkti b alapunktides i, ii, iii ja iv nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

e) punkti 4 alapunkti c alapunktides i, ii ja iii ning punkti 4 alapunktis d nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas;

f) punkti 4 alapunktis e nimetatud püügivahendid mis tahes püügipiirkonnas.”

e) asendatakse punkt 14.6 järgmisega:

„14.6. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral teavet toimunud ülekandmiste kohta. Selle teabe esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.”

f) asendatakse punkt 17.2 järgmisega:

„17.2. Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab rohkem kui ühe punktis 4 määratletud püügivahendirühma kasutamisest, tohib eeloleva püügiperioodi kestel kasutatavate päevade koguarv olla kõige enam nende päevade aritmeetiline keskmine, mida laeval on õigus kasutada iga püügivahendi puhul, ümardatuna lähima täispäevani. Püügivahendeid ei tohi vahetada teiste püügivahendite vastu, kui merel viibitud päevade koguarv, mille jooksul mõnda teatatud püügivahendit on kasutatud, võrdub I tabelis selle püügivahendi puhul asjaomases piirkonnas kasutamiseks ette nähtud päevade arvuga või ületab seda.”

g) asendatakse punkt 17.4 järgmisega:

„17.4. Pädevad asutused kohustuvad teostama kontrolli ja järelevalvet merel ja sadamas, et kontrollida eespool nimetatud kahe nõude täitmist. Iga laev, mille suhtes tehakse kindlaks, et see ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab kohe rohkem kui üht liiki püügivahendite kasutamise õiguse.”

h) asendatakse punkt 25 järgmisega:

„25. Andmete edastamine

25.1. Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid komisjonile punktis 24 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

25.2. Punktis 24 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”

4) IIB lisas:

a) asendatakse punkt 2 järgmisega:

„2. Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib VIIc ja IXa rajooni hõlmavas geograafilises piirkonnas (välja arvatud Cádizi lahes) ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”

b) asendatakse punkt 12.4 järgmisega:

„12.4. Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punkti 7.1 kohaselt antud lisapäevi.”

c) asendatakse punkt 12.5 järgmisega:

„12.5. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral teavet toimunud ülekandmiste kohta. Käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta tabelivormid.”

d) asendatakse punkt 20 järgmisega:

„20.1. Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid komisjonile punktis 19 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

20.2. Punktis 19 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”

5) IIC lisas:

a) punktis 1 jäetakse välja järgmine tekst:

„Erandina ei kohaldata käesoleva lisa sätteid laevade suhtes, kes kalastavad suurema kui 120 mm suuruse võrgusilmaga passiivpüünistega ning kes 2004. aastal püüdsid alla 300 kg merikeelt, tingimusel et:

a) need laevad püüavad 2006. aastal alla 300 kg ja

b) kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 31. juuliks 2006 ja 31. jaanuariks 2007 aruande nende laevade merikeelepüügi kohta 2006. aastal.”

b) asendatakse punkt 2 järgmisega:

„2. Piirkonnas viibimise päevade määratlus

Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise päev mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib VIIe rajoonis ega ole sadamas. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab.”

c) asendatakse punkt 7.1 järgmisega:

„7.1. Maksimaalse päevade arvu kehtestamisel, mille jooksul kalalaev võib piirkonnas viibida, kehtivad vastavalt I tabelile järgmised eritingimused:

a) punktis 3 nimetatud püügivahendite rühmadest omab laev pardal või kasutab üksnes punkti 3 alapunktis b määratletud püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm;

b) asjaomase laeva poolt 2004. ja 2006. aastal lossitud merikeele eluskaalu üldkogus peab vastavalt ühenduse püügipäevikusse kantud andmetele olema alla 300 kg;

c) iga liikmesriik esitab iga tema lipu all sõitva laeva kohta komisjonile 31. juuliks 2006 ja 31. jaanuariks 2007 aruande nende merikeelepüügi kohta 2006. aastal.”

d) asendatakse I tabel järgmisega:

„I tabelLaeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

Püügi-vahendite rühm Punkt 3 | Eri-tingimused Punkt 7 | Nimetus1 | La Manche’i lääneosa |

3.a | Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥80 mm | 216 |

3.b | Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on <220 mm | 216 |

3.b | 7.1 | Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≥120 mm; merikeele aastane püük on alla 300 kg; kohustuslik aruanne merikeele püügi kohta 2006. aastal | piiranguteta |

1 Kasutatakse ainult punktides 3 ja 7 sätestatud nimetusi.” |

e) asendatakse punkt 12.4 järgmisega:

„12.4. Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, mis kasutavad punkti 7.1 kohaselt antud lisapäevi.”

f) lisatakse uus punkt 12.5:

„12.5. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruanded toimunud ülekandmiste kohta. Nende aruannete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta üksikasjaliku tabelivormi.”

g) asendatakse punkt 17 järgmisega:

„17. Püügikoormuse teated

Laevade suhtes, mille pardal on punktis 3 määratletud püügivahendid ja mis tegutsevad punktis 1 määratletud piirkonnas, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Teate-edastusnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud määruse (EÜ) nr 2244/2003 artiklite 5 ja 6 kohaste laevaseiresüsteemidega.”

h) asendatakse punkt 28 järgmisega:

„28. Andmete edastamine

28.1. Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid komisjonile punktis 27 nimetatud andmeid sisaldava tabeli sellisel kujul, nagu on täpsustatud II ja III tabelis, saates selle e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab.

28.2. Punktis 27 nimetatud andmete esitamiseks komisjonile võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale vastu võtta uue tabelivormi.”

6) IID lisas:

a) asendatakse lisa pealkiri järgmisega:

„LAEVADE PÜÜGIKOORMUS TOBIAPÜÜGIL SKAGERRAKIS, IV ALAPIIRKONNAS JA IIA RAJOONIS”

b) asendatakse punkt 1 järgmisega:

„1. Käesoleva lisa tingimusi kohaldatakse ühenduse laevade suhtes, kes kalastavad Skagerrakis, IIa (EÜ veed) rajoonis ja IV alapiirkonnas põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm.”

c) asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3. Iga asjaomane liikmesriik loob hiljemalt 1. märtsiks 2006 andmebaasi, mis sisaldab IV alapiirkonnas ja Skagerrakis 2002., 2003. ja 2004. aastal kalastanud iga selle liikmesriigi lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva kohta, mis on kasutanud põhjatraali, noota või samalaadseid veetavaid püüniseid, mille silmasuurus on alla 16 mm, järgmisi andmeid:

a) laeva nimi ja sisenumber;

b) laevale paigaldatud mootorite võimsus kilovattides, mõõdetuna määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 kohaselt;

c) piirkonnas viibitud päevade arv püügil põhjatraali, nooda või samalaadse veetava püünisega, mille silmasuurus on alla 16 mm;

d) kilovatt-püügipäevad, mis saadakse piirkonnas viibitud päevade arvu korrutamisel laevale paigaldatud mootorite võimsusega kilovattides.”

d) asendatakse punkt 6 järgmisega:

„6. Komisjon vaatab punktis 5 sätestatud kilovatt-püügipäevade maksimaalse arvu ning käesoleva määruse I lisas sätestatud tobia lubatud kogupüügi ja kvoodid Skagerrakis ning IIa (EÜ veed) ja IV (EÜ veed) vööndis läbi niipea kui võimalik, arvestades STECFilt saadud teavet Põhjamere tobia 2005. aasta vanuseklassi suuruse kohta ning järgides järgmisi eeskirju:

a) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2005. aasta vanuseklassis 500 000 miljonit isendit või rohkem, ei kohaldata 2006. aasta ülejäänud osa jooksul kilovatt-püügipäevadega seotud piiranguid ja 2006. aasta lubatud kogupüügiks kehtestatakse 600 000 tonni;

b) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2005. aasta vanuseklass vahemikus 300 000–500 000 miljonit isendit, ei ületa kilovatt-püügipäevade arv punkti 4 alapunkti a kohaselt arvutatud 2003. aasta väärtust ja 2006. aasta lubatud kogupüügiks kehtestatakse 300 000 tonni;

c) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2005. aasta vanuseklass alla 300 000 miljoni isendi, keelatakse 2006. aasta ülejäänud osas püük põhjatraali, nooda või samalaadse veetava püünisega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Lubatud on siiski piirangutega kalapüük, et jälgida tobiavarusid Skagerrakis ja IV alapiirkonnas ning püügikeelu toimet. Selleks töötavad asjaomased liikmesriigid koostöös komisjoniga välja kalastuspiirkondade seirekava.”

7) III lisas:

asendatakse punkt 13 järgmisega:

„13. Atlandi ookeani kirdeosas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

13.1. Komisjon teavitab liikmesriike viivitamata muude riikide kui Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni („konventsioon”) osalisriikide lipu all sõitvatest laevadest, mida on nähtud tegelemas kalapüügiga konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas ning mille Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC) on kandnud nende laevade esialgsesse loetellu, mida kahtlustatakse konventsiooni alusel kehtestatud soovituste eiramises. Selliste laevade suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a) sadamasse saabuvatele laevadele ei anta luba seal lossimiseks või ümberlaadimiseks ning pädevad asutused kontrollivad neid. Kõnealune kontrollimine hõlmab laeva dokumente, püügipäevikuid, püügivahendeid, pardal olevat saaki ja kõike muud, mis on seotud laeva tegevusega konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas. Teave kontrollimise tulemuste kohta edastatakse viivitamata komisjonile;

b) liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, abilaevad, tankerid, emalaevad ja kaubalaevad ei abista neid laevu mingil moel ega osale nende ümberlaadimises ega ühistes kalapüügioperatsioonides nende laevadega;

c) neid laevu ei varustata sadamates teemoona, kütuse ega muude teenustega.

13.2. Laevad, mille Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC) on kandnud nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, on loetletud 4. liites. Lisaks punktis 13.1 nimetatud meetmetele kohaldatakse selliste laevade suhtes järgmisi meetmeid:

a) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel laevadel on keelatud siseneda ühenduse sadamasse;

b) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele ei anta luba kalapüügiks ühenduse vetes ning nende prahtimine on keelatud;

c) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatelt laevadelt pärit kalade import on keelatud;

d) liikmesriigid keelduvad andmast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele luba sõita nende lipu all ja soovitavad importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel hoiduda kõnealuste laevadega läbirääkimiste pidamisest ja nende püütud kala ümberlaadimisest.

13.3. Komisjon muudab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetelu vastavaks Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) loetelule, niipea kui Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon võtab vastu uue ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetelu.”

8) IV lisa I osa asendatakse järgmisega:

„I OSA

Kolmandate riikide vetes kalastavate

ühenduse laevade püügilitsentside ja -lubadega seotud

koguselised piirangud

Püügipiirkond | Püük | Litsentside arv | Litsentside jaotamine liikmesriikide vahel | Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd | Heeringas, põhja pool 62°00'N | 77 | DK: 26, DE: 5, FR: 1, IRL: 7, NL: 9, SW: 10, UK: 17, PL: 1 | 55 |

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00'N | 80 | FR: 18, PT: 9, DE: 16, ES: 20, UK: 14, IRL: 1, PL: 1 | 50 |

Makrell, lõuna pool 62°00'N, seinnoodapüük | 11 | DE: 11, DK: 261, FR: 21, NL: 11 | ei kohaldata |

Makrell, lõuna pool 62°00'N, traalnoodapüük | 19 | ei kohaldata |

1 Selline jaotus kehtib sein- ja traalnoodapüügi puhul.

Makrell, põhja pool 62°00'N, seinnoodapüük | 112 | DK: 11 | ei kohaldata |

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62°00'N | 480 | DK: 450, UK: 30 | 150 |

Fääri saarte veed | Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusele ulatuvas vööndis | 26 | BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18 | 13 |

Tursa ja kilttursa sihtpüük väikseima silmasuurusega 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28'N ja ida pool 6°30'W | 83 | 4 |

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. Ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20'N ja 62°00'N vahele ning lähtejoontest 12–21 miili kaugusele. | 70 | BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20 | 26 |

2 Valitakse 11 seinnoodapüügilitsentsi seast, mis on nähtud ette makrelli püüdmiseks lõuna pool 62°00'N.

3 Vastavalt 1999. aasta osas kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püüki käsitlevaid arve igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel asuvas kalastusvööndis käsitlevate arvude hulgas.”

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30'N ja lääne pool 9°00'W ning piirkonnas 7°00'W ja 9°00'W vahel, lõuna pool 60°30'N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30'N, 7°00'W ning 60°00'N, 6°00'W vahel kulgevat joont. | 70 | DE: 84, FR: 124, UK: 04 | 205 |

Süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid. | 70 | 225 |

Põhjaputassuu püük. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte asutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega põhjaputassuu põhiline püügipiirkond. | 34 | DE: 3, DK: 19, FR: 2, UK: 5, NL: 5 | 20 |

Õngepüük | 10 | UK: 10 | 6 |

Makrellipüük | 12 | DK: 12 | 12 |

Heeringa püük, põhja pool 62°N | 21 | DE: 1, DK: 7, FR: 0, UK: 5, IRL: 2, NL: 3, SW: 3 | 21 |

Venemaa Föderatsiooni veed | Kõik püügiliigid | pm | pm |

Tursapüük | 76 | pm |

Kilupüük | pm | pm” |

4 Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

5 Neid arve kajastatakse traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest käsitlevate arvude hulgas.

6 Kohaldatakse üksnes Läti lipu all sõitvate laevade suhtes.

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2270/2004 lisa 2. osa muudetakse järgmiselt:

kirje, mis käsitleb kalju-tömppeakala III (ühenduse veed ja rahvusvahelised veed) vööndis, asendatakse järgmisega:

„Liigid: | Kalju-tömppeakala | Vöönd: | III (ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste ega jurisdiktsiooni alla) |

Coryphaenoides rupestris |

Taani | 2612 |

Saksamaa | 15 |

Rootsi | 134 |

EÜ | 2761” |

[1] EÜT 358, 31.12.2002, lk 59.

[2] ELT l 70, 9.3.2004, lk 8.

[3] ELT C , , lk

[4] ELT L 16, 20.1.2006, lk 1.

[5] ELT L 396, 31.12.2004, lk 4.