52007DC0498

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.9.2007

KOM(2007) 498 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine

{SEK(2007) 1084}{SEK(2007) 1093}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine

1. SISSEJUHATUS

Noorte kaasamine ning neile oma oskuste arendamiseks, töötamiseks ja aktiivseks ühiskonnas osalemiseks soodsate tingimuste loomine on väga oluline Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast, eelkõige üleilmastumise, teadmistel põhineva majanduse ja vananeva ühiskonna kontekstis, kus on ülimalt tähtis, et igal noorel oleks võimalus oma potentsiaali täielikult realiseerida.

Kuigi praegu on noorte jaoks üldised tingimused Euroopas head – vabadus, julgeolek, majanduslik heaolu, pikem eluiga – tekitab üha suuremat muret see, et paljud neist ei saa sellest heaolust osa. Laste vaesuse suur osakaal, halb tervis, koolist väljalangemine ja laialdane töötus noorte hulgas viitavad sellele, et investeeringuid, mida Euroopa oma noortesse teeb,[1] tuleb alustada varem – juba perekonnas[2]. Noorte sotsiaalset tõrjutust tuleb vältida, sest sellel on tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed.

Väljakutsed, millega tänapäeva noored silmitsi seisavad, on keerulised ja mitmetahulised. Õppimiseks ja osalemiseks on rohkem võimalusi, kuid vähem sissetallatud radu. Majanduskasvu ja heaolu säilitamiseks Euroopas, kus edendatakse samal ajal sotsiaalset ühtekuuluvust ja jätkusuutlikku arengut, on vaja kõikide noorte osalust ja panust, seda enam, et nende suhteline osakaal elanikkonnast on langemas. Noored peavad kandma vananeva elanikkonnaga kaasnevad kulud, mis nõuab kõikide põlvkondade ühtset lähenemist[3].

Seepärast on vaja kõiki valdkondi hõlmavat noortestrateegiat, mis toetub Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajate ja huvirühmade vahelisele koostööle. Liikmesriikidel on noorsoopoliitika rakendamisel keskne roll. Euroopa Noortepaktiga võtsid nad endale kohustuse pöörata erilist tähelepanu noortele Lissaboni strateegia raames[4]. EL võib siin võtta toetava rolli – anda rahalist abi ja koordineerida poliitikat. Alates noori käsitleva valge raamatu[5] koostamisest on noorsoopoliitika raamistikku Euroopa Parlamendi ja institutsioonide toetusel samm-sammult üles ehitatud. Tihedam koostöö selle raamistiku ja teiste noori mõjutavate poliitikavaldkondade vahel koos noortele suurema tähelepanu pööramisega nendes poliitikavaldkondades, oleks abiks noorte probleemide tõhusamal käsitlemisel, mis on ka selle teatise eesmärk.

ELi ja noorte vaheline tugev partnerlus toetaks noorte täieliku ühiskonnas osalemise edendamist. Soovitavalt võik see toimuda nii, et EL ja liikmesriigid võtavad endale kohustuse luua noortele paremad võimalused ning ka noored võtaksid endale kohustuse aktiivselt osaleda.

2. ROHKEM JA PAREMAID HARIDUSVÕIMALUSI KÕIKIDELE NOORTELE

Haridus on määrava tähtsusega noorte üleminekul tööturule ning nende tõhusal integreerumisel ühiskonda ja seal osalemisel. Siiski lahkuvad paljud noored haridussüsteemist enne, kui nad on omandanud oskused, mis aitaksid neil sujuvalt siseneda tööturule.

Peaaegu iga kuues noor ELis jätab kooli pooleli. Liikmesriigid püüavad seda arvu vähendada 10%-lise keskmiseni aastaks 2010, kuid ei ole kindel, kas see õnnestub. Iga neljas noor täiskasvanu (vanuses 25–29 aastat) ei ole omandanud keskharidust. Uuringud viitavad olulistele vajakajäämistele õpilaste kirja- ja arvutamisoskuses, mis on tõsiseks takistuseks edasisel kutse- või kõrghariduse omandamisel ja muudab nende tuleviku ühiskonnas ja kaasaegsel tööturul ebakindlaks[6].

Parandada võiks Euroopa praegust ebaühtlast väikelaste haridust [7] , mille positiivsed küljed[8] on ammu tõestamist leidnud. Pingutusi tuleb teha eelkõige põhipädevuste[9] arendamiseks juba väga varajases eas, alustades ebasoodsatest piirkondadest pärit lastega ning luues kaasmehhanismid kooli poolelijätmise ennetamiseks.

Haridussüsteemid peaksid andma tõhusat ja vajalikku haridust elutsüklist lähtudes, arendama inimese loomingulist potentsiaali ja iseseisvust ning vältima samal ajal vastuolude tekkimist tööturuga. Noored peavad olema tööturule sisenemiseks ette valmistatud ning neil peab olema võimalus jätkata haridusteed terve eluea jooksul nii oma isiklikuks arenguks kui ka kohanemiseks muutuva tööturuga. Siinkohal tuleks edendada just võõrkeelteoskust.

Need on peamised väljakutsed – mis muutuvad veelgi tungivamaks ülemaailmses ja teadmistepõhises majanduses –, millega haridussüsteemid peavad tegelema, kui nad tahavad vastata tänapäeva noorte vajadustele. Tööprogramm „Haridus ja koolitus 2010“[10] loob ELi tasandil raamistiku liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamiseks. Kasuks tuleks suurem poliitiline tähelepanu käesolevast protsessist tulenevate heade lahenduste ja tavade rakendamisele. Investeeringute suunamine kõikide väikelaste haridusse ning selle kättesaadavuse parandamine aitaks liikmesriikidel tõhusamalt tegeleda kooli poolelijätmise ja haridusliku ebavõrdsuse probleemiga.

Komisjon

- kutsub liikmesriike üles pöörama oma riiklikes elukestva õppe strateegiates rohkem tähelepanu suurematele ja läbimõeldumatele investeeringutele väikelaste haridusse;

- kutsub liikmesriike üles ajakohastama kõrgharidust, muutes selle juhtimist, rahastamist ja õppekavasid;

- kutsub liikmesriike üles pöörama oma riiklikes reformikavades rohkem tähelepanu haridusele ja koolitusele, et vältida vastuolude tekkimist haridussüsteemis pakutavate erialade ja tööturu nõudluse vahel näiteks töötades välja paremad võimalused noorte nõustamiseks ning luues tihedamad sidemed haridusasutuste ja töömaailma vahele;

- kutsub liikmesriike üles seostama kutseharidust ja koolitust paremini tööturu vajadustega, suurendama kutsehariduse atraktiivsust ja avatust, et valmistada noori inimesi tööturu jaoks paremini ette, näiteks huvirühmade vahelise partnerluse kaudu – kaasa arvatud sotsiaalpartnerid ja valdkondlikud organisatsioonid;

- kutsub liikmesriike üles rakendama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, millega toetatakse noorte tudengite ja töötajate liikuvust ning kinnitatakse nende haridusasutustes või muul viisil omandatud oskusi;

- töötab Europassi[11] raames, mis põhineb programmi „Euroopa Noored” käigus antaval noortepassil, koos liimesriikidega välja ainult noortele suunatud elemendid, et lihtsustada noorte juurdepääsu liikumisvõimalustele ja elukestvale õppele.

3. NOORED JA TÖÖHÕIVE: VÄLJAKUTSE EUROOPALE

Noorte täieliku potentsiaali kasutamine on ELi tulevase majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhieeldus. Tööturud peavad nendele väljakutsetele kiiresti vastama, et võimaldada noortel oma potentsiaali täielikult ära kasutada.

3.1. Noorte töötus: raisatud ressurss[12]

Tööpuudus noorte (15–24 aastased) hulgas on Euroopa jaoks oluline probleem: praegu on see 17,4 %[13]. See on inimkapitali raiskamine. Viimase 25 aasta jooksul ei ole suudetud seda oluliselt vähendada hoolimata sellest, et haridustase on tõusnud. Praegustes majanduse elavnemise tingimustes, kus Lissaboni tsükli 2005–2008 jooksul siseneb tööturule hinnanguliselt 7 miljonit inimest, areneb tööturg noortele ebasoodsas suunas. Nende tõenäosus töötuks jääda on kaks korda suurem kui parimas tööeas täiskasvanutel. Noorte täiskasvanute töötus läheb tihti üle pikaajaliseks töötuseks (üle 50 % töötutest on 25–29 aastased) või mitteaktiivsuseks. Tööturult kõrvalejäänute ja töötute hulgas on naisi rohkem kui mehi ning eaga see vahe üha suureneb.

Noorte töötust on kaua vaadeldud kui ajutist fenomeni haridussüsteemist tööturule üleminekul. Noorte töötuse probleemi põhjused ja sellega soetud riskid vajavad siiski läbivaatamist muutuvas demograafilises ja majanduslikus kontekstis. Üks töötuse põhiselgitus on oskused ja haridus (või nende puudumine), kuid raskused tööturule üleminekul ning tööturu segmenteeritus on samuti osa probleemist. Piirkondlikud erinevused mõnedes liikmesriikides suurendavad seda probleemi.

Puuduliku hariduse tõttu siseneb üks neljandik noortest tööturule ilma piisava kvalifikatsioonita (vt punkt 2). Poolte tänases ELis loodavate uute töökohtade puhul on vaja kõrge kvalifikatsiooniga ja enamiku ülejäänute puhul vähemalt keskmise kvalifikatsiooniga töötajaid. Seega ei ole ka üllatav, et tööpuuduse määr madala kvalifikatsiooniga noorte hulgas on märgatavalt kõrgem kui rohkem haritud noorte puhul. Muutused tööjõu nõudluses on halvendanud madala kvalifikatsiooniga noorte olukorda veelgi. Teadmistel ja teenustel põhinevad majandused loovad ka praegu töökohti, kus ei nõuta kõrget kvalifikatsiooni, kuid neis nõutakse rohkem erinevaid oskusi ja pädevusi kui varem. Mõnedes riikides on isegi kõrgharidusega noortel raskusi töökoha leidmisega makromajanduslike tegurite või tööturuinstitutsioonide, mis muudavad tööturule sisenemise raskeks, ning ebakõlade tõttu kvalifikatsioonide ja tööturu nõudluse vahel.

Noorte mitteaktiivsuse kõrge tase (muu kui hariduses või koolituses osalemine) on järgmine näide tööturule integreerimise läbikukkumisest ja langeb tihti kokku tööpuuduse üldise kõrge tasemega. Mitteaktiivsus mõjub negatiivselt noorte täiskasvanute valmidusele ja majanduslikele võimalustele luua perekond. Vanemate töötus ja mitteaktiivsus on laste vaesuse suur riskitegur (vt punkt 4).

3.2 Noorte tööturule ülemineku lihtsustamine: paindlikkus ja turvalisus

Sisenemine tööturule on tihti järk-järguline protsess, mis võib aga siiski muutuda problemaatiliseks, kui mitteaktiivsed lõigud ei ole täidetud „põhjendatud” tegevusega – see mõjutab isiku tööalast konkurentsivõimet. Paljudes liikmesriikides jääb igast kolmest noorest üks pärast haridussüsteemist lahkumist töötuks.

Vaatamata liimesriikide pingutustele, ei saa enamik 4,6 miljonist ELi noorest töötust kuue kuu jooksul uut võimalust tööturule siseneda. Haridusasutused ja tööturuinstitutsioonid peaksid suurendama jõupingutusi, et individuaalselt nõustada ja toetada kõiki noori sobiva haridustee valimisel, mis aitaks tulevikus tööd leida[14] ja seega vältida vastuolude tekkimist haridussüsteemis pakutavate erialade ja tööturu nõudluse vahel. Noori peaks rohkem toetama individuaalse tööotsingu kaudu, mis hõlmaks ka töövõimalusi välismaal. EL suurendab toetust liikmeriikide koostööle liikuvuse edendamiseks (nt EURESi algatus „Sinu esimene töökoht välismaal”).

Selleks et tutvustada noori töömaailmaga, on vaja luua juba varases staadiumis kokkupuutepunktid hariduse ja tööturu vahele. Koolituse või õppekavaga seotud praktika on siinkohal väga oluline vahend. Siiski tuleks vältida tasustamata või väga väikese tasuga ning vähese haridusliku väärtusega praktikaid. Liikmesriigid tagavad praktikate nõuetekohase määratlemise.

Noortel on vaja sobivaid töövõimalusi, kuid kui neil ei ole varem olnud võimalust oma võimeid proovile panna, ähvardab neid suur oht töökonkurssidel tähelepanuta jääda. Tööturu dualism mõjutab neid eriti. Neil on oht jääda halbade tingimuste või väljavaadetega töökohtadele, näiteks töötavad neli noort kümnest tähtajalise töölepingu alusel, umbes neljandik töötab osalise tööajaga ning veelgi suurem osa madalapalgalistel töökohtadel. Selline töösuhe võib olla hüppelauaks, aidates noortel saada töökogemuse, kuid võib viia ka pidevasse madalakvaliteediliste töökohtade lõksu[15].

Vaatamata sellele, et liikmesriigid teevad suuri jõupingutusi noorte töötuse probleemi lahendamiseks, näitavad noortele suunatud aktiivsete tööturumeetmete hinnangud, et tulemused võiksid olla paremad[16]. Liikmesriigid peaksid noorte töötuse põhjusi Lissaboni strateegia, sealhulgas noortepakti raames, käsitlema süsteemsemalt ja laiemalt. 2006/2007. aasta Lissaboni programm sisaldab mitmeid olulisi soovitusi noorte töötuse probleemi lahendamiseks.

Paindlikkuse ja turvalisuse ühtsed põhimõtted moodustavad osa raamistikust, mis on loodud noorte töötuse probleemi ja ebakindlustunde põhjustega tegelemiseks[17]. Nendes põhimõtetes käsitletakse üheaegselt turvalisuse ja paindlikkuse küsimust. Järgmises Lissaboni tsüklis, mis algab 2008. aastal, kutsutakse liikmesriike üles oma konkreetsetest probleemidest lähtuvalt ja sotsiaalpartnerite aktiivsel kaasamisel välja töötama paindlikkuse ja turvalisuse strateegiaid, mis hõlmaksid nelja meedet (paindlikud ja usaldusväärsed lepingutingimused, tõhusad elukestva õppe süsteemid, aktiivsed tööturumeetmed, tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid). Poliitiline sekkumine ja tööhõivemeetmed tuleks üle vaadata ning kohandada iga riigi konkreetsele olukorrale ja eelistustele. Liikmesriigid peaksid kasutama Euroopa Sotsiaalfondi, et pakkuda noortele võimalusi haridussüsteemist tööturule üleminekuks, eriti siis, kui kutseharidussüsteemid ei ole korralikult välja arendatud, ning pöörama suuremat tähelepanu struktuuripoliitikale, et vähendada piirkondlikke erinevusi.

3.3 Ettevõtluse edendamine

Euroopa vajab rohkem ettevõtjaid. Euroopa Liidus on ainult 15 % töötajatest ettevõtjad või füüsilisest isikust ettevõtjad; noorte puhul on see osakaal vaid 4,2 %[18]. Samas ütlevad rohkem kui pooled noortest, et nad oleksid ettevõtlusest huvitatud[19]. Ettevõtliku mõttelaadi omandamise edendamine hariduse ja koolituse kaudu on ülimalt oluline ning selle tähtsusest on aru saadud. Euroopa noortepaktis ja hiljutistes komisjoni algatustes[20] rõhutatakse samuti, kui oluline on, et õppeprotsess toetataks juba võimalikult varakult noorte inimeste osalemisvõime ja ettevõtlusalase enesekindluse ja oskusteabe arendamise omandamist.

Noortele ettevõtjatele tuleb luua soodsad tingimused teavitamise, rahaliste stiimulite ning liigsete õiguslike ja halduslike takistuste kõrvaldamise kaudu. Samuti tuleb tegeleda teatud takistustega, millega noored naised ettevõtte loomisel ja selle tegevuse käigus kokku puutuvad. Komisjonil on kavas käivitada katseprojekt noorte ettevõtjate liikuvuse edendamiseks.

Komisjon

- parandab järelevalvet noorte tööhõive üle liimesriikides ja edendab parimate tavade vahetust ;

- parandab geograafilise liikuvuse toetamist EURESe kaudu ning käivitab 2007. aasta sügisel katseprojekti „Sinu esimene töökoht välismaal”, mis peaks aitama noortel töötajatel saada esimesed välismaal töötamise kogemused;

- teeb 2008. aastal ettepaneku praktikaid käsitleva Euroopa kvaliteediharta kohta;

- kutsub liikmesriike üles pöörama riiklikes reformikavades ja mitmepoolses järelevalves rohkem tähelepanu noortele;

- kutsub liikmesriike üles välja töötama turvalisuse ja paindlikkuse strateegiaid, milles pööratakse konkreetset tähelepanu ka noorte tööhõive eesmärkidele, võttes eelkõige arvesse juunis koostatud paindlikkust ja turvalisust käsitlevat teatist ning edasist turvalisuse ja paindlikkuse alast tööd Euroopa Ülemkogus;

- kutsub liikmesriike üles edendama praktikavõimalusi, mis on tihedalt seotud koolituse või õppekavaga ning määrama kindlaks selleks sobiliku raamistiku;

- kutsub liikmesriike üles edendama ettevõtlusalast haridust kui ühte põhipädevust ning parandama tingimusi noorte ettevõtjate jaoks, näiteks edendama ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi finantsasutuste hulgas, et lihtsustada noorte ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele VKEde asutamiseks;

- julgustab liikmesriike kasutama riiklikke meetmeid ja ELi fonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Fondi või muid asjaomaseid ELi fonde ja programme, et toetada noorte üleminekut haridussüsteemist tööturule ning vähendada piirkondlikke erinevusi selles küsimuses.

4. KÕIKIDE TÄIELIKU POTENTSIAALI ÄRAKASUTAMINE

Noorte osalemist hariduses, tööturul ja ühiskonnas mõjutavad vaesus, sotsiaalne tõrjutus, diskrimineerimine ja halb tervis. Euroopal on nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest seisukohast lähtudes huvi tagada, et ühtki last ega noort ei jäetaks kõrvale.

4.1 Sotsiaalne kaasatus

Laste vaesus, mis ähvardab 19 % alla 18aastastest lastest ja noortest, on väga murettekitav asjaolu.[21] Laste heaolu mõjutab oluliselt hilisemat haridus- ja tööteed. Suure laste ja noorte vaesuse riskiga maades on enamasti ka töötuse määr kõrge. Vaesuse vanematelt lastele ülekandmise ringist väljamurdmine on põhiülesanne ning meetmetes tuleks ühtemoodi arvestada nii laste kui ka lapsevanemate vajadusi. Eelharidusele ja ebasoodsates piirkondades elavate õpilaste haridusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

Mitmetes riikides ei ole sisserändajatest või ebasoodsas olukorras olevasse rahvusvähemusse kuuluvate noorte (eelkõige mustlaste) sotsiaalne kaasamine olnud edukas. Tingituna samuti nende noorte vanemate halvast sotsiaalmajanduslikust olukorrast, moodustavad nad suure osa ebasoodsas olukorras olevatest noortest, nende kooli pooleli jätmise määr on kõrgem ja nende kirjaoskus halvem. Mõnedes riikides on rahvusvähemusse kuuluvate noorte majandusliku mitteaktiivsuse oht kolmandiku võrra kõrgem kui noorte hulgas üldiselt.

Sotsiaalne kaasatus ja võrdsed võimalused on põhiprobleem ka puuetega noorte jaoks. Väga tähtis on kõrvaldada tõkked nii nende osalemiselt hariduses ja koolituses kui ka nende kaasamiselt kodaniku-, poliitilisse ja ühiskondlikku ellu. Kõikide puudega noorte jaoks on aktiivsed tööturumeetmed ja meetmed nende paremaks kutseõppesse kaasamiseks olulise tähtsusega, et parandada nende võimalusi ühiskonnas täielikult osaleda.

4.2 Sooline ebavõrdsus

Noorte naiste hulgas on tööpuuduse määr kõrgem kui meeste hulgas ning nad töötavad meestest enam madalakvaliteedilistel töökohtadel, osalise tööajaga ning tähtajalise lepingu alusel. Kuigi viimastel aastakümnetel on nende haridustase märgatavalt paranenud, peegeldub nende potentsiaal tööturul vaid osaliselt. Samuti on naiste palk meeste omast madalam ning see vahe suureneb vanusega. Soolistel stereotüüpidel on siinkohal oluline tähtsus, kuna naised ja mehed järgivad traditsioonilist haridus- ja koolitusteed, millega naised suunatakse sageli vähem väärtustatud ja vähem tasustatud kutsealadele. Palju vähem naisi töötab tehnilistel aladel, vaatamata sellele, et siin valitseb tööjõupuudus. Kooli poolelijätjate hulgas on rohkem noormehi.

4.3 Parem tervis

Hea tervis on eeldus inimkapitali loomiseks ja täieliku osalemise saavutamiseks. Paljusid vanemas heas ilmnevaid tervishädasid saab juba varakult vältida. Suhteliselt paljudel noortel on juba terviseprobleemid ning selliste noorte arv kasvab: näiteks on iga viies laps ülekaaluline või rasvunud, ligi 10 % noorte naiste ja 25 % noorte meeste surmadest on seotud alkoholiga. Noorte tervist mõjutavad tugevalt perekond, kool ja sotsiaalsed olud. Halvem sotsiaalmajanduslik olukord ja madalam haridustase käivad käsikäes vaimse ja füüsilise tervise probleemide, narkootikumide kasutamise ning teismeliste rasedusega.

Noored on ELi tervishoiu- ja ennetusmeetmete sihtrühm (näiteks valdkondades nagu alkohol, narkomaania, suitsetamine, tarbija tervis, toitumine ja ülekaalulisus ning HIV/AIDS ja varsti ka vaimne tervis). Vaja on suuremat valdkondadevahelist koostööd, et käsitleda tervise sotsiaalset mõõdet ja välja töötada konkreetsed meetmed noorte tervise parandamiseks. Komisjon on samuti rõhutanud, kui tähtis on parema toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine noorte hulgas, et parandada nende tervislikku seisundit[22].

Komisjon

- kutsub liikmesriike üles võitlema laste vaesuse vastu, edendades laste ja noorte võrdseid võimalusi hariduses, kaasa arvatud eelhariduses ning lapsevanemate tööturul osalemist;

- kutsub liikmesriike üles valmistama noorteorganisatsioone ja noorsootöötajaid ette terviseprobleemidega tegelemiseks;

- töötab 2007. aastal välja uue tervishoiustrateegia, millega toetatakse spetsiaalselt noorte jaoks ettenähtud meetmeid;

- toetab meetmeid sooliste stereotüüpide kaotamiseks hariduses, kultuuris ja tööturul, edendades soolist võrdõiguslikkust ja konkreetseid meetmeid ELi haridus- ja kultuuriprogrammides.

5. AKTIIVSED NOORED KODANIKUD

Alates noori käsitleva valge raamatu avaldamisest on komisjon ja liikmesriigid välja töötamas meetmeid, et edendada noorte sotsiaalseid oskusi ja aktiivset osalemist ühiskonnas[23]. Noori käsitlevate meetmete edu tagamiseks on oluline koostada neid pidevas dialoogis noortega.

5.1 Noorte osalemine

Noorte osalemine demokraatlikes institutsioonides ja pidevas dialoogis poliitikakujundajatega on tähtis meie demokraatiate korraliku toimimise ja noorte inimeste elusid mõjutava poliitika jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Komisjon kutsus hiljuti[24] liikmesriike üles jätkama pingutusi noorte osalemise suurendamiseks ning sõnastama noorte jaoks ühtsed teabestrateegiad. Komisjon käivitas ka ehtsa dialoogi noortega, mis ulatub kohalikult Euroopa tasandini, kuid vajab veel ulatuslikku rakendamist. 2007. aasta märtsis Roomas toimunud Euroopa noortefoorum „Sinu Euroopa”, Euroopa noortenädal ja regulaarsed eesistujariigi noorteüritused on suur samm sellise noortega peetava struktureeritud dialoogi suunas.

Kaasamine kulutuuriüritustesse võib samuti anda noortele võimaluse oma loomingulist energiat väljendada ning aidata kaasa aktiivse kodanikuelu edendamisele. Kultuuriüritused võivad edendada kaasatust ning lihtsustada põlvkondade- ja kultuuridevahelist dialoogi, luues sidemed üksikisikute vahele ning aidates ületada rahvuslikke eriarvamusi. See on põhiteemaks 2008. aasta Euroopa kultuuridevahelisel aastal, milles pööratakse keskne tähelepanu noortele. See on ka komisjoni kultuuri käsitleva teatise põhisõnumiks[25].

5.2 Vabatahtlik tegevus

Vabatahtlik tegevus annab väärtusliku mitteametliku õppimiskogemuse, mis võimaldab noortel oskusi omandada ja lihtsustada nende üleminekut haridussüsteemist tööturule. Vabatahtlikuna töötades arendavad noored selliseid väärtusi nagu vastastikune mõistmine, suhtlemisoskus ja ühtekuuluvus. Siiski tuleb rõhutada, et vabatahtlik tegevus ei asenda palgatööd.

Noored eurooplased hindavad vabatahtliku tegevuse programme positiivselt; 74 % usuvad, et sellised programmid on hea võimalus selleks, et suurendada oma osalemist ühiskonnas. ELi programmiga „Euroopa Noored” [26] luuakse Euroopa vabatahtliku teenistuse raamistik.

Liikmesriikide aruanded avatud kooskõlastusmeetodi[27] raames võetud vabatahtliku tegevuse ühiste eesmärkide rakendamise kohta näitavad, et heade tavade vahetus, vastastikuse õppimise meetmed ning hindamisvahendid annavad vabatahtliku tegevuse arendamisele lisaväärtust[28].

Takistused nagu viisaprobleemid ja kindlustuse puudumine tuleb kõrvaldada ning parandada sotsiaalkindlustuskaitset – kaasa arvatud töötushüvitiste süsteem. Vaja on valdkondadevahelist koostööd erinevate ametiasutuste vahel ja sobivat õiguslikku raamistikku[29]. Nende oskuste tunnustamine, mida noored on vabatahtliku tegevuse käigus omandanud, muudab noorte ülemineku haridussüsteemist tööturule lihtsamaks. Head tavad on olemas, kuid vaja on ühtsemat lähenemist. Siinkohal võiks aluseks võtta ELi tasandil käivitatud arutelu[30].

5.3. Noored ja Euroopa Liit: tihedam partnerlus

Institutsioonidel ja poliitikal on oluline roll noorte ühiskonnas osalemise võimaluste laiendamisel. Samas peavad ka noored ise suhtuma vastutustundega haridusse, tervisesse, tööellu integreerumisse ja ühiskonnas osalemisse.

Siinkohal tulevad põhielemendina mängu noorteorganisatsioonid. Euroopa noortefoorumil on tähtis roll selliste organisatsioonide, eelkõige riiklike ja kohalike noortenõukogude, ning ka väiksemate võimalustega noorte kaasamisel struktureeritud dialoogi poliitikakujundajatega.

Euroopa Liidu areng muudab vajalikuks aktiivse osalemise. Hiljutises Eurobaromeetri uuringus väljendasid noored oma positiivset suhtumist ELi ning siit tuleb edasi minna[31].

Komisjon teeb ettepaneku tugevdada olemasolevat partnerlust ELi institutsioonide ja noorte esindajate vahel deklaratsiooniga, milles rõhutatakse noortega peetava struktureeritud dialoogi tähtsust kõikidel tasanditel ning käesolevas teatises käsitletud valdkondades. Käsitletavad teemad määratakse kindlaks koos noortega. Dialoogi peaksid olema kaasatud ka asjaomased huvirühmad ja noorteorganisatsioonid. Kaasata tuleks samuti väiksemate võimalustega noored ning need noored, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni.

Partnerluse raames võiks käsitleda ka teisi noori huvitavaid valdkondi, nagu jätkusuutlik areng, ELi tulevik või arengumaade toetamine.

Iga kolme aasta tagant tuleks koostöös noortega koostada ELi aruanne noorte kohta, milles võetakse aluseks olemasolev teave ja aruanded käesolevas teatises käsitletud valdkondades toimunud arengute kohta. Ministrid on väljendanud heakskiitu sellise aruande koostamise suhtes[32].

Komisjon

Teema: osalus

- kutsub liikmeriike üles rakendama noorsooteemaga seotud avatud kooskõlastusmeetodi raames tugevdatud ühiseid eesmärke noorte osalemiseks ja teavitamiseks ning ellu viima struktureeritud dialoogi;

- kutsub liikmesriike üles kaasama noori Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta raames kavandatud tegevusse;

- uurib koostöös liikmesriikidega, nende pädevusi arvesse võttes, olemasolevaid riiklikke meetodeid kultuuri kättesaadavuse kohta noortele, et seda kättesaadavust parandada;

- kasutab kooskõlastatud lähenemise raames ELi kavasid[33] koostöös liikmesriikidega, et edendada noorte osalust.

Teema: vabatahtlik tegevus

- kutsub liikmeriike üles töötama välja programme, strateegiaid, uurima õigusliku raamistiku tõhustamise võimalusi, kõrvaldama takistusi ja julgustama väiksemate võimalustega noorte vabatahtlikku tegevust;

- kutsub liikmesriike üles edendama ja tunnustama vabatahtlikku tegevust Europassi raames;

- kutsub liikmesriike üles tugevdama avatud kooskõlastusmeetodit vabatahtlike tegevuste puhul, korraldama vastastikuse õppimise üritusi ning töötama välja järelevalvevahendeid Euroopa tasandil;

- käivitab konsultatsiooni uue algatuse üle ELi tasandil ning selle mõju hindamise, et edendada ja tunnustada noorte vabatahtlikku tegevust.

Teema: tihedam partnerlus

- kutsub Euroopa institutsioone ja noori üles tugevdama partnerlust ühisdeklaratsiooni kaudu, mis on kavas koostada käesoleva aasta lõpupoole;

- kutsub Euroopa noortefoorumit üles tegema struktureeritud dialoogi käigus teatavaks ka väikemate võimalustega noorte ning organiseerumata noorte probleemid;

- koostab iga kolme aasta tagant ELi aruande noorte kohta.

6. KOKKUVÕTE

Käesolev teatis on suur samm noorte küsimusi käsitlevas poliitilises protsessis, mis käivitus noori käsitleva valge raamatuga 2001. aastal. Siin esitatakse vananevate ühiskondade kontekstis tungiv sõnum investeerida noortesse paremini, varem ja rohkem, et toetada hariduse omandamist, sotsiaalselt kaasatust, tervist ja aktiivset kodanikuelu elutsüklipõhist lähenemist aluseks võttes. Investeeringud ei peaks olema ainult rahalised. Vaja on asjaomaste huvirühmade, nagu poliitikakujundajate, tööturuorganisatsioonide ja haridusasutuste, ettevõtjate, noorsootöötajate, teadlaste, perekondade ning noorte heaks ja noortega töötavate organisatsioonide osalemist.

Teatises rõhutatakse vajadust vähendada oluliselt noorte töötust ja parandada töökohtade kvaliteeti. Kõik noored ning Euroopa tervikuna vajab oskusi ja võimalusi töötada tõhusalt majandusliku ja sotsiaalse heaolu nimel. Noorte täieliku osalemise võtmeks on ligipääs heale töökohale, milleks on vaja ka kvaliteetset ja asjakohast haridust. Noorte juhtide, ettevõtjate ja tööliste täieliku osalemise edendamine on tähtis element uuenduslike, teadmistel põhinevate ja konkurentsivõimeliste ELi majanduste ehitamiseks.

Töö noorte täieliku ühiskonnas osalemise saavutamise suunas on tõhusam, kui seda tehakse kõiki valdkondi hõlmava noortestrateegia kaudu. Selleks tuleb teha tihedamat koostööd erinevate noori mõjutavate poliitikavaldkondade vahel ning pöörata sellistes poliitikavaldkondades noortele suuremat tähelepanu. Selleks kutsutakse liikmesriike üles võtma mitmeid meetmeid, et olemasolevaid protsesse, nagu Lissaboni strateegia, tervishoiustrateegiad ning mitmesugused avatud kooskõlastusmeetodid[34], teineteisega tugevamalt siduda, et anda nende abil noortele rohkem ja paremaid võimalusi. Samuti kutsutakse liikmesriike üles keskenduma meetmetele, mis soodustavad noorte integreerumist tööturule, nende sotsiaalset kaasamist ja aktiivset kodanikuelu.

Komisjon on käivitanud rea uusi algatusi, et lähendada haridust ja tööelu ning muuta noored aktiivsemateks kodanikeks. Siinkohal tuleks nimetada algatust praktikaid käsitleva Euroopa kvaliteediharta kohta, katseprojekti „Sinu esimene töökoht välismaal”, peatset uut tervishoiustrateegiat, noorte vabatahtliku tegevuse mõju hindamist ning noorte kultuurile ligipääsu käsitlevat uuringut. Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku toetada valdkondadevahelist koordineerimist iga kolme aasta tagant koostatava ELi noortearuande abil.

Noorte aktiivne osalemine ühiskonnas saab aga edukas olla vaid juhul, kui noored on ka ise valmis selle eesmärgi suunas töötama ning just seepärast teeb komisjon ettepaneku noored kaasata ning tugevdada partnerlust Euroopa institutsioonide ja noorte vahel.

Tehniline lisa: võrdlusdokumendid

Tehniline lisa: viitedokumendid (kronoloogilises järjekorras)

1. KOM (2001) 681: Valge raamat „New impetus for European Youth ” (21.11.2001)

2. Haridus ja koolitus 2010 C142/1: Üksikasjalik töökava Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide saavutamise rakendamise kohta (14.6.2002)

3. Nõukogu resolutsioon C 168/2 (2002): Resolution of the Council and the representatives of the governments of the Member States meeting within the Council regarding the framework of European Cooperation in the youth field (27.6.2002)

4. Nõukogu resolutsioon juhendamise kohta: Council Resolution on Strengthening Policies, Systems and Practices in the field of Guidance. (Mai 2004)http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/validation2004_en.pdf.

5. Employment in Europe (EiE) 2004: Employment in Europe 2004

6. Nõukogu resolutsioon 13996/04 (2004): Nõukogu resolutsioon vabatahtliku töö ühiste eesmärkide kohta, 13996/04 (15.11.2004)

7. OTSUS 2241/2004/EÜ: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)

8. Euroopa Noortepakt: 22.-23.märtsil 2005. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste 1. lisa

9. KOM (2005) 206: Komisjoni teatis Euroopa noorsoopoliitika küsimuses. Euroopa noorte probleemide lahendamine – Euroopa noortepakti rakendamine ja aktiivse kodanikutunde kujundamine (30.5.2005)

10. KOM (2006) 33: Komisjoni teatis ühenduse Lissaboni kava elluviimise kohta: ettevõtliku meelelaadi edendamine hariduse ja õppimise kaudu (13.2.2006)

11. KOM (2006) 208: Komisjoni teatis „Ülikoolide uuendamiskava täitmine – Haridus, teadus ja innovatsioon“ (10.5.2006)

12. KOM (2006) 417: Komisjoni teatis valge raamatu „Euroopa noorsoopoliitika uus hoog” jätku kohta: ühiste eesmärkide elluviimine noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas, pidades silmas noorte kodanikuaktiivsuse kujundamist (20.7.2006)

13. KOM (2006) 481: Komisjoni teatis haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta lisa (08.9.2006)

14. KOM (2006) 571: Komisjoni teatis „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” (12.10.2006)

15. Employment in Europe (EiE) 2006: Employment in Europe 2006

16. Euroopa Tööhõive Seirekeskuse ülevaade: Autumn 2005 (Youth employment). Luksemburg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2006. ISSN 1725-5376

17. Soovitus (2006/962/EÜ): Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus põhipädevuste kohta elukestvas õppes (18.12.2006)

18. KOM (2006) 857: Komisjoni teatis „Tööhõive maapiirkondades: tööhõive ühtlustamine” (21.12.2006)

19. SEK (2006) 1772: Komisjoni talituste töödokument: Aruanne tööhõive kohta maapiirkondades (21.12.2006)

20. SEK (2007) 329: Komisjoni talituste töödokument: Ühisaruanne sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta. Põhjendav dokument (6.3.2007)

21. Euroopa poliitika nõustajate büroo (BEPA), aprill 2007: Bureau of European Policy Advisers „Investing in youth: an empowerment strategy”http://ec.europa.eu/dgs/policy_advisers/publications/index_en.htm

22. KOM (2007) 244: Komisjoni teatis „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (15.5.2007)

23. Nõukogu järeldused 8771 (2007): Euroopa noorsooalase koostöö tulevikuperspektiivide kohta (25.5.2007)

24. KOM (2007) 279: Valge raamat „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” (30.5.2007)

25. KOM (2007) 359: Komisjoni teatis „Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu” (27.6.2007)

26. Noorte Eurobaromeeter 2007: „Looking behind the figures – the main results of the Eurobarometer 2007 survey on youth”, veebruar 2007, http://ec.europa.eu/youth/index_en.html

27. Flash EB 192, Ettevõtluse uuring Euroopa Liidus (25 liikmesriiki), Ameerika Ühendriikides, Islandil ja Norras: Analüütiline aruanne, aprill 2007

28. Eduaruanne 2007: Edusammud Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hariduses ja koolituses: hariduse ja kultuuri peadirektoraat 2007. Aruanne tugineb näitajatele ja võrdlusandmetele

29. KOM (2007) 242: Komisjoni teatis Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (10.5.2007)

30. KOM (2007) 391: White Paper on sport: the EU and sport: matching expectations; lisatud tegevuskava (11.7.2007)

31. Oslo agenda for Entrepreneurship Education in Europe http://ec.europa.eu/enterprise/entrepreneurship/support_measures/training_education/doc/oslo_agenda_final.pdf

32. Karjäärinõustamise käsiraamat: Career Guidance – A handbook for policy-makers. Komisjoni talituste töödokument ning komisjoni ja OECD ühisväljaanne. http://www.oecd.org/dataoecd/53/53/34060761.pdf

33. Tööjõu-uuring: „Labour Force Survey - User Guide” Eurostat 2007

34. Euroopa Pereliit: loodi 2007. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu istungil. Täpsem teave vt http://ec.europa.eu/employment_social/families/european-alliance-for-families_en.html

35. Euroopa Noorteportaal: teabeallikas noortele. http://europa.eu/youth

36. Programm Euroopa Noored 2007–2013: uus ELi programm noorsootöö valdkonnas: http://ec.europa.eu/youth

[1] Euroopa poliitika nõustajate büroo (BEPA), aprill 2007.

[2] Euroopa Pereliit, mis loodi 2007. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu istungil.

[3] KOM (2006) 571, KOM (2007) 244.

[4] KOM (2005) 206.

[5] KOM (2001) 681, nõukogu resolutsioon C 168/2 (2002).

[6] Eduaruanne 2007.

[7] Eelharidus.

[8] KOM (2006) 481.

[9] Soovitus (2006/962/EÜ): need on emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus.

[10] C 142/1 (2002).

[11] OTSUS 2241/2004/EÜ: Europassiga luuakse ühenduse raamistik kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse jaoks ning parandatakse seega noorte võimalusi oma õpingutulemused nähtavamaks teha.

[12] Vt üksikasjalikku analüüsi (SEK (2007) 1093), mis esitatakse koos käesoleva teatisega ja Tööhõive Seirekeskuse 2005. aasta ülevaadet.

[13] EL-27 noorte tööpuuduse määr aastal 2006. Üksikasjalikumat teavet vt SEK(2007) 1093.

[14] Nõukogu resolutsioon juhendamise kohta; mai 2004; karjäärinõustamise käsiraamat.

[15] Employment in Europe 2004, lk 178.

[16] Employment in Europe 2006, lk 139.

[17] KOM (2007) 359.

[18] Tööjõu-uuring 2006.

[19] Flash EB192, aprill 2007.

[20] KOM(2006) 33 (lõplik). Vt samuti „Oslo agenda”.

[21] SEK(2007) 329

[22] KOM(2007)391 ja KOM(2007)279.

[23] Nõukogu resolutsioon C 168/2 (2002).

[24] KOM (2006) 417.

[25] KOM (2007) 242.

[26] Ajavahemikul 1996–2006 on selle programmi raames toetust saanud 30 000 Euroopa noort.

[27] Nõukogu resolutsioon 13996/04 (2004).

[28] Vt üksikasjalikku analüüsi (SEK (2007) 1084), mis esitatakse koos käesoleva teatisega.

[29] Üksikasjalikumat teavet takistuste kohta vt noorte vabatahtlikku tegevust käsitleva komisjoni talituste töödokumendi punkt 3.

[30] Otsus 2241/2004/EÜ.

[31] Noorte Eurobaromeeter 2007.

[32] Nõukogu järeldused 8771 (25.5.2007).

[33] Näiteks „Euroopa Noored”, elukestev õpe, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, veidi spetsiifilisem ettevõtluse ja uuendustegevuse programm ning kavandatud ühenduse tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2007–2013.

[34] Hariduse, kaasatuse ja noorte valdkonnas.