EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.11.2018

COM(2018) 767 final

KOMISJONI TEATIS

Kapitaliturgude liit: on aeg teha uusi jõupingutusi, et suurendada investeeringuid, kiirendada majanduskasvu ja tugevdada euro rolli

1.Sissejuhatus

President Juncker sõnas oma 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus: „Hiljutised sündmused tõid esile vajaduse süvendada meie majandus- ja rahaliitu ning luua likviidsed ja sügavad kapitaliturud. Komisjon on selles valdkonnas juba esitanud palju ettepanekuid, mis ootavad vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.“

Kapitaliturgude liit 1 on Euroopa Liidu prioriteet. Pidades silmas, et detsembris toimub Euroopa Ülemkogu kohtumine ja laiendatud koosseisus euroala tippkohtumine, on oluline, et kõik osalised oleksid kapitaliturgude liidu väljakujundamisele täielikult pühendunud ja võtaksid meetmeid.

Liidul on vaja hästi arenenud ja integreeritud kapitaliturge, et tugevdada ja toetada majandus- ja rahaliitu ning euro rahvusvahelist rolli. Kapitali tõhus liikumine toetab majanduslikku lähenemist ja muudab liidu majanduse niiviisi tugevamaks. See võimaldab liikmesriikidel kasutada töökohtade loomisesse ja majanduskasvu investeerimisel täiendavaid rahastamisallikaid. Täieulatuslik kapitaliturgude liit parandab erasektoris riskide jagamist ja aitab maandada majandusšokke euroalal ja sellest väljaspool, võimaldades majanduslangusega riigist pärit investoritel ja ettevõtjatel pääseda juurde investeerimis- ja rahastamisvõimalustele riikides, kus majanduslangust ei ole.

Turupõhine rahastamine võib aidata kõrvaldada puudujäägid, mis on tingitud pankade antavate laenude ajutisest vähenemisest. Näiteks kriisi ajal vähenesid ettevõtjatele antavad laenud järsult, kuid aktsiate ja võlakirjade kaudu rahastamine püsis stabiilne. Edukas kapitaliturgude liit koos tulemusliku ja järjepideva järelevalvega täiendab pangandusliitu ning toetab stabiilset finantssüsteemi. Käesolev teatis täiendab kolmandat eduaruannet viivislaenude vähendamise ja riskide maandamise kohta pangandusliidus, mis võeti samuti täna vastu.

Edukat kapitaliturgude liitu on vaja ka selleks, et arendada kohalikke kapitaliturge ja parandada ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. Alternatiivsed turupõhised rahastamisallikad on eriti olulised, et rahastada innovatsiooni, ettevõtlust ja idufirmasid, mis on peamised töökohtade loomist toetavad tegurid. Edukas kapitaliturgude liit aitab ettevõtjatel hankida rohkem rahastamist kõikjalt liidust – näiteks muus liikmesriigis väärtpaberibörsil noteerimise kaudu.

Kapitaliturgude liit pakub rohkem investeerimisvõimalusi. See teeb jaeinvestoritele kättesaadavaks tulutoovad investeerimistooted, mis aitavad neil rahuldada keskpika ja pika perioodi rahastamisvajadusi, muu hulgas ka säästa pensioniks. Näiteks praegu on personaalne pensionitoode ainult 27 %-l liidu kodanikest. Kapitaliturgude liit annab lisavõimalusi, et rohkem kodanikke saaksid teha pensionile jäämiseks ettevalmistusi. Regulatiivsete tõkete tõttu müüakse ainult veidi rohkem kui üht kolmandikku jaeinvesteerimisfondidest 2 enam kui kolmes liikmesriigis. Kapitaliturgude liit võimaldab seega kodanikel osta odavamaid ja paremaid investeerimistooteid.

Institutsionaalsed investorid saavad tänu tugevatele ja likviidsetele kapitaliturgudele kogu liidus lihtsamini tegutseda ning rahastada innovatsiooni, üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusamale ringmajandusele ning taristuinvesteeringuid, mis on liidu konkurentsivõime parandamiseks äärmiselt olulised.

Peale selle võimaldab kapitaliturgude liit finantsteenuste pakkujatel laiendada oma tegevust ja pakkuda teenuseid suuremale hulgale tarbijatele paljudes liikmesriikides. Liidus on juba praegu 13 484 finantseerimisasutust, millel on 359 953 tegevusluba liidus finantsteenuste pakkumiseks. Tänu kapitaliturgude liidule oleks finantseerimisasutustel tooteid ja teenuseid teistes liikmesriikides lihtsam pakkuda, ilma et investorid oleksid vähem kaitstud. Kapitaliturgude liitu ei ole võimalik kujundada välja üheainsa meetmega – selleks on vaja finantssüsteemi põhjalikku struktuurilist muutust. Komisjoni kavandatud meetmete mõju on kokkuvõttes oluline, kuid kogu kasu ilmnemiseks on vaja aega. Kasvupotentsiaali on (vt joonis) ja praegu on aeg asuda otsustavalt tegutsema.

Joonis. Kapitaliturgude maht valitud piirkondades (jääk 2017. aasta lõpu seisuga, % SKPst)

Allikas:    Euroopa Kapitaliturgude Instituut ja komisjoni arvutused.

Märkused: ELi ja USA turud ei ole küll täielikult võrreldavad, kuid jooniselt on näha, et EL 28 kapitaliturgude maht on ligikaudu 160 % liidu SKPst, USA kapitaliturgude maht on aga 260 % USA SKPst; finantssektori ja finantssektoriväliste äriühingute aktsiaturu kapitalisatsioon ning emiteeritud võlakirjad; Euroopa Liidu viie peamise turu keskmine on arvutatud Madalmaade, Rootsi, Taani, Iirimaa ja Luksemburgi näitajate SKPga kaalutud keskmisena (kaalud vastavalt 40 %, 26 %, 16 %, 16 % ja 5 %).

President Juncker tuletas 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus meelde, et ametiaja alguses lubati üheskoos kujundada välja kapitaliturgude liit. Lähenemas on Euroopa Parlamendi valimised, mis toimuvad 2019. aasta mais, ning komisjon rõhutab, et kaasseadusandjad peavad kiirendama tehtud ettepanekute menetlemist ja et neil peab olema vajalik poliitiline ambitsioon, et tagada ametiaja lõpuks kõigi ettepanekute menetlemise lõpetamine. Edusammude tegemise vajaduse muudab veelgi pakilisemaks Ühendkuningriigi tulevane väljaastumine liidust. Komisjon on valmis suurendama oma toetust kaasseadusandjatele kapitaliturgude liidu põhielementide paikapanemisel.

2.Kapitaliturgude liidu väljakujundamisel seni tehtud edusammud

2015. aasta septembri kapitaliturgude liidu tegevuskavas ja 2017. aasta juuni vahearuandes nähti ette põhjalik programm kapitaliturgude liidu põhielementide paikapanemiseks aastaks 2019.

Programm sisaldab 13 seadusandlikku ettepanekut, mille komisjon on esitanud kapitaliturgude liidu põhielementide paikapanemiseks. Lisaks on komisjon esitanud kolm seadusandlikku ettepanekut, et liidu finantssektor saaks olla eeskujuks rohelisema ja puhtama majanduse poole liikumisel 3 . Euroopa Parlament ja nõukogu on praeguseks kokku leppinud aga ainult ühes nendest ettepanekutest.

1.2017. aasta juunis vastu võetud prospektimäärusega 4 vähendatakse bürokraatiat, millega rahastamisvõimalusi otsivad ettevõtjad kokku puutuvad, muutes prospekti lihtsalt koostatavaks ja investoritele arusaadavaks.

2.2017. aasta oktoobris vastu võetud määrustega Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide kohta 5 soovitakse edendada investeerimist riskikapitali ja sotsiaalprojektidesse. Need muudavad investeerimise innovatiivsetesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse investorite jaoks lihtsamaks, kuna neid määrusi kohaldatakse igas suuruses fondivalitsejate suhtes ja selliste ettevõtjate hulka, millesse võib investeerida, laiendatakse. Lisaks uutele õigusnormidele on komisjon loonud innovatiivsete investeeringute toetamiseks riskikapitali fondifondi ja jätkab tööd muude riskikapitali toetavate meetmetega.

3.2017. aasta detsembris vastu võetud määrus lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise kohta 6 aitab suurendada kindlustunnet väärtparistamise turul ja vabastab pankade bilanssides vahendeid. Kui emiteerimine oleks turul taas kriisieelsel keskmisel tasemel, saaksid pangad anda erasektorile lisaks 157 miljardi euro eest krediiti 7 . Lisaks lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise määruse vastuvõtmisele muutis komisjon Solventsus II õigusraamistiku 8 rakenduseeskirju, et edendada kindlustusandjate investeeringuid lihtsatesse, läbipaistvatesse ja standarditud väärtpaberistamistesse ja taristusse.

Lisaks lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ja taristuga seotud kohandusele kavatseb komisjon esitada ettepaneku teha kohandusi ka seoses kindlustusandjate omakapitaliinvesteeringute ja võlakirjade suunatud pakkumisega.

3.Kapitaliturgude liidu algatused, millega on vaja kiiresti edasi liikuda

Kapitaliturgude liidu tulemuslikuks toimimiseks on vaja poliitilist impulssi. Ühtse turu kõigi eeliste ärakasutamiseks tuleb ettevõtjatele ja investoritele anda uued võimalused tegutseda kogu liidus ja konkureerida üleilmselt ning olemas peavad olema selged ja proportsionaalsed õigusnormid ja tõhus järelevalve. Tugevad ja likviidsed kapitaliturud on väga olulised ka selleks, et tugevdada liidu juhtpositsiooni vähese CO2-heitega ja ressursitõhusamale ringmajandusele ülemineku rahastamisel.

3.1.Ühtse turu maksimaalne ärakasutamine tänu uutele üleeuroopalistele toodetele ja teenustele

2017. aasta juunis esitas komisjon ettepaneku üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta. Üleeuroopaline personaalne pensionitoode avardaks kodanike võimalusi koguda pensionisääste, muu hulgas piiriüleselt. See aitaks saavutada ka mastaabisäästu, mis oleks kasulik säästjatele, kes pääseksid ligi parematele ja odavamatele toodetele. Personaalne pension võib aidata lahendada elanikkonna vananemisest tulenevaid demograafilisi probleeme, kuna kodanikud võivad soovi korral oma riiklikku ja tööandjapensionit sellega täiendada.

2018. aasta märtsis võttis komisjon vastu ettepaneku pandikirjade raamistiku kohta. Pandikirjaturud on liidus ühed suuremad erasektori võlaturud ja oluline pikaajalisema rahastamise allikas. Need on oluline vahend krediidiasutuste jaoks, kes kasutavad neid rahaliste vahendite tõhusaks suunamiseks kinnisvaraturgudele, ja avaliku sektori tagatisega instrumentide, sealhulgas mõnede väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud laenude jaoks.

2018. aasta märtsis esitas komisjon finantstehnoloogia tegevuskava 9 osana ettepaneku ühisrahastamise raamistiku kohta. Ühisrahastamise turg on liidus maailma suurte riikidega võrreldes alaarenenud. Selliste ühisrahastamisplatvormide puhul, mis soovivad pakkuda oma teenuseid üle piiride, on üheks suuremaks takistuseks ühtsete õigusnormide puudumine liidus. Kavandatud õigusnormid peaksid parandama rahastamist vajavate ettevõtjate, eelkõige idufirmade juurdepääsu sellele innovatiivsele rahastamisvormile, tagades samal ajal investoritele tugeva kaitse ja kaitsemeetmed.

2018. aasta märtsis esitas komisjon ettepaneku ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamise lihtsustamise kohta. Fondide piiriülest turustamist takistavad sellised tõkked nagu riiklikud turustamisnõuded ja regulatiivsed tasud. Ettepanekuga soovitakse muuta fondide piiriülene turustamine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. Ulatuslikuma piiriülese turustamisega peaksid kaasnema suuremad võimalused investeerida sotsiaal- või keskkonnavaldkonna investeerimisfondidesse. Kavandatud õigusnormid peaksid parandama riiklike nõuete läbipaistvust, kõrvaldama koormavad nõuded ja ühtlustama erinevaid siseriiklikke norme.

3.2.Lihtsamad, selgemad ja proportsionaalsemad normid ettevõtjate jaoks

2017. aasta mais esitas komisjon ettepaneku börsiväliste tuletisinstrumentide turul osalejate normide lihtsustamiseks ja regulatiivse koormuse vähendamiseks. Algatused, mis põhinevad G20 üleilmsel kokkuleppel ja mille eesmärk on maandada riske, mis on seotud börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega, on aidanud tuletisinstrumentide turu stabiilsust märkimisväärselt parandada. Olemasolevaid õigusnorme kohaldatakse kõigi turuosaliste suhtes – alates suurtest pankadest kuni väikeste finantsettevõtjate ja äriühinguteni – viisil, mis ei ole alati täiesti proportsionaalne. Kavandatud õigusnormidega soovitakse seetõttu vähendada turuosaliste regulatiivset koormust. Kui need normid vastu võetakse, võivad turuosaliste kulud oluliselt väheneda, ilma et finantsstabiilsus seejuures ohtu satuks.

2017. aasta detsembris esitas komisjon ettepaneku kehtestada investeerimisühingutele proportsionaalsemad ja tulemuslikumad õigusnormid. Ettepaneku eesmärk on kehtestada investeerimisühingutele proportsionaalsem usaldatavus- ja järelevalveraamistik, mis sõltuks nende suurusest ja laadist. Uute õigusnormidega tagataks suurtele ja süsteemselt olulistele finantseerimisasutustele võrdsed tingimused ja kehtestataks süsteemselt mitteolulistele investeerimisühingutele lihtsamad usaldatavusnõuded.

2018. aasta mais esitas komisjon ettepaneku muuta kapitaliturgude kaudu rahastuse saamine väikestele ettevõtjatele lihtsamaks. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on sageli ees ebaproportsionaalseid regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad turupõhisele rahastamisele juurdepääsemist. Ettepaneku eesmärk on vähendada bürokraatiat, millega puutuvad kokku väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes soovivad pääseda ligi VKEde kasvuturgudele, mis on uut liiki kauplemiskohad väikestele emitentidele. Kavandatud õigusnormidega soovitakse kehtestada proportsionaalsem lähenemisviis, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate noteerimist börsil, tagades samal ajal investorite kaitse ja kaitstes turu usaldusväärsust.

2016. aasta novembris võttis komisjon vastu ettepaneku, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid. Võimaldada ausatel ettevõtjatel saada pärast pankrotti uus võimalus on dünaamilise ettevõtluskeskkonna tagamise ja innovatsiooni edendamise seisukohalt väga oluline. Ettepanekuga nähakse ausatele ettevõtjatele võlgadest vabastamise teel ette uus võimalus, et nad saaksid alustada puhtalt lehelt ja et stimuleerida ettevõtlust. Lisaks on selle ettepaneku eesmärk hõlbustada finantsraskustes olevate elujõuliste ettevõtete tõhusat restruktureerimist, et vältida maksejõuetust ja jätkuvuseeldusliku väärtuse vähenemist.

2018. aasta märtsis esitas komisjon ettepaneku õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. Ettepanek suurendaks oluliselt õiguskindlust, määrates kindlaks, millise riigi õigust kohaldatakse nõuete piiriülese loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes.

2016. aasta oktoobris võttis komisjon vastu ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta. Ettepanekus käsitletakse asjaolu, et maksusüsteemid soodustavad võlapõhist rahastamist, mis moonutab rahastamisotsuseid, muudab ettevõtjad pankroti suhtes haavatavamaks ja kahjustab kogu majanduse stabiilsust. Ettepaneku eesmärk on edendada ühtsel turul õiglast maksustamist ja võrdseid võimalusi ning suurendada investeeringuid kasvu soodustavatesse tegevustesse, nagu teadus- ja arendustegevus. Pidades silmas, et liikmesriigid peavad jõudma nõukogus oluliste maksuettepanekute suhtes üksmeelele, esitab komisjon varsti teatise, milles uuritakse võimalust kasutada teatavates maksuküsimustes kvalifitseeritud häälteenamust 10 .

3.3.Tõhusam järelevalve kapitaliturgude üle

2017. aasta septembris esitas komisjon ettepaneku Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise kohta. Seda ettepanekut muudeti 2018. aasta septembris, et tugevdada järelevalveraamistikku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Suurem finantsintegratsioon eeldab integreeritumat ja tulemuslikumat järelevalvet. Ettepanekute eesmärk on suurendada järelevalvealast ühtsust ja tugevdada õigusnormide täitmise tagamist – see edendab järjepidevat ja tulemuslikumat järelevalvet. Seepärast on oluline, et Euroopa järelevalveasutuste sisuline reform ja Euroopa Pangandusjärelevalve suuremad ülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele kaasaaitamisel võetaks kõik koos vastu praeguse ametiaja jooksul. Praeguste puudujääkide kõrvaldamise ja rahapesuvastase järelevalve tõhususe suurendamise seisukohast on olulised ka sõltumatum juhtimine, suured ühtlustamisvolitused ja jätkusuutlik rahastamisraamistik, mida käsitleti Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise käigus.

2017. aasta juunis esitas komisjon ettepaneku tugevdada kesksete vastaspoolte järelevalvet. Kesksetel vastaspooltel on integreeritud kapitaliturgudel väga oluline roll, sest nad maandavad tehingu vastaspoole maksejõuetusega seotud riske. Seda tehes koondavad kesksed vastaspooled riske ja võivad muutuda finantssüsteemi jaoks süsteemselt oluliseks. Kesksete vastaspoolte süsteemne olulisus suureneb jätkuvalt, kuna järk-järgult hakkab turuosalistele kehtima nõue kliirida tehinguid keskse vastaspoole kaudu ja suureneb vabatahtlik kliirimine. Kavandatud õigusnormid tagaksid, et liidu järelevalveraamistik on piisavalt tugev liidu kesksetest vastaspooltest ja liidu kliente teenindavate kolmandate riikide süsteemselt olulistest kesksetest vastaspooltest tulenevate riskide prognoosimiseks ja maandamiseks.

2016. aasta novembris esitas komisjon ettepaneku täiendada kesksete vastaspoolte järelevalvekorda finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse ühtlustatud raamistikuga. Kui see ettepanek vastu võetakse, tagab see, et liidus on nii kesksetel vastaspooltel kui ka riiklikel ametiasutustel vajalikud vahendid tegutsemaks otsustavalt erandlikes olukordades, kus kesksete vastaspoolte tegevus on tõsiselt häiritud. Kavandatud õigusnormide eesmärk on tagada kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide täitmise jätkumine, kaitstes samal ajal finantsstabiilsust. Seepärast tagab ettepanek kapitaliturgude nõuetekohase toimimise, annab turuosalistele kindlust ja vähendab maksumaksjate võimalikke kulusid, mis on seotud kesksete vastaspoolte restruktureerimise ja kriisilahendusega.

3.4.Jätkusuutlik rahandus

Kapitaliturgudel on vaja muutusi ja innovatsiooni, et leida tulevastele väljakutsetele, sealhulgas võitlusele kliimamuutustega ja ressursside vähenemisele, veenvad lahendused. Seepärast võttis komisjon 2018. aasta märtsis vastu jätkusuutliku rahanduse tegevuskava 11  ja on juba esitanud ka kolm konkreetset seadusandlikku ettepanekut, milles käsitletakse taksonoomiat, jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning vähese CO2-heite võrdlusaluseid. Eesmärk on võimaldada liidu finantssektoril olla eeskujuks rohelisema ja puhtama majanduse poole liikumisel. Ettepanek peaks aitama suunata erakapitalivoogusid ümber jätkusuutlikumatesse investeeringutesse, nagu investeeringud puhtasse transporti ja energeetikasse, ning rahastada üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusamale ringmajandusele. Need algatused kinnitavad, et liit on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgiga kliimamuutuste vastu võitlemisel ja jätkusuutlikkuse edendamisel maailmas juhtpositsioonil.

4.Kohalike kapitaliturgude arendamine

Komisjon on kapitaliturgude liitu toetanud ka kohalike kapitaliturgude arendamisega mitteseadusandlike meetmete abil. Selleks et kõik liikmesriigid saaksid kapitaliturgude liidu hüvedest osa, peavad kohalikud kapitaliturud olema arenenud ja finantskeskustega hästi ühendatud. See eeldab tasakaalu mastaabisäästu pakutavate eeliste ja kohaliku tegevuse vahel, et kasutada võimalikult hästi kodumaiseid sääste ja meelitada ligi rahvusvahelisi investoreid, kes saavad rahuldada kohalike ettevõtjate rahastamisvajadusi. Komisjon lähtub Viini algatuse kapitaliturgude liidu töörühma tehtud tööst 12 . Mitu liikmesriiki on valmistanud ette kapitaliturgude strateegiad, loonud spetsiaalsed skeemid keskmise suurusega ettevõtjate börsil noteerimise toetamiseks, muu hulgas avaliku sektori vahenditega, ning mõni liikmesriik – eelkõige Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas – on otsustanud parandada oma suutlikkust teha kapitalitrugude üle järelevalvet. Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus on liikmesriikide taotluse korral andnud mitmele kapitaliturgude liiduga seotud algatusele vajadusepõhist tehnilist ja rahalist toetust. See on oluline kapitaliturgude reformide elluviimiseks.

5.Kokkuvõte

Kapitaliturgude liit on oluline liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu vastupanuvõimelisemaks muutmisel, majandusliku lähenemise edendamisel, finantsstabiilsuse kaitsmisel ja euro rahvusvahelise rolli tugevdamisel. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid tegutsema kohe, enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, et panna paika kõik täieulatusliku kapitaliturgude liidu jaoks vajalikud põhielemendid.

Euroopa Ülemkogu kutsutakse üles kinnitama oma pühendumust kapitaliturgude liidule ja toetama neid jõupingutusi, mis on olulised nii majandus- ja rahaliidu ja pangandusliidu kui ka ühtse turu jaoks.

Seadusandlike reformide tegevuskava kõrval on komisjon lubanud viia ellu järelejäänud mitteseadusandlikud meetmed, millest anti teada kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuandes. Nende meetmetega antakse sügavate ja likviidsete kapitaliturgude väljakujundamisse suur panus, käsitledes selliseid olulisi valdkondi nagu jaeinvesteerimistoodete turustamine, institutsionaalsed investeeringud, ettevõtjatele ja idufirmadele mõeldud rahastamine ning finantstehnoloogia parem kasutamine.

Komisjon suhtleb asjakohaseid teavitusmeetmeid kasutades ka edaspidi liidu kodanike, sotsiaalpartnerite ja ettevõtjatega, et käsitleda kapitaliturgude liidu olulisust.

Komisjon üksi ei suuda kapitaliturge reformida. Kõik riikliku ja liidu tasandi sidusrühmad peavad oma jõupingutusi suurendama ja oma panuse andma. Komisjon jätkab nende jõupingutuste toetamist.

(1)    Teatis „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“ (COM(2015) 468, 30.9.2015). Teatis kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta (COM(2017) 292, 8.6.2017).

(2)      Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid).

(3)      Komisjon on esitanud ettepaneku ka mitme mitteseadusandliku meetme kohta, et tugevdada liidu kapitaliturge ja muuta need vastupidavamaks.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1991 Euroopa riskikapitalifondide kohta ja määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 293, 10.11.2017).

(6)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid (ELT L 347, 28.12.2017).

(7)      Komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte“, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse ühised eeskirjad väärtpaberistamise kohta ning luuakse lihtsa ja läbipaistva väärtpaberistamise Euroopa raamistik (SWD/2015/0186 final, 2015/0226 (COD), 30.9.2015).

(8)      Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015).

(9)      Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole“ (COM(2018) 0109 final, 8.3.2018).

(10)      Vt ka komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist“ (COM(2018) 772, 22.11.2018).

(11)      Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018) 097 final, 8.3.2018).

(12)      Kapitaliturgude liidu töörühm avaldas oma aruande 2018. aasta märtsis: http://vienna-initiative.com/wp-content/uploads/2018/03/VI-CMU-Working-Group-Final-Report-March-2018.pdf.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.11.2018

COM(2018) 767 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kapitaliturgude liit: on aeg teha uusi jõupingutusi, et suurendada investeeringuid, kiirendada majanduskasvu ja tugevdada euro rolli