EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.4.2018

COM(2018) 170 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

FMT:Boldprogrammi „Kodanike Euroopa“ (2014–2020) rakendamise vahehindamise kohta/FMT

{SWD(2018) 86 final}

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

programmi „Kodanike Euroopa“ (2014–2020) rakendamise vahehindamise kohta

Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus rõhutas president Juncker vajadust kaasata kodanikuühiskonda rohkem Euroopa tulevikuga seotud töösse riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Programm „Kodanike Euroopa“ on üks vahendeid Euroopa kodanike kaasamisel Euroopa projekti ning tõelise huvi tekitamisel Euroopa Liidu vastu ja selle omaksvõtmisel.

Käesolevas aruandes esitatakse programmiga „Kodanike Euroopa“ saavutatud vahetulemused ning käsitletakse programmi rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte, nagu on nõutud nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 artikli 15 lõike 4 punktis a 1 . Aruanne põhineb välise vahehindamise 2 tulemustel ja Euroopa Komisjoni koostatud talituste töödokumendil 3 ning selles tuginetakse Euroopa Parlamendi 2017. aasta märtsi raportile programmi rakendamise kohta 4 ning komisjoni 2017. aasta jaanuarist aprillini korraldatud avalikule konsultatsioonile 5 .

1.    Sissejuhatus ja taust

Praegune programm „Kodanike Euroopa“ kehtestati ajavahemikuks 2014–2020 nõukogu määrusega (EÜ) nr 390/2014.

Määruses sätestatakse selle üldised eesmärgid järgmiselt:

·aidata kaasa kodanike arusaamisele EList, selle ajaloost ja mitmekesisusest ning

·edendada ELi kodakondsust ja parandada demokraatliku kodanikuosaluse tingimusi ELi tasandil.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

·teadvustada ajaloolise mälu, ühise ajaloo ja liidu väärtuste ning liidu eesmärgi tähtsust, nimelt edendada rahu, liidu väärtusi ja selle rahvaste heaolu, ergutades mõttevahetust, arutelusid ja võrgustike arendamist ning

·julgustada liidu tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist liidu poliitiliste otsuste tegemise protsessist ning toetades ühiskondliku aktiivsuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vabatahtliku tegevuse võimalusi liidu tasandil.

Programmi viib ellu Euroopa Komisjon, keda selles toetab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA).

2.    Programmi põhielemendid ja rakendamine

Programm toetab mitmesugust tegevust, millega edendatakse Euroopa kodanikuaktiivsust, ning sellega tegelevaid organisatsioone kodanike kaasamise kaudu üle kogu Euroopa. Programmi kaht tegevussuunda – Euroopa ajalooline mälu ning demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus – täiendab valdkondadevaheline projektitulemuste analüüsimise, levitamise ja kasutamise meede (horisontaalne meede: väärtustamine). Nagu määrusega ette nähtud, kasutab programm mõlema tegevussuuna projektide toetamiseks meetmetoetusi ja programmi eesmärkide raames töötavate organisatsioonide toetamiseks tegevustoetusi.

2.1.    Programmi tegevussuunad

·1. tegevussuund: Euroopa ajalooline mälu

Käesoleva tegevussuuna raames toetatakse tegevusi, mis julgustavad arutlema Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja ühiste väärtuste üle nende kõige üldisemas tähenduses. Selle eesmärk on rahastada projekte, mille raames arutletakse Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide põhjuste üle ja mälestatakse nende režiimide kuritegude ohvreid.

Samuti toetatakse tegevust, mis on seotud muude määrava tähtsusega hetkede ja märgiliste sündmustega Euroopa lähiajaloos. Eelkõige eelistatakse projekte, mis edendavad sallivust, vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja lepitamist, et jätta minevik selja taha ja ehitada tulevikku, eelkõige on see suunatud nooremale põlvkonnale.

·2. tegevussuund: demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus

Selle tegevussuuna raames toetatakse kodanikuosalusega seotud tegevust, pannes eelkõige rõhku ELi poliitikaga otseselt seotud tegevusele. Toetust antakse eesmärgiga suurendada osalemist ELi poliitilise tegevuskava kujundamisel programmi eesmärkidega seotud valdkondades. Tegevussuuna raames tegeldakse ka projektide ja algatustega, mis arendavad vastastikuse mõistmise, kultuuridevahelise õppimise, solidaarsuse, ühiskondliku aktiivsuse ja vabatahtliku tegevuse võimalusi ELi tasandil.

2. tegevussuuna raames toetatakse järgmisi tegevuse liike.

–    Sõpruslinnade liikumine: selle meetmega toetatakse projekte, mis toovad programmi eesmärkidega kooskõlas olevate teemade üle mõtteid vahetama suure hulga kodanikke sõpruslinnadest. Kaasates kodanikke kohalikul ja ELi tasandil, et arutada Euroopa poliitilise tegevuskava konkreetseid küsimusi, püütakse nende projektidega edendada kodanikuosalust ja arendada kodanikuühiskonna kaasamise võimalusi.

–    Linnade võrgustikud: pika aja jooksul ühiste teemadega töötavad omavalitsused, piirkonnad ja ühendused saavad välja kujundada võrgustikud, et muuta oma koostöö püsivamaks ja vahetada häid tavasid. Linnade võrgustikud korraldavad tegevust programmi eesmärkide või mitmeaastaste prioriteetidega kooskõlas olevatel ühist huvi pakkuvatel teemadel.

–    Kodanikuühiskonna projektid: selle meetme raames pakutakse toetusi riikidevaheliste partnerluste ja võrgustike abil edendatavatele projektidele, mille puhul kaasatakse otseselt kodanikke. Need projektid toovad kokku erineva taustaga kodanikke, pakkudes võimalust osaleda tegevuses, mis on seotud ELi poliitilise tegevuskava kujundamisega. Nende projektide raames kutsutakse kodanikke üles tegema kohalikul ja Euroopa tasandil koostööd seoses mitmeaastaste prioriteetsete teemadega või nende üle arutlema.

· Horisontaalne meede: väärtustamine

Meede hõlmab teavitustegevust, programmi tulemuste levitamist ning liikmesriikides ja osalevates riikides määratud „Kodanike Euroopa” kontaktpunktide toetamist. „Kodanike Euroopa” kontaktpunktid nõustavad taotlejaid, toetavad partnerite otsimist ja levitavad programmi kohta teavet.

2.2.    Eelarve

Programmi kogueelarve ajavahemikuks 2014–2020 on 187 718 000 eurot 6 . Vaadeldaval aruandeperioodil kasutati ära kõik programmi kohustuste ja maksete assigneeringud. Need jagunesid programmi tegevussuundade ja meetmete vahel järgmiselt:

·9,46 miljonit eurot eraldati Euroopa ajaloolise mälu projektidele;

·12,21 miljonit eurot eraldati sõpruslinnade projektidele;

·12,71 miljonit eurot eraldati linnade võrgustike projektidele;

·10,32 miljonit eurot eraldati kodanikuühiskonna projektidele;

·Euroopa ajaloolise mälu organisatsioonidele eraldati struktuuritoetusena kokku 3,64 miljonit eurot.

·Kodanikuosaluse valdkonnas tegutsevatele eksperdiorganisatsioonidele ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidele eraldati kokku 16,65 miljonit eurot.

·Programmi raames rahastati 2,8 miljoni euroga ka valdkondadevahelist tegevust, sealhulgas programmi tulemuste parimal viisil kasutamiseks.

Tabel 1. Programmi 2014.–2016. aasta kulud

Allikas: Euroopa Komisjoni aastaaruanded programmi 2014., 2015. ja 2016. aasta tegevuse kohta.

2.3.    Saadud taotlused ja valitud projektid

Aastatel 2014–2016 esitati enam kui 7 000 toetuse taotlust. Võrreldes eelmise programmiga sai toetust väiksem arv projekte 7 . See on osaliselt selgitatav toetust saanud projektide suurema mahu ja projektis osalejate suurema arvuga.

Kui sõpruslinnade projektid välja arvata, rahastati aastatel 2014–2016 esitatud projektidest keskmiselt 10 %. Aastal 2016 rahastati 8 % ajaloolise mälu projektidest, 22 % sõpruslinnade projektidest, 9 % linnade võrgustike projektidest ja 5 % kodanikuühiskonna projektidest 8 . Toetusetaotlejate poolne suur nõudlus näitab, et on ruumi lisarahastamise jaoks, sealhulgas seoses järelmeetmete ja tulemuste levitamisega. Hoolimata positiivsest hinnangust ei olnud eelarvepiirangute tõttu võimalik rahastada olulist hulka projektidest, mis oleksid aidanud programmil laiemat mõju saavutada. Sidusrühmad on rõhutanud, et selline olukord võib võtta taotlejatelt eelolevatel aastatel soovi uuesti toetust taotleda. Oma 2017. aasta märtsi raportis programmi rakendamise kohta ajavahemikul 2014–2020 9 kutsus Euroopa Parlament nõukogu ja komisjoni üles kaaluma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul jätkuprogrammi jaoks umbes 500 miljoni euro suurust kogueelarvet 10 . Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jõudis samasugustele järeldustele oma oktoobris 2017 vastu võetud arvamuses kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamise kohta 11 .

Tabel 2. Projektide ja eraldatud tegevustoetuste arv võrreldes saadud taotluste arvuga 12

   Allikas: programmi 2017. aasta vahehindamine, Deloitte and Coffey International.

2.4.    Projektide geograafiline päritolu

Programm on avatud kõigile ELi liikmesriikidele, kandidaatriikidele, võimalikele kandidaatriikidele (s.t Lääne-Balkani riigid) ja EFTA riikidele, kes osalevad Euroopa Majanduspiirkonna lepingus, eeldusel, et nad allkirjastavad rahvusvahelise lepingu, milles sätestatakse nende programmis osalemise tingimused. 2017. aastal viidi programmi ellu 33 osalevas riigis 14 .

Võttes arvesse partnerorganisatsioonide osalemist, said projektitoetust kõik programmis osalevad riigid. Ungari on jätkuvalt suurima toetusesaajate arvuga riik, kes sai umbes 15 % kõigist ajavahemikul 2014–2016 eraldatud projektitoetustest. Slovakkia ja Itaalia on projektide arvu poolest teisel ja kolmandal kohal, nimelt eraldati neile vastavalt 13 % ja 11 % toetustest. Selle põhjuseks on peamiselt sõpruslinnade meede, mille puhul nendest kolmest liikmesriigist saadud taotlused moodustasid peaaegu poole.

Tabel 3. Aastatel 2014, 2015 ja 2016 saadud taotluste arv riikide kaupa

Allikas: programmi 2017. aasta vahehindamine, Deloitte and Coffey International.

2.5.    Osalejad ja partnerid

Aastatel 2014–2016 toetati enam kui 1 000 projekti 33 osalevas riigis. Ühtekokku osales programmi raames toetatavas tegevuses otseselt 3,3 miljonit kodanikku (näiteks sõpruslinnade tegevuses osalejad, kodanikuühiskonna korraldatud üritustel osalejad jne) ning veel 3,9 miljonit osales selles kaudselt (näiteks programmi raames toodetud veebimaterjalide kasutajad, eksperdiorganisatsioonide koostatud uuringute lugejad jne). Esmakordseid toetusesaajaid käsitlevad andmed osutavad, et programm on uute sihtrühmadeni jõudmisel edukas, meelitades ligi nii uusi toetusesaajaid kui ka kasutades ulatuslikumaid, riikidevahelisi partnerlusi 15 . Programm jõudis sõpruslinnade projektide ja linnade võrgustike projektide kaudu peaaegu 4 500 Euroopa linnani 16 .

Ka igas projektis osalevate partnerite koguarv on märkimisväärselt suurenenud. Taotlejad on muutunud aja jooksul kogenenumaks ja esitanud selle tulemusena keerukamaid projekte, milles osaleb rohkem partnereid. Kokku osales enam kui 2 500 organisatsiooni, mis jagunesid umbes 700 ajaloolise mälu organisatsiooniks ja 1 800 kodanikuühiskonna organisatsiooniks. 

2.6.    Projektide kvaliteet

Varasema iga-aastaste prioriteetide süsteemi asemel mitmeaastaste temaatiliste eesmärkide süsteemi kasutuselevõtuga kaasnesid paindlikkus ja olulised täiustused projekti tasandil. Selleks et anda taotlejatele rohkem aega projektide kavandamiseks ja ettevalmistamiseks, võeti kasutusele programmi (2016–2020) ülejäänud perioodi hõlmavad mitmeaastased prioriteedid, mis võimaldab neil paremini keskenduda programmi eesmärkidele ja esitada struktureeritumaid ettepanekuid, mille võimalik mõju on suurem. Programmis on oluline koht kodanikel ning eriline tähelepanu koondatud aktuaalsetele küsimustele, nagu ränne, solidaarsus, kultuuriline mitmekesisus, sotsiaalne kaasatus, Euroopa kultuuripärand ja ajalooline mälu, pakkusid osalejatele võimalust tuua Euroopa arutellu rohujuuretasandi vaatenurk, võimaldades samas ELi institutsioonidel suhelda inimestega kohapeal.

See on aidanud parandada sõpruslinnade projektide üldist kvaliteeti, mida tõendavad hindamise käigus saadud punktisummad. Varem sisaldasid sõpruslinnade projektid sageli eri riikidest pärit inimeste kohtumisi, et käsitleda mitmesuguseid teemasid, nagu keskkond või sport. Programmi tulemusena on komisjoni ja rakendusameti sihipärased meetmed võimaldanud programmist rahastatud sõpruslinnade ja linnade võrgustike projekte järk-järgult kaasavamaks ja struktureeritumaks muuta. Nüüd osaleb nendes projektides tavaliselt arvukalt partnereid (sõpruslinnade projektide puhul keskmiselt 5 ja linnade võrgustiku projektide puhul keskmiselt 10) 17 ning keskendutakse sellistele olulistele küsimustele nagu ränne või arutelu Euroopa tuleviku üle.

Samuti muudeti rangemaks Euroopa ajaloolise mälu ja kodanikuühiskonna projektide sisule esitatavad nõuded, mis loob tugevama sideme programmi eesmärkidega. Selle tulemusel esitas üha rohkem organisatsioone uuenduslikumaid projekte, millel oli tugevam Euroopa mõõde 18 .

2.7.    Struktuuriabi organisatsioonidele

Aastatel 2014–2017 said Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid ja eksperdiorganisatsioonid tegevustoetuste kaudu mitmeaastast struktuuritoetust 19 . 2014.–2017. aasta tööprogrammi alusel anti valitud organisatsioonidele iga-aastaseid tegevustoetusi. Programmi välise vahehindamise kohaselt võimaldasid mitmeaastased tegevustoetused toetusesaajatel töötada pikemaajalise tulevikunägemusega ja suurendada seeläbi oma tegevuse tõhusust.

3.    Mida on programmiga „Kodanike Euroopa“ saavutatud?

Nagu nähtub lisatud talituste töödokumendist, toimib programm mõjuhindamise mõjunäitajate, määruses sätestatud tulemusnäitajate ning sidusrühmade väljendatud arvamuste põhjal keskpikas plaanis seoses mõlema suuna erieesmärkidega üldiselt hästi.

3.1.    Programmi olulisus ja Euroopa lisaväärtus

Programm täitis keerulises poliitilises, sotsiaalses ja majanduskeskkonnas kodanike kaasamise edendamisel üle kogu Euroopa olulist osa. See on julgustanud inimesi ELi arengus aktiivsemalt osalema ja edendama selle põhiväärtusi, nagu sallivus, solidaarsus ja diskrimineerimiskeeld, projektide ja tegevuse kaudu, milles nad said osaleda ja oma hääle kuuldavaks teha. Arvukates projektides käsitleti otseselt praegusi poliitilisi ja ühiskondlikke küsimusi, nagu ränne ja majanduskriisid. Programmiga on toetatud ka vabatahtlikku tegevust, pakkudes eelkõige lähetuskohti äsja loodud Euroopa solidaarsuskorpuse liikmetele.

Sellel perioodil täheldatud euroskeptitsismi kasv tõstis esile programmi tähtsuse, tugevdades vajadust ergutada Euroopa ühisidentiteedi kujunemist ja arutleda põhjuste üle, mis on seotud Euroopa Liidu ligitõmbavuse ja lisaväärtusega osalevate riikide ja Euroopa kodanike jaoks. Seda tausta arvestades pakkus programm avalikku foorumit, mis annab inimestele võimaluse väljendada oma mõtteid Euroopa tuleviku kohta rohujuure tasandi käsitluse kaudu.

Praeguses programmis on võrreldes eelmisega olnud selle eesmärkide saavutamiseks tähtis tugevam keskendumine Euroopa ajaloolisele mälule. Eelkõige on see ergutanud arutelu Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja ühiste väärtuste üle ning loonud sidemeid Euroopa lähiajaloost saadud õppetundide ja Euroopa tulevikku käsitleva arutelu vahel.

Igasugusel programmi „Kodanike Euroopa“ raames rahastatud tegevusel on kas piiriülene mõõde, sest kaasatud on mitme osaleva riigi kodanikud ja organisatsioonid, või on need seotud Euroopa Liidu endaga. Ajaloolise mäluga seotud ürituste, sõpruslinnade liikumise või üleeuroopaliste võrgustike ja muude selliste tegevuste eesmärk on laiendada vaatenurka ning arendada Euroopasse kuuluvuse ja Euroopa identiteedi tunnet. Programmiga tõendatakse Euroopa lisaväärtust, milleks on osalejatele avalduv kogumõju ja vastastikune täiendavus teiste ELi algatustega, mis ei oleks muude vahenditega tõenäoliselt saavutatav, kui programm ei oleks jätkunud.

3.2.    Programmi eesmärkide täitmine

Euroopa ajaloolise mälu tegevussuuna kaudu aitas programm suurendada teadlikkust Euroopa ajaloolisest mälust ja mälestuse säilitamisest, sealhulgas tegevuse arendamise kaudu, mis ühendab sellist mälu kodanikuosaluse ja laiemas mõttes demokraatiaga. Holokausti ja genotsiidi käsitlevate projektide valdkonnas ergutati riigipiire ületavat ja Euroopa ajalookäsitlust edendavat teabevahetust, lisades sellega asjaomastele aruteludele olulist väärtust. Välise vahehindamise tulemuste kohaselt tunnistasid osalejad Euroopa ajaloolise mälu projektide lõpetamisel, et neil on teiste osalevate riikide kodanikega ühised väärtused ning et projektidel oli potentsiaali aidata kaasa püsivatele muutustele osalejate suhtumises ELi ja selle ajalukku, väärtustesse ja kultuuri 20 .

Sõpruslinnade liikumise valdkonnas saavutas programm tulemusi, suurendades ja ergutades kodanikevahelist vastastikust mõistmist ja sõprust kohalikul tasandil. Sõpruslinnade liikumine pakub kodakondsuse rohujuuretasandi käsitlusviisi, kaasates kodanikke kohalikest kogukondadest, aidates neil kogeda ja tunnetada lisaväärtust, mida EL pakub 21 . Need kogemused omakorda tõid kaasa tugevama ELi kuuluvuse tunde ja lõppkokkuvõttes aktiivsema kodanikuosaluse ELi tasandil.

Traditsioonilist sõpruslinnade meedet täiendas linnade võrgustik, pakkudes linnadele ja omavalitsustele suuremahuliste projektide arendamise võimalust eesmärgiga suurendada projektide mõju ja jätkusuutlikkust. See võimaldas toetusesaajatel töötada välja temaatilisemaid ja poliitikaga rohkem seotud projekte ning luua partnerorganisatsioonidega kestvaid sidemeid 22 .

Programm oli suunatud kodanikuühiskonna organisatsioonidele tegevustoetuste ja kodanikuühiskonna projektide kaudu. Mõlemad olid seotud kodaniku- ja demokraatliku osalusega Euroopa tasandil ning aitasid täita programmi üldist eesmärki tuua EL kodanikele lähemale. Mõlema tegevussuuna olemasolevat eelarvet kasutati igal aastal suhteliselt ühtlasel määral. Suur otseste ja kaudsete osalejate hulk, kelleni programmiga „Kodanike Euroopa“ jõuti, näitab, et programm on olnud tulemuslik suhteliselt väikeste kuludega.

Sidusrühmade organisatsioonide osalemine programmis mõjutas nende arusaamu Euroopast. Enamik osalevatest organisatsioonidest nimetas positiivset mõju oma teadmistele Euroopast ja nad olid valmis pühenduma tihedama koostöö tegemisele kodanikuühiskonnaga. Samuti said kodanikuühiskonna organisatsioonid ja nende partnerid suurendada tänu programmis osalemisele oma võimekust ja saada rahvusvahelisi kogemusi ning õppida üksteiselt ja teatavatel juhtudel luua jätkusuutlikke võrgustikke.

Mis puudutab programmi tulemuste järjepidevust, siis pandi projektidega alus pikaajalistele suhetele partnerite vahel, kes paljudel juhtudel jätkasid pärast projekti lõppu osalemist edasises kodanikuühiskonna tegevuses. Selle tulemusena loodi sõpruslinnade projektide jätkuna linnade võrgustikke ja samade toetusesaajatega korraldati jätkuüritusi, mis võimaldasid jätkata tegevusi ja projekte pärast programmi „Kodanike Euroopa“ raames toimunud algset rahastamist. Mõne tegevuse puhul oli siiski tegemist ka n-ö ühekordsete üritustega, mille eesmärk oli suurendada kogemuste vahetamist, keskendudes sotsiaalsetele ja kultuurilistele aspektidele.

Üks käesolevas programmis rakendatud lihtsustusi oli ainult kahe tegevussuuna ja ühe horisontaalse meetme kasutuselevõtt. See uus struktuur on osutunud taotlejate jaoks selgemaks ja rahuldavalt toimivaks, samas kui mitmeaastaste prioriteetide kasutuselevõtt eesmärgiga minna üle kindlasummalise rahastamise süsteemile ja mitmele e-meetmele (aruandesüsteem) on toonud kaasa uusi täiustusi.

Küll aga muutis seireprotsessi keeruliseks see, et määruses oli kaks erinevat näitajate kogumit, mis ei olnud otseselt võrreldavad mõjuhindamises kasutatud näitajatega.

3.3.    Väärtustamisele suunatud tegevus – programmi maksimaalne ärakasutamine

ELi liikmesriikide ja teiste osalevate riikide teabestruktuuride – programmi „Kodanike Euroopa“ kontaktpunktide 23 – rahaline toetamine on olnud selle valdkonna peamine tegevus. Väline vahehindamine kinnitab programmi kontaktpunktide mõjusust riigi tasandi osalejatena, kes edendavad programmi, toetavad võimalikke taotlejaid ja loovad osalevates riikides sidemeid rohujuure tasandi organisatsioonide ning sidusrühmadega.

Lisaks on arendatud ja hoitud töökorras selliseid levitamisvahendeid nagu projektitulemuste platvorm VALOR 24 . See uus elektrooniline andmebaas aitab edendada ja vahetada häid tavasid ning luua sünergiaid ELi hariduse, kultuuri ja kodakondsuse valdkonna rahastamisprogrammide vahel.

Kuigi teabe levitamine on aidanud teadlikkust programmist laialdaselt suurendada, oleks kasulik töötada programmi teise poole jooksul välja strateegilisem lähenemisviis, et parandada veelgi tegevuse nähtavust ja ülekantavust ning projekti tulemuste järjepidevust.

3.4.    Poliitilised üritused ja kohtumised

Programmi esimese poole jooksul korraldatud üritused aitasid suurendada teadlikkust programmist ja selle üldist nähtavust ning sidusrühmade aktiivsemat kaasamist. Euroopa Komisjon on korraldanud alates 2010. aastast igal aastal Euroopa ajaloolise mälu valdkonnas tegutsevate organisatsioonide esindajaid kokku toova Euroopa ajaloolise mälu võrgustiku kohtumisi. Samuti on Euroopa Komisjon korraldanud alates 2012. aastast igal aastal 27. jaanuaril, rahvusvahelisel holokausti mälestuspäeval, Brüsselis eriüritust holokaustiohvrite mälestamiseks. Lisaks üleeuroopalise ajaloolise mälu võrgustiku arendamise ergutamisele parandavad need üritused arutelu selle programmi ajaloolise mälu tegevussuuna mitmeaastaste prioriteetide üle ja neil on võimekust tõsta programmi üldist taset.

Kodanikuosaluse tegevussuuna raames on koostöös sidusrühmade organisatsioonidega peetud kaks konverentsi (2014. aastal Roomas ja 2016. aastal Barcelonas), mis on suurendanud programmist rahastatava tegevuse poliitilist nähtavust.

Sidusrühmad osalevad programmi poliitikakujundamise protsessis kodanikuühiskonna dialoogi kaudu, mis seisneb komisjoni töötajate ja umbes 50 aktiivselt osaleva peamise sidusrühmade organisatsiooni korrapärastes kohtumistes. Kodanikuühiskonna dialoogirühma kaudu tagatakse programmiga sõltumatu kodanikuühiskonna häälte kuuldavaks tegemine ELi aruteludes ja pakutakse neile foorumit dialoogi pidamiseks komisjoni ja teiste institutsioonidega.

3.5.    Vastastikune täiendavus ja koostoime teiste ELi programmidega

Programm „Kodanike Euroopa“ on sidus teiste ELi poliitikavaldkondade ja vahenditega, mis on ette nähtud ELi kodanike Euroopa Liidu kodanikuühiskonnas osalemise suurendamiseks ning on kooskõlas vabatahtliku tegevuse, noorsoo, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna muude vahenditega. Programm täiendab teisi ELi rahastamisvahendeid, eelkõige programmi „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpust, programmi „Loov Euroopa“ kultuurivaldkonna allprogrammi ja Euroopa kultuuripärandiaastat 2018, suurendades keskendumist osalusele ning pöörates suurt tähelepanu kodanikele ja ELi ühiskondlikele aspektidele.

Kuigi mõnes valdkonnas on vastastikune koostoime juba välja arendatud, näiteks eespool nimetatud platvormi VALOR loomine või programmi „Kodanike Euroopa“ kontaktpunktide, programmi „Loov Euroopa“ teabepunktide ja programmi „Erasmus+“ riiklike asutuste kaudu tehtav ajutine koostöö, näitab vahehindamine, et programm võiks muude oluliste programmide paremast koordineerimisest edaspidi veelgi rohkem kasu saada.

4.    Järeldused ja tulevikuplaanid

Euroopas viimasel kümnendil toimunud poliitilised ja sotsiaalsed muutused on toonud kodakondsusküsimused esiplaanile ja rõhutanud vajadust suurendada väärtust, mida ELi kodanikud Euroopa projektis näevad.

Käesolevas aruandes programmi „Kodanike Euroopa“ (2014–2020) vahehindamise kohta kinnitatakse programmi kasutamist kodanikuosaluse edendamisel, ühtekuuluvustunde tugevdamisel ja vastastikuse mõistmise toetamisel. Programm täidab kodanikuosaluse ja demokraatliku kaasamise ergutamisel üldist positiivset rolli, jõudes suure hulga kodanikeni, keda ei oleks muidu Euroopa projekti kaasatud. Programmis osalemine aitab tugevdada teadlikkust ELiga seotud küsimustest ning arendada vastastikust mõistmist ja samastumist Euroopaga, aidates sellega pikemas plaanis toetada Euroopa integratsiooniprotsessi. Programmi „Kodanike Euroopa“ on algusest peale tunnustatud kui sammu ühtsema ELi strateegia ja poliitika suunas kodanikuosaluse ja Euroopa ajaloolise mälu valdkonnas. Selle taustal võib programm mõjutada positiivselt ka kodanike huvi lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste vastu ja nende valimistel osalemist.

Programmi praegune struktuur kahe tegevussuuna ja väärtustamisele suunatud valdkondadevahelise meetmega on aidanud varasemale kogemusele tuginedes kaasa arutelule ELi tuleviku üle. Soovitud tulemusi on aidanud saavutada nii tegevus- kui ka meetmetoetused.

Kui enamik ELi rahastamisprogramme on otseselt seotud konkreetsete ELi poliitikavaldkondadega, siis programm „Kodanike Euroopa“ täidab teatavat lünka, tegeledes komisjoni üldeesmärgiga tuua kodanikud ELile lähemale. Töötades otse kodanikega, pakub programm ainulaadset foorumit, mille kaudu kaasatakse inimesi ELis rohujuuretasandi lähenemisviisi kasutades. Programm on näidanud oma lisaväärtust ELi tasandil nii osalejatele avalduva mõjuna kui ka oma rolli kaudu teiste ELi rahastamisvahendite ja poliitikaalgatuste täiendusena.

Komisjon hindab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja tulevaste ELi rahastamisprogrammide ettevalmistamise raames vahehindamise tulemusi ja käsitleb kõiki aspekte, mis on parandamist vajavatena esile toodud, eelkõige programmi nähtavuse suurendamine, seirenäitajate läbivaatamine ning koostoime tugevdamine teiste asjaomaste ELi rahastamisprogrammide ja algatustega.

(1)

   Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (ELT L 115, 17.4.2014).

(2)

   „Programmi „Kodanike Euroopa” vahehindamine, Deloitte and Coffey International, juuli 2017.

(3)

   Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud programmi „Kodanike Euroopa“ (2014–2020) rakendamise vahehindamise aruandele.

(4)

     Euroopa Parlamendi raport nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta (2015/2329(INI)).

(5)

     Vt https://ec.europa.eu/home-affairs/content/public-consultation-mid-term-evaluation-europe-citizens-programme-2014-2020_en.

(6)

Praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020) seotud läbirääkimiste tulemusel vähendati eelarveeraldist komisjoni esialgu kavandatud eelarvega võrreldes umbes 29,6 miljoni euro võrra.

(7)

Näiteks kui 2013. aastal rahastati kokku 544 projekti, siis 2016. aastal valiti rahastamiseks välja vaid 395 projekti. 2013. aastal rahastati kokku 353 sõpruslinnade projekti ja 41 linnade võrgustike projekti, kuid 2016. aastal kõigest 237 sõpruslinnade projekti ja 30 linnade võrgustike projekti.

(8)

Euroopa Komisjoni aastaaruanded programmi 2014., 2015. ja 2016. aasta tegevuse kohta.

(9)

Vt joonealune märkus eespool.

(10)

Väljendab sümboolset summat „1 euro kodaniku kohta“.

(11)

Vt: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: „Kodanikuühiskonna organisatsioonide ELi-poolne rahastamine“, omaalgatuslik arvamus, raportöör: Jean Marc Roirant, 19. oktoober 2017, EESC 2017, 01953. 

(12)

Protsendid on ümardatud.

(13)

2015. ja 2016. aastal võisid taotluse uuesti esitada ainult need organisatsioonid, kes valiti algselt välja programmi esimese aasta projektikonkursil.

(14)

28 ELi liikmesriiki, samuti Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro ja Serbia.

(15)

Vt käesolevale aruandele lisatud talituste töödokumendi 3. peatükk.

(16)

Seireprogrammi andmed, mille on esitanud EACEA.

(17)

Vt näiteks Prantsuse sõpruslinnade projekt „Festival of Europe“ („Euroopa festival“), mida kirjeldatakse lisatud talituste töödokumendi 4. lisas.

(18)

Vt nt ajaloolise mälu projekt „In Between?“ („Kahevahel?“), mida kirjeldatakse lisatud talituste töödokumendi 4. lisas.

(19)

Euroopa poliitika uurimisega tegelevate organisatsioonide (eksperdiorganisatsioonid) ja Euroopa tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonide struktuuriabi projektikonkurss – COMM-C2/01-2013.

(20)

Vt näiteks Iiri ajaloolise mälu projekt „Women, War and Peace“ („Naised, sõda ja rahu“), mida kirjeldatakse lisatud talituste töödokumendi 4. lisas.

(21)

Vt näiteks San Bartolomé de las Abiertasi (Hispaania) ja Lavernose-Lacasse’i sõpruslinnade projekt, mida kirjeldatakse lisatud talituste töödokumendi 4. lisas.

(22)

Vt näiteks Madalmaade linnade võrgustik „Town to Town, People to People – Building A European Culture of Zero waste“ („Linnalt linnale, inimeselt inimesele – jäätmevaba Euroopa kultuuri loomine“), mida kirjeldatakse lisatud talituste töödokumendi 4. lisas.

(23)

Ajavahemikul 2014–2016 olid kõik liikmesriigid ja osalevad riigid, välja arvatud Ühendkuningriik, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro, määranud programmi kontaktpunktid.

(24)

     Vt http://ec.europa.eu/programmes/europe-for-citizens/projects/.