EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.11.2016

COM(2016) 759 final

2016/0375(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse energialiidu juhtimist

ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 394 final}
{SWD(2016) 395 final}
{SWD(2016) 396 final}
{SWD(2016) 397 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Mõjuhinnang

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Põhiõigused

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepanku peamine eesmärk on seostada kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused ning kehtestada juhtimismehhanism. Liikmesriigid peaksid komisjonile korrapäraste ajavahemike järel esitama lõimitud kavad ja aruanded. Liikmesriikide esitatud teabe alusel peaks komisjon koostama vajalikud seirearuanded. Energia- ja kliimameetmete valdkonnas töötavad ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad hakkavad ellu viima komisjoni ülesandeid komisjoni praeguse üldise personalipoliitika väljavaadete raames. Seoses Euroopa Keskkonnaametiga taotletakse lisaks praegu ette nähtud personalile täiendavate lepinguliste töötajate järkjärgulist värbamist (aastaks 2020 kuni 3).

Kulud, mis energeetika peadirektoraadil ja kliimameetmete peadirektoraadil tuleb seoses kavandatava määruse rakendamisega katta ja mis on sätestatud lisatud finantsselgituses, kaetakse täielikult praegu kõnealuste eelarvepunktide jaoks ette nähtud rahalistest vahenditest kuni aastani 2020. Mis puutub Euroopa Keskkonnaametiga seotud rahalistesse vahenditesse, siis neid vahendeid on vaja lisaks praeguse finantsplaneerimisega ettenähtule.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud määruse 6. peatükis on esitatud nõuded riiklike ja liidu kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate inventuurisüsteemide ning poliitikaid, meetmeid ja prognoose käsitlevate süsteemide kohta. Selliste süsteemide kehtestamine on ette nähtud rahvusvaheliselt. Ka toetavad need süsteemid riiklike kavade rakendamist CO2-heite vähendamise osas.

Nimetatud peatükiga on loodud ka liidu ja riiklike registrite loomise õiguslik alus, et võtta arvesse riiklikult kindlaksmääratav panus ja võimaldada kasutada rahvusvaheliselt ülekantud leevendamistulemusi, vastavalt Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikele 13 ja artiklile 6.

Kavandatud määruse 7. peatükis on sätestatud liikmesriikide ja liidu vahelise koostöö ja toe mehhanismid ja põhimõtted. Samuti on sellega ette nähtud, kuidas toetab Euroopa Keskkonnaamet vastavalt vajadusele komisjoni käesoleva määruse kohase seire ja aruandlusega seoses.

Kavandatud määruse 8. peatükiga on ette nähtud sätted teatavate õiguste andmiseks komisjonile, et võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte täpselt määratletud olukordades.

Kavandatud määruse 9. peatükiga luuakse energialiidu komitee (määruse (EL) nr 182/2011 kohane kontrollimenetluse komitee) ning nähakse ette sätted määruse läbivaatamiseks 2026. aastal, muude ELi õigusaktide kehtetuks tunnistamise ja muutmise kohta, et tagada sidusus, ning sätted üleminekumeetmete ja jõustumise kohta.

2016/0375 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse energialiidu juhtimist

ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 ja artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

[võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 11 ],

[võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 12 ],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Käesoleva määrusega on ette nähtud selliseks usaldusväärseks ja läbipaistvaks juhtimiseks vajalik õiguslik alus, millega tagatakse energialiidu eesmärkide saavutamine liidu ja liikmesriikide üksteist täiendava, sidusa ja ulatusliku tegevusega ning millega edendatakse samal ajal liidu parema õigusloome põhimõtteid.

(2)Euroopa energialiit peaks hõlmama viit tähtsat mõõdet: energiajulgeolek; energia siseturg; energiatõhusus; CO2-heite vähendamine; ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

(3)Ulatuslikul kliimapoliitikal põhineva vastupanuvõimelise energialiidu eesmärk on tagada liidu tarbijatele (nii majapidamistele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia, mis eeldab Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist. See eesmärk on saavutatav üksnes siis, kui seadusandlikku ja mitteseadusandlikku tegevust kooskõlastatakse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(4)Komisjoni ettepanek töötati välja energiapoliitika mitme valdkondliku algatusega, eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe ja turukorralduse algatusega paralleelselt ning need võetakse koos vastu. Need algatused moodustavad paketi, mille üldteema on energiatõhusus ennekõike, liit kui taastuvenergia valdkonna liider ja õiglased tingimused energiatarbijatele.

(5)Euroopa Ülemkogu leppis 24. oktoobril 2014 kokku liidu kliima- ja energiaraamistiku 2030. aastaks, mis tugineb neljale põhieesmärgile: vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, pidades silmas 30 % eesmärki, saavutada eesmärk, et taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias on vähemalt 27 %, ning samuti eesmärk tagada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavaheline ühendatus. Raamistikus on märgitud, et taastuvenergiaeesmärk on liidu tasandil siduv ning et see saavutatakse liikmesriikide panusega, mis lähtub vajadusest saavutada liidu eesmärk ühiselt.

(6)Siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga kiideti ametlikult heaks liidu ja selle liikmesriikide kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panusena Pariisi kokkuleppe raames keskkonna nõukogus 6. märtsil 2015. Liit ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 5. oktoobril 2016 13 ja see jõustus 4. novembril 2016. See kokkulepe asendab 1997. aasta Kyoto protokolliga kasutusele võetud lähenemisviisi, mida pärast 2020. aastat ei jätkata. Seda arvestades tuleks ajakohastada liidus kasutatavat heite ja selle sidumise seire ja aruandluse süsteemi.

(7)Samuti järeldas Euroopa Ülemkogu 24. oktoobril 2014, 14 et on vaja välja töötada ilma liigse halduskoormuseta usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata tagada, et liit saavutab oma energiapoliitika eesmärgid, kusjuures liikmesriikidele tuleks tagada vajalik paindlikkus ning tuleks täiel määral arvesse võtta nende vabadust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus. Rõhutati, et selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad, ning et eri kavandamise ja aruandlusega seotud tegevussuundi tuleks ühtlustada ja koondada. Samuti lepiti kokku, et edendatakse tarbijate rolli ja õigusi ning investorite jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, muu hulgas taskukohase, ohutu, konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energiasüsteemi põhinäitajate süstemaatilise seire abil, ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piirkondlikku koostööd.

(8)Komisjoni 25. veebruari 2015. aasta energialiidu strateegias on osutatud lõimitud juhtimise vajadusele, et tagada nii liidu, piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil võetud energiameetmete panus energialiidu eesmärkide saavutamisse, laiendades seega juhtimise reguleerimisala kliima- ja energiapoliitika raamistikust 2030 kaugemale ehk kõigile energialiidu viiele tähtsale mõõtmele.

(9)18. novembri 2015. aasta teatises energialiidu olukorra kohta 15 märkis komisjon, et lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, milles käsitletakse energialiidu kõiki tähtsat viit mõõdet, on senisest strateegilisema energia- ja kliimapoliitika kujundamise vajalikud vahendid. Energialiidu olukorda käsitleva teatise kohastes komisjoni suunistes liikmesriikidele lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade kohta loodi alus, millest lähtuvalt saavad liikmesriigid hakata ajavahemikuks 2021–2030 välja töötama riiklike kavasid, ning esitati juhtimisprotsessi peamised sambad. Samuti märgiti energiaolukorda käsitlevas teatises, et juhtimine peaks rajanema õigusaktidel.

(10)Nõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldustes 16 tunnistati, et energialiidu juhtimine on oluline vahend energialiidu tõhusaks ja tulemuslikuks ülesehitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Nendes rõhutati, et juhtimissüsteem peaks põhinema energia- ja kliimapoliitika rakendamise strateegilise kavandamise ja rakendamist käsitleva aruandluse lõimimise põhimõttel ning liidu, piirkondlikul ja riiklikul tasandil energia- ja kliimapoliitikat kujundavate osalejate tegevuse kooskõlastamisel. Samuti rõhutati nendes, et juhtimisega tuleks tagada 2030. aasta kokkulepitud energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine ning et juhtimise abil jälgitakse liidu ühist edu poliitikaeesmärkide saavutamisel energialiidu kõigis viies mõõtmes.

(11)Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioonis „Euroopa energialiidu suunas“ 17 märgiti, et energialiidu juhtimise raamistik peaks olema ambitsioonikas, usaldusväärne, läbipaistev, demokraatlik ja Euroopa Parlamenti täielikult kaasav ning tagama 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise.

(12)Seepärast peaks energialiidu juhtimise peamine eesmärk olema energialiidu ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide saavutamise võimaldamine. Käesolev määrus on seepärast seotud valdkondlike õigusaktidega, millega rakendatakse 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke. Kuigi liikmesriikidel on vaja paindlikkust enda energiaallikate jaotuse ja eelistustega kõige paremini sobivate poliitikameetmete valimiseks, peaks selline paindlikkus olema kooskõlas turgude suurema lõimimise ja konkurentsile avamisega, kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega ning vähese CO2-heitega majandusele järkjärgulise üleminekuga.

(13)Vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on vaja Euroopa majandust tõhustada ja seda innovaatilisemaks muuta ning see peaks eelkõige aitama parandada õhukvaliteeti.

(14)Kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained pärinevad üldiselt ühistest allikatest ning kasvuhoonegaaside vähendamise poliitika võib seega mõjuda positiivselt õhukvaliteedile ja tasakaalustada kasvuhoonegaaside mõju leevendamise meetmete lühiajalised kulud osaliselt või täies ulatuses. Kuna direktiivi 2001/81/EÜ 18 kohaselt esitatavad andmed on oluline sisend kasvuhoonegaaside inventuuri ja riiklike kavade koostamisel, tuleks tunnustada seda, kui oluline on, et direktiivi 2001/81/EÜ ja kasvuhoonegaaside inventuuri kohaseid andmeid koostatakse ja esitatakse järjepidevalt.

(15)Määruse (EL) nr 525/2013 19 rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et on vaja tagada sünergia ja sidusus muude õiguslike vahendite kohase aruandlusega, eriti käib see direktiivi 2003/87/EÜ 20 ning määruste (EÜ) nr 166/2006, 21 (EÜ) nr 517/2014 22 ja (EÜ) nr 1099/2008 23 kohta. Kasvuhoonegaaside heite kohta aruannete esitamisel on oluline kasutada järjepidevaid andmeid, et tagada heiteid käsitlevate aruannete kvaliteet.

(16)Kooskõlas komisjoni kindla kohustusega tagada parem õigusloome peaks energialiidu juhtimine võimaldama oluliselt vähendada liikmesriikide, komisjoni ja liidu muude institutsioonide halduskoormust ning aitama tagada poliitikate ja meetmete sidususe ja asjakohasuse liidu ja liikmesriikide tasandil, pidades silmas energiasüsteemi ümberkujundamist vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks.

(17)Energialiidu eesmärkide saavutamine tuleks tagada liidu algatuste ja liikmesriikide sidusa poliitikaga, mis on ette nähtud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides on sätestatud kavandamisnõuded, millest on olnud kasu liikmesriikide tasandi muutuste toetamisel. Tulenevalt nende õigusaktide kehtestamise eri ajast esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju. Seega tuleks võimalikult suures ulatuses seostada ja lõimida praegused kliima- ja energiavaldkonna eri kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused.

(18)Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid hõlmama kümneaastaseid ajavahemikke ning andma ülevaate energiasüsteemi ja poliitika hetkeolukorrast. Nendega tuleks ette näha riiklikud eesmärgid energialiidu iga viie tähtsa mõõtme jaoks ning vastavad poliitikad ja meetmed nende eesmärkide saavutamiseks ning neil peaks olema analüütiline alus. Esimest ajavahemikku (2021–2030) hõlmavates riiklikes kavades tuleks eelkõige keskenduda 2030. aasta eesmärkidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia, energiatõhususe ja elektrivõrkude ühendatuse valdkonnas. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud kavad oleksid kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ja aitaksid neid saavutada.

(19)Tuleks kehtestada riiklike kavade kohustuslik vorm, millega tagatakse kõikide riiklike kavade piisav põhjalikkus ja nende võrreldavus ning koondatavus, võimaldades samal ajal liikmesriikidele piisavat paindlikkust riikide eelistusi ja eripärasid kajastavate riiklike kavade üksikasjade osas.

(20)Energia- ja kliimavaldkonna poliitikate ja meetmete rakendamine mõjutab keskkonda. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel võimaldatakse vara ja tõhusalt osaleda lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamises ning esitada oma arvamus vajaduse korral kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ 24 ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga keskkonnateabe kättesaadavuse, üldsuse keskkonnaküsimuste otsustamisse kaasamise ning keskkonnaasjades kohtumenetluste algatamise kohta (Århusi konventsioon). Samuti peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite kaasatuse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse.

(21)Piirkondlik koostöö on energialiidu eesmärkide saavutamise tagamise võti. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi teiste liikmesriikide kavade kohta enne nende viimistlemist, et vältida ebajärjepidevust ja võimalikku negatiivset mõju teistele liikmesriikidele ning tagada ühiste eesmärkide saavutamine. Piirkondlik koostöö riiklike kavade koostamisel ja viimistlemisel ning nende edasisel rakendamisel peaks olema kesksel kohal, et tõhustada meetmeid ja soodustada turgude lõimimist ja energiajulgeolekut.

(22)Riiklikud kavad peaksid olema stabiilsed, et tagada riiklike poliitikate ja meetmete läbipaistvus ja prognoositavus ning seega kindlus investorite jaoks. Tuleks ette näha riiklike kavade ajakohastamine kord kümneaastase ajavahemiku jooksul, et liikmesriikidel oleks võimalik kohaneda olukorra märkimisväärse muutumisega. Ajavahemikku 2021–2030 hõlmavaid kavasid peaksid liikmesriigid saama ajakohastada 2024. aastal. Eesmärke ja panust tuleks muuta üksnes selleks, et kajastada suurenenud üldist eesmärki, eriti seoses 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega. Ajakohastamise osana peaksid liikmesriigid tegema jõupingutusi, et leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis ilmneb lõimitud aruandluse käigus.

(23)Stabiilsetel pikaajalistel vähese heite strateegiatel on keskne koht majanduse ümberkujundamisel, töökohtade loomisel, majanduskasvu soodustamisel ning laiemate säästva arengu eesmärkide saavutamisel ning Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise eesmärgi suunas õiglasel ja kulutõhusal viisil liikumisel. Peale selle on Pariisi kokkuleppe osalistel palutud esitada 2020. aastaks oma pikaajalised arengustrateegiad, mille eesmärk on saavutada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heite madal tase.

(24)Kavandamiseks on liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud aruandlusnõuded, millest on olnud kasu liikmesriigi tasandil muutuste edendamisel, kuid need nõuded on kehtestatud eri ajal, mistõttu esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside mõju leevendamine, taastuvenergia, energiatõhusus ja turgude lõimimine. Selleks et vajadus võtta riiklike kavade rakendamisel nõuetekohaseid järelmeetmeid ja vajadus vähendada halduskoormust oleksid õiges tasakaalus, peaksid liikmesriigid koostama iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded kavade rakendamise ja energiasüsteemi muu arengu kohta. Teatavaid andmeid ja eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja liidu määrustega nõutud kliimavaldkonna andmeid tuleks ikkagi esitada igal aastal.

(25)Liikmesriikide lõimitud eduaruanded peaksid kajastama riikliku kava vormis esitatud elemente. Liikmesriikide lõimitud eduaruannete üksikasjad tuleks ette näha järgneva(te) rakendusakti(de)ga, arvestades nende tehnilist olemust ja seda, et esimesed eduaruanded tuleb esitada 2021. aastaks. Eduaruanded tuleks koostada selleks, et tagada läbipaistvus liidu, teiste liikmesriikide ja turuosaliste, sh tarbijate jaoks. Aruanded peaksid olema energialiidu viie mõõtme lõikes sidusad ning esimesel ajavahemikul tuleks samal ajal rõhku panna kliima- ja energiaraamistiku 2030. aasta eesmärkidega seotud valdkondadele.

(26)ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab liitu ja selle liikmesriike koostama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud inventuurid kõigi kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise kohta, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokku lepitud võrreldavaid meetodeid. Kasvuhoonegaaside inventuurid on olulised selleks, et mõõta edu, mida on saavutatud vähest CO2-heidet käsitleva mõõtme ellurakendamisel ja eelkõige järgmiste kliimaalaste õigusaktide nõuete järgimise hindamisel: määrus [OP: act number XXX on binding annual greenhouse gas emission reductions by Member States from 2021 to 2030 for a resilient Energy Union and to meet commitments under the Paris Agreement and amending Regulation No 525/2013 of the European Parliament and the Council on a mechanism for monitoring and reporting greenhouse gas emissions and other information relevant to climate change] 25 („määrus [ ] [ESR]“) ja määrus [OP: act number XXX on the inclusion of greenhouse gas emissions and removals from land use, land use change and forestry into the 2030 climate and energy framework and amending Regulation No 525/2013 of the European Parliament and the Council on a mechanism for monitoring and reporting greenhouse gas emissions and other information relevant to climate change] („määrus [ ] [LULUCF]“) 26 .

(27)ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 1/CP.16 kohaselt tuleb kehtestada riiklik kord, mis võimaldab hinnata kõigi kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet ja nende sidujates sidumist. Käesoleva määrusega tuleks võimaldada kõnealuse korra kehtestamine.

(28)Määruse (EL) nr 525/2013 rakendamisel saadud kogemused on näidanud, kui oluline on teabe puhul läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, täielikkus ja võrreldavus. Nendele kogemustele tuginedes tuleks käesoleva määrusega tagada, et liikmesriikide esitatavad aruanded poliitika ja meetmete ning prognooside kohta on eduaruannetes kesksel kohal. Neis aruannetes sisalduv teave peaks võimaldama näidata määruse [ ] [ESR] alusel võetud kohustuste täitmise õigeaegsust. Liidu ja liikmesriigi tasandi toimivad ja pidevalt täiustatavad süsteemid koos paremate aruandlussuunistega peaksid aitama jätkuvalt parandada teavet, mida on vaja CO2-heite vähendamise mõõtmes tehtud edusammude jälgimiseks.

(29)Käesoleva määrusega tuleks tagada, et liikmesriigid esitaksid aruandeid kliimamuutustega kohanemise ning arenguriikidele antava rahalise, tehnoloogiaalase ja suutlikkuse suurendamisega seotud abi kohta, hõlbustades nii ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe kohaste liidu kohustuste täitmist. Riikide kohanemismeetmeid ja nende antavat abi käsitlev teave on lisaks oluline ka lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade raames, eriti mis puudutab kliimamuutuste sellise negatiivse mõjuga kohanemist, mis on seotud liidu energiavarustuse kindluse tagamisega (nt tuumajaamade jaoks vajaliku jahutusvee ja energia tootmiseks vajaliku biomassi kättesaadavus), ning energialiidu välismõõtmega seotud toetusi käsitlevat teavet.

(30)Selleks et piirata liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, peaks komisjon kehtestama veebipõhise aruandlusplatvormi, et hõlbustada teabevahetust ja soodustada koostööd. See peaks tagama aruannete õigeaegse esitamise ja muutma liikmesriikide aruandluse läbipaistvamaks. E-aruandluse platvormi puhul tuleks aluseks võtta ja ära kasutada praegune aruandlusprotsess ning sellised olemasolevad andmebaasid ja e-vahendid, mida kasutavad Euroopa Keskkonnaamet, Eurostat ja Teadusuuringute Ühiskeskus, samuti kogemused, mis on saadud liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) rakendamisel, ning see platvorm peaks neid täiendama.

(31)Komisjonile riiklike kavandamis- ja aruandlusmeetmete raames esitada tulevate andmete puhul tuleks jälgida, et liikmesriikide esitatava teabega ei dubleerita andmeid ega statistikat, mis Eurostat on juba kättesaadavaks teinud määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) 27 raames samas vormis nagu on ette nähtud käesoleva määruse kohaste kavandamis- ja aruandluskohustustega ning mis on endiselt Eurostatis kättesaadavad samade väärtustega. Kättesaadavuse korral ja kui ajakava seda võimaldab, peaksid riiklikes energia- ja kliimakavades esitatavad andmed ja prognoosid tuginema määruse (EÜ) nr 223/2009 kohastele Euroopa statistika esitamiseks kasutatavatele Eurostati andmetele ja metoodikale ning olema nendega kooskõlas.

(32)Komisjoni jaoks on oluline hinnata riiklike kavade projekte ja teatatud riiklike kavade rakendamist eduaruannete kaudu, pidades silmas energialiidu strateegia eesmärkide ühist saavutamist ning esimese ajavahemiku puhul eelkõige liidu tasandi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke ja riikide panust nende saavutamisse. Kõnealune hindamine peaks toimuma iga kahe aasta tagant ja iga aasta tagant üksnes vajaduse korral ning selle konsolideerimiseks tuleks kasutada komisjoni aruandeid, milles käsitletakse energialiidu olukorda.

(33)Lennundus mõjutab ülemaailmset kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete (nt lämmastikoksiidide heide) ja mehhanismidega (nt kiudpilvkatte tihenemine). Arvestades asjaolu, et selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, on määrusega (EL) nr 525/2013 juba ette nähtud ajakohastatud hindamine, mis käsitleb lennundusest tulenevat muud kui CO2-heitega seotud mõju ülemaailmsele kliimale. Sel puhul kasutatavaid mudeleid tuleks kohandada vastavalt teaduse arengule. Komisjon võiks kaaluda asjaomaseid poliitikavalikuid sellise mõju käsitlemiseks, võttes aluseks selle mõju kohta antud hinnangud.

(34)Selleks et aidata tagada liikmesriikide ja liidu poliitika ning energialiidu eesmärkide sidusus, oleks vaja pidevat dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kui see on asjakohane, peaks komisjon andma liikmesriikidele soovitusi, sh riiklike kavade ambitsioonikuse kohta, teatatud riiklikes kavades esitatud poliitikate ja meetmete edaspidise rakendamise ning energialiidu elluviimise seisukohast muude asjakohaste riiklike poliitikate ja meetmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid soovitusi tõsiselt võtma ja selgitama järgnevates eduaruannetes, kuidas need ellu viidi.

(35)Kui lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide eesmärgid ei ole piisavalt ulatuslikud energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ja esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige 2030. aasta eesmärgid taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, peaks komisjon võtma liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas). Kui liidu edu nende eesmärkide saavutamisel ei ole piisav, võib komisjon lisaks soovituste andmisele võtta meetmeid liidu tasandil või nõuda liikmesriikidelt lisameetmete võtmist, et tagada nende eesmärkide saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide saavutamise osas). Nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta varajast ulatuslikku panust, mille liikmesriigid on andnud 2030. aasta eesmärkide saavutamisse taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas eesmärkide ühise saavutamise jagamisel. Taastuvenergia valdkonnas võivad sellised meetmed hõlmata ka liikmesriikide rahalist panust komisjoni hallatavasse rahastamisplatvormi, mida võidakse kasutada taastuvenergia projektide rahastamiseks kogu liidus. Taastuvenergia valdkonda käsitlevate soovituste ja meetmete puhul tuleks arvesse võtta varajast ulatuslikku panust, mille liikmesriigid on andnud liidu 2030. aasta eesmärgi ühisesse saavutamisse. Liikmesriikide 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgid peaksid olema taastuvenergia lähteosakaaluks alates 2021. aastast. Energiatõhususe valdkonnas võivad lisameetmed olla suunatud eelkõige toodete, hoonete ja transpordi energiatõhusamaks muutmisele.

(36)Liit ja liikmesriigid peaksid võtma eesmärgiks esitada võimalikult ajakohane teave nende kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumise kohta. Käesolev määrus peaks võimaldama koostada selliseid hinnanguid statistilise ja muu teabe (näiteks asjakohasel juhul ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi ja muude satelliitsüsteemide kaudu saadud andmed) alusel võimalikult lühikese aja jooksul.

(37)Määruse [ ] [ESR] raames jätkatakse otsuse 406/2009/EÜ 28 kohast aastast kohustustetsüklit. Selleks on vajalik liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuri põhjalik ülevaatamine, et võimaldada nõuete järgimise hindamist ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmist. Liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuride ülevaatamine liidu tasandil on vajalik, et määruse [ ] [ESR] täitmist saaks hinnata usaldusväärselt, järjepidevalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt.

(38)Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud energialiidu ja käesoleva määruse elluviimisega, kaasates suurel määral Euroopa Parlamendi. Komisjon peaks vajaduse korral abistama liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel, eriti riiklike kavade koostamisel ja sellega seotud suutlikkusse arendamisel.

(39)Liikmesriigid peaksid tagama, et lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades võetakse arvesse värskeimaid riigipõhiseid soovitusi, mida antakse Euroopa poolaasta raames.

(40)Kui see on asjakohane, peaks Euroopa Keskkonnaamet komisjoni abistama hindamisel, seirel ja aruandlusel kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga.

(41)Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et muuta lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade üldist raamistikku (vorm), luua rahastamisplatvorm, millesse liikmesriigid saavad panustada, kui liidu prognoosjoont ei järgita liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi puhul, võtta arvesse globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatusi, sätestada olulised nõuded liidu inventuurisüsteemi jaoks ning luua artikli 33 kohased registrid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sh ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Seejuures tuleks vajaduse korral arvesse võtta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel vastu võetud otsuseid.

(42)Käesoleva määruse artikli 15 lõike 3, artikli 17 lõike 4, artikli 23 lõike 6, artikli 31 lõigete 3 ja 4 ning artikli 32 lõike 3 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(43)Komisjoni peaks käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel abistama energialiidu komitee, et valmistada ette rakendusaktid. Kõnealune komitee peaks asendama kliimamuutuste komitee ja muud komiteed ning võtma üle nende ülesanded.

(44)Komisjon peaks käesoleva määruse rakendamise üle vaatama 2026. aastal ja tegema muudatusettepanekuid, kui see on asjakohane, et tagada määruse nõuetekohane rakendamine ja selle eesmärkide saavutamine. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta kujunenud olukorda ja Pariisi kokkulepet käsitleva üleilmse ülevaate tulemusi, kui see on vajalik.

(45)Käesoleva määrusega lõimitakse, muudetakse, asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks teatavad kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused, mis praegu on ette nähtud liidu energia- ja kliimaalaste valdkondlike õigusaktidega, et tagada seostatud ja lõimitud lähenemisviisi kasutamine peamiste kavandamise, aruandluse ja seirega seotud tegevussuundade puhul. Direktiive 94/22/EÜ, 29 98/70/EÜ, 30 2009/31/EÜ, 31 määruseid (EÜ) nr 663/2009, 32 (EÜ) nr 715/2009, 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ, 34 nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2010/31/EL, 36 2012/27/EL, 37 2013/30/EL 38 ning nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 39 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(46)Käesolevasse määrusesse lõimitakse täiel määral määruse (EL) nr 525/2013 sätted. Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 525/2013 tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. Ent selleks et tagada otsuse nr 406/2009/EÜ jätkuv rakendamine määruse (EL) nr 525/2013 alusel ja et teatavad Kyoto protokolli aspektid oleksid ka edaspidi õigusaktidega hõlmatud, on vaja jätkata teatavate sätete kohaldamist pärast kõnealust kuupäeva.

(47)Kuna liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast saab kavandatava meetme ulatust ja mõju arvestades neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 
Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.    Käesoleva määrusega kehtestatakse juhtimismehhanism, millega

(a)rakendatakse energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul (2021–2030) eelkõige ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks välja töötatud strateegiaid ja meetmeid;

(b)tagatakse liidu ja selle liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe sekretariaadile esitatavate aruannete õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus.

Kõnealune juhtimismehhanism põhineb alates ajavahemikust 2021–2030 algavaid kümneaastaseid ajavahemikke hõlmavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel, vastavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimaalastel eduaruannetel ning Euroopa Komisjoni lõimitud seirekorral. Sellega määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriike hõlmav struktuurne ja järkjärguline protsess riiklike kavade viimistlemiseks ja rakendamiseks, sh seoses piirkondliku koostööga, ning vastavate komisjoni meetmete võtmiseks.

2.    Käesolevat määrust kohaldatakse energialiidu järgmise viie mõõtme suhtes:

(1)energiajulgeolek,

(2)energiaturg,

(3)energiatõhusus,

(4)CO2-heite vähendamine ning

(5) teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse [dokumendis COM(2016) 767 tehtud ettepaneku kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL mõisteid.

Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„olemasolevad poliitikad ja meetmed“ – rakendatud ja vastuvõetud poliitikasuunad ja meetmed;

(2)„rakendatud poliitikad ja meetmed“ – poliitikasuunad ja meetmed, mis vastavad riikliku kava esitamise kuupäeval ühele või mitmele järgmisele tingimusele: jõus on riiklikud õigusaktid, kehtestatud on üks või mitu vabatahtlikku kokkulepet, eraldatud on finantsvahendid, kaasatud on inimressursid;

(3)„vastuvõetud poliitikad ja meetmed“ – poliitikasuunad ja meetmed, mille kohta on riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäevaks tehtud valitsuse ametlik otsus ning mida on kindlalt kohustutud rakendama;

(4)„kavandatud poliitikad ja meetmed“ – arutlusel olevad variandid, mille vastuvõtmine ja rakendamine pärast riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeva on reaalselt võimalik;

(5)„prognoos“ – kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise või energiasüsteemi arengu prognoos, sh vähemalt kvantitatiivsed hinnangud aruandlusaastale vahetult järgneva nelja sellise aasta kohta, mis lõpevad nulli või viiega;

(6)„meetmeteta prognoos“ – kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise prognoos, mille puhul jäetakse välja kõigi kavandatud, vastuvõetud või rakendatud poliitikate ja meetmete mõju pärast asjaomase prognoosi lähtepunktiks valitud aastat;

(7)„meetmetega prognoos“ – kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise prognoos, mille puhul võetakse seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või energiasüsteemi arenguga arvesse vastuvõetud ja rakendatud poliitikate ja meetmete mõju;

(8)„lisameetmetega prognoos“ – kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise või energiasüsteemi arengu prognoos, mille puhul võetakse seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega arvesse kliimamuutuste mõju leevendamiseks või energiaeesmärkide saavutamiseks vastu võetud ja rakendatud, samuti sel eesmärgil kavandatud poliitikate ja meetmete mõju;

(9)„liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid“ – kogu liitu hõlmav siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga, kogu liitu hõlmav siduv eesmärk, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias olema vähemalt 27 %, liidu tasandi eesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 27 % (mis vaadatakse 2020. aastaks läbi, pidades ELi tasandi eesmärgina silmas 30 %) ning 2030. aastaks elektrivõrkude 15 % omavahelise ühendatuse eesmärk või mis tahes järgnevad seda valdkonda käsitlevad 2030. aasta eesmärgid, mille Euroopa Ülemkogu või nõukogu ja Euroopa Parlament on kokku leppinud;

(10)„riiklik inventuurisüsteem“ – liikmesriigis kehtestatud institutsiooniliste, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise hindamiseks ning inventuuriteabe esitamiseks ja arhiveerimiseks;

(11)„näitaja“ – kvantitatiivne või kvalitatiivne tegur või muutuja, mis aitab rakendamisel tehtud edusamme paremini hinnata;

(12)„poliitikad ja meetmed“ – kõik vahendid, mis aitavad saavutada lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade eesmärke ja/või täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 2 punktidest a ja b tulenevaid kohustusi, mis võib hõlmata ka neid, mille peamine eesmärk ei ole piirata ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust või muuta energiasüsteemi;

(13)„poliitikate ja meetmete ning prognooside süsteem“ – muu hulgas käesoleva määruse artikliga 32 ette nähtud institutsiooniliste, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem aruannete koostamiseks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet ja nende sidujates sidumist ning energiasüsteemi käsitlevate poliitikate ja meetmete ning prognooside kohta;

(14)„tehnilised parandused“ – riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud hinnangute kohandused, mis on tehtud artikli 31 kohase ülevaatamise käigus juhul, kui esitatud inventuuriandmed on puudulikud või koostatud viisil, mis ei ole kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste või liidu eeskirjade või suunistega, ning mis on mõeldud algselt esitatud hinnanguid asendama;

(15)„kvaliteedi tagamine“ – läbivaatamismenetluste kavandatud süsteem, millega tagatakse andmekvaliteedialaste eesmärkide täitmine ning parimate võimalike hinnangute ja teabe esitamine selleks, et toetada kvaliteedikontrolli programmi tulemuslikkust ja abistada liikmesriike;

(16)„kvaliteedikontroll“ – teabe ja hinnangute kvaliteedi mõõtmiseks ja kontrollimiseks tehtavate korrapäraste tehniliste toimingute süsteem, mille eesmärk on tagada andmete terviklikkus, õigsus ja täielikkus, teha kindlaks ja kõrvaldada vead ja andmete puudumine, dokumenteerida ja arhiveerida andmed ja muu kasutatud teave ning registreerida kõik kvaliteeditagamistoimingud;

(17)„põhinäitajad“ – komisjoni ette pandud näitajad energialiidu viies mõõtmes tehtud edusammude kohta;

(18)„SET-kava“ – komisjoni teatise (2015) 6317 kohane energiatehnoloogia strateegiline kava.

2. PEATÜKK
LÕIMITUD RIIKLIKUD ENERGIA- JA KLIIMAKAVAD

Artikkel 3
Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava

1.    Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kümne aasta tagant lõimitud riikliku energia- ja kliimakava. Kava sisaldab lõikes 2 ja I lisas esitatud elemente. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030. Iga järgnev kava hõlmab eelmise kavaga hõlmatud ajavahemikule vahetult järgnevat kümmet aastat.

2.    Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava koosneb järgmistest põhiosadest:

(a)lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise protsessi ülevaade, mis sisaldab kommenteeritud kokkuvõtet ning kava ettevalmistamisel sidusrühmadega konsulteerimise ja nende kaasamise ja selle tulemuste, samuti kava ettevalmistamisel teiste liikmesriikidega tehtud piirkondliku koostöö kirjeldust;

(b)energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklike eesmärkide ja panuste kirjeldus;

(c)selliste poliitikate ja meetmete kirjeldus, mis on ette nähtud punktis b osutatud vastavate eesmärkide ja panustega seoses;

(d)energialiidu viie mõõtmega seotud praeguse olukorra kirjeldus, sh seoses energiasüsteemiga ja kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning punktis b osutatud eesmärkidega seotud prognoosid, milles on arvestatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmetega;

(e)hinnang punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud poliitikate ja meetmete mõju kohta;

(f)käesoleva määruse II lisaga ette nähtud nõuetele ja ülesehitusele vastav lisa, milles on esitatud liikmesriigi metoodika ja poliitikameetmed energiasäästunõude täitmiseks vastavalt [ettepanekuga COM(2016)761 muudetud] energiatõhususdirektiivi artikli 7 punktidele a ja b ning IV lisale.

3.    Lõikes 1 osutatud riiklike kavade ettevalmistamisel võtavad liikmesriigid arvesse energialiidu viie mõõtme omavahelisi seoseid ning kasutavad vajaduse korral nende viie mõõtme puhul järjepidevaid andmeid ja eeldusi.    

4.    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku muudatustega, energiaturu arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe uute nõuetega.

Artikkel 4
Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud eesmärgid ja panused

Liikmesriigid esitavad oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas järgmised peamised eesmärgid ja panused vastavalt I lisa A jao punktile 2:

(a)mõõtme „CO2-heite vähendamine“ puhul:

(1)seoses kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamisele kaasa aitamisega:

i.liikmesriigi siduv riiklik kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud eesmärk ja iga-aastased siduvad riiklikud piirnormid vastavalt määrusele [ ] [ESR];

ii.liikmesriigi kohustused vastavalt määrusele [ ] [LULUCF];

iii.vajaduse korral muud riiklikud eesmärgid, mis vastavad olemasolevatele pikaajalistele vähese heite strateegiatele;

iv.vajaduse korral muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid;

(2)seoses taastuvenergiaga:

i.seoses liidu siduva eesmärgiga saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal, nagu on osutatud [dokumendis COM(2016) 767 tehtud ettepaneku kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3, panus selle eesmärgi saavutamisse, väljendatuna asjaomase liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030, samuti selle panuse lineaarne prognoosijoon alates 2021. aastast;

ii.prognoosijoon, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises;

iii.prognoosijooned iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta prognoosijoone saavutamiseks, sh eeldatav summaarne koguenergia lõpptarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides;

(b)mõõtme „energiatõhusus“ puhul:

(1)seoses liidu 2030. aasta siduva 30 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud soovituslik riiklik energiatõhususpanus, millele on osutatud [ettepanekuga COM(2016)761 muudetud] direktiivi 2012/27/EL artikli 1 lõikes  1 ja artikli 3 lõikes 4 ning mis põhineb primaar- või lõppenergia tarbimisel, primaar- või lõppenergia säästul või energiamahukusel.

Liikmesriigid väljendavad oma panust primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal, lisades selle panuse lineaarse prognoosijoone alates 2021. aastast. Nad selgitavad kasutatud alusmetoodikat ja ümberarvutustegureid;

(2)ajavahemikul 2021–2030 saavutatav kumulatiivne energiasääst vastavalt [ettepanekuga COM(2016)761 muudetud] direktiivi 2012/27/EL artiklile 7 energiasäästukohustuste kohta;

(3)riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid;

(4)ajavahemikul 2020–2030 renoveeritav üldpõrandapind või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5 keskvalitsuse hoonete renoveerimise kohta;

(5)muud riiklikud energiatõhususeesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid sellistes valdkondades nagu transport, küte ja jahutus;

(c)mõõtme „energiajulgeolek“ puhul:

(1)energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnetega seotud riiklikud eesmärgid;

(2)    kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid;

(3)riiklikud eesmärgid seoses valmisolekuga tulla toime olukorraga, kus energiaallikast pärit tarned on piiratud või katkenud, kooskõlas kavadega, mis tuleb koostada määruse [dokumendis COM(2016) 52 (milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010) tehtud ettepanek] ja määruse [dokumendis COM(2016) 862 (mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ) tehtud ettepanek] alusel, samuti nende eesmärkide saavutamise ajakava;

(4)omamaiste energiaallikate (eelkõige taastuvenergia) kasutuselevõtuga seotud riiklikud eesmärgid;

(d)mõõtme „energia siseturg“ puhul:

(1)elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta eesmärki, mis on vähemalt 15 %; liikmesriigid selgitavad kasutatud alusmetoodikat;

(2)elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viiest mõõtmest mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;

(3)energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;

(4)riiklikud eesmärgid, millega tagatakse elektrisüsteemi piisavus ja energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;

(e)mõõtme „teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime“ puhul:

(1)energialiiduga seotud avaliku ja erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid; nende eesmärkide saavutamise ajakava, kui see on asjakohane. Need eesmärgid peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegias ja SET-kavas esitatuga;

(2)vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtu riiklikud 2050. aasta eesmärgid;

(3)konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid.

Artikkel 5
Liikmesriigi panuse kindlaksmääramine taastuvenergia valdkonnas

1.    Liikmesriigid, määrates kindlaks oma panuse seoses nende taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimasel aastal vastavalt artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktile i, võtavad arvesse järgmist:

(a)[ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiiviga 2009/28/EÜ] ette nähtud meetmed;

(b)direktiivi 2012/27/EL kohaselt vastu võetud energiatõhususeesmärgi saavutamiseks vastu võetud meetmed;

(c)muud meetmed taastuvenergia edendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil; ning

(d)taastuvenergia kasutuselevõttu mõjutavad asjaolud, nagu:

i) kasutuselevõtu õiglane jaotumine Euroopa Liidus;

ii)majanduslik potentsiaal;

iii)geograafilised ja looduslikud piirangud, sh omavahel ühendamata elektrivõrkudega aladel ja piirkondades; ning

iv)liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase.

2.    Liikmesriigid tagavad oma panustega ühiselt, et 2030. aastaks on liidu tasandil taastuvenergia osakaal summaarses energia lõpptarbimises vähemalt 27 %.

Artikkel 6
Liikmesriigi panuse kindlaksmääramine energiatõhususe valdkonnas

1.    Liikmesriigid, määrates kindlaks oma soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse aastaks 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimaseks aastaks vastavalt artikli 4 punkti b alapunktile i, tagavad, et:

(a)liidu 2020. aasta energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul ei ületa liidu 2030. aasta energiatarbimine 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul;

(b)saavutatakse [ettepanekuga COM(2016)761 muudetud] direktiivi 2012/27/EL artiklite 1 ja 3 kohane liidu siduv 2030. aasta eesmärk.

Peale selle võtavad liikmesriigi arvesse

(a)direktiiviga 2012/27/EL ette nähtud meetmeid;

(b)muid meetmeid energiatõhususe edendamiseks liikmesriikide ja liidu tasandil.

2.    Lõikes 1 osutatud panuse kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid arvesse võtta primaar- ja lõppenergia tarbimist mõjutavaid asjaolusid, näiteks:

(a)kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaali,

(b)sisemajanduse koguprodukti arengut ja prognoosi,

(c)energiaimpordi ja -ekspordi muutusi,

(d)kõigi taastuvate energiaallikate arendamist, tuumaenergiat ning CO2 kogumist ja säilitamist ning

(e)varajasi meetmeid.

Artikkel 7
Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud poliitikad ja meetmed

Liikmesriigid kirjeldavad kooskõlas I lisaga oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas peamisi olemasolevaid (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikaid ja meetmeteid eelkõige riiklikus kavas seatud eesmärkide saavutamiseks, sh meetmeid, millega tagatakse piirkondlik koostöö ning asjakohane rahastamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Artikkel 8
Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava analüütiline alus

1.    Liikmesriigid kirjeldavad I lisas esitatud ülesehitust ja vormingut järgides energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud hetkeolukorda (sh seoses energiasüsteemiga ning kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega) riikliku kava esitamise ajal või uusima kättesaadava teabe alusel. Samuti esitavad liikmesriigid energialiidu viiest mõõtmest igaühe kohta olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevad prognoosid ning nende prognooside kirjelduse esimeseks kümneaastaseks ajavahemikuks vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastaks).

2.    Liikmesriigid kirjeldavad lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas oma hinnangut järgmisele riigi ning vajaduse korral piirkonna tasandil:

(a)kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemi arendamisele ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidumisele esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastal), sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega;

(b)artiklis 7 osutatud ja I isas täpsustatud kavandatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, keskkonnaalane, oskustega seotud ning sotsiaalmõju esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030, sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega;

(c)olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ühe mõõtme piires ning olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime eri mõõtmete piires esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030. Varustuskindlust, taristut ja turgude lõimimist käsitlevad prognoosid tuleb siduda usaldusväärsete energiatõhususstsenaariumidega.

Artikkel 9
Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekt

1.    Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2018 ning seejärel iga kümne aasta tagant artikli 3 lõikes 1 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti.

2.    Kooskõlas artikliga 28 võib komisjon esitada liikmesriikidele kava projektide kohta soovitusi. Neis soovitustes käsitletakse eelkõige järgmist:

(a)eesmärkide ja panuste ulatuslikkus, et ühiselt saavutada energialiidu eesmärgid ning eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid;

(b)liikmesriikide ja liidu tasandi eesmärkidega seotud poliitikad ja meetmed ning muud poliitikad ja meetmed, mis võivad piiriüleselt asjakohased olla;

(c)lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ja järjepidevus energialiidu ühe mõõtme ning eri mõõtmete piires.

3.    Liikmesriigid võtavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava viimistlemisel komisjoni mis tahes soovitusi igati arvesse.

Artikkel 10
Avalik konsultatsioon 

Ilma et see piiraks liidu õiguse muude nõuete kohaldamist, tagavad liikmesriigid üldsusele varajased ja tulemuslikud võimalused käesoleva määruse artiklis 9 osutatud kavaprojektide ettevalmistamises osalemiseks ning lisavad komisjonile esitatavale lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektile üldsuse seisukohtade kokkuvõtte. Niivõrd kui on kohaldatavad direktiivi 2001/42/EÜ sätted, käsitatakse nimetatud direktiivi alusel korraldatud konsultatsioone käesoleva määruse kohastele avaliku konsultatsiooni nõuetele vastavatena.

Artikkel 11
Piirkondlik koostöö

1.    Liikmesriigid teevad üksteisega piirkondlikku koostööd oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste tulemuslikuks elluviimiseks.

2.    Liikmesriigid teevad aegsasti enne lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti komisjonile esitamist vastavalt artikli 9 lõikele 1 kindlaks piirkondliku koostöö võimalused ning konsulteerivad naaberliikmesriikide ja muude huvi väljendanud liikmesriikidega. Liikmesriigid esitavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektis sellise piirkondliku konsulteerimise tulemused ning selgitavad vajaduse korral, kuidas on märkusi arvesse võetud.

3.    Komisjon hõlbustab liikmesriikide koostööd ja omavahelist konsulteerimist talle artikli 9 alusel esitatud kavaprojektide osas nende viimistlemiseks.

4.    Liikmesriigid võtavad lõplikus lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas arvesse lõigete 2 ja 3 alusel teistelt liikmesriikidelt saadud märkusi ning selgitavad, kuidas neid märkusi on arvesse võetud.

5.    Lõikes 1 esitatud otstarbel jätkavad liikmesriigid piirkondlikku koostööd oma kavas kirja pandud poliitikate ja meetmete rakendamisel.

Artikkel 12
Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava hindamine

Komisjon hindab lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ja nende ajakohastatud versioone, mis on esitatud vastavalt artiklitele 3 ja 13. Eelkõige hindab komisjon, kas

(a)eesmärgid ja panused on piisavad energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide ühiseks saavutamiseks vastavalt artiklile 25;

(b)kavad vastavad artiklite 3 ja 11 nõuetele ning komisjoni poolt artikli 28 kohaselt esitatud soovitustele.

Artikkel 13
Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamine

1.    Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2023 ning seejärel iga kümne aasta tagant artiklile 3 vastava kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandi või kinnitavad komisjonile, et asjaomane kava kehtib edasi.

2.    Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2024 ning seejärel iga kümne aasta tagant artiklile 3 vastava kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni, v.a juhul, kui nad on lõike 1 kohaselt kinnitanud, et asjaomane kava kehtib edasi.

3.    Liikmesriigid muudavad lõikes 2 osutatud ajakohastatud versioonis eesmärke ja panuseid üksnes selleks, et kajastada ulatuslikumat eesmärgipüstitust võrreldes kõige viimati esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatuga.

4.    Liikmesriigid teevad jõupingutusi, et leevendada ajakohastatud kavaga mis tahes kahjulikku keskkonnamõju, mis on ilmnenud artiklite 15–22 kohase lõimitud aruandluse käigus.

5.    Liikmesriigid võtavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajakohastatud versiooni ettevalmistamisel arvesse Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

6.    Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni ettevalmistamise ja hindamise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud korda.

3. PEATÜKK
PIKAAJALINE VÄHESE HEITE STRATEEGIA

Artikkel 14
Pikaajaline vähese heite strateegia

1.    Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel iga kümne aasta tagant pikaajalise (50 aastat) vähese heite strateegia, et aidata kaasa järgmisele:

(a)täita liidule ja liikmesriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kokkuleppest tulenevat kohustust vähendada inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada nende sidujates sidumist;

(b)täita eesmärki hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

(c)saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja nende suurem sidujates sidumine kõigis sektorites kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada 2050. aastaks kulutõhusalt heitkoguseid 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis IPCC hinnangul on arenenud riikide rühma jaoks vajalik vähendamine.

2.    Pikaajaline vähese heite strateegia hõlmab järgmist:

(a)üldkogus, mille võrra on kasvuhoonegaaside heidet vähendatud ja nende sidujates sidumist suurendatud;

(b)heite vähenemine ja gaaside suurem sidujates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandussektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris;

(c)eeldatavad edusammud vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele üleminekul, sh kasvuhoonegaaside heitemahukus, sisemajanduse koguprodukti CO2-mahukus ning sellekohased teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad;

(d)seosed muude riiklike pikaajaliste kavadega.

3.    Pikaajaline vähese heite strateegia ning artiklis 3 osutatud lõimitud riiklik energia- ja kliimakava peaksid olema omavahel kooskõlas.

4.    Liikmesriigid teevad oma pikaajalise vähese heite strateegia ja selle mis tahes ajakohastatud versioonid viivitamata üldsusele kättesaadavaks.

4. PEATÜKK
ARUANDLUS

1. jagu
Iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded ja nende järelmeetmed

Artikkel 15
Lõimitud riiklik energia- ja kliimaalane eduaruanne

1.    Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, annavad kõik liikmesriigid 15. märtsiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant komisjonile aru lõimitud riikliku energia- ja kliimakava rakendamise seisu kohta, koostades selleks energialiidu kõiki viit tähtsat mõõdet hõlmava riikliku lõimitud energia- ja kliimaalase eduaruande.

2.    Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab järgmist:

(a)teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste elluviimisel ning nende elluviimiseks vajalike poliitikate ja meetmete rakendamisel;

(b)artiklites 18–22 osutatud teave ning vajaduse korral ajakohastatud teave poliitikate ja meetmete kohta vastavalt kõnealustele artiklitele;

(c)kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumisega seotud poliitikad ja meetmed ning prognoosid vastavalt artiklile 16;

(d)teave kliimamuutustega kohanemise riiklike kavade ja strateegiate kohta vastavalt artikli 17 lõikele 1;

(e)ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga kahe aasta tagant esitatud aruande koopia ning asjakohaste aastate puhul riigi kliimaaruande koopia;

(f)õhukvaliteedi paranemist ja õhusaasteainete heite vähenemist ning konkreetsetest energiatõhususmeetmetest saadavat muud kasu käsitlevad hinnangud, kui need on asjakohased;

(g)artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 23 osutatud iga-aastane aruanne.

Liit ja liikmesriigid esitavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga kahe aasta tagant aruanded vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele 2/CP.17 ning riikide kliimaaruanded vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklile 12.

3.    Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ülesehitus, vorm, tehnilised üksikasjad ning esitamise protsess. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4.    Lõike 2 punktis b osutatud teabe ja ajakohastatud teabe esitamise sagedus ja ulatus peab olema tasakaalus vajadusega tagada investoritele piisav kindlus.

5.    Juhul kui komisjon on esitanud soovitusi vastavalt artikli 27 lõikele 2 või 3, lisab asjaomane liikmesriik lõikes 1 osutatud aruandesse teabe, mis hõlmab poliitikaid ja meetmeid, mis on vastu võetud või kavatsetakse vastu võtta ja rakendada nende soovituste täitmiseks. Kõnealune teave hõlmab üksikasjalikku rakendamise ajakava.

Artikkel 16
Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikaid ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus

1.    Liikmesriik esitab komisjonile 15. märtsiks 2021 ja seejärel iga kahe aasta tagant teabe järgmise kohta:

(a)riiklikud poliitikad ja meetmed vastavalt IV lisale ning

(b)kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise riiklikud prognoosid III lisa 2. osas loetletud gaaside või gaasirühmade (fluorosüsivesinikud ja perfluorosüsivesinikud) kaupa. Riiklikes prognoosides võetakse arvesse liidu tasandil vastu võetud poliitikaid ja meetmeid ning need hõlmavad V lisa kohast teavet.

2.    Liikmesriik esitab kõige ajakohasemad prognoosid. Kui liikmesriik ei esita täielikku hinnangut prognooside kohta iga teise aasta 15. märtsiks ning komisjon on kindlaks teinud, et kõnealune liikmesriik ei saa täita hinnangus sisalduvaid lünki, mis on kindlaks tehtud komisjoni kvaliteeditagamis- või -kontrollimenetluste abil, võib komisjon liidu prognooside koostamiseks vajalikud hinnangud ise teha, konsulteerides asjaomase liikmesriigiga.

3.    Liikmesriik edastab komisjonile kõik olulised muudatused andmetes, mis on esitatud lõike 1 kohaselt esimese aruandeperioodi jooksul, hiljemalt eelmise aruande esitamisele järgneva aasta 15. märtsiks.

4.    Liikmesriigid teevad üldsusele elektrooniliselt kättesaadavaks lõike 1 kohased riiklikud prognoosid ning kõik asjakohased hinnangud selle kohta, millised kulud ja mõjud kaasnevad riiklike poliitikate ja meetmetega, mida võetakse selleks, et rakendada kasvuhoonegaaside heite piiramist käsitlevaid liidu poliitikaid, samuti kõik asjakohased tehnilised alusaruanded. Kõnealused prognoosid ja hinnangud peaksid sisaldama kasutatud mudelite ja metoodika kirjeldust, määratlusi ning aluseks võetud eeldusi.

Artikkel 17
Riiklikke kohanemismeetmeid, arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast abi ning enampakkumistulu käsitlev lõimitud aruandlus

1.    Liikmesriik esitab komisjonile 15. märtsiks 2021 ja seejärel iga kahe aasta tagant kliimamuutustega kohanemise riiklikke kavasid ja strateegiaid käsitleva teabe, mis hõlmab kliimamuutustega kohanemise hõlbustamiseks rakendatud või kavandatud meetmeid, sh VI lisa 1. osa kohast teavet.

2.    Liikmesriik esitab komisjonile 15. märtsiks 2021 ja seejärel igal aastal (aasta X) teabe järgmise kohta:

(a)arenguriikidele antav abi, sh VI lisa 2. osa kohane teave;

(b)sellise tulu kasutamine, mille liikmesriik on saanud saastekvootide müügist enampakkumisel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 1 ja artikli 3d lõigetele 1 või 2, sh VI lisa 3. osa kohane teave.

3.    Liikmesriik teeb käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud aruanded üldsusele kättesaadavaks.

4.    Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel esitatava teabe ülesehitus, vorm ja esitamise protsess. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 18
Taastuvenergiat käsitlev lõimitud aruandlus

Liikmesriigid esitavad lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes teabe järgmise kohta:

(a)järgmiste prognoosijoonte ja eemärkide elluviimine:

(1)riiklik prognoosijoon, mis näitab taastuvenergia üldist osakaalu summaarses energia lõpptarbimises ajavahemikul 2021–2030;

(2)riiklik prognoosijoon, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises;

(3)prognoosijooned iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida kasutatakse taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta prognoosijoone saavutamiseks, sh eeldatav summaarne koguenergia lõpptarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides;

(4)prognoosijooned, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale;

(5)vajaduse korral muud riiklikud prognoosijooned ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt biokütuste osakaal, täiustatud biokütuste osakaal, põllumajandusmaal kasvatatud põhikultuurist toodetud biokütuse osakaal, biomassist ilma soojuse tootmiseta toodetud elektri osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja oma energia tarbijate toodetav taastuvenergia);

(b)järgmiste poliitikate ja meetmete rakendamine:

(1)rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed, millega viiakse ellu artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunkti i kohast riiklikku panust liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed, sh eriülevaade [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud meetmete rakendamise kohta;

(2)piirkondliku koostöö erimeetmed;

(3)Ilma et see piiraks ELTLi artiklite 107 ja 108 kohaldamist, erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, sh liidu toetusega ja liidu vahendite kasutamisega taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris;

(4)erimeetmed [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklite 15, 16, 17, 18, 21 ja 22 nõuete täitmiseks;

(5)meetmed, millega edendatakse biomassist toodetava energia kasutamist ja eelkõige uue biomassi kasutuselevõttu, arvestades biomassi kättesaadavust (nii omamaised võimalused kui ka import kolmandatest riikidest) ja biomassi muud kasutust (põllumajandus ja metsapõhised sektorid), samuti toodetava ja kasutatava biomassi säästvuse meetmed;

(6)VII lisa 1. osa kohane lisateave.

Artikkel 19
Energiatõhusust käsitlev lõimitud aruandlus

Liikmesriigid esitavad lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes teabe järgmiste elementide kohta:

(a)järgmiste riiklike prognoosijoonte ja eemärkide elluviimine:

(1)prognoosijoon, mis näitab primaar- ja lõppenergia tarbimist ajavahemikul 2020–2030 ehk riiklikku energiasäästupanust liidu tasandi 2030. aasta eesmärgi saavutamisse, sh alusmetoodika;

(2)riigi avaliku ja erasektori elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid;

(3)vajaduse korral ajakohastatud teave riiklikus kavas esitatud muude riiklike eesmärkide kohta;

(b)järgmiste poliitikate ja meetmete rakendamine:

(1)rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt artiklile 6, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), gaasi- ja elektritaristu energiatõhususpotentsiaali kasutamise meetmed ning muud energiatõhususe edendamise meetmed;

(2)vajaduse korral turupõhised vahendid energiatõhususe suurendamiseks, sh energiamaksud, -tasud ja -toetused;

(3)[ettepanekuga COM(2016)761 muudetud] direktiivi 2012/27/EL artiklis 7 osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed meetmed kooskõlas käesoleva määruse II lisaga;

(4)riigi avaliku ja erasektori elamu- ja ärihoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad poliitikad ja meetmed;

(5)poliitikad ja meetmed energiateenuste edendamiseks avalikus sektoris ning meetmed, millega kõrvaldatakse energiatõhususlepingute ja muude energiatõhususteenuste mudelite kasutamist takistavad regulatiivsed ja mitteregulatiivsed tõkked;

(6)vajaduse korral energiatõhususalane piirkondlik koostöö;

(7)vajaduse korral, ilma et see piiraks ELTLi artiklite 107 ja 108 kohaldamist, rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine energiatõhususvaldkonnas riigi tasandil;

(c)VII lisa 2. osa kohane lisateave.

Artikkel 20
Energiajulgeolekut käsitlev lõimitud aruandlus

Liikmesriigid esitavad lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes teabe järgmiste elementide kohta:

(a)energiaallikate ja tarnijariikide mitmekesistamise ning salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid;

(b)kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid;

(c)riiklikud eesmärgid arendamaks valmisolekut tulla toime olukorraga, kus energiaallikast (sh gaasi ja elektrienergia) pärit tarned on piiratud või katkenud;

(d)omamaiste energiaallikate (eelkõige taastuvenergia) kasutuselevõtuga seotud riiklikud eesmärgid;

(e)punktides a–c osutatud eesmärkide saavutamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed;

(f)punktides a–d osutatud eesmärkide ja poliitikate elluviimiseks tehtud piirkondlik koostöö;

(g)vajaduse korral, ilma et see piiraks ELTLi artiklite 107 ja 108 kohaldamist, rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil.

Artikkel 21
Energia siseturgu käsitlev lõimitud aruandlus

1.    Liikmesriigid esitavad lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes teabe järgmiste eesmärkide ja meetmete elluviimise kohta:

(a)elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud seoses elektrivõrkude 15 % omavahelise ühendatuse eesmärgiga;

(1)elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu viie tähtsa mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;

(2)vajaduse korral muud kavandatud peamised taristuprojektid kui ühishuviprojektid;

(3)vajaduse korral energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid;

(4)kütteostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh kütteostuvõimetute majapidamiste arv;

(5)vajaduse korral elektrisüsteemi piisavuse tagamisega seotud riiklikud eesmärgid;

(6)punktides 1–5 osutatud eesmärkide saavutamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed;

(7)punktides 1–6 osutatud eesmärkide ja poliitikate elluviimiseks tehtud piirkondlik koostöö;

(8)vajaduse korral, ilma et see piiraks ELTLi artiklite 107 ja 108 kohaldamist, rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine energia siseturu valdkonnas riigi tasandil;

(9)meetmed, millega suurendada energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia tootmiseks, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste reguleerturgude kasutuselevõtt.

2.    Liikmesriikide poolt lõike 1 alusel esitatav teave on kooskõlas riiklike reguleerivate asutuste aruandega, millele on osutatud [ettepanekuga COM(2016) 864 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] artikli 58 lõike 1 punktis e ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 1 punktis e, ning tugineb vajaduse korral sellele.

Artikkel 22
Teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet käsitlev lõimitud aruandlus

Liikmesriigid esitavad artiklis 15 osutatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes teabe järgmiste eesmärkide ja meetmete elluviimise kohta:

(a)riiklikud eesmärgid ja poliitikad, millega võetakse SET-kava eesmärgid ja poliitikad üle riiklikku konteksti;

(b)riiklikud eesmärgid, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud (avaliku ja erasektori) kogukulutustega;

(c)vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised 2050. aasta eesmärgid, mis on seotud tehnoloogiaga, mida kasutatakse suure energiakasutusega ja rohkesti CO2-heidet tekitavate tööstussektorite CO2-heite vähendamiseks ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi, kasutamise ja säilitamise taristu kasutuselevõtuks;

(d)energiatoetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklikud eesmärgid;

(e)punktides b ja c osutatud eesmärkide saavutamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed;

(f)punktides b–d osutatud eesmärkide ja poliitikate elluviimiseks teiste liikmesriikidega tehtud koostöö, sh poliitikate ja meetmete koordineerimine SET-kava kaudu, nt uurimisprogrammide ja ühisprogrammide kooskõlastamine;

(g)vajaduse korral rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil.

2. jagu
Iga-aastane aruandlus

Artikkel 23
Iga-aastane aruandlus

1.    Liikmesriik esitab komisjonile 15. märtsiks 2021 ja seejärel igal aastal (aasta X) järgmise teabe:

(a)kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed aasta X-1 kohta;

(b)direktiivi 2009/119/EÜ artikli 6 lõikes 2 osutatud teave;

(c)direktiivi 2013/30/EL IX lisa punkti 3 kohane teave vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 25.

Punkti a kohaldamisel koondab komisjon liikmesriikide kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete või, juhul kui liikmesriik ei ole oma ligikaudseid inventuuriandmeid kõnealuseks kuupäevaks esitanud, omaenda hinnangute põhjal igal aastal liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed. Komisjon teeb selle teabe iga aasta 30. septembriks üldsusele kättesaadavaks.

2.    Alates 2023. aastast määravad liikmesriigid kindlaks ja esitavad komisjonile kasvuhoonegaaside inventuuri lõplikud andmed iga aasta (X) 15. märtsiks ja esialgsed andmed iga aasta 15. jaanuariks, sh III isas loetletud kasvuhoonegaasid ja inventuuriga seotud teave. Kasvuhoonegaaside inventuuri lõplikke andmeid käsitlev aruanne sisaldab ka täielikku ja ajakohast riiklikku inventuuriaruannet.

3.    Liikmesriigid esitavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks riiklikud inventuurid, mis sisaldavad käesoleva artikli lõike 2 kohaselt komisjonile esitatud teavet kasvuhoonegaaside inventuuri lõplike andmete kohta. Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega korra aastas liidu kasvuhoonegaaside inventuuri ja liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande ning esitab need iga aasta 15. aprilliks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

4.    Liikmesriigid teatavad komisjonile 2027. ja 2032. aasta 15. jaanuariks riikliku inventuuri esialgsed ning samade aastate 15. märtsiks lõplikud andmed, mis nad on koostatud vastavusaruannete jaoks vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 12 oma LULUCFi arvestuse kohta.

5.    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, et:

(a)muuta III lisa 2. osa kasvuhoonegaaside loetellu ainete lisamiseks või nende sealt välja jätmiseks;

(b)täiendada käesolevat määrust, võttes vastu globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi ja täpsustades inventuurisuuniseid, mida kohaldatakse kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite vastu võetud asjakohaste otsustega.

6.    Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide poolt lõike 1 alusel esitatavate kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete, lõike 2 alusel esitatava kasvuhoonegaaside inventuuri ning määruse [ ] [LULUCF] artiklite 12 ja 5 alusel esitatavate arvestusse kuuluva kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumise andmete ülesehitus, tehnilised üksikasjad, vorm ja esitamise protsess. Selliste rakendusaktide ettepanekute tegemisel võtab komisjon arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe ajakavasid kõnealuse teabe seiramiseks ja esitamiseks ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe organite vastu võetud asjakohaseid otsuseid, et tagada liidu kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe osalise aruandluskohustuste täitmine. Nimetatud rakendusaktides määratakse samuti kindlaks komisjoni ja liikmesriikide vahel liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamisel toimuva koostöö ja koordineerimise ajakava. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3. JAGU
Aruandlusplatvorm

Artikkel 24
E-aruandluse platvorm

1.    Komisjon loob veebipõhise aruandlusplatvormi, et hõlbustada komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetust ning soodustada liikmesriikide koostööd.

2.    Pärast seda kui kõnealune veebipõhine aruandlusplatvorm on toimima hakanud, kasutavad liikmesriigid seda käesolevas peatükis osutatud aruannete komisjonile esitamiseks.

5. PEATÜKK
RIIKLIKE KAVADE JA LIIDU EESMÄRGI SAAVUTAMISE KOONDHINDAMINE – KOMISJONIPOOLNE SEIRE

Artikkel 25
Edusammude hindamine

1.    Komisjon hindab 31. oktoobriks 2021 ning seejärel igal teisel aastal eelkõige lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete, käesoleva määruse alusel esitatud muu teabe, näitajate ning kui see on olemas, siis Euroopa statistika põhjal järgmist:

(a)liidu tasandi edusammud energialiidu eesmärkide saavutamisel, sh esimesel kümneaastasel ajavahemikul liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, et eelkõige vältida puudujääke liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamisel;

(b)iga liikmesriigi edusammud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste ning poliitikate ja meetmete elluviimisel;

(c)võttes aluseks liikmesriikide poolt artikli 23 kohaselt esitatud heiteandmed, lennunduse üldmõju üleilmsele kliimale, arvestades sealhulgas muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heidet või mõju, ning kui see on asjakohane, täiustab komisjon seda hinnangut, viidates teaduse arengule ja lennuliikluse andmetele.

2.    Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses energia lõpptarbimises, lähtudes lineaarsest prognoosijoonest, mis algab 2020. aastal 20 %-ga ja küündib 2030. aastaks vähemalt 27 %-ni, nagu on osutatud artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis i.

3.    Energiatõhususe valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud ühiselt seoses eesmärgiga, et liidu tasandil on suurim energiatarbimine 2030. aastal 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul, nagu on osutatud artikli 4 punkti b alapunktis 1.

Komisjon teeb hindamisel järgmist:

(a)kontrollib, kas liit on saavutanud 2020. aasta vahe-eesmärgi mitte ületada primaarenergiatarbimise puhul 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõppenergiatarbimise puhul 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni;

(b)hindab, kas liikmesriikide edusammud viitavad sellele, et liit tervikuna on saavutamas esimeses lõigus osutatud energiatarbimistaset aastaks 2030, võttes arvesse liikmesriikide lõimitud energia- ja kliimaalastes eduaruannetes esitatud teabe hindamist;

(c)kasutab liidu ja liikmesriigi tasandi energiatarbimise tulevikusuundumuste modelleerimise ning muu täiendava analüüsi tulemusi.

4.    Komisjon hindab 31. oktoobriks 2021 ning seejärel igal aastal eelkõige käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe põhjal, kas liit ja liikmesriigid on teinud piisavaid edusamme järgmise täitmisel:

(a)ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikliga 4 ja Pariisi kokkuleppe artikliga 3 võetud kohustused, mis on sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsustes;

(b)määruse [ ] [ESR] artiklis 4 ja määruse [ ] [LULUCF] artiklis 4 sätestatud kohustused;

(c)lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärgid, võttes arvesse energialiidu eesmärkide saavutamist ning esimese kümneaastase ajavahemiku puhul 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist.

5.    Komisjon hindab 31. oktoobriks 2019 ja seejärel iga nelja aasta tagant direktiivi 2009/31/EÜ rakendamist.

6.    Hindamisel peaks komisjon arvesse võtma Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

7.    Komisjon koostab käesoleva artikli kohase hindamise aruande osana energialiidu olukorda käsitlevast aruandest, millele on osutatud artiklis 29.

Artikkel 26

Järelmeetmed olukorras, kus esineb ebakõla seoses energialiidu üldiste eesmärkide ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohaste eesmärkidega

1.    Artikli 25 kohase hindamise põhjal esitab komisjon liikmesriigile soovitused vastavalt artiklile 28, kui kõnealuse liikmesriigi poliitikas toimunud arengusuunad ei ole kooskõlas energialiidu üldiste eesmärkidega.

2.    Komisjoni võib esitada arvamusi liikmesriikide poolt määruse [ ] [ESR] artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud tegevuskavade kohta.

Artikkel 27
Meetmed olukorras, kus lõimitud riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide ulatus ning liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud on ebapiisavad 

1.    Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide hindamisel vastavalt artiklile 12, et neis kavades või ajakohastatud versioonides kindlaks määratud eesmärgid ja panused ei ole piisavad energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ning esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid, võtab ta liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse seda, kui ulatusliku panuse on liikmesriigid oma riiklikes kavades või nende ajakohastatud versioonides ette näinud liidu 2030. eesmärgi saavutamiseks.

2.    Kui komisjon järeldab artikli 25 lõike 1 punkti b kohase hindamise tulemusel, et liikmesriik ei ole teinud piisavaid edusamme lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste või poliitikate ja meetmete elluviimisel, annab ta asjaomasele liikmesriigile soovitusi vastavalt artiklile 28. Selliste soovituste andmisel võtab komisjon arvesse liikmesriigi varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

3.    Kui komisjon järeldab liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete koondhindamisel vastavalt artikli 25 lõike 1 punktile a ning tuginedes vajaduse korral muudele teabeallikatele, et on oht, et liit ei saavuta energialiidu eesmärke ning esimesel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärke, võib ta anda kõigile liikmesriikidele soovitusi vastavalt artiklile 28, et leevendada sellist ohtu. Lisaks soovituste andmisele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse liikmesriikide varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

4.    Kui taastuvenergia valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 2 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõikes 2 osutatud liidu prognoosijoont ei ole ühiselt saavutatud, peavad liikmesriigid 2024. aastaks tagama, et mis tahes ilmnenud puudujääkide korral võetakse lisameetmeteid, nagu:

(a)kohandatakse [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 23 lõike 1 kohast taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris;

(b)kohandatakse [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 25 lõike 1 kohast taastuvenergia osakaalu transpordisektoris;

(c)tehakse rahaline panus liidu tasandil loodud rahastamisplatvormi, mida kasutatakse taastuvenergia projektide rahastamiseks ja mida haldab otseselt või kaudselt komisjon;

(d)võetakse muid meetmeid taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks.

Sellistes meetmetes võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi varajaste panuste ulatuslikkust liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

Kui liikmesriik ei säilita alates 2021 aastast [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 3 lõike 3 kohast taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lähteosakaalu riigi summaarses energia lõpptarbimises, tagab ta, et mis tahes puudujääkide korral lähteosakaalus tehakse rahaline panus punktis c osutatud rahastamisplatvormi. Käesoleva lõigu ja esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2003/87/EÜ kohast iga-aastastest saastekvootidest saadud tulu.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad punktis c osutatud rahastamisplatvormi loomiseks ja toimimiseks vajalikke sätteid.

5.    Kui energiatõhususe valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi muude meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõike 3 esimeses lauses märgitud liidu energiatõhususeesmärgi ühiseks saavutamiseks ei ole tehtud piisavaid edusamme, võtab ta 2024. aastaks meetmeid peale nende, mis on ette nähtud direktiividega 2010/31/EL ja 2012/27/EL, et tagada liidu 2030. aasta siduvate energiatõhususeesmärkide saavutamine. Selliste lisameetmete abil võib suureneda eelkõige järgmise energiatõhusus:

(a)tooted vastavalt direktiividele 2010/30/EL ja 2009/125/EÜ;

(b)hooned vastavalt direktiividele 2010/31/EL ja 2012/27/EÜ;

(c)ning transport.

Artikkel 28
Komisjoni soovitused liikmesriikidele

1.    Komisjon annab vajaduse korral liikmesriikidele soovitusi energialiidu eesmärkide saavutamise tagamiseks.

2.    Kui käesolevas määruses on viidatud käesolevale artiklile, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

(a)asjaomane liikmesriik võtab saadud soovitust igati arvesse, toimides liikmesriikide ning liidu ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus;

(b)liikmesriik kirjeldab soovituse esitamise aastale järgneval aastal koostatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes seda, kuidas ta on soovitust igati arvesse võtnud ning kuidas ta on seda täitnud või kavatseb seda täita. Soovituse järgimata jätmise korral põhjendab liikmesriik seda;

(c)Soovitused peaksid täiendama Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

Artikkel 29
Energialiidu olukorda käsitlev aruanne

1.    Komisjon esitab iga aasta 31. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule energialiidu olukorda käsitleva aruande.

2.    Energialiidu olukorda käsitlev aruanne sisaldab muu hulgas järgmisi elemente:

(a)artikli 25 kohaselt tehtud hindamine;

(b)vajaduse korral artikli 28 kohased soovitused;

(c)CO2-turu toimimine, millele on osutatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 5, sh direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamist käsitlev teave, millele on osutatud sama direktiivi artikli 21 lõikes 2;

(d)liidu bioenergia säästlikkus, sh VIII lisa kohane teave;

(e)vabatahtlikud kavad, mille kohta on komisjon vastu võtnud otsuse vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 27 lõikele 4, sh käesoleva määruse IX lisa kohane teave;

(f)üldine eduaruanne [ettepanekuga COM(2016) 864 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] kohaldamise kohta vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 70;

(g)üldine eduaruanne direktiivi 2009/73/EÜ kohaldamise kohta vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 52;

(h)[ettepanekuga COM(2016)761 muudetud] direktiivi 2012/27/EL artiklis 7a osutatud energiatõhususkohustuste süsteemid;

(i)liikmesriikide edusammud täieliku ja toimiva energiaturu loomisel;

(j)vastavalt direktiivile 98/70/EÜ teave tegeliku kütusekvaliteedi kohta eri liikmesriikides ning maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg kütuste geograafilise hõlmavuse kohta, mis on koostatud eesmärgiga anda ülevaade kütusekvaliteedi andmetest eri liikmesriikides;

(k)muud energialiidu rakendamiseks asjakohased küsimused, sh avaliku ja erasektori toetus.

6. PEATÜKK
KASVUHOONEGAASIDE HEIDET JA NENDE SIDUJATES SIDUMIST KÄSITLEVAD RIIKLIKUD JA LIIDU SÜSTEEMID

Artikkel 30
Riiklikud ja liidu inventuurisüsteemid

1.    1. jaanuariks 2021 loob liikmesriik riikliku inventuurisüsteemi, et hinnata käesoleva määruse III lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet ja nende sidujates sidumist ning tagada kasvuhoonegaaside inventuuride õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

2.    Liikmesriik tagab, et tema pädev inventuuriasutus pääseb juurde käesoleva määruse X lisa kohasele teabele, kasutab määruse (EL) nr 517/2014 artikli 20 kohaselt loodud aruandlussüsteemi fluoritud gaase käsitleva hinnangu parandamiseks riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris ning et tal on võimalik teha käesoleva määruse III lisa 1. osa punktides i ja j osutatud iga-aastaseid kooskõla kontrolle.

3.    Käesolevaga kehtestatakse liidu inventuurisüsteem, millega tagatakse riiklike inventuuride õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja täielikkus liidu kasvuhoonegaaside inventuuri suhtes. Komisjon haldab seda süsteemi, hoiab seda toimivana ja täiustab seda pidevalt ning see tegevus hõlmab kvaliteeditagamis- ja -kontrolliprogrammi kehtestamist kvaliteedieesmärkide seadmist, inventuuri kvaliteeditagamis- ja -kontrollikava koostamist, korda heitkoguseid käsitlevate hinnangute täiendamiseks liidu inventuuri otstarbel vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 ja artiklis 31 osutatud ülevaatamisi.

4.    Komisjon kontrollib esialgselt, kui täpsed on liikmesriikide poolt vastavalt artikli 23 lõikele 2 esitatavad kasvuhoonegaaside inventuuri esialgsed andmed. Ta saadab selle kontrolli tulemused liikmesriikidele kuue nädala jooksul alates andmete esitamise tähtajast. Liikmesriigid vastavad kõigile esialgse kontrolli tulemusena tekkinud asjakohastele küsimustele 15. märtsiks koos lõplike inventuuriandmete esitamisega aasta X-2 kohta.

5.    Kui liikmesriik ei esita 15. märtsiks inventuuriandmeid, mida on vaja liidu inventuuri koostamiseks, võib komisjon teha liikmesriigi esitatud andmete täiendamiseks hinnangud, konsulteerides ja tehes tihedat koostööd asjaomase liikmesriigiga. Selleks kasutab komisjon kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride koostamise suhtes kohaldatavaid suuniseid.

6.    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada riiklike inventuurisüsteemidega seotud teabe sisu, ülesehitust, vormi ja esitamise protsessi käsitlevad eeskirjad ning riiklike ja liidu inventuurisüsteemide koostamist, käigushoidmist ja toimimist käsitlevad nõuded. Selliste õigusaktide ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse kõiki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite vastu võetud asjakohaseid otsuseid.

Artikkel 31
Inventuuri ülevaatamine

1.    Komisjon vaatab 2027. ja 2032. aastal põhjalikult üle liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt esitatud riikliku inventuuri andmed, et jälgida liikmesriikides kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist või piiramist vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 4, 9 ja 10, liikmesriikides heitkoguste vähendamist ja gaaside sidujates sidumise suurendamist vastavalt määruse [ ] [LULUCF ] artiklitele 4 ja 12 ning liidu õigusaktides sätestatud muid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või piiramise eesmärke. Liikmesriigid osalevad selles protsessis täiel määral.

2.    Lõikes 1 osutatud põhjalik ülevaatamine hõlmab järgmist:

(a)esitatud teabe läbipaistvuse, täpsuse, kooskõla, võrreldavuse ja täielikkuse kontroll;

(b)kontrollid selliste juhtumite kindlakstegemiseks, kus inventuuriandmed on koostatud viisil, mis ei vasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunisdokumentidele või liidu eeskirjadele;

(c)kontrollid selliste juhtumite kindlakstegemiseks, kus LULUCFi arvestus on koostatud viisil, mis ei vasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunisdokumentidele või liidu eeskirjadele; ning

(d)vajaduse korral sellest tulenevate vajalike tehniliste paranduste arvutamine, konsulteerides liikmesriikidega.

3.    Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks ajakava ja kord, mida tuleb järgida põhjaliku ülevaatamise tegemisel, sh käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel ning millega tagatakse, et ülevaatamise järelduste osas konsulteeritakse liikmesriikidega nõuetekohaselt. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4.    Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks asjakohaste aastate koguheite, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel, kui asjaomane ülevaatamine on lõpule viidud, ning mis on jaotatud määruse [ ] [ESR] artikliga 9 seotud heiteandmete ja käesoleva määruse III lisa 1. osa punktis c osutatud heiteandmete vahel, samuti määruse [ ] [LULUCF ] artikliga 4 seotud heite ja sidumise kogusumma.

5.    Iga liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud määruse [ ] [LULUCF ] artikli 13 kohaselt loodud registrisse seisuga üks kuu pärast käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusakti avaldamise kuupäeva, kasutatakse määruse [ ] [LULUCF ] artikli 4 nõuetele vastavuse kontrollimiseks, võttes seejuures arvesse kõnealuste andmete muudatusi, mis tulenevad sellest, et asjaomane liikmesriik on kasutanud paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse [ ] [LULUCF ] artiklile 11.

6.    Iga liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud määruse [ ] [ESR] artikli 11 kohaselt loodud registrisse seisuga üks kuu pärast kuupäeva, mil kontrolliti määruse [ ] [LULUCF ] nõuetele vastavust kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5, kasutatakse määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohase vastavuskontrolli tegemiseks 2021. ja 2026. aasta kohta. Määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohane vastavuskontroll ajavahemikku 2022–2025 ja 2027–2030 jääva iga aasta kohta tehakse kuupäeval, mis on üks kuu pärast seda kuupäeva, mil tehti eelmist aastat käsitlev vastavuskontroll. Sellisel kontrollimisel võetakse arvesse kõnealuste andmete muudatusi, mis tulenevad sellest, et asjaomane liikmesriik on kasutanud paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 5, 6 ja 7.

Artikkel 32
Poliitikaid, meetmeid ja prognoose käsitlev riiklik ja liidu süsteem

1.    Hiljemalt 1. jaanuariks 2021 hoiavad liikmesriigid käigus ja täiustavad pidevalt riiklikke süsteeme ning komisjon liidu süsteemi, mille kaudu toimub poliitikaid ja meetmeid ning kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise prognoose käsitlev aruandlus. Need süsteemid hõlmavad asjakohaseid liikmesriigi ja liidu institutsioonilisi, õiguslikke ja menetluslikke korraldusi, mis on kehtestatud poliitika hindamiseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise prognoosimiseks.

2.    Liikmesriigid ja komisjon vastavalt seavad eesmärgiks tagada, et artiklile 16 vastav teave poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise prognooside kohta ning samuti andmete, meetodite ja mudelite kasutamist ja kohaldamist ning kvaliteeditagamis- ja -kontrollitoimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimist käsitlev teave esitatakse õigel ajal ning et see on läbipaistev, täpne, kooskõlas, võrreldav ja täielik.

3.    Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse poliitikaid, meetmeid ja prognoose käsitlevate riiklike süsteemide ja liidu süsteemi teabe (vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 16) ülesehitus, vorm ja esitamise protsess. Selliste rakendusaktide ettepanekute tegemisel võtab komisjon arvesse kõiki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite vastu võetud asjakohaseid otsuseid, sh rahvusvaheliselt kokku lepitud aruandlusnõudeid ning kõnealuse teabe seiramise ja esitamise ajakavasid. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 33
Registrite loomine ja käigushoidmine

1.    Liit ja liikmesriigid loovad registrid ja haldavad neid, et pidada täpset arvestust riiklikult kindlaksmääratava panuse üle vastavalt Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõike 13 ja sama leppe artikli 6 kohaste rahvusvaheliselt ülekantud leevendamistulemuste üle.

2.    Liit ja liikmesriigid võivad oma registreid hallata ühiselt ühe või mitme muu liikmesriigiga.

3.    Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registrites sisalduvad andmed tehakse kättesaadavaks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 alusel määratud põhihaldajale.

4.    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, et luua käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registrid ning teha liidu ja liikmesriikide registrite kaudu võimalikuks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite vastu võetud asjakohaste otsuste vajalik tehniline rakendamine kooskõlas lõikega 1.

7. PEATÜKK
KOOSTÖÖ JA TUGI

Artikkel 34
Liikmesriikide ja liidu vaheline koostöö

1.    Liikmesriigid teevad omavahel ja liiduga kõigiti koostööd käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel, eelkõige seoses järgmisega:

(a)lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ettevalmistamise, vastuvõtmise, esitamise ja hindamise protsess vastavalt artiklitele 9–12;

(b)protsess lõimitud riikliku energia- ja kliimaalase eduaruande ettevalmistamiseks, vastuvõtmiseks, esitamiseks ja hindamiseks vastavalt artiklile 15 ning iga-aastase aruandluse ettevalmistamiseks, vastuvõtmiseks, esitamiseks ja hindamiseks vastavalt artiklile 23;

(c)protsess, mis on seotud komisjoni soovituste ja nende täitmisega vastavalt artikli 9 lõigetele 2 ja 3, artikli 15 lõikele 5, artikli 26 lõikele 1 ning artikli 27 lõigetele 2 ja 3;

(d)liidu kasvuhoonegaaside inventuuri ja liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamine vastavalt artikli 23 lõikele 3;

(e)liitu käsitleva kliimaaruande koostamine vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklile 12 ja iga kahe aasta tagant esitatavate liidu aruannete koostamine vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni organite otsusele 2/CP.17 või nende poolt hiljem vastu võetud asjakohastele otsustele;

(f)ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppega ettenähtud läbivaatamis- ja nõuete täitmise menetlused, mis on kooskõlas kõigi kohaldatavate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud otsustega, samuti liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuri ülevaatamise liidu menetlus, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 31;

(g)kõik kohandused, mis on tehtud artiklis 31 osutatud liidupoolse ülevaatamise tulemusena, või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatud või esitatavatesse inventuuridesse ja inventuuriaruannetesse tehtud muud muudatused;

(h)liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete koondamine vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile a ja artikli 23 lõike 1 viimasele lõigule.

2.    Liikmesriigi taotlusel võib komisjon pakkuda liikmesriikidele käesolevast määrusest tulenevate kohustustega seoses tehnilist tuge.

Artikkel 35
Euroopa Keskkonnaameti roll

Euroopa Keskkonnaamet abistab iga-aastase tööprogrammi kohaselt komisjoni CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe mõõtmega seotud töös artiklite 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 29, 30, 31, 32 ja 34 nõuete täitmisel. See hõlmab abi, mis on vajalik seoses järgmisega:

(a)liikmesriikide poolt poliitikate ja meetmete ning prognooside kohta esitatud teabe koondamine;

(b)liikmesriikide poolt prognooside ning poliitikate ja meetmete kohta esitatud teabe kvaliteedi tagamine ja kvaliteedi kontroll;

(c)hinnangute koostamine prognoose käsitlevate andmete kohta, mida liikmesriigid on jätnud esitamata, või Euroopa Komisjonile kättesaadavate sellealaste hinnangute täiendamine;

(d)selliste andmete koondamine, mis pärinevad võimaluse korral Euroopa statistikast ja on ajaliselt asjakohased ning mida on vaja energialiidu olukorda käsitlevaks aruandeks, mille komisjon koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitamiseks;

(e)käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe levitamine, sh liikmesriikide leevendamispoliitikat ja -meetmeid käsitleva andmebaasi ning kliimamuutuste mõju, nendega seotud haavatavust ja nendega kohanemist käsitleva kliimamuutustega kohanemise Euroopa veebisaidi haldamine ja ajakohastamine;

(f)liidu kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks vajalike kvaliteeditagamis- ja -kontrollimenetluste läbiviimine;

(g)liidu kasvuhoonegaaside inventuuri ja inventuuriaruande koostamine;

(h)hinnangute koostamine seoses kasvuhoonegaaside riiklikes inventuuriandmetes esitamata andmetega;

(i)artiklis 31 osutatud ülevaatamise läbiviimine;

(j)liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete koondamine.

8. PEATÜKK
DELEGEERIMINE

Artikkel 36
Delegeeritud volituste rakendamine

1.    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.    Artikli 3 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5, artikli 27 lõikes 4, artikli 30 lõikes 6 ja artikli 33 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.    Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5, artikli 27 lõikes 4, artikli 30 lõikes 6 ja artikli 33 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5.    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.    Artikli 3 lõike 4, artikli 23 lõike 5, artikli 27 lõike 4, artikli 30 lõike 6 ja artikli 33 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

9. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

Artikkel 37
Energialiidu komitee

1.    Komisjoni abistab energialiidu komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja töötab käesoleva määruse jaoks asjakohastes sektoripõhistes koosseisudes.

2.    Kõnealuse komiteega asendatakse otsuse 93/389/EMÜ artikli 8, otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 ja määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 kohaselt loodud komitee. Viiteid nimetatud õigusaktide kohaselt loodud komiteele käsitatakse viitena käesoleva määruse kohaselt loodud komiteele.

3.    Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 38
Läbivaatamine

Komisjon esitab 28. veebruariks 2026 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse toimimist, selle panust energialiidu juhtimisse ning käesoleva määruse kavandamis-, aruandlus- ja seiresätete vastavust muudele liidu õigusaktidele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppega seotud edaspidistele otsustele. Komisjon võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.

Artikkel 39
Direktiivi 94/22/EÜ muudatused

Direktiivi 94/22/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 8 lõige 2 jäetakse välja;

(2)artikkel 9 jäetakse välja.

Artikkel 40
Direktiivi 98/70/EÜ muudatused

Direktiivi 98/70/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 8 lõike 4 teine lause jäetakse välja;

(2)artikli 7a lõike 1 kolmanda lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„iga tarnitud kütuse- või energialiigi kogumaht ning“;

(3)artikli 7a lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad vähendaksid võimalikult sujuvalt elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 10 % 31. detsembriks 2020, võrreldes nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 II lisas esitatud kütuse alusstandardiga.“

Artikkel 41
Direktiivi 2009/31/EÜ muudatus

Direktiivi 2009/31/EÜ artikli 38 lõige 1 jäetakse välja.

Artikkel 42
Määruse (EÜ) nr 663/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 663/2009 muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 27 lõiked 1 ja 3 jäetakse välja;

(2)artikkel 28 jäetakse välja.

Artikkel 43
Määruse (EÜ) nr 715/2009 muudatus

Määruse (EÜ) nr 715/2009 artikkel 29 jäetakse välja.

Artikkel 44
Direktiivi 2009/73/EÜ muudatused

Direktiivi 2009/73/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 5 jäetakse välja;

(2)artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Aruandlus

Komisjon jälgib ja kontrollib käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitab määruse [XX/20XX] [käesolev määrus] artiklis 29 osutatud energialiidu olukorda käsitleva aruande lisana üldise eduaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

Artikkel 45
Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ muudatus

Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga aasta 15. märtsiks saadab iga liikmesriik komisjonile kokkuvõtliku väljavõtte lõikes 1 osutatud varude registrist, näidates ära vähemalt registrisse kantud kriisivarude kogused ja laadi eelneva kalendriaasta viimase päeva seisuga.“

Artikkel 46
Direktiivi 2010/31/EÜ muudatused

Direktiivi 2010/31/EL muudetakse järgmiselt.

(1)[Ettepanekuga COM(2016)765 muudetud] direktiivi 2010/31/EL artiklisse 2a lisatakse järgmise lõige 4:

„4. Lõike 1 kohane pikaajaline strateegia esitatakse komisjonile määruse [XX/20XX] [käesolev määrus] artikli 3 kohase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava osana.“;

(2)Artikli 5 lõike 2 teisest lõigust jäetakse välja järgmine lause: „Aruanne võib sisalduda direktiivi 2006/32/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud energiatõhususe tegevuskavades.“ 

(3)Artikli 9 lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse [XX/20XX] [käesolev määrus] artiklis 29 osutatud energialiidu olukorda käsitleva aruande osana iga kahe aasta tagant teabe liikmesriikide edusammude kohta liginullenergiahoonete arvu suurendamisel. Kõnealuse esitatud teabe alusel koostab komisjon tegevuskava ning annab vajaduse korral soovitusi ja pakub välja meetmeid vastavalt määruse [XX/20XX] [käesolev määrus] artiklitele 27 ja 28, et suurendada kõnealuste hoonete arvu ning kannustada parimate tavade kasutamist seoses olemasolevate hoonete kulutasuva ümberehitamisega liginullenergiahooneteks.“

(4)Artikli 10 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 47
Direktiivi 2012/27/EL muudatused

Direktiivi 2012/27/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 4 viimane lõik jäetakse välja;

(2)artikli 18 lõike 1 punkt e jäetakse välja;

(3)artikli 24 lõiked 1–4 ja 11 jäetakse välja;

(4)XIV lisa jäetakse välja.

Artikkel 48
Direktiivi 2013/30/EL muudatus

Direktiivi 2013/30/EL artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal määruse [XX/20XX] [käesolev määrus] artikli 23 kohase iga-aastase aruandluse osana IX lisa punkti 3 kohase teabe.“

Artikkel 49
Nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 muudatused

Nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 muudetakse järgmiselt.

(1)I lisa 2. osa punktid 2, 3, 4 ja 7 jäetakse välja.

(2)III lisa muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 1 asendatakse järgmisega:

(b)„1. Liikmesriigid esitavad punktis 3 loetletud andmed. Need andmed tuleb esitada igas liikmesriigis turule lastud kõigi kütuse- ja energialiikide kohta. Kui fossiilkütustega segatakse mitu biokütust, tuleb esitada teave iga biokütuse kohta.“

(c)Punkti 3 alapunktid e ja f jäetakse välja.

(3)IV lisa muudetakse järgmiselt:

(a)järgmised teabe esitamise vormid esitatavate andmete järjepidevuse tagamiseks jäetakse välja:

päritolu – üksiktarnijad,

päritolu – tarnijaühendused,

ostukoht;

(b)märkuste punktid 8 ja 9 jäetakse välja.

Artikkel 50
Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 525/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, kohaldades artiklis 51 esitatud üleminekusätteid. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt XI lisa vastavustabelile.

Artikkel 51
Üleminekusätted

Erandina käesoleva määruse artiklist 50 kohaldatakse määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 7 ning artikli 17 lõike 1 punkte a ja d aruannete suhtes, mis sisaldavad nende artiklite kohaselt nõutud andmeid aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta.

Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 19 kohaldatakse aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta esitatud kasvuhoonegaaside inventuuri andmete ülevaatamise suhtes.

Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 22 kohaldatakse jätkuvalt nimetatud artikliga nõutud aruande esitamise suhtes.

Artikkel 52
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 33 ning artikli 46 lõikeid 2–4 ja artikli 47 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

Komisjoni talitused

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 40 ) struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 41  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood algab alates 2018. aastast ja on piiramata kestusega,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 42  

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

x Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–x finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarvetäitmisviisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Hinnang kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu kohta ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

Käesolevas jaotises käsitletud hinnangulised kulud kaetakse täielikult praegu asjaomaste eelarveridade jaoks ette nähtud rahalistest vahenditest kuni aastani 2020.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise menetluse raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus (täistööajale taandatud töötajad)

32 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele (energeetika peadirektoraat).

34 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale (kliimameetmete peadirektoraat).

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise menetluse raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

Finantsselgitus – „Ametid“

Euroopa Keskkonnaamet

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 55 ) struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 56  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood algab alates 2018. aastast ja on piiramata kestusega,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 57  

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

x Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–x finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarvetäitmisviisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Hinnang kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu kohta ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju EEA inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–x    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju personalile (täiendav) – koosseisuvälised töötajad

Peale EEAs praegu kõnealuse määrusega seotud ülesandeid täitva üheksa ajutise töötaja (4 tegevusüksusesse AD + 5 tegevusüksusesse AST kuuluvat töötajat) on EEA-l vaja veel kolm lepingulist töötajat järgmiste ülesannete täitmiseks:

kliimamuutuste leevendamine ja taastuvenergia – riiklike prognooside/prognoosjoonte, poliitikate ja meetmete ning biomassiga seotud teabe hindamine;

kliimamuutuste leevendamine ja energiatõhusus – riiklike prognooside/prognoosjoonte ning poliitikate ja meetmetega seotud teabe hindamine;

kliimat ja energiat käsitlev lõimitud aruandlus;

EEA vastutusalasse kuuluvate andmevoogudega seotud uute aruandevoogude ja e-aruandluse taristu kehtestamine, haldamine ja tööshoidmine.

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa jaotises 3.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–x    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 64 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1) Võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil, mis toimus 2015. aasta detsembris.

(2) Põhineb kliimaeesmärgil vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga, kogu ELi hõlmaval siduval eesmärgil, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal ELis tarbitavas energias olema vähemalt 27 %, soovituslikul eesmärgil suurendada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 27 % ning eesmärgil saavutada elektrivõrkude 15 % omavaheline ühendatus. Ka märgiti järeldustes, et energiatõhususeesmärgid vaadatakse 2020. aastaks läbi, kusjuures ELi tasandi eesmärgina peetakse silmas 30 %.

(3) Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatis „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ (COM/2014/015 final).

(4) Komisjoni talituste töödokument – Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte – Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiivi 94/22/EÜ, direktiivi 98/70/EÜ, direktiivi 2009/31/EÜ, määrust (EÜ) nr 663/2009, määrust (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiivi 2010/31/EL, direktiivi 2012/27/EL, direktiivi 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013.

(5) Õiguskontrollikomitee positiivne arvamus – Lisatud dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiivi 94/22/EÜ, direktiivi 98/70/EÜ, direktiivi 2009/31/EÜ, määrust EÜ nr 663/2009, määrust EÜ nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiivi 2010/31/EL, direktiivi 2012/27/EL, direktiivi 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013.

(6) Konsultatsioon keskendus sellele, kuidas: i) energia- ja kliimavaldkonna praegusi kavandamis- ja aruandluskohustusi saaks seostada, et need täidaksid paremini energialiidu eesmärke; ii) kõige paremini arendada välja lõimitud kavandamis-, aruandlus- ja seirevahendid ning; iii) kuidas luua juhtimisprotsess, mis aitaks saavutada energialiidu eesmärke.

(7) Belgia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Madalmaad, Poola, Slovakkia ja Rootsi.

(8) St riiklikud taastuvenergia tegevuskavad, riiklikud energiatõhususe tegevuskavad ja kliimavaldkonna kavandamisnõuded.

(9) COM/2016/0482 final - 2016/0231 (COD).

(10) COM/2016/0479 final - 2016/0230 (COD).

(11) ELT C ..., ..., lk …

(12) ELT C ..., ..., lk …

(13) Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(14) Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused (EUCO 169/14).

(15) 18. novembri 2015. aasta teatis „Energialiidu olukord aastal 2015“, COM(2015)572 final.

(16) Euroopa Ülemkogu 26. novembri 2015. aasta järeldused (14632/15).

(17) Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioon „Euroopa energialiidu suunas“ (2015/2113(INI)).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (ELT L 309, 27.11.2001, lk 22).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 517/2014 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

(25) ELT L […], […], lk […].

(26) ELT L […], […], lk […].

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(28)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(35) Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265, 9.10.2009, lk 9).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(38) 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.6.2013, lk 66).

(39) Nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/652, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (ELT L 107, 25.4.2015, lk 26).

(40) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(41) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(42) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(43) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(44) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(45) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(46) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(47) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(48) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(49) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärgid ...“

(50) Abi võib hõlmata aruannete hindamist, sidusrühmade küsitlemist, seminaride ja konverentside korraldamist jne.

(51) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(52) lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(53) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(54) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(55) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(56) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(57) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.htm.l

(58) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(59) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(60) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(61) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(62) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(63) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärgid ...“

(64) Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(65) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.