EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.5.2018
COM(2018) 298 final
2018/0150(CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete puhul rakendatava vabatahtliku pöördmaksustamismehhanismi ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisajaga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesoleva, nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (edaspidi „käibemaksudirektiiv“) muutmist käsitleva direktiivi ettepaneku eesmärk on pikendada 1) aega, mille jooksul liikmesriigid võivad kohaldada pöördmaksustamismehhanismi, et võidelda pettustega kaubatarnete ja osutatud teenuste puhul, mis on hõlmatud käibemaksudirektiivi artikli 199a lõikega 1, ning 2) aega, mille jooksul võib pettustega võitlemiseks kasutada kiirreageerimismehhanismi.
Käibemaksudirektiivi artikliga 199a võimaldatakse liikmesriikidel kasutada pöördmaksustamismehhanismi seoses käibemaksu tasumisega selliste eelnevalt kindlaks määratud kaupade tarnimise ja teenuste osutamise puhul, mille puhul on tõenäolised pettused ning eelkõige varifirmadega seotud ühendusesisene pettus.
Kui liikmesriik soovib kohaldada pöördmaksustamismehhanismi muude kui käibemaksudirektiivi artiklis 199a loetletud tarnete puhul, võib käibemaksudirektiivi artikli 395 alusel teha erandi, et lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust või hoida ära teatavat liiki maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Kõnealusel artiklil põhineva erandi vastuvõtmiseks on aga vaja, et komisjon esitaks vastava ettepaneku ja nõukogu selle ühehäälselt heaks kiidaks, milleks võib kuluda mitu kuud (käibemaksudirektiivi artikli 395 kohaselt kuni kaheksa kuud). Juhul, kui liikmesriigil tuleb ootamatult toime tulla suuremahulise maksupettusega, võib artiklil 395 põhineva erandi tegemise menetluse kestus põhjustada käibemaksu laekumise märkimisväärset vähenemist. Käibemaksudirektiivi artiklis 199b sätestatud kiirreageerimismehhanism hõlmab kiiremat menetlust, millega võimaldatakse liikmesriikidel teatavatel rangetel tingimustel kasutusele võtta pöördmaksustamismehhanism; nii tagatakse liikmesriikide adekvaatsem ja tõhusam reageerimine ootamatule ja suuremahulisele pettusele.
Artiklites 199a ja 199b sätestatud meetmete eesmärk on võimaldada liikmesriikidel asuda kiiresti lahendama varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse probleeme: artiklis 199a on ette nähtud võimalus kohaldada selles loetletud tarnete suhtes pöördmaksustamismehhanismi ja artiklis 199b on ette nähtud pöördmaksustamise kohaldamiseks kiirreageerimismehhanism ootamatute ja suuremahuliste maksupettuste korral. Mõlemad artiklid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2018.
Varifirmadega seotud ühendusesisese pettusega on tegemist siis, kui ettevõtja omandab teisest liikmesriigist transporditud või lähetatud kaupu käibemaksust vabastatud tarnetena ja lisab neid edasi müües kliendi arvele käibemaksu. Pärast seda, kui klient on käibemaksu tasunud, kaob ettevõtja enne, kui on maksuhaldurile maksnud tasumisele kuuluva käibemaksu. Samal ajal võib klient, tegutsedes kas heas usus või mitte, oma käibedeklaratsioonis maha arvata käibemaksu, mille ta tarnijale maksis. Käibemaksudirektiivi artiklil 199a põhinev vabatahtliku pöördmaksustamise mehhanism näib olevat liikmesriikide jaoks kasulik ettevaatusabinõu seda laadi pettuse vastu võitlemiseks eelnevalt määratletud tundlikes valdkondades, kui pettus leiab aset nende territooriumil. Kui ettevõtja on kohustatud kasutama selliste omamaiste tarnete puhul pöördmaksustamist, ei või ta enda väljastatud arvetele lisada käibemaksu. Ettevõtja ei saa seega käibemaksu oma kliendilt ning seetõttu ei ole tal võimalik saadud käibemaksuga kaduda. Artiklis 199b sätestatud kiirreageerimismehhanism on erakorraline meede, mis võimaldab liikmesriikidel võtta kiiresti kasutusele ajutise pöördmaksustamismehhanismi kaupade tarimise ja teenuste osutamise puhul sellistes sektorites, kus on toime pandud ootamatu ja suuremahuline maksupettus ja mis ei ole loetletud käibemaksudirektiivi artiklis 199a. Selle mehhanismi abil on liikmesriikidel võimalik katta ajavahemik, mis on ette nähtud käibemaksudirektiivi artikli 395 kohase tavapärase erandi taotlemiseks.
Vastavalt käibemaksudirektiivis ettenähtule esitas komisjon käibemaksudirektiivi artiklites 199a ja 199b sätestatud mehhanismide mõju käsitleva aruande. Kõnealuse aruande koostamiseks paluti liikmesriikidel jagada oma kogemusi seoses meetmete kohaldamisega ja neid hinnata. Tagamaks et ettevõtjate tagasisidet arvesse võetakse, paluti ettevõtjate sidusrühmadel esitada oma seisukohad käibemaksu eksperdirühma kaudu. Liikmesriigid ja sidusrühmad, kellega konsulteeriti, leiavad üldiselt, et käibemaksudirektiivi artiklis 199a sätestatud pöördmaksustamismehhanism on käibemaksupettuste vastu võitlemisel tulemuslik ja tõhus vahend. Mis puutub käibemaksudirektiivi artiklis 199b sätestatud kiirreageerimismehhanismi, siis leiab enamik liikmesriike, et kuigi kiirreageerimismehhanismi ei ole kunagi tegelikult kasutatud, on see erandlike käibemaksupettuse juhtumite puhul tarvilik vahend ja ettevaatusabinõu.
Komisjon esitas hiljuti kaks seadusandlikku ettepanekut, mille eesmärk on võidelda senisest põhjalikumalt käibemaksupettuste vastu. Esimene on ettepanek halduskoostöö ja pettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas, millega soovitakse tõhustada liikmesriikide halduskoostööd piiriüleste maksupettustega võitlemisel.
Teises ettepanekus määratleti liidusisese kaubanduse puhul kasutatava lihtsama ja pettusekindla lõpliku käibemaksusüsteemi põhialused. Nende põhialuste rakendamiseks kasutatakse kaheetapilist lähenemisviisi. Esmalt esitab komisjon 2018. aasta esimesel poolel ettepaneku, mis sisaldab ettevõtjatevaheliste liidusiseste kaubatarnete lõpliku korra toimimist käsitlevaid üksikasjalikke sätteid.
Kõnealuse korraga, mis peaks jõustuma 1. juulil 2022, võetakse põhjalikud meetmed varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse vastaseks võitluseks. Kuna käibemaksu tuleks kõnealusest korrast tulenevalt tasuda liidusiseste tarnete puhul, ei saaks ettevõtja enam omandada käibemaksuvabalt muust liikmesriigist transporditud või lähetatud kaupu, mis muutis varem võimalikuks varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse. Üksnes usaldusväärsetel sertifitseeritud maksukohustuslastel on sellisel juhul võimalus omandada muust liikmesriigist transporditud või lähetatud kaupu käibemaksuvabalt.
Eelnevast nähtub, et käibemaksudirektiivi artiklites 199a ja 199b sätestatud meetmed on olnud kasulikud ajutiste ja sihipäraste meetmetena. Nende aegumine 31. detsembril 2018 jätaks liikmesriigid ilma tõhusast pettusevastase võitluse vahendist.
Seega on asjakohane artiklites 199a ja 199b sätestatud meetmete kestust pikendada kuni 30. juunini 2022, sest sellel kuupäeval peaks jõustuma ettevõtjatevaheliste liidusiseste kaubatarnete lõplik kord.
Käibemaksudirektiivi artikli 199a lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid pöördmaksustamist kohaldada vähemalt kahe aasta jooksul. Nõue, mille kohaselt tuleb meedet kohaldada vähemalt kahe aasta jooksul, kujunes takistuseks mõnele liikmesriigile, kes soovisid 2017. aastal kehtestada pöördmaksustamismehhanismi, et võidelda hiljuti avastatud käibemaksupettuse juhtumitega, mis olid seotud artiklis 199a loetletud kaupade ja/või teenustega. Asjaomased liikmesriigid pidid lõpuks esitama taotluse erandite tegemiseks käibemaksudirektiivi artikli 395 alusel ja vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud menetlusele, mille tulemusel lükkub nende liikmesriikide jaoks edasi võimalus pettusejuhtumitele reageerida. Seepärast tehakse ettepanek jätta sättest välja nõue vähemalt kaheaastase kohaldamisaja kohta.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev ettepanek ei mõjuta komisjoni ettepanekut üldise pöördmaksustamise mehhanismi ajutise kohaldamise kohta, millega antaks liikmesriikidele, keda pettused eriti kahjustavad, võimalus kehtestada siseriiklike kaubatarnete ja teenuste suhtes üldine (mitte valdkonnapõhine) pöördmaksustamismehhanism, tingimusel et täidetud on ranged tingimused. Üldise pöördmaksustamismehhanismi kohaldamise ulatus ja tingimused erinevad käibemaksudirektiivi artiklites 199a ja 199b sätestatud tingimustest.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Direktiiviga muudetakse käibemaksudirektiivi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 alusel.
Kuna ettepanekuga pikendatakse direktiivi teatavate sätete kohaldamisaega, on vaja käibemaksudirektiivi muuta.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib liidu tasandil meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast saab neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil.
Pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise kaudu pettuste vastu võitlemise ning ootamatu ja suuremahulise pettuse vastu võitlemiseks kiirreageerimismehhanismi kasutamise võimaluse eesmärki on kõige parem saavutada liidu tasandil ning selle konkreetne õiguslik alus on käibemaksudirektiiv. Seepärast on kõnealuste meetmete kestuse pikendamiseks vaja muuta käibemaksudirektiivi.
•Proportsionaalsus
Pikendatava kestusega meetmete vabatahtliku ja ajutise laadi tõttu on ettepanek proportsionaalne taotletava eesmärgiga, milleks on teatavate kaupade tarnimise ja teenuste osutamisega seotud pettuste vastane võitlus ning liikmesriikidele abi osutamine ootamatute ja suuremahuliste käibemaksupettustega toimetulekul.
•Vahendi valik
Muudetakse kehtivat käibemaksudirektiivi ja seega valitakse vahendiks direktiiv.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt saadud tagasiside avaldati komisjoni aruandes, mis käsitles käibemaksudirektiivi artiklite 199a ja 199b mõju pettusevastasele võitlusele.
Nagu aruandest nähtub, leiavad liikmesriigid üldiselt, et käibemaksudirektiivi artiklis 199a sätestatud pöördmaksustamismehhanism on käibemaksupettuste vastu võitlemisel tulemuslik ja tõhus vahend. Pöördmaksustamise kehtestamise tõttu vähenesid pettusjuhtumid asjaomastes sektorites oluliselt või kadusid üldse. Seda seisukohta väljendati ka vastustes, mille esitasid konsultatsiooni tulemusena ettevõtjate sidusrühmad, kes leidsid, et pöördmaksustamismehhanism on tõhus ajutine pettusevastase võitluse vahend.
Mis puutub käibemaksudirektiivi artiklis 199b sätestatud kiirreageerimismehhanismi, siis leiab enamik liikmesriike, et kuigi kiirreageerimismehhanismi ei ole kunagi kasutatud, on see erandlike ja ootamatute käibemaksupettuse juhtumite puhul tarvilik vahend ja ettevaatusabinõu.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käibemaksudirektiivi artiklis 199a sätestatud meetme mõjuga seoses konsulteeriti käibemaksu eksperdirühmaga. Eksperdirühmalt saadud tagasiside näitab, et konkreetsete tarnete suhtes kohaldatavat pöördmaksustamismehhanismi peetakse tõhusaks ajutiseks pettusevastase võitluse vahendiks.
Vabatahtlikku pöördmaksustamismehhanismi on üldjoontes hinnatud varasemate uuringute käigus. Vabatahtliku pöördmaksustamismehhanismi hindamiseks hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt tähendab pöördmaksustamismehhanism ettevõtjate jaoks 43 % võrra suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid. Üldise pöördmaksustamismehhanismi ajutise kohaldamise ettepanekule lisatud mõjuhinnangus hinnati üldise pöördmaksustamismehhanismi (võrreldes ka valdkonnapõhise pöördmaksustamisega) mõju siseturule. Võttes arvesse meetme piiratud ulatust ja kohaldamisaega, ei tundu sihipärane pöördmaksustamismehhanism põhjustavat olulisi kahjulikke tagajärgi.
•Mõjuhinnang
Algatusega pikendatakse artiklitega 199a ja 199b hõlmatud meetmete kestust, et toetada liikmesriike käibemaksupettuste vastases võitluses kuni käibemaksusüsteemi põhjalikuma reformi toimumiseni.
Arvestades komisjoni käimasolevat tööd lõpliku käibemaksusüsteemi loomiseks ning selle eeldatavat mõju pettusevastasele võitlusele, ei oleks hetkel kasu mõjuhinnangust, mille ulatus on hiljutisest aruandest laiem, ega meetmete läbivaatamisest, sest kõik järeldused oleksid ajutised ning olukorda tuleks uuesti hinnata pärast lõpliku süsteemi jõustumist.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta negatiivselt liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
Ettepanek on ajaliselt piiratud.
2018/0150 (CNS)
Ettepanek:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete puhul rakendatava vabatahtliku pöördmaksustamismehhanismi ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisajaga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Maksupettused käibemaksu valdkonnas põhjustavad märkimisväärset kahju eelarvele ja mõjutavad siseturu toimimist.
(2)Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199a kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et kõnealuses artiklis loetletud tarnete eest on käibemaksu kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tarne tehakse (pöördmaksustamismehhanism), võimaldamaks kiiresti reageerida varifirmadega seotud ühendusesisesele pettusele. Liikmesriigid võivad seda mehhanismi kohaldada vähemalt kahe aasta jooksul kuni 31. detsembrini 2018.
(3)Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 199b erimeetmena sätestatud kiirreageerimismehhanism pakub liikmesriikidele võimalust tegutseda kiiremini, kehtestades pöördmaksustamismehhanismi, mida kohaldatakse teatavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes, et võidelda ootamatute ja suuremahuliste pettuste vastu, mis võivad põhjustada märkimisväärset ja korvamatut rahalist kahju. Nõukogu direktiivi 2013/42/EL artikli 3 kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kiirreageerimismehhanismi erimeedet kuni 31. detsembrini 2018.
(4)Komisjon esitles 8. märtsil 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruannet, mis käsitles nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 199a ja 199b osutatud pettusevastase võitluse mehhanismide mõju.
(5)Aruande kohaselt peavad liikmesriigid ja sidusrühmad direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 199a sätestatud pöördmaksustamismehhanismi tulemuslikuks ja tõhusaks ajutiseks vahendiks, mida kasutatakse käibemaksupettuste vastaseks võitluseks konkreetsetes sektorites või pettuste ärahoidmiseks. Nõue, mille kohaselt tuleb artikli 199a lõikega 1 hõlmatud meedet kohaldada vähemalt kahe aasta jooksul, kujunes takistuseks mõnele liikmesriigile, kes soovisid kehtestada pöördmaksustamismehhanismi, kuid ei saanud kõnealust tingimust täita. Seepärast jäetakse sättest välja nõue vähemalt kaheaastase kohaldamisaja kohta.
(6)Mis puutub direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 199b osutatud kiirreageerimismehhanismi, siis leiavad liikmesriigid, et kuigi kiirreageerimismehhanismi ei ole kunagi tegelikult kasutatud, peaks see säilima vahendi ja ettevaatusabinõuna, mis on tarvilik erandlike käibemaksupettuse juhtumite puhul.
(7)Aruande tulemusi ja järeldusi arvesse võttes nähtub, et direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 199a ja 199b osutatud meetmeid peetakse kasulikeks ajutisteks ja sihipärasteks meetmeteks käibemaksupettuste vastases võitluses. Kõnealused meetmed peaksid kaotama kehtivuse 31. detsembril 2018 ja see jätaks liikmesriigid ilma tõhusast käibemaksupettuste vastu võitlemise vahendist. Seega on asjakohane pikendada kõnealuste meetmete kestust piiratud ajaks, kuni lõpliku käibemaksukorra kavandatava jõustumiseni.
(8)Seetõttu tuleks direktiivi 2006/112/EÜ vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.
(1)Artikli 199a lõike 1 sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid võivad kuni 30. juunini 2022 ette näha, et käibemaksu on kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tehakse mõni järgmistest tarnetest:“;
(2)artikkel 199b asendatakse järgmisega:
„Artikkel 199b
1. Liikmesriik võib tungivalt kiireloomulistel juhtudel ja kooskõlas lõigetega 2 ja 3 teatavate kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel määrata erandina artiklist 193 käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks kaupade või teenuste saaja, kiirreageerimismehhanismi erimeetmena sellise ootamatu ja suuremahulise maksupettuse tõkestamiseks, mis võib kaasa tuua märkimisväärset ja korvamatut rahalist kahju.
Liikmesriik võtab kiirreageerimismehhanismi erimeetme suhtes asjakohaseid kontrollimeetmeid maksukohustuslaste puhul, kes tarnivad kaupu või osutavad teenuseid, mille suhtes kõnealust meedet kohaldatakse, ning erimeetme kehtivusaeg ei või olla pikem kui üheksa kuud.
2. Liikmesriik, kes soovib kehtestada lõike 1 kohast kiirreageerimismehhanismi erimeedet, saadab komisjonile lõike 4 kohaselt kehtestatud standardvormi kasutades teate ja samal ajal saadab selle ka teistele liikmesriikidele. Liikmesriik esitab komisjonile teabe, milles on märgitud asjaomane sektor, pettuse liik ja tunnused, tungiva kiireloomulisuse põhjuste olemasolu, pettuse ootamatus ja suuremahulisus ning tagajärjed märkimisväärse ja korvamatu rahalise kahju seisukohast. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe nädala jooksul alates teate saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet on vaja. Mis tahes täiendav teave, mida asjaomane liikmesriik komisjonile annab, saadetakse samal ajal ka teistele liikmesriikidele. Kui saadud lisateave ei ole piisav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest ühe nädala jooksul.
Liikmesriik, kes soovib kehtestada käesoleva artikli lõike 1 kohast kiirreageerimismehhanismi erimeedet, esitab samal ajal komisjonile artikli 395 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluse kohaselt taotluse.
Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel viiakse artikli 395 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus lõpule kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon taotluse kätte sai.
3. Niipea kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab vajalikuks lõike 2 esimeses lõigus osutatud teate hindamiseks, teatab ta sellest liikmesriikidele. Kui komisjon on kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmisele vastu, koostab ta negatiivse arvamuse ühe kuu jooksul alates teate saamisest ning teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja käibemaksukomiteed. Kui komisjonil ei ole vastuväiteid, kinnitab ta seda asjaomasele liikmesriigile ja käibemaksukomiteele kirjalikult sama ajavahemiku jooksul. Liikmesriik võib kiirreageerimismehhanismi erimeetme vastu võtta alates sellise kinnituse saamise kuupäevast. Teate hindamisel võtab komisjon arvesse mis tahes teise liikmesriigi poolt talle saadetud kirjalikke seisukohti.
4. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse standardvorm lõikes 2 osutatud kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmise teate esitamiseks ja lõike 2 esimeses lõigus osutatud teabe andmiseks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusele.
5. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011(*) artiklit 5 ja selle kohaldamisel on komitee nõukogu määruse (EL) nr 904/2010(**) artikliga 58 loodud komitee.
6. Lõike 1 kohast kiirreageerimismehhanismi erimeedet kohaldatakse kuni 30. juunini 2022.“;
__________
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (
ELT L 55, 28.2.2011, lk 13
).
(**) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (
ELT L 268, 12.10.2010, lk 1
).“;
(3)artikli 395 lõige 5 jäetakse välja.
Artikkel 2
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,