SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik”)[1] käsitlevas komisjoni ettepanekus on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) eelarveraamistik ja põhisuunad. Selle alusel esitab komisjon määruste paketi, milles sätestatakse ÜPP õiguslik raamistik aastateks 2014–2020, ning mõjuhinnangu, milles kaalutakse alternatiivseid võimalusi poliitika kujundamiseks.

Käesolev reformiettepanek põhineb 2020. aastaks seatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärke käsitleval teatisel,[2] milles esitatakse üldised poliitilised valikuvõimalused, et tulla toime põllumajanduse ja maapiirkondade tulevaste probleemidega ning täita ÜPP eesmärgid, nimelt: 1) elujõuline toidutööstus; 2) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed; ning 3) tasakaalustatud territoriaalne areng. Teatises käsitletud reformi suundi on ulatuslikult toetatud nii institutsioonidevahelises arutelus[3] kui ka mõjuhinnangu raames toimunud sidusrühmade nõupidamisel.

Kogu protsessist nähtus üks ühine teema – vajadus edendada ressursitõhusust, et tagada ELi põllumajanduse ja maapiirkondade arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale, säilitades põllumajanduspoliitika kahesambaline struktuur, mille puhul kasutatakse täiendavaid vahendeid samade eesmärkide saavutamiseks. Esimese samba moodustavad otsemaksed ja turumeetmed, mille alusel antakse ELi põllumajandustootjatele iga-aastast sissetulekutoetust ning toetust konkreetsete turuhäirete puhul; teise sambaga on hõlmatud maaelu arengu meetmed, mille puhul liikmesriigid koostavad ja kaasrahastavad ühise raamistiku alusel mitmeaastaseid programme[4].

ÜPP järjestikuste reformidega on suurendatud põllumajanduse turule orienteeritust, võimaldades tootjatele sissetulekutoetust, parandades keskkonnanõuete integreerimist ning tugevdades toetust maaelu arengule, mis on kogu ELi maapiirkondade arengu integreeritud poliitika. Samast reformiprotsessist tulenevad aga ka nõuded, et toetust liikmesriikide vahel ja liikmesriikides tuleb paremini jaotada ning sihipärasemalt suunata meetmeid, mida võetakse keskkonna-alaste probleemide ning turu suurenenud volatiilsusega tõhusamalt toimetulemiseks.

Varem tehti reforme peamiselt selleks, et leida lahendus siseprobleemidele alates tohututest ülejääkidest kuni toiduohutuse kriisideni; kõnealused reformid tulid ELile kasuks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Enamik tänapäeva vastavatest ülesannetest on siiski tingitud põllumajandusvälistest faktoritest ning vajaksid seega ulatuslikumat poliitilist reageeringut.

Sissetulekud põllumajanduses on eeldatavasti ka edaspidi löögi all, kuna põllumajandustootjad on silmitsi suuremate riskide, tootlikkuse aeglustumise ja sisendihindade tõusust tingitud hinnavahe väikese erinevusega; seetõttu on vaja säilitada sissetulekutoetus ja tõhustada vahendeid, et paremini riske juhtida ja kriisiolukordadele reageerida. Tugev põllumajandus on eluliselt oluline ELi toidutööstuse ja ülemaailmselt toiduga kindlustatuse jaoks.

Samal ajal peavad põllumajandus ja maapiirkonnad tegema jõupingutusi, et täita kliima- ja energiaalaseid ning elurikkuse strateegia kõrgeid eesmärke, mis on ELi 2020. aasta tegevuskava osad. Põllumajandus- ja metsandustootjaid kui peamisi maakasutajaid on vaja toetada selliste põllumajandustootmise ja tootmistavade rakendamisel ja säilitamisel, millest on kasu keskkonnaalaste ja kliimaeesmärkide saavutamisel, kuna turuhinnad selliste avalike hüvede pakkumist ei kajasta. Väga oluline on kasutada maapiirkondade eripalgelist potentsiaali ning sellega panustada kaasavasse majanduskasvu ja ühtekuuluvusse.

Seepärast ei ole tulevane ÜPP selline poliitika, mis tegeleb üksnes väikese, kuigi olulise ELi majanduse osaga, vaid see on ka selline poliitika, mis on strateegilise tähtsusega toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse tasakaalu jaoks. Selles seisneb ELi lisandväärtus tõeliselt ühise poliitika puhul, millega on võimalik kõige tõhusamalt kasutada piiratud eelarvevahendeid, et säilitada säästev põllumajandus kogu ELis, lahendada selliseid olulisi piiriüleseid ülesandeid nagu kliimamuutused ja solidaarsuse tugevdamine liikmesriikide vahel, kuid võimaldada ka kohalikele vajadustele sobivat paindlikku rakendamist.

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus sätestatud raamistikuga nähakse ette, et ÜPP võiks jääda oma kahesambalise struktuuri juurde, säilitades iga samba kohta eelarve 2013. aasta tasemel ning keskendudes ELi põhiprioriteetide saavutamisele. Säästvat tootmist tuleks soodustada otsetoetustega, eraldades 30 % nende eelarvelistest vahenditest kohustuslikeks meetmeteks, mis on kasulikud kliima ja keskkonna jaoks. Toetusetasemed peaksid järk-järgult lähenema ning suuremate abisaajate toetusi tuleks järk-järgult piirata. Koos muude ELi ühiselt hallatavate fondidega tuleks maaelu areng lisada ühisesse strateegilisse raamistikku, millel on tulemusele orienteeritud lähenemisviis ning mille puhul kehtivad selged ja tõhustatud eeltingimused. Seoses turumeetmetega tuleks ÜPP rahastamist väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku tõhustada kahe instrumendiga: 1) kriisireserv hädaolukordadele reageerimiseks; ning 2) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala laiendamiseks.

Selle põhjal on ÜPP õigusraamistiku põhielemendid ajavahemikuks 2014–2020 sätestatud järgmistes määrustes:

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad („otsetoetuste määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse määrus) („ÜTK määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta („maaelu arengu määrus”);

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta („horisontaalne määrus”);

– ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste ja hüvitiste kehtestamise meetmed;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste;

– ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega.

Maaelu arengu määrus põhineb komisjoni 6. oktoobril 2011 esitatud ettepanekul, milles sätestatakse kõigi ühise strateegilise raamistiku[5] kohaselt toimivate fondide ühiseeskirjad. Järgneb veel üks määrus, milles käsitletakse enim puudust kannatavate isikute toetuseks ettenähtud abikava, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide kohaselt.

Lisaks sellele on ettevalmistamisel uued eeskirjad, milles käsitletakse toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamist, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud vastuväiteid, ning püüdes leida kõige sobivamat lahendust, et kooskõlastada toetusesaajate isikuandmete kaitse õigus läbipaistvuse põhimõttega.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Mõjuhinnangus hinnatakse ja võrreldakse kehtiva poliitikaraamistiku hindamise ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal kolme alternatiivse stsenaariumi mõju. See on pika, 2010. aasta aprillis alanud protsessi tulemus, mida juhtis talitustevaheline rühm, mis koondas ulatuslikud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid, sealhulgas kehtestas võrdlusaluse keskmise tähtajaga prognooside näol põllumajandusturgudele ja tuludele kuni 2020. aastani ning koostas mudeli põllumajandussektori poolt majandusele avalduvate eri poliitikastsenaariumide mõjude kohta.

Mõjuhinnangus töötati välja järgmised kolm stsenaariumi: 1) kohandamisstsenaarium, mille korral jätkuks praegune poliitikaraamistik, kuid tegeletakse selle kõige olulisemate puudustega, nt otsetoetuste jaotamine; 2) integratsioonistsenaarium, mis hõlmab suuri poliitilisi muudatusi, mis seisnevad otsetoetuste tõhusamas suunamises ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmises ning tugevdatud strateegilises suunatuses maaelu arengu poliitika paremaks koordineerimiseks muude ELi poliitikatega, samuti õigusliku aluse laiendamises tootjatevahelise koostöö suurendamiseks; ning 3) ümbersuunamisstenaarium, mille puhul keskendutakse poliitikas vaid keskkonnale ning kaotatakse järk-järgult otsetoetused, eeldades et tootmisvõimsust saab säilitada ka ilma toetusteta ning maapiirkondade sotsiaal-majanduslikke vajadusi saab hõlmata muude poliitikatega.

Võttes arvesse majanduskriisi ja riikide rahandusele avaldunud survet, millele EL vastas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga, rõhutatakse kolme stsenaariumi puhul eri aspekte seoses tulevase ÜPP kolme poliitikaeesmärgiga, milleks on konkurentsivõimelisem ja jätkusuutlikum põllumajandus elujõulistes maapiirkondades. Selleks et saavutada parem kooskõla Euroopa 2020. aasta strateegiaga, eelkõige ressursitõhususe aspektist, on järjest olulisem parandada põllumajanduslikku tootlikkust teadusuuringute, teadmussiirde ning koostöö ja innovatsiooni edendamise kaudu (sealhulgas põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu). Kuna ELi põllumajanduspoliitika puhul ei tegutseta enam kauplemist moonutavas poliitikakeskkonnas, tuleb arvestada sektorile mõjuva lisasurvega, mis tuleneb täiendavast liberaliseerimisest Doha arengukava või vabakaubanduspiirkonna raames koos Mercosuriga.

Koostati kolm poliitikastsenaariumi, mille puhul võeti arvesse mõjuhinnangu raames läbiviidud konsultatsioonides väljendatud eelistusi. Huvitatud pooled said esitada oma arvamused ajavahemikul 23.11.2010–25.1.2011 ning 12.1.2011 korraldati nõuandekomitee kohtumine. Põhipunktid on kokkuvõtlikult järgmised[6].

–          Sidusrühmade hulgas toetatakse laialdaselt vajadust tugeva, kahe samba struktuuril põhineva ÜPP järele, et lahendada probleeme seoses toiduga kindlustatuse, loodusvarade säästva majandamise ja territoriaalse arenguga.

–          Enamik vastajaid leidis, et ÜPP peaks aitama kaasa turgude ja hindade stabiliseerimisele.

–          Sidusrühmadel on eriarvamused toetuse suunamise kohta (eelkõige otsetoetuste ümberjaotamine ja toetuste piiramine).

–          Ollakse ühel meelel selles suhtes, et mõlemal sambal on oluline osa kliimameetmete tõhustamises ning suuremas keskkonnahoidlikkuses ELi ühiskonna heaoluks. Kuigi paljud põllumajandustootjad leiavad, et see toimib juba praegu, on laiem avalikkus veendunud, et I samba kohaseid toetusi saaks kasutada tulemuslikumalt.

–          Vastajad soovivad, et kõik ELi piirkonnad, sealhulgas vähem soodsad piirkonnad saaksid osa tulevasest majanduskasvust ja arengust.

–          Paljud vastajad rõhutasid ÜPP integreerimist muude poliitikatega, nt keskkond, tervishoid, kaubandus, areng.

–          Innovatsioonis, konkurentsivõimelise ettevõtluse arendamises ning ELi kodanikele avalike hüvede pakkumises nähti võimalust viia ÜPP vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

Mõjuhinnangus võrreldi seega kolme alternatiivset poliitikastsenaariumi.

Ümbersuunamisstsenaarium kiirendaks strukturaalset kohandamist põllumajandussektoris, suunates tootmise kõige kulutõhusamatele valdkondadele ja tulemuslikesse sektoritesse. Kuigi keskkonnatoetusi suurendatakse märkimisväärselt, seab see sektori ette suuremad ohud, kuna turusekkumine on võimalik vaid piiratud ulatuses. Lisaks suureneksid oluliselt sotsiaalsed ja keskkonnakulud, kuna vähem konkurentsivõimelised piirkonnad oleksid silmitsi märkimisväärse tulude vähenemise ja keskkonna halvenemisega, kuna kõnealuse poliitika järgi kaoks otsetoetuste võimendav mõju, mis on seotud nõuetele vastavuse tingimustega.

Teisest küljest võimaldaks kohandamisstsenaarium kõige paremini praegust poliitikat jätkata, millega kaasneks küll piiratud, kuid tuntav paranemine nii põllumajanduse konkurentsivõime kui ka keskkonnahoidlikkuse seisukohalt. Siiski on tõsiseid kahtlusi, kas selle stsenaariumi puhul tegeletakse piisavalt oluliste tulevaste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisega, mis toetaks ka põllumajanduse pikaajalist säästlikkust.

Integratsioonistsenaarium oleks uus edasiminek otsetoetuste paremal suunamisel ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Analüüs näitab, et keskkonnasäästlikkuse aspekt ei tekita põllumajandustootjatele suuri kulusid, kuid mõningane halduskoormus on siiski vältimatu. Seega on uue tõuke andmine maaelu arengule võimalik tingimusel, et liikmesriigid ja piirkonnad kasutavad uusi võimalusi tõhusalt ning et ühine strateegiline raamistik koos muude ELi vahenditega ei kaotaks sünergiat I sambaga ega nõrgestaks maaelu arengule omaseid tugevaid külgi. Kui õige tasakaal on saavutatud, oleks see stsenaarium kõige asjakohasem põllumajanduse ja maapiirkondade pikaajalise säästlikkuse seisukohalt.

Selle põhjal järeldatakse mõjuhinnangus, et integratsioonistsenaarium on kõige tasakaalustatum selleks, et viia ÜPP järk-järgult vastavusse ELi strateegiliste eesmärkidega ning see tasakaal kajastub ka eri elementide rakendamisel õigusakti ettepanekutes. Samuti on oluline töötada välja hindamisraamistik ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks koos ühiste, poliitikaeesmärkidega seotud näitajatega.

Lihtsustamist peetakse kogu protsessi vältel väga oluliseks ning lihtsustamist tuleks mitmel eri viisil edendada, näiteks nõuetele vastavuse ja turuinstrumentide täiustamise või väikepõllumajandustootjate kava väljatöötamisega. Lisaks tuleks otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmist kavandada selliselt, et halduskoormus, sealhulgas kontrollikulud oleksid võimalikult väikesed.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Soovitatakse säilitada kehtiv ÜPP kahesambaline struktuur, milles I samba üldiselt kohaldatavaid iga-aastasi kohustuslikke meetmeid täiendavad vabatahtlikud meetmed, mis on paremini kohandatud riiklike ja piirkondlike eripäradega II samba mitmeaastase programmipõhise lähenemise alusel. Siiski tuleks otsetoetuste uue kontseptsiooni puhul paremini kasutada ära sünergiat II sambaga, mille meetmed viiakse omakorda ühisesse strateegilisse raamistikku, et neid paremini kooskõlastada muude ELi ühiselt hallatavate vahenditega.

Seoses sellega jäetakse alles ka nelja peamise õigusakti praegune struktuur, ehkki finantsmääruse reguleerimisala on suurendatud, et koondada üldsätted horisontaalsesse määrusesse.

Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. ÜPP on tõepoolest ühine poliitika: see kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse, mida hallatakse ELi tasandil säästva ja mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ELis ning oluliste piiriüleste probleemidega tegelemiseks, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse suurendamine. Võttes arvesse tulevikuprobleeme seoses toiduga kindlustatusega ning keskkonna ja territoriaalse tasakaaluga, jääb ÜPP strateegilise tähtsusega poliitikaks, et tagada kõige tulemuslikum lahendus poliitilistele probleemidele ning eelarvevahendite kõige tõhusam kasutamine. Lisaks soovitatakse jätta alles kahe samba vahendite praegune struktuur, mille puhul on liikmesriikidel suurem vabadus suunata meetmeid kohalike eripärade arvestamiseks ning samuti II samba kaasrahastamiseks. II sammas hõlmab ka uut Euroopa innovatsioonipartnerlust ja riskijuhtimise meetmete kogumit. Samal ajal viiakse poliitika paremini vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga (sealhulgas ühine raamistik muude ELi vahenditega) ning võetakse kasutusele mitmed parandamise ja lihtsustamise elemendid. Mõjuhinnangu raames teostatud analüüs näitab selgelt, millised kulud tekivad seoses negatiivsete keskkonda mõjutavate, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, kui midagi ei võeta ette.

Ühise turukorralduse määruses on sätestatud põllumajandusturgude ühise korralduse eeskirjad; enim puudust kannatavate isikute toetuseks ettenähtud abikava suunatakse eraldi rahastamisvahendi alla.

2008.–2009. aasta piimandussektori kriisist nähtus tõhusa turvavõrgu säilitamise ja olemaolevate vahendite täiustamise vajadus. Piimandusküsimustega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma järgnevatest aruteludest ilmnes ka toiduahela toimimise tõhustamise vajadus. Seega on määruseses seatud eesmärk täiustada, laiendada ja lihtsustada sätteid seniste kogemuse põhjal, mis on saadud riiklikust sekkumisest, eraladustamisest, erakorraliste/hädaabimeetmete võtmisest ja eri sektorite abistamisest, ning hõlbustada koostööd tootja- ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide vahel.

Teatavad sektoripõhised toetused on välja jäetud (nt lõssipulbri, humala ja siidiussikasvatuse toetus) Piimakvoodisüsteem ja viinapuude istutamise keeld kaotavad kehtivate õigusaktide kohaselt kehtivuse, mistõttu see punkt on jäetud muutmata. Suhkrukvoodid kaotavad kehtivuse 30. septembril 2015. Ette on nähtud loomahaigusest tingitud tarbijate usalduse kaotuse säte ja turuhäiret käsitlev üldsäte, millest viimast laiendatakse, et hõlmata kõik sektorid praegusesse ühisesse turukorraldusse.

Toote määratlus tootjaorganisatsiooni ja nende organisatsioonide liitude ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamiseks liikmesriigi poolt on laiendatud praeguse ühise turukorralduse kõigile sektoritele. Puu- ja köögiviljasektoris tootjarühmade asutamise toetus on viidud üle maaelu arengu alla.

Määruses leiab kajastamist piimandussektorile juba tehtud ettepanek, milles sätestatakse põhitingimused juhtudeks, mil liikmesriik peab kirjalikud lepingud muutma kohustuslikuks, et sel viisil tugevdada toiduahelas piimatootjate läbirääkimisjõudu. Selles kajastub ka juba tehtud ettepanek turustamisstandardite kohta kvaliteedipaketi raames.

Lihtsustamise eesmärgil tühistatakse teatavad sektoripõhised toetused, siidiussisektoris lahutatakse toetuse andmine tootmiskohustusest, lõpetatakse suhkrukvoodisüsteem, tühistatakse tarnelepingu registreerimise ja humalasektoris vastavustunnistuse nõue, mis aitab vähendada liikmesriikide ja ettevõtjate halduskoormust. Enam ei ole vaja säilitada suutlikkust rakendada valdkondlikke abikavasid ega eraldada vahendeid nende kontrollimiseks.

4.           MÕJU EELARVELE

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga on ette nähtud, et märkimisväärne osa ELi eelarvest peaks jätkuvalt olema suunatud põllumajandusele, mis on ühine strateegilise tähtsusega poliitika. Seega soovitatakse, et ÜPP peaks pöörama rõhku oma põhitegevusele, mille kohaselt eraldatakse aastatel 2014–2020 (praeguste hindade juures) 317,2 miljardit eurot I sambale ja 101,2 miljardit eurot II sambale.

I ja II samba rahastamisvahenditele antakse täiendavaid rahalisi vahendeid 17,1 miljardi euro ulatuses, millest 5,1 miljardit eurot on ette nähtud teadusuuringutele ja innovatsioonile, 2,5 miljardit eurot toiduohutusele ja 2,8 miljardit enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmiseks mitmeaastase finantsraamistiku muudest rubriikidest, samuti 3,9 miljardit eurot uuele kriisireservile põllumajandussektoris ning 2,8 miljardit eurot Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondile väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, moodustades seega aastatel 2014–2020 eelarve kogumahuks 435,6 miljardit eurot.

Seoses toetuse jagamisega liikmesriikides tehakse ettepanek, et kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused jäävad allapoole kui on 90 % ELi keskmisest, katavad ühe kolmandiku sellest vahest. Selle põhjal arvutatakse otsetoetusi käsitlevas määruses riiklikud ülemmäärad.

Maaelu arengu toetuse jaotamine põhineb objektiivsetel kriteeriumidel seoses poliitikaeesmärkidega, võttes arvesse praegust jaotamist. Nagu praegugi tuleks vähem arenenud piirkondade puhul jätkuvalt kasutada kõrgemaid kaasrahastamise määrasid, mida kohaldatakse ka teatavate meetmete suhtes, nagu teadmussiire, tootjarühmad, koostöö ja Leader.

Kasutusele on võetud teatav sammastevaheline paindlikkus (kuni 5 % otsetoetustest): vahendite paigutamine I sambast II sambasse võimaldab liikmesriikidel tugevdada oma maaelu arengu poliitikat ning II sambast I sambasse paigutamine on suunatud liikmesriikidele, kus otsetoetuste tase on alla 90 % ELi keskmisest.

ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu üksikasjad on esitatud ettepanekutele lisatud finantsselgituses.

2011/0281 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[7]

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[8]

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga[9],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[10]

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”[11] on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat mõttevahetust arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu [kuupäev] määrus (EL) nr [KOM(2010) 799], millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ÜTK määrus)[12]. Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EL) nr [KOM(2010) 799] kehtetuks ja asendada see uue ÜTK määrusega. Võimaluse korral peaks reform ühtlustama, tõhustama ja lihtsustama eelkõige ka selliseid sätteid, mis hõlmavad rohkem kui ühte põllumajandussektorit, sealhulgas ka neid, millega tagatakse, et komisjon võib delegeeritud õigusaktidega võtta vastu meetmete mitteolemuslikke osi.

(2) Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(3) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise kohta. Selguse huvides tuleks aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaldamisel käesolevas määruses sõnaselgelt osutada asjaolule, et nõukogu võtab meetmed kõnealuse artikli alusel.

(4) Käesolev määrus peaks sisaldama kõiki ÜTK määruse põhielemente. Hindade, maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamine on teatavatel juhtudel lahutamatult seotud kõnealuste põhielementidega.

(5) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete suhtes, et tagada kõigi selliste toodete ühine turukorraldus, nagu on nõutud aluslepingu artikli 40 lõikes 1.

(6) Tuleks selgitada, et määrust (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus][13] ning selle alusel vastuvõetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes. Eelkõige on [horisontaalne ÜPP määrus] kehtestatud sätted, millega tagatakse ÜPP määruses sätestatud kohustuste täitmine, sh kontrollid ning kohustuste täitmata jätmise korral kohaldatavad haldusmeetmed ja -karistused ning eeskirjad seoses tagatiste esitamise ja vabastamise ning alusetult makstud summade tagasimaksmisega.

(7) Käesoleva määruse ja muudes aluslepingu artikli 43 alusel vastuvõetud õigusaktides osutatakse kombineeritud nomenklatuuri rubriikide ja alamrubriikide tootekirjeldustele ja viidetele. Muudatused ühise tollitariifistiku nomenklatuuris võivad tingida vajaduse kõnealuseid määrusi tehniliselt kohandada. Komisjonil peaks olema võimalik võtta vastu rakendusmeetmed, et teha selliseid kohandusi. Lihtsuse ja selguse huvides tuleks nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määrus (EÜ) nr 234/79 (põllumajandustoodete ühise tollitariifistiku nomenklatuuri kohandamise korra kohta),[14] millega praegu on ette nähtud selline õigus, tunnistada kehtetuks ning õigus tuleks integreerida käesolevasse määrusesse.

(8) Võttes arvesse riisisektori eripära, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte , et ajakohastada käesoleva määruse II lisa I osas sätestatud riisisektorit käsitlevad mõisted.

(9) Selleks et tagada tootmise suunatus koorimata riisi teatavatele sortidele, peaks komisjonil olema võimalik vastu võtta rakendusmeetmed, et määrata kindlaks riikliku sekkumise hinna tõstmised ja alandamised.

(10) Teravilja, riisi, suhkru, kuivsööda, seemnete, oliiviõli ja lauaoliivide, lina ja kanepi, puu- ja köögivilja, banaanide, piima ja piimatoodete ning siidiusside puhul tuleks kehtestada turustusaastad, mis on võimaluse korral kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele.

(11) Puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori eripära arvessevõtmiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada turustusaastad kõnealuste toodete jaoks.

(12) Turgude stabiliseerimiseks ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks on eri sektorites välja töötatud hinnatoetuse diferentseeritud süsteem ja kasutusele võetud otsetoetuskavad, milles võetakse ühest küljest arvesse iga sektori vajadusi, teisalt aga eri sektorite omavahelist sõltuvust. Neid meetmeid rakendatakse riikliku sekkumise või vajaduse korral eraladustusabi maksmise vormis. Jätkuvalt on vaja säilitada hinnatoetusmeetmed, samal ajal neid tõhustades ja lihtsustades.

(13) Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada võrdlus- ja sekkumishindu ning määratleda viimati nimetatud hind, eelkõige selgitades, et üksnes riikliku sekkumise jaoks kehtestatud sekkumishinnad vastavad WTO põllumajanduslepingu 3. lisa 8. punkti esimeses lauses osutatud kohaldatavatele jäikadele hindadele (st hinnavahe toetus). Sellega seoses tuleks mõista, et turusekkumine võib olla nii riikliku sekkumise kui ka sekkumise muude vormidena, mille puhul ei kasutata varem kehtestatud hinna avaldamist.

(14) Iga asjaomase sektori varasemate ÜTKde kohaseid tavasid ja kogemusi silmas pidades, peaks sekkumissüsteem olema vajaduse korral avatud aasta teatavatel perioodidel ning seda tuleks avada kõnealuse perioodi jooksul pidevalt või sõltuvalt turuhindadest.

(15) Mõnede toodete teatavate koguste puhul rakendatakse riikliku sekkumise korras kokkuostmisel (st hinnavahe toetus) kindlaksmääratud hinnataset ning varasemate ÜTKde kohaseid tavasid ja kogemusi kajastavatel muudel juhtudel sõltub see hankemenetlusest.

(16) Käesolevas määruses tuleks sätestada riikliku sekkumise käigus ostetud toodete müümise võimalus. Sellised meetmed tuleb võtta viisil, mis väldib turuhäireid ning tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise.

(17) Turu läbipaistvuse tagamiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et sätestada tingimused, mille kohaselt võib otsustada anda eraladustusabi, et saavutada turu tasakaalustamine, stabiliseerida turuhinnad ning võtta arvesse turuolukorda.

(18) Selleks et võtta arvesse eri sektorite eripära, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta vastu nõuded ja tingimused, millele peavad vastama riikliku sekkumise raames kokkuostetavad tooted või eraladustusabi süsteemi alusel ladustatavad tooted, ning samuti kehtestada kvaliteedist tulenev hinna tõstmise või alandamise kohaldamine nii kokkuostu kui ka müügi puhul ning võtta vastu sätted seoses makseasutuste kohustusega, et kogu veiseliha oleks pärast ülevõtmist ja enne lõplikku ladustamist konditustatud.

(19) Selleks et võtta arvesse eri olukordi sekkumisvarude ladustamisel liidus ja tagada ettevõtjatele piisav juurdepääs riiklikule sekkumisele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse nõudeid, mida tuleb järgida sekkumiskeskuste ladustuskohtades riikliku sekkumise korras kokkuostetavate toodete puhul, ja sätteid, milles käsitletakse liikmesriikide lattu jäänud minimaalsete koguste müüki; ning eeskirju, milles käsitletakse otsemüügi selliseid koguseid, mida ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud; ning teatavaid eeskirju, milles käsitletakse toodete ladustamist sellises liikmesriigis ja väljaspool seda liikmesriiki, kes vastutab toodete ja nende töötlemise eest seoses tollimaksude ning muude vastavalt ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatavate või sissenõutavate summadega.

(20) Selleks et tagada eraladustamise puhul soovitud tulemus turul, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses meetmetega tasutava abisumma vähendamiseks, kui lepingulise ladustusaja jooksul ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud; ning seoses ettemakse andmise tingimustega.

(21) Riikliku sekkumise või eraldustamise meetmetes osalevate ettevõtjate õiguste ja kohustuste kaitsmiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses sätetega, milles käsitletakse pakkumismenetluste korda; ettevõtjate vastavust tingimustele; ning tagatise esitamise kohustust.

(22) Selleks et standardida eri toodete esitlemist turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ja seoses turusekkumise korra kohaldamisega riikliku sekkumise või eraladustusabi andmise vormis, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses liidu rümpade klassifitseerimisskaaladega veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitselihasektoris.

(23) Selleks et tagada rümpade klassifitseerimise täpsus ja usaldusväärsus, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse liidu komitee poolt liikmesriikides rümpade klassifitseerimise kohaldamise läbivaatamist.

(24) Ühise põllumajanduspoliitika kohaselt vastu võetud enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise abikava suhtes tuleks kohaldada eraldi määrust, mis võetakse vastu kava sotsiaalse ühtekuuluvuse kajastamiseks. Käesolevas määruses tuleks siiski sätestada, et riiklikes sekkumisvarudes hoitavad tooted tuleb teha kättesaadavaks, et neid saaks realiseerida kavas kasutamiseks.

(25) Tuleks soodustada puu- ja köögiviljade ning piimatoodete tarbimist laste hulgas, sh suurendada kõnealuste toodete osakaalu laste toiduvalikus ajal, mil nende toitumisharjumused on kujunemisjärgus. Tuleks soodustada liidu abi, et rahastada või kaasrahastada kõnealuste toodete jagamist lastele õppeasutustes.

(26) Abikavade eelarve mõistliku haldamise tagamiseks tuleks kehtestada iga kava jaoks asjakohased sätted. Liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puuvilja jaotamise kavade asendamiseks. Pidades silmas eelarvepiiranguid, peaksid liikmesriigid sellest hoolimata suutma asendada abikavadele antava riikliku rahalise toetuse erasektori toetustega. Koolidele puuvilja jaotamise kava tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama täiendavad meetmed, mille puhul on liikmesriikidel lubatud anda riiklikku toetust.

(27) Selleks et parandada laste toitumisharjumusi ning tagada Euroopa rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning tõhustada teadlikkust koolidele puuvilja ja piima jaotamise kava kohta, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: koolidele puuvilja jaotamise kava jaoks sobimatuid tooteid; kava sihtrühma; riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, sh kaasnevad meetmed; toetusesaajate heakskiitmist ja valimist; liikmesriikide vahel abi jaotamise objektiivseid kriteeriume, abi soovituslikku jaotamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide vahel abi ümberjaotamise meetodit, mis põhineb saadud taotlustel; toetuskõlblikke kulusid, sealhulgas võimalus määrata kindlaks selliste kulude ülemmäär; nõuet toetusesaajatele osutada liidu subsideerivale rollile abikavas.

(28) Võttes arvesse piimatoodete tarbimise suundumust ning piimatoodete turu uuendusi ja arengut ning et tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid toetuse saamise tingimustele ja tõsta teadlikkust abikava kohta, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse koolipiima programmi seoses programmi jaoks sobimatute toodetega; riiklike või piirkondlike strateegiatega, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, ning programmi sihtrühmaga; abi andmise tingimustega; tagatise esitamisega toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks juhul, kui toetus on makstud ette; järelevalve ja hindamisega; õppeasutustele esitatava nõudega teatada subsideerivast rollist abikavas.

(29) Abikava humalakasvatajate organisatsioonidele kasutatakse ainult ühes liikmesriigis. Paindlikkuse saavutamiseks ning kõnealuse sektori lähenemisviisi ühtlustamiseks muude sektorite lähenemisviisidega tuleks abikava lõpetada, kuid jätta alles võimalus toetada tootjaorganisatsioone maaelu arengu meetmete raames.

(30) Liidu rahastamist on vaja selleks, et ergutada tunnustatud ettevõtjate organisatsioone koostama töökavasid oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks. Sellega seoses tuleks käesolevas määruses sätestada liidu toetuse andmine vastavate töökavade raames võetavatele meetmetele antud prioriteetide alusel. Asjaomased meetmed peaksid siiski olema kõige kasulikumad ning kaasrahastamine peaks toimuma selliste töökavade kvaliteedi tõstmise nimel.

(31) Selle tagamiseks, et oliiviõli ja lauaoliivide ettevõtjate organisatsioonidele oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks ettenähtud abi jõuab toetusesaajateni ning et kõnealused ettevõtjate organisatsioonid täidavad oma kohustusi, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse tootjaorganisatsioonide tunnustamist abikava jaoks ning sellise tunnustamise peatamist või tühistamist; liidu toetuse saamise tingimustele vastavaid meetmeid; liidu toetuse andmist erimeetmete korral; tegevusi ja kulusid, mis ei vasta liidu toetuse saamise tingimustele; ning tööprogrammide valikut ja heakskiitmist ning tagatise esitamise nõuet.

(32) Käesolevas määruses eristatakse ühelt poolt puu- ja köögivilja, sealhulgas turustamiseks ettenähtud puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögivilja, ning teiselt poolt töödeldud puu- ja köögivilja. Tootjaorganisatsioone käsitlevaid eeskirju, rakenduskavasid ja liidu finantsabi kohaldatakse üksnes puu- ja köögivilja ning töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögivilja suhtes.

(33) Puu- ja köögivilja tootmismahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida; kõnealused tooted riknevad kiiresti. Isegi piiratud ülejäägid võivad turgu märkimisväärselt häirida. Seepärast tuleks võtta kriisiohjamismeetmed ning need meetmed jätkuvalt rakenduskavadesse lülitada.

(34) Puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt.

(35) Kuna maaelu arengu poliitika kohaselt tuleks tootjarühmade loomiseks anda toetust kõigi liikmesriikide kõikides sektorites, tuleks puu- ja köögiviljasektoris lõpetada eritoetuse andmine.

(36) Eeskätt puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele suurema vastutuse andmiseks oma rahaliste otsuste eest ja neile määratud riiklike ressursside ettevalmistamiseks tulevaste nõudmiste jaoks tuleks nende ressursside kasutamisele seada tingimused. Tootjaorganisatsioonide asutatud rakendusfondide ühine rahastamine on sobiv lahendus. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud täiendav rahastamine. Rakendusfonde tuleks kasutada üksnes puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade rahastamiseks. Liidu kulude kontrollimiseks peaks rakendusfonde asutavatele tootjaorganisatsioonidele antaval abil olema piir.

(37) Piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektoris on tootmise organiseeritus madal, tuleks lubada täiendavate riiklike rahaliste toetuste andmist. Liikmesriikidele, kellel on erilisi struktuurilisi raskusi, peaks liit need toetused hüvitama.

(38) Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele tõhusa, sihipärase ja jätkusuutliku toetuse tagamiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse rakendusfonde ja -kavasid, riikliku raamistiku ja strateegia struktuuri ja sisu; liidu finantsabi; kriisiennetus- ja -ohjamismeetmeid, ning riiklikku finantsabi.

(39) Konkureerivate struktuuride tugevdamiseks on vaja tagada veinisektori toetusmeetmed. Kõnealuste meetmete määratlemise ja rahastamise eest peaks vastutama liit, aga piirkondlike organite vajadustele vastava sobiva meetmekombinatsiooni valik peaks jääma liikmesriikidele, võttes vajaduse korral arvesse piirkonna eripära ning lülitades meetmed ka riiklikesse toetusprogrammidesse. Kõnealuste programmide rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid.

(40) Üks riiklike toetusprogrammide jaoks kõlblik keskne meede peaks olema liidu veinide müügi edendamine ja turustamine kolmandates riikides. Ümberkorraldus- ja muutmistegevuse rahastamist tuleks jätkata, sest neil on veinisektorile positiivne struktuuriline mõju. Samuti peaks olema võimalik toetada veinisektoris selliste investeeringute tegemist, mille eesmärk on parandada ettevõtete majanduse tulemuslikkust. Kõrvalsaaduste destilleerimise toetamine peaks olema selline meede, mida on võimalik kasutada liikmesriikidel, kes soovivad sellist vahendit kasutada, et tagada veini kvaliteet ja kaitsta samal ajal keskkonda.

(41) Kriisiolukordade vastutustundliku lahendamise soodustamiseks tuleks veinitoetusprogrammide raames rahastada selliseid ennetusvahendeid nagu näiteks saagikindlustus, ühisfondid ja toorelt koristamine.

(42) Viinamarjakasvatajate toetamist käsitlevad sätted, mille kohta liikmesriigid on teinud toetusõigusi käsitleva otsuse, on muudetud lõplikuks. Seepärast on ainus makstav toetus selline, mille andmise peavad liikmesriigid otsustama määruse (EL) nr [KOM(2011) 799] artikli 137 ja selles sättes kehtestatud tingimuste kohaselt 1. detsembriks 2013.

(43) Selle tagamiseks, et veinitoetusprogrammid täidavad oma eesmärgid ning Euroopa rahalisi vahendeid kasutatakse sihipäraselt, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse eeskirju: kulude eest vastutamise kohta alates toetusprogrammi esitamise kuupäevast või toetusprogrammi muutmisest kuni selle kohaldamise alguskuupäevani; toetusmeetmete abikõlblikkuse kriteeriumide, toetuskõlblike kululiikide ja tegevuste kohta; toetuskõlbmatute meetmete kohta ning toetuse ülemmäära kohta meetme kaupa; toetusprogrammide muutmise kohta pärast nende kohaldamise algust; ettemaksete nõuete ja künniste kohta, sealhulgas tagatise nõue ettemakse korral; sisalduvate üldsätete ja mõistete kohta toetusprogrammide kohaldamiseks; toetusmeetmete väärkasutuse ja projektide topeltrahastamise vältimise kohta; veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta tootjate poolt ja erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, ning sätete kohta destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks; liikmesriikide jaoks toetusmeetmete rakendamist käsitlevate nõuete sätestamise ja toetusmeetmete ulatuse kooskõla tagavate piirangute kohta; toetusesaajatele tehtavate maksete, sealhulgas kindlustusvahendajate kaudu tehtavate maksete kohta.

(44) Mesinduse eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Arvestades varroatoosi levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on liidu abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult likvideerida ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist liidus, tuleks iga kolme aasta järel kõnealuse sektori jaoks koostada riiklikud programmid, et parandada mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimusi. Neid riiklikke programme peaks osaliselt rahastama liit.

(45) Selleks et tagada mesinduses liidu rahastamise sihipärane kasutamine, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: meetmeid, mida võib lülitada mesindusprogrammidesse, kohustusi käsitlevaid eeskirju seoses riiklike programmide sisu, nende koostamise ja seotud uuringutega; ning igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse jaotamise tingimusi.

(46) Sarnaselt muude sektorite toetusviisidega otsetoetuste süsteemi raames tuleks liidu toetus siidiusside kasvatamiseks tootmisest lahti siduda.

(47) Toetuse maksmine liidus lõssi ja lõssipulbri tootmiseks, mida kasutatakse söödana ning töödeldakse kaseiiniks ja kaseinaatideks, ei ole osutunud tõhusaks turutoetusmeetmeks ning see tuleks seetõttu peatada; samuti tuleks peatada juustu tootmisel kaseiini ja kaseinaatide kasutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamine.

(48) Põllumajandustoodete turustamisstandardite kohaldamine võib kaasa aidata nii nende toodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele kui ka toodete kvaliteedi parandamisele. Seetõttu on niisuguste standardite kohaldamine tootjate, kauplejate ja tarbijate huvides.

(49) Pärast põllumajandustoodete kvaliteedipoliitikat käsitleva komisjoni teatise[15] avaldamist ja sellele järgnenud arutelusid peetakse asjakohaseks jätta sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtima, et võtta arvesse tarbijate ootusi ja aidata kaasa põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele.

(50) Selleks et tagada, et kõik tooted on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) [16] oleks vaja eespool nimetatud komisjoni teatises kavandatud üldist põhiturustamisstandardit toodete jaoks, mis ei ole hõlmatud sektori- või tootepõhiste turustamisstandarditega. Kui sellised tooted vastavad kohaldatavale rahvusvahelisele standardile, tuleks need lugeda üldisele turustamisstandardile vastavaks.

(51) Mõne sektori ja/või toote puhul on määratlused, nimetused ja/või müüginimetused olulised konkurentsitingimuste kindlaksmääramise seisukohalt. Seepärast on asjakohane sätestada sektorite ja/või toodete puhul mõisted, nimetused ja müüginimetused, mida tuleks kasutada Euroopa Liidus üksnes selliste toodete turustamiseks, mis vastavad konkreetsetele nõuetele.

(52) Turustamisstandardite jaoks tuleks kehtestada horisontaalset laadi sätted.

(53) Turustamisstandardeid tuleks kohaldada selleks, et turule tarnitaks standardseid ja rahuldava kvaliteediga tooteid ning need standardid peaksid eelkõige käsitlema määratlusi, klassidesse liigitamist, esitlust ja märgistamist, pakendamist, tootmismeetodit, säilitamist, transporti, tootjateavet, teatavate ainete sisaldust, seonduvaid haldusdokumente, ladustamist, sertifitseerimist ja tähtaegu.

(54) Võttes arvesse tarbijate huvi saada piisavat ja läbipaistvat tooteteavet, peaks olema eelkõige võimalik määrata juhtumipõhiselt vastaval geograafilisel tasandil kindlaks asjakohane tootmiskoht, võttes samas arvesse teatavate sektorite eripära (eelkõige töödeldud põllumajandustoodete puhul).

(55) Turustamisstandardeid tuleks kohaldada kõigi liidus turustatavate toodete suhtes.

(56) Kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes on asjakohane sätestada erieeskirjad, kui kolmandas riigis jõus olevate riiklike sätetega õigustatakse erandite tegemist kõnealustest turustamisstandarditest, kui on tagatud nende sätete samaväärsus liidu õigusaktidega.

(57) Võiderasvadega seoses on asjakohane kehtestada liikmesriikidele võimalus säilitada või võtta vastu teavad kvaliteeditasemeid käsitlevad riiklikud eeskirjad.

(58) Selleks et turuolukorra muutustele reageerida ja iga sektori eripära arvestada, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega võtta vastu ja muuta üldise turustamisstandardiga seotud nõudeid ja vastavuseeskirju ning teha neist erandeid.

(59) Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja aidata kaasa põllumajandustoodete majanduslike tootmis- ja turustustingimuste, samuti nende kvaliteedi parandamisele ning selleks et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimustega, rahuldada tarbijate nõudmisi ning võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekkimist tootearendusel, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega võtta vastu sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavad erandid ning määratluste ja müüginimetuste suhtes kohaldatavad vajalikud muudatused ja erandid.

(60) Selleks et seoses turustamisstandarditega tagada riiklike eeskirjade nõuetekohane ja läbipaistev kohaldamine teatavate toodete ja/või sektorite suhtes, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse selliste turustamisstandardite kohaldamistingimused ning katselise tegevusega saadud toodete valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused.

(61) Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, mõne põllumajandustoote eripära ning iga sektori eripära, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse iga standardi lubatud hälvet, mille ületamisel käsitatakse kogu tootepartiid standardile mittevastavana, ning millega määrata kindlaks tingimused, mille alusel loetakse, et imporditud tooted vastavad piisaval määral turustamisstandarditega seotud liidu nõuetele, ning mille abil saab võtta meetmeid, millega kehtestatakse erandid eeskirjadest, et liidus turustatakse üksnes sellistele standarditele vastavaid tooteid, ning mille abil kehtestatakse eeskirjad, mis on seotud liidust eksporditavate toodete turustamisstandardite kohaldamisega.

(62) Kvaliteetveinide kontseptsiooni aluseks on liidus muu hulgas veini geograafilise päritoluga seonduvad eriomadused. Tarbijate teavitamiseks tähistatakse selliseid veine kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega. Selleks et asjaomaste toodete kvaliteediga seonduvaid väiteid toetaks läbipaistev ja üksikasjalikum raamistik, tuleks luua süsteem päritolunimetuse ja geograafilise tähise registreerimistaotluste läbivaatamiseks kooskõlas lähenemisviisiga, mis järgib toiduainete (välja arvatud vein ja kanged alkohoolsed joogid) suhtes kohaldatavat liidu horisontaalset kvaliteedipoliitikat, mis on kehtestatud nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta[17].

(63) Päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide eriliste kvaliteediomaduste säilitamiseks tuleks anda liikmesriikidele õigus kohaldada rangemaid eeskirju.

(64) Selleks et veinide päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid saaks liidu kaitse alla võtta, tuleks need liidu tasandil tunnustada ja need registreerida vastavalt komisjoni sätestatud menetluskorrale.

(65) Tuleks kaitsta kolmandate riikide selliseid päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, mis on ka päritolumaal kaitstud.

(66) Registreerimismenetlus peaks kõikidel füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on liikmesriigi või kolmanda riigi vastu seaduslik huvi, võimaldama vastuväidet esitades oma õigusi kasutada.

(67) Registreeritud päritolunimetused ja geograafilised tähised peaksid olema kaitstud selliste kasutusviiside eest, millega seoses kasutatakse põhjendamatult ära nõuetele vastavate toodete saavutatud mainet. Ausa konkurentsi edendamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks peaks kõnealune kaitse laienema ka toodetele ja teenustele, mida käesolevas määruses ei käsitleta, sealhulgas aluslepingu I lisas nimetamata toodetele ja teenustele.

(68) Selleks et võtta arvesse olemasolevat märgistamistava, tuleks komisjonile alusartikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse viinamarjasordi nime kasutamise lubamist isegi juhul, kui see sisaldab kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist või koosneb sellest.

(69) Selleks et võtta arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, tagada toote kvaliteet ja jälgitavus ning tagada tootjate ja ettevõtjate õiguste ja seaduslike huvide kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse geograafilise ala piiritlemise põhimõtteid ning tootmisega seotud mõisteid, piiranguid ja erandeid piiritletud geograafilises piirkonnas; tingimusi, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada lisanõudeid; ning tootespetsifikaadi põhipunkte; ning sellise taotleja kategooriat, kes võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset; menetluskorda, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, sealhulgas riiklikud eelmenetlused, komisjoni kontroll, vastuväidete esitamise menetlus ning päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevad menetlused; piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid menetlusi; kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlusmenetlusi; kaitse alguskuupäeva määratlemist; tootespetsifikaatide muutmisega seotud menetlusi; ning muudatuse jõustumiskuupäeva määratlemist.

(70) Selleks et tagada piisav kaitse ja seda, et käesoleva määruse kohaldamine ei kahjusta ettevõtjaid ega pädevaid asutusi seoses veininimetustega, millele on kaitse antud enne 1. augustit 2009, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse kaitstud nimetuste suhtes piirangute kehtestamist ja üleminekusätteid seoses: veininimetustega, mida liikmesriigid on 1. augustiks 2009 tunnustanud kui päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid; riikliku eelmenetlusega; veinidega, mis on enne konkreetset kuupäeva turule lastud või märgistatud; tootespetsifikaatide muutmisega.

(71) Liidus kasutatakse traditsiooniliselt teatavaid nimetusi, mis annavad tarbijatele sellist teavet veinide eriomaduste ja kvaliteedi kohta, mis täiendab päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste abil antavat teavet. Siseturu toimimise ja ausa konkurentsi tagamiseks ning tarbijate eksitamise vältimiseks peaks olema võimalik nimetatud traditsioonilisi nimetusi liidus kaitse alla võtta.

(72) Selleks et tagada tootjate ja ettevõtjate piisav kaitse ja seaduslikud õigused ning võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse sätteid kaitstava nimetuse keeleversiooni ja kirjaviisi kohta; traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlust esitada võivate taotlejate kategooria määratlust; traditsioonilise nimetuse tunnustamise taotluse kehtivustingimusi; traditsioonilise nimetuse kavandatud tunnustamise tagasilükkamise põhjusi; kaitse ulatust, sealhulgas seost kaubamärkide, kaitstud traditsiooniliste nimetuste, kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste, homonüümide või teatavate viinamarjaveinide nimetustega; traditsioonilise nimetuse tühistamise põhjusi; taotluse või nõude esitamise kuupäeva; menetluskorda, mida peab järgima traditsioonilise nimetuse kaitse taotlemisel, sealhulgas komisjoni kontrolli, vastuväite esitamise menetlusi ning traditsioonilise nimetuse tühistamist ja muutmist käsitlevad menetlusi, ning tingimusi, mille alusel võib traditsioonilist nimetust kasutada kolmandatest riikidest pärit toodetel ja näha ette erandid.

(73) Käesoleva määrusega hõlmatud veinisektori toodete kirjeldamine, nimetamine ja esitusviis võib nende turustamisvõimalusi märkimisväärselt mõjutada. Veinisektori toodete märgistust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide erinevused võivad takistada siseturu sujuvat toimimist. Seega tuleks kehtestada eeskirjad, mis arvestavad tarbijate ja tootjate seaduslike huvidega. Seepärast on asjakohane näha ette liidu märgistamiseeskirjad.

(74) Selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga, märgistamise ja esitusviisiga seotud horisontaaleeskirjadega ning selleks, et võtta arvesse veinisektori eripära; selleks et tagada sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste tõhusus ning ettevõtjate seaduslikud huvid ning ettevõtjate kahjustamise vältimiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse erandlikke olukordi, mille puhul on õigustatud nimetustele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” viite väljajätmine; esitusviisi ja muude kui käesoleva määrusega ettenähtud märgistuse andmete kasutamist; teatavaid kohustuslikke üksikasju; valikulisi üksikasju; ning esitusviisi; vajalikke meetmeid seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele; veine, mis on turule viidud ja märgistatud enne 1. augustit 2009; ning märgistamist ja esitusviisi käsitlevaid erandeid.

(75) Veini käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada aluslepingu artikli 218 alusel sõlmitud lepinguid arvestades.

(76) On asjakohane kehtestada eeskirjad veiniviinamarjasortide liigitamise kohta, mille kohaselt peaksid liikmesriigid, kelle veinitoodang on suurem kui 50 000 hektoliitrit aastas, jätkuvalt vastutama selliste veiniviinamarjasortide liigitamise eest, millest nende territooriumil võib veini valmistada. Teatavad veiniviinamarjasordid tuleks seejuures kõrvale jätta.

(77) Asjakohane oleks kindlaks määrata teatavad veinivalmistustavad ja veini tootmisega seotud piirangud, eelkõige seoses kupaažiga ja teatavatest kolmandatest riikidest pärit viinamarjavirrete, viinamarjamahla ja värskete viinamarjade sortide kasutamisega. Rahvusvaheliste standardite täitmiseks peaks komisjon üldreeglina lähtuma Rahvusvahelise Veiniameti (OIV) soovitatud veinivalmistustavadest.

(78) Veinisektori puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud piirata teatavate veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende kasutamine ning näha ette rangemad piirangud oma territooriumil valmistatava veini suhtes, samuti lubada kindlaks määratavate tingimuste alusel kasutada katseliselt veinivalmistustavasid, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud.

(79) Asjakohaste toodete jälgitavuse rahuldava taseme tagamiseks, eelkõige tarbijakaitse huvides, tuleks sätestada, et kõikidel käesoleva määrusega hõlmatud veinisektori toodetel peaks liidus ringeldes olema saatedokument.

(80) Viinamarjakasvatusvõimaluste paremaks haldamiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ülevaate. Et innustada liikmesriike ülevaadet esitama, tuleb ümberkorraldus- ja muutmistoetust anda üksnes nendele liikmesriikidele, kes on kõnealuse ülevaate esitanud.

(81) Selleks et liikmesriikidel oleks lihtsam jälgida ja kontrollida tootmisvõimsust, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse istandusregistri ulatust ja sisu ning vastavaid erandeid.

(82) Veinitoodete transpordi lihtsustamiseks ja selleks et liikmesriikidel oleks seda lihtsam kontrollida, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse eeskirju saatedokumendi, selle kasutamise ning kõnealuse dokumendi kasutamise kohustusest vabastamise kohta; selliste tingimuste kehtestamist, mille kohaselt kehtib saatedokument kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise tõendina; registri pidamise kohustuse kehtestamist; täpsustamist registri pidaja kohta ning registri pidamise kohustusest vabastamist; registrisse tehtavate kannete määratlemist; ning saatedokumentide ja registrite kasutamise eeskirjade kehtestamist.

(83) Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on pärast kvoodisüsteemi kohaldamise lõppu jätkuvalt vaja erivahendeid. Seepärast tuleks kehtestada standardsätted, mis reguleerivad nendevahelisi kokkuleppeid.

(84)             Selleks et võtta arvesse suhkrusektori eripära ja tagada, et kõigi poolte huve võetakse arvesse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse kõnealuseid kokkuleppeid, eriti seoses suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste reguleerimisega.

(85) Tootjaorganisatsioonidel ja nende ühendustel võib olla oluline tähtsus tarnete koondamisel ja parimate tavade edendamisel. Tootmisharudevahelistel organisatsioonidel võib olla oluline osa tarneahelas osalejate vahelise dialoogi algatamisel, parimate tavade edendamisel ja turu läbipaistvuse suurendamisel. Seepärast tuleks selliste, teatavaid sektoreid hõlmavate organisatsioonide ja nende ühenduste mõistet ja tunnustamist käsitlevad kehtivad eeskirjad ühtlustada, tõhustada ja laiendada, et näha ette ELi õigusaktides sätestatud põhikirjadest tulenev taotluspõhine tunnustamine kõikides sektorites.

(86) Eri sektorites kehtivad sätted, millega suurendatakse tootjaorganisatsioonide, nende ühenduste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide mõju sellega, et liikmesriikidel võimaldatakse selliste organisatsioonide teatavaid eeskirju teatavatel tingimustel laiendada mitteliikmetest tootjatele, on osutunud tõhusaks ning need tuleks ühtlustada, tõhustada ja laiendada kõigis sektorites.

(87) Elustaimede, veise- ja vasikaliha, sealiha, lamba- ja kitseliha, munade ja kodulinnuliha puhul tuleks sätestada teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele, mis võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele.

(88) Et soodustada tootjaorganisatsioonide, nende ühenduste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse elustaime-, piima- ja piimatoodete, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektoris kvaliteedi parandamiseks võetavaid meetmeid; parema tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse edendamist; turuhinnadünaamika registreerimise hõlbustamist; kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside kujundamist.

(89) Veinituru toimimise parandamiseks peaksid liikmesriigid suutma rakendada tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsuseid. Kõnealuste otsuste reguleerimisalasse ei tohiks aga kuuluda konkurentsi moonutada võivad tavad.

(90) Ametlikke kirjalikke lepinguid käsitlevate liidu õigusaktide puudumisel võivad liikmesriigid teha oma lepinguõiguse raames selliste lepingute kasutamise kohustuslikuks tingimusel, et ei rikuta liidu õigust ning tagatakse siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohane toimimine. Arvestades kõnealuses valdkonnas valitseva olukorra ebaühtlust liidus, peaks selliste otsuste tegemine jääma subsidiaarsuse huvides liikmesriikide pädevusse. Siiski tuleks lepingute asjakohaste miinimumnõuete ning siseturu ja ühise turukorralduse nõuetekohase toimimise tagamiseks piima ja piimatoodetesektoris liidu tasandil siiski kehtestada lepingute kasutamise peamised tingimused. Kuna mõne piimaühistu põhikirjas võib sarnase mõjuga punkt juba olemas olla, tuleks sellised ühistud lihtsuse huvides lepingutele kehtestatud nõuetest vabastada. Iga sellise süsteemi tulemuslikkuse tagamiseks peaks lepingut võrdselt kohaldama ka vahendajate suhtes, kes koguvad põllumajandustootjatelt piima ja viivad selle töötlejatele.

(91) Tootmise mõistliku arengu ja seega piimatootjatele rahuldava elatustaseme tagamiseks tuleks parandada nende läbirääkimispositsiooni töötlejatega, mille tulemusel jaguneks lisandväärtus tarneahelas ühtlasemalt. Kõnealuste ÜPP eesmärkide saavutamiseks tuleks aluslepingu artikli 42 ja artikli 43 lõike 2 kohaselt võtta vastu säte, mis võimaldaks piimatootjatest koosnevatel tootjaorganisatsioonidel või nende ühendustel pidada mõne või kõigi oma liikmete nimel piimatöötlejaga läbirääkimisi lepingutingimuste, sealhulgas hinna üle. Piimaturul tõhusa konkurentsi säilitamiseks tuleks selle võimaluse suhtes kohaldada asjakohaseid koguselisi piirnorme.

(92) Kõikide liidus kasvatatud humala tarnelepingute registreerimine on koormav meede ning tuleks lõpetada.

(93) Selleks et tagada, et tootjaorganisatsioonide, nende ühenduste, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja ettevõtjate organisatsioonide tegevuse tõhustamiseks oleksid nende eesmärgid ja kohustused sõnaselgelt määratletud, et võtta arvesse iga sektori eripära ning tagada konkurentsieeskirjade täitmine ja ühise turukorralduse toimimine, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse eeskirju: selliste konkreetsete eesmärkide kohta, mida kõnealused organisatsioonid võivad ja peavad või ei tohi täita, sealhulgas erandid käesolevas määruses loetletud eesmärkidest; selliste organisatsioonide ja ühenduste põhikirja, struktuuri, iseseisva õigusvõime, liikmelisuse, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse tühistamise ning ühinemiste kohta; rahvusvaheliste organisatsioonide ja ühenduste kohta; tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste allhangete ja tehniliste vahendite hankimise kohta; tootjaorganisatsioonide ja ühenduste poolt turustatava toodangu miinimummahu või -väärtuse kohta; organisatsioonivälistele isikutele organisatsioonide teatavate eeskirjade laiendamise ja selliste isikute kohustusliku registreerimistasu kohta; sealhulgas rangemad tootmiseeskirjad, mida tohib täiendada; esindatavusega seotud täiendavate nõuete kohta; asjaomase majanduspiirkonna kohta, sealhulgas kõnealuste piirkondade mõiste kontroll komisjoni poolt; minimaalse ajavahemiku kohta, mille jooksul peaksid eeskirjad enne nende laiendamist kehtima; selliste isikute või organisatsioonide kohta, kelle suhtes võib eeskirju või rahastamist kohaldada; ning olukorra kohta, mille puhul komisjon võib nõuda eeskirjade laiendamise või kohustusliku rahastamise tagasilükkamist või tühistamist.

(94) Liidu ühtne turg sisaldab kauplemissüsteemi liidu välispiiridel. Kauplemissüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt liidu turgu stabiliseerima. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel ning kahepoolsetel kokkulepetel.

(95) Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleks lahendada paindlikult. Tuleks teha litsentsinõuete kehtestamise otsus, võttes arvesse litsentside vajalikkust asjakohaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi või ekspordi järelevalve seisukohalt.

(96) Selleks et võtta arvesse kaubanduse ja turu arengut, asjaomase turu vajadusi ning vajaduse korral impordi või ekspordi üle peetavat järelevalvet, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse selliste sektorite toodete loetelu, mille puhul nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi esitamist; juhtumeid ja olukordi, mil impordi- või ekspordilitsentsi ei pea esitama.

(97) Selleks et määratleda impordilitsentside süsteemi põhielemendid, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: litsentsiga kaasnevate õiguste ja kohustuste ning selle õiguslike tagajärgede määratlemist, sealhulgas võimalik tolerants impordi- või ekspordikohustuse suhtes, ning kui see on kohustuslik, päritoluriigi ja lähtekoha märkimist; selle sätestamist, et impordilitsentsi väljaandmisel või vabasse ringlusse lubamisel tuleb esitada kolmanda riigi või asutuse väljaantud dokument, millega tõendatakse muu hulgas toodete päritolu, ehtsust ja kvaliteediomadusi; litsentsi üleandmise suhtes kohaldatavate eeskirjade või vajaduse korral üleandmise piirangute vastuvõtmist; litsentsisüsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe seisukohalt vajalike eeskirjade vastuvõtmist ning selliste olukordade määratlemist, mil liikmesriikide vahel on vaja konkreetset haldusabi pettuse ja rikkumiste ärahoidmiseks või sellega tegelemiseks; ning selliste juhtumite ja olukordade määratlemist, mille puhul nõutakse või ei nõuta tagatise esitamist, garanteerimaks toodete importi või eksporti litsentsi kehtivusaja jooksul.

(98) WTO lepingute ja kahepoolsete kokkulepete kohaselt põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate tollimaksude olulised andmed on sätestatud ühises tollitariifistikus. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu meetmed, mis käsitlevad kõnealuste oluliste andmete alusel tollimaksude üksikasjalikku arvutamist.

(99) Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid liidu turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

(100) Selleks et tagada piiril kehtiva hinna süsteemi tõhusus, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega nähakse ette võimalus kontrollida tolliväärtust muu väärtuse kui ühikuhinna alusel.

(101) Teatavatel tingimustel on asjakohane avada ja hallata imporditariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas aluslepinguga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muudest õigusaktidest.

(102) Selleks et tagada võrdne ligipääs saadaolevatele kogustele, liidu kokkulepete, kohustuste ja õiguste kohaldamine ning ettevõtjate võrdne kohtlemine impordi tariifikvoodi raames, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse: tingimusi ja abikõlblikkuse nõudeid, mida ettevõtja peab täitma taotluse esitamisel impordi tariifikvoodi raames; sätteid seoses õiguste üleandmisega ettevõtjate vahel ja vajaduse korral üleandmise piirangutega impordi tariifikvootide haldamisel; imporditariifikvootide süsteemis osalemise korral tagatise esitamise nõudmist; selliste mis tahes konkreetseid eripärasid, nõudeid või piiranguid käsitlevate kõigi vajalike sätete vastuvõtmist, mida kohaldatakse rahvusvahelistes lepingutes või muudes õigusaktides sätestatud tariifikvootide suhtes.

(103) Kui põllumajandustooted vastavad teatavatele spetsifikatsioonidele ja/või hinnatingimustele, võivad need kolmandates riikides kuuluda impordi erirežiimi alla. Sellise süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vajalik halduskoostöö importiva kolmanda riigi ja liidu asutuste vahel. Selleks peaks toodetele olema lisatud liidus välja antud sertifikaat.

(104) Selle tagamiseks, et kui eksporditakse tooted, mis liidu poolt aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel võivad kolmandasse riiki importimisel kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse nõuet, et liikmesriigi pädev asutus annab taotluse korral ja pärast asjakohast kontrolli välja tingimuste täitmist tõendava dokumendi.

(105) Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest liidu välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Sellisel juhul peaks liit saama viivitamata võtta kõik vajalikud meetmed, et liidu turg ei jääks võimalike häirete puhul kaitseta. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

(106) Tuleks ette näha võimalus keelata sees- ja välistöötlemise korra kasutamine. Seega on asjakohane võimaldada sellistes olukordades sees- ja välistöötlemise korra kasutamine peatada.

(107) Kolmandatesse riikidesse eksportimisel selliste toetuste määramine, mis põhinevad liidu ja maailmaturuhinna vahel ning mille puhul piirdutakse liidu WTO kohustustega, peaks kaitsma liidu osalemist käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate teatavate toodete rahvusvahelises kaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid.

(108) Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada eksporditoetuste kindlaksmääramise ajal, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik eelkinnitamine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(109) Koguselistele piirangutele vastavuse peaks tagama usaldusväärne ja tõhus järelevalvesüsteem. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses iga asjaomase toote konkreetse olukorra põhjal. Sellest eeskirjast võiks erandeid lubada üksnes aluslepingu I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes koguselisi piiranguid ei kohaldata. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest kõrvalekaldumise puhuks, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ette nähtud koguseid.

(110) Elusveiste ekspordi korral tuleks eksporditoetuste andmine ja väljamaksmine ette näha üksnes juhul, kui järgitakse loomade heaolu, eelkõige loomade kaitset transportimisel käsitlevate liidu õigusaktide sätteid.

(111) Selleks et tagada käesoleva määrusega hõlmatud põllumajandustoodete eksportijatele võrdne juurdepääs eksporditoetustele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse põllumajandustooteid käsitlevate teatavate eeskirjade kohaldamist töödeldud kaupade kujul eksporditavate toodete suhtes.

(112) Selleks et eksportijad järgiksid loomade heaolu nõudeid ja pädevad asutused saaksid kontrollida eksporditoetuste kasutamise õigsust, kui eksporditoetuste saamine eeldab loomade heaolu nõuete järgimist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse loomade heaolu nõuete järgimist väljaspool liidu tolliterritooriumi, sealhulgas sõltumatute kolmandate isikute kaasamine.

(113) Selleks et ettevõtjad täidaksid oma kohustusi hankemenetlustes osalemisel, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse esmanõude litsentsi tagatiste vabastamiseks hankemenetluses olevate eksporditoetuste puhul.

(114) Ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormuse vähendamiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse selliste künniste kehtestamist, millest allpool ei nõuta ekspordilitsentsi esitamist, ja määrata sihtkohad või tegevused, mille puhul ekspordilitsentsi esitamise kohustusest erandi tegemine võib olla õigustatud, ning lubada õigustatud oludes ekspordilitsentsi andmist tagasiulatuvalt.

(115) Selleks et võtta arvesse praktilisi olukordi, mille puhul võib eksporditoetusi maksta täiel või osalisel määral, ning aidata ettevõtjatel katta periood taotlemise ja eksporditoetuse lõppmakse vahel, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse meetmeid seoses: mõne muu kuupäevaga eksporditoetuse maksmiseks; eksporditoetuse maksmise tagajärgedega, kui tootekood või litsentsil esitatud sihtkoht ei vasta tegelikule tootele või sihtkohale; eksporditoetuse ettemaksega, sealhulgas tagatise esitamine ja vabastamine;            kontrollide ja tõendamisega, kui toodete tegeliku sihtkoha suhtes on kahtlusi, sealhulgas liidu tolliterritooriumile reimportimise võimalus; sihtkohtadega, mida käsitatakse ekspordina liidust, ning seoses eksporditoetuseks kõlblike sihtkohtade lisamisega liidu tolliterritooriumi hulka.

(116) Selleks et tagada, et eksporditoetust saavad tooted eksporditakse liidu tolliterritooriumilt ja selleks et vältida nende võimalikku tagasisaatmist kõnealusele territooriumile ning vähendada ettevõtjate halduskoormust selle tõendamisel, et toetust saavad tooted jõuavad diferentseeritud toetuste puhul sihtriiki, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse meetmeid seoses: tähtajaga, mil liidu tolliterritooriumilt väljaviimine peab olema lõpetatud, sealhulgas ajutiseks taassisseveoks ettenähtud aeg; töötlemisega, mida eksporditoetust saavad tooted võivad kõnealusel perioodil läbida; sihtkohta saabumise tõendiga diferentseeritud toetuste puhul; toetuse künniste ja tingimustega, mille alusel võib eksportijad sellise tõendi esitamisest vabastada; ning tingimustega, mille alusel kiidavad sõltumatud kolmandad isikud heaks sihtkohta saabumise tõendi diferentseeritud toetuste puhul.

(117) Selleks et võtta arvesse eri sektorite eripärasid, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse ettevõtjate ja eksporditoetuseks kõlblike toodete suhtes esitatavaid konkreetseid nõudeid ja tingimusi, eelkõige toodete määratlus ja omadused, ning sätted koefitsientide kehtestamise kohta eksporditoetuste arvutamiseks.

(118) Selleks et keelatud kultuurid ei saaks häirida kiu tootmiseks kasvatatava kanepi turu toimimist, tuleks käesolevas määruses sätestada imporditud kanepi ja kanepiseemnete kontroll, tagamaks et kõnealused saadused pakuksid tetrahüdrokannabinooli sisalduse suhtes teatavaid garantiisid. Lisaks tuleks jätkata muul otstarbel kui külvamiseks imporditud kanepiseemnete suhtes kasutatavat kontrollsüsteemi, mis näeb ette asjaomaste importijate heakskiitmise süsteemi.

(119) Lillesibulate ekspordi miinimumhindu ei ole enam vaja ning need tuleks kehtetuks tunnistada.

(120) Aluslepingu artikli 42 kohaselt kohaldatakse aluslepingu konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult sellises ulatuses, mis on liidu õigusaktidega kindlaks määratud aluslepingu artikli 43 lõigete 2 ja 3 raames ning vastavalt nendes lõigetes ette nähtud menetlusele.

(121) Aluslepingu artiklis 101 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja tegevusi käsitlevaid, samuti turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju tuleks põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldada sel määral, et nende kohaldamine ei ohustaks ÜPP eesmärkide saavutamist.

(122) Eriline lähenemisviis tuleks lubada sellistele põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate organisatsioonidele või nende ühendustele, kelle eesmärk on põllumajandustoodete ja -saaduste ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab aluslepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.

(123) Seoses teatavate kutsealadevaheliste organisatsioonide tegevusega tuleks lubada erikäsitlust, tingimusel et need ei põhjusta turgude eraldamist, ei kahjusta turukorralduse ladusat toimimist, ei moonuta ega kõrvalda konkurentsi, ei sisalda hindade kindlaksmääramist ega tekitada diskrimineerimist.

(124) Riikliku abi andmine kahjustaks ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks põllumajandustoodete suhtes kohaldada aluslepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks komisjon koostama olemasoleva, uue või kavandatava riikliku toetuse loetelu, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid.

(125) Põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete tootmise ja turustamise erilise majandusliku olukorra tõttu võivad Soome ja Rootsi kõnealuste tegevuste puhul jätkata riikliku toetuse maksmist.

(126) Selleks et lahendada õigustatud erakorralisi olukordi ka pärast toetusprogrammides ettenähtud erakorralise destilleerimismeetme üleminekuperioodi lõppu aastal 2012, peaksid liikmesriigid olema suutelised tegema riiklikke toetusmakseid erakorraliseks destilleerimiseks, järgides üldist eelarvelist piirangut, mis on 15 % liikmesriigi riikliku toetusprogrammi vastava aastaeelarve suurusest. Sellistest riiklikest maksetest tuleks komisjonile teatada ning need tuleb käesoleva määruse kohaselt enne nende tegemist heaks kiita.

(127) Väljajuurimistasu ja teatavaid veinisektori toetusprogrammide meetmeid käsitlevad sätted ei tohiks takistada riiklike maksete tegemist samal eesmärgil.

(128) Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seepärast tuleks kõnealusel liikmesriigil lubada oma suhkrupeedikasvatajatele teha jätkuvalt riiklikke makseid.

(129) Liikmesriikidel tuleks lubada jätkata pähklitoetuse riiklike maksete tegemist, nagu praegu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 120, et pehmendada liidu varasema pähklitoetuskava tootmiskohustusest lahutamise mõju. Kuna kõnealune määrus on tunnistatud kehtetuks, tuleks selguse huvides riiklikud maksed ette näha käesoleva määrusega.

(130) Loomataudide leviku tõkestamiseks kavandatud meetmete kohaldamisest tulenevad vaba ringluse piirangud võivad ühe või mitme liikmesriigi turul põhjustada raskusi. Kogemused näitavad, et tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine, võivad olla tingitud tarbijate usalduse kaotusest seoses ohuga inimeste või loomade tervisele või taimedele. Kogemustest lähtudes tuleks tarbijate usalduse kaotuse tõttu võetavate meetmete kohaldamisala laiendada taimsetele saadustele.

(131) Veise- ja vasikaliha, piima ja piimatoodete, sealiha, lamba- ja kitseliha, munade ja kodulinnuliha erakorralised turutoetusmeetmed peaksid olema otseselt seotud haiguste leviku tõkestamiseks vastuvõetud tervishoiu- ja veterinaarmeetmetega. Neid meetmeid tuleks võtta liikmesriikide palvel, et vältida tõsiseid häireid turgudel.

(132) Selleks et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule, tuleks ette näha sekkumise erimeetmed. Tuleks määratleda kõnealuste meetmete reguleerimisala.

(133) Selleks et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või mis tahes muust turgu mõjutavast asjaolust, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse vajalikke meetmeid asjaomase sektori jaoks, mis vajaduse korral hõlmavad ka reguleerimisala laiendamist või muutmist, käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kestust või muid aspekte, või teatavate koguste ja/või perioodide kohta imporditollimaksude täielikku või osalist peatamist.

(134) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajalikud meetmed, et lahendada eriomaseid küsimusi eriolukorras.

(135) Ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja/või kolmandatelt riikidelt võib nõuda teadete esitamist, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimisega, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisega, sh kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamise nõuetega. Ühtlustatud, täiustatud ja lihtsustatud käsitluse tagamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu kõik teavitamist käsitlevad vajalikud meetmed. Sel juhul tuleks võtta arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel.

(136) Selleks et teavitamine oleks kiire, tõhus, täpne ja kulutasuv, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse esitatava teabe laadi ja liiki; teavitamise meetodeid; eeskirju seoses juurdepääsuõigustega kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele; teabe avaldamise tingimusi ja vahendeid.

(137) Kohaldatakse liidu õigusakte üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta).

(138) Vahendid põllumajandussektori kriiside puhul ettenähtud reservist tuleks üle kanda vastavalt eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe[18] lõikes 14 osutatud tingimustele ja menetlusele ning tuleks selgitada, et käesolev määrus on kohaldatav põhiõigusakt.

(139) Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EL) nr [KOM(2010) 799] kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles käsitletakse vajalikke meetmeid, eelkõige selliseid, mis on seotud ettevõtjate omandatud õiguste ja õiguspäraste ootuste kaitsega.

(140) Kiirmenetlust tuleks kasutada erandjuhtudel, kui see osutub vajalikuks, et reageerida tõhusalt ja tulemuslikult turuhäirete ohule või tekkinud turuhäirete korral. Kiirmenetluse valik peaks olema põhjendatud ning tuleks täpsustada juhud, mil kiirmenetlust tuleks kasutada.

(141) Käesoleva määruse ühtsete rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[19].

(142) Uurimismenetlust tuleks kasutada käesoleva määruse rakendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmiseks, võttes arvesse, et kõnealused aktid on seotud ÜPPga, nagu on osutatud määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis ii. Nõuandemenetlust tuleks siiski kasutada käesoleva määruse rakendamiseks vajalike konkurentsiküsimustega seotud seadusandlike aktide vastuvõtmiseks, võttes arvesse, et nõuandemenetlust kasutatakse üldise konkurentsiõiguse rakendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmiseks.

(143) Komisjon peaks nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtma vastu viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid, mis on seotud liidu selliste kaitsemeetmete vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamisega, millega peatatakse töötlemise või sees- või välistöötlemise korra kasutamine turuolukorrale reageerimiseks ning lahendatakse hädaolukorras eriküsimused, kui see on vajalik tungiva kiireloomulisuse tõttu.

(144) Teatavate käesoleva määruse kohaste meetmete puhul, mis nõuavad kiiret tegutsemist või mis on seotud üksnes üldsätete kohaldamisega konkreetsete olukordade puhul ilma konfidentsiaalsuseeskirjadeta, tuleks komisjonile anda õigus vastu võtta rakendusakte määrust (EÜ) nr 182/2011 kohaldamata.

(145) Lisaks peaks komisjonil olema õigus täita teatavaid haldus- või juhtimisülesandeid, mis ei eelda delegeeritud õigusaktide ega rakendusaktide vastuvõtmist.

(146) Määruse (EL) nr [KOM(2010) 799] kohaselt kaotavad mitmed sektoripõhised meetmed (sh piimakvootide, suhkrukvootide ja muud suhkrumeetmed ning viinapuude istutamise piirangud ja samuti teatavad riigiabimeetmed) kehtivuse mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Pärast määruse (EL) nr [KOM(2010) 799] kehtetuks tunnistamist tuleks asjakohaseid sätteid kohaldada jätkuvalt kuni vastavate kavade lõppemiseni.

(147) Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EL) nr [KOM(2010) 799] kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, tuleks komisjonile anda õigus vastu võtta üleminekumeetmed.

(148) Nõukogu 30. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1601/96 (milles sätestatakse humala tootjatele 1995. aasta lõikusega seotud toetuse summad)[20] on ajutine meede, mille laad on tänaseks aegunud. Nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1037/2001 (millega lubatakse otsetarbimiseks pakkuda ja tarnida teatavaid importveine, mille puhul võib olla kasutatud määruses (EÜ) nr 1493/1999 sätestamata veinivalmistusviise)[21] on asendatud nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsusega 2006/232/EÜ[22] vastu võetud Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise veinikaubanduslepingu sätetega ning on seetõttu aegunud. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 1601/96 ja (EÜ) nr 1037/2001 tunnistada kehtetuks.

(149) Seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris on käesolevas määruses sätestatud meetmed piimaturu praegustes majandustingimustes ja tarneahela praeguse struktuuri puhul õigustatud. Selleks et meetmete mõju oleks täielik, tuleks neid kohaldada piisavalt pika aja jooksul (nii enne kui ka pärast piimakvootide kaotamist). Võttes aga arvesse nende meetmete kaugeleulatuvat mõju, peaksid need olema ajutist laadi ning need tuleks uuesti läbi vaadata. Komisjon peaks vastu võtma piimaturu arengu aruanded, mis peaksid hõlmama võimalikke ettepanekuid põllumajandustootjate julgustamiseks sõlmida ühistootmislepinguid; aruanded esitatakse vastavalt 30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

SELETUSKIRI............................................................................................................................ 2

1........... ETTEPANEKU TAUST................................................................................................ 2

2........... HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED         4

3........... ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG.............................................................................. 6

4........... MÕJU EELARVELE..................................................................................................... 8

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus).............................................................................................................................. 9

I OSA SISSEJUHATAVAD SÄTTED...................................................................................... 37

II OSA SISETURG.................................................................................................................... 41

I JAOTIS TURUSEKKUMINE................................................................................................. 41

I PEATÜKK Riiklik sekkumine ja eraladustusabi........................................................................ 41

1. jagu Üldsätted riikliku sekkumise ja eraladustusabi kohta......................................................... 41

2. jagu Riiklik sekkumine............................................................................................................. 42

3. jagu Eraladustusabi................................................................................................................. 45

4. jagu Riikliku sekkumise ja eraladustusabi ühissätted................................................................. 46

II PEATÜKK Toetuskavad........................................................................................................ 49

1. jagu Toidule juurdepääsu parandamisega seotud toetuskavad................................................... 49

1. alajagu Koolidele puuvilja jagamise kava................................................................................. 49

2. Alajagu Koolidele piima jagamise kava.................................................................................... 51

2. jagu Toetus oliiviõli ja lauaoliivide sektoris................................................................................ 53

3. jagu Toetus puu- ja köögiviljasektoris...................................................................................... 54

4. jagu Veinisektori toetusprogrammid......................................................................................... 61

1. alajagu Üldsätted ja abikõlblikud meetmed.............................................................................. 61

2. alajagu Eritoetusmeetmed........................................................................................................ 63

3. Alajagu Menetlussätted........................................................................................................... 67

5. jagu Toetus mesindussektoris.................................................................................................. 68

II JAOTIS TURUSTAMIST JA TOOTJAORGANISATSIOONE KÄSITLEVAD EESKIRJAD 70

I PEATÜKK Turustamiseeskirjad............................................................................................... 70

1. jagu Turustamisstandardid....................................................................................................... 70

1. alajagu Sissejuhatavad sätted................................................................................................... 70

2. alajagu Üldine turustamisstandard............................................................................................ 70

3. alajagu Sektori- või tootepõhised turustamisstandardid............................................................. 71

4. alajagu Impordi ja ekspordiga seotud turustamisstandardid....................................................... 77

5. alajagu Üldsätted.................................................................................................................... 78

2. jagu Päritolunimetused, geograafilised tähised ja veinisektori traditsioonilised nimetused............. 79

1. alajagu Sissejuhatavad sätted................................................................................................... 79

2. alajagu Päritolunimetused ja geograafilised tähised.................................................................... 79

3. alajagu Traditsioonilised nimetused.......................................................................................... 88

3. jagu Märgistamine ja esitusviis veinisektoris.............................................................................. 90

II PEATÜKK ÜKSIKUTE SEKTORITE SUHTES KEHTIVAD ERISÄTTED........................ 95

1. jagu Suhkur............................................................................................................................ 95

2. jagu Vein................................................................................................................................ 95

3. jagu Piim ja piimatooted.......................................................................................................... 97

III PEATÜKK Tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid.......................................................................................................................... 99

1. jagu Mõiste ja tunnustamine..................................................................................................... 99

2. jagu Eeskirjade laiendamine ja kohustuslikud sissemaksed...................................................... 101

3. jagu Pakkumise kohandamine................................................................................................ 102

4. jagu Menetluseeskirjad.......................................................................................................... 103

III OSA KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA......................................................... 105

I PEATÜKK Impordi- ja ekspordilitsentsid............................................................................... 105

II peatükk Imporditollimaks...................................................................................................... 107

III peatükk Tariifikvootide haldamine ja impordi erirežiim kolmandate riikide poolt..................... 108

IV peatükk Teatavate toodete importi käsitlevad erisätted.......................................................... 111

V peatükk Kaitse ja seestöötlemine........................................................................................... 112

VI peatükk Eksporditoetused.................................................................................................... 114

VII peatükk Välistöötlemine...................................................................................................... 118

IV OSA KONKURENTSIEESKIRJAD.................................................................................. 120

I PEATÜKK Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad............................................................ 120

II PEATÜKK Riigiabi eeskirjad................................................................................................ 122

V OSA ÜLDSÄTTED............................................................................................................. 125

I PEATÜKK Erandlikud meetmed............................................................................................ 125

1. jagu Turuhäired..................................................................................................................... 125

2. jagu Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud erandlikud turutoetusmeetmed........................................................................................ 126

3. jagu Eriküsimused................................................................................................................. 127

II PEATÜKK Teatised ja aruandlus.......................................................................................... 127

III PEATÜKK Põllumajandussektori kriisiabireserv................................................................... 129

VI OSA VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED 130

I PEATÜKK Volituste delegeerimine ja rakendussätted............................................................. 130

II PEATÜKK Ülemineku- ja lõppsätted.................................................................................... 131

I LISA ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD TOODETE LOETELU I osa: Teravili................. 133

II osa: Riis................................................................................................................................ 135

III osa: Suhkur.......................................................................................................................... 136

IV osa: Kuivsööt....................................................................................................................... 136

V osa: Seemned........................................................................................................................ 137

VI osa: Humal........................................................................................................................... 138

VII osa: Oliiviõli ja lauaoliivid.................................................................................................... 138

VIII osa: Lina ja kanep............................................................................................................. 138

IX osa: Puu- ja köögivili............................................................................................................ 139

X osa. Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused............................................................................ 139

XI osa: Banaanid...................................................................................................................... 142

XII osa: Vein............................................................................................................................ 142

XIII osa: Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal 143

XIV osa: Tubakatooted............................................................................................................ 143

XV osa: Veise- ja vasikaliha...................................................................................................... 143

XVI osa: Piim ja piimatooted..................................................................................................... 144

XVII osa: Sealiha...................................................................................................................... 144

XVIII osa: Lamba- ja kitseliha.................................................................................................. 145

XIX osa: Munad....................................................................................................................... 145

XX osa: Kodulinnuliha.............................................................................................................. 146

XXI osa: Põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol..................................................................... 146

XXII osa: Mesindustooted........................................................................................................ 147

XXIII osa: Siidiussid................................................................................................................. 147

XXIV osa: Muud tooted........................................................................................................... 148

II LISA ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD MÕISTED I osa: Riisisektorit käsitlevad mõisted 156

II osa: Humalasektorit käsitlevad mõisted.................................................................................. 159

III osa: Veinisektorit käsitlevad mõisted..................................................................................... 159

IV osa: Veise- ja vasikalihasektorit käsitlevad mõisted............................................................... 161

V osa: Piima- ja piimatootesektorit käsitlevad mõisted............................................................... 161

VI osa: Munasektorit käsitlevad mõisted.................................................................................... 161

VII osa: Kodulinnulihasektorit käsitlevad mõisted....................................................................... 162

VIII osa: Mesindussektorit käsitlevad mõisted........................................................................... 163

III LISA ARTIKLIS 7 OSUTATUD RIISI JA SUHKRU STANDARDKVALITEET............. 164

IV LISA ARTIKLI 41 LÕIKES 1 OSUTATUD TOETUSPROGRAMMIDE EELARVE....... 166

V LISA ARTIKLI 56 LÕIKES 3 OSUTATUD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID     167

VI LISA ARTIKLIS 60 OSUTATUD TOODETE MÕISTED, NIMETUSED JA MÜÜGINIMETUSED       168

I osa. Alla 12 kuu vanuste veiste liha.......................................................................................... 168

I............ Määratlus................................................................................................................... 168

II........... Müüginimetused.......................................................................................................... 168

II osa. Viinamarjasaadused....................................................................................................... 171

III osa. Piim ja piimatooted....................................................................................................... 177

IV osa. CN-koodi 0401 alla kuuluv inimtoiduks ette nähtud piim................................................ 179

V osa. Kodulinnulihasektori tooted............................................................................................ 182

VI osa. Võiderasvad................................................................................................................. 184

VII osa. Oliiviõli ja oliivijääkõli kirjeldused ja määratlused.......................................................... 187

VI lisa liide (osutatud II osas) Viinamarjakasvatusvööndid.......................................................... 188

VII LISA ARTIKLIS 62 OSUTATUD VEINIVALMISTUSTAVAD I osa Rikastamine, hapestamine ja hapetustamine teatavates viinamarjakasvatusvööndites...................................................................................... 193

II osa Piirangud......................................................................................................................... 196

VIII LISA ARTIKLIS 163 OSUTATUD VASTAVUSTABELID............................................ 199

FINANTSSELGITUS.............................................................................................................. 215

I OSA SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1 Reguleerimisala

1.           Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus, mis hõlmab kõiki ELi toimimise lepingu I lisas loetletud tooteid, v.a määruse (EL) nr [KOM(2011) 416] (kalandus- ja vesiviljelusturu ühise korralduse kohta) I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted.

2.           Lõikes 1 määratletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks I lisas loetletud sektoriteks:

a)      teravili, I lisa I osa;

b)      riis, I lisa II osa;

c)      suhkur, I lisa III osa;

d)      kuivsööt, I lisa IV osa;

e)      seemned, I lisa V osa;

f)       humal, I lisa VI osa;

g)      oliiviõli ja lauaoliivid, I lisa VII osa;

h)      lina ja kanep, I lisa VIII osa;

i)       puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa;

j)       töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa;

k)      banaanid, I lisa XI osa;

l)       vein, I lisa XII osa;

m)     elustaimed, I lisa XIII osa;

n)      tubakas, I lisa XIV osa;

o)      veise- ja vasikaliha, I lisa XV osa;

p)      piim ja piimatooted, I lisa XVI osa;

q)      sealiha, I lisa XVII osa;

r)       lamba- ja kitseliha, I lisa XVIII osa;

s)       munad, I lisa XIX osa;

t)       linnuliha, I lisa XX osa;

u)      etüülalkohol, I lisa XXI osa;

v)      mesindus, I lisa XXII osa;

w)     siidiussid, I lisa XXIII osa;

x)      muud tooted, I lisa XXIV osa.

Artikkel 2 Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted

Määrust (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) ning selle alusel vastu võetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes.

Artikkel 3 Mõisted

1.           Käesolevas määruses kasutatakse teatavate sektorite puhul II lisas sätestatud mõisteid.

2.           Määruses (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta), määruses (EL) nr […] (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) ning määruses (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) sätestatud mõisteid kasutatakse vajaduse korral käesoleva määruse kohaldamisel.

3.           Võttes arvesse riisisektori eripära, antakse komisjonile vastavalt artiklile 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada II lisa I osas sätestatud mõisted.

4.           Käesoleva määruse kohadamisel tähendavad vähem arenenud piirkonnad selliseid piirkondi, mis on määratletud määruse [KOM(2011) 615] (millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta ja nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006)[23] artikli 82 lõike 2 punktis a.

Artikkel 4 Põllumajandustoodete puhul kasutatava ühise tollitariifistiku nomenklatuuri kohandamised

Kombineeritud nomenklatuuri muudatustest tingitud vajaduse korral võib komisjon rakendusaktidega kohandada tootekirjeldusi ja viiteid kaupade kombineeritud nomenklatuuri rubriikidele ja alamrubriikidele käesolevas määruses või aluslepingu artikli 43 kohaselt vastuvõetud muudes õigusaktides. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 5 Riisi ümberarvestuskursid

Komisjon võib rakendusaktidega:

a)           määrata kindlaks töötlemise eri etappidel oleva riisi ümberarvestuskursi, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtuse;

b)           võtta kõik vajalikud meetmed seoses riisi ümberarvestuskursi kohaldamisega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 6 Turustusaastad

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a)           banaanisektori puhul jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini;

b)           1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste sektorite puhul:

i)       kuivsöödasektor;

ii)       siidiussisektor;

c)           1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i)       teraviljasektor;

ii)       seemnesektor;

iii)      oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

iv)      lina- ja kanepisektor;

v)      piima- ja piimatootesektor;

d)           veinisektori puhul 1. augustist järgmise aasta 31. juulini;

e)           riisisektori puhul 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini;

f)            suhkrusektori puhul 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini.

Võttes arvesse puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks turustusaastad kõnealuste toodete puhul.

Artikkel 7 Võrdlushinnad

Järgmised võrdlushinnad on kindlaks määratud:

a)           teraviljasektor: 101,31 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist;

b)           III lisa punktis A määratletud standardkvaliteediga koorimata riis:150 eurot/tonn, mis on seotud lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist;

c)           III lisa punktis B määratletud standardkvaliteediga pakkimata suhkur, mis on hangitud tehasest:

i)       valge suhkur: 404,4 eurot/tonn;

ii)       toorsuhkur: 335,2 eurot/tonn.

d)           veise- ja vasikalihasektor: 2 224 eurot R3-kvaliteediklassi isasveiste rümba tonni kohta, nagu on sätestatud artikli 18 lõike 8 kohaselt liidu täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaalas;

e)           piima- ja piimatootesektor:

i)       246,39 eurot 100 kg või kohta;

ii)       169,80 eurot 100 kg lõssipulbri kohta;

f)            sealihasektor: 1 509,39 eurot standardkvaliteediga searümba tonni kohta, mis on määratletud kaalu ja tailihasisalduse alusel, nagu on sätestatud artikli 18 lõike 8 kohaselt liidu searümpade klassifitseerimisskaalale järgmiselt:

i)       60–120 kg kaaluvad rümbad: klass E;

ii)       120–180 kg kaaluvad rümbad: klass R.

II OSA SISETURG

I JAOTIS TURUSEKKUMINE

I PEATÜKK Riiklik sekkumine ja eraladustusabi

1. jagu Üldsätted riikliku sekkumise ja eraladustusabi kohta

Artikkel 8 Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatakse turusekkumise eeskirjad, milles käsitletakse:

a)           riiklikku sekkumist, kui liikmesriigi pädevad asutused on tooted kokku ostnud ja ladustavad neid müügini, ning

b)           eraettevõtjatele toodete ladustamiseks antavat toetust.

Artikkel 9 Abikõlblike toodete päritolu

Riikliku sekkumise korras ostetakse kokku või eraladustamise toetust antakse liidu päritolu toodetele. Kui kõnealused tooted on valmistatud põllukultuuridest, peavad põllukultuurid olema koristatud liidus ning kui toode on valmistatud piimast, peab piim olema toodetud liidus.

2. jagu Riiklik sekkumine

Artikkel 10 Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

Lähtudes käesolevas jaos kehtestatud tingimustest ning nõuetest ja -tingimustest, mille komisjon määrab delegeeritud õigusaktidega ja/või rakendusaktidega kindlaks artiklite 18 ja 19 kohaselt, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes:

a)           pehme nisu, oder ja mais;

b)           koorimata riis;

c)           veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;

d)           või, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;

e)           pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidu tunnustatud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist.

Artikkel 11 Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riiklik sekkumine toimub:

a)           pehme nisu, odra ja maisi puhul 1. novembrist 31. maini;

b)           koorimata riisi puhul 1. aprillist 31. juulini;

c)           veise- ja vasikaliha puhul kogu turustusaasta jooksul;

d)           või ja lõssipulbri puhul 1. märtsist 31. augustini.

Artikkel 12 Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine

1.           Artiklis 11 osutatud ajavahemike jooksul:

a)      alustatakse riiklikku sekkumist pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul;

b)      võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) puhul, kui turuolukord seda nõuab. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt;

c)      võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 19 punkti a kohaselt vastuvõetud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 18 lõike 8 kohaselt vastu võetud liidu rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb vaatlusperioodil alla 1 560 euro tonni kohta.

2.           Komisjon võib riikliku sekkumise lõpetada rakendusaktidega veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 19 punkti a kohaselt vastuvõetud võrdlusperioodi jooksul ei ole lõike 1 punktiga c ettenähtud tingimused enam täidetud.

Artikkel 13 Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või hankemenetluse teel

1.           Kui on alustatud artikli 12 lõike 1 punkti a kohast riiklikku sekkumist, on iga artiklis 11 osutatud perioodi puhul kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise aluseks järgmised piirmäärad:

a)      pehme nisu puhul 3 miljonit tonni;

b)      või puhul 30 000 tonni;

c)      lõssipulbri puhul 109 000 tonni.

2.           Kui on alustatud artikli 12 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, toimub kokkuost hankemenetluse teel, et määrata kindlaks maksimaalne kokkuostuhind:

a)      pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul, mis ületavad lõikes 1 osutatud piirmäärasid,

b)      odra, maisi, koorimata riisi, veise- ja vasikaliha puhul.

Eriliste ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võib komisjon rakendusaktidega piirata liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna hankemenetlusi või artikli 14 lõike 2 kohaselt registreeritud keskmise turuhinna alusel määrata riikliku sekkumise jaoks kindlaks kokkuostuhinnad liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 14 Riikliku sekkumise hinnad

1.           Riikliku sekkumise hinnad:

a)      riikliku sekkumise raames kokku ostetavate toodete hind, kui riiklik sekkumine toimub kindlaksmääratud hinna alusel või

b)      maksimaalne hind, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub hankemenetluse teel.

2.           Riikliku sekkumise hinnatase:

a)      pehme nisu, odra, maisi, koorimata riisi ja lõssipulbri puhul vastab hinnatase kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel asjaomastele artiklis 7 kindlaksmääratud võrdlushindadele ning hankemenetluse teel toimunud kokkuostu puhul ei ületa hinnatase vastavaid võrdlushindu;

b)      või puhul on hinnatase kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel 90 % artiklis 7 kindlaksmääratud võrdlushinnast ning hankemenetluse teel toimunud kokkuostu puhul ei ületa hinnatase 90 % võrdlushinnast.

c)      ei ületa veise- ja vasikaliha puhul artikli 12 lõike 1 punktis c osutatud hinda.

3.           Lõikes 1 ja 2 osutatud riikliku sekkumise hinnad ei piira pehme nisu, odra, maisi ja koorimata riisi puhul kvaliteedist tulenevat hinna tõstmist või alandamist. Võttes arvesse vajadust tagada tootmise suunatust teatavatele koorimata riisi liikidele, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks riikliku sekkumise hinna tõstmised või alandamised.

Artikkel 15 Riiklikest sekkumisvarudest müümise üldpõhimõtted

Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid müües tuleb:

a)           vältida turu mis tahes häirimist,

b)           tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning

c)           järgida aluslepingu artikli 218 alusel sõlmitud kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

Tooteid võib võõrandada, tehes need kättesaadavaks määruses (EL) nr […] sätestatud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks, kui see on programmis ette nähtud. Sel juhul vastab selliste toodete arvestuslik väärtus artikli 14 lõikes 2 osutatud asjaomasele kindlaksmääratud riikliku sekkumise hinnatasemele.

3. jagu Eraladustusabi

Artikkel 16 Abikõlblikud tooted

Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ning komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega ja/või rakendusaktidega vastavalt artiklitele 17–19 vastuvõetud nõuetest ja tingimustest ei tulene teisiti, võib eraladustusabi anda järgmistele toodetele:

a)           valge suhkur;

b)           oliiviõli;

c)           linakiud;

d)           täiskasvanud veiste värske või jahutatud liha;

e)           otseselt ja ainult lehmapiimast saadud koorest valmistatud või;

f)            lehmapiimast valmistatud lõssipulber;

g)           sealiha;

h)           lamba- ja kitseliha.

Artikkel 17

Abi andmise tingimused

1.           Komisjonile antakse vajaduse korral artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada turu läbipaistvuse tagamiseks tingimused, mille kohaselt võib otsustada anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse asjaomaste toodete registreeritud liidu keskmisi turuhindu ja võrdlushindu või vajadust reageerida eriti keerulisele turuolukorrale või sektori majandusarengule ühes või enamas liikmesriigis.

2.           Komisjon võib otsustada rakendusaktidega anda eraladustusabi artiklis 16 loetletud toodete puhul, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3.           Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks artiklis 16 sätestatud eraladustusabi eelnevalt või pakkumismenetluste teel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega piirata eraladustusabi andmist või määrata kindlaks eraladustusabi liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmise turuhinna alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4. jagu Riikliku sekkumise ja eraladustusabi ühissätted

Artikkel 18 Delegeeritud volitused

1.           Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–9 loetletud meetmete kohta.

2.           Võttes arvesse eri sektorite eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta vastu nõuded ja tingimused, millele peavad vastama riikliku sekkumise raames kokkuostetavad tooted ja eraladustusabi süsteemi alusel ladustatavad tooted. Kõnealused nõuded ja tingimused aitavad tagada kokkuostetavate ja ladustavate toodete abikõlblikkuse ja kvaliteedi seoses kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, koguste, pakendamise, märgistuse, maksimumvanuse ja säilitamisega ning toodete etapiga, mille suhtes riiklik sekkumishind ja eraladustusabi kehtivad.

3.           Võttes arvesse teravilja- ja koorimata riisi sektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada artikli 14 lõikes 3 osutatud kvaliteedist tuleneva hinna tõstmise või alandamise nii pehme nisu, odra, maisi ja koorimata riisi kokkuostu kui ka müügi puhul.

4.           Võttes arvesse veise- ja vasikalihasektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses makseasutuste kohustusega, et kogu veiseliha oleks konditustatud pärast ülevõtmist ja enne lõplikku ladustamist.

5.           Võttes arvesse eri olukordi sekkumisvarude ladustamisel liidus ja selleks, et tagada ettevõtjatele piisav juurdepääs riiklikule sekkumisele, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu:

a)      nõuded, mida sekkumiskeskuste ladustuskohtades tuleb riikliku sekkumise korras kokkuostetavate toodete puhul järgida, sealhulgas eeskirjad ladustuskohtade minimaalse laomahu, heas seisukorras vastuvõetud toodete hoidmise tehniliste nõuete ning ladustamisperioodi lõppemisel toodete müügi kohta;

b)      eeskirjad seoses liikmesriikidesse ladustamisele jäävate väikeste koguste müügiga, mida liikmesriigid teevad omal vastutusel ja sama menetluse alusel, mida kohaldatakse liidus; ning eeskirjad, milles käsitletakse otsemüügi selliseid koguseid, mida ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud;

c)      eeskirjad, milles käsitletakse toodete ladustamist sellises liikmesriigis ja väljaspool seda liikmesriiki, kes vastutab toodete ja selliste toodete töötlemise eest seoses tollimaksude ning muude vastavalt ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatavate või sissenõutavate summadega.

6.           Võttes arvesse vajadust tagada eraladustamise puhul soovitud tulemuse saavutamine turul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega:

a)      võtta vastu meetmed tasutava abisumma vähendamiseks, kui ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud;

b)      kehtestada ettemakse andmise tingimused.

7.           Võttes arvesse ettevõtjate õigusi ja kohustusi riiklikus sekkumises osalemisel või eraladustamise puhul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses:

a)      hankemenetlustega, millega tagatakse võrdne juurdepääs kaupadele ja ettevõtjate võrdne kohtlemine;

b)      ettevõtjate vastavusega tingimustele;

c)      tagatise esitamisega, selleks et ettevõtjad täitaksid oma kohustusi.

8.           Võttes arvesse vajadust standardida eri toodete esitusviisi turu läbipaistvuse parandamise ja hindade registreerimise eesmärgil ja seoses turusekkumise korra kohaldamisega riikliku sekkumise või eraladustusabi andmise vormis, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu liidu rümpade klassifitseerimisskaalad järgmistes sektorites:

a)      veise- ja vasikaliha;

b)      sealiha;

c)      lamba- ja kitseliha.

9.           Võttes arvesse vajadust tagada rümpade klassifitseerimise täpsus ja usaldusväärsus, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega näha ette, et rümpade klassifitseerimise kohaldamist liikmesriikides kontrollib liidu komitee, kuhu kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide nimetatud eksperdid. Kõnealuste sätetega võib ette näha, et liit kannab kontrollitegevusest tulenevad kulud.

Artikkel 19 Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vajalikke meetmeid käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige olla seotud:

a)           käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalike võrdlusperioodide, turgude ja turuhindadega;

b)           menetluste ja tingimustega, mis on seotud riikliku sekkumise korras kokkuostetavate toodete tarnimisega, pakkuja kantavate transpordikuludega, makseasutuste ülevõetavate toodetega ja maksmisega;

c)           eri tegevustega konditustamisel veise- ja vasikalihasektoris;

d)           ladustamise mis tahes lubamisega väljaspool liikmesriigi territooriumi, kui tooted on kokku ostetud ja ladustatud;

e)           riikliku sekkumise korras kokkuostetud toodete müügi või realiseerimise tingimustega, eelkõige müügihindade, laost väljaviimise, väljaviidud toodete edasise kasutamise või sihtkohaga, sealhulgas menetlustega, mis on seotud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jagamise programmi jaoks kättesaadavaks tehtud toodetega, sealhulgas vedu liikmesriikide vahel;

f)            liikmesriigi pädeva asutuse ja taotlejate vaheliste lepingute sisu ja nende sõlmimisega;

g)           eraladustamise kohtade, laos hoidmise ning laost väljaviimisega;

h)           eraladustusperioodi kestusega ning lepingus sätestatud ladustusperioodi lühendamise või pikendamise tingimustega;

i)            tingimustega, mille kohaselt võib otsustada, et eraladustuslepingute alusel ladustatud tooteid võib uuesti turustada või müüa;

j)            eeskirjadega, milles käsitletakse kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisel või kindlaksmääratud hinnaga eraladustusabi andmisel järgitavat korda;

k)           hankemenetlustega nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul, eelkõige seoses:

i)       pakkumuste esitamisega ja miinimumkogusega pakkumuse esitamisega ning

ii)       pakkumuste valikuga, millega tagatakse, et eelistatakse liidule kõige soodsamaid pakkumusi, kuid mis ei tähenda seda, et hankemenetlusele peab tingimata järgnema lepingu sõlmimine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 20 Muud rakendusvolitused

Komisjon võtab vastu vajalikud rakendusaktid, et:

a)           võtta arvesse artikli 13 lõikes 1 sätestatud sekkumise piirmäärasid ning

b)           kohaldada artikli 13 lõikes 2 osutatud pehme nisu, või ja lõssipulbri hankemenetluse suhtes suuremaid koguseid kui need, mis on sätestatud artikli 13 lõikes 1.

II PEATÜKK Toetuskavad

1. jagu Toidule juurdepääsu parandamisega seotud toetuskavad

1. alajagu Koolidele puuvilja jagamise kava

Artikkel 21 Lastele puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanitoodete jagamiseks antav toetus

1.           Komisjoni poolt vastavalt artiklitele 22 ja 23 delegeeritud või rakendusaktidega määratletavate tingimuste kohaselt antakse liidu toetust:

a)      puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete jagamiseks lastele haridusasutustes, sealhulgas lasteaedades; muudes koolieelsetes lasteasutustes, algkoolides ja gümnaasiumides; ning

b)      teatavate seonduvate logistika ning jagamise, seadmete, teavitamise, järelevalve, hindamise ja kaasnevate meetmega seotud kulude katmiseks.

2.           Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt välja töötama kava rakendamise strateegia riiklikul või piirkondlikul tasandil. Samuti peaksid nad ette nägema kava tõhususe suurendamiseks vajalikud täiendavad meetmed.

3.           Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanisektori toodetest, mis on nende kavade raames toetuskõlblikud. Kõnealune loetelu ei hõlma siiski tooteid, mis on välja jäetud komisjoni poolt artikli 22 lõike 2 punkti a kohaselt delegeeritud õigusaktidega vastuvõetud meetme kohaselt. Toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka võivad kuuluda toote hooajalisus ja kättesaadavus ning keskkonnaaspektid. Sellega seoses võivad liikmesriigid eelistada liidust pärit tooteid.

4.           Lõikes 1 osutatud liidu toetus:

a)      ei ületa 150 miljonit eurot õppeaasta kohta, ega

b)      Ei ületa 75 % lõikes 1 osutatud tarne- ja seotud kuludest või 90 % kuludest vähem arenenud piirkondades või aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades ega

c)      hõlma muid kui ainult lõikes 1 osutatud tarnimise ja sellega seotud kulusid.

5.           Lõikes 1 osutatud liidu toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puuvilja jagamise kavade või muude koolidele puuvilja jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks. Juhul kui liikmesriik on siiski juba kehtestanud programmi, mis oleks käesoleva artikli kohaselt abikõlblik liidu abi saamiseks, ning kavatseb seda laiendada või tõhustada, sealhulgas seoses programmi sihtrühma, kestuse või abikõlblike toodetega, võib liidu abi anda tingimusel, et järgitakse lõike 4 punktis b sätestatud piirmäärasid seoses liidu abi osakaaluga siseriikliku rahastamise kogumäära suhtes. Sellisel juhul peab liikmesriik oma rakendamisstrateegias märkima, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada.

7.           Lisaks liidu abile võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku abi.

8.           Koolidele puuvilja jagamise liidu kava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolidele puuvilja jagamise kava rakendamist.

9.           Liit võib määruse (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) artikli 6 alusel rahastada ka koolidele puuvilja jagamise kavaga seotud teavitamis-, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas neid, mille eesmärk on teavitada sellest üldsust, ning võrgustiku loomise meetmeid.

Artikkel 22 Delegeeritud volitused

1.           Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–4 loetletud meetmete kohta.

2.           Võttes arvesse vajadust parandada laste toitumisharjumusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirju, milles käsitletakse:

a)      tooteid, mis on kava jaoks sobimatud, võttes arvesse toiteväärtuse aspekte;

b)      kava sihtrühma;

c)      riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks koostada, sh kaasnevad meetmed;

d)      toetusesaajate heakskiitmist ja valimist.

3.           Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad, milles käsitletakse:

a)      liikmesriikide vahel toetuse jaotamise objektiivseid kriteeriume, toetuse soovituslikku jaotamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide vahel toetuse ümberjaotamise meetodit, mis põhineb saadud toetusetaotlustel;

b)      toetuskõlblikke kulusid, sealhulgas võimalus määrata kindlaks selliste kulude ülemmäär;

c)      järelevalvet ja hindamist.

4.           Võttes arvesse vajadust tõsta teadlikkust toetuskava kohta, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad, milles nõutakse osalevalt liikmesriigilt osutamist liidu toetuse subsideerivale osale.

Artikkel 23 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu kõik käesoleva jaoga seotud vajalikud meetmed ning eelkõige seoses:

a)           eelarves vabade assigneeringute piiresse jääva abi lõplikku jagamisega osalevate liikmesriikide vahel;

b)           toetusetaotluste ja maksetega;

c)           kava avaldamise viisiga ja võrgustiku loomise meetmetega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2. Alajagu Koolidele piima jagamise kava

Artikkel 24 Laste varustamine piimatoodetega

1.           Liidu toetust antakse õppeasutustes laste varustamiseks teatavate piima- ja piimatootesektori toodetega.

2.           Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja töötama selle rakendamise strateegia.

3.           Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda artikli 152 kohaselt riiklikku abi.

4.           Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 võtab nõukogu piima puhul antava liidu abi kindlaksmääramise meetmed.

5.           Lõikega 1 ettenähtud liidu toetust antakse maksimaalselt 0,25 liitri piimaekvivalendi eest lapse kohta koolipäevas.

Artikkel 25 Delegeeritud volitused

1.           Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–4 loetletud meetmete kohta.

2.           Võttes arvesse piimatoodete tarbimise suundumust ning piimatoodete turu uuendusi ja arengut ning toiteväärtuse aspekte, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks kava tingimustele vastavad tooted ning võtab vastu eeskirjad, milles käsitletakse riiklikke või piirkondlikke strateegiaid, mida liikmesriikidel tuleb toetuse saamiseks välja töötada, ning kava sihtrühma määratlemist.

3.           Võttes arvesse vajadust tagada, et asjaomased toetusesaajad ja taotlejad vastaksid toetuse saamise tingimustele, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu toetuse andmise tingimused.

Võttes arvesse vajadust tagada, et taotlejad täidavad oma kohustusi, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed seoses tagatise esitamisega toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks juhul, kui toetus on makstud ette.

4.           Võttes arvesse vajadust tagada, et tõsta teadlikkust toetuskavast, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega nõuda, et õppeasutused osutaksid liidu subsideerivale rollile kavas.

Artikkel 26 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed ning eelkõige seoses:

a)           menetlustega, millega tagatakse toetuse tingimustele vastava maksimumsumma järgimine;

b)           taotlejate heakskiitmise, toetusetaotluste ja maksetega;

c)           kava avaldamise viisiga.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2. jagu Toetus oliiviõli ja lauaoliivide sektoris

Artikkel 27 Ettevõtjate organisatsioonidele antav toetus

1.           Liit rahastab artiklis 109 määratletud ettevõtjate organisatsioonide koostatud kolmeaastaseid tööprogramme ühes või mitmes järgmises valdkonnas:

a)      oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamine;

b)      oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine;

c)      oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedi kontrollimine riiklike asutuste järelevalve all.

2.           Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolne rahastamine on järgmine:

a)      11 098 000 eurot aastas Kreekale;

b)      576 000 eurot aastas Prantsusmaale; ning

c)      35 991 000 eurot aastas Itaaliale.

3.           Lõikes 1 osutatud tööprogrammide liidupoolse rahastamise maksimummäär on võrdne liikmesriikide poolt kinnipeetud summadega. Abikõlblike kulude rahastamise ülemmäär on järgmine:

a)      75 % tegevuste puhul lõike 1 punktis a osutatud valdkondades;

b)      75 % põhivarasse investeerimise puhul ja 50 % muude tegevuste puhul lõike 1 punktis b osutatud valdkondades;

c)      75 % tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi tunnustatud ettevõtjate organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktis c osutatud valdkondades, ja 50 % muu tegevuse puhul nendes valdkondades.

Asjaomane liikmesriik tagab lisarahastamise, mis moodustab kuni 50 % kuludest, mida liidupoolne rahastamine ei kata.

Artikkel 28 Delegeeritud volitused

1.           Võttes arvesse vajadust tagada, et artiklis 27 sätestatud toetus vastab oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi tõstmise eesmärgile, antakse komisjonil artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)      ettevõtjate ja organisatsioonide tunnustamise tingimusi abikava eesmärkide saavutamiseks ning sellise tunnustamise peatamist või lõpetamist;

b)      liidupoolse toetuse saamise tingimustele vastavaid meetmeid;

c)      liidu toetuse eraldamist erimeetmete korral;

d)      tegevusi ja kulusid, mis ei vasta liidu toetuse saamise tingimustele;

e)      tööprogrammide valikut ja heakskiitmist.

2.           Võttes arvesse vajadust tagada, et ettevõtjad täidavad oma kohustusi, antakse komisjonil artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega nõutakse tagatise esitamist, juhul kui toetus on ette makstud.

Artikkel 29 Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu meetmed seoses:

a)           tööprogrammide rakendamise ja selliste programmide muutmisega;

b)           toetuse maksmisega, sealhulgas toetuse ettemaksed.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3. jagu Toetus puu- ja köögiviljasektoris

Artikkel 30 Rakendusfondid

1.           Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid võivad moodustada rakendusfonde. Fondi rahastatakse:

a)      tootjaorganisatsioonilt või tema liikmetelt saadavast rahalisest toetusest;

b)      liidu finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele kooskõlas komisjoni poolt artiklite 35 ja 36 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud mõistete ja tingimustega.

2.           Rakendusfonde kasutatakse üksnes selliste rakenduskavade rahastamiseks, mis on liikmesriikidele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud.

Artikkel 31 Rakenduskavad

1.           Puu- ja köögiviljasektori rakenduskaval on vähemalt kaks artikli 106 punktis c osutatud eesmärki või järgmist eesmärki:

a)      toodangu planeerimine;

b)      toodete kvaliteedi parandamine;

c)      toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine;

d)      värskete või töödeldud toodete tarbimise edendamine;

e)      keskkonnameetmed ja keskkonnasõbralikud tootmismeetodid, sealhulgas mahepõllumajandus;

f)       kriisiennetus ja -ohje.

Rakenduskavad esitatakse heakskiitmiseks liikmesriikidele.

2.           Lõike 1 punktis f osutatud kriisiennetus ja -ohje on seotud puu- ja köögiviljaturu kriiside vältimise ja tekkinud kriiside lahendamisega ning hõlmab sellega seoses:

a)      toodete turult kõrvaldamist;

b)      puu- ja köögivilja toorelt koristamist või koristamata jätmist;

c)      toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist;

d)      koolitusmeetmeid;

e)      saagikindlustust;

f)       toetust ühisfondide moodustamise halduskulude katmiseks.

Kriisiennetus- ja -ohjamismeetmed, sealhulgas kolmandas lõigus osutatud laenude põhiosa ja intressi tagasimaksed, ei moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava kuludest.

Tootjaorganisatsioonid võivad kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete rahastamiseks võtta laene kommertstingimustel. Sellisel juhul võib kõnealuste laenude põhiosa ja intressi tagasimaksmine olla rakenduskava osa ning seega võib seda artikli 32 alusel liidu finantsabist rahastada. Kriisiennetuse ja -ohjega seotud mis tahes konkreetset tegevust rahastatakse kas selliste laenude abil või otseselt, kuid mitte mõlemal viisil.

3.           Liikmesriigid tagavad, et:

a)      rakenduskavad hõlmavad kahte või enamat keskkonnameedet või

b)      vähemalt 10 % rakenduskavade kuludest kasutatakse keskkonnameetmete rahastamiseks.

Keskkonnameetmete puhul järgitakse määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 29 lõikes 3 sätestatud põllumajandusliku keskkonnatoetusega seotud tingimusi.

Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna kohustust määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 29 lõike 3 alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.

Esimeses lõigus osutatud keskkonnameetmetele antav abi hõlmab täiendavaid kulusid ja kõnealusest tegevusest tulenevalt saamata jäänud tulu.

4.           Liikmesriigid tagavad, et keskkonnale avaldavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest.

Artikkel 32 Liidu finantsabi

1.           Liidu finantsabi on võrdne artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud tegelikult makstud rahalise toetuse summaga, kuid mitte suurem kui 50 % tegelikest kuludest.

2.           Liidu finantsabi ülempiir on 4,1 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.

Kõnealust protsendimäära võib suurendada 4,6 %-le turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse üksnes kriisiennetus- ja -ohjamismeetmeteks.

3.           Tootjaorganisatsiooni taotlusel suurendatakse lõikes 1 sätestatud toetusmäära 50 %-lt 60%-le ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)      selle on esitanud mitu liidu tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad eri liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega;

b)      selle on esitanud üks või mitu tootmisharudevahelistel alustel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni;

c)      sellega kaetakse üksnes selliste mahepõllumajanduslike toodete tootmiseks antavaid eritoetusi, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007;[24]

d)      see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis on ühinenud teise tunnustatud tootjaorganisatsiooniga;

e)      see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit;

f)       selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust;

(g)     selle on esitanud tootjaorganisatsioon ühest äärepoolseimast piirkonnast, nagu on osutatud aluslepingu artiklis 349;

(h)     see hõlmab üksnes eritoetusi meetmeteks, mille eesmärk on propageerida haridusasutuses viibivate laste hulgas puu- ja köögivilja tarbimist.

4.           Lõikes 1 sätestatud piirmäära 50 % suurendatakse 100 %-le puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:

a)      tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses selliste inimeste aitamiseks, kellel on riigi seaduste kohaselt õigus saada sotsiaalabi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu;

b)      tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, riiklikele haridusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele; liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et sel viisil jagatud kogused täiendavad selliste asutuste tavaliselt ostetavaid koguseid.

Artikkel 33 Riiklik finantsabi

1.           Liikmesriikide nendes piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võib komisjon vastavalt artikli 162 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele rakendusaktidega lubada liikmesriikidel nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest toetusest. Kõnealune finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

2.           Liikmesriikides, milles määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artiklis 28 osutatud tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ja tootjarühmad turustavad alla 15 % puu- ja köögiviljatoodangu väärtusest ning mille puu- ja köögiviljatoodang annab vähemalt 15 % nende põllumajanduse kogutoodangust, võib liit asjaomase liikmesriigi taotluse põhjal lõikes 1 osutatud riikliku finantsabi hüvitada. Komisjon otsustab rakendusaktidega sellise hüvitamise üle. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 34 Rakenduskavade riiklik raamistik ja riiklik strateegia

1.           Liikmesriigid kehtestavad siseriikliku raamistiku artikli 31 lõikes 3 osutatud keskkonnameetmetega seotud üldtingimuste väljatöötamiseks. Kõnealuse raamistikuga tagatakse eelkõige, et sellised meetmed vastavad määruses (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) sätestatud nõuetele, eelkõige kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud nõuete järjekindluse kohta.

Liikmesriigid esitavad oma raamistiku kavandi komisjonile, kes rakendusaktidega võib kolme kuu jooksul nõuda muudatusi, kui ta leiab, et kõnealune kavand ei võimalda saavutada aluslepingu artiklis 191 ning liidu seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärke. Samu eesmärke tuleb järgida ka rakenduskavadest toetatavate üksikpõllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul.

2.           Kõik liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. Kõnealuse strateegiaga on hõlmatud:

a)      olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal;

b)      valitud prioriteetide põhjendus;

c)      rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid ning tulemuslikkuse näitajad;

d)      rakenduskavade hindamine;

e)      tootjaorganisatsioonide aruandluskohustus.

Riiklikus strateegias sisaldub ka lõikes 1 osutatud riigisisene raamistik.

3.           Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone.

Artikkel 35 Delegeeritud volitused

Võttes arvesse vajadust tagada tootjaorganisatsioonide tõhus, sihipärane ja jätkuv toetamine puu- ja köögiviljasektoris, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse:

a)           rakendusfonde ja rakenduskavasid, mis on seotud:

i)       rakendusfondide hinnangulise suuruse, rahastamise ja kasutamisega;

ii)       rakenduskavade sisu, kestuse, heakskiitmise ja muutmisega;

iii)      meetmete abikõlblikkusega, tegevuskava kohase tegevuse või kuludega ja vastavate täiendavate riiklike eeskirjadega;

iv)      tegevuskavade ja maaelu arengu programmide vahelise suhtega;

v)      tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavadega;

b)           riikliku raamistiku ja riikliku strateegia struktuuri ja sisuga;

c)           liidu finantsabiga, mis on seotud:

i)       liidu finantsabi arvutamise alusega, eelkõige tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtus;

ii)       abi arvutamiseks kohaldatava võrdlusperioodiga;

iii)      finantsabi saamise õiguste vähendamisega abitaotluste hilinenud esitamise korral;

iv)      ettemaksete tegemisega ning tagatiste esitamise ja kaotamisega ettemaksete korral;

d)           kriisiennetus- ja -ohjamismeetmed, mis on seotud:

i)       kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete valikuga;

ii)       turult kõrvaldamise mõistega;

iii)      turult kõrvaldatud toodete sihtotstarbega;

iv)      turult kõrvaldamise maksimumtoetusega;

v)      etteteatamisega turult kõrvaldamise korral;

vi)      turustatud toodangu mahuga turult kõrvaldamise korral;

vii)     tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakendil Euroopa Liidu embleemi esitamisega;

viii)    kõrvaldatud toodete saajatele esitatavate tingimustega;

ix)      toorelt koristamise ja koristamata jätmise mõistega;

x)      toorelt koristamise ja koristamata jätmise tingimustega;

xi)      saagikindlustuse eesmärkidega;

xii)     mõistega „ebasoodsad ilmastikutingimused”;

xiii)    ühisfondide moodustamise halduskulude katmise toetuse tingimustega;

e)           riikliku finantsabiga, mis on seotud:

i)       tootjate organiseerituse tasemega;

ii)       rakenduskavade muudatustega;

iii)      finantsabi saamise õiguste vähendamisega abitaotluste hilinenud esitamise korral;

iv)      tagatiste esitamise, vabastamise ja kaotamisega ettemaksete korral;

v)      liidu poolt tagasi makstava riikliku finantsabi maksimaalse protsendiga.

Artikkel 36 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu meetmed seoses:

a)           rakendusfondide juhtimisega;

b)           rakenduskavade vormiga;

c)           abitaotluste ja abi maksmisega, sealhulgas ettemakse ja abi maksmine osaliselt;

d)           kriisiennetus- ja -ohjamismeetmeteks võetud laenudega;

e)           turustamisstandarditega turult kõrvaldamise korral;

f)            transpordi-, sortimis- ja pakendamiskuludega tasuta jagamise korral;

g)           edendus-, teavitamis- ja koolitusmeetmetega kriisiennetuse ja -ohje korral;

h)           saagikindlustusmeetmete haldamisega;

i)            riigiabi sätetega kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete puhul;

j)            riikliku finantsabi andmise loaga;

k)           riikliku finantsabi taotlemise ja väljamaksmisega;

l)            riikliku finantsabi tagasimaksmisega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4. jagu Veinisektori toetusprogrammid

1. alajagu Üldsätted ja abikõlblikud meetmed

Artikkel 37 Reguleerimisala

Käesolevas jaos on sätestatud eeskirjad, millega reguleeritakse liidu vahendite eraldamist liikmesriikidele ning kõnealuste vahendite kasutamist liikmesriikide poolt viieaastaste riiklike toetusprogrammide (edaspidi „toetusprogrammid”) raames veinisektorit toetavate erimeetmete rahastamiseks.

Artikkel 38 Kooskõla ja järjepidevus

1.           Toetusprogrammid on kooskõlas liidu õigusega ning liidu tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

2.           Liikmesriigid vastutavad toetusprogrammide eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

3.           Toetust ei anta:

(a)     teadusprojektidele ja teadusprojekte toetavatele meetmetele, ilma et see piiraks artikli 43 lõike 3 punkte d ja e;

b)      määruse (EL) nr […] (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohastes liikmesriikide maaelu arengu programmides sisalduvatele meetmetele.

Artikkel 39 Toetusprogrammide esitamine

1.           Iga IV lisas loetletud tootjaliikmesriik esitab komisjonile viieaastase toetusprogrammi kavandi, mis sisaldab vähemalt ühte artiklis 40 sätestatud abikõlblikku meedet.

2.           Toetusprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile.

Kui komisjon kehtestab rakendusaktiga, et toetusprogramm ei vasta käesolevas jaos sätestatud eeskirjadele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud toetusprogrammi. Muudetud toetusprogrammi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku.

3.           Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud toetusprogrammide muudatuste suhtes.

Artikkel 40 Abikõlblikud meetmed

Toetusprogrammid võivad sisaldada üksnes ühte või mitut järgmist meedet:

a)           toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt artiklile 42;

b)           müügi edendamine vastavalt artiklile 43;

c)           viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 44;

d)           toorelt koristamine vastavalt artiklile 45;

e)           ühisfondid vastavalt artiklile 46;

f)            saagikindlustus vastavalt artiklile 47;

g)           investeeringud vastavalt artiklile 48;

h)           kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 49.

Artikkel 41 Toetusprogrammide üldeeskirjad

1.           Saada olevaid liidu rahalisi vahendeid eraldatakse IV lisas sätestatud eelarvepiiride raames.

2.           Liidu toetust antakse üksnes selliste abikõlblike kulude katmiseks, mis on tehtud pärast asjaomase toetusprogrammi esitamist.

3.           Liikmesriigid ei kata toetusprogrammide alusel liidu rahastatavate meetmete kulusid.

2. alajagu Eritoetusmeetmed

Artikkel 42 Ühtne otsemaksete kava ja toetus viinamarjakasvatajatele

Toetusprogrammid võivad hõlmata üksnes viinamarjakasvatajatele antavat toetust toetusõiguste eraldamise vormis, mille kohta on liikmesriigid teinud otsuse 1. detsembriks 2012 vastavalt määruse (EL) nr [KOM(2010) 799] artiklile 137 ning kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 43 Müügiedendamine kolmandates riikides

1.           Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud liidu veinidele kolmandates riikides, et suurendada nende konkurentsivõimet kõnealustes riikides.

2.           Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort.

3.           Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata üksnes järgmist:

a)      avalikke suhteid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad liidu toodete eeliseid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnasõbralikkusega;

b)      osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel;

c)      teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid liidu süsteeme;

d)      uurimusi uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks;

e)      uurimusi teavitus- ja müügiedendusmeetmete tulemuste hindamiseks.

4.           Lõikes 1 osutatud liidu toetus müügiedendusmeetmetele ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kulutustest.

Artikkel 44 Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine

1.           Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmete eesmärk on suurendada veinitootjate konkurentsivõimet.

2.           Viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist toetatakse siis, kui liikmesriigid esitavad oma tootmisvõimsuse ülevaate vastavalt artikli 102 lõikele 3.

3.           Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetus võib hõlmata ainult ühte või mitut järgmist tegevust:

a)      sordivahetus, sealhulgas ümberpookimine;

b)      viinamarjaistanduste ümberpaigutamine;

c)      viinamarjaistanduste haldamise parandamine.

Ei toetata selliste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud.

4.           Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetuse vormid võivad olla üksnes järgmised:

a)      meetme rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise puhul tootjatele antav hüvitis;

b)      toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks.

5.           Lõike 4 punktis a osutatud sissetulekute kaotamise eest tootjatele antav hüvitis võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ning seda võib anda ühes järgmistest vormidest:

a)      olenemata määruse (EL) nr [KOM(2010 )799] II osa I jaotise III peatüki V jao II alajaost istutusõiguse kohta üleminekuajal, mille kohaselt on lubatud nii uute kui ka vanade viinapuude üheaegne olemasolu kuni üleminekuaja lõpuni, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat;

b)      rahaline hüvitis.

6.           Liidu toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ei tohi olla suurem kui 50 %. Vähem arenenud piirkondades viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks antav liidu rahaline toetus ei ületa 75 %.

Artikkel 45 Toorelt koristamine

1.           Käesolevas artiklis tähendab toorelt koristamine ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, mille tulemusel asjaomase ala saak langeb nullini.

2.           Toorelt koristamise toetuse eesmärk on taastada liidu veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise.

3.           Toorelt koristamise toetust võib anda hüvitisena kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta ja selle määrab asjaomane liikmesriik.

Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses sellise hävitamise või eemaldamisega.

4.           Asjaomased liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi tagamaks, et toorelt koristamise meetme alusel üksikisikutest veinitootjatele antav hüvitis ei ületaks lõike 3 teises lõigus osutatud ülemmäära.

Artikkel 46 Ühisfondid

1.           Ühisfondide loomiseks antava toetusega abistatakse tootjaid, kes soovivad end turukõikumiste vastu kindlustada.

2.           Ühisfondide loomiseks antavat toetust võib anda ajutise ja väheneva abi vormis, et katta fondide halduskulusid.

Artikkel 47 Saagikindlustus

1.           Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste, taimehaiguste või kahjurite leviku mõjude eest.

2.           Saagikindlustuse toetust võib anda liidu rahalise toetuse vormis, mis ei ületa:

a)      80 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks loodusõnnetustega võrreldavate halbade ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu;

b)      50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks:

i)        punktis a osutatud kahjude ja halbadest ilmastikutingimustest tulenevate muude kahjude vastu;

ii)       loomade tekitatud kahjude ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu.

3.           Saagikindlustuse toetust võib anda juhul, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjatele võimaldatavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest.

4.           Saagikindlustuse toetus ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsi.

Artikkel 48 Investeeringud

1.           Toetust võib anda nii materiaalseteks kui ka mittemateriaalseteks investeeringuteks töötlemisrajatistesse, veinitehaste infrastruktuuri ja veini turustamisse, mis parandavad ettevõtte majanduse üldist tulemuslikkust ja on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega:

a)      VI lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste tootmine või turustamine;

b)      VI lisa II osas osutatud toodetega seotud uute toodete, protsesside ja tehnoloogia arendus.

2.           Lõike 1 kohast toetuse ülemmäära kohaldatakse ainult mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) [25] tähenduses.

Erandina esimesest lõigust võib toetuse ülemmäära kohaldada aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning määruse (EÜ) nr 1405/2006[26] artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaarte kõigi ettevõtjate suhtes. Soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 hõlmamata ettevõtjate suhtes, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse abi ülemmäära poole võrra.

Toetust ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates liidu suunistes[27].

3.           Abikõlblikeks kuludeks ei peeta määruse (EL) nr [KOM(2011) 615] artikli 59 lõikes 3 sätestatud abikõlbmatuid kulusid.

4.           Seoses lubatavate investeerimiskuludega kehtivad liidu toetuse suhtes järgmised abi maksimummäärad:

(a)     50 % vähem arenenud piirkondades;

(b)     40 % muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c)      75 % aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade puhul;

d)      65 % määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 määratletud väiksemate Egeuse saarte puhul.

5.           Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr [KOM(2011) 615] artiklit 61.

Artikkel 49 Kõrvalsaaduste destilleerimine

1.           Toetust võib anda veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, mis toimub kooskõlas VII lisa II osa D jaos kehtestatud tingimustega.

Toetuse suurus määratakse kindlaks toodetud alkoholi mahuprotsendi ja alkoholikoguse (hektoliitrites) alusel. Toetust ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, mis on suurem kui 10 % toodetud veinis sisalduvast alkoholikogusest.

2.           Toetuse maksimaalsed tasemed põhinevad kogumise ja töötlemise kuludel ning need määrab kindlaks komisjon rakendusaktidega vastavalt artiklile 51.

3.           Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

3. Alajagu Menetlussätted

Artikkel 50 Delegeeritud volitused

Võttes arvesse vajadust tagada toetusprogrammide eesmärkide saavutamine ja Euroopa Liidu vahendite sihipärane kasutamine, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad:

a)           kulude eest vastutamise kohta alates toetusprogrammi esitamise kuupäevast või toetusprogrammi muutmisest kuni selle kohaldamise alguskuupäevani;

b)           toetusmeetmete abikõlblikkuse kriteeriumide, toetuskõlblike kululiikide ja tegevuste kohta, toetuskõlbmatute meetmete kohta ning toetuse ülemmäära kohta meetmete kaupa;

c)           toetusprogrammide muutmise kohta pärast nende kohaldamise algust;

d)           ettemaksete nõuete ja künniste kohta, sealhulgas tagatise nõue ettemakse korral;

e)           sisalduvate üldsätete ja mõistete kohta käesoleva jao kohaldamiseks;

f)            toetusmeetmete väärkasutuse ja projektide topeltrahastamise vältimise kohta;

g)           veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta tootjate poolt ja erandite kohta kõnealusest kohustustest, et vältida täiendavat halduskoormust, ning eeskirjade kohta destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks;

h)           liikmesriikide jaoks toetusmeetmete rakendamist käsitlevate nõuete sätestamise ja toetusmeetmete reguleerimisala kooskõla tagavate piirangute kohta;

j)            seoses toetusesaajatele tehtavate maksetega ja maksetega kindlustusvahendajate kaudu artikliga 47 ettenähtud saagikindlustuse toetuse puhul.

Artikkel 51 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu meetmed seoses:

a)           toetusprogrammide esitamise ja vastava rahastamiskavaga ning seoses toetusprogrammide läbivaatamisega;

b)           taotlemis- ja valikumenetlusega;

c)           toetusmeetmete hindamisega;

d)           abi arvutamise ja maksmisega toorelt koristamise ja kõrvalsaaduste destilleerimise puhul;

e)           liikmesriikidele esitatavate toetusmeetmete finantsjuhtimise nõuetega;

f)            eeskirjadega meetmete ühtsuse kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5. jagu Toetus mesindussektoris

Artikkel 52 Riiklikud programmid ja rahastamine

1.           Liikmesriigid võivad mesindussektori jaoks koostada riiklikud programmid, mis hõlmavad kolmeaastast ajavahemikku.

2.           Liidu rahaline toetus mesindusprogrammidele ei ületa 50 % liikmesriikide kantavatest kuludest.

3.           Selleks et vastata lõikes 2 sätestatud liidu rahastamise tingimustele, peavad liikmesriigid oma territooriumil korraldama mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid.

Artikkel 53 Delegeeritud volitused

Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Liidu vahendite sihipärane kasutamine mesindussektori toetuseks, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte:

a)           seoses meetmetega, mida võib lisada mesindusprogrammidesse;

b)           riiklike programmide ja artikli 52 lõikes 3 osutatud uuringute koostamise ja sisu eeskirjadega; ning

c)           tingimuste kohta seoses igale osalevale liikmesriigile liidu rahalise toetuse eraldamisega, mis põhineb muu hulgas tarude koguarvul liidus.

Artikkel 54 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega:

a)           vastu võtta eeskirjad, et välistada mesindusprogrammi raames rahastatud meetmete samaaegne rahastamine liidu mõne muu kava raames, ning eeskirjad kasutamata vahendite ümberjaotamise kohta;

b)           kiita heaks liikmesriikide esitatud mesindusprogrammid, sealhulgas liidu rahaliste toetuse eraldamine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

II JAOTIS TURUSTAMIST JA TOOTJAORGANISATSIOONE KÄSITLEVAD EESKIRJAD

I PEATÜKK Turustamiseeskirjad

1. jagu Turustamisstandardid

1. alajagu Sissejuhatavad sätted

Artikkel 55 Reguleerimisala

Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitsele ning taimekaitsele, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse üldist turustamisstandardit ning põllumajandustoodete sektori- ja/või tootepõhiseid turustamisstandardeid.

2. alajagu Üldine turustamisstandard

Artikkel 56 Vastavus üldisele turustamisstandardile

1.           Käesoleva määruse kohaldamisel vastab toode „üldisele turustamisstandardile”, kui see on veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

2.           Kui 3. alajao ning nõukogu direktiivide 2000/36/EÜ,[28] 2001/112/EÜ,[29] 2001/113/EÜ,[30] 2001/114/EÜ,[31] 2001/110/EÜ[32] ja 2001/111/EÜ[33] kohaselt ei ole turustamisstandardeid kehtestatud, võib tooteid, mis on ette nähtud müügiks või lõpptarbijale jaemüügiks vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikele 3, turustada üksnes juhul, kui need vastavad üldisele turustamisstandardile.

3.           Toodet käsitatakse üldisele turustamisstandardile vastavana, kui turustamiseks ettenähtud toode vastab vajaduse korral kohaldatavale standardile, mille on vastu võtnud üks käesoleva määruse V lisas loetletud rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Artikkel 57 Delegeeritud volitused

Võttes arvesse vajadust reageerida turuolukorra muutustele ja arvestada iga sektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu ja muuta artikli 56 lõikes 1 osutatud üldise turustamisstandardiga seotud nõudeid ja artikli 56 lõikes 3 osutatud vastavuseeskirju ning lubada nendest erandeid.

3. alajagu  Sektori- või tootepõhised turustamisstandardid

Artikkel 58 Üldpõhimõte

Tooteid, mille suhtes kehtivad sektori- või tootepõhised turustamisstandardid, võib liidus turustada üksnes kooskõlas selliste standarditega.

Artikkel 59 Kehtestamine ja sisu

1.           Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja aidata kaasa põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele ja põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artiklis 55 osutatud turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavad erandid, selleks et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimustega, rahuldada tarbijate nõudmisi ning võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekkimist tootearendusel.

2.           Lõikes 1 osutatud turustamisstandarditega võivad olla hõlmatud:

a)      muud kui käesolevas määruses sätestatud mõisted, nimetused ja/või müüginimetused ning rümpade ja rümbaosade loetelud, mille suhtes kohaldatakse VI lisa;

b)      klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;

c)      taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;

d)      esitusviis, müüginimetused, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, ümbrised, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine;

e)      kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused;

f)       tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;

g)      tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, vastavad halduseeskirjad ja käitlusahel;

h)      virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;

i)       säilitamismeetod ja -temperatuur;

j)       põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu;

k)      kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine;

l)       tootja ja/või tööstuskäitise, kus toode on valmistatud või töödeldud, identifitseerimine ja registreerimine;

m)     veesisalduse protsent;

n)      piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja/või tegevuste rakendamisega;

o)      erikasutus;

p)      äridokumendid, saatedokumendid ja registrite pidamine;

q)      ladustamine, transport;

r)       sertifitseerimismenetlus;

s)       tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele ja/või artiklis 60 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist;

t)       tähtajad.

3.           Lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma määruse (EL) nr [KOM(2010) 733] (põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta) IV jaotises sätestatut piiramata ning võttes arvesse:

a)      asjaomase toote eripära;

b)      vajadust tagada tingimused toodete sujuvaks turuleviimiseks;

c)      tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast;

d)      meetodeid, mida kasutatakse toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;

e)      rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused.

Artikkel 60 Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused

1.           VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi kohaldatakse järgmiste sektorite või toodete suhtes:

a)      oliiviõli ja lauaoliivid;

b)      vein;

c)      veise- ja vasikaliha;

d)      inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;

e)      linnuliha;

f)       inimtoiduks ettenähtud võiderasvad.

2.           VI lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

3.           Võttes arvesse vajadust teha kohandusi seoses tarbijate nõudmiste rahuldamise ja tehnika arenguga ning et vältida takistuste tekkimist tootearendusel, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VI lisas sätestatud mõistete, nimetuste ja müüginimetuste muudatuste, erandite tegemise või vabastamise kohta.

Artikkel 61 Lubatud hälve

Võttes arvesse iga sektori eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada iga standardi lubatud hälve, mille ületamisel käsitatakse kogu tootepartiid kõnealusele standardile mittevastavana.

Artikkel 62 Veinivalmistustavad ja analüüsimeetodid

1.           VI lisa II osas loetletud toodete valmistamiseks ja säilitamiseks liidus kasutatakse üksnes veinivalmistustavasid, mis on lubatud VII lisa kohaselt ning sätestatud artikli 59 lõike 2 punktis g ning artikli 65 lõigetes 2 ja 3.

Esimest lõiku ei kohaldata:

a)      viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhtes;

b)      viinamarjamahla valmistamiseks ettenähtud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde suhtes.

Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks.

VI lisa II osas loetletud tooteid valmistatakse liidus vastavalt VII lisas sätestatud eeskirjadele.

Liidus ei tohi turustada VI lisa II osas loetletud tooteid:

a) mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole liidus lubatud või

b) mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole riiklikul tasandil lubatud või

c) nende puhul ei ole järgitud VII lisas sätestatud eeskirju.

2.           Komisjon, lubades veinivalmistustavade kasutamist vastavalt artikli 59 lõikes 2 punktis g osutatud menetlusele:

a)      tugineb Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavadele ja analüüsimeetoditele ning selliste veinivalmistustavade katselise kasutamise tulemustele, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud;

b)      arvestab inimeste tervise kaitsega;

c)      võtab arvesse tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende ootuste ja arusaamade tõttu, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks;

d)      lubab veini looduslike ja põhiomaduste säilitamist ega põhjusta asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust;

e)      tagab keskkonnakaitse vastuvõetava miinimumtaseme;

f)       järgib üldeeskirju, milles käsitletakse VII lisas sätestatud veinivalmistustavasid ja eeskirju.

3.           Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu artikli 59 lõike 3 punktis d osutatud meetodid VI lisa II osas loetletud toodete jaoks. Kõnealused meetodid põhinevad Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) soovitatud ja avaldatud mis tahes asjakohasel meetodil, välja arvatud juhul, kui need oleksid seatud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Kuni selliste eeskirjade vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomase liikmesriigi lubatud meetodeid.

Artikkel 63 Veiniviinamarjasordid

1.           VI lisa II osas loetletud ja liidus toodetud tooteid valmistakse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest.

2.           Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)      asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

b)      sort ei ole üks järgmistest: 'Noah', 'Othello', 'Isabelle', 'Jacquez', 'Clinton' ja 'Herbemont'.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

3.           Lõike 2 esimeses lõigus osutatud liigitamiskohustusest vabastatakse liikmesriigid, kelle viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel arvutatud veinitoodang ei ole suurem kui 50 000 hektoliitrit aastas.

Siiski võib ka esimeses lõigus osutatud liikmesriikides veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida üksnes lõike 2 teises lõigus esitatud tingimustele vastavaid veiniviinamarjasorte.

4.           Erandina lõike 2 esimesest ja kolmandast lõigust ning lõike 3 teisest lõigust lubavad liikmesriigid teadusuuringuteks ja katseteks istutada, ümber istutada või pookida järgmisi veiniviinamarjasorte:

a)      lõikes 3 osutatud liikmesriikide puhul liigitamata veiniviinamarjasordid;

b)      lõikes 3 osutatud liikmesriikide puhul veiniviinamarjasordid, mis ei vasta lõike 2 teises lõigus esitatud tingimustele.

5.           Aladelt, kuhu on veini tootmiseks istutatud veiniviinamarjasordid vastuolus lõigetega 2–4, tuleb viinapuud välja juurida.

Sellistelt aladelt ei pea viinapuid välja juurima juhul, kui kõnealuste alade toodang on mõeldud eranditult veinitootja oma majapidamise tarbeks.

Artikkel 64 VI lisa II osas loetletud kategooriatele mittevastava veini erikasutus

Välja arvatud villitud vein, mille kohta on tõendeid, et villimine toimus enne 1. septembrit 1971, võivad üksikisikutest veinitootjad ainult oma majapidamise tarbeks, veiniäädika tootmiseks või destilleerimiseks kasutada veini, mis on toodetud artikli 63 lõike 2 esimesele lõigule vastavalt koostatud liigitustesse kantud veiniviinamarjasortidest, kuid mis ei vasta VI lisa II osas sätestatud kategooriatele.

Artikkel 65 Teatavate toodete ja sektorite siseriiklikud eeskirjad

1.           Olenemata artikli 59 lõike 1 sätetest võivad liikmesriigid vastu võtta või jõusse jätta oma siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette erinevad kvaliteeditasemed võiderasvade jaoks. Need eeskirjad peavad võimaldama kvaliteeditaseme hindamist, lähtudes eeskätt kasutatud toorainega seotud kriteeriumitest, toote organoleptilistest omadustest ning selle füüsikalisest ja mikrobioloogilisest stabiilsusest.

Esimese lõiguga ettenähtud võimalust kasutavad liikmesriigid peavad tagama, et teiste liikmesriikide tooted, mis vastavad nende siseriiklikes õigusaktides sätestatud kriteeriumitele, võivad mittediskrimineerivatel tingimustel kasutada mõisteid, mis kinnitavad nendele kriteeriumitele vastavust.

2.           Liikmesriigid võivad piirata või keelata teatavate liidu õigusega lubatud veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende tavade kasutamise ning näha ette rangemad eeskirjad oma territooriumil valmistatava veini suhtes, et kindlustada kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine.

3.           Liikmesriigid võivad lubada selliste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud, kooskõlas tingimustega, mille komisjon määrab kindlaks lõike 4 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega.

4.           Võttes arvesse vajadust tagada nõuetekohane ja läbipaistev kohaldamine, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamise tingimused ning samuti käesoleva artikli lõikes 3 osutatud katselise tegevusega saadud toodete valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused.

4. alajagu  Impordi ja ekspordiga seotud turustamisstandardid

Artikkel 66 Üldsätted

Võttes arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära ja mõne põllumajandustoote eripära, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel loetakse, et imporditud tooted vastavad piisaval määral liidu turustamisstandardite nõuetele, ja tingimused, millega kehtestatakse erandid artiklist 58, ja tingimused, mis on seotud liidust eksporditavate toodete suhtes turustamisstandardite kohaldamisega.

Artikkel 67 Veini impordi erisätted

1.           Kui aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ja märgistust käsitlevaid sätteid ning käesoleva määruse artiklis 60 osutatud mõisteid ja müüginimetusi CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluvate liitu imporditavate toodete suhtes.

2.           Kui aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kooskõlas Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud või käesoleva määruse kohaselt liidu lubatud veinivalmistustavadega.

3.           Lõikes 1 osutatud toodete importimisel tuleb esitada:

a)      lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmist tõendav sertifikaat, mille peab toote päritolumaal koostama pädev asutus ja mis on lisatud komisjoni avaldatavasse loetellu;

b)      toote päritoluriigi määratud asutuse või osakonna koostatud analüüsiaruanne, kui toode on mõeldud otsetarbimiseks.

5. alajagu Üldsätted

Artikkel 68 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktide abil võtta käesoleva jaoga seotud vajalikud meetmed ja eelkõige:

a)           rakendada üldist turustamisstandardit;

b)           rakendada VI lisas sätestatud mõisteid ja müüginimetusi;

c)           koostada VI lisa III osa punkti 5 teises lõigus ja VI lisa VI osa kuuenda lõigu punktis a osutatud toodete loetelud, mis põhinevad selliste toodete soovituslikel loeteludel, mida liikmesriigid peavad oma territooriumil vastavaks kõnealustele sätetele, ja mille liikmesriigid saadavad komisjonile;

d)           rakendada sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid, sealhulgas proovivõtmise üksikasjalikud eeskirjad ning toodete koostise määramiseks kasutatavad analüüsimeetodid;

e)           kindlaks teha, kas tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel;

f)            kehtestada lubatud hälve;

g)           rakendada artiklit 66.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2. jagu Päritolunimetused, geograafilised tähised ja veinisektori traditsioonilised nimetused

1. alajagu Sissejuhatavad sätted

Artikkel 69 Reguleerimisala

1.           Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VI lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

2.           Lõikes 1 osutatud eeskirjade aluseks on:

a)      tarbijate ja tootjate seaduslike huvide kaitsmine;

b)      asjaomaste toodete ühisturu tõrgeteta toimimise tagamine ning

c)      kvaliteetsete toodete tootmise edendamine, võimaldades seejuures kasutada riikliku kvaliteedipoliitika meetmeid.

2. alajagu Päritolunimetused ja geograafilised tähised

Artikkel 70 Mõisted

1.           Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „päritolunimetus” – piirkonna, konkreetse koha või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)        toote kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike tingimuste ja inimtegevusega;

ii)       viinamarjad, millest toode on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii)      toodetakse kõnealuses geograafilises piirkonnas ning

iv)      toode on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki;

b)      „geograafiline tähis” – piirkonnale, konkreetsele kohale või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 69 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)        sellel on eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast;

ii)       vähemalt 85 % selle valmistamiseks kasutavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii)      selle tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas ning

iv)      see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka.

2.           Teatavad traditsiooniliselt kasutatavad nimetused on päritolunimetused, kui:

a)      need tähistavad veini;

b)      need viitavad geograafilisele nimele;

c)      täidavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud nõudeid ning

d)      nende suhtes kohaldatakse käesolevas alajaos sätestatud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse alla võtmise menetlust.

3.           Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse liidu kaitse alla käesolevas alajaos sätestatud eeskirjade alusel.

Artikkel 71 Kaitsetaotlused

1.           Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, milles sisaldub:

a)      kaitstav nimetus;

b)      taotleja nimi ja aadress;

c)      lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning

d)      koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2.           Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud pooltel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähise asjaomaseid tootmistingimusi.

3.           Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, peaks see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele sisaldama tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.

Artikkel 72 Taotlejad

1.           Iga huvitatud tootjarühm või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud.

2.           Tootjad võivad kaitset taotleda üksnes nende endi toodetavatele veinidele.

3.           Ühise taotluse võib esitada piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nime kohta või piiriülese geograafilise piirkonnaga seotud traditsioonilise nimetuse kohta.

Artikkel 73 Riiklik eelmenetlus

1.           Liidust pärit veinide artiklis 71 osutatud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse riiklikku eelmenetlust.

2.           Kui liikmesriik leiab, et päritolunimetus või geograafiline tähis ei vasta nõuetele või et see ei vasta liidu õigusele, lükkab ta taotluse tagasi.

3.           Kui liikmesriik leiab, et nõuded on täidetud, kohaldatakse riiklikku menetlust, millega tagatakse tootespetsifikaadi piisav avalikustamine vähemalt internetis.

Artikkel 74 Komisjoni järelevalve

1.           Komisjon avalikustab päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva.

2.           Komisjon kontrollib, kas artiklis 71 osutatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas alajaos sätestatud tingimustele.

3.           Kui komisjon leiab, et käesolevas alajaos sätestatud tingimused on täidetud, otsustab ta rakendusaktidega avaldada artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ning riikliku eelmenetluse käigus tehtud tootespetsifikaadi avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas.

4.           Kui komisjon leiab, et käesolevas alajaos sätestatud tingimused ei ole täidetud, otsustab ta rakendusaktidega taotluse tagasilükkkamise üle.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 75 Vastuväidete esitamise menetlus

Kahe kuu jooksul alates artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi avaldamisest võivad kõik seaduslikku huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes asuvad või on asutatud muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse seoses käesolevas alajaos sätestatud abikõlblikkuse tingimuste täitmisega.

Kolmandas riigis asuvate või asutatud füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus osutatud kahekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 76 Kaitse alla võtmise otsus

Komisjonile kättesaadava teabe alusel ja artikli 75 kohase vastuväidete esitamise menetluse lõppemisel otsustab komisjon rakendusaktidega käesolevas alajaos sätestatud tingimustele vastava ja liidu õigusega kooskõlas oleva päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtta või taotluse tagasi lükata, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 77 Homonüümid

1.           Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna selliste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2.           Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis, kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on liikmesriikide õigusaktidega kaitstud.

3.           Kui viinamarjasordi nimi sisaldab kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist, ei tohi kõnealust nime kasutada põllumajandustoodete märgistamiseks. Võttes arvesse olemasolevaid märgistamistavasid, võib komisjon artikli 160 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega teisiti otsustada.

4.           Artikliga 70 hõlmatud toodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta kaitstud geograafilisi tähiseid, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008[34] artiklis 2 määratletud piiritusjookide suhtes.

Artikkel 78 Kaitse alla võtmisest keeldumise põhjused

1.           Üldnimetuseks muutunud nimetust ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena.

Käesolevas jaos tähendab „üldnimetuseks muutunud nimetus” veini nimetust, mis vaatamata oma seotusele koha või piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turustati, on muutunud veini üldnimetuseks liidus.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a)      hetkeolukorda liidus, eelkõige tarbimispiirkondades;

b)      asjakohaseid liidu või riigisiseseid õigusakte.

2.           Nimetust ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võiks kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse osas eksitada.

Artikkel 79 Seos kaubamärkidega

1.           Kui päritolunimetus või geograafilise tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse artikli 80 lõike 2 kohaselt kasutatava kaubamärgi ning VI lisa II osas loetletud ühe kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafiline tähis võetakse seejärel kaitse alla.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärk tunnistatakse kehtetuks.

2.           Ilma et see piiraks artikli 78 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada artikli 80 lõike 2 kohaselt kasutatavat kaubamärki, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel liidu territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[35] või nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta)[36] alusel.

Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega.

Artikkel 80 Kaitse

1.           Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilint tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2.           Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetust kasutavat veini kaitstakse:

a)      kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i)        sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või

ii)       kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b)      väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, ümberkirjutatud või translitereeritud, või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitse”, „samasugune” või muu samalaadne väljend;

c)      muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d)      mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

3.           Kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimetusteks artikli 78 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 81 Register

Komisjon loob veini kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste avalikkusele kättesaadava elektroonilise registri ja haldab seda. Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete päritolunimetused ja geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafilise tähisena, välja arvatud juhul, kui need on lepingutes määratletud kaitstud päritolunimetusena käesoleva määruse tähenduses.

Artikkel 82 Tootespetsifikaatide muutmine

Artikli 86 lõike 4 punkti b tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määratleda uuesti geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

Artikkel 83 Tühistamine

Komisjon võib omal algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral rakendusaktidega otsustada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 84 Olemasolevad kaitstud veininimetused

1.           Nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999[37] artiklite 51 ja 54 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002[38] artikli 28 kohaselt kaitstud veininimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 81 sätestatud registrisse.

2.           Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed, et kõrvaldada artiklis 81 sätestatud registrist veininimetused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr [KOM(2010) 799] artikli 191 lõiget 3.

3.           Artiklit 83 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste suhtes.

Kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon omal algatusel otsustada rakendusaktidega tühistada lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste kaitse, kui kõnealused nimetused ei vasta artiklis 70 sätestatud tingimustele.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 85 Tasud

Liikmesriikidel on õigus nõuda oma kulude katteks tasu, sealhulgas nende kulude katteks, mis tekivad seoses käesoleva alajao kohaste kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmis- ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.

Artikkel 86 Delegeeritud volitused

1.           Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–5 loetletud meetmete kohta.

2.           Võttes arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu:

a)      asjaomase geograafilise piirkonna piiritluse põhimõtted ning

b)      mõisted, piirangud ja erandid seoses tootmisega piiritletud geograafilises piirkonnas.

3.           Võttes arvese vajadust tagada toote kvaliteet ja läbipaistvus, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada tingimused, mille kohaselt võivad tootespetsifikaadid sisaldada lisanõudeid.

4.           Võttes arvesse vajadust tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused ja huvid, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad, milles käsitletakse:

a)      tootespetsifikaadi elemente;

b)      sellise taotleja kategooriat, kes võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset;

c)      tingimusi, mida peab järgima päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlemisel, riiklikku eelmenetlust, komisjoni kontrolli, vastuväidete esitamise menetlust ning päritolunimetuse või geograafilise tähise muutmist, tühistamist või vahetamist käsitlevaid menetlusi;

d)      piirüleste taotluste suhtes kohaldatavaid tingimusi;

e)      kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud taotlustele esitatavaid tingimusi;

f)       kuupäeva, millest alates kohaldatakse kaitset või kaitse muudatust;

g)      tootespetsifikaatide muutmisega seotud tingimusi.

5.           Võttes arvesse vajadust tagada piisav kaitse, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada piirangud kaitstud nimetuse suhtes.

6.           Võttes arvesse vajadust tagada, et käesoleva alajao kohaldamine ei kahjusta ettevõtjaid ega pädevaid asutusi seoses veininimetustega, millele on kaitse antud enne 1. augustit 2009 või mille kohta on kaitsetaotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta üleminekusätted seoses:

a)      veininimetustega, mida liikmesriigid on enne 1. augustit 2009 tunnustanud kui päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid või veininimetustega, mille kohta on esitatud kaitsetaotlus enne kõnealust kuupäeva;

b)      riikliku eelmenetlusega;

c)      veinidega, mis on enne konkreetset kuupäeva turule lastud või märgistatud, ning

d)      tootespetsifikaatide muutmisega.

Artikkel 87 Rakendamisvolitused

1.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed seoses:

a)      tootespetsifikaadil esitatava teabega geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelise seose kohta;

b)      kaitse andmise või tagasilükkamise otsuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisega;

c)      artiklis 81 osutatud registri loomise ja pidamisega;

d)      termini „kaitstud päritolunimetus” muutmisega terminiks „kaitstud geograafiline tähis”;

e)      piirüleste taotluste esitamisega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vajalikud meetmed seoses päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse või muutmise heakskiitmise kontrollimenetlusega, samuti seoses vastuväidete, tühistamis- ja muutmistaotluste menetlusega, ning seoses olemasolevate kaitstud veininimetuste puhul esitatava teabega, eelkõige seoses:

a)      näidisdokumentide ja edastamisvormidega;

b)      tähtaegadega;

c)      faktide, tõendite ja tõendavate dokumentide üksikasjadega, mis tuleb esitada koos taotluse või nõudega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 88 Muud rakendusvolitused

Kui vastuväidet käsitatakse vastuvõetamatuna, otsustab komisjon rakendusaktidega vastuväite vastuvõetamatuna tagasi lükata.

3. alajagu Traditsioonilised nimetused

Artikkel 89 Mõiste

„Traditsiooniline nimetus” – liikmesriikides tavapäraselt artikli 69 lõikes 1 osutatud toodete kohta kasutatav nimetus, millega osutatakse:

a)           et toote päritolunimetus või geograafiline tähis on kaitstud liidu või riigisisese õiguse alusel või

b)           kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, kohatüübile või mingile konkreetsele ajaloosündmusele.

Artikkel 90 Kaitse

1.           Kaitstud traditsioonilist nimetust võib kasutada üksnes sellise toote puhul, mis on valmistatud kooskõlas artiklis 89 osutatud määratlusega.

Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ebaseadusliku kasutamise eest.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lõpetada kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseaduslik kasutamine.

2.           Traditsioonilised nimetused ei muutu liidu üldnimetusteks.

Artikkel 91 Delegeeritud volitused

1.           Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–4 loetletud meetmete kohta.

2.           Võttes arvesse vajadust tagada piisav kaitse, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta sätted kaitstava nimetuse keeleversiooni ja kirjaviisi kohta.

3.           Võttes arvesse vajadust tagada tootjate ja ettevõtjate seaduslikud õigused ja huvid, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada:

a)      selliste taotlejate kategooria, kes võivad esitada traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse;

b)      traditsioonilise nimetuse tunnustamise taotluse kehtivustingimused;

c)      traditsioonilise nimetuse kavandatud tunnustamise tagasilükkamise põhjused;

d)      kaitse ulatust, seost kaubamärkide, kaitstud traditsiooniliste nimetuste, kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste, homonüümide või teatavate viinamarjaveinide nimetustega;

e)      traditsioonilise nimetuse tühistamise põhjused;

f)       taotluse või nõude esitamise kuupäeva;

g)      traditsioonilise nimetuse kaitse taotlemisel järgitav kord, sealhulgas komisjoni kontroll, vastuväidete esitamise menetlused ning tühistamis- või muutmismenetlused.

4.           Võttes arvesse kauplemistingimusi liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega määrata tingimused, mille alusel võib traditsioonilist nimetust kasutada kolmandatest riikidest pärit toodetel ja näha ette erandid artiklist 89.

Artikkel 92 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

1.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta kõik vajalikud meetmed seoses traditsioonilise nimetuse kaitse- või muutmise heakskiitmist käsitleva kontrollimenetlusega, samuti seoses vastuväidete või tühistamistaotluste menetlusega, eelkõige seoses:

a)      näidisdokumentide ja edastamisvormidega;

b)      tähtaegadega;

c)      faktide, tõendite ja tõendavate dokumentide üksikasjadega, mis tuleb esitada koos taotluse või nõudega;

d)      üldsusele traditsioonilise nimetuse kättesaadavaks tegemist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega.

2.           Komisjon otsustab rakendusaktidega, kas kiita heaks või lükata tagasi traditsioonilise nimetuse kaitse- või muutmistaotlus või kaitse tühistamine.

3.           Komisjon näeb rakendusaktidega ette selliste traditsiooniliste nimetuste kaitse, mille kaitsetaotlus on heaks kiidetud, eelkõige liigitades need vastavalt artiklile 89 ning avaldades mõiste ja/või kasutustingimused.

4.           Käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 3 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 93 Muud rakendusvolitused

Kui vastuväidet käsitatakse vastuvõetamatuna, otsustab komisjon rakendusaktidega vastuväite vastuvõetamatuna tagasi lükata.

3. jagu Märgistamine ja esitusviis veinisektoris

Artikkel 94 Mõiste

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)          „märgistamine” – kõik tootega seotud ja sellele viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid mis tahes pakenditel, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelaetikettidel;

b)           „esitus” – mis tahes teave, mis edastatakse tarbijatele asjaomase toote pakendi abil, sealhulgas pudelite kuju ja tüübi abil.

Artikkel 95 Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse märgistamise ja esitusviisi suhtes direktiivi 2008/95/EÜ, nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ,[39] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ[40] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ[41].

Artikkel 96 Kohustuslikud elemendid

1.           Nende VI lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

a)      viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VI lisa II osaga;

b)      kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:

i)        termin „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” ning

ii)       kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;

c)      tegelikku alkoholisisaldust mahuprotsentides;

d)      märge lähtekoha kohta;

e)      märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

f)       imporditud veinide puhul märget importija kohta ning

g)      vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

2.           Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

3.           Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” jätta välja järgmistel juhtudel:

a)      kui etiketil on esitatud artikli 89 punktis a määratletud traditsiooniline nimetus;

b)      komisjoni poolt artikli 160 kohaselt vastuvõetud delegeeritud aktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.

Artikkel 97 Vabatahtlikud elemendid

1.           VI lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil kasutatakse järgmisi vabatahtlikke elemente:

a)      aastakäik;

b)      ühe või mitme viinamarjasordi nimi;

c)      suhkrusisaldusele osutavad terminid muude kui artikli 96 lõike 1 punktis g osutatud veinide puhul;

d)      kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul artikli 89 punktis b osutatud traditsioonilised nimetused;

e)      kaitstud päritolunimetusele või kaitstud geograafilisele tähisele osutav liidu sümbol;

f)       teatavatele tootmismeetoditele viitavad terminid;

g)      kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist kandvate veinide puhul muu sellise geograafilise koha nimi, mis on väiksem või suurem kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond.

2.           Seoses käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud elementide kasutamisega veinide puhul, millel puudub kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, ning piiramata artikli 77 lõike 3 kohaldamist:

a)      kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada sertifitseerimise, heakskiitmise ja kontrolli menetlused, millega tagatakse asjaomase teabe õigsus;

b)      võivad liikmesriigid mittediskrimineerivate ja objektiivsete kriteeriumide alusel ning konkurentsi arvesse võttes koostada kõrvale jäetavate veiniviinamarjasortide loetelud nende territooriumil veiniviinamarjasortidest toodetava veini suhtes, eelkõige kui:

i)        esineb oht, et tarbija võib segi ajada veini tegeliku päritolu, sest vastav veiniviinamarjasort on lahutamatult seotud olemasoleva kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega;

ii)       kontrollimine ei oleks kulutõhus, kuna vastav veiniviinamarjasort moodustab väga väikese osa liikmesriigi viinamarjaistandustest;

c)      ei anna eri liikmesriikidest pärit veinide segamine õigust veiniviinamarjasordi märgistamiseks, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid lepivad kokku teisiti ja tagavad vastavate sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste teostatavuse.

Artikkel 98 Keeled

1.           Artiklites 96 ja 97 osutatud sõnadega väljendatud kohustuslikud ja vabatahtlikud elemendid esitatakse ühes või enamas liidu ametlikus keeles.

2.           Olenemata lõikest 1 esitatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus või artikli 89 punktis b osutatud traditsiooniline nimetus etiketil selle riigi keeles või keeltes, kus kaitse kehtib.

Kui kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste või riiklike erinimetuste puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, siis võib asjaomane nimetus olla esitatud ka ühes või enamas liidu ametlikus keeles.

Artikkel 99 Delegeeritud volitused

1.           Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2–6 loetletud meetmete kohta.

2.           Võttes arvesse vajadust tagada märgistamise ja esitusviisiga seotud horisontaaleeskirjadega vastavus ning selleks, et võtta arvesse veinisektori eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta mõisted, eeskirjad ja piirangud seoses:

a)      esitusviisiga ja muude kui käesoleva alajaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;

b)      kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:

i)        kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii)       ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused;

iii)      sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;

iv)      sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 96 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega, ning

v)       keelte kasutamise sätted;

c)      vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:

i)        vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii)       sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;

d)      esitusviisiga, millega on hõlmatud:

i)        teatavate pudelikujude kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;

ii)       vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;

iii)      sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;

iv)      keelte kasutamise sätted.

3.           Võttes arvesse vajadust tagada käesoleva jaoga ettenähtud sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste tõhusus, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed.

4.           Võttes arvesse vajadust kaitsta ettevõtjate seaduslikke huve, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu eeskirjad seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutise märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele.

5.           Võttes arvesse vajadust vältida ettevõtjate kahjustamist, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu üleminekusätted seoses veinidega, mis on viidud turule ja märgistatud enne 1. augustit 2009.

6.           Võttes arvesse vajadust arvestada liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kauplemise eripära, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada erandid käesolevast jaost seoses liidu ja kolmandate riikide vahelise kauplemisega.

Artikkel 100 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed seoses menetluste ja tehniliste kriteeriumidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

II PEATÜKK ÜKSIKUTE SEKTORITE SUHTES KEHTIVAD ERISÄTTED

1. jagu Suhkur

Artikkel 101

Suhkrusektori kokkulepped

1.           Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi, sealhulgas külvieelseid tarnelepinguid, reguleerivad liidu suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajate ning liidu suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kirjalikud kokkulepped.

2.           Võttes arvesse suhkrusektori eripära, antakse komisjonile vastavalt artiklile 160 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingutingimustega.

2. jagu Vein

Artikkel 102 Istandusregister ja tootmisvõimsuse ülevaade

1.           Liikmesriigid peavad istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta.

2.           Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus kogu viinapuude kasvuala, kuhu on istutatud artikli 63 lõike 2 kohaselt liigitatavad veiniviinamarjasordid, ei ole suurem kui 500 hektarit.

3.           Liikmesriigid, kes vastavalt artiklile 44 näevad oma toetusprogrammides ette viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ajakohastatud ülevaate.

4.           Võttes arvesse vajadust, et liikmesriikidel oleks lihtsam jälgida ja kontrollida tootmisvõimsust, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega istandusregistri ulatuse ja sisu ning vastavate erandite kohta.

5.           Pärast 1. jaanuari 2016 võib komisjon rakendusaktiga otsustada, et lõpetatakse käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaldamine. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 103 Saatedokumendid ja register

1.           Veinisektori tooteid võib liidus ringlusse lubada koos ametlikult kinnitatud saatedokumendiga.

2.           Füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, kes valdavad seoses oma ettevõtlustegevusega veinisektori tooteid, eriti tootjad, villijad ja töötlejad, samuti hulgikauplejad, peavad kõnealuste toodete kohta kauba sissetulemise ja väljaminemise registreid.

3.           Võttes arvesse vajadust lihtsustada veinitoodete transporti ja selleks et liikmesriikidel oleks seda lihtsam kontrollida, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)      saatedokumenti ja selle kasutamist käsitlevad eeskirjad;

b)      tingimusi, mille kohaselt kehtib saatedokument kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise tõendina;

c)      registri pidamise ja kasutamise kohustust;

d)      registripidajat ning registri pidamise kohustusest vabastamist;

e)      registrisse tehtavaid kandeid.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu:

a)      registrite koostamist, nendesse kantud tooteid, registrisse tehtavaid kandeid, tähtaegu ja registrite lõpetamist käsitlevaid eeskirju;

b)      meetmeid, mille kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks määrama kadude suurimad lubatud protsendimäärad;

c)      registrite pidamise üld- ja üleminekusätteid;

d)      eeskirju, millega määratakse kindlaks saatedokumentide säilitamise ja registrite pidamise aeg.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3. jagu Piim ja piimatooted

Artikkel 104 Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris

1.           Kui liikmesriik otsustab, et iga toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, peab see vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Esimeses lõigus kirjeldatud juhul otsustab asjaomane liikmesriik ka seda, kas poolte vahel peab olema sõlmitud kirjalik leping iga tarneetapi kohta, kui toorpiima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu. Koguja on ettevõtja, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.

2.           Leping:

a)      sõlmitakse enne tarnimist;

b)      sõlmitakse kirjalikult ning

c)      hõlmab eelkõige järgmisi elemente:

i)        tarne eest makstav hind, mis:

– ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

– muutub üksnes lepingus sätestatud tegurite osas, eelkõige turunäitajatel põhineva turuolukorra ja tarnitavate koguste ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumise puhul;

ii)       kogus, mida võidakse tarnida ja/või tarnitakse ja tarnete ajakava ning

iii)      lepingu kestus, mis võib hõlmata määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega.

3.           Erandina lõikest 1 ei ole leping nõutav, kui põllumajandustootja tarnib toorpiima töötlejale, milleks on ühistu, mille liige põllumajandustootja on ja mille põhikirjas sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktidega a, b ja c sarnane mõju.

4.           Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.

5.           Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu vajalikud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 105 Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris

1.           Artikli 106 alusel tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonid võivad pidada põllumajandustootjatest liikmete nimel kogu ühise toodangu või selle osa suhtes läbirääkimisi lepingute üle, milles käsitletakse toorpiima tarnet põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale või kogujale artikli 104 lõike 1 teise lõigu tähenduses.

2.           Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a)      olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

b)      olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühise toodangu jaoks sama või mitte;

c)      tingimusel, et tootjaorganisatsiooni poolt läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa:

i)        3,5 % liidu kogutoodangust ning

ii)       33 % tootjaorganisatsiooni poolt läbirääkimistega hõlmatud konkreetse liikmesriigi kogutoodangust ning

iii)      33 % kõikide tootjaorganisatsiooni poolt läbirääkimistega hõlmatud liikmesriikide kogutoodangust;

d)      tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle, ning

e)      tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb.

3.           Käesoleva artikli kohaldamisel tõlgendatakse viidet tootjaorganisatsioonidele viitena tootjaorganisatsioonide liitudele. Võttes arvesse vajadust tagada nende liitude nõuetekohane jälgimine, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse selliste liitude tunnustamise tingimusi.

4.           Erandina lõike 2 punkti c alapunktidest ii ja iii ning isegi siis, kui 33 % künnist ei ületata, võib teises lõigus osutatud pädev asutus üksikjuhtudel otsustada, et tootjaorganisatsioon ei või läbirääkimisi pidada, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsis püsimiseks või selleks, et ära hoida väikeste ja keskmise suurusega toorpiima töötlejatele tekitatavat tõsist kahju liikmesriigis.

Esimeses lõigus osutatud otsuse teeb komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 14 osutatud läbirääkimiste nõuandemenetluse kohaselt vastuvõetud rakendusaktiga selliste läbirääkimiste kohta, mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi toodangut. Muudel juhtudel teeb otsuse läbirääkimistega hõlmatud toodangu kohta liikmesriigi pädev asutus.

Esimeses ja teises lõigus osutatud otsuseid ei kohaldata enne asjaomastele ettevõtjatele teatamise tähtpäeva.

5.           Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „riiklik konkurentsiasutus” – määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud asutus;

b)      „VKE” – mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

III PEATÜKK Tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid

1. jagu Mõiste ja tunnustamine

Artikkel 106 Tootjaorganisatsioonid

Liikmesriigid tunnustavad taotluse korral tootjaorganisatsioone, mis:

a)           koosnevad tootjatest, kes kuuluvad artikli 1 lõikes 2 loetletud mis tahes sektorisse;

b)           on asutatud tootjate algatusel;

c)           järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

i)       selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

ii)       tarnete koondamine ja liikmete toodete turustamine;

iii)      tootmiskulude optimeerimine ja omahindade tasakaalustamine;

iv)      säästvate tootmismeetodite ja turuarengute uuringute tegemine;

v)      keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia kasutamise edendamine ning selleks tehnilise abi osutamine;

vi)      kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks või arendamiseks ning

vii)     loodusvarade säästvase kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;

d)           asjaomasel turul valitseva seisundi puudumine, välja arvatud juhul, kui see on vajalik aluslepingu artikli 39 eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 107 Tootjaorganisatsioonide liidud

Liikmesriigid tunnustavad taotluse korral artikli 1 lõikes 2 loetletud mis tahes sektorisse kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel.

Vastavalt artikli 114 lõike 1 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide liitude kõiki tegevusi ja funktsioone.

Artikkel 108 Tootmisharudevahelised organisatsioonid

1.           Liikmesriigid tunnustavad taotluse korral artikli 1 lõikes 2 loetletud mis tahes sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)      koosnevad ühes või mitmes sektoris toodete tootmise, kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest;

b)      on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

c)      järgivad konkreetset eesmärki, millega võib olla hõlmatud vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

i)        tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas statistilised andmed hindade, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsid võimalike edasiste turusuundumuste kohta piirkondlikul või riiklikul tasandil;

ii)       toodete turuletoomise parema koordineerimise toetamine, eelkõige turu-uuringute abil;

iii)      liidu eeskirjadele vastavate standardsete lepinguvormide koostamine;

iv)      toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine;

v)       teabe kogumine ja uuringute teostamine, et tõhustada, parandada ja kohandada tootmist turunõuete ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega toodete konkreetsed omadused, ning keskkonnakaitsega;

vi)      võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite ja muude lisandite kasutamise piiramiseks ning tootekvaliteedi säilitamise ja mulla ning vee kaitse tagamiseks;

vii)     kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

viii)    mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste potentsiaali kasutamine, kaitsmine ja edendamine;

ix)      integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetoditeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

x)       toodete tervisliku tarbimise soodustamine ning alkoholi kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xi)      müügiedendusmeetmete võtmine, eelkõige kolmandates riikides.

2.           Oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul võib lõike 1 punktis c osutatud konkreetse eesmärgiga olla hõlmatud ka vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

a)      liikmete toodangu tarnimise ja turustamise koondamine ja koordineerimine;

b)      tootmise ja töötlemise ühiselt kohandamine turu nõudmisele ja toote täiustamine;

c)      tootmise ja töötlemise tõhustamise ja täiustamise edendamine.

Artikkel 109 Ettevõtjate organisatsioonid

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad oliiviõli ja lauaoliivide sektori ettevõtjate organisatsioonid tunnustatud tootjaorganisatsioone, tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioone või muude ettevõtjate tunnustatud organisatsioone või nende liite.

2. jagu Eeskirjade laiendamine ja kohustuslikud sissemaksed

Artikkel 110 Eeskirjade laiendamine

1.           Kui liikmesriigi teatavas piirkonnas või teatavates piirkondades tegutsevat tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsiooni liitu või tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmist või müüki või töötlemist esindavana, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes ei kuulu sellesse organisatsiooni või liitu.

2.           „Majanduspiirkond” – kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnev geograafiline ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.

3.           Liikmesriigi majanduspiirkonnas või asjaomastes piirkondades tegutsevat organisatsiooni või liitu käsitatakse esindavana, kui:

a)      see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis- või müügi- või töötlemismahust:

i)        puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või

ii)       muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning

b)      see moodustab tootjaorganisatsiooni puhul rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.

Kui teistele ettevõtjatele organisatsiooni või organisatsioonide liidu eeskirjade laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte majanduspiirkonda, peab organisatsioon või organisatsioonide liit tõendama esimeses lõigus osutatud esindavuse minimaalset taset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases majanduspiirkonnas ühendab.

4.           Eeskirjadega, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib taotleda lõike 1 kohaselt, täidetakse ühte järgmistest eesmärkidest:

a)      aruandlus toodangu ja turu kohta;

b)      liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;

c)      liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;

d)      turustamiseeskirjad;

e)      keskkonnakaitse eeskirjad;

f)       meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;

g)      meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;

h)      toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;

i)       uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks,

j)       eelkõige taimekaitsevahendite või veterinaartoodete kasutamise vähendamist ning mulla ja keskkonna kaitset tagavate viljelusmeetodite uuringud;

k)      pakendamise ja esitusviisi minimaalsete kvaliteediomaduste ja miinimumnormide määratlemine;

l)       sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve.

Kõnealuste eeskirjadega ei tekitata kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele, neil ei ole ühtegi artikli 145 lõikes 2 loetletud mõju ega ole need muul moel vastuolus liidu või riiklike kehtivate eeskirjadega.

Artikkel 111 Mitteliikmetelt saadav rahaline toetus

Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsiooni liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 110 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu isikutele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik otsustada, et üksikisikud või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles sellised osamaksed on ette nähtud kõnealuste meetmete kohaldamisest tekkivate kulude katmiseks.

3. jagu Pakkumise kohandamine

Artikkel 112 Pakkumise turunõuetega kohandamist hõlbustavad meetmed

Võttes arvesse vajadust soodustada artiklites 106–108 kirjeldatud organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumise kohandamist turunõuetega, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevust, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes järgmisi meetmeid:

a)           kvaliteedi parandamine;

b)           parema tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse edendamine;

c)           turuhinnadünaamika registreerimise hõlbustamine;

d)           kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside tegemise lubamine.

Artikkel 113 Turustamiseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid, eelkõige artikli 108 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsustega, kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju.

Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega ja need ei tohi:

a)           olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

b)           lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

c)           teha kättesaamatuks üldiselt saadaoleva aastakäigu ülemäärast osa;

(d)          luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja liidu sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.

4. jagu Menetluseeskirjad

Artikkel 114 Delegeeritud volitused

Võttes arvesse vajadust tagada, et tootjaorganisatsioonide, oliiviõli ja lauaoliivide sektori ettevõtjate organisatsioonide ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide eesmärgid ja ülesanded oleksid selgelt määratletud, nii et see aitaks tõhustada selliste organisatsioonide meetmeid, antakse komisjonile seoses tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ning ettevõtjate organisatsioonidega artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte:

a)           konkreetse eesmärgi kohta, mida kõnealused organisatsioonid ja liidud võivad ja peavad või ei tohi täita, sealhulgas erandid artiklis 106–109 sätestatud eesmärkidest;

b)           selliste organisatsioonide ja liitude põhikirja, tunnustamise, struktuuri, iseseisva õigusvõime, liikmelisuse, suuruse, aruandluse ja tegevuste, artikli 106 punktis d osutatud tootajoragnisatsiooni sellise tunnustamisnõude kohta, et tal puudub asjaomasel turul valitsev seisund, välja arvatud juhul, kui see on vajalik aluslepingu artikli 39 eesmärkide saavutamiseks, ning tunnustamise mõju, tunnustuse tühistamise ning ühinemiste kohta;

c)           riikidevaheliste organisatsioonide ja liitude kohta, sealhulgas käesoleva artikli punktides a ja b osutatud eeskirjad;

d)           tootjaorganisatsioonide ja nende liitude allhangete ja tehniliste vahendite hankimise kohta;

e)           tootjaorganisatsioonide ja liitude poolt turustatava toodangu miinimummahu või -väärtuse kohta;

f)            organisatsioonivälistele isikutele organisatsioonide teatavate artikli 110 kohaste eeskirjade laiendamise ja selliste isikute artiklis 111 osutatud kohustusliku registreerimistasu kohta, sealhulgas rangemate tootmiseeskirjade nimekiri, mida tohib artikli 110 lõike 4 punkti b kohaselt laiendada; esindatavusega seotud täiendavate nõuete kohta; asjaomaste majanduspiirkondade kohta, sealhulgas kõnealuste piirkondade mõiste kontroll komisjoni poolt; minimaalse ajavahemiku kohta, mille jooksul peaksid eeskirjad enne nende laiendamist kehtima; selliste isikute või organisatsioonide kohta, kelle suhtes võib eeskirju või rahastamist kohaldada; ning olukorra kohta, mille puhul komisjon võib nõuda eeskirjade laiendamise või kohustuslike sissemaksete tagasilükkamist või tühistamist.

Artikkel 115

Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vajalikud meetmed seoses käesoleva peatükiga, eelkõige seoses artiklites 110 ja 112 osutatud meetmete rakendamist käsitlevate menetluste ja tehniliste tingimustega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 116

Muud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu üksikotsused, et:

a)           artikli 114 punkti c kohaselt vastuvõetud eeskirjade alusel tunnustada rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevaid organisatsioone;

b)           keelduda tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamisest või tunnistada tunnustus kehtetuks, tunnistada kehtetuks eeskirjade laiendamine või kohustuslikud sissemaksed, kiita heaks artikli 114 punkti f kohaselt vastu võetud eeskirjade alusel liikmesriikide teatatud majanduspiirkondade muutmine või teha otsuseid selle kohta.

III OSA KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

I PEATÜKK Impordi- ja ekspordilitsentsid

Artikkel 117 Üldeeskirjad

1.           Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi, tuleb vabasse ringlusse lubamiseks importimisel või ühe või mitme põllumajandustoote liitu või liidust eksportimisel esitada litsents, võttes arvesse litsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige asjaomaste toodetega kauplemise üle järelevalve pidamisel.

2.           Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asukohast liidus, kui aluslepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt vastuvõetud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti ning ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud meetmeid.

3.           Litsentsid kehtivad kogu liidus.

Artikkel 118 Delegeeritud volitused

1.           Võttes arvesse kaubanduse ja turu arengut, asjaomase turu vajadusi ning asjaomaste toodete impordi üle peetavat järelevalvet, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks:

a)      põllumajandustoodete loetelu, mille puhul nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi esitamist;

b)      juhtumid ja olukorrad, mil impordi- või ekspordilitsentsi ei pea esitama. See on seotud eelkõige asjaomaste toodete tollistaatuse, järgitava kauplemiskorra, tegevuse eesmärkide, taotleja õigusliku seisundi ja asjakohaste kogustega.

2.           Võttes arvesse vajadust määratleda litsentside süsteemi põhielemente, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)      litsentsiga kaasnevate õiguste ja kohustuste ning selle õiguslike tagajärgede määratlemist, tolerants impordi- või ekspordikohustuse suhtes, ning kui see on kohustuslik, päritoluriigi ja lähtekoha märkimist;

b)      selle sätestamist, et impordilitsentsi väljaandmisel või vabasse ringlusse lubamisel tuleb esitada kolmanda riigi või asutuse väljaantud dokument, millega tõendatakse muu hulgas toodete päritolu, ehtsust ja kvaliteediomadusi;

c)      litsentsi üleandmise suhtes kohaldatavate eeskirjade või kõnealuse üleandmise piirangute kehtestamist;

d)      litsentsisüsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe seisukohalt vajalike eeskirjade kehtestamist ning selliste olukordade määratlemist, mil liikmesriikide vahel on vaja konkreetset haldusabi pettuse ja rikkumiste ärahoidmiseks või sellega tegelemiseks;

e)      selliste juhtumite ja olukordade määratlemist, mille puhul nõutakse või ei nõuta tagatise esitamist, et tagada toodete import või eksport litsentsi kehtivusaja jooksul.

Artikkel 119 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu vajalikud meetmed seoses käesoleva jaoga, sealhulgas eeskirjad:

a)           taotluste esitamise ning litsentside väljaandmise ja nende kasutamise kohta;

b)           litsentsi kehtivusaja ja esitatava tagatise suuruse kohta;

c)           tõendeid selle kohta, et litsentside kasutamise suhtes esitatud nõuded on täidetud;

d)           asendus- ja duplikaatlitsentside väljaandmise kohta;

e)           litsentside menetlemise kohta liikmesriikide poolt ja süsteemi haldamiseks vajaliku teabevahetuse kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 120 Muud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega:

a) piirata koguseid, mille kohta litsentsid võivad olla välja antud;

b) lükata taotletud kogused tagasi ning

c) suurte koguste taotlemise korral peatada taotluste esitamine turu haldamiseks.

II peatükk Imporditollimaks

Artikkel 121 Rahvusvaheliste kokkulepete rakendamine

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed selliste rahvusvaheliste kokkulepete rakendamiseks, mis on sõlmitud aluslepingu artikli 218 kohaselt või alusepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt vastuvõetud mis tahes muu õigusakti või ühise tollitariifistiku kohaselt seoses põllumajandustoodete imporditollimaksude arvutamisega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 122 Piiril kehtiva hinna süsteem puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja ning veinisektori teatavate toodete puhul

1.           Puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögiviljasektori toodete ning viinamarjamahla ja virrete suhtes ühise tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamisel on kaubasaadetise hind piiril võrdne selle saadetise tolliväärtusega, mis on arvutatud vastavalt 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[42] sätetele ja 2. juuli 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[43].

2.           Tolliseadustiku rakendussätete artikli 248 kohaldamisel hõlmavad tolliametite teostatavad kontrollid selleks, et teha kindlaks, kas tagatis tuleks esitada, tolliväärtuse kontrolli asjaomaste toodete ühikuväärtuse suhtes, nagu on osutatud tolliseadustiku artikli 30 lõike 2 punktis c.

3.           Võttes arvesse süsteemi tõhusust, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tolliasutuse tehtavate kontrollidega kontrollitakse täiendavalt või alternatiivina tolliväärtust ühikuväärtuse suhtes, sealhulgas tolliväärtuse kontrolli muu väärtuse suhtes.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud muu väärtuse arvutamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 123 Täiendavad imporditollimaksud

1.           Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata teravilja-, riisi-, suhkru-, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ning banaanisektori tooted, samuti viinamarjamahlast ja viinamarjavirdest tooted, mille suhtes kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kui neid tooteid imporditakse ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumääraga, et vältida või kõrvaldada nende toodete impordist liidu turule avalduvat ebasoodsat mõju, kui:

a)      imporditakse hinnaga, mis on liidu poolt WTO-le teatatud hinnast („käivitushinnast”) madalam või

b)      impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme („käivituskoguse”).

Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordi protsendina vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.           Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt liidu turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

3.           Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks kõnealuse kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või liidu impordituru hindade suhtes.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 124 Muud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega:

a)           määrata kindlaks imporditollimaks kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud aluslepingu artikli 218 ja ühise tollitariifistiku kohaselt sõlmitud ning käesoleva määruse artikli 121 kohaselt vastuvõetud rahvusvahelistes kokkulepetes;

b)           määrata kindlaks tüüpilised hinnad ja käivituskogused täiendavate imporditollimaksude kohaldamiseks artikli 123 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vastu võetud eeskirjade raames.

III peatükk Tariifikvootide haldamine ja impordi erirežiim kolmandate riikide poolt

Artikkel 125 Tariifikvoodid

1.           Põllumajandustoodete impordi tariifikvoodid liidus (või selle osas) vabasse ringlusse lubamiseks või liidu põllumajandustoodete kolmandatesse riikidesse impordi tariifikvoodid, mida liit peab aluslepingu artikli 218 kohaselt või vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 2 vastuvõetud mõne muu õigusakti kohaselt sõlmitud kokkuleppest tulenevalt osaliselt või täielikult haldama, avatakse ja/või hallatakse vastavalt vajadusele komisjoni poolt delegeeritud ja rakendusaktidega vastavalt artiklitele 126–128.

2.           Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a)      meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b)      meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod”);

c)      meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetodit” kasutades).

3.           Vastuvõetud haldamismeetodi puhul:

a)      võetakse vajaduse korral impordi tariifikvootide jaoks arvesse liidu turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu valvamise vajadust, või

b)      lubatakse vajaduse korral ekspordi tariifikvootide jaoks asjaomase kvoodi kohaste kõigi võimaluste täielikku kasutamist.

Artikkel 126 Delegeeritud volitused

1.           Võttes arvesse vajadust tagada võrdne ligipääs saadaolevatele kogustele ning ettevõtjate võrdne kohtlemine impordi tariifikvoodi raames, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)      määrata tingimusi ja abikõlblikkuse nõudeid, mida ettevõtja peab täitma impordi tariifikvoodi raames taotluse esitamisel; asjaomaste sätetega võib nõuda minimaalset kogemust kauplemisel kolmandate riikide ja samaväärsete territooriumidega või töötlemistoimingu puhul minimaalset kogemust, mis on väljendatud miinimumkoguse ja minimaalse ajavahemikuga vastavas turusektoris; kõnealused sätted võivad hõlmata erieeskirju, et võtta arvesse teatava sektori vajadusi ja kehtivat tava ning töötleva tööstuse kasutusi ja vajadusi;

b)      võtta vastu sätted seoses õiguste üleandmisega ettevõtjate vahel ja vajaduse korral üleandmise piirangutega impordi tariifikvootide haldamisel;

c)      nõuda imporditariifikvootide süsteemis osalemise korral tagatise esitamist;

d)      võtta vastu mis tahes konkreetseid eripära, nõudeid või piiranguid käsitlevad vajalikud sätted, mida kohaldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes või artikli 125 lõikes 1 osutatud muus õigusaktis sätestatud tariifikvootide suhtes.

2.           Võttes arvesse vajadust tagada, et kui eksporditakse tooteid, mis liidu poolt vastavalt aluslepingu artiklile 218 sõlmitud kokkulepete kohaselt võivad kolmandasse riiki impordil kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud, antakse komisjonile käesoleva määruse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega nõutakse, et liikmesriikide pädevad asutused annavad nõudmise korral ja asjakohase kontrolli järel välja dokumendi, mille alusel tõendatakse, et tingimused on täidetud eksporditavate toodete puhul, mis kolmandasse riiki impordil võivad kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud.

Artikkel 127 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

1.           Komisjon võib rakendusaktidega sätestada:

a)      aasta tariifikvoodid, mis on vajaduse korral aasta lõikes sobivalt jaotatud, ning määrab kindlaks kasutatava haldusmeetodi;

b)      eeskirjad selliste erisätete kohaldamiseks, mis on impordi- või ekspordikorra vastuvõtmist käsitleva lepingu või õigusaktiga ette nähtud, eelkõige seoses:

i)        tagatistega, mis kinnitavad toote iseloomu, lähtekohta ja päritolu;

ii)       punktis i osutatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamisega;

iii)      ekspordiriigi väljaantud dokumendi esitamisega;

iv)      toodete sihtkoha ja kasutamisega;

c)      litsentside või lubade kehtivusaja;

d)      tagatise suuruse;

e)      litsentside kasutamise ning vajaduse korral erieeskirjad eelkõige seoses impordilitsentside taotluste esitamise ja tariifikvootide raames antava loa tingimustega;

f)       artikli 126 lõikes 2 osutatud dokumendiga seotud vajalikud meetmed.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 128 Muud rakendusvolitused

1.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted menetluse juhtimiseks, et tagada, et tariifikvootide raames saadaolevaid koguseid ei ületata, määrates eelkõige iga taotluse puhul kindlaks jaotuskoefitsiendi, kui saadaolevad kogused on ammendatud, ning lükates tagasi menetluses olevad taotlused ja peatades vajaduse korral taotluste esitamise.

2.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu sätted kasutamata koguste ümberjaotamiseks.

IV peatükk Teatavate toodete importi käsitlevad erisätted

Artikkel 129 Kanepi import

1.           Järgmisi tooteid võib liitu importida juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluv harilik kanep vastab määruse (EL) nr […] (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) artikli 25 lõikes 3 ja artikli 28 punktis h sätestatud tingimustele;

b)      CN-koodi 1207 99 15 alla kuuluvate külvamiseks ette nähtud kanepisortide seemnega on kaasas tõend selle kohta, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa määruse (EL) nr […] (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) artikli 25 lõike 3 ja artikli 28 punkti h kohaselt kindlaksmääratud piirnormi;

c)      CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid impordivad üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, tagamaks et neid seemneid ei kasutata külvamiseks.

2.           Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende rangemate eeskirjade kohaldamist, mille liikmesriigid on vastu võtnud kooskõlas ELi toimimise lepinguga ning WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustustega.

Artikkel 130 Importtoodete suhtes kohaldatavad erandid ning eritagatis veinisektoris

Seoses liidu rahvusvaheliste kohustustega võib importtoodete suhtes VII lisa II osa B jao punktist 5 või C jaost kohaldatavaid erandeid võtta vastu aluslepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt.

VII lisa II osa B jao punkti 5 suhtes kohaldatava erandi puhul annavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et:

a)           toodete suhtes ei ole erandeid kohaldatud või,

b)           kui toodete suhtes on erandeid kohaldatud, siis ei ole neist veini valmistatud, või kui toodetest on veini valmistatud, siis lõpptooted on nõuetekohaselt märgistatud.

Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, sealhulgas tagatise summad ning nõuetekohane märgistus. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

V peatükk Kaitse ja seestöötlemine

Artikkel 131 Kaitsemeetmed

1.           Komisjon võtab kaitsemeetmed liitu impordi suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning kooskõlas nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 260/2009 (impordi ühiste eeskirjade kohta)[44] ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 625/2009 (teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta)[45].

2.           Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu muude õigusaktidega ning nõukogu muude õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, võtab komisjon aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega ettenähtud kaitsemeetmed liitu impordi suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

              Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse rakendusaktidega vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

              Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Liikmesriikidele teatatakse vastuvõetud meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

4.           Komisjon võib rakendusaktidega tühistada või muuta käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud liidu kaitsemeetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

              Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 132 Töötlemise ja seestöötlemise tolliprotseduuri peatamine

1.           Kui töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduur häirib või võib häirida liidu turgu, võib komisjon rakendusaktidega liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veini-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja põllumajandusliku päritolu etüülalkoholi sektori toodete suhtes. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

              Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse rakendusaktidega vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

              Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Liikmesriikidele teatatakse vastuvõetud meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

2.           Ühise turukorralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses võivad Euroopa Parlament ja nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata seestöötlemise korra kasutamise lõikes 1 osutatud toodete suhtes.

VI peatükk Eksporditoetused

Artikkel 133 Reguleerimisala

1.           Maailmaturu noteeringutel või hindadel põhineva ekspordi võimaldamiseks vajalikul määral ja aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevates piirides võib maailmaturu noteeringute või hindade ja liidu hindade vahe katta eksporditoetusega järgmiste toodete puhul:

a)      järgmiste sektorite tooted, mida eksporditakse töötlemata kujul:

i)        teraviljad;

ii)       riis;

iii)      suhkur: seoses I lisa III osa punktides b–d ja g loetletud toodetega;

iv)      veise- ja vasikaliha;

v)       piim ja piimatooted;

vi)      sealiha;

vii)     munad;

viii)    linnuliha;

b)      käesoleva lõike punkti a alapunktides i–iii, v ja vii loetletud tooted, mida eksporditakse töödeldud kaupade kujul vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1216/2009 (millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord),[46] ning I lisa X osa punktis b loetletud suhkrut sisaldavate toodete kujul.

2.           Töödeldud kaupade kujul eksporditavate toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui eksporditoetused samade toodete puhul, mida eksporditakse töötlemata kujul.

3.           Komisjon võtab rakendusaktidega käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 134 Eksporditoetuse jaotamine

Kogused, mida võib eksporditoetusega eksportida, määratakse meetodiga, mis:

a)           on kõige asjakohasem toote iseloomu ja vastava turusituatsiooni seisukohalt ning mis võimaldab olemasolevate vahendite kõige tulemuslikumat kasutamist, võttes arvesse liidu ekspordi tõhusust ja korraldust ning selle mõju turu tasakaalule, põhjustamata sealjuures asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, eelkõige suurte ja väikeste ettevõtjate vahel;

b)           on ettevõtjate jaoks halduslikult kõige vähem koormav, võttes arvesse haldusnõudeid.

Artikkel 135 Eksporditoetuse kindlaksmääramine

1.           Samu eksporditoetusi kohaldatakse samade toodete suhtes kogu liidus. Need võivad erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

2.           Nõukogu võtab aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt toetuse kindlaksmääramise meetmed.

Artikkel 136 Eksporditoetuse andmine

1.           Artikli 133 lõike 1 punktis a loetletud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes taotluse ja ekspordilitsentsi esitamisel.

2.           Artikli 133 lõike 1 punktis a loetletud toodete suhtes kohaldatakse seda toetusmäära, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval või seda, mis tulenes asjaomasest pakkumismenetlusest, ning diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib nimetatud päeval:

a)      litsentsil näidatud sihtkoha puhul või

b)      tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil näidatud sihtkohast; sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

Komisjon võib rakendusaktidega võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse kuritarvitamise vältimiseks. Kõnealused meetmed võivad eelkõige olla seotud avalduse esitamise menetlusega.

3.           Võttes arvesse vajadust tagada aluslepingu I lisas loetletud toodete ja sellistest toodetest töödeldud toodete eksportijatele võrdne juurdepääs eksporditoetusele, antakse komisjonile käesoleva määruse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 käesoleva määruse artikli 133 lõike 1 punktis b osutatud kaupade suhtes.

Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva lõike kohaldamiseks vajalikud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4.           Toetust makstakse järgmiste asjaolude tõendamisel:

a)      tooted on liidu tolliterritooriumilt välja viidud vastavalt tolliseadustiku artiklis 161 osutatud ekspordiprotseduurile;

b)      diferentseeritud toetuse korral on tooted imporditud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille puhul oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 2 punkti b kohaldamist.

Artikkel 137 Elusloomade eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

1.           Veise- ja vasikalihasektori toodete osas peavad elusloomade eksporditoetuse andmisel ja maksmisel olema täidetud tingimused, mis on kehtestatud liidu õigusaktidega, milles käsitletakse loomade heaolu ja eelkõige loomade kaitset vedamise ajal.

2.           Võttes arvesse vajadust innustada eksportijad, et järgiksid loomade heaolu nõudeid ja pädevad asutused saaksid kontrollida eksporditoetuste kasutamise õigsust, kui eksporditoetuste saamine eeldab loomade heaolu nõuete järgimist, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse loomade heaolu nõuete järgimist väljaspool liidu tolliterritooriumi, sealhulgas sõltumatute kolmandate isikute kaasamine.

3.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 138 Ekspordipiirangud

Aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid koguselisi kohustusi täidetakse selliste ekspordilitsentside alusel, mis antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks, mida kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et tagada koguseliste kohustuste täitmine, sealhulgas ekspordilitsentside väljaandmise lõpetamine või piiramine juhul, kui kõnealuseid koguselisi kohustusi on ületatud või võidakse ületada. WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega seoses ei mõjuta võrdlusperioodi lõpp ekspordilitsentside kehtivust.

Artikkel 139 Delegeeritud volitused

1.           Komisjonile antakse artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 6 loetletud meetmete kohta.

2.           Võttes arvesse vajadust tagada, et ettevõtjad täidaksid oma kohustusi hankemenetlustes osalemisel, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega esmanõude litsentsi tagatiste vabastamiseks hankemenetluses olevate eksporditoetuste puhul.

3.           Võttes arvesse vajadust vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, võib komisjon delegeeritud aktidega kehtestada sellised künnised, millest allpool ei nõuta ekspordilitsentsi väljaandmist või esitamist, ning määrata sihtkohad või tegevused, mille puhul ekspordilitsentsi esitamise kohustusest erandi tegemine võib olla õigustatud, ning lubada õigustatud oludes ekspordilitsentsi andmist tagantjärele.

4.           Võttes arvesse vajadust järgida praktilisi olukordi, mille puhul võib eksporditoetusi maksta täiel või osalisel määral, ning selleks et aidata ettevõtjatel ületada periood taotlemise ja eksporditoetuse lõppmakse vahel, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta meetmed seoses:

a)      mõne muu kuupäevaga eksporditoetuse maksmiseks;

b)      eksporditoetuse maksmise tagajärgedega, kui tootekood või litsentsil esitatud sihtkoht ei vasta tegelikule tootele või sihtkohale;

c)      eksporditoetuse ettemaksega, sealhulgas tagatise esitamine ja vabastamine;

d)      kontrollide ja tõendamisega, kui toodete tegeliku sihtkoha suhtes on kahtlusi, ning liidu tolliterritooriumile reimpordi võimalusega;

e)      sihtkohtadega, mida käsitatakse ekspordina liidust, ning seoses eksporditoetuseks kõlblike sihtkohtade lisamisega liidu tolliterritooriumi hulka.

5.           Võttes arvesse vajadust tagada, et eksporditoetust saavad tooted eksporditakse liidu tolliterritooriumilt ja selleks et vältida nende võimalikku tagasisaatmist kõnealusele territooriumile ning vähendada ettevõtjate halduskoormust selle tõendamisel, et toetust saavad tooted jõuavad diferentseeritud toetuste puhul sihtriiki, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta meetmed seoses:

a)      tähtajaga, mil liidu tolliterritooriumilt väljaviimine peab olema lõpetatud, sealhulgas ajutiseks taassisseveoks ettenähtud aeg;

b)      töötlemisega, mida eksporditoetust saavad tooted võivad kõnealusel perioodil läbida;

c)      sihtkohta saabumise tõendiga diferentseeritud toetuste puhul;

d)      toetuse künniste ja tingimustega, mille alusel võib eksportijad sellise tõendi esitamisest vabastada;

e)      tingimustega, mille alusel kiidavad sõltumatud kolmandad isikud heaks sihtkohta saabumise tõendi diferentseeritud toetuste puhul.

6.           Võttes arvesse eri sektorite eripärasid, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta vastu ettevõtjate ja eksporditoetuseks kõlblike toodete suhtes esitatavad konkreetsed nõuded ja tingimused, toodete määratluse ja omadused, ning sätted koefitsientide kehtestamise kohta eksporditoetuste arvutamiseks.

Artikkel 140 Kontrollimenetluse kohased rakendusvolitused

Komisjon võtab rakendusaktidega käesoleva jao kohaldamiseks vajalikud meetmed, eelkõige:

a)           selliste eksporditavate koguste ümberjaotamisega, mida ei ole eraldatud või kasutatud;

b)           artikli 133 lõike 1 punktis b osutatud toodetega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 141 Muud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata koefitsiendid, et kohandada eksporditoetusi vastavalt artikli 139 lõikele 6 vastuvõetud eeskirjadele.

VII peatükk Välistöötlemine

Artikkel 142 Välistöötlemise korra peatamine

1.           Kui välistöötlemise tolliprotseduur häirib või võiks häirida liidu turgu, võib komisjon rakendusaktidega liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada välistöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veini-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha- ning linnulihasektori toodete suhtes. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse rakendusaktidega vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Liikmesriikidele teatatakse vastuvõetud meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

2.           Ühise turukorralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses võivad Euroopa Parlament ja nõukogu aluslepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata välistöötlemise korra kasutamise lõikes 1 loetletud toodete suhtes.

IV OSA KONKURENTSIEESKIRJAD

I PEATÜKK Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 143 Aluslepingu artiklite 101–106 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse aluslepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 144–146 kõikide aluslepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.

Artikkel 144 ÜPP eesmärkide, põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes kohaldatavad erandid

1.           Aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 143 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on vajalikud aluslepingu lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Eelkõige ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 käesoleva määruse artikli 106 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 107 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, ning kui need ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu, välja arvatud siis, kui seejuures välistatakse konkurents või ohustatakse aluslepingu artikli 39 eesmärke.

2.           Pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning asjaomaste ettevõtjate või ettevõtjate liitude ja kõikide teiste vajalikuks peetavate füüsiliste või juriidiliste isikute ärakuulamist on ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, volitatud avaldamisele kuuluva rakendusaktidega vastuvõetud otsusega kindlaks määrama, millised kokkulepped, otsused ja tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Komisjon langetab sellise otsuse kas omal algatusel või mõne liikmesriigi pädeva asutuse või huvitatud ettevõtja või ettevõtjate liidu taotlusel.

3.           Lõike 2 esimeses lõigus osutatud otsuses avaldatakse osapoolte nimed ja otsuse põhiline sisu. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 145 Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused

1.           Aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 108 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide, mille eesmärk on käesoleva määruse artikli 108 lõike 1 punktis c loetletud tegevuste teostamine, ning käesoleva määruse artikli 108 lõikes 2 osutatud oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes.

2.           Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui:

a)      kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud;

b)      komisjon ei leia rakendusaktidega kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega.

3.           Kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust ei või rakendada enne lõike 2 punktis b osutatud ajavahemiku lõppu.

4.           Igal juhul tunnistatakse liidu eeskirjadega vastuolus olevaks kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, kui need:

a)      võivad kaasa tuua liidu turgude mis tahes kujul jaotamise;

b)      võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;

c)      võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevusega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud;

d)      sisaldavad hindade või kvootide kindlaksmääramist;

e)      võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsist märkimisväärse osa asjaomaseid tooteid.

5.           Kui komisjon leiab rakendusaktidega pärast lõike 2 punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta otsuse asutamislepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.

6.           Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka lepingu järgnevatel aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.

II PEATÜKK Riigiabi eeskirjad

Artikkel 146 Aluslepingu artiklite 107–109 kohaldamine

1.           Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse põllumajandustoodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes aluslepingu artikleid 107–109.

2.           Aluslepingu artikleid 107–109 ei kohaldata maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas:

a)      käesoleva määrusega ettenähtud meetmetega, mida liit on täielikult või osaliselt rahastanud või

b)      käesoleva määruse artiklite 147–153 sätetega.

Artikkel 147 Veinisektori toetusprogrammidega seotud riiklik abi

Erandina artikli 41 lõikest 3 võivad liikmesriigid kooskõlas riigiabi käsitlevate liidu eeskirjadega anda riiklikku abi artiklites 43, 47 ja 48 osutatud meetmetele.

Asjaomastes riigiabi käsitlevates liidu eeskirjades sätestatud abi piirmäär kehtib kogu riiklikule rahastamisele, mis hõlmab nii liidu kui ka riiklikke vahendeid.

Artikkel 148 Põhjapõdrakasvatusele antav riigiabi Soomes ja Rootsis

Rootsi ja Soome võivad komisjoni rakendusaktidega antud loal anda riiklikku abi põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete (CN ex 0208 ja ex 0210) tootmiseks ja turustamiseks, kui sellega ei kaasne tavapärase tootmismahu suurenemist.

Artikkel 149 Riiklik abi suhkrusektorile Soomes

Soome võib anda suhkrupeedikasvatajatele riiklikku abi kuni 350 eurot hektari kohta turustusaastal.

Artikkel 150 Riiklik abi mesindusele

Liikmesriigid võivad maksta riiklikku abi, mida antakse struktuuri- või loodustingimuste poolest ebasoodsas olukorras olevate mesilate kaitsmiseks või majandusarengu programmide raames, välja arvatud tootmiseks või turustamiseks mõeldud abi.

Artikkel 151 Riiklik abi veini destilleerimiseks erakorraliste olukordade puhul

1.           Liikmesriigid võivad maksta põhjendatud erakorralises olukorras veinitootjatele riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks.

2.           Lõikes 1 osutatud abi on proportsionaalne ja võimaldab lahendada kriisiolukorra.

3.           Liikmesriigil aasta jooksul kasutada olev abi summa sellise abi andmiseks ei ületa 15 % kõnealusel aastal liikmesriigil kasutada olevast üldsummast, mis on sätestatud IV lisas.

4.           Liikmesriigid, kes soovivad kasutada lõikes 1 osutatud riiklikku abi, esitavad komisjonile selle kohta teatise koos nõuetekohase põhjendusega. Komisjon otsustab rakendusaktidega meetme heakskiitmise üle ja selle üle, kas toetusmakseid võib teha.

5.           Lõikes 1 osutatud destilleerimise käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

6.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 152 Riiklik abi lastele toodete jaotamise puhul

Lisaks artiklites 21 ja 24 sätestatud liidu abile võivad liikmesriigid maksta riigiabi, et varustada toodetega lapsi haridusasutustes või et katta artikli 21 lõikes 1 osutatud seotud kulusid.

Liikmesriigid võivad riiklikku abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori mis tahes muu panuse abil.

Lisaks artiklis 21 sätestatud liidu abile võivad liikmesriigid maksta riigiabi, et rahastada kaasnevaid meetmeid, mis on vajalikud, et tõhustada liidu abikava tarnida puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanisektori tooteid, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2.

Artikkel 153 Riiklik abi pähklikasvatusele

1.           Liikmesriigid võivad maksta riiklikku abi kuni 120,75 eurot hektari kohta aastas põllumajandustootjatele, kes toodavad järgmisi tooteid:

a)      CN-koodide 0802 11 ja 0802 12 alla kuuluvad mandlid;

b)      CN-koodide 0802 21 ja 0802 22 alla kuuluvad sarapuupähklid;

c)      CN-koodide 0802 31 ja 0802 32 alla kuuluvad kreeka pähklid;

d)      CN-koodi 0802 50 alla kuuluvad pistaatsiapähklid;

e)      CN-koodi 1212 99 30 alla kuuluvad jaanikaunad.

2.           Riiklikku abi võib maksta üksnes järgmiste maksimumpindalade puhul.

Liikmesriik || Maksimumpindala (ha)

Belgia || 100

Bulgaaria || 11 984

Saksamaa || 1 500

Kreeka || 41 100

Hispaania || 568 200

Prantsusmaa || 17 300

Itaalia || 130 100

Küpros || 5 100

Luksemburg || 100

Ungari || 2 900

Madalmaad || 100

Poola || 4 200

Portugal || 41 300

Rumeenia || 1 645

Sloveenia || 300

Slovakkia || 3 100

Ühendkuningriik || 100

3.           Liikmesriigid võivad sätestada riikliku abi maksmise tingimuseks, et põllumajandustootjad oleksid artikli 106 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed.

V OSA ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK Erandlikud meetmed

1. jagu Turuhäired

Artikkel 154 Turuhäirete vastu võetavad meetmed

1.           Võttes arvesse vajadust tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või mis tahes muust turgu mõjutavast asjaolust, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid asjaomase sektori jaoks ning täites kõiki kohustusi, mis tulenevad aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud kokkulepetest.

Kui esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see hädavajalik, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 161 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike alusel.

              Selliste meetmetega võib laiendada reguleerimisala või pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust või muid aspekte, või täielikult või osaliselt peatada imporditollimaksud, sealhulgas vajaduse korral teatavad kogused ja ajavahemikud.

2.           Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud toodete suhtes.

3.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks vajalikud eeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige olla seotud menetluste ja tehniliste kriteeriumidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2. jagu Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud erandlikud turutoetusmeetmed

Artikkel 155 Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed

1.           Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu erandlikke toetusmeetmeid:

a)      seoses mõjutatava turuga, et võtta arvesse liidusesisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomahaiguste leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest ning

b)      selleks, et võtta arvesse tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses ohtudega inimeste, loomade või taimede tervisele.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.           Lõikes 1 sätestatud meetmeid kohaldatakse järgmiste sektorite suhtes:

a)      veise- ja vasikaliha;

b)      piim ja piimatooted;

c)      sealiha;

d)      lamba- ja kitseliha;

e)      munad;

f)       linnuliha.

Lõike 1 punktis b sätestatud meetmeid, mis on seotud inimeste või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega, kohaldatakse ka kõikide muude põllumajandustoodete suhtes, välja arvatud I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud tooted.

3.           Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi taotluse korral.

4.           Lõike 1 punktis a sätestatud meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud tervishoiu- ja veterinaarmeetmed, ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.

5.           Liit rahastab lõikes 1 sätestatud meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.

Suu- ja sõrataudi tõrje puhul on liidu osaline rahastamine veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorites 60 % sellistest kuludest.

6.           Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriikide kantud kuludest, ei põhjusta see konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide tootjate vahel.

3. jagu Eriküsimused

Artikkel 156 Eriküsimuste lahendamise meetmed

1.           Komisjon võtab eriprobleemide lahendamiseks rakendusaktidega vastu vajalikud ja õigustatud erakorralised meetmed. Kõnealused meetmed võivad teha erandi käesoleva määruse sätetest üksnes sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik ja selliseks ajavahemikuks, mis on hädavajalik. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.           Eriküsimuste lahendamiseks võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

II PEATÜKK Teatised ja aruandlus

Artikkel 157 Teatistele esitatavad nõuded

1.           Komisjon võib lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu vajalikud meetmed, et nõuda ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja/või kolmandatelt riikidelt teadete esitamist, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse tagamisega, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimisega, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning rahvusvaheliste kokkulepete rakendamisega, sh kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamise nõuetega. Sel juhul võetakse arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel.

              Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.

2.           Võttes arvesse vajadust, et lõikes 1 osutatud teadete esitamine on kiire, tõhus, täpne ning kulutõhus, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada:

a)      esitatava teabe laad ja liik;

b)      teavitamise meetodid;

c)      eeskirjad, mis on seotud juurdepääsuõigustega kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;

d)      teabe avaldamise tingimused ja vahendid.

3.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:

a)      eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks vajaliku teabe esitamise kohta;

b)      esitatava teabe haldamise korra, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;

c)      edastamise korra või korra, mille kohaselt tehakse teave kättesaadavaks liikmesriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele või avaldamise korra, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 158 Komisjoni aruandekohustus

Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a)           pärast 2013. aastat iga kolme aasta järel artiklites 52–54 sätestatud mesindussektori meetmete rakendamise kohta;

b)           30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 104–107 ja 145 tegevuste kohta kõnealuses sektoris; aruanne hõlmab eelkõige võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud.

III PEATÜKK Põllumajandussektori kriisiabireserv

Artikkel 159 Kriisiabireservi kasutamine

Eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe[47] lõikes 14 osutatud tingimuste ja menetluse kohaselt põllumajandussektori kriiside puhul ettenähtud reservist ülekantud vahendid tehakse kättesaadavaks meetmete jaoks, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust aastaks või aastateks, mille jaoks lisatoetust taotletakse, ning mida kohaldatakse olukordades, mis ulatuvad tavapärasest turuarengust väljapoole.

Eelkõige kantakse vahendid üle selliste kulude jaoks, mille aluseks on:

a)           II osa I jaotise I peatükk;

b)           III osa VI peatükk ning

c)           käesoleva osa I peatükk.

Komisjon võib rakendusaktidega ning erandina teisest lõigust otsustada, et vahendeid ei kanta üle kõnealuse lõigu punktis b osutatud teatavate kulutuste jaoks, kui sellised kulutused moodustavad tavapärase turukorralduse osa. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

VI OSA VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 160 Delegeerimine

1.           Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt.

2.           Käesolevas määruses osutatud volitused delegeeritakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 161 Kiirmenetlus

1.           Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt tehakse teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitatakse põhjendused kiirmenetluse kasutamise kohta.

2.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusakti suhtes, mis on vastu võetud käesoleva artikli kohaselt kooskõlas artikli 160 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 162 Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.           Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

II PEATÜKK Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 163 Kehtetuks tunnistamine

1.           Määrus (EL) nr [KOM(2010) 799] tunnistatakse kehtetuks.

Määruse (EL) nr [KOM(2010) 799] sätete kohaldamist jätktakse siiski järgmiselt:

a)      II osa I jaotis, artiklid 248, 260–262 suhkrusektori suhtes ning III lisa II osa kuni 2014/2015. suhkru turustusaasta lõpuni 30. septembril 2015;

b)      II osa I jaotise III peatüki sätted seoses piima tootmise piiramise süsteemiga kuni 31. märtsini 2015;

c)      veinisektori suhtes:

i)        artiklid 82–87 seoses artikli 82 lõikes 2 osutatud seni veel väljajuurimata aladega ja artikli 83 lõikes 1 osutatud aladega, mis on seadustamata, seni kuni sellised alad on väljajuuritud või seadustatud;

ii)       II osa I jaotise III peatüki V jao II alajaos sätestatud istutusõiguste süsteem üleminekuajal kuni 31. detsembrini 2015, või selleks, et liikmesriigid saaksid jõustada kõik otsused, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 89 lõike 5 kohaselt, kuni 31. detsembrini 2018.

d)      artikli 291 lõige 2 kuni 31. märtsini 2014;

e)      artikli 293 esimene ja teine lõik kuni 2013/2014. suhkru turustusaasta lõpuni;

f)       artikkel 294 kuni 31. detsembrini 2017;

g)      artikkel 326.

2.           Viiteid määrusele (EL) nr [KOM(2010) 799] käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja määrusele (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) ning neid loetakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud vastavustabelite kohaselt.

3.           Nõukogu määrused (EÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1601/96 ja (EÜ) nr 1037/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 164 Üleminekueeskirjad

Selleks et tagada sujuv üleminek määrusega (EL) nr [KOM(2010) 799] kehtestatud korraldustelt käesoleva määruse sätetele, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse vajalikke meetmeid, mis on seotud ettevõtjate omandatud õiguste ja õiguspäraste ootuste kaitsega.

Artikkel 165 Jõustumine ja kohaldamine

1.           Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikleid 7, 16 ja 101 ning III lisa kohaldatakse suhkrusektori suhtes siiski üksnes pärast 1. oktoobril 2015. aastal lõppeva 2014/2015. suhkru turustusaasta lõppu.

2.           Artikleid 104 ja 105 kohaldatakse piima ja piimatootesektori suhtes kuni 30. juunini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD TOODETE LOETELU I osa: Teravili

Teraviljasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)       0709 90 60 || Suhkrumais, värske või jahutatud

      0712 90 19 || Kuivatatud suhkrumais (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata (v.a hübriidid seemneks)

      1001 90 91 || Harilik nisu ja meslin seemneks

      1001 90 99 || Speltanisu, harilik nisu ja meslin (v.a seemneks)

      1002 00 00 || Rukis

      1003 00 || Oder

      1004 00 00 || Kaer

      1005 10 90 || Maisiterad, seemneks (v.a hübriidid seemneks)

      1005 90 00 || Mais (v.a seemneks)

      1007 00 90 || Terasorgo, v.a hübriidid seemneks

      1008 || Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili

(b)       1001 10 00 || Kõva nisu

(c)       1101 00 || Püülijahu nisust või meslinist

      1102 10 00 || Rukkijahu

      1103 11 || Nisutangud ja -lihtjahu

      1107 || Linnased, röstitud või röstimata

(d)       0714 || Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi

|| ex   1102 || Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

||       1102 20 || – maisijahu

||       1102 90 || – muud

||       1102 90 10 || – – odrajahu

||       1102 90 30 || – – kaerajahu

||       1102 90 90 || – – muud

|| ex   1103 || Teraviljatangud, -lihtjahu ja -graanulid, v.a nisutangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 11), riisitangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 19 50) ja riisigraanulid (alamrubriik 1103 20 50)

|| ex   1104 || Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis ja alamrubriiki 1104 19 91 kuuluv helvestatud riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud

||       1106 20 || Peen- ja jämejahu ning pulber rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest

|| ex   1108 || Tärklis; inuliin:

|| – tärklis:

||       1108 11 00 || – – nisutärklis

||       1108 12 00 || – – maisitärklis

||       1108 13 00 || – – kartulitärklis

||       1108 14 00 || – – maniokitärklis

|| ex   1108 19 || – – muu tärklis:

||       1108 19 90 || – – – muud

||       1109 00 00 || Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

CN-kood || Kirjeldus

||       1702 || Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

|| ex   1702 30 || – glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist:

||

||

|| || – – muud:

|| ex 1702 30 50 || – – – valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber, mille kuivaine glükoosisisaldus on alla 99 % massist

|| ex   1702 30 90 || – – – muud, mille kuivaine glükoosisisaldus on alla 99 % massist

|| ex   1702 40 || – glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur:

||       1702 40 90 || – – muud

|| ex   1702 90 || – muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

||       1702 90 50 || – – maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup

|| – – karamell:

|| – – – muud

||       1702 90 75 || – – – – pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

||       1702 90 79 || – – – – muud

||       2106 || Mujal nimetamata toiduvalmistised:

|| ex   2106 90 || – muud

|| – – lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid:

|| – – – muud

||       2106 90 55 || – – – – glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist

|| ex   2302 || Kliid, pebred jm teraviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud

|| ex   2303 || Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja kääritamise ning destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata:

||       2303 10 || – tärklise tootmisjäägid jms jäätmed

||       2303 30 00 || – õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed

|| ex   2306 || Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

|| – muud

||       2306 90 05 || – – maisi-idudest

|| ex   2308 00 || Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:

||       2308 00 40 || – tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid

||       2309 || Loomasöödana kasutatavad tooted:

|| ex   2309 10 || – kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud:

||       2309 10 11       2309 10 13       230910 31       2309 10 33       2309 10 51       2309 10 53 || − − mis sisaldavad tärklist või alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid

CN-kood || Kirjeldus

|| ex   2309 90 || – muud:

||       2309 90 20 || – – kombineeritud nomenklatuuri grupi 23 lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted

|| – – muud, sh eelsegud:

||       2309 90 31       2309 90 33       2309 90 41       2309 90 43       2309 90 51       2309 90 53 || – − − mis sisaldavad tärklist või alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid:

(1)  Käesolevas alamrubriigis tähendab mõiste „piimatooted” tooteid, mis kuuluvad rubriikidesse 0401–0406, samuti alamrubriikidesse 1702 11 00, 1702 19 00 ja 2106 90 51 kuuluvaid tooteid.

II osa: Riis

Riisisektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)         1006 10 21 kuni         1006 10 98 || Koorimata riis, v.a seemneks

        1006 20 || Kooritud (pruun) riis

        1006 30 || Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata

(b)         1006 40 00 || Purustatud riis

(c)         1102 90 50 || Riisijahu

        1103 19 50 || Riisitangud ja -lihtjahu

        1103 20 50 || Riisigraanulid

        1104 19 91 || Helvestatud riis

ex    1104 19 99 || Valtsitud riisiterad

        1108 19 10 || Riisitärklis

III osa: Suhkur

Suhkrusektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)        1212 91 || Suhkrupeet

       1212 99 20 || Suhkruroog

(b)        1701 || Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul

(c)        1702 20 || Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup

       1702 60 95 ja       1702 90 95 || Muud suhkrud kui laktoos, glükoos, maltodekstriin ja isoglükoos, tahkel kujul ja suhkrusiirupid, maitse- ja värvainelisanditeta

       ||

       1702 90 71 || Karamell kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

       2106 90 59 || Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi- ja glükoosisiirupid ning siirupid maltodekstriinist

(d)        1702 30 10        1702 40 10        1702 60 10        1702 90 30 || Isoglükoos

(e)        1702 60 80        1702 90 80 || Inuliinisiirup

(f)        1703 || Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

(g)        2106 90 30 || Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirup

(h)        2303 20 || Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed

IV osa: Kuivsööt

Kuivsöödasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a) ex    1214 10 00 || – Lutsernijahu ja -graanulid, kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud

– Muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsernijahu ja -graanulid

ex    1214 90 90 || – Lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted

– Muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, põld-seahernes ja harilik nõiahammas

(b) ex    2309 90 99 || – Lutsernimahlast ja rohumahlast saadud valgukontsentraadid

– Veetustatud tooted, mis on eranditult saadud eespool nimetatud kontsentraatide valmistamisel tekkinud tahketest jääkidest ja mahlast

V osa: Seemned

Seemnesektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

       0712 90 11 || Suhkrumaisi hübriidid:

– seemneks

       0713 10 10 || Herned (Pisum sativum):

– seemneks

ex   0713 20 00 || Kikerherned (nuudid):

– seemneks

ex   0713 31 00 || Aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek:

– seemneks

ex   0713 32 00 || Kandilised aedoad e asukioad (Phaseolus või Vigna angularis):

– seemneks

       0713 33 10 || Harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

– seemneks

ex   0713 39 00 || Muud oad:

– seemneks

ex   0713 40 00 || Läätsed:

– seemneks

ex   0713 50 00 || Põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina, Vicia faba var. minor):

– seemneks

ex   0713 90 00 || Muud kuivatatud kaunviljad:

– seemneks

       1001 90 10 || Speltanisu:

– seemneks

ex   1005 10 || Maisi hübriidsordid seemneks

       1006 10 10 || Koorimata riis:

– seemneks

       1007 00 10 || Terasorgo hübriidid:

– seemneks

       1201 00 10 || Sojauba, purustatud või purustamata:

– seemneks

       1202 10 10 || Lüdimata maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata:

– seemneks

       1204 00 10 || Linaseemned, purustatud või purustamata:

– seemneks

       1205 10 10 ja ex   1205 90 00 || Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata:

– seemneks

       1206 00 10 || Päevalilleseemned, purustatud või purustamata:

– seemneks

ex   1207 || Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata:

– seemneks

       1209 || Seemned, viljad ja eosed:

– külviks

VI osa: Humal

Humalasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

1210 || Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin

1302 13 00 || Taimemahlad ja -ekstraktid humalast

VII osa: Oliiviõli ja lauaoliivid

Oliivõli ja lauaoliivide sektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)        1509 || Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

       1510 00 || Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega

(b)        0709 90 31 || Oliivid, värsked või jahutatud, muuks kasutuseks peale õli tootmise

       0709 90 39 || Muud oliivid, värsked või jahutatud

       0710 80 10 || Oliivid (toored või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud

       0711 20 || Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud oliivid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

ex   0712 90 90 || Kuivatatud oliivid (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata

       2001 90 65 || Oliivid, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud

ex   2004 90 30 || Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud

       2005 70 00 || Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata

(c)        1522 00 31        1522 00 39 || Loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid

       2306 90 11        2306 90 19 || Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed

VIII osa: Lina ja kanep

Lina- ja kanepisektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

                   5301 || Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

                   5302 || Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

IX osa: Puu- ja köögivili

Puu- ja köögiviljasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

      0702 00 00 || Tomatid, värsked või jahutatud

      0703 || Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud

      0704 || Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud

      0705 || Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud

      0706 || Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud

      0707 00 || Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:

      0708 || Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

ex  0709 || Muu köögivili, värske või jahutatud, v.a alamrubriikidesse 0709 60 91, 0709 60 95, 0709 60 99, 0709 90 31, 0709 90 39 ja 0709 90 60 kuuluv köögivili

ex  0802 || Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a alamrubriiki 0802 90 20 kuuluvad beetli- ja koolapähklid

      0803 00 11 || Värsked jahubanaanid

ex  0803 00 90 || Kuivatatud jahubanaanid

      0804 20 10 || Värsked viigimarjad

      0804 30 00 || Ananassid

      0804 40 00 || Avokaadod

      0804 50 00 || Guajaavid, mangod ja mangostanid

      0805 || Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

      0806 10 10 || Värsked lauaviinamarjad

      0807 || Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad

      0808 || Värsked õunad, pirnid ja küdooniad

      0809 || Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid

      0810 || Muud värsked marjad ja puuviljad

      0813 50 31       0813 50 39 || Segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest pähklitest

      0910 20 || Safran

ex  0910 99 || Aed-liivatee, värske või jahutatud

ex  1211 90 85 || Värske või jahutatud basiilik, meliss, münt, harilik pune (oregano), rosmariin, salvei

      1212 99 30 || Jaanileivapuu kaunad

X osa. Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused

Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a) ex  0710 || Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud, v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad

|| ex  0711 || Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi 0711 20 oliivid, alamrubriigi 0711 90 10 perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad ning alamrubriigi 0711 90 30 suhkrumais

|| ex  0712 || Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata, v.a alamrubriiki ex 0712 90 05 kuuluvad inimtoiduks kõlbmatud kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud kartulid, alamrubriikidesse 0712 90 11 ja 0712 90 19 kuuluv suhkrumais ning alamrubriiki ex 0712 90 90 kuuluvad oliivid

||       0804 20 90 || Kuivatatud viigimarjad

||       0806 20 || Kuivatatud viinamarjad

|| ex  0811 || Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v.a alamrubriiki ex 0811 90 95 kuuluvad külmutatud banaanid

CN-kood || Kirjeldus

|| ex  0812 || Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid, mis kuuluvad alamrubriiki ex 0812 90 98

|| ex  0813 || Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a üksnes rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest pähklitest koosnevad pähkli- ja kuivatatud pähklite segud, mis kuuluvad alamrubriikidesse 0813 50 31 ja 0813 50 39

||       0814 00 00 || Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

||       0904 20 10 || Kuivatatud paprika, purustamata ja jahvatamata

(b) ex  0811 || Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga

|| ex  1302 20 || Pektiinid pektinaadid ja pektaadid

|| ex  2001 || Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud, v.a: -     perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a alamrubriiki 2001 90 20 kuuluvad magus ja mahe paprika ning piment -     alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata) -     alamrubriiki 2001 90 40 kuuluvad jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist -     alamrubriiki 2001 90 60 kuuluvad palmipungad -     alamrubriiki 2001 90 65 kuuluvad oliivid -     viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2001 90 97

||       2002 || Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

||       2003 || Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

|| ex  2004 || Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2004 90 10 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriiki ex 2004 90 30 kuuluvad oliivid ja alamrubriiki 2004 10 91 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud jahu või helvestena

|| ex  2005 || Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2005 70 00 kuuluvad oliivid, alamrubriiki ex 2005 80 00 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a alamrubriiki 2005 99 10 kuuluvad magus ja mahe paprika ning piment ja alamrubriiki 2005 20 10 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud jahu või helvestena

|| ex  2006 00 || Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud), v.a rubriiki ex 2006 00 38 ja ex 2006 00 99 kuuluvad suhkrus säilitatud banaanid

|| ex  2007 || Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a: -     alamrubriiki ex 2007 10 kuuluvad homogeenitud tooted banaanidest -     alamrubriikidesse ex 2007 99 39, ex 2007 99 50 ja ex 2007 99 97 kuuluvad banaanikeedised, -želeed, -marmelaadid, -püreed või -pastad

|| ex  2008 || Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a: -     alamrubriiki 2008 11 10 kuuluv maapähklivõi -     alamrubriiki 2008 91 00 kuuluvad palmipungad -     alamrubriiki 2008 99 85 kuuluv mais -     alamrubriiki 2008 99 91 kuuluvad jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist -     viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2008 99 99 -     alamrubriikidesse ex 2008 92 59, ex 2008 92 78, ex 2008 92 93 ja ex 2008 92 98 kuuluvad segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud -     alamrubriikidesse ex 2008 99 49, ex 2008 99 67 ja ex 2008 99 99 kuuluvad muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid

|| ex  2009 || Kääritamata, alkoholilisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (v.a alamrubriikidesse 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriiki ex 2009 80 kuuluv banaanimahl), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

XI osa: Banaanid

Banaanisektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

       0803 00 19 || Värsked banaanid, v.a jahubanaanid

ex   0803 00 90 || Kuivatatud banaanid, v.a jahubanaanid

ex   0812 90 98 || Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid

ex   0813 50 99 || Kuivatatud banaane sisaldavad segud

       1106 30 10 || Banaanidest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

ex   2006 00 99 || Suhkrus säilitatud banaanid

ex   2007 10 99 || Homogeenitud tooted banaanidest

ex   2007 99 39 ex   2007 99 50 ex   2007 99 97 || Džemmid, keedised, želeed, marmelaadid, püreed ja pastad banaanidest

ex   2008 92 59 ex   2008 92 78 ex   2008 92 93 ex   2008 92 98 || Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud banaane sisaldavad segud, piirituselisandita

ex   2008 99 49 ex   2008 99 67 ex   2008 99 99 || Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud banaanid

ex   2009 80 35 ex   2009 80 38 ex   2009 80 79 ex   2009 80 86 ex   2009 80 89 ex   2009 80 99 || Banaanimahl

XII osa: Vein

Veinisektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)       2009 61       2009 69 || Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre)

      2204 30 92       2204 30 94       2204 30 96       2204 30 98 || Muu viinamarjavirre, v.a osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi lisamata

(b) ex  2204 || Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv, välja arvatud alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluv muu viinamarjavirre

(c)       0806 10 90 || Värsked viinamarjad, v.a lauaviinamarjad

      2209 00 11       2209 00 19 || Veiniäädikas

(d)       2206 00 10 || Piquette

      2307 00 11       2307 00 19 || Veinisete

      2308 00 11       2308 00 19 || Viinamarjade pressimisjäägid

XIII osa: Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Elustaimesektor hõlmab kombineeritud nomenklatuuri gruppi 6 kuuluvaid tooteid.

XIV osa: Tubakatooted

Tubakasektor hõlmab CN-koodi 2401 alla kuuluvat toor- või töötlemata tubakat ja tubakajäätmeid.

XV osa: Veise- ja vasikaliha

Veise- ja vasikalihasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)       0102 90 05 kuni       0102 90 79 || Elusad koduveised, v.a tõupuhtad aretusloomad

      0201 || Värske või jahutatud veiseliha

      0202 || Külmutatud veiseliha

      0206 10 95 || Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud

      0206 29 91 || Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud

      0210 20 || Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

      0210 99 51 || Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

      0210 99 90 || Toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist

      1602 50 10 || Muud veiselihast või -rupsist valmistatud tooted või konservid, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

      1602 90 61 || Muud lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

(b)       0102 10 || Elusveised, tõupuhtad aretusloomad

0206 10 98 || Söödav veise rups, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks

      0206 21 00       0206 22 00       0206 29 99 || Söödav veise rups, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks

      0210 9959 || Söödav veise rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha

ex  1502 00 90 || Veiserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

1602 50 31 ja 1602 50 95 || Muud veiselihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, v.a kuumtöötlemata liha või rups ning segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

      1602 90 69 || Muud lihast või rupsist valmistatud tooted ja konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, v.a kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

XVI osa: Piim ja piimatooted

Piima- ja piimatootesektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)       0401 || Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

(b)       0402 || Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga

(c)       0403 10 11 kuni       0403 10 39       0403 9011 kuni       0403 90 69 || Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita)

(d)       0404 || Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

(e) ex   0405 || Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 75 %, kuid alla 80 % massist

(f)       0406 || Juust ja kohupiim

(g)       1702 19 00 || Lõhna- ja maitseaine või värvainelisanditeta laktoos ja laktoosisiirup, kuivaine laktoosisisaldusega vähem kui 99 % massist, väljendatud veevaba laktoosina kuivaines

(h)       2106 90 51 || Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga laktoosisiirupid

(i) ex   2309 || Loomasöödana kasutatavad tooted:

–  valmistoidud ja sööt, mis sisaldavad tooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust kas otseselt või määruse (EÜ) nr 1667/2006 alusel, v.a valmistoidud ja sööt, mille suhtes kehtib käesoleva lisa I osa.

XVII osa: Sealiha

Sealihasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a) ex  0103 || Elusad kodusead, v.a tõupuhtad aretusloomad

(b) ex  0203 || Värske, jahutatud või külmutatud kodusealiha

ex  0206 || Kodusea söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks

ex  0209 00 || Seapekk ilma tailihata või muu searasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

ex  0210 || Kodusea liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

      1501 00 11       1501 00 19 || Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk)

(c)       1601 00 || Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

      1602 10 00 || Homogeenitud tooted lihast, rupsist või verest

      1602 20 90 || Mis tahes looma maksast, v.a hane- või pardimaksast, tooted või konservid

      1602 41 10       1602 42 10       1602 49 11 kuni       1602 49 50 || Muud kodusealiha või -rupsi sisaldavad tooted või konservid

      1602 90 10 || Tooted mis tahes loomade verest

      1602 90 51 || Muud kodusea liha või rupsi sisaldavad tooted või konservid

      1902 20 30 || Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu

XVIII osa: Lamba- ja kitseliha

Lamba- ja kitselihasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)        0104 10 30 || Lambatalled (kuni aasta vanused)

||        0104 10 80 || Eluslambad, v.a. tõupuhtad aretusloomad ja lambatalled

||        0104 20 90 || Eluskitsed, v.a tõupuhtad aretusloomad

||        0204 || Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha

||        0210 99 21 || Lamba- ja kitseliha, kondiga, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

||        0210 99 29 || Lamba- ja kitseliha, kondita, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

(b)        0104 10 10 || Eluslambad – tõupuhtad aretusloomad

||        0104 20 10 || Eluskitsed – tõupuhtad aretusloomad

||        0206 80 99 || Lamba ja kitse söödav rups, värske või jahutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks

||        0206 90 99 || Lamba ja kitse söödav rups, külmutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks

||        0210 99 60 || Lamba ja kitse söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

|| ex    1502 00 90 || Lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

(c)        1602 90 72 || Muud lamba- ja kitselihast või lamba ja kitse rupsist valmistatud tooted või konservid, kuumtöötlemata;

||        1602 90 74 || segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

(d)        1602 90 76        1602 90 78 || Muud lamba- või kitselihast või -rupsist valmistatud tooted või konservid, v.a kuumtöötlemata või segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

XIX osa: Munad

Munasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)        0407 00 11        0407 00 19        0407 00 30 || Kodulinnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

(b)        0408 11 80        0408 19 81        0408 19 89        0408 91 80        0408 99 80 || Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma), v.a inimtoiduks kõlbmatud

XX osa: Kodulinnuliha

Kodulinnulihasektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

(a)       0105 || Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

(b) ex  0207 || Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups, v.a punkti c alla kuuluv maks

(c)       0207 13 91 || Kodulinnumaks, värske, jahutatud või külmutatud

      0207 14 91 ||

      0207 26 91 ||

      0207 27 91 ||

      0207 34 ||

      0207 35 91 ||

      0207 36 81 ||

      0207 36 85 ||

      0207 36 89 ||

      0210 99 71 || Kodulinnumaks, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

      0210 99 79 ||

(d)       0209 00 90 || Kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

(e)       1501 00 90 || Kodulindude rasv ja -rasvkude

(f)       1602 20 10 || Muul viisil valmistatud või konserveeritud hane- või pardimaks

  ||

      1602 31 || Rubriigi 0105 kodulindude liha või söödav rups, muul viisil valmistatud või konserveeritud

      1602 32 ||

      1602 39 ||

XXI osa: Põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol

1.           Etüülalkoholisektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

ex  2207 10 00 || Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

ex  2207 20 00 || Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureeritud etüülalkohol jms piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

ex  2208 90 91 ning ex  2208 90 99 || Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust

2.           Etüülalkoholisektor hõlmab ka põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist valmistatud tooteid, millel on kõik punktis 1 kirjeldatud etüülalkoholi omadused ning mis kuuluvad CN-koodi 2208 alla ja on pakendatud nõudesse mahuga üle kahe liitri.

XXII osa: Mesindustooted

Mesindussektor hõlmab järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood || Kirjeldus

     0409 00 00 || Naturaalne mesi

ex 0410 00 00 || Mesilaspiim ja söödav taruvaik

ex 0511 99 85 || Mesilaspiim ja inimtoiduks kõlbmatu taruvaik

ex 1212 99 70 || Õietolm

ex 1521 90 || Mesilasvaha

XXIII osa: Siidiussid

Siidiussisektor hõlmab CN-koodi ex 0106 90 00 alla kuuluvaid siidiusse ja CN-koodi ex 0511 99 85 alla kuuluvaid siidiussimune.

XXIV osa: Muud tooted

Muude toodete puhul tähendab see kõiki artikli 1 lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole loetletud osades I–XXIII, sealhulgas need, mis on loetletud järgnevalt 1. ja 2. jaos.

1. jagu

CN-kood || Kirjeldus

ex  0101 || Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid:

      0101 10 || – tõupuhtad aretusloomad:

      0101 10 10 || – – hobused(ª)

      0101 10 90 || – – muud

      0101 90 || – muud

– – hobused:

      0101 90 19 || – – – muud kui tapaloomad

      0101 90 30 || – – eeslid

      0101 90 90 || – – muulad ja hobueeslid

ex  0102 || Elusveised:

ex  0102 90 || – muud kui tõupuhtad aretusloomad:

      0102 90 90 || – – muud kui koduveised

ex  0103 || Elussead:

      0103 10 00 || – tõupuhtad aretusloomad(b)

– muud

ex  0103 91 || – – massiga alla 50 kg:

      0103 91 90 || – – – muud kui kodusead

ex  0103 92 || – – massiga 50 kg ja rohkem

CN-kood || Kirjeldus

      0103 92 90 || – – muud kui kodusead

      0106 || Muud elusloomad

ex  0203 || Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:

– värske või jahutatud:

ex  0203 11 || – – rümbad ja poolrümbad:

      0203 11 90 || – – – muud kui kodusea

ex  0203 12 || – – tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

      0203 12 90 || – – – muud kui kodusea

ex  0203 19 || – – muud:

      0203 19 90 || – – – muud kui kodusea

– külmutatud:

ex  0203 21 || – – rümbad ja poolrümbad:

      0203 21 90 || – – – muud kui kodusea

ex  0203 22 || – – tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

      0203 22 90 || – – – muud kui kodusea

ex  0203 29 || – – muud:

      0203 29 90 || – – – muud kui kodusea

ex  0205 00 || Eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud

ex  0206 || Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

ex  0206 10 || – veise rups, värske või jahutatud

      0206 10 10 || – – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

– veise rups, külmutatud:

ex  0206 22 00 || – – maks:

– – – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

ex  0206 29 || – – muud:

      0206 29 10 || – – – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

ex  0206 30 00 || – searups, värske või jahutatud:

– – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

– – muud:

– – – muu kui kodusea

– sea rups, külmutatud:

ex  0206 41 00 || – – maks:

– – – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

– – – muud:

– – – – muu kui kodusea

ex 0206 49 00 || – – muud:

|| – – – kodusea rups: – – – – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

|| – – – muud

  ||  

ex   0206 80 || – muu rups, värske või jahutatud:

       0206 80 10 || – – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

– – muud:

       0206 80 91 || – – – hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

ex   0206 90 || – muu rups, külmutatud:

       0206 90 10 || – – farmaatsiatoodete tooraineks(c)

– – muud:

       0206 90 91 || – – – hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

       0208 || Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

CN-kood || Kirjeldus

ex   0210 || Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

– sealiha:

ex   0210 11 || – – tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

       0210 11 90 || – – – muud kui kodusea

ex   0210 12 || – – kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:

       0210 12 90 || – – – muud kui kodusea

ex   0210 19 || – – muud:

       0210 19 90 || – – – muud kui kodusea

– muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist:

       0210 91 00 || – – esikloomaliste

       0210 92 00 || – – vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

       0210 93 00 || – – roomajate (k.a mao ja kilpkonna)

ex   0210 99 || – – muud:

– – – liha:

       0210 99 31 || – – – – põhjapõdra

       0210 99 39 || – – – – muud

– – – rups:

– – – – muu kui kodusea, veise, lamba ja kitse rups

       0210 99 80 || – – – – – muu kui kodulinnumaks

ex   0407 00 || Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

       0407 00 90 || – muud kui kodulindude munad

ex   0408 || Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

– munakollane:

ex   0408 11 || – – kuivatatud:

       0408 11 20 || – – – inimtoiduks kõlbmatu(d)

ex   0408 19 || – – muud:

       0408 19 20 || – – – inimtoiduks kõlbmatu(d)

– muud:

ex   0408 91 || – – kuivatatud:

       0408 91 20 || – – – inimtoiduks kõlbmatu(d)

ex   0408 99 || – – muud:

       0408 99 20 || – – – inimtoiduks kõlbmatu(d)

       0410 00 00 || Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

       0504 00 00 || Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

ex   0511 || Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

       0511 10 00 || – veisesperma

– muud:

||

ex   0511 99 || – – muud:

       0511 99 85 || – – – muud

ex   0709 || Muu köögivili, värske või jahutatud:

ex   0709 60 || – perekonna Capsicum või Pimenta viljad:

– – muud:

       0709 60 91 || – – – – perekonna Capsicum viljad kapsaitsiini või õlivaikvärvide tootmiseks(c)

       0709 60 95 || – – – eeterlike õlide ja resinoidide tööstuslikuks tootmiseks(c)

       0709 60 99 || – – – muud

CN-kood || Kirjeldus

ex   0710 || Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

ex   0710 80 || – muu köögivili:

– – perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad:

       0710 80 59 || – – – muud kui paprika

ex   0711 || Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

ex   0711 90 || – muu köögivili; köögiviljasegud:

– – köögiviljad:

       0711 90 10 || – – – – perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika

ex   0713 || Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

ex   0713 10 || – herned (Pisum sativum):

       0713 10 90 || – – muud kui seemneks

ex   0713 20 00 || – kikerherned (nuudid):

– – muud kui seemneks

– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

ex   0713 31 00 || – – aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek:

– – – muud kui seemneks

ex   0713 32 00 || – – kandilised aedoad e asukioad (Phaseolus või Vigna angularis):

– – – muud kui seemneks

ex   0713 33 || – – harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

       0713 33 90 || – – – muud kui seemneks

ex   0713 39 00 || – – muud:

– – – muud kui seemneks

ex   0713 40 00 || – läätsed:

– – muud kui seemneks

ex   0713 50 00 || – põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor):

– – muud kui seemneks

ex   0713 90 00 || – muud:

– – muud kui seemneks

       0801 || Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

ex   0802 || Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

ex   0802 90 || – muud:

ex   0802 90 20 || – – beetli- ja koolapähklid

ex   0804 || Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:

       0804 10 00 || – datlid

       0902 || Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

ex   0904 || Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad, v.a alamrubriiki 0904 20 10 kuuluv paprika

       0905 00 00 || Vanill

       0906 || Kaneel ja kaneelipuu õied

       0907 00 00 || Nelk (kogu vili, pungad ja varred)

       0908 || Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon

       0909 || Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad

ex   0910 || Ingver, kollajuur e kurkum, loorberilehed, karri ja muud vürtsid, v.a aed-liivatee ja safran

ex   1106 || Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber:

       1106 10 00 || – rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest

ex   1106 30 || – grupi 8 toodetest:

       1106 30 90 || – – muu kui banaanidest

CN-kood || Kirjeldus

ex   1108 || Tärklis; inuliin:

       1108 20 00 || – inuliin

       1201 00 90 || Sojauba, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1202 10 90 || Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata, v.a seemneks

       1202 20 00 || Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüditud, purustatud või purustamata

       1203 00 00 || Kopra

       1204 00 90 || Linaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1205 10 90 ja ex   1205 90 00 || Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1206 00 91 || Päevalilleseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1206 00 99 ||

       1207 20 90 || Puuvillaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1207 40 90 || Seesamiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1207 50 90 || Sinepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1207 91 90 || Unimagunaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1207 99 91 || Kanepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

ex   1207 99 97 || Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata, v.a seemneks

       1208 || Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep)

ex   1211 || Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud (välja arvatud käesoleva lisa IX osas CN-koodi ex 1211 90 85 all loetletud tooted)

ex   1212 || Jaanileivapuukaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

ex   1212 99 || – – muu kui suhkruroog:

       1212 99 41 ja        1212 99 49 || – – – jaanileivapuu seemned

ex   1212 99 70 || – – – muud, v.a sigurijuur

       1213 00 00 || Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud

ex   1214 || Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena:

ex   1214 10 00 || – lutsernijahu ja -graanulid, v.a kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud või muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsern

ex   1214 90 || – muud:

       1214 90 10 || – – söödapeet, kaalikas ja muud söödajuurviljad

ex   1214 90 90 || – – muud, v.a:

– lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted

– lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, kikerhernes ja harilik nõiahammas, muul viisil kuivatatud ja jahvatatud

ex   1502 00 || Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv:

ex   1502 00 10 || – kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks, v.a luudest ja jäätmetest saadud rasv(c)

       1503 00 || Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)

ex   1504 || Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata), v.a rubriikide 1504 10 ja 1504 20 kalamaksaõli ja selle fraktsioonid

       1507 || Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

       1508 || Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

       1511 || Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

       1512 || Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

CN-kood || Kirjeldus

       1513 || Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

       1514 || Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

ex   1515 || Muud mittelenduvad taimerasvad ja -õlid (v.a alamrubriiki ex 1515 90 11 kuuluv jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

ex   1516 || Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata (v.a alamrubriiki 1516 20 10 kuuluv hüdrogeenitud kastoorõli ehk nn opaalvaha)

ex   1517 || Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest, v.a alamrubriigid 1517 10 10, 1517 90 10 ja 1517 90 93

       1518 00 31        1518 00 39 || Mittelenduvate taimeõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks(c)

       1522 00 91 || Õlijätted ja -setted; loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemisel tekkinud seebirasv, v.a need, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid

       1522 00 99 || Muud loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, v.a need, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid

ex   1602 || Muud lihast, rupsist või verest valmistatud tooted või konservid:

– sea:

ex   1602 41 || – – tagaosad ja nende jaotustükid:

       1602 41 90 || – – – muud kui kodusea

ex   1602 42 || – – abatükid ja nende jaotustükid:

       1602 42 90 || – – – muud kui kodusea

ex   1602 49 || – – muud, sh segud:

       1602 49 90 || – – – muud kui kodusea

ex   1602 90 || – muud, sh tooted mis tahes loomade verest:

– – muud kui tooted mis tahes loomade verest:

       1602 90 31 || – – – uluki või küüliku

|| – – – muud:

– – – – muud kui kodusea liha või rupsi sisaldav:

– – – – – muud kui veiseliha või rupsi sisaldavad:

       1602 90 99 || – – – – – – muud kui lamba või kitse

ex   1603 00 || Ekstraktid ja mahlad lihast

       1801 00 00 || Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud)

       1802 00 00 || Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid

ex   2001 || Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

ex   2001 90 || – muud:

       2001 90 20 || – – perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

ex   2005 || Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

ex   2005 99 || – muud köögiviljad, ja köögiviljasegud:

       2005 99 10 || – – perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment

ex   2206 || Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata:

       2206 00 31 kuni        2206 00 89 || – muu kui piquette

ex   2301 || Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned:

       2301 10 00 || – inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned

CN-kood || Kirjeldus

ex   2302 || Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud:

       2302 50 00 || – kaunviljadest

       2304 00 00 || Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

       2305 00 00 || Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

ex   2306 || Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata, v.a CN alamrubriigid 2306 90 05 (õlikoogid jm maisi-idude ekstraheerimise tahked jäätmed) ja 2306 90 11 ning 2306 90 19 (õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed)

ex   2307 00 || Veinisete; viinakivi:

       2307 00 90 || – viinakivi

ex   2308 00 || Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:

       2308 00 90 || – muud kui viinamarjade pressimisjäägid, tammetõrud ja hobukastanid, puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid

ex   2309 || Loomasöödana kasutatavad tooted:

ex   2309 10 || – kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud:

       2309 10 90 || – – mis ei sisalda tärklist või alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid

ex   2309 90 || – muud:

       2309 90 10 || – – muud, sh eelsegud: – – lahustatud tooted kalast või mereimetajatest

ex   2309 90 91 kuni        2309 90 99 || – – – mis ei sisalda tärklist või alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid, v.a:

– lutsernimahlast ja rohumahlast saadud valgukontsentraadid

– veetustatud tooted, mis on eranditult saadud eelmises taandes osutatud kontsentraatide valmistamisel tekkinud tahketest jääkidest ja mahlast

(a)   Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud tingimusi (vt nõukogu direktiiv 94/28/EÜ (EÜT L 178, 12.07.1994, lk 66); komisjoni määrus (EÜ) nr 504/2008 (ELT L 149, 7.6.2008. lk 3)). (b)  Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes ELi õigusaktides (vt nõukogu direktiiv 88/661/EÜ (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36); nõukogu direktiiv 94/28/EÜ (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66); komisjoni otsus 96/510/EÜ (EÜT L 210, 20.8.1996, lk 53)) sätestatud tingimusi. (c)   Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud tingimusi (vt komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklid 291–300). (d)  Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse kaupade kombineeritud nomenklatuuri eelsätete punktis IIF sätestatud tingimusi.

2. jagu

CN-kood || Kirjeldus ||

0101 90 11 || Elushobused, tapaloomad (a) ||

ex 0205 00 || Värske, jahutatud või külmutatud hobuseliha ||

0210 99 10 || hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud ||

0511 99 10 || Sooned ja kõõlused; toornahkade lõikmed ja muud samalaadsed jäätmed ||

0701 || Kartulid, värsked või jahutatud ||

0901 || Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad ||

1105 || Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid ||

ex 1212 99 70 || Sigurijuured ||

2209 00 91 ja 2209 00 99 || Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad, v.a veiniäädikas ||

4501 || Looduslik kork, töötlemata või esmatöödeldud; korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud kork ||

(a)   Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud tingimusi (vt komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklid 291–300).

II LISA ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD MÕISTED I osa: Riisisektorit käsitlevad mõisted

I.          Mõisted „koorimata riis”, „kooritud riis”, „poolkroovitud riis”, „kroovitud riis”, „ümarateraline riis”, „keskmiseteraline riis”, „pikateraline riis A või B” ja „purustatud riis” on määratletud järgmiselt:

1.         a)         „koorimata riis” on riis, mille teradel on pärast vilja peksmist säilinud tera väliskest;

b)      „kooritud riis” on riis, mille teradelt on eemaldatud ainult tera väliskest. Selle määratluse alla kuuluvad näiteks niisugustele kaubanduslikele kirjeldustele vastavad tooted nagu “pruun riis”, “cargo riis”, “loonzain” ja “riso sbramato”;

c)       „poolkroovitud riis” on riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, osa idust ja kogu viljakesta välimine kiht või osa sellest, kuid mitte sisemised kihid;

d)      „kroovitud riis” on riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, viljakesta nii välimine kui sisemine kiht ja kogu idu pika- või keskmiseteralise riisi puhul ja vähemalt osa sellest ümarateralise riisi puhul, ja kus pikisuunalised valged triibud võivad olla säilinud vaid kuni 10 % teradel;

2.      a)          „ümarateraline riis” on riis, mille terade pikkus ei ületa 5,2 mm ning tera pikkuse ning laiuse suhe on väiksem kui 2;

b)      „keskmiseteraline riis” on riis, mille terade pikkus on üle 5,2 mm, kuid mitte üle 6,0 mm ning tera pikkuse ning laiuse suhe on väiksem kui 3;

c)       „pikateraline riis”:

i)        „pikateraline riis A” on riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ning mille tera pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 2, kuid väiksem kui 3;

ii)       „pikateraline riis B” on riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ning mille tera pikkuse ja laiuse suhe on vähemalt 3;

d)      „terade mõõtmine”: kroovitud riisi puhul mõõdetakse terasid järgmisel viisil:

i)        võetakse partiist tüüpiline proov;

ii)       proovi sõelutakse nii, et sõelale jäävad ainult terved terad, sealhulgas valmimata terad;

iii)      keskmise leidmiseks tehakse kaks mõõtmist, mõlemas 100 tera;

iv)      tulemused esitatakse millimeetrites, ümardatuna kümnendkohani.

3.      „Purustatud riis” on riis, mille kildude pikkus ei ületa 3/4 terve tera keskmisest pikkusest.

II.           Ebakvaliteetsete ja katkiste terade puhul kohaldatakse järgmisi mõisteid:

A.      Terved terad on terad, mille tipust on eemaldatud ainult osa, sõltumata eri jahvatusetappide omadustest.

B.      Kärbitud terad on terad, mille kogu tipp on eemaldatud.

C.      Katkised terad või terade killud on terad, millel on eemaldatud suurem osa kui tipp; katkiste terade hulka kuuluvad:

– suured katkised terad (teratükid, mis on pikemad kui pool tera, kuid ei moodusta tervet tera);

– keskmised katkised terad (teratükid, mis on vähemalt veerandi tera pikkused, kuid väiksemad suurte katkiste terade miinimumsuurusest);

– peened purustatud terad (teratükid, mis on väiksemad kui veerand tera, kuid liiga suured, et läbida 1,4 mm avadega sõela);

– killud (väikesed teratükid või -osakesed, mis läbivad 1,4 mm avadega sõela); lõhestunud terad (tükid, mis on tekkinud tera lõhenemisel pikisuunas).

D.      Rohelised terad on terad, mis ei ole täiesti küpsed.

E.      Terad, millel on loomulikke väärarenguid, on terad, millele on pärilik või mittepärilik väärareng võrreldes sordi tüüpiliste morfoloogiliste tunnustega.

F.      Kriitjad terad on terad, mille pinnast on vähemalt kolm neljandikku tuhm ja kriitjas.

G.      Punasetriibulised terad on terad, millel on pikisuunas terakestast jäänud erineva intensiivsuse ja varjundiga punaseid triipe.

H.      Täpilised terad on terad, millel on väike selgelt piiritletud ja enam-vähem korrapärase kujuga tume sõõr; täpiliste terade hulka kuuluvad ka sellised, millel on ainult pinnal õrnad mustad triibud; triipudel ja täppidel ei tohi olla kollast või tumedat ranti.

I.       Värvunud terad on terad, mille väikesel pinnaosal on loomulik värv selgelt muutunud; laigud võivad olla eri värvi (mustjad, punakad, pruunid); sügavaid musti triipe käsitatakse samuti laikudena. Kui laikude värv (must, roosa, punakaspruun) on kohe silmahakkava tugevusega ja kui laigud katavad vähemalt poole tera pinnast, tuleb teri käsitada kollaste teradena.

J.       Kollased terad on terad, mille loomulik värv on täielikult või osaliselt muutunud ja mis on saanud sidruni- või ruske tooni muul viisil kui kuivamise tõttu.

K.     Klaasjad terad on terad, mille värv on kogu pinnal ühtlaselt veidi muutunud muul viisil kui kuivamise tõttu; selle muutuse tõttu on terad värvunud hele-kollakaspruuniks.

II osa: Humalasektorit käsitlevad mõisted

1.           „Humal” on hariliku humala (humulus lupulus) (emas)taime kuivatatud õisikud, nimetatakse ka humalakäbideks; õisikud on rohekaskollased ning munaja kujuga, neil on õieraag ja nende mõõtmed on tavaliselt 2–5 cm;

2.           „humalapulber” on toode, mis on saadud humala jahvatamisel ning sisaldab kõiki humala looduslikke osi;

3.           „suurema lupuliinisisaldusega humalapulber” on toode, mis on saadud humala jahvatamisel pärast osa lehtede, varte, kandelehtede ja õisikutelgede mehaanilist eemaldamist;

4.           „humalaekstrakt” on kontsentreeritud tooted, mis on saadud humala või humalapulbri töötlemisel lahustiga;

5.           „segatud humalatooted” on kahe või enama punktides 1–4 nimetatud toote segu.

III osa: Veinisektorit käsitlevad mõisted

Veinisektorit käsitlevad mõisted

1.           „Väljajuurimine” – viinapuujuurte täielik kõrvaldamine viinapuid täis istutatud alalt.

2.           „Istutamine” – poogitud või pookimata viinapuude või viinapuude osade lõplik istutamine viinamarjade tootmiseks või pooktaimede istanduse rajamiseks.

3.           „Ümberpookimine” – juba varem poogitud viinapuu pookimine.

Saadusega seonduvad mõisted

4.           „Värsked viinamarjad” – viinapuu viljad, mida kasutatakse veini valmistamiseks, küpsed või isegi veidi kuivatatud, mida saab tavalistel veinikeldri meetoditel purustada või pressida ja mis võivad iseeneslikult tekitada alkoholkäärimise.

5.           „Värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel” – saadus:

a)      mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, aga mitte üle 15 mahuprotsendi;

b)      mis on saadud, lisades eranditult artikli 63 lõike 2 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest saadud käärimata viinamarjavirdele, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti:

i)        kas veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti;

ii)       või veini puhastamata destilleerimissaadust, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 80 mahuprotsendi.

6.           „Viinamarjamahl” – kääritamata, kuid käärimiskõlblik vedel saadus, mis on:

a)      kohase töötlemisega muudetud tarbimiskõlblikuks sellisena, nagu see on;

b)      saadud värsketest viinamarjadest või viinamarjavirdest või lahjendamise teel. Kui mahl on saadud lahjendamise teel, peab see olema saadud kontsentreeritud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjamahla lahjendamise teel.

Viinamarjamahla lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

7.           „Kontsentreeritud viinamarjamahl” – karamellimata viinamarjamahl, mis on saadud viinamarjamahla osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi kirjeldataval meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 50,9 %.

Kontsentreeritud viinamarjamahla lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

8.           „Veinisete” on:

a)      ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist veini sisaldavatesse anumatesse kogunev jääk;

b)      punktis a osutatud saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääk;

c)      ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist viinamarjavirret sisaldavatesse anumatesse kogunev jääk või

d)      punktis c osutatud saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääk.

9.           „Viinamarjade pressimisjäägid” – värskete viinamarjade kääritatud või kääritamata pressimisjäägid.

10.         „Piquette” – toode, mis on saadud:

a)      vees leotatud töötlemata viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel; or

b)      viinamarjade kääritatud pressimisjääkide leotamisel vees.

11.         „Destilleerimiseks kangendatud vein” – saadus:

a)      mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 18 mahuprotsenti, aga mitte üle 24 mahuprotsendi;

b)      mis on saadud üksnes sel viisil, et jääksuhkrusisalduseta veinile on lisatud veini puhastamata destilleerimissaadust, mille suurim tegelik alkoholisisaldus on 86 mahuprotsenti, või

c)      mille suurim lenduvate hapete sisaldus äädikhappes väljendatuna on 1,5 grammi liitri kohta.

12.         „Kuvee” on:

a)      viinamarjavirre;

b)      vein; või

c)      viinamarjavirrete ja/või erinevate omadustega veinide segu,

mis on mõeldud teatud liiki vahuveinide valmistamiseks.

Alkoholisisaldus

13.         „Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides” – 100 mahuühikus saaduses sisalduv puhta alkoholi mahuühikute hulk temperatuuril 20 °C.

14.         „Potentsiaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – puhta alkoholi mahuühikute hulk, mille võib tekitada 100 ühikus saaduses sisalduvate suhkrute täielik käärimine temperatuuril 20 °C.

15.         „Üldalkoholisisaldus mahuprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.

16.         „Naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – saaduse üldalkoholisisaldus mahuprotsentides enne võimalikku rikastamist.

17.         „Tegelik alkoholisisaldus massiprotsentides” – 100 kilogrammis tootes sisalduva puhta alkoholi kilogrammide arv.

18.         „Potentsiaalne alkoholisisaldus massiprotsentides” – puhta alkoholi kogus kilogrammides, mida on võimalik saada 100 kilogrammis saaduses leiduvate suhkrute täielikul käärimisel.

19.         „Üldalkoholisisaldus massiprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.

IV osa: Veise- ja vasikalihasektorit käsitlevad mõisted

1.           „Veised” – CN-koodide ex 0102 10 ning 0102 90 05 – 0102 90 79 alla kuuluvad elus koduveised.

2.           „Täiskasvanud veised” – vähemalt 8 kuu vanused veised.

V osa: Piima- ja piimatootesektorit käsitlevad mõisted

Seoses tariifikvootide rakendamisega Uus-Meremaalt pärit või suhtes kuulub määratluse „toodetud vahetult piimast või koorest” alla või, mis on valmistatud vahetult piimast või koorest ilma säilitusaineid kasutamata ühtsel, iseseisval ja katkematul menetlusel, mille puhul koor võib läbida piimarasva kontsentreerimise ja/või fraktsioneerimise etapi.

VI osa: Munasektorit käsitlevad mõisted

1.           „Koorega munad” on koorega kodulinnumunad, värsked, konserveeritud või keedetud, välja arvatud punktis 2 nimetatud haudemunad;

2.           „haudemunad” on inkubeerimisel kasutatavad kodulinnumunad;

3.           „terviktooted” on kooreta kodulinnumunad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud;

4.           „eraldatud tooted” on kodulinnumunade rebu, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud.

VII osa: Kodulinnulihasektorit käsitlevad mõisted

1.           „Eluskodulinnud” on eluskanad, -pardid, -haned, -kalkunid ja -pärlkanad kaaluga üle 185 grammi;

2.           „tibud” on eluskanad, -pardid, -haned, -kalkunid ja -pärlkanad kaaluga alla 185 grammi;

3.           „tapetud kodulinnud” on kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad, tervelt, rupsiga või ilma;

4.           „muude toodete põhjal valmistatud tooted”:

a)      I lisa XX osa punktis a loetletud tooted;

b)      I lisa XX osa punktis b loetletud tooted, v.a tapetud kodulinnud ja söödav rups; mida tuntakse nime all „kodulinnulõiked”;

c)      I lisa XX osa punktis b osutatud söödav rups;

d)      I lisa XX osa punktis c loetletud tooted;

e)      I lisa XX osa punktides d ja e loetletud tooted;

f)       I lisa XX osa punktis f nimetatud tooted, v.a CN-koodi 1602 20 11 ja 1602 20 19 alla kuuluvad tooted.

VIII osa: Mesindussektorit käsitlevad mõisted

1.           „Mesi” on looduslik magus aine, mida valmistavad Apis mellifera mesilased taimede nektarist, elusate taimeosade eritistest või elusatest taimeosadest toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, muundavad teatavate endast pärit olevate ainetega ühendamise teel, sadestavad, veetustavad ja ladustavad ning jätavad meekärgedesse küpsema ja valmima.

Mee peamised liigid on järgmised:

a)      päritolu järgi:

i)        õiemesi: taimede nektarist saadud mesi;

ii)       lehemesi: mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest;

b)      töötlemis- ja/või müügiks pakkumise viisi järgi:

iii)      kärjemesi: mesi, mida mesilased ladustavad vastehitatud haudmeta meekärgedes ja õhukestes kärjepõhjades ning mida müüakse kinniste tervete meekärgede või nende osadena;

iv)      kärjetükkidega mesi: üht või mitut kärjemeetükki sisaldav mesi;

v)       nõrgunud mesi: lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest nõrutamise teel saadud mesi;

vi)      vurrimesi: lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi;

vii)     pressitud mesi: haudmeta meekärgede pressimisel kuumutamata või mõõdukat kuumutamist (kuni 45 °C) kasutades saadud mesi;

viii)    filtreeritud mesi: mesi, mis on saadud mee koostisele võõraste orgaaniliste või anorgaaniliste ainete eemaldamise teel, mille tulemusel on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu.

„Pagarimesi” on mesi,

a)      mis on sobiv tööstuslikuks või muu hiljem töödeldava toidu koostises kasutamiseks ning

b)      millel võivad olla järgmised omadused:

– võõras lõhn ja maitse;

– käärimistunnustega või käärinud või

– üle kuumutatud.

2.           „Mesindustooted” on mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.

III LISA ARTIKLIS 7 OSUTATUD RIISI JA SUHKRU STANDARDKVALITEET

A.           Koorimata riisi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga koorimata riis on:

a)      veatu ja standardse turustuskvaliteediga, lõhnatu;

b)      maksimaalse niiskusesisaldusega 13 %;

c)      kroovitud riisi toodang on 63 % tervete terade kaalust (lubatud kuni 3 % lõigatud teri), kroovitud riisi rikutud terade massiprotsent on:

CN-koodide 1006 10 27 ja 1006 10 98 alla kuuluv kriitjate teradega kroovitud riis || 1,5 %

muu kui CN-koodide 1006 10 27 ja 1006 10 98 alla kuuluv kriitjate teradega kroovitud riis: || 2,0 %

punasetriibulised terad || 1,0 %

tähnilised terad || 0,50 %

värvunud terad || 0,25 %

kollased terad || 0,02 %

klaasjad terad || 0,05 %

B.           Suhkru standardkvaliteet

I.       Suhkrupeedi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga suhkrupeet on:

(a)     veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

(b)     vastuvõtupunktis suhkrusisaldusega 16 %.

II.      Valge suhkru standardkvaliteet

1.       Standardkvaliteediga valgel suhkrul on järgmised omadused:

a)       veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav;

b)      minimaalne polarisatsioon: 99,7;

c)       suurim niiskusesisaldus: 0,06 %;

d)      maksimaalne invertsuhkru sisaldus: 0,04 %;

e)       punkti 2 kohaselt määratud punktide üldarv ei ole suurem kui 22 ega ületa:

          15 punkti tuhasuse puhul;

          9 punkti värvitüübi puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia Instituudi meetodil (edaspidi „Brunswicki meetod”);

          6 punkti lahuse värvitooni ühiku puhul, mis on määratud International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis'e meetodil (edaspidi „ICUMSA meetod”).

2.       Ühele punktile vastab:

a)       0,0018 % tuhasust, mis on määratud ICUMSA meetodil 28° Brixi juures;

b)      0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil;

c)       7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud ICUMSA meetodil.

3.       Punktis 1 osutatud faktorite määramise meetodid on samad, mida kasutatakse kõnealuste faktorite määramiseks sekkumismeetmete raames.

III.     Toorsuhkru standardkvaliteet

1.       Standardkvaliteediga toorsuhkur on suhkur, mille saagis valges suhkrus väljendatuna on 92 %.

2.       Toorpeedisuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru polarisatsiooniastmest:

a)       tuhasuse protsendimäär, mis on korrutatud neljaga,

b)      invertsuhkru protsendimäär, mis on korrutatud kahega,

c)       arv 1.

3.       Toor-roosuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru kahekordsest polarisatsiooniastmest arv 100.

IV LISA ARTIKLI 41 LÕIKES 1 OSUTATUD TOETUSPROGRAMMIDE EELARVE

1 000 EUR eelarveaasta kohta

BG || 26 762

CZ || 5 155

DE || 38 895

EL || 23 963

ES || 353 081

FR || 280 545

IT || 336 997

CY || 4 646

LT || 45

LU || 588

HU || 29 103

MT || 402

AT || 13 688

PT || 65 208

RO || 42 100

SI || 5 045

SK || 5 085

UK || 120

V LISA ARTIKLI 56 LÕIKES 3 OSUTATUD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

- Codex Alimentarius

- ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (United Nations Economic Commission for Europe)

VI LISA ARTIKLIS 60 OSUTATUD TOODETE MÕISTED, NIMETUSED JA MÜÜGINIMETUSED

Käesolevas lisas tähendab müüginimetus nimetust, mille all toitu müüakse, direktiivi 2000/13/EÜ artikli 5 lõikes 1 määratletud tähenduses.

I osa. Alla 12 kuu vanuste veiste liha

I.            Määratlus

Käesoleva lisa käesoleva osa kohaldamisel tähendab mõiste „liha” alla 12 kuu vanuste veiste rümpasid, kondiga ja kondita liha ning viilutatud või viilutamata rupsi, mis on ette nähtud inimtoiduks ning mida pakutakse värskelt, külmutatult või sügavkülmutatult ning mis on pakitud või pakkimata.

Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused veised ühte järgmistest kategooriatest:

(A)         V-kategooria: alla 8 kuu vanused veised

Kategooriat tähistav täht: V;

(B)         Z-kategooria: üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanused veised

Kategooriat tähistav täht: Z.

II.          Müüginimetused

1.           Alla 12 kuu vanuste veiste liha turustatakse liikmesriikides üksnes järgmiste iga liikmesriigi jaoks ettenähtud müüginimetuste all:

(A)    veised, kelle vanus on alla 8 kuu (kategooriat tähistav täht: V):

Turustav riik || Kasutatav müüginimetus

Belgia || veau, viande de veau/kalfsvlees/Kalbfleisch

Bulgaaria || месо от малки телета

Tšehhi Vabariik || Telecí

Taani || Lyst kalvekød

Saksamaa || Kalbfleisch

Eesti || Vasikaliha

Kreeka || μοσχάρι γάλακτος

Hispaania || Ternera blanca, carne de ternera blanca

Prantsusmaa || veau, viande de veau

Iirimaa || Veal

Itaalia || vitello, carne di vitello

Küpros || μοσχάρι γάλακτος

Läti || Teļa gaļa

Leedu || Veršiena

Luksemburg || veau, viande de veau/Kalbfleisch

Ungari || Borjúhús

Malta || Vitella

Madalmaad || Kalfsvlees

Austria || Kalbfleisch

Poola || Cielęcina

Portugal || Vitela

Rumeenia || carne de vițel

Sloveenia || Teletina

Slovakkia || Teľacie mäso

Soome || vaalea vasikanliha/ljust kalvkött

Rootsi || ljust kalvkött

Ühendkuningriik || Veal

(B)    veised, kelle vanus on üle 8, kuid alla 12 kuu (kategooriat tähistav täht: Z):

Turustav riik || Kasutatav müüginimetus

Belgia || jeune bovin, viande de jeune bovin/jongrundvlees/Jungrindfleisch

Bulgaaria || Телешко месо

Tšehhi Vabariik || hovězí maso z mladého skotu

Taani || Kalvekød

Saksamaa || Jungrindfleisch

Eesti || noorloomaliha

Kreeka || νεαρό μοσχάρι

Hispaania || Ternera, carne de ternera

Prantsusmaa || jeune bovin, viande de jeune bovin

Iirimaa || rosé veal

Itaalia || vitellone, carne di vitellone

Küpros || νεαρό μοσχάρι

Läti || jaunlopa gaļa

Leedu || Jautiena

Luksemburg || jeune bovin, viande de jeune bovin/Jungrindfleisch

Ungari || Növendék marha húsa

Malta || Vitellun

Madalmaad || rosé kalfsvlees

Austria || Jungrindfleisch

Poola || młoda wołowina

Portugal || Vitelão

Rumeenia || carne de tineret bovin

Sloveenia || meso težjih telet

Slovakkia || mäso z mladého dobytka

Soome || vasikanliha/kalvkött

Rootsi || Kalvkött

Ühendkuningriik || Beef

2.           Punktis 1 osutatud müüginimetusi võib täiendada vastava lihatüki või rupsi nime või nimetusega.

3.           Punkti 1 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud käesolevas lisas sätestatud tingimused.

Eelkõige ei tohi sõnu „veau”, „telecí”, „Kalb”, „μοσχάρι”, „ternera”, „kalv”, „veal”, „vitello”, „vitella”, „kalf”, „vitela” ja „teletina” kasutada üle 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetuses ega etiketil.

4.           Punktis 1 esitatud nõudeid ei kohaldata veiste liha suhtes, mille kohta on enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt määrusele (EÜ) nr 510/2006.

II osa. Viinamarjasaadused

1)      Vein

         Vein on ainult värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud saadus.

Veini:

a)       tegelik alkoholisisaldus on pärast VII lisa I osa punktis B nimetatud menetluse läbimist või ilma selleta vähemalt 8,5 mahuprotsenti, kui vein on saadud ainult käesoleva lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A ja B korjatud viinamarjadest, ja vähemalt 9 mahuprotsenti teistest viinamarjakasvatusvöönditest korjatud viinamarjade puhul;

b)      tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 4,5 mahuprotsenti. Seda erandina muidu kehtivast minimaalsest alkoholisisaldusest, kui veinil on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, olgu see valmistatud VII lisa I osa punktis B täpsustatud menetlusel või mitte;

c)       üldalkoholisisaldus ei ületa 15 mahuprotsenti. Erandina:

– võib teatavatelt liidu viinamarjakasvatuspiirkonda kuuluvatelt viinamarjakasvatusaladelt (määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1) pärinevate ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir ulatuda 20 mahuprotsendini,

– võib teatavate kaitstud päritolunimetusega ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir olla suurem kui 15 mahuprotsenti;

d)      üldhappesisaldus vastavalt eranditele, mille komisjon võib vastu võtta delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1, on viinhappes väljendatuna vähemalt 3,5 grammi liitri kohta või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta.

         „Retsina” on lauavein, mis on valmistatud üksnes Kreeka territooriumil süüria männi vaiguga töödeldud viinamarjavirdest. Süüria männi vaigu kasutamine on lubatud ainult „Retsina” veini saamiseks Kreekas kohaldatavate sätete kohaselt.

         Erandina punktist b kuuluvad „Tokaji eszencia” ja „Tokajská esencia” veinide hulka.

         Olenemata artikli 60 lõikest 2 võivad liikmesriigid siiski lubada kasutada mõistet „vein”:

a)       liitnimetusena koos puuvilja nimega selliste toodete turustamiseks, mis on saadud muude puuviljade kui viinamarjade kääritamisel; or

b)      kui see on liitnimetuse osa.

         Tuleb vältida nimetatud toodete segiajamist käesolevas lisas esitatud veinikategooriatele vastavate toodetega.

2)      Kääriv toorvein

         Kääriv toorvein on saadus, mille alkoholkäärimine ei ole veel lõppenud ja mis ei ole veel settest eraldatud.

3)      Liköörvein

Liköörvein on saadus:

a)       mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi;

b)      mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti, välja arvatud teatavad päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinid, mis on komisjoni poolt koostatavas loetelus, mis esitatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1;

c)       mis on saadud:

– osaliselt kääritatud viinamarjavirdest,

– veinist,

– eespool nimetatud saaduste segust või

– viinamarjavirdest või viinamarjavirde ja veini segust, kui tegemist on komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1 kindlaks määratud teatavate kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinidega;

d)      mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, välja arvatud teatavad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinid, mis on komisjoni poolt koostatavas loetelus, mis esitatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1;

e)       millele on lisatud:

i)        üksikult või seguna:

– veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti;

– veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

ii)       vajaduse korral ühte või mitut järgmist saadust:

– kontsentreeritud viinamarjavirret;

– ühe punkti e alapunktis i osutatud saaduse ja punkti c esimeses ja neljandas taandes osutatud viinamarjavirde segu;

f)       millele erandina punktist e on lisatud (kui tegu on teatavate kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinidega, mis on komisjoni koostatavas loetelus, mis esitatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1):

i)        punkti e alapunktis i loetletud saadusi üksikult või seguna või

ii)       üht või mitut järgmistest saadustest:

– veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 95 ega üle 96 mahuprotsendi;

– veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

– kuivatatud viinamarjadest destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 mahuprotsendi ega üle 94,5 mahuprotsendi; ning

iii)      vajaduse korral ühte või mitut järgmist saadust:

– kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret;

– otsesel kuumutamisel saadud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis vastab, välja arvatud nimetatud menetluse puhul, kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele;

– kontsentreeritud viinamarjavirret;

– ühe punkti f alapunktis ii osutatud saaduse ja punkti c esimeses ja neljandas taandes osutatud viinamarjavirde segu.

4)      Vahuvein

Vahuvein on saadus:

a)       mis on saadud järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel:

– värsked viinamarjad;

– viinamarjavirre või

– vein;

b)      mille mahuti avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid;

c)       mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari; ning

d)      mille valmistamiseks mõeldud kuveede üldalkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti.

5)      Kvaliteetvahuvein

Kvaliteetvahuvein on saadus:

a)       mis on saadud järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel:

– värsked viinamarjad;

– viinamarjavirre või

– vein;

b)      mille mahuti avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid;

c)       mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3,5 baari; ning

d)      mille valmistamiseks mõeldud kuveede üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti.

6)      Aromaatne kvaliteetvahuvein

Aromaatne kvaliteetvahuvein on kvaliteetvahuvein:

a)       mis on saadud üksnes nii, et kuvee komponentidena kasutatakse viinamarjavirret või käärivat viinamarjavirret, mis on pärit sellistest viinamarjasortidest, mis on komisjoni koostatavas loetelus, mis esitatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1.

          Aromaatsed kvaliteetvahuveinid, mida traditsiooniliselt toodetakse, kasutades kuvee komponendiks olevaid veine, määrab kindlaks komisjon kooskõlas artikli 59 lõike 1 kohaste delegeeritud õigusaktidega;

b)      mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20°C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari;

c)       mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 6 mahuprotsenti; ning

d)      mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti.

7)      Gaseeritud vahuvein

Gaseeritud vahuvein on saadus:

a)       mis on saadud ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinist;

b)      mille mahuti avamisel vabaneb süsinikdioksiid, mis on tervikuna või osaliselt saadud selle gaasi lisamisel; ning

c)       mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari.

8)      Poolvahuvein

Poolvahuvein on saadus:

a)       mis on saadud veinist, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti;

b)      mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti;

c)       mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva sisetekkelise süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari; ning

d)      mis pannakse 60-liitristesse või väiksematesse mahutitesse.

9)      Gaseeritud poolvahuvein

Gaseeritud poolvahuvein on saadus:

a)       mis on saadud veinist;

b)      mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ja üldalkoholisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti;

c)       mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on täielikult või osaliselt lisatud süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari; ning

d)      mis pannakse 60-liitristesse või väiksematesse mahutitesse.

10)    Viinamarjavirre

         Viinamarjavirre on värsketest viinamarjadest loomulikult või füüsilisel töötlemisel saadud vedel saadus. Viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei ületa 1 mahuprotsenti.

11)    Osaliselt kääritatud viinamarjavirre

         Kääriv viinamarjavirre on viinamarjavirde kääritamise saadus, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 1 mahuprotsendi, aga alla kolme viiendiku selle üldalkoholisisaldusest.

12)    Kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre

         Kuivatatud viinamarjadest saadud kääriv viinamarjavirre on kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirde osalise kääritamise saadus, mille üldsuhkrusisaldus on enne käärimist vähemalt 272 grammi liitri kohta ning mille naturaalne ja tegelik alkoholisisaldus ei tohi olla alla 8 mahuprotsendi. Samas ei loeta kuivatatud viinamarjadest saadud käärivaks viinamarjavirdeks teatavaid veine, mille komisjon määrab kindlaks delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1 ja mis vastavad eespool nimetatud nõuetele.

13)    Kontsentreeritud viinamarjavirre

         Kontsentreeritud viinamarjavirre on karamellimata viinamarjavirre, mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi artikli 62 lõike 3 kolmanda lõiguga ja artikli 68 punktiga d ette nähtud meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 50,9 %.

         Kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 %.

14)    Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre

         Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre on vedel karamellimata saadus:

a)       mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi artikli 62 lõike 3 kolmanda lõigu ja artikli 68 punktiga d ette nähtud meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 61,7 %;

b)      mis on läbinud lubatud töötluse hapetustamiseks ja koostisosade (v.a suhkru) kõrvaldamiseks;

c)       millel on järgmised omadused:

– pH-väärtus ei ole 25 Brixi juures üle 5;

– optiline tihedus 425 nm juures 1 cm paksusel ei ületa 25 Brixi juures kontsentreeritud viinamarjavirrete puhul 0,100;

– sahharoosisisaldus ei ole kindlaksmääratava analüüsimeetodiga täheldatav;

– Folin-Ciocalteau indeks ei ületa 25 Brixi juures 6,00;

– tiitritav happesus ei ületa 15 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

– vääveldioksiidisisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

– katioonide kogusisaldus ei ületa 8 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

– elektrijuhtivus ei ületa 25 Brixi ja 20 °C juures 120 μS/cm;

– hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

– mesoinositooli olemasolu.

          Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

15)    Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

a)       mis on toodetud rikastamiseta, osaliseks veetustamiseks päikese kätte või varju jäetud viinamarjadest;

b)      mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti ning

c)       mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti (või mille suhkrusisaldus on vähemalt 272 grammi liitri kohta).

16)    Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

a)       mis on toodetud rikastamiseta;

b)      mille naturaalne alkoholisisaldus on suurem kui 15 mahuprotsenti ning

c)       mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 12 mahuprotsenti.

Liikmesriigid võivad kehtestada selle toote laagerdumistähtaja.

17)    Veiniäädikas

Veiniäädikas on äädikas:

a)       mis on saadud eranditult veini äädikhappelisel käärimisel; ning

b)      mille üldhappesus äädikhappes väljendatuna on vähemalt 60 grammi liitri kohta.

III osa. Piim ja piimatooted

1.      Mõiste „piim” tähendab ainult ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreeti, millele ei ole midagi lisatud ega millest ei ole midagi eraldatud.

Mõistet „piim” võib siiski kasutada:

a)       piima kohta, mida on töödeldud selle koostist muutmata, või piima kohta, mille rasvasisaldus on standarditud käesoleva lisa IV osa alusel;

b)      koos sõnaga, mis nimetab, või sõnadega, mis nimetavad sellise piima tüüpi, kvaliteediklassi, päritolu ja/või kavatsetavat kasutust või kirjeldavad selle füüsilist töötlemist või koostise muutmist juhul, kui muutmine piirdub piima loomulike koostisainete lisamise ja/või eemaldamisega.

2.      Käesolevas osas tähendavad „piimatooted” tooteid, mis on saadud ainult piimast, arvestades, et nende valmistamiseks vajalikke aineid võib lisada juhul, kui neid aineid ei kasutata mõne piima koostisaine täielikuks või osaliseks asendamiseks.

Ainult piimatoodetele reserveeritakse:

a)       järgmised kõigil turustusetappidel kasutatavad nimetused:

i)        vadak;

ii)       koor;

iii)      või;

iv)      pett;

v)       võiõli;

vi)      kaseiinid;

vii)     veevaba piimarasv;

viii)    juust;

ix)      jogurt;

x)       keefir;

xi)      kumõss;

xii)     viili/fil;

xiii)    smetana;

xiv)    fil;

b)      nimed direktiivi 2000/13/EÜ artiklis 5 määratletud tähenduses, mida tegelikult piimatoodete kohta kasutatakse.

3.      Mõistet „piim” ja piimatoodete kohta kasutatavaid nimetusi võib samuti tarvitada koos sõnaga, mis nimetab, või sõnadega, mis nimetavad liittooteid, mille ükski osa ei asenda või ei ole mõeldud asendama ühtki piima koostisainet ja milles piim või piimatoode on kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline.

4.      Märkida tuleb komisjoni poolt määratletud piima ja piimatoodete päritolu, v.a juhul, kui tegemist on lehmapiimaga.

5.      Käesoleva osa punktides 1, 2 ja 3 osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.

         Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.

6.      Käesoleva osa punktides 1, 2 ja 3 nimetamata toodete puhul ei tohi kasutada ühtki märgist, äridokumenti, reklaammaterjali või nõukogu direktiivi 2006/114/EÜ[48] artiklis 2 määratletud reklaamimise viisi ega ühtki esitusviisi, mis väidab, viitab või vihjab, et toode on piimatoode.

         Piima või piimatooteid sisaldava toote puhul võib nimetust „piim” või käesoleva osa punkti 2 teises lõigus osutatud nimetusi kasutada ainult põhiliste toorainete kirjeldamiseks ja koostisainete loetlemiseks vastavalt direktiivile 2000/13/EÜ.

IV osa. CN-koodi 0401 alla kuuluv inimtoiduks ette nähtud piim

I.       Mõisted

Käesoleva osa kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)       „piim” –ühe või mitme lehma lüpsmise saadus;

b)      „joogipiim” – III punktis nimetatud tooted, mis on mõeldud ilma edasise töötlemiseta tarbijale tarnimiseks;

c)       „rasvasisaldus” – piimarasva massiosade arv saja massiosa piima kohta;

d)      „valgusisaldus” – valgu massiosade arv saja massiosa piima kohta (arvutatakse, korrutades piima üldlämmastiku massiprotsendi teguriga 6,38).

II.      Tarne või müük lõpptarbijale

1)      Ilma edasise töötlemiseta võib tarnida või müüa lõpptarbijale kas otse või restoranide, haiglate, sööklate või muude toitlustusettevõtete kaudu ainult niisugust piima, mis vastab joogipiimale sätestatud nõuetele.

2)      Toodete müüginimetused on esitatud käesoleva osa III punktis. Neid nimetusi tuleb kasutada ainult selles punktis nimetatud toodete kohta, ilma et see piiraks nende kasutamist liitnimetustes.

3)      Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tutvustada tarbijatele asjakohaste toodete iseloomu ja koostist, kui sellise teabe puudumine võiks põhjustada segadust.

III.     Joogipiim

1.       Joogipiimaks loetakse järgmisi tooteid:

a)       toorpiim: piim, mida pole kuumutatud üle 40 °C ega töödeldud mingil samaväärse mõjuga viisil;

b)      täispiim: kuumtöödeldud piim, mis rasvasisalduse osas vastab ühele järgmistest nõuetest:

i)        standardne täispiim: piim, mille rasvasisaldus on vähemalt 3,5 % (m/m). Liikmesriigid võivad ette näha täiendava täispiima liigi, mille rasvasisaldus on 4 % (m/m) või rohkem;

ii)       mittestandardne täispiim: piim, mille rasvasisaldust pole pärast lüpsmist muudetud piimarasvade lisamise või eemaldamisega ega segatud seda piimaga, mille loomulikku rasvasisaldust on muudetud. Rasvasisaldus ei tohi siiski olla alla 3,5 % (m/m);

c)       madala rasvasisaldusega piim: kuumtöödeldud piim, mille vähendatud rasvasisaldus on vähemalt 1,50 % (m/m) ja kõige rohkem 1,80 % (m/m);

d)      rasvatu piim: kuumtöödeldud piim, mille vähendatud rasvasisaldus on kõige rohkem 0,5 % (m/m).

          Kuumtöödeldud piima, mille rasvasisaldus ei vasta esimese lõigu punktides b, c ja d sätestatud nõuetele, käsitatakse joogipiimana tingimusel, et rasvasisaldus on pakendil ühe kümnendkoha täpsusega selgelt ära märgitud ja kergesti loetav kujul „rasvasisaldus … %”. Sellist piima ei nimetata täispiimaks, madala rasvasisaldusega piimaks ega rasvatuks piimaks.

2.       Ilma et see piiraks punkti 1 alapunkti b alapunkti ii kohaldamist, on lubatud ainult järgmised muudatused:

a)       joogipiimale ette nähtud rasvasisalduse saamiseks võib muuta loomulikku rasvasisaldust, eemaldades või lisades koort või lisades täispiima, madala rasvasisaldusega piima või rasvatu piima;

b)      piima võib rikastada piimavalkude, mineraalsoolade või vitamiinidega vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta)[49];

c)       laktoosisisaldust võib vähendada laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks muutmise teel.

          Alapunktides b ja c nimetatud piima koostise muutmised on lubatud ainult juhul, kui toote pakendil on vastav kustumiskindel märge, mis on hästi nähtav ja loetav. Selline märge ei asenda nõukogu direktiiviga 90/496/EMÜ[50] ette nähtud toitumisalase teabega märgistamise kohustust. Valkudega rikastatud piima valgusisaldus peab olema 3,8 % (m/m) või rohkem.

          Liikmesriigid võivad alapunktides b ja c nimetatud piima koostise muutmist piirata või selle keelata.

3.       Joogipiim:

a)       külmumistemperatuur peab olema ligilähedane päritolupiirkonna toorpiima keskmisele külmumistemperatuurile;

b)      3,5 massiprotsenti rasva sisaldava 1 liitri piima mass temperatuuril 20° C peab olema vähemalt 1028 grammi, teistsuguse rasvasisaldusega piima liitri mass peab olema ekvivalentne;

c)       3,5 massiprotsenti rasva sisaldavas piimas peab olema vähemalt 2,9 massiprotsenti valku, teistsuguse rasvasisaldusega piima korral peab valgu sisaldus olema ekvivalentne.

V osa. Kodulinnulihasektori tooted

I        Käesoleva lisa käesolevat osa kohaldatakse seoses teatavate kodulinnuliha ning kodulinnuliha või rupsi valmististe ja toodete turustamisega liidus äri või kaubanduse teel järgmiste liikide puhul:

– kanad liigist Gallus domesticus,

– pardid,

– haned,

– kalkunid,

– pärlkanad.

         Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ka CN-koodi 0210 99 39 alla kuuluva soolvees säilitatud kodulinnuliha suhtes

II       Mõisted

1)      „kodulinnuliha” – inimtoiduks sobiv kodulinnuliha, mis ei ole läbinud mingit töötlust peale külmtöötluse;

2)      „värske kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mida ei ole kunagi külmutamisega jäigastatud ning mida tuleb kogu aeg hoida temperatuuril, mis ei ole madalam kui − 2 °C ega kõrgem kui + 4 °C. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada veidi erinevad temperatuurinõuded minimaalse pikkusega ajavahemikuks, mis on vajalik värske kodulinnuliha lõikamiseks ja käitlemiseks jaemüügipoodides või müügipunktide abihoonetes, kui lõikamise ja käitlemise eesmärk on üksnes tarbijale kohapeal müümine;

3)      „külmutatud kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mis tuleb külmutada nii kiiresti kui võimalik normaalse tapatoimingu piires ning mida ei tohi hoida kõrgemal temperatuuril kui − 12 °C;

4)      „kiirkülmutatud kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mida hoitakse kogu aeg temperatuuril, mis ei ole kõrgem kui –18 °C, millest kõrvalekalded on sätestatud nõukogu direktiivis 89/108/EMÜ[51];

5)      „kodulinnulihast valmistis” – kodulinnuliha, sealhulgas kodulinnuliha, mis on peenestatud, millele on lisatud toidu- või maitseaineid või lisandeid või mida on töödeldud viisil, millest ei piisa lihaskiu sisemise struktuuri muutmiseks;

6)      „värskest kodulinnulihast valmistis” – kodulinnulihast valmistis, mille valmistamisel on kasutatud värsket kodulinnuliha.

          Liikmesriigid võivad siiski kehtestada veidi erinevad temperatuurinõuded, mida kohaldatakse minimaalse pikkusega ajavahemiku jooksul ja üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik värskest kodulinnulihast valmististe tööstuslikul tootmisel lõikamise ja käitlemise hõlbustamiseks;

7)      „kodulinnulihatooted” – määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.1 määratletud lihatooted, mille valmistamisel kasutatakse kodulinnuliha.

VI osa. Võiderasvad

Kui artiklis 60 märgitud tooted ei vasta lisas kehtestatud nõuetele, ei tohi neid töötlemata kujul lõpptarbijale tarnida või temale üle anda ei otse ega ka restoranide, haiglate, sööklate või teiste samalaadsete asutuste kaudu.

Nende toodete müüginimetused on esitatud käesolevas osas.

Allpool esitatud müüginimetusi kasutatakse üksnes toodete kohta, mis kuuluvad järgmiste CN-koodide alla ja mille rasvasisaldus on vähemalt 10 %, kuid mitte üle 90 % massist:

a)      piimarasvad, mille CN-kood on 0405 ja ex 2106;

b)      rasvad, mille CN-kood on ex 1517;

c)      rasvad, mis koosnevad taimse ja/või loomse päritoluga toodetest, mille CN-kood on ex 1517 ja ex 2106.

Rasvasisaldus peab soola arvestamata olema vähemalt kaks kolmandikku nende toodete kuivainest.

Neid müüginimetusi kohaldatakse üksnes toodete suhtes, mis on 20 °C juures tahked ja sobivad kasutamiseks võidena.

Neid määratlusi ei kohaldata:

a)      selliste toodete nimetuse suhtes, mille eripära on traditsioonilisest kasutusest teada, ja/või kui nimetus iseloomustab selgelt toote eripära;

b)      kontsentreeritud toodete suhtes (või, margariin, rasvasegu), mille rasvasisaldus on vähemalt 90 %.

Rasva grupp || Müüginimetused || Tootekategooriad

Mõisted || Tootekategooria lisakirjeldus, milles märgitakse ära rasva massiprotsent

A. Piimarasvad Tahked, plastsed, peamiselt vesi-õlis-tüüpi emulsioonidena tooted, mida saadakse üksnes piimast ja/või teatavatest piimatoodetest, mille olulise väärtusega koostisosa on rasv. Nendele toodetele võib siiski olla lisatud ka teisi nende valmistamiseks vajalikke aineid tingimusel, et neid aineid ei kasutata ühegi piima koostisosa täielikuks või osaliseks asendamiseks. || 1. Või 2. Kolmveerandrasvane või (*) 3. Poolrasvane või (**) 4. Piimarasvavõie X % || Toode, mille piimarasvasisaldus on üle 80 % ja alla 90 %, maksimaalne veesisaldus on 16 % ja maksimaalne rasvata piima kuivainesisaldus 2 %. Toode, mis sisaldab vähemalt 60 %, aga mitte rohkem kui 62 % piimarasva. Toode, mis sisaldab vähemalt 39 %, aga mitte rohkem kui 41 % piimarasva. Toode, mis võib sisaldada piimarasva järgmistes kontsentratsioonides: -        alla 39 %; -        rohkem kui 41 %, kuid alla 60 %; -        rohkem kui 62 %, kuid alla 80 %.

B. Rasv Tahked, plastsed, peamiselt vesi-õlis-tüüpi emulsioonidena tooted, mida saadakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest inimtoiduks sobivatest rasvadest; rasvasisaldusest võib piimarasv moodustada kuni 3 %. || 1. Margariin 2. Kolmveerandrasvane margariin (***) 3. Poolrasvane margariin (****) 4. Rasvavõided X % || Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis sisaldab vähemalt 80 %, kuid alla 90 % rasva. Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis sisaldab vähemalt 60 %, aga mitte rohkem kui 62 % rasva. Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis sisaldab vähemalt 39 %, aga mitte rohkem kui 41 % rasva. Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis võib sisaldada rasva järgmistes kontsentratsioonides: -       alla 39 %; -       rohkem kui 41 %, kuid alla 60 %; -       rohkem kui 62 %, kuid alla 80 %.

Rasva grupp || Müüginimetused || Tootekategooriad

Mõisted || Tootekategooria lisakirjeldus, milles märgitakse ära rasva massiprotsent

C. Taimsetest ja loomsetest toodetest kokku segatud rasvad Tahked, plastsed, peamiselt vesi-õlis-tüüpi emulsioonidena tooted, mida saadakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest inimtoiduks sobivatest rasvadest; rasvasisaldusest võib piimarasv moodustada 10–80 %. || 1. Segu 2. Kolmveerandrasvane rasvasegu (*****) 3. Poolrasvane rasvasegu (******) 4. Rasvasegu võie, X % || Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis sisaldab vähemalt 80 %, kuid alla 90 % rasva. Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis sisaldab vähemalt 60 %, aga mitte rohkem kui 62 % rasva. Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis sisaldab vähemalt 39 %, aga mitte rohkem kui 41 % rasva. Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis võib sisaldada rasva järgmistes kontsentratsioonides: -       alla 39 %; -       rohkem kui 41 %, kuid alla 60 %; -       rohkem kui 62 %, kuid alla 80 %.

(*)             Taani keeles „smør 60”. (**)           Taani keeles „smør 40”. (***)         Taani keeles „margarine 60”. (****)       Taani keeles „margarine 40”. (*****)     Taani keeles „blandingsprodukt 60”. (******)   Taani keeles „blandingsprodukt 40”.

Märkus.    Käesolevas osas loetletud toodete piimarasvade sisaldust võib muuta üksnes füüsilise töötlemisega.

VII osa. Oliiviõli ja oliivijääkõli kirjeldused ja määratlused

Käesolevas osas sätestatud oliiviõlide ja oliivijääkõlide kirjelduste ja määratluste kasutamine on kohustuslik asjaomaste toodete turustamisel liidus ning, kui see on vastavuses kohustuslike rahvusvaheliste eeskirjadega, kauplemisel kolmandate riikidega.

Jaemüügi etapis võib turustada üksnes käesoleva osa punkti 1 alapunktides a ja b ning punktides 3 ja 6 nimetatud õli.

1)      NEITSIOLIIVIÕLID

         Õlid, mis on saadud õlipuu viljadest üksnes mehaaniliste või muude füüsiliste vahendite abil tingimustel, mis ei põhjusta õli muutumist, ja mida ei ole töödeldud muul viisil kui pesemine, dekanteerimine, tsentrifuugimine ja filtreerimine, välja arvatud õlid, mis on saadud lahustite või keemilise või bioloogilise toimega abiainete või ümberesterdamise abil ja muude õlidega segamisel.

         Neitsioliiviõlisid liigitatakse ja kirjeldatakse järgmiselt:

a)       Ekstra-neitsioliiviõli

          neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete maksimumsisaldus on 0,8 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

b)      Neitsioliiviõli

          neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete maksimumsisaldus on 2 g 100 g kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

c)       Lambiõli

          Neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus on suurem kui 2 grammi 100 grammi kohta ja/või mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

2)      RAFINEERITUD OLIIVIÕLI

         Neitsioliiviõli rafineerimise teel saadav oliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 0,3 grammi 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

3)      OLIIVIÕLI, MIS KOOSNEB RAFINEERITUD OLIIVIÕLIST JA NEITSIOLIIVIÕLIST

         Rafineeritud oliiviõli ja neitsioliiviõli (v.a lambiõli) segamisel saadud oliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 1 gramm 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

4)      TÖÖTLEMATA OLIIVIJÄÄKÕLI

         Õli, mis on saadud oliivijääkõli töötlemisel lahustitega või muul füüsilisel töötlemisel, või lambiõlile vastav õli, välja arvatud õlid, mis on saadud ümberesterdamise abil ja muude õlidega segamisel, ning mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

5)      RAFINEERITUD OLIIVIJÄÄKÕLI

         Töötlemata oliivijääkõli rafineerimisel saadav õli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 0,3 grammi 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

6)      OLIIVIJÄÄKÕLI

         Rafineeritud oliivijääkõli ja neitsioliiviõli (v.a lambiõli) segamisel saadud õli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 1 gramm 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

VI lisa liide (osutatud II osas) Viinamarjakasvatusvööndid

Viinamarjakasvatusvööndid on järgmised:

1)           Viinamarjakasvatusvööndisse A kuuluvad:

a)      Saksamaal: muud kui punkti 2 alapunkti a alla kuuluvad viinapuude kasvualad;

b)      Luksemburgis: Luksemburgi viinamarjakasvatuspiirkond;

c)      Belgias, Taanis, Iirimaal, Madalmaades, Poolas, Rootsis ja Ühendkuningriigis: nende riikide viinamarjakasvatuspiirkonnad;

d)      Tšehhi Vabariigis: Čechy viinamarjakasvatuspiirkond.

2)           Viinamarjakasvatusvööndisse B kuuluvad:

a)      Saksamaal Badeni määratletud piirkonnas viinapuude kasvualad;

b)      Prantsusmaal käesolevas lisas nimetamata departemangude ja järgmiste departemangude viinapuude kasvualad:

– Alsace’is : Bas-Rhin, Haut-Rhin;

– Lorraine’is: Meurthe-et-Moselle, Meuse, Moselle, Vosges;

– Champagne’is: Aisne, Aube, Marne, Haute-Marne, Seine-et-Marne;

– Juras: Ain, Doubs, Jura, Haute-Saône;

– Savoies: Savoie, Haute-Savoie, Isère (Chapareillani kommuun);

– Val de Loire’is: Cher, Deux-Sèvres, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loire-Atlantique, Loiret, Maine-et-Loire, Sarthe, Vendée, Vienne ja Nièvre’i departemangu Cosne-sur-Loire’i ringkonna viinapuude kasvualad;

c)      Austrias Austria viinamarjakasvatuspiirkond;

d)      Tšehhi Vabariigis Morava viinamarjakasvatuspiirkond ja viinapuude kasvualad, mis ei ole hõlmatud punkti 1 alapunktiga d;

e)      Slovakkias viinapuude kasvualad järgmistes piirkondades: Malokarpatská vinohradnícka oblasť, Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, Nitrianska vinohradnícka oblasť, Stredoslovenská vinohradnícka oblasť ja Východoslovenská vinohradnícka oblasť ning viinamarjakasvatusalad, mis ei ole hõlmatud punkti 3 alapunktiga f;

f)       Sloveenias järgmiste piirkondade viinapuude kasvualad:

– Podravje piirkonnas: Štajerska Slovenija, Prekmurje;

– Posavje piirkonnas: Bizeljsko Sremič, Dolenjska ja Bela krajina ning viinapuude kasvualad, mis ei ole hõlmatud punkti 4 alapunktiga d;

g)      Rumeenias Podișul Transilvaniei piirkond.

3)           Viinamarjakasvatusvööndisse C I kuuluvad:

a)      Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

– järgmistes departemangudes: Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Hautes-Alpes, Alpes-Maritimes, Ariège, Aveyron, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Corrèze, Côte-d’Or, Dordogne, Haute-Garonne, Gers, Gironde, Isère (välja arvatud Chapareillani kommuun), Landes, Loire, Haute-Loire, Lot, Lot-et-Garonne, Lozère, Nièvre (välja arvatud Cosne-sur-Loire’i ringkond), Puy-de-Dôme, Pyrénées-Atlantiques, Hautes-Pyrénées, Rhône, Saône-et-Loire, Tarn, Tarn-et-Garonne, Haute-Vienne, Yonne,

– Drôme’i departemangu Valence’i ja Die ringkondades (välja arvatud Dieulefit’, Lorioli, Marsanne’i ja Montélimari kanton),

– Ardèche’i departemangu Tournoni ringkonnas ja Antraigues’, Burzet’, Coucouroni, Montpezat-sous-Bauzoni, Privas’, Saint-Etienne de Lugdarèsi, Saint-Pierreville’i, Valgorge’i ning la Voulte-sur-Rhône’i kantonites;

b)      Itaalias Valle d’Aosta piirkonna viinamarjakasvatusalad ja Sondrio, Bolzano, Trento ja Belluno provints;

c)      Hispaanias A Coruña, Astuuria, Kantaabria, Guipúzcoa ja Biskaia provintsi viinapuude kasvualad;

d)      Portugalis Norte piirkonna see osa, mis vastab määratletud viinamarjakasvatuspiirkonnale Vinho Verde, ja Região viticola da Extremadura viinamarjakasvatuspiirkonna omavalitsusüksused Bombarral, Lourinhã, Mafra ja Torres Vedras, viimasest välja arvatud Freguesias da Carvoeira e Dois Portos;

e)      Ungaris kõik viinamarjakasvatusalad;

f)       Slovakkias viinapuude kasvualad piirkonnas Tokajská Vinohradnícka oblasť;

g)      Rumeenias punkti 2 alapunktis g või punkti 4 alapunktis f nimetamata viinamarjakasvatusalad.

4)           Viinamarjakasvatusvööndisse C II kuuluvad:

a)      Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

– järgmistes departemangudes: Aude, Bouches-du-Rhône, Gard, Hérault, Pyrénées-Orientales (välja arvatud Olette’i ja Arles-sur-Techi kanton), Vaucluse;

– Var’i departemangu selles osas, mis piirneb lõunas Evenos’, Le Beausset’, Solliès-Toucas’, Cuers’i, Puget-Ville’i, Collobrières’i, La Garde-Freinet’, Plan-de-la-Touri ja Sainte-Maxime’i kommuunidega;

– Drôme’i departemangu Nyons’i ringkonnas ja Loriol-sur-Drôme’i kantonis;

– Ardèche’i departemangu punkti 3 alapunktis a loetlemata osades;

b)      Itaalias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Abruzzo, Campania, Emilia-Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Toscana, Umbria, Veneto (välja arvatud Belluno provints), sealhulgas nende piirkondade saared, nagu Elba ja muud Toscana saarestiku saared, Ponziane saared, Capri ja Ischia;

c)      Hispaanias järgmiste provintside viinamarjakasvatusalad:

– Lugo, Ourense, Pontevedra;

– Ávila (välja arvatud kohalikud haldusüksused, mis kuuluvad Cebrerose määratletud veinialasse (comarca’sse)), Burgos, León, Palencia, Salamanca, Segovia, Soria, Valladolid, Zamora;

– La Rioja;

– Álava;

– Navarra;

– Huesca;

– Barcelona, Girona, Lleida;

– Zaragoza provintsi Ebro jõest põhja pool asuvas osas;

– Tarragona provintsi kohalikes haldusüksustes, mis kuuluvad Penedési päritolunimetuse piirkonda;

– Tarragona provintsi selles osas, mis kuulub Conca de Barberá määratletud veinialasse (comarca);

d)      Sloveenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Brda või Goriška Brda, Vipavska dolina või Vipava, Kras ja Slovenska Istra;

e)      Bulgaarias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Dunavska Ravnina (Дунавска равнина), Chernomorski Rayon (Черноморски район), Rozova Dolina (Розова долина);

f)       Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades:

         Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad.

5)           Viinamarjakasvatusvööndisse C III a kuuluvad:

a)      Kreekas viinamarjakasvatusalad järgmistes noomides: Flórina, Imathía, Kilkís, Grevená, Lárisa, Ioánnina, Lefkáda, Ahhaia, Messeenia, Arkaadia, Korinthía, Irákleio, Chaniá, Réthymnon, Sámos, Lasíthion ja Thíra (Santorini) saar;

b)      Küprosel viinamarjakasvatusalad, mis asuvad kõrgemal kui 600 meetrit üle merepinna;

c)      Bulgaarias viinamarjakasvatusalad, mis ei ole hõlmatud punkti 4 alapunktiga e.

6)           Viinamarjakasvatusvööndisse C III b kuuluvad:

a)      Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

– Korsika departemangudes;

– Var’i departemangu selles osas, mis asub mere ja järgmiste samasse vööndisse kuuluvate kommuunide vahel: Évenos, Le Beausset, Solliès-Toucas, Cuers, Puget-Ville, Collobrières, La Garde-Freinet, Plan-de-la-Tour ja Sainte-Maxime (nimetatud kommuunid kaasa arvatud);

– Pyrénées-Orientales’i departemangu Olette’i ja Arles-sur-Techi kantonis;

b)      Itaalias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Calabria, Basilicata, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia, kaasa arvatud nendesse piirkondadesse kuuluvad saared, nagu Pantelleria saar ning Lipari, Egadi ja Pelagie saared;

c)      Kreekas punkti 5 alapunktis a nimetamata viinamarjakasvatusalad;

d)      Hispaanias: punkti 3 alapunktis c või punkti 4 alapunktis c nimetamata viinamarjakasvatusalad;

e)      Portugalis punkti 3 alapunktis d nimetamata viinamarjakasvatusalad;

f)       Küprosel viinamarjakasvatusalad, mis ei asu kõrgemal kui 600 meetrit üle merepinna;

g)      Malta viinamarjakasvatusalad.

7)           Käesolevas lisas osutatud haldusüksuste territooriumid on piiritletud 15. detsembril 1981 kehtinud riigisiseste sätete alusel, Hispaania osas 1. märtsil 1986 kehtinud riigisiseste sätete alusel ja Portugali osas 1. märtsil 1998 kehtinud riigisiseste sätete alusel.

VII LISA ARTIKLIS 62 OSUTATUD VEINIVALMISTUSTAVAD I osa Rikastamine, hapestamine ja hapetustamine teatavates viinamarjakasvatusvööndites

A.           Rikastamise piirmäärad

1.      Kui ilmastikutingimused teatavates ELi viinamarjakasvatusvööndites seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada artikli 63 kohaselt liigitatavatest viinamarjasortidest saadud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamist mahuprotsentides.

2.      Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada punktis B osutatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:

a)       3 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis A;

b)      2 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis B;

c)       1,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndis C.

3.      Eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel võivad liikmesriigid taotleda, et punktis 2 kehtestatud piirmäärasid tõstetaks 0,5 mahuprotsendi võrra. Vastuseks sellisele taotlusele võtab komisjon artikli 68 osutatud volituste kohaselt vastu rakendusakti nii kiiresti kui võimalik. Komisjon püüab teha otsuse nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest.

B.           Rikastamine

1.      Punktis A sätestatud naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsendi tõstmine võib toimuda ainult järgmiselt:

a)       värskete viinamarjade, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega;

b)      viinamarjavirde puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega või osalise kontsentreerimise, sealhulgas pöördosmoosi teel;

c)       veini puhul jahutamisel toimuva osalise kontsentreerimise teel.

2.      Punktis 1 osutatud menetlusi ei tohi koos kasutada, kui vein või viinamarjavirre on rikastatud kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103y alusel on makstud toetust.

3.      Sahharoosi lisamine, nagu on sätestatud punkti 1 alapunktides a ja b, võib toimuda ainult kuivsuhkurdamise teel ja üksnes järgmistes viinamarjakasvatusalades:

a)       viinamarjakasvatusvööndis A;

b)      viinamarjakasvatusvööndis B;

c)       viinamarjakasvatusvööndis C,

         välja arvatud viinamarjaistandused Itaalias, Kreekas, Hispaanias, Portugalis, Küprosel ja Prantsuse departemangudes asuvad viinamarjaistandused, mis kuuluvad järgmiste piirkondade apellatsioonikohtute jurisdiktsiooni alla:

– Aix-en-Provence;

– Nîmes;

– Montpellier;

– Toulouse;

– Agen;

– Pau;

– Bordeaux;

– Bastia.

         Eespool osutatud Prantsuse departemangude puhul võivad riiklikud ametiasutused siiski erandina lubada rikastamist kuivsuhkurdamise teel. Prantsusmaa teavitab selliste lubade andmisest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

4.      Kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine ei tohi suurendada purustatud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde või kääriva toorveini esialgset mahtu üle 11 % viinamarjakasvatusvööndis A, üle 8% viinamarjakasvatusvööndis B ja üle 6,5% viinamarjakasvatusvööndis C.

5.      Viinamarjavirde või veini kontsentreerimine punktis 1 nimetatud protsesside abil:

a)       ei tohi vähendada nimetatud saaduste esialgset mahtu üle 20 %;

b)      ei tohi olenemata A osa punkti 2 alapunktist c suurendada nimetatud saaduste naturaalset alkoholisisaldust üle 2 mahuprotsendi.

6.      Punktis 1 ja 5 viidatud protsessid ei tohi suurendada värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini või veini üldalkoholisisaldust mahuprotsentides:

a)       viinamarjakasvatusvööndis A üle 11,5 mahuprotsendi;

b)      veinikasvatusvööndis B üle 12 mahuprotsendi;

c)       viinamarjakasvatusvööndis C I üle 12,5 mahuprotsendi;

d)      viinamarjakasvatusvööndis C II üle 13 mahuprotsendi ning

e)       viinamarjakasvatusvööndis C III üle 13,5 mahuprotsendi.

7.      Erandina punktist 6 võivad liikmesriigid

a)       punase veini puhul tõsta punktis 6 osutatud saaduste üldalkoholisisalduse ülemmäära mahuprotsentides viinamarjakasvatusvööndis A 12 mahuprotsendini ja viinamarjakasvatusvööndis B 12,5 mahuprotsendini;

b)      tõsta punktis 6 osutatud saaduste üldalkoholisisaldust päritolunimetusega veinide tootmisel liikmesriigi määratud tasemeni.

C.           Hapestamine ja hapetustamine

1.      Värskeid viinamarju, viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret, käärivat toorveini ja veini võib töödelda järgmiselt:

a)       hapetustamine viinamarjakasvatusvööndites A, B ja C I;

b)      hapestamine ja hapetustamine viinamarjakasvatusvööndites C I, C II ja C III a, piiramata käesoleva osa punkti 7 kohaldamist; või

c)       hapestamine viinamarjakasvatusvööndis C III b.

2.      Punktis 1 osutatud saadusi, välja arvatud veini, võib hapestada ainult piirini, mis liitri kohta väljendub 1,50 g grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 20 milliekvivalendini.

3.      Veine võib hapestada ainult 2,50 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 33,3 milliekvivalendini.

4.      Veine võib hapetustada ainult 1 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 13,3 milliekvivalendini liitri kohta.

5.      Kontsentreerimiseks määratud viinamarjavirret võib hapetustada osaliselt.

6.      Olenemata punktist 1 võivad liikmesriigid erandlike ilmastikutingimustega aastatel viinamarjakasvatusvööndites A ja B lubada punktis 1 osutatud saaduste hapestamist käesoleva osa punktides 2 ja 3 osutatud tingimustel.

7.      Ühe ja sama saaduse hapestamine ja rikastamine, välja arvatud komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega artikli 59 lõike 1 kohaselt vastu võetavate erandite korral, ning hapestamine ja hapetustamine ei ole koos lubatud

D.          Töötlemine

1.      Punktides B ja C nimetatud menetlused, välja arvatud veini hapestamine ja hapetustamine, on lubatud üksnes siis, kui seda tehakse tingimuste alusel, mille komisjon määrab kindlaks delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1 samal ajal, kui värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest või käärivast toorveinist tehakse vein või muu otsetarbimiseks mõeldud veinisektori jook, välja arvatud vahuvein või gaseeritud vahuvein, ja kui seda tehakse viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

2.      Veinide kontsentreerimine toimub samas viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

3.      Veinide hapestamine ja hapetustamine toimub ainult veinivalmistamisettevõttes ja viinamarjakasvatusvööndis, kus kõnealuse veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad on korjatud.

4.      Igast punktis 1, 2 ja 3 viidatud menetlusest tuleb teatada pädevatele asutustele. Sama nõuet kohaldatakse kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja sahharoosi koguste suhtes, mida seoses oma ettevõtlustegevusega valdavad füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, eelkõige tootjad, villijad, töötlejad ja hulgikauplejad, kelle komisjon määrab kindlaks delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1, ning seda kohaldatakse samal ajal ja samas kohas kui värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde ja vaadiveini suhtes. Nende koguste teatamise võib asendada sissekandega kauba saabumise ja varude kasutamise registris.

5.      Iga punktis B ja C osutatud menetlus kajastatakse vastavalt artiklis 103 sätestatud saatedokumendis, mille alusel need menetlused läbinud tooted ringlusse lubatakse.

6.      Neid menetlusi, välja arvatud erakordsete ilmastikutingimustega põhjendatud erandjuhtudel, ei tohi kasutada:

a)       viinamarjakasvatusvööndis C pärast 1. jaanuari;

b)      viinamarjakasvatusvööndites A ja B pärast 16. märtsi,

ja neid menetlusi viiakse läbi üksnes saadustega, mis on valmistatud vahetult enne neid kuupäevi korjatud viinamarjasaagist.

7.      Olenemata punktist 6 võib kontsentreerimine jahutamise teel ning hapestamine ja hapetustamine siiski toimuda aastaringselt.

II osa Piirangud

A.           Üldised märkused

1.      Lubatud veinivalmistustavade kohaselt ei ole vee lisamine lubatud, välja arvatud juhul, kui seda nõuab tehniline erivajadus.

2.      Lubatud veinivalmistustavade kohaselt ei ole lubatud ka alkoholi lisamine, välja arvatud valmistustavade puhul, mis on seotud piirituse, liköörveini, vahuveinide, destilleerimiseks kangendatud veinide ja poolvahuveini lisamise teel käärimise peatamisega värske viinamarjavirde saamisega.

3.      Destilleerimise tarbeks kangendatud veini võib kasutada ainult destilleerimiseks.

B.           Värsked viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjamahl

1.      Värsket viinamarjavirret, milles käärimine on alkoholi lisamisega peatatud, võib kasutada ainult nende toodete valmistamisel, mis ei kuulu CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla. See ei piira liikmesriike kehtestamast enda territooriumil rangemaid sätteid nende toodete valmistamisele, mis ei kuulu CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla.

2.      Viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla ei tohi teha veiniks ega veinile lisada. Nende alkohoolne kääritamine on liidu territooriumil keelatud.

3.      Punktide 1 ja 2 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis on mõeldud Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Poolas CN-koodi 2206 00 alla kuuluvate toodete valmistamiseks ja mille liitnimetuse osana võivad liikmesriigid lubada müügitähist „vein”.

4.      Kuivatatud viinamarjadest saadud käärivat viinamarjavirret võib turule lubada üksnes liköörveinide valmistamiseks viinamarjakasvatuspiirkondades, kus see kasutusviis oli traditsiooniline 1. jaanuaril 1985, samuti üleküpsenud viinamarjadest veini valmistamiseks.

5.      Kolmandatest riikidest pärit värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjavirdest, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, viinamarjamahlast, kontsentreeritud viinamarjamahlast ja veinist või nimetatud saaduste segudest ei tohi ELi territooriumil käesolevas lisas osutatud saadusi valmistada ega neid sellistele saadustele lisada.

C.           Veinide segamine

Kolmandast riigist pärineva veini segamine EList pärineva veiniga ning kolmandatest riikidest pärinevate veinide omavaheline segamine on ELi territooriumil keelatud.

D.          Kõrvalsaadused

1.      Viinamarjade ülepressimine on keelatud. Võttes arvesse kohalikke ja tehnilisi tingimusi, otsustavad liikmesriigid alkoholi miinimumkoguse, mida viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete pärast pressimist peab sisaldama.

         Nendes kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse kohta teeb otsuse liikmesriik ning see alkoholikogus peab olema vähemalt 5 % toodetud veini alkoholisisaldusest.

2.      Veinisettest ega viinamarjade pressimisjääkidest ei tohi valmistada veini ega ühtki teist otsetarbimiseks mõeldud jooki, välja arvatud piiritus, kanged alkohoolsed joogid ja viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein (piquette). Veini valamine veinisette või viinamarjade pressimisjääkide või pressitud Aszu viinamarjade massi peale on lubatud tingimustel, mille komisjon määrab kindlaks delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1, ja piirkondades, kus seda tava on traditsiooniliselt kasutatud veinide „Tokaji fordítás” ja „Tokaji máslás” tootmisel Ungaris ning veinide „Tokajský forditáš” ja „Tokajský mášláš” tootmisel Slovakkias.

3.      Veinisette pressimine ja viinamarjade pressimisjääkide taaskääritamine muul kui destilleerimise või viinamarjade pressimisjääkidest veini (piquette) valmistamise eesmärgil on keelatud. Veinisette filtreerimist ja tsentrifuugimist ei loeta pressimiseks juhul, kui saadav saadus on hea, algupärase ja müügikõlbliku kvaliteediga.

4.      Kui asjaomane liikmesriik lubab veini (piquette) toota viinamarjade pressimisjääkidest, võib seda kasutada ainult destilleerimiseks või viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks.

5.      Piiramata liikmesriikide võimalust võtta vastu otsus, millega nõutakse kõrvalsaaduste kõrvaldamist destilleerimise abil, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul või isikute rühmal, kelle valduses on kõrvalsaadusi, kohustus need vastavalt tingimustele, mille komisjon määrab kindlaks delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 59 lõikele 1.

VIII LISA ARTIKLIS 163 OSUTATUD VASTAVUSTABELID

Määrus (EÜ) nr [KOM(2010) 799] || Käesolev määrus

1 || 1

2(1) || 3(1)

Artikli 2 lõike 2 punktid a ja b || -

Artikli 2 lõike 2 punkt c || 14(1)

3 || 6

4 || 3(3)

5 || 5

6(1) || -

6(2) || Artikkel 9, artikli 10 punktid d ja e

7 || 9

8 || 7

9 || -

10 || 10

11 || 11

12 || 12

13 || 13

14 || 14(2), (3)

15 || 15

16 || -

17 || -

18 || -

19 || -

20 || [Artikli 16 lõike 1 punktid c ja d]

21 || -

22 || 16

23 || -

24 || [17]

25 || [17]

26 || [17]

27 || [17]

28 || [18(5)]

29 || [Artikli 18 lõike 7 punkt a, artikli 19 punkti k alapunkt ii]

30 || [18(5)]

31 || 18

32 || 19

33 || 20

34 || [18(8), (9)]

35 || [18(8), (9)]

36 || 19

37 || Artikli 155 lõike 1 punkt a, lõiked 2, 3, 4

38 || Artikli 155 lõike 1 punkt b, lõiked 2, 3

39 || 155(5)

40 || 154

41 || 154

42 || -

43(1), (3)-(7) || -

43(2) || 101(1)

44 || -

45 || -

Artikli 46 punktid a, c || -

Artikli 46 punkt b || 101(2)

47 || 112

48 || 115

49 || -

50 || -

51 || -

52 || -

53 || -

54 || -

55 || -

56 || -

57 || -

58 || -

59 || -

60 || -

61 || -

62 || -

63 || -

64 || -

65 || -

66 || -

67 || -

68 || -

69 || -

70 || -

71 || -

72 || -

73 || -

74 || -

75 || -

76 || -

77 || -

78 || -

79 || -

80 || -

81 || -

82 || -

83 || -

84 || -

85 || -

86 || -

87 || -

88 || -

89 || -

90 || -

91 || -

92 || -

93 || -

94 || -

95 || -

96 || -

97 || -

98(1) || 113

98(2), (3) || 157

99 || -

100 || -

101 || -

102 || -

103 || -

104 || -

105 || -

106 || -

107 || -

108 || 24 ja 152

109 || 25

110 || 26

111 || -

112 || -

113 || -

114 || 27

115 || 28

116 || 29

117 || -

118 || -

119 || -

120 || 30

121 || 31

122 || 32

123 || 33

124 || Artikkel 34, [artikli 31 punkt b]

125 || Artikli 35 punkt a, [artikli 136 lõige 2]

126 || 35

127 || 36

128 || 21 ja 152

129 || 22

130 || 23

131 || 37

132 || 38

133 || Artikkel 39, [artikli 50 punkt a], [artikli 51 punkt a]

134 || [Artikli 50 punkt a]

135 || 40

136(1)-(3) || 41

136(4) || 147

137 || 42

138 || 43

139 || 44

140 || 45

141 || 46

142 || 47

143 || 48

144 || 49

145 || -

146 || 50

147 || 51

148(1) || 52(1)

148(2) || 150

149 || [Artikli 53 punkt a]

150 || 52(3)

151(1) || 52(2)

151(2) || -

152 || [Artikli 53 punkt b]

153 || Artikli 53 punktid a, c

154 || 54

155 || -

156 || -

157 || -

158 || 55

159 || 56

160 || 57

161 || 58

162 || 59

163 || 60

164 || 61

165 || 62

166 || 63

167 || 64

168 || 65

169 || 66

170 || 67

171 || -

172 || 68

173 || 69

174 || 70

175 || 71, [86(4)]

176 || 71(3), [86(4)]

177 || 72, [86(4)]

178 || 73, [86(4)]

179 || 74, [86(4)]

180 || 75

181 || 76

182 || 77

183 || 78

184 || 79

185 || 80

186 || 81

187 || -

188 || -

189 || 82

190 || 83

191 || 84

192 || 85

193 || 86

194 || 87

195 || 88

196 || 89

197 || 90

198 || 91

199 || 92

200 || 93

201 || 94

202 || 95

203 || 96

204 || 97

205 || 98

206 || -

207 || 99

208 || 100

209 || 106

210 || 108

211(1) || -

211(2) || [164]

212 || 109

213 || [114]

214 || [114]

215 || 107, [114]

216 || [114]

217 || -

218 || 110, [116]

219 || [157]

220 || [116]

221 || 111

222 || 110

223 || [114, 116]

224 || 110

225 || [114, 116, 157]

226 || 111

Artikli 227 lõiked 1 ja 3 || [114, 116]

227(2) || [164]

228 || 111, [116]

229 || 105

230 || 114, 115

231 || -

232 || -

233 || Artikli 117 lõige 1, [artikli 118 lõike 1 punkt a]

234 || 117(2)

235 || 117(3)

236 || [Artikli 118 lõike 2 punkt e]

237(1) || 122

237(2) || 130

238 || 118

239 || 119

240 || -

241 || [121]

242 || [121]

243 || [121]

244 || [121]

245 || [121]

246 || 122

247 || 123

248 || -

249 || 121

250 || 121

251 || 125

252 || [126(1)]

253 || 126(1)

254 || 127

255 || 128

256 || [121]

257 || [121]

258 || [121]

259 || [121]

260 || -

261 || -

262 || -

263 || 129

264 || -

265 || 131

266 || 132

267 || 117

268 || 118

269 || 119

270 || 120

271 || 133

272 || 134

273 || 135

274 || 136

275 || 137

276 || 138

277 || 139

278 || 140

279 || 125

280 || [126(2)]

281 || -

282 || 142

283 || 143

284 || 144

285 || 145

286 || 145

287 || 145

288 || 110

289 || 114, 115

290 || 146

291(1) || 146

291(2) || -

292 || 148

Artikli 293 esimene ja teine lõik || -

Artikli 293 kolmas lõik || 149

Artikli 293 neljas lõik || [157]

294 || -

295 || -

296 || -

297 || 151

298 || 154

299 || 154

300 || 154

301 || Artikli 154 lõige 3 ja artikkel 157

302 || 158

303 || -

304 || 102

305 || [157]

306 || 103

307 || -

308 || [157]

309 || -

310 || [157]

311 || 104

312 || [157]

313 || 2

314 || -

315 || 156

316 || 157

317 || -

318 || -

319 || -

320 || 160

321 || 160

322 || 161

323 || 162

324 || -

325 || 163

326 || -

327 || 164

328 || 164

329 || 165

I lisa || I lisa (I–XX osa, XXIV osa 1. punkt)

II lisa || I lisa (XXI–XXIII osa)

III lisa || II lisa

IV lisa || III lisa

V lisa || [18(8)]

VI lisa || -

VII lisa || -

VIII lisa || -

IX lisa || -

X lisa || IV lisa

XI lisa || V lisa

XII lisa || VI lisa

XIII lisa || VII lisa

XIV lisa || [Artikli 114 lõike 1 punkt f]

XV lisa || [121]

XVI lisa || [121]

XVII lisa || -

XVIII lisa || -

XIX lisa || -

XX lisa || VIII lisa

Määrus (EL) nr [KOM(2010) 799] || Määrus (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, juhtimise ja järelevalve kohta)

96(3) || 89(4)

145 || 91–101

171 || 89(3)

185(4) || 90(1)

187 || Artikli 90 lõiked 2 ja 4

188 || Artikli 90 lõiked 3 ja 4

206 || 89(1)

236 || 67

307 || Artikli 65 lõike 2 punkt c ja artikli 104 punkt b

317 || 62

318 || 64, 66

319 || 63

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega

-        Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed

-        Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[52]

Rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkond

1.3. Ettepaneku/algatuse liik (ÜPP õiguslik raamistik pärast 2013. aastat)

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[53]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärk 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Selleks et edendada ressursitõhusust ning võttes arvesse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu huvides kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, on ÜPP eesmärgid:

– elujõuline toidutööstus;

– loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;

– tasakaalustatud territoriaalne areng.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Poliitikavaldkonna 05 erieesmärgid:

Erieesmärk nr 1:

Pakkuda avalikke keskkonnahüvesid

Erieesmärk nr 2:

Hüvitada tootmisraskusi looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel

Erieesmärk nr 3:

Leevendada kliimamuutusi ja võtta kohanemist soodustavaid meetmeid

Erieesmärk nr 4:

Juhtida ELi eelarvet (ÜPP) kooskõlas finantsjuhtimise kõrgete standarditega

ABB 05 02 erieesmärgid - sekkumised põllumajandusturgudel:

Erieesmärk nr 5:

Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas

ABB 05 03 erieesmärgid- otsetoetused:

Erieesmärk nr 6:

Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust

ABB 05 04 erieesmärgid – maaelu areng:

Erieesmärk nr 7

Suurendada keskkonnasäästlikku majanduskasvu innovatsiooni kaudu

Erieesmärk nr 8:

Toetada maapiirkondade tööhõivet ja säilitada nende sotsiaalne struktuur

Erieesmärk nr 9

Parandada maamajandust ja püüda seda mitmekesistada

Erieesmärk nr 10

Võimaldada põllumajandussüsteemide struktuurilist mitmekesisust

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Praeguses etapis ei ole võimalik seada mõjunäitajatele kvantitatiivseid eesmärke. Kuigi poliitika võib anda teatava suuna, sõltuvad selliste mõjunäitajate abil mõõdetud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed üldtulemused lõpuks ka mitme välisteguri mõjust, mis viimaste kogemuste kohaselt on muutunud oluliseks ja ettearvamatuks. Põhjalikum analüüs saab valmis pärast 2013. aastat.

Otsetoetuste puhul on liikmesriikidel piiratud ulatuses võimalik otsustada otsetoetuskavade teatavate komponentide rakendamise üle.

Maaelu arengu osas sõltuvad oodatavad tulemused ja mõju maaelu arengu programmidest, mida liikmesriigid edastavad komisjonile. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma programmides eesmärgid.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Ettepanekuga nähakse ette ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamine, et mõõta ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Kõnealune raamistik hõlmab kõiki vahendeid, mis on seotud ÜPP meetmete ning eelkõige otsetoetuste, turumeetmete, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamise järelevalve ja hindamisega.

Kõnealuste ÜPP meetmete mõju mõõdetakse seoses järgmiste eesmärkidega:

a)       elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

b)       loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

c)       tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Komisjon määratleb rakendusaktidega kõnealustele eesmärkidele ja valdkondadele eriomased näitajad.

Lisaks tehakse seoses maaelu arenguga ettepanek tugevdada ühtset järelevalve- ja hindamisraamistiku süsteemi. Kõnealuse süsteemi eesmärk on a) näidata maaelu arengu poliitika edusamme ja saavutusi ning hinnata poliitilise sekkumise mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja tähtsust maaelu arengu puhul, b)    tõhustada maaelu arengu toetuse suunatust, ning c) toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse. Komisjon koostab rakendusaktidega poliitiliste prioriteetidega seotud ühiste näitajate loetelu.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Selleks et saavutada ÜPP mitmeaastaseid strateegilisi eesmärke, mis on otseselt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga Euroopa maapiirkondade jaoks ning selleks, et täita aluslepingu asjaomaseid nõudeid, on ettepanekute eesmärk kehtestada ühise põllumajanduspoliitika õiguslik raamistik pärast 2013. aastat.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tulevane ÜPP ei ole suunatud ainult väikesele, kuigi olulisele ELi majanduse segmendile, vaid see saab olema ka strateegilise tähtsusega poliitika toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse taakaalu seisukohalt. Seega kasutatakse ÜPP kui tõeliselt ühise poliitika puhul kõige tulemuslikumalt piiratud eelarvevahendeid, säilitades ELi tasandil säästva põllumajanduse ning tegeledes oluliste piiriüleste probleemidega, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide seas solidaarsuse suurendamine.

Komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[54] kohaselt on ÜPP tõeline Euroopa poliitika. 27 eri põllumajanduspoliitika ja eelarve asemel, koondavad liikmesriigid vahendid ühise Euroopa poliitika juhtimiseks Euroopa ühise eelarve alusel. See tähendab loomulikult, et ÜPP moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Siiski on kõnealune lähenemine tõhusam ja majanduslikult otstarbekam kui kooskõlastamata riiklik lähenemisviis.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva poliitilise raamistiku hindamise alusel ning sidusrühmadega peetud ulatuslike arutelude ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal on teostatud ulatuslik mõjuhinnang. Täiendavad üksikasjad leiab mõjuhinnangust ja seletuskirjast, mis on lisatud õigusaktide ettepanekutele.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevas finantsselgituses käsitletud õigusakti ettepanekuid tuleks vaadelda ühtse raammääruse ettepaneku laiemas kontekstis koos ühiseeskirjadega, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku fonde (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Kõnealuse raammääruse abil vähendatakse oluliselt halduskoormust, kulutatakse ELi rahalisi vahendeid tulemuslikult ning lihtsustatakse kohaldamist. Samuti toetatakse sellega kõigi kõnealuste fondide ühise strateegilise raamistiku uusi mõisteid ning tulevasi partnerluslepinguid, mis samuti hõlmavad neid fonde.

Kehtestatakse ühine strateegiline raamistik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja prioriteetide ühendamiseks EAFRD ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteetidega, millega tagatakse fondide integreeritud kasutamine ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse ka kooskõlastusmehhanismid koos muude asjaomaste liidu poliitikate ja vahenditega.

Lisaks saavutatakse ÜPP puhul märkimisväärsed sünergiad ja lihtsustumine selliselt, et ÜPP esimese samba (EAGF) ja teise samba (EAFRD) haldus- ja kontrollieeskirjad ühtlustatakse ja viiakse vastavusse. Tuleks jätta alles tugev side EAGFi ja EAFRD vahel ning olemasolevad struktuurid liikmesriikides.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus (otsetoetuskavasid, maaelu arengut ja üleminekusätteid käsitlevate määruste eelnõude puhul)

– x   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– x   Finantsmõju järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. Maaelu arengu puhul on toetuste mõju aastani 2023.

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus (ühist turukorraldust ja horisontaalset määrust käsitlevate määruste eelnõude puhul

– Rakendamine aastast 2014.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[55]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[56]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

x Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Märkused

Võrreldes praeguse olukorraga olulisi muudatusi ei tehta, st ÜPP reformi õigusaktide ettepanekutega seotud kulusid rahastatakse valdavalt koostöös liikmesriikidega. Kuid väga väikest osa haldab komisjon jätkuvalt tsentraliseeritult.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Seoses ÜPP järelevalve ja hindamisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel aruande; esimene aruanne esitatakse hiljemalt 2017. aasta lõpus.

Seda täiendatakse konkreetsete sätetega kõigis ÜPP valdkondades koos põhjalike aruandlus- ja teavitamisnõuetega, mis täpsustatakse rakenduseeskirjades.

Maaelu arengu puhul nähakse ette järelevalve-eeskirjad programmide tasandil, mis viiakse vastavusse muude fondidega, ning mis seotakse eel-, vahe- ja järelhindamisega.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

ÜPP-l on üle seitsme miljoni toetusesaaja, kes saavad toetust mitmesuguste eri toetuskavade alusel, millel igaühel on üksikasjalikud ja mõnikord keerukad toetuskõlblikkuskriteeriumid.

Ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas on veamäära vähendamine saanud juba trendiks. Seega kõige viimasem, ligikaudu 2 %-line veamäär annab kinnitust üldisest positiivsest hinnangust eelnevate aastate kohta. Kavatsetakse jätkata jõupingutusi, et saavutada alla 2 %-line veamäär.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud määrusega (EÜ) nr 1290/2005 kehtestatud praeguse süsteemi säilitamine ja tugevdamine. Sellega nähakse liikmesriikides ette kohustuslik haldusstruktuur, mis koondatakse akrediteeritud makseasutuste ümber, mis vastutavad lõplike toetusesaajate kontrollimise eest kooskõlas punktis 2.3 sätestatud põhimõtetega. Igal aastal peavad makseasutuse juhid esitama kinnitava avalduse, mis hõlmab majandusaasta aruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab kõigi nende kolme elemendi kohta otsuse.

Komisjon jätkab põllumajanduskulude auditeerimist, kasutades riskipõhist lähenemisviisi, et tagada auditite sihtrühmaks suurima riskitasemega valdkonnad. Kui auditid näitavad, et kulusid on tehtud ELi eeskirju rikkudes, jäetakse asjaomased summad vastavuse kontrolli süsteemi alusel liidu rahastamisest välja.

Õigusaktide ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu 8. lisas on esitatud kontrollikulude üksikasjalik analüüs.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud säilitada ja tugevdada praegust üksikasjalikku kontrolli- ja karistussüsteemi, mida makseasutused kohaldavad ning millel on ühised põhiomadused ja iga toetuskava eripäradele vastavad erieeskirjad. Süsteemidega on üldiselt ette nähtud täielikud halduskontrollid kõigi toetusetaotluste suhtes, ristkontrollid muude andmebaasidega, kui see on vajalik, ning ettemaksete kohapealsed kontrollid minimaalse arvu tehingute puhul, sõltuvalt vastava kavaga seonduvast riskist. Juhul kui kõnealuste kohapealsete kontrollidega tuvastatakse palju rikkumisi, tuleb teha täiendavaid kontrolle. Sellega seoses on kõige olulisem süsteem ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, mis 2010. eelarveaastal hõlmas ligikaudu 80 % EAGFi ja EAFRD raames tehtud kogukuludest. Komisjonile antakse õigus vähendada kohapealsete kontrollide arvu liikmesriikide puhul, kelle kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja kelle veamäärad on madalad.

Lisaks on paketis kavandatud, et liikmesriigid ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi, kehtestavad tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või liikmesriigi õigusele ning nõuavad sisse alusetult tehtud maksed koos intressidega. See hõlmab automaatset eeskirjade eiramise vastast kontrollimehhanismi, mille kohaselt kannab sissenõudmata maksega seonduvad kulud asjaomane liikmesriik, kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub kohtumenetluse teel. Selline mehhanism innustab liikmesriike alusetult tehtud makseid võimalikult kiiresti sisse nõudma.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Käesolevas finantsselgituses esitatud summad on väljendatud jooksevhindades ja kulukohustustena.

Lisaks õigusakti ettepanekutest tulenevatele muudatustele, nagu on loetletud allpool lisatud tabelites, on õigusakti ettepanekutes tehtud veel muudatusi, millel puudub finantsmõju.

Mitte ühegi aasta puhul ajavahemikus 2014–2020 ei saa ettepaneku praeguses etapis välistada finantsdistsipliini kohaldamist. Kuid see ei sõltu reformiettepanekutest, vaid muudest teguritest, nt otsetoetuste andmisest või põllumajandusturgude tulevastest arengutest.

Otsetoetuste puhul on 2014. aastaks (2013. kalendriaasta) laiendatud netoülemmäärad, mis on lisatud ettepanekusse seoses üleminekuga, suuremad kui lisatud tabelites esitatud otsetoetustele eraldatud summad. Sellise laiendamise eesmärk on tagada kehtivate õigusaktide jätkuv kohaldamine stsenaariumi korral, kus kõik muud elemendid jäävad muutmata, ilma et see piiraks võimalikku vajadust kohaldada finantsdistsipliini mehhanismi.

Reformiettepanekud sisaldavad sätteid, millega antakse liikmesriikidele teatav paindlikkus seoses otsetoetuste jaotamisega maaelu arengu meetmetele. Kui liikmesriik otsustab sellist paindlikkust kasutada, on sellel finantstagajärjed teatavate summade raames, mida ettepaneku praeguses etapis ei saa veel kindlaks määrata.

Käesolevas finantsselgituses ei võeta arvesse kriisireservi võimalikku kasutust. Tuleks rõhutada, et turuga seotud kulude puhul ei ole arvesse võetud summasid seoses riikliku sekkumise kokkuostu ega muude meetmetega, mis on seotud kriisiolukorraga mis tahes sektoris.

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Tabel 1: ÜPP raames ettenähtud summad, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute ja ÜPP reformiettepanekutega ettenähtud täiendavad summad

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || ||

Mitmeaastane finantsraamistik || || || || || || || || || ||

Rubriik 2 || || || || || || || || || ||

Otsetoetused ja turuga seotud kulud (2) (3) (4) || 44 939 || 45 304 || 44 830 || 45 054 || 45 299 || 45 519 || 45 508 || 45 497 || 45 485 || 317 193

Kavandatud sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 4 704

P1 Otsetoetused ja turuga seotud kulud (koos sihtotstarbelise tuluga) || 45 611 || 45 976 || 45 502 || 45 726 || 45 971 || 46 191 || 46 180 || 46 169 || 46 157 || 321 897

P2 Maaelu areng (4) || 14 817 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 101 157

Kokku || 60 428 || 60 428 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

   Rubriik 1 || || || || || || || || || ||

Ühine strateegiline raamistik – põllumajandusalane teadustegevus ja innovatsioon || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 682 || 696 || 710 || 724 || 738 || 753 || 768 || 5 072

Enim puudust kannatavad isikud: || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

Kokku || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 1 061 || 1 082 || 1 104 || 1 126 || 1 149 || 1 172 || 1 195 || 7 889

   Rubriik 3 || || || || || || || || || ||

Toiduohutus || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 2 450

|| || || || || || || || || ||

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku || || || || || || || || || ||

   Kriisireserv põllumajandussektoris || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 531 || 541 || 552 || 563 || 574 || 586 || 598 || 3 945

   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) || || || || || || || || || ||

millest põllumajandusele maksimaalselt: (5) || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

|| || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || ||

KOKKU komisjoni ettepanekud (mitmeaastane finantsraamistik + väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 62 274 || 62 537 || 62 823 || 63 084 || 63 114 || 63 146 || 63 177 || 440 156

KOKKU mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud (st v.a reserv ja EGF) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 61 364 || 61 609 || 61 877 || 62 119 || 62 130 || 62 141 || 62 153 || 433 393

Märkused:

1)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

2)            Summad on seotud esimese samba kavandatud iga-aastase ülemmääraga. Kuid tuleks märkida, et on tehtud ettepanek liikuda raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmise (praegu eelarvepunkt 05 07 01 06) raames negatiivsetelt kuludelt sihtotstarbelisele tulule (eelarvepunkt 67 03). Üksikasjad vt kavandatud tulude tabel allpool.

3)             2013. aasta näitajad hõlmavad veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetele ning kalandussektori turumeetmetele ettenähtud summasid.

4)             Eespool toodud tabelis esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Allpool esitatud tabelites on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

5)             Kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik) eraldatakse kuni 2,5 miljardi euro suurune kogusumma (2011. aasta hindades) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et anda lisatoetust põllumajandustootjatele globaliseerumise mõju leevendamiseks. Eespool toodud tabelis on aastate lõikes jooksevhindedes esitatud numbrid vaid soovituslikud. Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (KOM(2011) 403 (lõplik), 29. juuni 2011) on sätestatud, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 429 miljonit eurot (2011. aasta hindades). .

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Tabel 2: Kavandatud tulud ja kulud rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkonna puhul

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 123 || 123 || || || || || || 246

|| || || || || || || || || ||

67 03 - Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 187

  millest: xx 05 07 01 06 - raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 864 || 864 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 433

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || 2 622 || 2 641 || 2 670 || 2 699 || 2 722 || 2 710 || 2 699 || 18 764

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 43 081 || 43 297 || 43 488 || 43 454 || 43 454 || 43 454 || 303 105

05 03 – Otsetoetused (pärast toetuse piiramist) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 42 917 || 43 125 || 43 303 || 43 269 || 43 269 || 43 269 || 302 027

|| || || || || || || || || ||

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 101 185

05 04 – Maaelu areng (pärast toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 619 || 14 627 || 14 640 || 14 641 || 14 641 || 14 641 || 102 263

|| || || || || || || || || ||

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Kokku || 60 229 || 60 229 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || 59 212 || 59 436 || 59 682 || 59 901 || 59 890 || 59 879 || 59 867 || 417 867

Märkused

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär , kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 3: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine eelarve peatükkide kaupa seoses tulude ja ÜPP kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || || KOKKU 2014–2020

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || || || || ||

67 03 – Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

  millest: ex 05 07 01 06 – raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || -689 || -670 || -641 || -612 || -589 || -601 || -612 || -4 413

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || -460 || -492 || -534 || -577 || -617 || -617 || -617 || -3 913

05 03 – Otsetoetused – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle maaelu arengu meetmetele || || || 0 || -164 || -172 || -185 || -186 || -186 || -186 || -1 078

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 28

05 04 – Maaelu areng – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle otsetoetustelt || || || 0 || 164 || 172 || 185 || 186 || 186 || 186 || 1 078

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 60 229 || 60 229 || -1 076 || -1 089 || -1 102 || -1 115 || -1 133 || -1 144 || -1 156 || -7 815

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || -1 145 || -1 158 || -1 171 || -1 184 || -1 202 || -1 213 || -1 225 || -8 298

Märkused:

1)            2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär, kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

2)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

Tabel 4: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses ÜPP turupõhiste kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Erandlikud meetmed: õigusliku aluse tõhustamine ja laiendamine || || Artiklid 154, 155 ja 156 || Pm || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Sekkumiskokkuostu kaotamine kõva nisu ja sorgo puhul || || Endine artikkel 10 || Pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Toiduabiprogrammid enim puudust kannatavate isikutele || (2) || Määruse 1234/2007 endine artikkel 27 || 500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -3 500.0

Eraladustamine (linakiud) || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || Pm

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (3) || Määruse 637/2008 endine artikkel 5 || 10.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -28.0

Starditoetus puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele || || Endine artikkel 117 || 30.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || -15.0 || -15.0 || -30.0 || -30.0 || -90.0

Koolidele puuvilja jagamise kava || || Artikkel 21 || 90.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 420.0

Humala tootjaorganisatsioonidele antava toetuse kaotamine || || Endine artikkel 111 || 2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -15.9

Lõssipulbri vabatahtlik eraladustamine || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Toetuse andmise lõpetamine lõssi/lõssipulbri loomasöödana kasutamisel ja lõssi töötlemisel kaseiiniks || || Endised artiklid 101 ja 102 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Või vabatahtlik eraladustamine || (4) || Artikkel 16 || 14.0 || [-1.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-85.0]

Müügiedendusmaksu kaotamine piimasektoris || || Endine artikkel 309 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

KOKKU 05 02 || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju (5) || || || || -446.3 || -446.3 || -446.3 || -461.3 || -461.3 || -476.3 || -476.3 || -3 213.9

Märkused

1)            2013. aasta vajadused on hinnangulised ja põhinevad komisjoni 2012. aasta eelarveprojektil, välja arvatud a) puu- ja köögiviljasektoris, kus vajadused põhinevad vastavate reformide finantsselgitusel, ning b) juba kokkulepitud muudatused õigusaktides.

2)             2013. aasta summad vastavad komisjoni ettepanekule KOM(2010) 486. Alates 2014. aastast rahastatakse meetmeid rubriigist 1.

3)            Puuvilla ümberkorraldamiskavaga ettenähtud vahendid Kreekale (4 miljonit eurot/aastas) kantakse üle maaelu arengu meetmete alla alates 2014. aastast. Hispaaniale ettenähtud vahendid (6,1 miljonit eurot/aastas) paigutatakse ühtsesse otsemaksete kavasse alates 2018. aastast (juba otsustatud).

4)             Hinnanguline mõju meetme mittekohaldamisel.

5)            Lisaks peatükkide 05 02 ja 05 03 kuludele, eeldatakse et peatükkide 05 01, 05 07 ja 05 08 otseseid kulusid rahastatakse EAGFi sihtotstarbelisest tulust.

Tabel 5: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses otsetoetustega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || 2013 (1) || 2013 kohandatud (2) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || || || ||

Otsetoetused || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 341.0 || 381.1 || 589.6 || 768.0 || 733.2 || 733.2 || 733.2 || 4 279.3

– juba otsustatud muudatused: || || || || || || || || || || || ||

Järkjärguline kohaldamine EL 12 puhul || || || || || 875.0 || 1 133.9 || 1 392.8 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 10 008.1

Puuvillasektori ümberkorraldamine || || || || || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 6.1 || 6.1 || 6.1 || 18.4

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3 || -64.3 || -64.3 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -552.8

Eelmised reformid || || || || || -9.9 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -204.2

|| || || || || || || || || || || ||

- ÜPP reformiettepanekutest tulenevad muutused || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

millest: toetuse piiramine || || || || || 0.0 || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

|| || || || || || || || || || || ||

KOKKU 05 03 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3

KOGUKULUD || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 42 876.4 || 42 916.5 || 43 125.0 || 43 303.4 || 43 268.7 || 43 268.7 || 43 268.7 || 302 027.3

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

Tabel 6: Otsetoetuste komponendid

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

II lisa || || || || || 42 407.2 || 42 623.4 || 42 814.2 || 42 780.3 || 42 780.3 || 42 780.3 || 256 185.7

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus (30 %) || || || || || 12 866.5 || 12 855.3 || 12 844.3 || 12 834.1 || 12 834.1 || 12 834.1 || 77 068.4

Maksimaalne toetus noortele põllumajandustootjatele (2 %) || || || || || 857.8 || 857.0 || 856.3 || 855.6 || 855.6 || 855.6 || 5 137.9

Põhitoetuskava, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus || || || || || 28 682.9 || 28 911.1 || 29 113.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 173 979.4

Eeltoodud ridadelt võetav maksimumsumma väikepõllumajandustootjate kava rahastamiseks (10 %) || || || || || 4 288.8 || 4 285.1 || 4 281.4 || 4 278.0 || 4 278.0 || 4 278.0 || 25 689.3

II lisaga hõlmatud veinisektori vahendite ülekanded[57] || || || || || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 959.1

Toetuse piiramine || || || || || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7

Puuvill || || || || || 256.0 || 256.3 || 256.5 || 256.6 || 256.6 || 256.6 || 1 538.6

POSEI/väiksemad Egeuse mere saared || || || || || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 2 504.4

Tabel 7: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses üleminekumeetmetega otsetoetuste andmiseks 2014. aastal

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal

|| || || 2013 (1) || 2013 kohandatud || 2014 (2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisa || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 541.9

Järkjärguline kohaldamine EL 10 puhul || || || || || 616.1

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3

Eelmised reformid || || || || || -9.9

KOKKU 05 03 || || || || ||

KOGUKULUD || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 41 072.4

Märkused

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Laiendatud netoülemmäärad hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

Tabel 8: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses maaelu arenguga

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Maaelu arengu assigneeringud || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Maaelu arengu programmid || || || 14 788.9 || 14 423.4 || || || || || || || ||

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (2) || || || || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 28.0

Otsetoetuste piiramisest tekkivad hinnangulised summad || || || || || || 164.1 || 172.1 || 184.7 || 185.6 || 185.6 || 185.6 || 1 077.7

Maaelu arengu assigneeringud, v.a tehniline abi || (3) || || || || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -59.4

Tehniline abi || (3) || || 27.6 || 27.6 || 8.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 29.4

Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind || (4) || || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 0.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 30.0

KOKKU 05 04 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || 4.0 || 168.1 || 176.1 || 188.7 || 189.6 || 189.6 || 189.6 || 1 105.7

KOGUKULUD (enne toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 101 185.5

KOGUKULUD (pärast toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 619.2 || 14 627.2 || 14 639.8 || 14 640.7 || 14 640.7 || 14 640.7 || 102 263.2

Märkused

1)             Kehtivate õigusaktide kohaseid kohandusi saab teha kuni 2013. eelarveaasta lõpuni.

2)             Tabelis 1 (punkt 3.1) esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik)) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Eespool tabelis 8 on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

3)             Tehniliseks abiks ettenähtud summa 2013. aastal määrati kindlaks maaelu arengule ettenähtud esialgsete rahaliste vahendite põhjal (ei hõlma vahendite ülekandmist 1. sambast).

Aastateks 2014–2020 on tehniliseks abiks määratud kindlaks 0,25 % maaelu arengu koguvahenditest.

4)             Kaetakse tehniliseks abiks ettenähtud summast.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkus:         Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega.

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Ÿ Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[58] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || ||

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 5: Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Puu- ja köögivili Turustamine tootjaorganisatsioonide vahendusel[59] || Tootjaorganisatsioonide vahendusel turustatud toodangu väärtuse osakaal kogutoodangu väärtuses || || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 5 810.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – ümberkorraldamine59 || Hektarite arv || || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || || 3 326.0

- Vein: Riiklikud assigneeringud – investeeringud59 || || || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || || 1 252.6

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kõrvalsaaduste destilleerimine59 || Hektoliitrid || || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || || 686.4

- Vein: Riiklikud assigneeringud – alkohoolsed joogid59 || Hektarite arv || || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || || 14.2

- Vein: Riiklikud assigneeringud – kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine59 || Hektoliitrid || || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || || 261.8

- Vein: Riiklikud assigneeringud – edendamine59 || || || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 1 875.3

- Muud || || || || 720.2 || || 739.6 || || 768.7 || || 797.7 || || 820.3 || || 808.8 || || 797.1 || || 5 452.3

Erieesmärgi nr 5 väljundid kokku || || 2 621.8 || || 2 641.2 || || 2 670.3 || || 2 699.3 || || 2 721.9 || || 2 710.4 || || 2 698.7 || || 18 763.5

ERIEESMÄRK nr 6: Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Otsene sissetulekutoetus[60] || Hektarite arv, mille eest on toetust makstud (miljonites) || || 161.014 || 42 876.4 || 161.014 || 43 080.6 || 161.014 || 43 297.1 || 161.014 || 43 488.1 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 303 105.0

Erieesmärgi nr 6 väljundid kokku || || 42 876.4 || || 43 080.6 || || 43 297.1 || || 43 488.1 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 303 105.0

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkus: Erieesmärkide nr 1–4 ning 7–10 puhul ei ole väljundid veel kindlaks määratud (vt punkt 1.4.2 eespool).

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud[61] || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986

Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus: Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. Aastate 2014–2020 näitajad põhinevad 2011. aasta andmetel.

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[62] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy || - peakorteris || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02(lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU[63] || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva, AASTATEKS 2014–2020 TEHTUD ETTEPANEKUTE mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline toetus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– X  Ettepanek/algatus seoses maaelu arenguga (EAFRD) hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU[64] || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– x   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– x   omavahenditele

– x   mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[65]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

|| || || || || || || ||

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Vt tabelid 2 ja 3 punktis 3.2.1.

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve (KOM(2010) 500 (lõplik), 29.6.2011).

[2]               Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine, KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.

[3]               Vt eelkõige Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta resolutsioon, 2011/2015(INI) ja eesistujariigi 18. märtsi 2011. aasta järeldused.

[4]               Praeguse õigusraamistikuga on hõlmatud nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009 (otsetoetused), nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (turuinstrumendid), nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (maaelu areng) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 (rahastamine).

[5]               Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006, KOM(2011) 615, 6.10.2011.

[6]               Vt mõjuhinnangu 9. lisa, milles on esitatud ülevaade 517st saadetud arvamusest.

[7]               ELT C […], […], lk […].

[8]               ELT C […], […], lk […].

[9]               Arvamus […] ELT C […], […], lk […].

[10]             ELT C […], […], lk […].

[11]             KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010.

[12]             ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

[13]             …

[14]             EÜT L 34, 9.2.1979, lk 2.

[15]             KOM(2009) 0234 (lõplik).

[16]             EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

[17]             ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

[18]             ELT L […], […], lk […].

[19]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[20]             EÜT L 206, 16.8.1996, lk 46.

[21]             ELT L 87, 24.3.2007, lk 1.

[22]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 12.

[23]             ELT L […], […], lk […].

[24]             ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

[25]             ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[26]             ELT L 265, 25.9.2006, lk 1.

[27]             ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

[28]             EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19.

[29]             EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58.

[30]             EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67.

[31]             EÜT L 15, 17.1.2002, lk 19.

[32]             EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

[33]             EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53.

[34]             ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

[35]             ELT L 299, 8.11.2008, lk 25.

[36]             ELT L 78, 24.03.2009, lk 1.

[37]             EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

[38]             EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1.

[39]             EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

[40]             EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

[41]             ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.

[42]             EÜT L 302, 19.10.1992, lk 10.

[43]             EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[44]             ELT L 84, 31.3.2009, lk 1.

[45]             ELT L 185, 17.7.2009, lk 1.

[46]             ELT L 328, 15.12.2009, lk 10.

[47]             ELT L […], […], lk […].

[48]             ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

[49]             ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

[50]             EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40.

[51]             EÜT L 40, 11.2.1999, lk 34.

[52]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[53]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[54]             KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

[55]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[56]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[57]             Otsetoetused aastateks 2014–2020 hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

[58]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[59]             Põhineb varasemal täitmisel ja 2012. aasta eelarveprojekti prognoosidel. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul on summad kooskõlas kõnealuse sektori reformiga, nagu on juba esitatud 2012. aasta eelarveprojekti tegevusaruannetes ning väljundid selguvad 2011. aasta lõpus.

[60]             Põhineb võimalikel toetuskõlblikel aladel 2009. aastal

[61]             Põhineb 127 000 euro suurusel keskmisel kulul ametnike ja ajutiste töötajate ametikohtade loetelu jaoks.

[62]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid

[63]             See ei hõlma eelarverea 05.010404 vaheülemmäära.

[64]             See sätestatakse liikmesriikide esitatavates maaelu arengu programmides.

[65]             Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral peab olema märgitud netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.