26.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 27 abistab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja”) Euroopa välisteenistus (edaspidi „välisteenistus”). Välisteenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus moodustab osa liidu avatud, tõhusast ja sõltumatust Euroopa halduskorraldusest, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 298.

(2)

Välisteenistusele tuleks tema eriülesandeid silmas pidades anda personalieeskirjade raames autonoomia. Seetõttu tuleks välisteenistust käsitada personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste (4) (edaspidi vastavalt „personalieeskirjad” ja „muude teenistujate teenistustingimused”) kohaldamisel liidu institutsioonina.

(3)

Kõrge esindaja peaks täitma välisteenistuse töötajate puhul ametisse nimetava ametiisiku ja lepinguid sõlmiva ametiisiku ülesandeid ning ta peaks sellise ametiisikuna saama volitusi delegeerida välisteenistuse siseselt. Kuna delegatsioonide juhid peavad oma tavapäraste tööülesannete raames täitma komisjonilt saadud ülesandeid, tuleks sätestada, et komisjon saaks osaleda teatavate kõnealuseid töötajaid käsitlevate otsuste tegemises.

(4)

Liidu ametnikel ja liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutistel töötajatel peaksid olema samad õigused ja kohustused ning neid tuleks kohelda võrdselt, eelkõige seoses nende õigusega asuda mis tahes ametikohale võrdsetel tingimustel. Liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutiste töötajate ja liidu ametnike vahel ei tohiks teha vahet ülesannete jagamisel, mis seonduvad välisteenistuse kõigi tegevusvaldkondade ja elluviidavate poliitikatega.

(5)

On asjakohane selgelt sätestada, et need välisteenistuse töötajad, kes täidavad oma kohustuste raames komisjonilt saadud ülesandeid, peaksid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 221 lõikele 2 järgima komisjoni juhtnööre. Samamoodi peaksid liidu delegatsioonides töötavad komisjoni ametnikud järgima delegatsiooni juhi juhtnööre.

(6)

Kahtluste välistamiseks tuleks kinnitada, et need ametnikud ja ajutised töötajad, kelle ametikoht on sellises organisatsioonilises üksuses, mis viiakse kooskõlas nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) (5) kas nõukogu peasekretariaadist või komisjonist üle välisteenistuse koosseisu, säilitavad üleviimisel oma ametikoha. Sama tuleks kohaldada mutatis mutandis üleviidavasse organisatsioonilisse üksusesse määratud lepinguliste ja kohalike töötajate kohta. Selliselt üleviidavaid töötajaid teavitatakse eelnevalt.

(7)

Välisteenistuses töötavatel muude institutsioonide ametnikel peaks olema võimalik kandideerida oma institutsiooni vabadele töökohtadele samadel alustel nagu institutsioonisiseselt kandideerivatel ametnikel.

(8)

Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel ja selleks et võtta paindlikul viisil arvesse konkreetseid olukordi (nt vajadus anda nõukogu peasekretariaadi või komisjoni tehniliste tugiülesannete osutamine tulevikus üle välisteenistusele), peaks kuni 30. juunini 2013 olema võimalik viia teenistuse huvides nõukogu või komisjoni ametnikke üle välisteenistusse koos nende ametikohaga, st ilma eelnevat vaba ametikoha kuulutust avaldamata.

(9)

Kuni 30. juunini 2014 peaks olema võimalik nõukogu peasekretariaadi või komisjoni ametnikke, kes viidi välisteenistusse üle selle käivitusjärgus, viia teenistuse huvides ilma nende ametikohata üle välisteenistusest nõukogusse või komisjoni.

(10)

Selleks et jõustada Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõiget 3, milles on nimetatud kolm välisteenistusse töölevõtmise allikat, tuleks ette näha, et kuni 30. juunini 2013 võtab välisteenistus tööle ainult nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikke ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajaid. Sellel ajavahemikul on oluline tagada, et liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatel, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni kandidaatidel ning institutsioonisiseselt kandideerivatel isikutel oleksid välisteenistuse ametikohtadele kandideerimisel võrdsed tingimused. Samal ajavahemikul peaks siiski olema võimalik erandjuhtudel ja pärast kolmest eksklusiivsest allikast töölevõtmise võimaluste ärakasutamist võtta väljastpoolt neid allikaid tööle administraatori (AD) tasandi tehnilisi tugitöötajaid, kes on vajalikud välisteenistuse nõuetekohaseks toimimiseks, näiteks kriisiohjamise, julgeoleku- ja IT-spetsialiste. Alates 1. juulist 2013 peaksid välisteenistuse ametikohtadele saama kandideerida ka muude institutsioonide ametnikud.

(11)

Selleks et aidata saavutada eesmärki, mille kohaselt peaksid liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit töötajad moodustama vähemalt ühe kolmandiku välisteenistuse isikkooseisust AD tasandil, on lisaks vaja kuni 30. juunini 2013 ette näha ajutine erand personalieeskirjade artikli 98 lõikest 1, et võimaldada kõrgel esindajal samaväärse kvalifikatsiooniga kandidaatide korral täita välisteenistuse teatavad tegevusüksuse AD ametikohad eelisjärjekorras liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajatega.

(12)

Selleks et tagada nõuetekohane tasakaal välisteenistuse isikkoosseisus ja järgida otsust 2010/427/EL, peaksid välisteenistuse täiskoosseisuni jõudmisel liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutiste töötajatena nimetatud töötajad moodustama vähemalt ühe kolmandiku AD tasandi töötajate koguarvust ja liidu ametnikud peaksid moodustama vähemalt 60 % AD tasandi töötajate koguarvust. See peaks hõlmama liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit töötajaid, kes on saanud liidu alalisteks ametnikeks vastavalt personalieeskirjade sätetele.

(13)

Liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste lähetatud kandidaadid tuleks nende väljavalimise korral võtta tööle ajutiste töötajatena ja neid tuleks seega kohelda samamoodi nagu ametnikke. Nad tuleks tööle võtta objektiivse ja läbipaistva menetluse alusel ning välisteenistuse poolt vastuvõetavate rakendussätetega tuleks ajutistele töötajatele ja ametnikele tagada välisteenistuses võrdsed karjäärivõimalused.

(14)

Kooskõlas personalieeskirjade artikliga 27 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 1 esimese lõigu ja artikliga 82 tuleks ametnike ja ajutiste töötajate töölevõtmisel lähtuda eesmärgist saada välisteenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud ja ajutised töötajad, kes valitakse liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. See kehtib välisteenistuse kui terviku ja selle isikkoosseisu eri osade, sealhulgas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktis e osutatud ajutiste töötajate kohta. Lisaks peaksid välisteenistuse isikkoosseisus olema asjakohaselt ja märkimisväärselt esindatud kõigi liikmesriikide kodanikud.

(15)

Kõrge esindaja võtab asjakohaseid meetmeid, nagu on ette nähtud personalieeskirjade artikli 1d lõigetes 2 ja 3, et edendada teatavates tegevusüksustes, eelkõige tegevusüksuses AD, alaesindatud soo võrdseid võimalusi.

(16)

Selleks et vältida üleliigsete piirangute kehtestamist välisteenistuses töötavate liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate suhtes, tuleks vastu võtta erieeskirjad selliste töötajatega sõlmitavate lepingute kestuse kohta koos tagatisega, et pärast teenistusaja lõppemist ennistatakse nad asjakohaste sätete kohaselt tööle. Kõnealuse ajutiste töötajate kategooria suhtes tuleks lähetusi ja kõrgeimat võimalikku pensioniiga käsitlevad eeskirjad ühtlustada ametnike suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(17)

Kõnealuseid erieeskirju tuleks kõrge esindaja ja asjaomase liikmesriigi diplomaatilise teenistuse nõusolekul kohaldada ka selliste liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest pärit ajutiste töötajate suhtes, kes töötasid nõukogu peasekretariaadi või komisjoni asjaomastes osakondades või kelle lepingut muudeti enne välisteenistuse asutamist, ent pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

(18)

Välisteenistus võib erijuhtudel kasutada piiratud arvul spetsialiseerunud lähetatud riiklikke eksperte, kes on lähetatud täitma eriülesandeid, eelkõige kriisiohjamise või sõjaväelisi ülesandeid, ning kes peaksid alluma kõrgele esindajale. Nende lähetus ei peaks minema arvesse osana ühest kolmandikust välisteenistuse AD tasandi töötajate koguarvust, mille peaksid moodustama liikmesriikidest pärit töötajad välisteenistuse täiskoosseisuni jõudmisel.

(19)

Välisteenistuse halduskoormuse leevendamiseks peaks komisjoni juures moodustatud distsiplinaarnõukogu täitma ka välisteenistuse distsiplinaarnõukogu ülesandeid kuni kõrge esindaja otsustab moodustada välisteenistuse enda distsiplinaarnõukogu. Kõrge esindaja peaks otsuse tegema hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(20)

Kuni välisteenistusse luuakse vastavalt personalieeskirjade artikli 9 lõike 1 punkti a esimesele taandele personalikomitee, mis peaks toimuma hiljemalt 31. detsembril 2011, tuleks sätestada, et komisjoni personalikomitee esindab ka välisteenistuse töötajaid, kellele antakse õigus hääletada ja kandideerida personalikomitee valimistel.

(21)

Kuna personalieeskirjade X lisaga ette nähtud erisätted, mida kohaldatakse kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes, ei kehti lapsehooldus- või perepuhkuse ajal, on delegatsioonides töötavatel ametnikel tegelikkuses keeruline sellist puhkust võtta. See on vastuolus töö ja eraelu parema ühitamise üldeesmärgiga ning takistab huvitatud naisi võtmast vastu töökohta liidu delegatsioonis. Seetõttu on asjakohane, et selle lisa erisätteid kohaldatakse piiratud ulatuses edasi ka lapsehooldus- ja perepuhkuse ajal.

(22)

Alates 2004. aastast saadud kogemuste põhjal võib nentida, et praegu kehtiv piirang seoses personalieeskirjade X lisa kohaldamisega lepinguliste töötajate suhtes ei ole õigustatud. Eelkõige tähendab see, et lepingulised töötajad peaksid saama täiel määral osaleda selle lisa artiklitega 2 ja 3 ette nähtud liikuvusmenetluses. Selleks on oluline sätestada, et delegatsioonides töötavaid lepingulisi töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 3a, võib ajutiselt määrata tööle institutsiooni asukohta.

(23)

Seoses kohalike töötajate sotsiaalkindlustusega märgitakse muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 121, et sotsiaalkindlustusmakseid tehakse vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele, kus teenistuja oma kohustusi täidab. Kuna teatavates riikides sotsiaalkindlustusskeem puudub või on ebapiisav, tuleks kehtestada õiguslik alus sõltumatu või täiendava sotsiaalkindlustusskeemi loomiseks.

(24)

Selleks et hõlbustada töötajate reisimist väljapoole Euroopa Liitu töökohustuste täitmise eesmärgil, peaks olema võimalik teenistuse huvides väljastada töötajatele, sealhulgas erinõunikele reisiluba.

(25)

Personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes kasutatud mõisteid on vaja kohandada Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

(26)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, kuna personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste muutmine on vajalik eeltingimus välisteenistuse nõuetekohaseks toimimiseks,

1.

pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad”;

2.

sõnad „Euroopa ühendused” asendatakse sõnadega „Euroopa Liit” (sobivas käändes), välja arvatud artikli 66a lõikes 1.

Välja arvatud artiklites 68 ja 83 esitatud viidetes Euroopa Söe- ja Teraseühendusele, Euroopa Majandusühendusele ning Euroopa Aatomienergiaühendusele, asendatakse sõnad „ühendus” ja „ühendused” sõnaga „liit” ning tehakse vajalikud grammatilised parandused.

Sõnad „kolm Euroopa ühendust” ja „üks kolmest Euroopa ühendusest” asendatakse sõnadega „Euroopa Liit” (sobivas käändes);

3.

artikli 64 teises lõigus ja artikli 65 lõikes 3 asendatakse sõnad „Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 teises lõigu esimeses taandes ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 118 lõikes 2” sõnadega „Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõigetes 4 ja 5”. X lisa artikli 13 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõnad „Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 teises lõigus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 118” sõnadega „Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõigetes 4 ja 5”.

Artikli 83a lõikes 5, XII lisa artikli 14 lõikes 2 ja XIII lisa artikli 22 lõikes 3 asendatakse sõnad „EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 2 esimeses taandes” sõnadega „Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõigetes 4 ja 5”. VII lisa artikli 13 lõikes 3 asendatakse sõnad „EÜ asutamislepingu artikli 205 lõike 2 teise lõigu esimeses taandes” sõnadega „Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõigetes 4 ja 5”.

Artikli 45 lõikes 2 asendatakse sõnad „EÜ asutamislepingu artiklis 314” sõnadega „Euroopa Liidu lepingu artiklis 55”;

4.

III lisa artikli 7 lõikes 1 asendatakse sõnad „Euroopa Ühenduste Personalivaliku Talitust” sõnadega „Euroopa Personalivaliku Ametit”.

VII lisa artikli 7 lõikes 3 asendatakse sõnad „Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu IV lisas” sõnadega „Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas”.

VIII lisa artiklis 40 asendatakse sõnad „Euroopa Ühenduste Komisjonile” sõnadega „Euroopa Komisjonile”;

5.

artikli 6 lõikes 4 asendatakse teine lõik järgmiselt:

„Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 kohaselt.”

VIII lisa artikli 9 lõikes 2 ja XI lisa artikli 15 lõikes 2 asendatakse sõnad „EÜ asutamislepingu artikli 283 alusel” sõnadega „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel”.

XI lisa artiklis 10 asendatakse sõnad „nõukogu otsustab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 283 sätestatud korras” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 336 sätestatud korras”;

6.

artiklit 1b muudetakse järgmiselt:

7.

artiklis 23 asendatakse kolmas lõik järgmiselt:

„Privileegide ja immuniteetide protokollis ettenähtud reisiluba väljastatakse üksuste juhatajatele, palgaastmete AD12–AD16 ametnikele, väljaspool Euroopa Liidu territooriumit töötavatele ametnikele ja teistele ametnikele, kelle puhul see on vajalik teenistuse huvides.”;

8.

artiklis 77 asendatakse kolmas lõik järgmiselt:

„Kui tegemist on ametnikega, kes on abistanud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ettenähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni valitud esimeest, ja kellel on õigus saada pensioni vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõigusliku staaži aastatele, arvutatakse pensioni suurus kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.”;

9.

VIIIa jaotis muudetakse VIIIb jaotiseks. VIII jaotise järele lisatakse järgmine jaotis:

„VIIIa JAOTIS

VÄLISTEENISTUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 95

1.   Käesolevate personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi rakendab välisteenistuse töötajate suhtes liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”). Kõrge esindaja võib otsustada, millistele välisteenistuse töötajatele kõnealused volitused delegeerida. Kohaldatakse artikli 2 lõiget 2.

2.   Delegatsioonide juhtide puhul rakendatakse nende ametisse nimetamisega seotud volitusi vaid komisjoni poolt talle aluslepingutega antud pädevuse piires heaks kiidetud kandidaatide nimekirja alusel, kasutades saavutustel põhinevat põhjalikku valikumenetlust ning võttes arvesse soolist ja geograafilist tasakaalu. Seda kohaldatakse mutatis mutandis teenistuse huvides erandlike asjaolude korral kindlaksmääratud ajutiseks ajavahemikuks delegatsiooni juhi ametikohale üleviimise suhtes.

3.   Selliste delegatsioonide juhtide suhtes, kes peavad täitma oma kohustuste raames komisjonilt saadud ülesandeid, algatab ametisse nimetav asutus või ametiisik komisjoni taotluse korral artiklites 22 ja 86 ning IX lisas osutatud haldusjuurdlusi ja distsiplinaarmenetlusi.

Artikli 43 kohaldamisel konsulteeritakse komisjoniga.

Artikkel 96

Olenemata artiklist 11, järgib liidu delegatsioonis töötav komisjoni ametnik juhtnööre, mis ta on saanud delegatsiooni juhilt vastavalt viimase rollile, mis on sätestatud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine)* artiklis 5 (6).

Oma kohustuste raames komisjonilt saadud ülesandeid täitev välisteenistuse ametnik saab komisjonilt juhtnööre seoses talle usaldatud ülesannetega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 221 lõikele 2.

Komisjon ja välisteenistus lepivad kokku käesoleva artikli rakendamise üksikasjaliku korra.

Artikkel 97

Kuni 30. juunini 2014 võivad asjaomaste institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud erandjuhtudel ja ühisel kokkuleppel ning ainult teenistuse huvides viia ametniku, kes on viidud välisteenistusse üle otsusega 2010/427/EL, erandina käesolevate personalieeskirjade artiklitest 4 ja 29 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustel, pärast tema eelnevat ärakuulamist üle välisteenistusest sama palgaastme vabale ametikohale nõukogu peasekretariaadis või komisjonis ilma töötajatele eelnevalt vabast ametikohast teatamata.

Artikkel 98

1.   Artikli 29 lõike 1 punkti a kohaldamisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik välisteenistuse vaba ametikoha täitmisel võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse nõukogu peasekretariaadi, komisjoni ja välisteenistuse ametnike taotlusi, samuti nende ajutiste töötajate taotlusi, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e, ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate taotlusi. Erandina artiklist 29 võtab välisteenistus kuni 30. juunini 2013 väljastpoolt institutsiooni tööle ainult nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikke ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajaid.

Siiski võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandjuhtudel ja pärast kõnealuste sätete alusel töölevõtmise võimaluste ärakasutamist otsustada võtta väljastpoolt esimese lõigu esimeses lauses loetletud allikaid tööle AD tasandi tehnilisi tugitöötajaid, kes on vajalikud välisteenistuse nõuetekohaseks toimimiseks, näiteks kriisiohjamise, julgeoleku- ja IT-spetsialiste.

Alates 1. juulist 2013 võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse ka muude kui esimeses lõigus osutatud institutsioonide ametnike taotlusi.

2.   Artikli 29 lõike 1 punkti a kohaldamisel ja ilma et see piiraks artikli 97 kohaldamist, võtab muude institutsioonide kui välisteenistuse ametisse nimetav asutus või ametiisik vaba ametikoha täitmisel võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse institutsioonisiseselt kandideerivate isikute taotlusi ning nende välisteenistuse ametnike taotlusi, kes olid enne välisteenistusse tööle asumist asjaomase institutsiooni ametnikud.

Artikkel 99

1.   Kuni kõrge esindaja otsustab asutada välisteenistuse distsiplinaarnõukogu, täidab komisjoni distsiplinaarnõukogu ka välisteenistuse distsiplinaarnõukogu ülesandeid. Kõrge esindaja teeb otsuse hiljemalt 31. detsembriks 2011.

Kuni välisteenistuse distsiplinaarnõukogu asutamiseni nimetatakse IX lisa artikli 5 lõikes 2 osutatud kaks lisaliiget välisteenistuse ametnike seast. IX lisa artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 4 osutatud ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee on välisteenistuse ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee.

2.   Kuni välisteenistuse juurde luuakse vastavalt artikli 9 lõike 1 punkti a esimesele taandele personalikomitee, mis peab toimuma hiljemalt 31. detsembriks 2011, esindab erandina nimetatud taandes toodud sättest komisjoni personalikomitee ka välisteenistuse ametnikke ja muid teenistujaid.”;

10.

X lisa 3. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Personalieeskirjade artiklitega 42a ja 42b ette nähtud lapsehooldus- ja perepuhkuse ajal jätkatakse käesoleva lisa artiklite 5, 23 ja 24 kohaldamist kumulatiivselt kuni kuue kuu jooksul iga kahe kolmandas riigis töötamise aasta kohta ning käesoleva lisa artikli 15 kohaldamist kumulatiivselt kuni üheksa kuu jooksul iga kahe kolmandas riigis töötamise aasta kohta.”.

1.

pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused”.

2.

sõnad „Euroopa ühendused” asendatakse sõnadega „Euroopa Liit”, sõnad „ühendus” ja „ühendused” sõnaga „liit” ning tehakse vajalikud grammatilised parandused, välja arvatud artikli 28a lõikes 8;

3.

artikli 12 lõikes 3 ja artikli 82 lõikes 5 asendatakse sõnad „Euroopa Ühenduste Personalivaliku Talitus” sõnadega „Euroopa Personalivaliku Amet”;

4.

artikli 39 lõikes 1 asendatakse sõnad „Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 283 alusel” sõnadega „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel”;

5.

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

6.

artikli 3a lõikesse 1 lisatakse alljärgnev lõik:

„Liidu delegatsioonidesse täis- või osalise tööajaga tööle võetud töötajaid võib määrata personalieeskirjade X lisa artiklites 2 ja 3 sätestatud liikuvusmenetluse raames ajutiselt tööle institutsiooni asukohta.”;

7.

artikli 3b teine lõik asendatakse järgmiselt:

„Välja arvatud artikli 3a lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel, on artikli 3a kohaldamisel lepinguliste töötajate kasutamine abiülesannete täitmiseks välistatud.”;

8.

artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

9.

artiklis 47 asendatakse punkt a järgmiselt:

10.

II jaotisse lisatakse järgmine peatükk:

„10. PEATÜKK

Artikli 2 punktis e osutatud ajutiste töötajate suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 50b

1.   Liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad, kes on välja valitud personalieeskirjade artikli 98 lõikes 1 sätestatud menetluse raames ja kelle on lähetanud asjaomaste liikmesriikide diplomaatilised teenistused, võetakse artikli 2 punkti e alusel tööle ajutiste töötajatena.

2.   Kõnealused töötajad võetakse tööle maksimaalselt neljaks aastaks. Nende lepingut võib pikendada maksimaalselt nelja aasta võrra. Kokku ei tohiks nende töötamise aeg ületada kaheksat aastat. Erandlike asjaolude korral ja teenistuse huvides võib kaheksanda aasta lõpus pikendada lepingut maksimaalselt kahe aasta võrra. Liikmesriigid annavad oma ametnikele, kellest on saanud välisteenistuse ajutised töötajad, tagatise, et pärast teenistusaja lõppemist välisteenistuses ennistatakse nad viivitamata tööle endisele töökohale siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete alusel.

3.   Liikmesriigid toetavad liitu personalieeskirjade artiklist 22 tuleneva vastutuse rakendamisel nende välisteenistuse ajutiste töötajate puhul, kellele on viidatud käesolevate teenistustingimuste artikli 2 punktis e.

Artikkel 50c

1.   Personalieeskirjade artikleid 37, 38 ja 39 kohaldatakse analoogia põhjal. Lähetus ei saa kesta lepingu kestusest kauem.

2.   Personalieeskirjade artikli 52 punkti b teist lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.”;

11.

artiklisse 80 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Personalieeskirjade artikleid 95, 96 ja 99 kohaldatakse analoogia põhjal.”;

12.

artikkel 118 asendatakse järgmiselt:

„Artikkel 118

Personalieeskirjade X lisa kohaldatakse analoogia põhjal kolmandas riigis teenistuses viibivate lepinguliste töötajate suhtes. Kõnealuse lisa artiklit 21 kohaldatakse siiski ainult juhul, kui leping sõlmitakse vähemalt üheks aastaks.”;

13.

artikkel 121 asendatakse järgmiselt:

„Artikkel 121

Kui tegevuskoha lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, vastutab institutsioon tööandja sotsiaalkindlustusmaksete eest vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele, kus teenistuja oma kohustusi täidab. Selliste riikide jaoks, kus sotsiaalkindlustusskeem puudub või on ebapiisav, loob institutsioon sõltumatu või täiendava sotsiaalkindlustusskeemi.”;

14.

artiklis 124 asendatakse sõnad „artikli 23 esimest ja teist lõiku” sõnadega „artiklit 23”.

26.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/9

(1)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3) (edaspidi „finantsmäärus”), on kehtestatud eelarvepõhimõtted ja finantseeskirjad, millest tuleks lähtuda kõikide seadusandlike aktide puhul. Finantsmääruse teatavaid sätteid tuleb muuta tingituna Lissaboni lepingus sätestatud muudatustest ning Euroopa välisteenistuse loomisest vastavalt nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusele 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (4).

(2)

Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa välisteenistus (edaspidi „välisteenistus”). Otsuse 2010/427/EL kohaselt on välisteenistus sui generis teenistus ja seda tuleks finantsmääruse kohaldamisel käsitada institutsioonina.

(3)

Arvestades, et finantsmääruse kohaldamisel tuleks välisteenistust käsitada institutsioonina, tuleks välisteenistuse suhtes täies ulatuses kohaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ja finantsmääruse artiklites 145–147. Välisteenistus peaks tegema täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning andma vajaduse korral täiendavat teavet, sealhulgas osalema asjakohaste organite koosolekutel. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319 peaks komisjon jääma ka edaspidi vastutama eelarve täitmise eest, mis hõlmab ka tegevusassigneeringuid, mille puhul täidavad eelarvet delegatsioonide juhid, kes tegutsevad komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena. Liidu delegatsioonide juhid peaksid andma teavet, mida komisjon vajab oma kohustuste täitmiseks. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja”) tuleks teavitada samal ajal ja ta peaks soodustama liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelist koostööd. Kõnealuse struktuuri uudsust arvestades tuleb läbipaistvuse ning eelarve- ja finantsaruandluse osas kohaldada kõrgel tasemel sätteid.

(4)

Välisteenistuse haldusjuhtimise ja eelarve asutusesisese haldamise eest peaks kõrge esindaja ees vastutama välisteenistuse eelarve ja haldusküsimuste peadirektor. Nimetatud peadirektor peaks tegutsema kehtivates raamides ja järgima samu halduseeskirju, mida kohaldatakse liidu üldeelarve III jao selle osa suhtes, mis kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 alla.

(5)

Välisteenistuse asutamisel tuleks vastavalt Euroopa Ülemkogu 29. ja 30. oktoobri 2009. aasta kohtumisel vastu võetud suunistele juhinduda eelarve neutraalsust taotlevast kulutõhususe põhimõttest.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga nähakse ette, et komisjoni delegatsioonid muutuvad liidu delegatsioonidena välisteenistuse osaks. Delegatsioonide tõhusa juhtimise tagamiseks peaks kõigi liidu delegatsioonide haldus- ja toetuskuludega, millest rahastatakse ühiseid kulusid, tegelema üksainus tugiteenistus. Selleks et hõlbustada liidu delegatsioonide haldusassigneeringute kasutamist, tuleks finantsmääruses ette näha komisjoniga kokkulepitava üksikasjaliku korra kehtestamise võimalus.

(7)

On vaja tagada liidu delegatsioonide toimimise järjepidevus ning eelkõige delegatsioonide poolt hallatava välisabi järjepidevus ja tõhusus. Seetõttu tuleks lubada komisjonil anda oma eelarve tegevuskulude täitmise volitused edasi liidu delegatsioonide juhtidele, kes kuuluvad eraldiseisva institutsioonina tegutseva välisteenistuse koosseisu. Juhtudel, mil komisjon täidab eelarvet otsese tsentraliseeritud täitmise raames, tuleks tal lubada seda teha ka liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitamise teel. Komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajad peaksid jätkuvalt vastutama delegatsioonidesiseste haldus- ja kontrollisüsteemide kindlaksmääramise eest, samal ajal kui liidu delegatsioonide juhid peaksid vastutama nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide asjakohase ülesehituse ja toimimise eest ning nende delegatsioonides hallatavate vahendite ja sooritatavate toimingute eest. Delegatsioonide juhid peaksid selle kohta kaks korda aastas aru andma. Sellist volitamist võib tühistada kooskõlas komisjoni suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(8)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte täitmiseks peaksid liidu delegatsioonide juhid, tegutsedes komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldama komisjoni eeskirju ning neil peaksid olema samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel. Sel eesmärgil peaksid nad pöörduma suuniste saamiseks komisjoni kui neid volitanud institutsiooni poole.

(9)

Komisjoni peaarvepidaja vastutab jätkuvalt terve komisjoni eelarvejao eest, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest. Seega on vaja täpsustada, et välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse eelarvejao eest, et vältida vastutusvaldkondade kattumist. Komisjoni peaarvepidaja peaks välisteenistuse eelarvejao täitmisel tegutsema ka välisteenistuse peaarvepidajana, kui läbivaatamise tulemusena ei sätestata teisiti.

(10)

Välisteenistuse töötajatest ja komisjoni töötajatest edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate ühtse ja võrdse kohtlemise tagamiseks ning komisjoni nõuetekohaseks teavitamiseks peaks komisjoni finantsrikkumiste uurimise eritoimkond käsitlema ka välisteenistuse rikkumisi juhtudel, mil komisjon on volitanud rakendusvolitused edasi liidu delegatsioonide juhtidele. Sellest hoolimata peaks komisjonil olema finantsjuhtimisega seotud vastutuse ja distsiplinaarmeetmete vahelise seose säilitamiseks õigus nõuda kõrgelt esindajalt menetluse algatamist, kui toimkond tuvastab rikkumise volituste puhul, mis komisjon on edasi volitanud liidu delegatsioonide juhtidele. Sellisel juhul peaks kõrge esindaja kooskõlas personalieeskirjadega (5) võtma asjakohased meetmed.

(11)

Komisjoni siseaudiitor peaks tegutsema välisteenistuse siseaudiitorina nii komisjoni kui ka välisteenistuse eelarvejagude täitmisel, kui läbivaatamise tulemusena ei sätestata teisiti.

(12)

Liidu eelarve täitmise üle demokraatliku kontrolli tagamiseks peaksid liidu delegatsioonide juhid lisama aruandele, mis sisaldab teavet nende delegatsioonis kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta, kinnitavad avaldused. Liidu delegatsioonide juhtide aruanded tuleks lisada vastutava volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastastele tegevusaruannetele ja teha kättesaadavaks eelarvepädevatele institutsioonidele.

(13)

Mõistet „liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja” tuleks finantsmääruse mõistes tõlgendada vastavalt kõrge esindaja mitmesugustele ülesannetele Euroopa Liidu lepingu artikli 18 kohaselt.

(14)

Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 tuleks seega vastavalt muuta,

1)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve”) koostamise ja täitmise ning raamatupidamisaruannete esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

2.   Käesoleva määruse tähenduses:

3.   Mõisteid „ühendused” ja „liit” käsitatakse vastavalt kontekstile viidetena Euroopa Liidule ja/või Euroopa Aatomienergiaühendusele.”;

2)

artikli 16 teises lõigus asendatakse sõnad „ja komisjoni välistalituse” sõnadega „ning komisjoni ja välisteenistuse”;

3)

artikli 28 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, peab olema lisatud finantsselgitus ja artikli 27 lõikes 4 osutatud hinnang.”;

4)

artikli 30 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja vahetult komisjoni talituste või liidu delegatsioonide poolt kooskõlas artikli 51 teise lõiguga, ning teabe, mille on vahenditest abisaajate kohta esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded.”;

5)

artikli 31 esimeses lõigus lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Ülemkogu ja” ning sõnade „teevad oma” ette sõnad „ja välisteenistus”;

6)

artikli 31 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Välisteenistus koostab oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille ta saadab komisjonile igal aastal enne 1. juulit. Kõrge esindaja konsulteerib arengupoliitika voliniku, naabruspoliitika voliniku ning rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise volinikuga nende vastutusaladesse kuuluvates küsimustes.”;

7)

artiklile 33 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Kooskõlas nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) (6) artikli 8 lõikega 5 ning selleks, et tagada liidu välistegevusvaldkonna eelarve läbipaistvus, edastab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele koos eelarveprojektiga töödokumendi, milles esitatakse ülevaatlikult:

Peale selle sisaldab töödokument järgmisi andmeid:

8)

artikli 46 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

9)

artikli 50 esimesele lõigule lisatakse järgmised laused:

„Komisjoniga võidakse kokku leppida üksikasjalik kord, et lihtsustada liidu delegatsioonide haldusassigneeringute kasutamist. See kord ei tohi sisaldada erandeid finantsmääruse ega selle rakenduseeskirjade sätetest.”;

10)

artiklile 51 lisatakse järgmised lõigud:

„Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele. Komisjon teavitab sellest samal ajal kõrget esindajat. Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Komisjon võib selle delegeerimise tagasi võtta vastavalt enda kehtestatud eeskirjadele.

Teise lõigu kohaldamiseks võtab kõrge esindaja liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelise koostöö hõlbustamiseks vajalikud meetmed.”;

11)

artikkel 53a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 53a

Kui komisjon täidab eelarvet tsentraliseeritult, täidavad täitmisülesandeid vahetult tema talitused või artikli 51 teise lõigu kohaselt liidu delegatsioonid või täidetakse neid kaudselt artiklite 54–57 kohaselt.”;

12)

artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, siis alluvad nad komisjonile, mis on nende kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate kohustuste ja vastutuse kindlaksmääramise, täitmise, kontrolli ja hindamise eest vastutav institutsioon. Komisjon teavitab sellest samal ajal kõrget esindajat.”;

13)

artikli 60 lõike 7 teise lõigu lõppu lisatakse järgmine lause:

„Volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastased tegevusaruanded tehakse kättesaadavaks ka eelarvepädevatele institutsioonidele.”;

14)

2. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 60a

1.   Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, teevad nad vahendite nõuetekohasel kasutamisel tihedat koostööd komisjoniga, eelkõige et tagada finantstehingute seaduslikkus ja korrapärasus, vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine ning liidu finantshuvide tõhus kaitse.

Selleks võtavad nad meetmed, mis on vajalikud selliste olukordade vältimiseks, millega võiks kaasneda komisjoni vastutus delegatsioonide juhtidele edasivolitatud eelarve täitmise eest või prioriteetide konflikt, mis tõenäoliselt mõjutab delegatsioonide juhtidele edasivolitatud finantsjuhtimisega seotud ülesannete täitmist.

Teises lõigus osutatud olukorra või konflikti tekkimisel teavitab liidu delegatsiooni juht viivitamatult komisjoni ja välisteenistuse vastutavat peadirektorit. Peadirektorid võtavad olukorra parandamiseks asjakohaseid meetmeid.

2.   Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 60 lõikes 6 osutatud olukorda, pöörduvad nad artikli 66 lõike 4 alusel loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonna poole. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavate õigusaktidega määratud võimu- ja muudele organitele.

3.   Artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid annavad aru volitatud eelarvevahendite käsutajale, et viimati nimetatu saaks nende aruanded lisada oma artikli 60 lõikes 7 osutatud iga-aastasesse tegevusaruandesse. Liidu delegatsioonide juhtide aruanded sisaldavad teavet nende delegatsioonis kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta ja artikli 66 lõike 3a kohast kinnitavat avaldust. Kõnealused aruanded lisatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastasele tegevusaruandele ja tehakse kättesaadavaks eelarvepädevatele institutsioonidele, võttes seejuures vajaduse korral arvesse nende konfidentsiaalsust.

Liidu delegatsioonide juhid teevad täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmises osalevate institutsioonidega ning annavad vajaduse korral täiendavat teavet. Sellega seoses võidakse neil paluda osaleda asjaomaste organite koosolekutel ja aidata vastutavat volitatud eelarvevahendite käsutajat.

4.   Artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid vastavad kõigile komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja omaalgatuslikele taotlustele või heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi taotlusele.

5.   Komisjon tagab, et volituste edasidelegeerimine ei takista eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319.”;

15)

artikli 61 lõikele 1 lisatakse punkti f järele järgmised lõigud:

„Välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse poolt täidetava välisteenistuse eelarvejao eest. Komisjoni peaarvepidaja vastutab jätkuvalt kogu komisjoni eelarvejao eest, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest.

Komisjoni peaarvepidaja tegutseb välisteenistuse eelarvejao täitmise puhul ka välisteenistuse peaarvepidajana, kui artiklist 186a ei tulene teisiti.”;

16)

artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

17)

artiklile 85 lisatakse järgmised lõigud:

„Välisteenistuse siseauditi puhul kohaldatakse artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevatele liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud finantsjuhtimise suhtes komisjoni siseaudiitori kontrollivolitusi.

Komisjoni siseaudiitor tegutseb välisteenistuse eelarvejao täitmisel ka välisteenistuse siseaudiitorina, kui artiklist 186a ei tulene teisiti.”;

18)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 147a

Välisteenistuse puhul järgitakse täies ulatuses menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ja käesoleva määruse artiklites 145–147. Välisteenistus teeb täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmises osalevate institutsioonidega ning annab vajaduse korral täiendavat teavet, sealhulgas osaleb asjakohaste organite koosolekutel.”;

19)

artikli 163 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas jaotises osutatud meetmeid võib rakendada kas tsentraliseeritult komisjon artikli 53a kohaselt või detsentraliseeritult abi saav kolmas riik või seda võidakse teha koostöös liikmesriikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artiklite 53–57 asjakohaste sätetega.”;

20)

artikli 165 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon ja liidu delegatsioonid teostavad kooskõlas artikli 51 teise lõiguga järelevalvet selle üle, kuidas abi saavad kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid meetmeid rakendavad.”;

21)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 186a

Artikli 61 lõike 1 kolmas lõik ja artikli 85 kolmas lõik vaadatakse läbi 2013. aastal, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse välisteenistuse ja eelkõige liidu delegatsioonide eripära ning vajaduse korral välisteenistuse piisavat finantsjuhtimise suutlikkust.”.