17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/1

(1)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada hindade stabiilsus ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(2)

Määruses (EL) nr 473/2013kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika jälgimist euroalal ja tagatakse liikmesriikide eelarvete vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaasta raames esitatud majanduspoliitilistele suunistele. Kuna eelarvemeetmed üksinda ei pruugi olla piisavad, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, võib olla vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja struktuurireforme.

(3)

Määruse (EL) nr 473/2013 artiklis 9 on sätestatud üksikasjad majanduspartnerluse programmide kohta, mille peavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitama liikmesriigid, mille rahaühik on euro. Majanduspartnerluse programmis, milles esitatakse meetmed, millega aidatakse kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikule ja püsivale korrigeerimisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada eelkõige peamisi eelarve- ja struktuurireforme (eriti seoses maksu-, pensioni- ja tervishoiusüsteemidega) ning eelarveraamistikke.

(4)

Nõukogu võttis 27. aprillil 2009 vastu otsuse 2009/417/EÜ, (2) mille kohaselt rakendati Hispaania suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nõukogu võttis 21. juunil 2013 enne määruse (EL) nr 473/2013 jõustumist algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 7 kohase muudetud soovituse.

(5)

Hispaania esitas 1. oktoobril 2013 ning määruse (EL) nr 473/2013 artikli 9 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul komisjonile ja nõukogule majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse eelkõige eelarve- ja struktuurireforme, mille eesmärk on tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelik ja püsiv korrigeerimine. Majanduspartnerluse programm hõlmab meetmeid, mille eesmärk on rakendada nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitusega („nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitus”) Hispaaniale esitatud 2013. aasta riigipõhiseid soovitusi: (3) i) tagada eelarve diferentseeritud ja majanduskasvu hoogustav korrigeerimine (riigipõhised soovitused 1 ja 2), ii) taastada majandusele laenuandmine (riigipõhine soovitus 3), iii) võidelda tööpuuduse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega (riigipõhised soovitused 4, 5 ja 6), iv) edendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu (riigipõhised soovitused 7 ja 8) ning v) ajakohastada avalikku haldust (riigipõhine soovitus 9).

(6)

Fiskaalsed struktuurimeetmed, mida Hispaania kavatseb võtta, on järgmised: i) eelarvesuundumuste range järelevalve piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ii) sõltumatu eelarveasutuse loomine, iii) tervishoiu ja avaliku halduse kulude vähendamine, iv) riigi võlgnevuste kustutamine äriettevõtjate ees, v) hinnainertsi vähendamine riigi tuludes ja kuludes, vi) pensionide jätkusuutlikkuse suurendamine, vii) maksusüsteemi lihtsustamine ja tõhustamine, viii) võitlus varimajandusega ning ix) avaliku halduse tõhustamine. Tulemusliku rakendamise korral võib loota, et need meetmed aitavad Hispaania ülemäärast eelarvepuudujääki püsivalt korrigeerida.

(7)

Hispaania majanduspartnerluse programmi raames hinnatakse ka edusamme piirkondliku rahanduse järelevalve tõhustamisel kooskõlas eelarvestabiilsuse alusseaduse, piirkonna likviidsusfondi ja tarnijate maksekavaga. Sellegipoolest ei nähta sellega ette täiendavaid samme eelarvestabiilsuse alusseaduses ette nähtud ennetavate ja korrigeerivate meetmete range ja läbipaistva jõustamise tõhustamiseks, sh näiteks piirkonna majandus- ja finantskavade kvartaalsete hindamisaruannete ning nõuetele mittevastavate üksuste suhtes karistuste kehtestamise või kehtestamata jätmise põhjuste õigeaegse avaldamise kaudu.

(8)

Sõltumatu eelarveasutuse loomine kooskõlas määruse (EL) nr 473/2013 nõuetega peaks aitama tõhustada Hispaania rahanduse järelevalvet ja eelarve-eesmärkidest hälbimise varast tuvastamist. Sõltumatu eelarveasutus annab nõu ka eelarvestabiilsuse alusseaduses ette nähtud ennetavate, korrigeerivate ja jõustamismeetmete ning piirkondade eelarve-eesmärkide määratlemise asjus. Siiski oleks võinud tugevdada mõningaid institutsioonilisi sätteid, et tagada eelarveasutuse tegevuse sõltumatus.

(9)

Isegi kui majanduspartnerluse programmis ei esitata 2014. aasta märtsiks peamiste kuluartiklite igakülgse süsteemse läbivaatamise kavasid, nagu märgitakse 2013. aasta riigipõhistes soovitustes, annavad tervishoiu, tööhõivepoliitika ja avaliku halduse kulude ratsionaliseerimise meetmed mõningat teavet mõne peamise kuluartikli kohta. Tervishoiukulude valdkonnas võiks hüvitatavate teenuste nimekirja ja ravimite võrdlushindade läbivaatamine ning tervise valdkonna tarnete keskse hankeplatvormi kasutuselevõtmine aidata riigi vahendeid tõhusamalt kasutada. Avaliku halduse valdkonnas loodetakse reformidelt kolme aasta jooksul säästu tänu üldisele tõhustamisele, eelkõige kõrvaldades dubleeritud haldusstruktuurid, vaadates läbi üldkulud, ratsionaliseerides nn institutsioonilist juhtimist ning reformides kohalikke üksusi. Loodetava säästu saavutamiseks on nõutav kõigi nende meetmete range järelevalve ja jõustamine. Tõhususe suurendamiseks keskpika perioodi jooksul on äärmiselt oluline kohalik vastutus avaliku halduse reformi eest.

(10)

Eelarvestabiilsuse alusseaduse käimasoleva läbivaatamise eesmärk on tugevdada rahandusministeeriumi volitusi teostada erinevate keskvalitsuse tasandite rahaliste vahendite ja võlgnevuste järelevalvet. Eesmärk on kõrvaldada avaliku sektori võlgnevused äriettevõtjatele ja vältida selliste võlgnevuste kuhjumist, mis paneks ohtu iga konkreetse avaliku halduse üksuse finantsstabiilsuse. Seaduseelnõu tugevdab eelarvedistsipliini kõigis keskvalitsuse allsektorites.

(11)

Indekseerimise lõpetamise seaduse eelnõu eesmärk on kaotada jäikade hindade ja lõivude indekseerimissüsteemid. Selle reguleerimisalast jäävad välja olemasolevad kollektiivläbirääkimiste, finantssektori instrumentide ja pensionimehhanismid; pensionikavasid reformitakse eraldi, nagu on osutatud põhjenduses 12. Seadus tagab jõustumise järel tõenäoliselt mõninga eelarvesäästu, aidates samal ajal vähendada teisest mõju hindadele ning toetades ostujõudu ja konkurentsivõimet.

(12)

Hiljutised ja kavandatavad muudatused pensionisüsteemis on märkimisväärsed. Kavandatav jätkusuutlikkusteguri reguleerimine ja uus pensionide indekseerimise valem koos 2012. aasta märtsis vastu võetud ennetähtaegselt pensionile jäämise reformiga on olulised sammud riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamisel ja kiiresti kasvavate pensionikulude ohjeldamisel.

(13)

Seoses maksusüsteemi süsteemse läbivaatamisega (riigipõhine soovitus 2) viidatakse majanduspartnerluse programmis eksperdirühma järeldustele, mis esitatakse 2014. aasta veebruaris, ja millele valitsus hiljem hinnangu annab. Kõnealuses programmis esitatakse ka meetmeid (näiteks uus fluorgaasimaks) vastuseks soovitusele astuda täiendavaid samme keskkonnaalase maksustamise alal.

(14)

Majanduspartnerluse programmis osutatakse ka maksupettuste ja deklareerimata töö vastase võitluse meetmetele, sealhulgas iga-aastane maksu- ja tollikontrollide kava, mis tuleb vastu võtta 2014. aasta alguses, samuti tööhõive ja sotsiaalkindlustuse valdkonna pettustevastase kava jätkuv rakendamine. Nendest jõupingutustest loodetakse täiendavat tulu, mis aitab kaasa eelarve tugevdamisele.

(15)

Majanduspartnerluse programmis pööratakse olulist tähelepanu tööturu küsimustele, sealhulgas 2012. aasta tööturu reformi hindamine, käimasolev aktiivse tööturupoliitika reform, noorte ettevõtluse ja tööhõive strateegia rakendamine ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutuselevõtmine tööhõiveteenustes. Siiski ei ole mingeid konkreetseid plaane avalike tööhõiveteenuste edasiseks ajakohastamiseks peale koostöö eratööhõiveasutustega. Peale selle ei näe majanduspartnerluse programm pärast 2012. aasta tööturu reformi hindamist ette meetmeid reformi edasiseks kinnistamiseks. Seda arvestades tundub reform olevat edendanud äriühingute sisemist paindlikkust ja palgatõusu piiramist, vähendades sellega, kui muud tegurid jäävad samaks, tööhõive kaotust.

(16)

Ka toote- ja teenuseturu reformid liiguvad õiges suunas. Majanduspartnerluse programm annab teavet selliste meetmete kohta nagu turu ühtsuse tagamise seaduse eelnõu, professionaalsete teenuse seaduse eelnõu ja ettevõtlusseadus. Peale selle rõhutab majanduspartnerluse programm elektrienergia tariifipuudujäägi vähendamise meetmeid. Need veel elluviimata meetmed võiksid aidata ohjeldada elektrienergia tariifi võlga ja riigi rahanduse vastavaid tingimuslikke kohustusi,

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/4

(1)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada hindade stabiilsus ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(2)

Määruses (EL) nr 473/2013 kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika jälgimist euroalal ja tagatakse liikmesriikide eelarvete vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaasta raames esitatud majanduspoliitilistele suunistele. Kuna eelarvemeetmed üksinda ei pruugi olla piisavad, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, võib olla vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja struktuurireforme.

(3)

Määruse (EL) nr 473/2013 artiklis 9 on sätestatud üksikasjad majanduspartnerluse programmide kohta, mille peavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitama liikmesriigid, mille rahaühik on euro. Majanduspartnerluse programmis, milles esitatakse meetmed, millega aidatakse kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikule ja püsivale korrigeerimisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada eelkõige peamisi eelarve- ja struktuurireforme (eriti seoses maksu-, pensioni- ja tervishoiusüsteemidega) ning eelarveraamistikke.

(4)

Nõukogu võttis 27. aprillil 2009 vastu otsuse 2009/414/EÜ, (2) mille kohaselt rakendati Prantsusmaa suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nõukogu võttis 21. juunil 2013 enne määruse (EL) nr 473/2013 jõustumist algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 7 kohase muudetud soovituse („nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitus”). Seoses sellega paluti Prantsusmaal esitada majanduspartnerluse programm 1. oktoobriks 2013.

(5)

Prantsusmaa esitas 1. oktoobril 2013 ning määruse (EL) nr 473/2013 artikli 9 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul komisjonile ja nõukogule majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse eelkõige eelarve- ja struktuurireforme, mille eesmärk on tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelik ja püsiv korrigeerimine. Majanduspartnerluse programm hõlmab meetmeid, mille eesmärk on rakendada nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitusega („nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitus”) Prantsusmaale esitatud 2013. aasta riigipõhiseid soovitusi: (3) i) tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus (riigipõhine soovitus 1), lihtsustades samal ajal maksusüsteemi (riigipõhine soovitus 5), ii) taastada konkurentsivõime tootmiskulude vähendamise meetmete abil (riigipõhine soovitus 2), parandada ärikeskkonda (riigipõhine soovitus 3) ja tihendada konkurentsi (riigipõhine soovitus 4) ning iii) võidelda tööpuuduse ja ebavõrdsusega tööturul (riigipõhine soovitus 6).

(6)

Majanduspartnerluse programm keskendub meetmetele, mida mõne väga vähese erandiga on juba rakendatud või mis on vastuvõtmisel. Programm annab vähe teavet valitsuse strateegia kohta kuni 2015. aastani, mis on ülemäärase puudujäägi korrigeerimise tähtaeg. Prantsusmaa on viinud läbi või kavandab järgmisi eelarve- ja struktuurireforme: i) valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamise meetmed, eelkõige jõupingutused kulude kasvu ohjeldamiseks, ii) sõltumatu eelarvenõukogu loomine, iii) pensionisüsteemi reform, iv) maksusüsteemi lihtsustamine, v) tööjõukulude vähendamine. Täiendavad struktuurireformid, mis mõjutavad majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning seega kaudselt eelarvepuudujäägi vähendamist, on: i) ettevõtjate innovatsiooni- ja ekspordivõime toetamine, ii) konkurentsi tihendamise ja tõhususe suurendamise meetmed võrgutööstustes ja mõningates reguleeritud sektorites, iii) tööturureform ning iv) noorte tööhõive toetamine.

(7)

Riigi rahanduse valdkonnas võetud meetmete eesmärk on saavutada nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituses sedastatud valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgid, ohjeldades eelkõige kulude, sh tervishoiukulude kasvu. Selleks on käimasoleva kulude läbivaatamise käigus korraldatud mitu riikliku poliitika hindamist ning nende alusel on tehtud konkreetseid ettepanekuid, kuid oodatud säästu suurust ei ole süsteemselt kindlaks tehtud. Peale selle koosneb osa seni väljakuulutatud meetmetest maksu- ja sotsiaalmaksevabastuste vähendamisest ja/või kaotamisest, mis tegelikult pigem suurendab maksukoormust kui vähendab kulusid. Saab näha, mil määral kulutuste läbivaatamine toob tõesti kaasa suuremaid valitsuse poliitika, avaliku sektori tegevuse ulatuse ja avalike teenuste osutamise viiside reforme. Valitsus on algatanud ka detsentraliseerimisreformi, mille eesmärk on muuta kohalike ametiasutuste ja keskvalitsuse ülesanded selgemaks, et suurendada kohalike omavalitsuste kulutuste tõhusust. Sellegipoolest ei ole praegusel etapil selge, kas see protsess aitab tõepoolest ratsionaliseerida kohaliku tasandi kulusid, ning oodatud säästu suurust ei ole kindlaks tehtud. Majanduspartnerluse programm pakub peale 2014. aasta märkimisväärsete säästueesmärkide vähe teavet tervishoiukulude kulutõhususe suurendamise meetmete kohta keskmises ja pikas perspektiivis, sh ravimite valdkonnas, võttes arvesse selle valdkonna kulude kavandatud suurenemist.

(8)

Riigi rahanduse juhtimist on karmistatud, eelkõige riigi rahanduse kõrgema nõukogu loomise teel. Riigi rahanduse kõrgem nõukogu kui seadusjärgselt sõltumatu ametiasutus esitab seisukoha eelarveprojektide ja stabiilsusprogrammide aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohta ning iga-aastaste eelarve-eesmärkide ja mitmeaastase eelarvestrateegia kooskõla kohta. Oma ülesannete raames esitas kõnealune nõukogu seisukoha Prantsusmaa poolt 30. aprillil 2013 esitatud stabiilsusprogrammi ja eelarvekava kohta.

(9)

Kavandatavalt pensionireformilt võib oodata pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamist. Kuni 2020. aastani võetavad meetmed keskenduvad tulupoolele, eelkõige nii töötajate kui ka tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete suurendamisele, ehkki nõukogu hoiatas oma 9. juuli 2013. aasta soovituses seda meedet võtmast. Valitsus on võtnud kohustuse kompenseerida kavandatava pensionireformi mõju tööjõukuludele 2014. aastal, vähendades makseid peretoetuste fondi. Aastatel 2020–2035 pikendatakse täispensioni saamiseks vajalikku maksete perioodi järk-järgult 43 aastani. Kavandatav reform ei täida nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitust täielikult, sest kavandatud meetmed vähendavad pensionisüsteemi rahastamislõhet aastani 2020 eeldatavasti ainult poole võrra. Seoses sellega ei ole läbi vaadatud avaliku sektori töötajate pensionikavade ulatust ja erieeskirju. Lisaks võib pensionisüsteemi rahastamislõhe aastal 2020 osutuda eeldatust suuremaks, kui reformi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium osutub ülemäära optimistlikuks, mida ei saa praeguste majanduslike suundumuste alusel täielikult välistada. Töö pingelisuse paremaks arvessevõtmiseks kavandatavate meetmete eelarvekulud on äärmiselt ebakindlad ja seega veel üheks ohuks pensionisüsteemi finantsiliste väljavaadete jaoks.

(10)

On tehtud täiendavaid jõupingutusi maksusüsteemi lihtsustamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks maksukulude täiendava vähendamise teel ja ettepanekutega suurendada keskkonna maksustamist. Teisest küljest ei ole eelarvekavas kavandatud mingeid meetmeid peale selle, mis on juba võetud 2013. aastal ja mille mõju suureneb 2014. aastal, et vähendada veelgi võlguoleku soodustamist äriühingute maksustamises. Muudatustega, mis tehti eelarvekavasse pärast selle esitamist komisjonile ja nõukogule kaasneb suurte äriühingute jaoks de facto kõrgem seadusjärgne tulumaksumäär, mis on vastuolus nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovitusega vähendada seadusjärgseid määrasid, laiendades samal ajal maksubaasi. Samal ajal kui 2012. aasta detsembri otsuse kohaselt muutuvad 2014. aasta jaanuarist käibemaksumäärad, ei anta majanduspartnerluse programmis aga teavet täiendavate meetmete kohta vähendatud määrade lähendamiseks standardmäärale, nagu soovitas nõukogu. Raskeveokite keskkonnamaksu peatamine, mille valitsus kuulutas välja 29. oktoobril, tundub olevat vastuolus majanduspartnerluse programmis esitletud keskkonna maksustamise suurendamise jõupingutustega.

(11)

Võib eeldada, et meetmed, mille valitsus on võtnud kulude konkurentsivõime suurendamiseks, leevendavad tööjõukulude suurenemist, mis on seotud alates 2010. aastast võetud eelarve konsolideerimise meetmetega. Eelkõige vähendab 2012. aasta detsembris konkurentsivõime ja tööhõive nimel kehtestatud maksusoodustus oluliselt tööjõukulusid palkade puhul, mis on väiksemad kui 2,5 kordne miinimumpalk. Peale kohustuse kompenseerida kavandatud pensionireformi mõju 2014. aastal, kuulutas valitsus välja tulevase sotsiaalkindlustuse rahastamise reformi, mille eesmärk on mitmekesistada tulusid ja vähendada mõju tööjõukuludele. Siiski on praegusel etapil vähe teavet selle reformi üksikasjade kohta.

(12)

Majanduspartnerluse programmis esitatakse rida struktuurireforme majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks ja võitluseks tööpuuduse vastu. Valitsus on võtnud konkurentsivõime suurendamiseks meetmeid, et muuta rahastamine innovaatiliste projektide jaoks kättesaadavamaks ja toetada eksportivaid äriühinguid. On käivitatud algatusi äriühingute ja ametiasutuste vahelise suhtlemise lihtsustamiseks. Peale selle nimetatakse majanduspartnerluse programmis sihtmeetmeid konkurentsi suurendamiseks teatavates reguleeritud sektorites (nt notarid ja raamatupidajad), kuid nendest meetmetest ei piisa, et täita 2013. aasta riigipõhiseid soovitusi, milles nõuti teenustesektori ulatuslikku reformimist. Majanduspartnerluse programmis kirjeldatakse ka raudteesüsteemi reformi. Ehkki sellega püütakse süsteemi tõhustada, ei nähta selles ette riigisisese reisijateveo avamist konkurentsile, nagu 2013. aasta riigipõhistes soovitustes nõuti. Majanduspartnerluse programmis osutatakse ka märkimisväärsetele meetmetele, mis on võetud võitluseks tööpuuduse vastu, ehkki enamik neist olid teada juba nõukogu 9. juuli 2013. aasta soovituse esitamise ajal. 14. juuni 2013. aasta seadus töökohtade tagamiseks, erimeetmed noorte ja eakamate tööhõive toetamiseks ning tulevane kutseõppe ja õpipoisiaja reform on positiivsed sammud tööjõuturu toimimise parandamiseks ja seega Prantsusmaa majanduskasvu potentsiaali suurendamiseks. Läbirääkimised töötustoetuste süsteemi üle on seevastu edasi lükatud 2014. aastasse,

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/7

(1)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada hindade stabiilsus ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(2)

Määruses (EL) nr 473/2013 kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika jälgimist euroalal ja tagatakse liikmesriikide eelarvete vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaasta raames esitatud majanduspoliitilistele suunistele. Kuna eelarvemeetmed üksinda ei pruugi olla piisavad, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, võib olla vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja struktuurireforme.

(3)

Määruse (EL) nr 473/2013 artiklis 9 on sätestatud üksikasjad majanduspartnerluse programmide kohta, mille peavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitama liikmesriigid, mille rahaühik on euro. Majanduspartnerluse programmis, milles esitatakse meetmed, millega aidatakse kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikule ja püsivale korrigeerimisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada eelkõige peamisi eelarve- ja struktuurireforme (eriti seoses maksu-, pensioni- ja tervishoiusüsteemidega) ning eelarveraamistikke.

(4)

Nõukogu võttis 2. detsembril 2009 vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 6 vastu otsuse, mille kohaselt rakendati Sloveenia suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nõukogu võttis 21. juunil 2013 enne määruse (EL) nr 473/2013 jõustumist algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vastu aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohase muudetud soovituse. Seoses sellega paluti Sloveenial esitada 1. oktoobriks 2013 majanduspartnerluse programm, milles kirjeldatakse eelarve- ja struktuurireforme, mille eesmärk on tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelik ja püsiv korrigeerimine.

(5)

1. oktoobril 2013 Sloveenia esitatud majanduspartnerluse programm sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada eelarvestrateegiat ülemäärase eelarvepuudujäägi püsivaks korrigeerimiseks (nõukogu riigipõhine soovitus 1): toetada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja piirata vananemisega seotud kulusid (riigipõhine soovitus 2), reformida tööturgu (riigipõhine soovitus 3), hinnata pangandussüsteemi varade kvaliteeti (riigipõhine soovitus 4), parandada pankade reguleerivat raamistikku ja järelevalvesuutlikkust (riigipõhine soovitus 5), reformida reguleeritud kutsealasid (riigipõhine soovitus 6), lühendada kohtumenetluste kestust (riigipõhine soovitus 7), tugevdada riigiettevõtete üldjuhtimist ja erastamist (riigipõhine soovitus 8) ning restruktureerida ettevõtteid ja parandada ettevõtluskeskkonda (riigipõhine soovitus 9).

(6)

Sloveenia kavatseb rakendada eelarve- ja struktuurimeetmeid ning reforme järgmistes valdkondades: i) maksusüsteem ja maksueeskirjade täitmine, ii) eelarveraamistik, iii) pensionisüsteem ja iv) pikaajaline hooldus. Meetmed on osaliselt asjakohased ning võib eeldada, et need aitavad Sloveenia ülemäärast eelarvepuudujääki tegelikult ja püsivalt korrigeerida. Teatavates valdkondades tuleb siiski teha veel suuremaid jõupingutusi ja meetmeid kiiremini rakendada.

(7)

Hiljutised tulusid suurendavad struktuurimeetmed, eelkõige kõrgemad käibemaksumäärad ja uus kinnisvaramaks, peaksid aitama märkimisväärselt (ligikaudu 1,3 % SKPst) kaasa riigi rahanduse konsolideerimisele. Neid meetmeid ei täiendata kulupoole struktuurimeetmetega, mis on aga olulised eelarvetasakaalu/ülejäägi saavutamiseks. Praeguste andmete põhjal on ennatlik hinnata maksueeskirjade täitmise parandamiseks võetud mitmeid haldusmeetmeid; kui need aga osutuvad tõhusaks, tugevdavad need täiendavalt riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

(8)

Ametiasutused valmistavad praegu ette eelarveraamistiku aluseks olevate õigusaktide läbivaatamist kooskõlas majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ning muude liidu õiguse nõuetega. Eelarvetasakaalu/ülejääki käsitleva põhiseadusliku normi vastuvõtmine ja selle kavandatud rakendusaktid, eelkõige eelarve-eeskirju käsitlev uus seadus ja riigi rahanduse muudetud seadus, peaksid aitama kaasa eelarvedistsipliini juurutamisele riigisisesesse õigusesse.

(9)

2012. aasta detsembris vastuvõetud pensionireformi rakendamise tulemusena kasvab uute vanaduspensioni saajate arv igas kuus mõõdukas tempos. Siiski oleks praegu ennatlik hinnata pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tugevdamist käsitleva nõukogu teise soovituse rakendamist. Teadusringkondade esindajatest ja riigiteenistujatest koosnev töörühm hindab praegu reformi mõju. Valitsus kavatseb töörühma tulemuste põhjal koostada ettepanekud pensionisüsteemi edasisteks kohandusteks, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus pärast aastat 2020.

(10)

Vastukaaluks vananemisega seotud kulutuste suurenemisele kiitis valitsus heaks pikaajalist hooldust ja personaalseid tugiteenuseid käsitleva seaduse eelnõu, millega võetakse kasutusele uus kindlustusel põhinev süsteem. Uue seaduse vastuvõtmine on kavas 2014. aasta esimesel poolel. Kohustuslikul kindlustusel põhineva süsteemi rahastamine vajab täpsustamist, aga tõenäoliselt põhineb see aktiivse ja mitteaktiivse elanikkonna kohustuslikel sissemaksetel ja ei peaks suurendama sotsiaalkindlustusmaksete üldist määra.

(11)

Viimaste kuude jooksul on Sloveenia kiirendanud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise seisukohast asjakohaste mittefiskaalsete struktuurireformide tempot. Märkimisväärset edu on saavutatud pangandussektori valdkonnas. Endiselt valmistatakse ette kohandamist ja kasvu toetavaid peamisi reforme, millega on oluliselt viivitatud. Kõnealuste reformide hulgas on eelkõige need, mis on seotud ettevõtete kohtuvälise restruktureerimise ja riigile kuuluvaid varasid käsitleva klassifikaatori vastuvõtmisega.

(12)

Käimas on pangandussektori stabiliseerimismeetmete rakendamine, eelkõige pankade varade kvaliteedi põhjalik läbivaatamine ja stressitestid. Need hõlmavad ligikaudu 70 % pangandussektorist ja peaksid lõppema enne 2013. aasta lõppu. Pärast hindamist on kavas koostada pangandussektori restruktureerimist, konsolideerimist ja rekapitaliseerimist käsitlev terviklik strateegia, mis hõlmaks ka kavasid avaliku sektori otsese ja kaudse osaluse kaotamiseks kodumaistes pankades. Selline osaluse kaotamine vähendaks oluliselt uute tingimuslike kohustuste riski eelseisvatel aastatel.

(13)

Käimasolev Sloveenia riikliku valdusettevõtja seaduse reform võiks, eeldusel et see on hästi koostatud ja et seda täielikult rakendatakse, sealhulgas tuleb teha kiireid edusamme teatavate riigiettevõtete erastamisel, ühelt poolt anda tulu ja vähendada valitsemissektori tingimuslikke kohustusi, ning teiselt poolt parandada ja tõhustada riigi omandis olevate varade strateegilist haldamist, eelkõige seoses võimalustega meelitada ligi välisinvestoreid,

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/9

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/11

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/12

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M7016 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/12

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32013M7073 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/13

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/14

1 avenue du Président Robert Schuman

CS 30403

67001 Strasbourg Cedex

FRANCE

Tel +33 388172313

Faks +33 388179062

E-post: eo@ombudsman.europa.eu

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/15

1 avenue du Président Robert Schuman

CS 30403

67001 Strasbourg Cedex

FRANCE

Tel +33 388172313

Faks +33 388179062

E-post: eo@ombudsman.europa.eu

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/16

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/16

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/17

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/17

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/18

1.

9. detsembril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames PPF Group N.V. („PPF”, Madalmaad) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Telefónica Czech Republic a.s. („Telefónica CZ”, Tšehhi Vabariik) ja talle täielikult kuuluva tütarettevõtja Telefónica Slovakia s.r.o („Telefónica SK”, Slovakkia) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7113 – PPF Group/Telefónica Czech Republic/Telefónica Slovakia):

17.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/19

1.

9. detsembril 2013 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja OAO Lukoil (Vene Föderatsioon) omandab osalise kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja OMV Aktiengesellschaft (Austria) üle varade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.7006 – OAO Lukoil/Lubricant Business OMV):