EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.3.2018

COM(2018) 146 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord

1. Sissejuhatus

22.–23. märtsil 2018 korraldab nõukogu arutelu digitaalmajanduse maksustamise teemal. Komisjoni teatises „Õiglane ja tõhus maksusüsteem Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu jaoks“, mis avaldati septembris 2017, 1 on esitatud mitu põhiteemat ja eesmärki seoses digitaalmajanduse maksustamisega. Nüüd esitab komisjon ettepanekud kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise süsteem. Tegemist on vastusega Euroopa Ülemkogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu üleskutsetele, milles rõhutati vajadust digitaalajastu jaoks sobiva tõhusa ja õiglase maksustamissüsteemi järele ning väljendati lootust, et komisjon esitab asjakohased ettepanekud 2018. aasta algul 2 . 

Digitaalmajandus muudab seda, kuidas me suhtleme, tarbime ja äri ajame. Majanduse digiteerumine toob suurt kasu ühiskonnale. Et selle potentsiaali täielikult ära kasutada, on komisjon seadnud digitaalse ühtse turu üheks oma põhiprioriteediks 3 . Digitaalse ühtse turu loomine tagab, et Euroopa Liit jääb maailmas digitaalmajanduse valdkonnas juhtivaks jõuks, kes pakub välja uusi innovatsioonivõimalusi ja aitab Euroopa ettevõtjatel kogu maailmas kasvada. See võiks anda Euroopa majandusse 415 miljardit eurot, luues uusi töökohti ning soodustades majanduskasvu, konkurentsi, investeeringuid ja innovatsiooni. Eeldusel, et asjakohane poliitika ja õigusraamistik kehtestatakse õigel ajal, suureneb andmepõhise majanduse väärtus ELis 2020. aastaks 739 miljardi euroni ja moodustab 4% kogu ELi SKPst 4 . Koos digiteerumisega suurenevad ka kõige väiksemate ettevõtjate piiriülese tegutsemise võimalused.

Oleme jõudnud ajastusse, kus üha suurem hulk digiteenuste kasutajatest osaleb teadlikult või teadmatult väärtuse loomise protsessis. Kasutajad annavad andmeid, jagavad teadmisi ja infosisu ning võimaldavad luua ulatuslikke ja mitmesuguseid andmevõrke. Kõik see loob tohutu väärtuse praeguses majanduses ja see peaks tulevikus üksnes kasvama. Andmekasutajate tegevuse mahukusest digitaalmajanduses annab ülevaate allpool toodud diagramm.

Digitaalvaldkonna ettevõtjad kasvavad palju kiiremini kui majandus üldiselt ning selle valdkonna suurimatel ettevõtjatel on ELis hiiglaslik kasutaja- ja tarbijabaas. Näiteks 42% eurooplastest kasutab Facebooki. Kuigi enamik digitaalmajanduse veebisaitidest on kohalikud (juurdepääsetavad üksnes ühest riigist), toimub lõviosa internetiliiklusest palju väiksemal arvul üleilmsetel veebisaitidel. Viimase seitsme aasta jooksul suurenes suurimate digitaalvaldkonna ettevõtjate keskmine aastatulu ligikaudu 14%, samal ajal kui IT- ja telekommunikatsioonivaldkonnas on see näitaja ligikaudu 3% ja muude rahvusvaheliste ettevõtjate puhul 0,2% 5 . See on positiivne märk sektori dünaamilisusest ja potentsiaalist.

Õiglane ja tõhus maksustamissüsteem on väga tähtis digitaalse ühtse turu potentsiaali ärakasutamise toetamisel. Oluline on tagada ajakohane maksukeskkond, kus digitaaltegevust tunnustatakse selle õiges väärtuses ja digitaalvaldkonna ettevõtjatel on võimalik on tegevusmahtu suurendada, saades tuge prognoositavast ja õiglasest ettevõtluskeskkonnast. Maksustamine on ELi majandus- ja sotsiaalsüsteemi väga tähtis osa. Õiglane ja tõhus maksusüsteem tagab tulu avalike teenuste osutamiseks ning samal ajal toetab majanduskasvu ja ELi ettevõtjate konkurentsivõimet. Pidades silmas suurenevat ebavõrdsust ja sotsiaalse õigluse puudumise tunnet, nõuavad ELi kodanikud liikmesriikidelt ja komisjonilt meetmete võtmist, et muuta maksusüsteemid õiglasemaks. Kõik maksumaksjad peavad andma oma õiglase panuse, et tagada võrdsed võimalused kõikidele ettevõtjatele, mis on ühtse turu edenemise seisukohast keskse tähtsusega, ja et kaitsta Euroopa sotsiaalmudelit, millest kodanikud sõltuvad.

Alates volituste saamisest seadis komisjon esmatähtsaks ülesandeks muuta ELi maksusüsteemid õiglasemaks ja tõhusamaks 6 . EL on etendanud üleilmset juhtivat rolli maksustamise läbipaistvuse 7 valdkonnas ning võtnud vastu siduvad eeskirjad, et kõrvaldada maksustamise vältimist lihtsustavad õiguslüngad 8 , võtnud meetmeid koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes 9 ning võtnud vastu kaasaegse maailma jaoks sobiva käibemaksuraamistiku ja ajakohastanud seda 10 . Riigiabieeskirjade alusel on komisjon võtnud meetmeid maksuplaneerimisega tegelevate ettevõtjate maksualase sooduskohtlemise vastu. Lisaks on komisjon esildanud uue konkurentsivõimelise, õiglase ja kindla raamistiku äriühingute maksustamiseks ühtsel turul 11 . Komisjon on ka teinud ettepaneku läbipaistvust veelgi suurendavate meetmete kohta ja nõuab rahvusvahelistelt ettevõtjatelt, et nad avaldaksid, kui palju nad ELis maksu maksavad (avalik riikidepõhine aruandlus) 12 . Ta kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles ilmutama suuremat otsusekindlust selle olulise ettepaneku suhtes, et hõlbustada selle kiiret vastuvõtmist.

Samas esineb endiselt ka probleeme. Eelkõige on maailmamajanduse kiire muutumine digiteerumise kaudu see, mis seab äriühingu tulumaksu süsteemid suurema surve alla nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Uued ettevõtlusvormid peaksid toetama ettevõtlust ja samal ajal tagama võrdsed võimalused kõigile. Kõik poliitiliste otsuste tegemise tasandid peaksid tagama ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks lihtsa ja toetava õiguskeskkonna. Nagu on rõhutatud komisjoni aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta, 13 mida esitleti mais 2017, ei tähenda see protektsionismi, dereguleerimist ega võidujooksu leebemate eeskirjade suunas, vaid arukat reguleerimist. Valitsused peavad tagama maksupoliitika asjakohasuse digiteerumise ja uute ettevõtlusvormide suhtes ning selle, et ettevõtjad maksavad makse majandustegevuse kohas. Täna komisjoni poolt esitatud ettepanekud on tasakaalustatud ja proportsionaalne lahendus nendele probleemidele.

2. Äriühingu tulumaksu süsteemi kohandamine 21. sajandile: eesseisvad ülesanded

2.1. Äriühingu tulumaksu iganenud eeskirjad

Digitaalvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, nagu ka kõik teised ettevõtjad, peavad kandma maksukoormust, et rahastada vajalikke avalikke teenuseid, mida nad ise kasutavad. Praegu see nii ei ole. Ettevõtjad, kelle digitaalne kohalolu on mõnes liikmesriigis märkimisväärne, kasutavad ära sealseid avalikke teenuseid ja turutaristut, näiteks liikmesriigi õigussüsteemi ja häid ühendusvõimalusi, ent maksu nad seal ei maksa, kui nende füüsiline kohalolu ei ole seal märkimisväärne. Ettevõtjad, kes tegutsevad valdavalt digitaalvaldkonnas, ei pea välismaal tegutsedes seal füüsiliselt nii palju kohal olema: rahvusvaheliste digitaalvaldkonna ettevõtjate tütarettevõtetest üksnes 50% asub välismaal, samal ajal kui tavapäraste rahvusvaheliste ettevõtjate puhul on see näitaja 80% 14 .

Rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõte on, et kasum tuleks maksustada seal, kus väärtus luuakse 15 . Praegu kehtivad rahvusvahelised maksustamiseeskirjad töötati aga välja füüsiliselt eksisteerivate ettevõtjate jaoks. Need eeskirjad põhinevad suuresti füüsilisel kohalolekul ega olnud mõeldud selliste ettevõtlusmudelite jaoks, mis hõlmavad peamiselt immateriaalset vara, andmeid ja teadmisi. Need ei arvesta ettevõtlusmudeleid, mille raames ettevõtjad osutavad digiteenuseid mõnes riigis, ilma et peaks seal füüsiliselt kohal olema. Praegu kehtivad eeskirjad ei tunnista ka uusi digitaalmaailma võimalusi luua kasumit. Näiteks ollakse hädas sellega, kuidas maksustada väärtust, mis on loodud immateriaalse varaga, näiteks patente ja algoritme, mida on lihtne viia mõnda madala maksuga või maksuvaba jurisdiktsiooni alla. Peale selle ei tunnustata eeskirjades kasutajate osatähtsust digitaalvaldkonna ettevõtjate väärtuse loomisel, kui nad annavad andmeid ja infosisu, ega ka nende osatähtsust digitaalvaldkonna mitmesuguste ettevõtlusmudelite jaoks kesksete võrkude osana. Kõik see tähendab seda, et väärtuse loomise ja maksude maksmise koht on teineteisest lahus.

Seetõttu maksavad digitaalvaldkonnale iseloomuliku ettevõtlusmudeliga ettevõtjad maksu vähem kui pool sellest, mida maksavad tavapärase ettevõtlusmudeliga ettevõtjad, st et esimeste keskmine tasumisele kuuluv maksumäär on 9,5% ja teistel 23,2% 16 . See on osaliselt tingitud iganenud maksusüsteemist, osaliselt valitsuste poolt digitaalvaldkonna ettevõtjatele ette nähtud stiimulitest, et toetada selle tulevikku suunatud majandussektori kasvu. Teatavatel juhtudel on võimalik maksukoormust agressiivse maksuplaneerimise kaudu veelgi vähendada. See muudab olukorra tasakaalustamatuks ja kannatajaks on tavaettevõtjad. Samuti tekitab see tasakaalustamatust digitaalvaldkonnas üksnes oma riigis tegutsevate ettevõtjate ja eri jurisdiktsioonide all aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vahel. See seab küsimärgi alla liikmesriikide maksubaasi jätkusuutlikkuse ning sellega kaasneb oht, et teiste ettevõtjate ja maksumaksjate maksukoormus on seetõttu asjaomaste ettevõtjate omast suurem, mis kahjustab sotsiaalset õiglust.

Avalikkus ja ettevõtjad tunnistavad iganenud maksueeskirjadega kaasnevaid probleeme. Viimases komisjoni korraldatud avalikus konsultatsioonis nõustus peaaegu kolm neljandikku vastajatest sellega, et praegused rahvusvahelised maksustamiseeskirjad võimaldavad digitaalvaldkonna ettevõtjatel ära kasutada teatavaid soodsaid maksusüsteeme ja vähendada oma maksukoormust. 82% vastajatest leidis, et praegu kehtivates rahvusvahelistes maksueeskirjades oleks vaja midagi digitaalmajandusega seoses ette võtta 17 .

2.2 Vajadus rahvusvahelise lahenduse järele

Digitaalmajandus on piiriülene ja rahvusvahelisel tasandil hakatakse üha rohkem tunnistama vajadust digitaalvaldkonna ettevõtlusmudelitele vastava uue maksuraamistiku järele. Komisjon on veendunud, et lõplik lahendus tuleb leida maailma tasandil. See on kooskõlas vajadusega kasutada üleilmastumise paremaks ohjamiseks sobivat üleilmset juhtimist ja reeglistikku. Komisjon teeb tihedat koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et toetada rahvusvahelise lahenduse väljatöötamist. Ent edasiminek rahvusvahelisel tasandil on keeruline, sest probleem on kompleksne ja lahendamist vajavaid küsimusi on palju.

Seepärast teeb komisjon nüüd üheaegselt rahvusvaheliste aruteludega ja pärast septembrikuist teatist ettepaneku töötada välja ELi tasandi lahendused. See annab uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele ja on hea näide sellest, kuidas rahvusvahelisel tasandil arutluse all olevad põhimõtted on võimalik muuta digitaalajastule vastavaks ajakohaseks, õiglaseks ja tõhusaks äriühingute maksustamise raamistikuks. Olles esimene, kes teeb ettepaneku selle kohta, kuidas küsimust üldiselt lahendada ja vahetuid riske leevendada, on EL ja tema liikmesriigid üleilmse lahenduse kujundamisel esirinnas.

3. Jätkusuutlik maksustamine digitaalajastul: terviklahendus äriühingu tulumaksu süsteemi raames

ELi ühtne digitaalne turg vajab stabiilset maksuraamistikku, mis vastab digitaalvaldkonna ettevõtlusmudelitele. See peaks stimuleerima innovatsiooni, tagades sellekohaste investeeringute jaoks stabiilse ettevõtluskeskkonna. Samuti peaks see andma kõikidele turuosalistele võimaluse olla õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osaline uutes turu arengu tendentsides. Maksuraamistik peaks tagama maksukindluse ettevõtlusinvesteeringute jaoks ja hoidma ära konkurentsimoonutusi või ühtsel turul esile kerkivaid uusi maksualaseid õiguslünki. Samuti peaks see tagama kestliku maksutulu liikmesriikidele.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku digitaalmajanduse maksustamise probleemi terviklahenduse kohta. Ettepanek koosneb kolmest põhielemendist.

3.1 Uus direktiiv märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta

Terviklahenduse esimeseks elemendiks on direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad. Kõnealuse direktiiviga nähakse ette lahendus äriühingu tulumaksu praeguse süsteemi raames ning käsitletakse probleeme, et kus ja mida digitaalmajanduses maksustada.

Konkreetsemalt tähendab see, et uute esildatud eeskirjade alusel peaksid ettevõtjad maksma maksu selles liikmesriigis, kus nende digitaalne kohalolu on märkimisväärne, isegi kui nad ise seal füüsiliselt kohal ei ole. Kohalolu määratakse kindlaks vastavalt digiteenuste osutamisest saadud tulule, internetikasutajate arvule või digiteenuseid käsitlevate ärilepingute arvule. Nende künnisväärtustega tagataks märkimisväärse digitaalse tegevuse arvessevõtmine, kui hinnatakse seda, kus ettevõtjat tuleks maksustada, ja samal ajal välditakse ebaproportsionaalset koormust VKEdele.

Direktiiviga kehtestatakse ka digitaalvaldkonna ettevõtjatele kasumi omistamise uued eeskirjad. Direktiiviga tehakse ettepanek tugineda praegustele siirdehindade põhimõtetele ja sätestatakse, et digitaalvaldkonna ettevõtjatele kasumi omistamine peaks kajastama neid iseäralikke võimalusi, kuidas digitaaltegevuse tulemusena luuakse väärtus, lähtudes näiteks sellistest kriteeriumidest nagu andmed ja kasutajad.

3.2 Kõnealuste põhimõtete lisamine äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlevasse ettepanekusse

Komisjoni esildatud terviklahenduse teine oluline element on integreerida esildatud direktiivi sätted äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlevatesse ettepanekutesse. Komisjon on valmis tegema koostööd liikmesriikidega, et selgitada välja selle eesmärgi saavutamise võimalused. Heaks aluseks edasisele tööle on muudatusettepanekud, mille Euroopa Parlament esildas aruannetes äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta 18 .

Digitaalset kohalolu käsitleva uue direktiivi ja äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlevate muudatuste ühendamisega tagatakse, et nii liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide ja esildatud ELi tasandi ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta hakkavad kehtima eeskirjad, milles käsitletakse digitaalmajanduse maksustamise küsimust.

3.3 Lahenduse edasiviimine maailma tasandile

Kõikide ELis väljapakutavate lahenduste puhul tuleb ka arvesse võtta üleilmset mõõdet. Kõnealuste ettepanekutega annab komisjon oma panuse sellise konsensusliku lahenduse väljatöötamisse, mille OECD püüab saavutada 2020. aastaks. Need ettepanekud on näide sellest, kuidas rahvusvaheliselt arutatavaid põhimõtteid on võimalik teoks teha.

ELi pakutavat lahendust tuleks igal juhul laiendada ka kolmandate riikidega arendatavatele suhetele, et nii ELile endale kui ka ELi-välistele ettevõtjatele oleks tagatud võrdsed võimalused. Seda tuleks teha liikmesriikide sõlmitavate topeltmaksustamise vältimise lepingutega. Seepärast esitab komisjon lisaks direktiivile ka liikmesriikidele soovituse kohandada ELi-väliste jurisdiktsioonidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepinguid vastavalt kavandatud direktiivile.

Komisjon võib aidata liikmesriikidel välja töötada ühise lähenemisviisi, kuidas pidada ELi-väliste jurisdiktsioonidega läbirääkimisi topeltmaksustamise vältimise lepingute muudatuste üle. Komisjon on valmis abistama nõukogu, et selgitada välja läbirääkimistel prioriteetsed jurisdiktsioonid, ja kui nõukogu nii otsustab, siis pidama ELi-väliste jurisdiktsioonidega selgitavaid kõnelusi selle üle, kuidas liikmesriikidega topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute muudatustes kokkuleppele jõuda. Niimoodi välditaks mitmesuguste eri lähenemisviiside kasutamist, mis võiksid kahjustada võrdseid võimalusi ja tekitada õiguslünki maksusüsteemis.

Digitaalmajanduse õiglase maksustamise põhielemendid

4. Vahetu killustumisriski juhtimine: ajutine meede digiteenuste osutamisest saadava teatava tulu maksustamiseks

Struktuurses lahenduses kokkuleppimine ja selle rakendamine võtab aega, eelkõige võtab aega sellekohaste põhimõtete sisseviimine ELi-väliste jurisdiktsioonidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutesse. Liikmesriike survestatakse poliitiliselt aga üha rohkem digitaalmajandust kiiresti maksustama, et kaitsta tulusid ja tagada võrdsed võimalused kõikidele ettevõtjatele. Üha rohkem liikmesriike tegutseb juba ühepoolselt. Kümme liikmesriiki on välja töötanud ühepoolsed kaudse maksustamise meetmed või rakendavad neid. Ülejäänud riikide maksuhaldurid teadvustavad ohtu, et praegune olukord võib ajendada võtma omavahel koordineerimata meetmeid 19 .

Digitaalmajanduse maksustamise eri võimaluste rohkus võib ELi ühtset turgu veelgi killustada, tekitada ettevõtjate jaoks uusi takistusi ja õiguskindlusetust ning moonutada konkurentsi ühtsel turul. Samuti võib see tekitada uusi õiguslünki, mis võivad soodustada maksustamise vältimist. Kõik see kahjustaks ELi konkurentsivõimet ja õiglast maksustamist. Peale selle vähendavad riikide vahel koordineerimata meetmed võimalusi saavutada ühtne ja terviklik ELi lähenemisviis.

Seepärast on ka vaja leida ELis ajutine lahendus. See peaks hoidma ära ühtse turu killustumise, suurendama õiglust ning samal ajal võimaldama liikmesriikidel kaitsta oma tulusid ja panna alus terviklikuma lahenduse saavutamiseks. Ajutist meedet tuleks rakendada üksnes seni, kuni rahvusvaheliselt lepitakse kokku terviklahenduses.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta ELis kasutusele ajutine digiteenuste maks. Kavandatud meetme kohaldamisala on väga konkreetne. See on suunatud tegevusvaldkondadele, kus on suur lõhe kahe asjaolu vahel – ühelt poolt loodud väärtus ja teisel poolt liikmesriikide suutlikkus seda maksustada – st kus kasutajate osalus ja panus mängivad suurt rolli väärtuse loomises. Kavandatava digiteenuste maksu määraks oleks 3% ELis teatavate digiteenuste osutamisest saadavast aastasest brutotulust ja see kuuluks tasumisele liikmesriigis (-riikides), kus asuvad nende teenuste kasutajad. Prognooside kohaselt saadaks tänu digiteenuste maksule ELis tulu ligikaudu 5 miljardit eurot aastas ning ELi ja riikide rahandus muutuks jätkusuutlikumaks 20 .

Digiteenuste maksu kohaldataks kaht põhiliiki digiteenustest saadava tulu suhtes. Nende teenuste ühine omadus on see, et tulu loomisel põhinevad need suures ulatuses kasutajate osaluse või kasutajate kohta saadud andmete ärakasutamisel. Kuna harilikult osutatakse neid teenuseid kaugteenustena, ei pea teenuste osutaja füüsiline asukoht olema selles jurisdiktsioonis, kus kasutajad asuvad ja kus väärtus luuakse. Seepärast on uue maksu eesmärk anda maksustamisõigus nendele jurisdiktsioonidele. See hõlmaks teenuseid, mis kujutavad endast reklaami esitamist digirakenduste kaudu. Samuti hõlmaks see digitaalseid vahendusliideseid või kauplemiskohti, mille põhieesmärk on lihtsustada otsesuhtlust kasutajate vahel (näiteks vastastikuse müügi rakendused või kohad). Selleks et vältida negatiivset mõju väikestele või keskmise suurusega ettevõtjatele, kohaldataks künnisväärtusi. Protsessi lihtsustamiseks ettevõtjate jaoks tehakse direktiiviga ka ettepanek luua ühtne kontaktpunkt.

Ajutise meetme väljatöötamisel on komisjon võtnud arvesse G20 rahandusministritele OECD poolt esitatud vahearuandes 21 kindlaks määratud elemente ja liikmesriikides kasutatavaid tavasid.

5. Järeldus

Digiteerumise tulemusena on maailmamajandus kiiresti ja radikaalselt muutumas. Et selle pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada ja liikmesriikide maksusüsteemidele tekitatavate probleemidega toime tulla, on meie jaoks äärmiselt tähtis võtta meetmeid äriühingu tulumaksu süsteemi kohandamiseks digitaalajastu olukorraga.

Täna komisjoni esitatud ettepanekutega on ette nähtud struktuurne terviklahendus digitaalmajanduse maksustamise küsimusele ELis ja toetada liikmesriike selle lahenduse ülekandmisel ELi-välistele jurisdiktsioonidele. Samuti nähakse ette lihtne ajutine lahendus, kuidas kõrvaldada ühtse turu killustumise ohte ja ära hoida edasisi lahknevusi, sel ajal kui terviklahenduses kokku lepitakse ja seda rakendatakse.

Seepärast kutsub komisjon liikmesriike üles täna esitatud ettepanekute suhtes kiiresti kokkuleppele jõudma, et ettevõtjad, ametiasutused, kodanikud ja Euroopa majandus saaksid kasu ühtsest ja kaasaegsest digitaalmajanduse maksustamise raamistikust. Need ettepanekud peaksid olema ELi ja liikmesriikide jaoks ühtseks aluseks, millelt jätkata pidevat rahvusvahelist koostööd digitaalmajanduse maksustamise teemal ja mille abil see töö edukalt lõpule viia.

(1)

COM(2017) 547 final.

(2)

Euroopa Ülemkogu kohtumine (19. oktoober 2017) – järeldused (dokument EUCO 14/17) ning

nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldused, mis käsitlevad digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud väljakutsetele reageerimist (FISC 346 ECOFIN 1092).

(3)

  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/shaping-digital-single-market

(4)

  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/building-european-data-economy  

(5)

SWD(2018) 81 final

(6)

Vt maksustamisalgatuste kokkuvõtte lisa.

(7)

Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2376; nõukogu direktiiv (EL) 2016/881; nõukogu direktiiv (EL) 2016/2258; COM(2016) 198 (final) ja COM(2017) 335 (final).

(8)

Nõukogu direktiivid (EL) 2016/1164 ja (EL) 2017/952.

(9)

  http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/12/05/taxation-council-publishes-an-eu-list-of-non-cooperative-jurisdictions/

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2018/01/23/taxation-eight-jurisdictions-removed-from-eu-list/

(10)

Direktiiv e-kaubanduse käibemaksu kohta, ettepanek vastu võetud komisjonis 1.12.2016 (COM(2016) 757 final) ja vastu võetud nõukogus 5.12.2017. (NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2455)

(11)

COM(2016) 685 (final) ja COM(2016) 683 (final).

(12)

 COM/2016/0198 final.

(13)

  https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-globalisation_et.pdf  

(14)

Vastavalt metoodikale, mis on esitatud ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2017. aasta maailma investeeringute aruande IV peatükis  (lk 174-175)

(15)

OECD/G20 Base Erosion and Profit Shifting Project (2013).

(16)

SWD(2018) 81 final

(17)

Ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu (SWD(2018) 81 final) 2. lisas on esitatud üksikasjalik kokkuvõte tulemustest.

(18)

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, milles käsitletakse nõukogu direktiivi äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (COM(2016)0685 – C8-0472/2016 – 2016/0337(CNS)), ning

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, milles käsitletakse nõukogu direktiivi äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (COM(2016)0683 – C8-0471/2016 – 2016/0336(CNS))

(19)

Komisjoni konsultatsioonis osalenud 21 liikmesriigist 15 leidsid, et praegune olukord võib sundida liikmesriike vastu võtma ühepoolseid meetmeid.

(20)

Osa maksutulust võiks kanda ELi eelarve tuludesse, näiteks omavahendeid käsitleva otsuse alusel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil.

(21)

 OECD (2018), „Tax Challenges Arising from Digitalisation – Interim Report 2018: Inclusive Framework on BEPS“, OECD väljaanded, Pariis. http://dx.doi.org/10.1787/9789264293083-en  

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.3.2018

COM(2018) 146 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord

Lisa – Maksustamisalgatused – Olukorra ülevaade