19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/1

1.

Nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020), (1) milles kehtestatakse eesmärk vähendada põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) alal madala õpiedukusega isikute osakaalu 2020. aastaks 15%-ni.

2.

Nõukogu 20. detsembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta, (2) mille eesmärk on parandada täiskasvanute kirja- ja arvutamisoskuse taset ja laiendada õppimisvõimaluste pakkumist madala kvalifikatsiooniga eurooplastele.

1.

Kirjaoskus on ülioluline eluks vajalik oskus, mis annab üksikisikule võimaluse arendada arutlusoskust, suulist väljendusoskust, kriitilist mõtlemist ja empaatiavõimet, edendades isiklikku arengut, enesekindlust, identiteeditunnet ning täielikku osalemist digitaalses ja teadmistepõhises majanduses ja ühiskonnas.

2.

Madal kirjaoskuse tase piirab majanduskasvu ja vähendab selle jätkusuutlikkust. ELi eesmärgi (langetada puuduliku lugemisoskusega 15-aastaste õpilaste osakaalu alla 15 %) saavutamisest tulenev majanduslik kasu liikmesriikide SKPle võib olla arvestatav.

3.

Kirjaoskuse tase on enamikus Euroopa riikidest püsinud muutumatuna ja tervelt 1,1 miljoni 15-aastase (st ühe viiest) kirjaoskuse tase on puudulik (6).

4.

Kirjaoskus annab juurdepääsu kõigiks edasisteks õpinguteks. Madala kirjaoskuse probleemi lahendamine on tõhus viis võitlemaks haridussüsteemist varakult lahkumise, töötuse ja madala kvalifikatsiooniga isikute vähese osalemise vastu elukestvas õppes.

5.

Üha suurem digiteeritus nõuab veelgi kõrgemat kirjaoskuse taset, sealhulgas võimet tekste kriitiliselt hinnata, mõista eri tekstivorme ja kujundeid ning erinevaid teabekilde omavahel võrrelda ja ühendada. Lisaks on kirjutamisoskuse tähtsust ja nähtavust tõstnud sotsiaalmeedia võrgustikud.

6.

Õpitulemuste vallas on kõigis Euroopa riikides arvestatav lõhe sotsiaalmajanduslikult soodsas ja ebasoodsas olukorras olevate õpilaste vahel. Paljudes ELi riikides on sotsiaalse staatuse alumisse veerandikku kuuluvad õpilased kaks või isegi kolm aastat maha jäänud ülemisse veerandikku kuuluvatest õpilastest ning mõnes riigis on olukord selline, et ebasoodsas olukorras olevad õpilased on 15. eluaasta saabudes ikka veel funktsionaalselt kirjaoskamatud.

7.

15-aastaste poiste ja tüdrukute lugemisoskust iseloomustab tõsiasi, et tüdrukud on tulenevalt nende suuremast motiveeritusest lugemisoskuse poolest poistest märkimisväärselt ehk umbes aasta võrra ees ja see vahe suureneb veelgi.

8.

Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas puudub mõnel juhul piisav tugi põhioskuste parandamiseks ning kirjaoskuse ja tööoskuse omavahelise seose tähtsuse mõistmiseks.

1.

Kirjaoskus ei ole ainult haridusalane, vaid ka isiklik, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne probleem. Sellest tulenevalt ja laiema omavastutuse loomiseks on vaja kõigisse kirjaoskuse taseme parandamiseks mõeldud algatustesse kaasata paljusid erinevaid ühiskonnaelus osalejaid, sealhulgas ettevõtteid, meediat, valitsusväliseid organisatsioone, mitteformaalse õppe pakkujaid, kultuuriasutusi ning kohalikul tasandil sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste pakkujaid.

2.

Kirjaoskuse omandamise seisukohalt soodsa keskkonna loomine lugemise edendamiseks ja kirjaoskuse parandamiseks nõuab erinevate lugemismaterjalide suuremat kättesaadavust koolides, raamatukogudes, meediakeskustes, aga ka ebatavalisemates kohtades ning kodus, ning rohkem tuge perekondadele alates väga varasest lapseeast. Vanemate teadlikkust teemast ja otsustavat rolli, mis vanematel võib olla laste kirjaoskuse parandamisel ning lugema motiveerimisel ja lugemisharjumuse kujundamisel, tuleb suurendada nii varases lapsepõlves kui ka kogu lapse kooliaja vältel.

3.

Pakiliselt on vaja tugevdada liikmesriikides ja ELi tasandil võetud meetmete mõju, eesmärgiga parandada laste ja täiskasvanute kirjaoskust, eelkõige sotsiaalmajanduslikult ebasoodsa taustaga laste ja täiskasvanute osas. Perekondadele suunatud kirjaoskuse programmide kulutõhususe ja kõrge tulemuslikkuse kohta on tõendeid.

4.

Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamiseks ja väikelastele edasiseks eluks tugeva aluse andmiseks on vaja osalemist kvaliteetses mängupõhiselt keeleoskust arendavas ja stimuleerivas kvalifitseeritud personaliga väikelaste hariduses ja hoius.

5.

Väikelaste hariduse ja hoiu valdkonnas töötajate ning põhihariduse alumise astme õpetajatel peaks olema vajalikud oskused kõne- ja õpiraskuste diagnoosimiseks ja nende käsitlemiseks varajases etapis.

6.

Vajadusel tuleb tugevdada põhihariduse alumise astme õpetajate pedagoogilisi oskusi lugemise ja kirjutamise õpetamiseks, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pedagoogiliseks kasutamiseks. Lisaks aitab keskkooliõpetajate toetamine kirjaoskuse õpetamiseks kõigi õppeainete raames, ja kui see on asjakohane, kõikide õpetajate jaoks ekspertide nõuannetele juurdepääsu edendamine tulemusi tugevdada ja uut edu saavutada.

7.

Haridussüsteemid ei ole täielikult ära kasutanud uute tehnoloogiate mõju kirjaoskusele. Õppijate motivatsiooni võib tugevdada õppematerjalide- ja meetodite läbivaatamine, pidades silmas digiteerimise kasvu, ning õpetajate toetamine uute õppemeetodite kasutamisel.

8.

Julgustada tuleks hiljuti sisse rännanud laste ja täiskasvanute keele- ja kirjaoskuse hindamist elukohariigi keeles (keeltes), pakkudes sellistele rühmadele personaalsemat toetust. Kui see on asjakohane ja vahendid seda võimaldavad, tuleks pakkuda tuge ka emakeele puhul.

9.

Ühtsemat kirjaoskuse õppekava, sealhulgas kirjaoskuse süvalaiendamist kogu kooli õppekava ulatuses ja täiskasvanute kirjaoskust käsitleva õppekava väljaarendamist tuleks toetada selgete vanusepõhiste standardite ja hindamisvahenditega, koos kvaliteedi tõhusa tagamisega.

10.

Täiskasvanute oskuste taseme jälgimine ning kohalikul tasandil ettevõtete, meedia, valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite, kultuuriasutuste ning sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste pakkujate kaasamine peaksid moodustama aluse strateegiatele, mille eesmärk on suurendada ühiskonna kui terviku teadlikkust kirjaoskuse alastest probleemidest.

11.

Täiskasvanutele kirjaoskuse pakkumise mitmekesistamise ja parandamise jaoks on vaja spetsiaalset koolitust õpetajatele, kes tegelevad täiskasvanutele kirjaoskuse õpetamisega, tööks vajalike oskustega tihedalt seotud õppekava, mida toetavad asjakohased materjalid; asjakohase pikkuse ja intensiivsusega kursusi; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast tuge ja hindamismeetodeid.

1.

Tagama järelevalve ja andmete kogumise kaudu tõhusa tõendusbaasi, kasutades maksimaalselt ära olemasolevaid vahendeid, näiteks PISA ja PIAAC uuringuid.

2.

Töötama välja kirjaoskuse parandamise lähenemisviisid, milles ühendatakse osana laiemate oskuste strateegiast kõigi asjakohaste haridus- ja muudes valdkondades tegutsejate, organisatsioonide ja ametiasutuste konkreetsed panused; ning tugevdama vajadusel kirjaoskuse alasete algatustega seotud koostööd kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste, sotsiaalpartnerite ning õpetajate, lastevanemate ja täiskasvanud õppijate esindajate vahel.

3.

Julgustama laiapõhjaliste teadlikkuse tõstmise meetmete vastuvõtmist, et hoida kirjaoskuse teema avalikkuse tähelepanu all, ning käsitleda tabudeta kõigi vanusegruppide viletsa kirjaoskuse teemat. Eelkõige tuleks tõsta tööandjate teadlikkust oma töötajate kirjaoskuse parandamisega kaasnevast motiveerivast ja majanduslikust kasust ning innustada neid asjakohaseid meetmeid võtma.

4.

Edendama perekondadele suunatud kirjaoskuse programmide väljatöötamist ja rakendamist, eelkõige sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras perekondade puhul, et toetada lapsevanemaid ja muid pereliikmeid nii enda kui oma laste kirjaoskuse parandamisel.

5.

Edendama üldist võrdseid võimalusi pakkuvat juurdepääsu väikelaste haridusele ja hoiule kui olulist panust sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamiseks.

6.

Vaatama suurenevat digiteerimist silmas pidades läbi õppematerjalid ja -meetodid, et toetada õppurite motivatsiooni ning kasutada senisest enam mitteformaalse õppe vahendeid. Edendama koolidele suunatud tarkvara arendamist, et aidata õpetajatel töötada välja uusi lähenemisviise kirjaoskuse parandamiseks.

7.

Julgustama selgete suuniste väljatöötamist oskuste kohta, mida õpetajatel on vaja lugemise ja kirjutamise õpetamiseks nii koolides kui täiskasvanud õppijatele, edendades individuaalse õppe lähenemisviise erivajadustele vastamiseks.

8.

Suurendama õpetajate teadlikkust ja teadmisi kirjaoskuse õppimise ja õpetamise teoreetilistest alustest, et nad suudaksid tuvastada oma õpilaste lugemis- ja kirjutamisraskused ning nendega tegeleda; ning edendama ekspertteadmiste kättesaadavust ning vajadusel eriõpetajate toetust.

1.

Esitada aruanne kirjaoskuse parandamiseks kõigi vanuserühmade puhul võetud meetmete kohta, ning vajadusel nende meetmete mõju kohta järgmises nõukogu ja komisjoni ühisaruandes, milles käsitletakse Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamist 2015. aastal.

2.

Kasutama kõiki praeguse elukestva õppe programmi ja ELi tulevase haridus- ja koolitusprogrammi asjakohaseid meetmeid ning Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, et toetada ja levitada uuenduslikke lähenemisviise kirjaoskuse omandamise parandamiseks kogu ELis ning tugevdada poliitikaotsuste tegemiseks vajalikku teadmistebaasi. Ilma et see piiraks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi, toetama ELi tulevase haridus- ja koolitusprogrammi raames kirjaoskuse alaseid strateegilisemaid ja sektoriüleseid meetmeid, et ergutada innovatsiooni ja parandada poliitikameetmete tõhusust.

3.

Tagama vajadusel, et kirjaoskuse teemat käsitletakse asjakohaselt strateegia „Euroopa 2020” raames.

1.

Toetama Euroopa koostööd kirjaoskuse küsimustes, eelkõige selles valdkonnas liikmesriikides töötavate Euroopa organisatsioonide võrgustiku arendamise kaudu, pidades silmas riikidevahelise koostöö edendamist ja riiklike kirjaoskuse arendamise põhimõtete väljatöötamise toetamist, ning korraldama koos huvitatud liikmesriikidega esmakordselt nädala „Euroopa armastab lugeda”, mille eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust kirjaoskuse teemadest kogu ELis.

2.

Esitama 2013. aastal aruande põhioskuste alal poliitikakoostöö kohta, kus tuuakse välja tõhusad poliitikad puuduliku kirjaoskusega ning matemaatikas ja loodusteadustes puudulike oskustega isikute osakaalu vähendamiseks kogu elukestva õppe skaala ulatuses, ning pööratakse tähelepanu nii lugemis- kui kirjutamisoskusele ja sellega seotud pädevustele.

3.

Tagama, et komisjoni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased algatused nii hariduse kui ka noorte valdkonnas käsitlevad kirjaoskusega seoses täielikult digiteerimise väljakutseid ja võimalusi ning uusi tehnoloogiaid.

4.

Hõlbustama poliitikaalgatustega seotud heade tavade määratlemist, analüüsi ja levitamist, et parandada kirjaoskust kõigi asjakohaste vahendite, sealhulgas avatud koordinatsiooni meetodi ja Euroopa veebisaidi uue kirjaoskusele pühendatud veebilehe kaudu kättesaadavate vahendite abil.

5.

Kasutama perioodilist hariduse ja koolituse jälgimist, et pakkuda võrreldavaid andmeid ja analüüsi strateegilise raamistiku HK 2020 põhioskuste sihttaseme poole liikumise kohta ning tugevdada tõendusbaasi kirjaoskuspoliitika kujundamiseks.

6.

Kasutama uut raamistikku koostööks OECDga haridusvaldkonnas, (7) et tugevdada riikliku järelevalve ja andmete kogumise kättesaadavust.

19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/5

1.

4.–5. oktoobril 2012. aastal Nicosias toimunud haridusministrite mitteametlikul kohtumisel asetleidnud arutelu hariduse ja strateegia „Euroopa 2020” teemal;

2.

17. septembril 2012. aastal toimunud haridus- ja koolitusalaste poliitikameetmete vastastikuse läbivaatamise katseprojekt, mille käigus keskenduti kõrgharidusele ning kutseharidusele ja -koolitusele kui kahele keskse tähtsusega valdkonnale, mille olulisust rõhutati 2012. aasta Euroopa poolaasta ajal;

3.

18.–19. oktoobril 2012. aastal toimunud Euroopa haridus-, koolitus- ja noortefoorumi raames korraldatud avalikku arutelu, mille käigus käsitleti 2012. aasta Euroopa poolaasta ajal tõstatatud haridus- ja koolitusküsimusi;

4.

empiiriliste tõendite ja analüütilise võime parandamiseks iga-aastase hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate kaudu tehtud jõupingutusi;

5.

ühise temaatilise hindamise korraldamist hariduskomitee ja tööhõivekomitee vahel 18. aprillil 2012;

1.

hariduse ja koolituse valdkonnas keskenduvad 10. juulil 2012. aastal nõukogu poolt esitatud riigipõhised soovitused eelkõige järgmistele teemadele: kvaliteetse alushariduse ja hariduse kättesaadavuse edendamine; haridussüsteemist varakult lahkujate arvu vähendamine; haridusest ja koolitusest tööturule ülemineku hõlbustamine noorte jaoks; haridustulemuste ning oskuste ja tööturu vajaduste vahelise vastavuse parandamine; kutsehariduse ja -koolituse tugevdamine, keskendudes tööpõhisele väljaõppele ja praktikakohtadele; kõrghariduse moderniseerimine, keskendudes koolist väljalangejate määra vähendamisele; ning hariduse kättesaadavuse parandamine ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks;

2.

2010.–2011. aastal saavutati lootustandvat, kuid ebaühtlast edu kolmanda taseme hariduse või sellega samaväärse haridustaseme omandamist ja varakult haridussüsteemist lahkumist käsitleva ELi ühe põhieesmärgi saavutamise suunas ning et edasiste jõupingutuste tegemine on vältimatu, kui soovitakse kõnealune eesmärk 2020. aastaks saavutada, võttes arvesse asjaolu, et reformide elluviimine hariduse ja koolituse valdkonnas on sageli aeganõudev;

1.

isegi nappide rahaliste vahenditega ajal täidab tõhus ja asjakohane investeerimine majanduskasvu soodustavatesse valdkondadesse nagu haridus ja koolitus keskse tähtsusega rolli majandusarengu ja konkurentsivõime valdkonnas, mis on omakorda väga olulised uute töökohtade loomise jaoks;

2.

majanduslikult rasketel aegadel ja siis, kui noorte töötus on kõrge, võib tõhus investeerimine haridusse ja koolitusse osutuda veelgi olulisemaks. Kui kriis on läbi, võib kvaliteetse kõrghariduse ja kutsehariduse- ja koolituse omandanute suurenenud arv aidata märkimisväärselt kaasa majanduskasvule, soodustada innovatsiooni ja aidata vältida edasisi kriise;

3.

nii noorte kui täiskasvanute pädevust ja oskuste tasemeid paljudes valdkondades tuleb pidevalt ja põhjalikult kohandada majanduse ja tööturu muutuvate vajadustega. Seetõttu tuleks haridus- ja koolitussüsteemides ning töökohtades edendada inimeste tööalast konkurentsivõimet, mis on avaliku- ja erasektori ühine ülesanne elukestva õppe kontekstis;

4.

strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise nimel on äärmiselt tähtis aidata Euroopa kodanikel saada motiveeritud ja iseseisvateks õppijateks, kes suudavad majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele pika aja jooksul kaasa aidata;

5.

haridus- ja koolitussüsteemide eesmärk peaks olema hõlbustada üleminekut haridusest tööle, luua asjakohane tasakaal teooria ja praktika vahel ning vastavalt vajadusele tugevdada sidemeid hariduse ja koolituse valdkonna ning tööturu vahel. Õppimine peaks paremini kajastama uut reaalsust ja sisaldama vajaduse korral praktilise koolituse elemente, mis võivad aidata kaasa õpilaste ja teiste õppijate tööalase konkurentsivõime parandamisele;

6.

haridus- ja koolitussektor, sealhulgas ministrite tasandil, peaks täitma olulisemat rolli hariduse ja koolitusega seotud ühiste lähenemisviiside ja eesmärkide kindlaksmääramisel ning Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020” haridus- ja koolitusaspektide rakendamisel,

1.

arendama ja rakendama kooskõlas riigi ja piirkondlike prioriteetide ja vajadustega reforme, mille eesmärk on lahendada riigipõhistes soovitustes haridus- ja koolitusvaldkonna osas käsitletud probleeme;

2.

käsitleda tõhusat investeerimist haridusse ja koolitusse osana majanduse taastumist, majanduskasvu ja töökohtade loomist puudutavast laiemast strateegiast, sealhulgas ELi programmide ja Euroopa struktuurifondide kaudu;

3.

tegema koostöös asjaomaste sidusrühmadega jõupingutusi parandamaks õpetajate, koolijuhtide ja õpetajate koolitajate tööle võtmist, kutsealast arengut ja üldist olukorda, et parandada õpetamise ja õpikeskkonna kvaliteeti ning suurendada nimetatud kutsealade atraktiivsust;

4.

lisama haridus- ja koolitusprogrammidesse (eelkõige kutsehariduse ja -koolituse puhul) rohkem tööpõhiseid elemente, sealhulgas praktikakohtade loomise abil; looma kutsehariduse ja -koolituse asutuste, ettevõtete, tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelisi koostööstruktuure ning suurendama kutsehariduse ja -koolituse sektori külgetõmbavust, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse siseste võimaluste mitmekesistamise ning põhihariduse ülemises astmes senisest ulatuslikuma nõustamise kaudu;

5.

edendama paindlikke õpperadu kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse vahel riiklike kvalifikatsiooniraamistike kontekstis;

6.

suurendama osalemist kõrghariduses ning kutsehariduses ja -koolituses, näiteks suunates meetmeid alaesindatud rühmadele, võimaldades paindlike õpikeskkondade loomist ning töötades välja ülikooliharidust täiendava kutsealase või erialase suunitlusega kõrghariduse, kui seda veel ei eksisteeri;

7.

tagama õpilastele parema toetuse ja nõustamise, eesmärgiga aidata õppuritel omandada kõrgharidus ettenähtud aja jooksul;

8.

siduma strateegias „Euroopa 2020” ja ET 2020 raamistikus määratletud haridus- ja koolitusalased prioriteedid kulutustega, mida praeguse ja tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames rahastatakse Euroopa struktuurifondidest;

1.

hindama hiljutist vastastikuse läbivaatamise katseprojekti ja esitama selle hinnangu põhjal ettepanekuid, mille alusel arutatakse võimalusi viia läbi täiendavaid vastastikuse õppimise ja läbivaatamise projekte seoses strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

2.

esitama nõukogule „ET 2020” tööprogrammi kavandi, mille eesmärk on tagada „ET 2020” teise tsükli (2012–2014) esmatähtsate valdkondade ja riigipõhiste soovituste rakendamine, kui see on asjakohane. Tööprogrammis tuleks iga esmatähtsa valdkonna puhul täpsustada kavandatud meetmed, ajakava ja avatud koordinatsiooni meetodi töörühmade osalus,

1.

tagama – ilma et see mõjutaks mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi –, et riigipõhistes soovitustes esiletoodud reformivajadusi võetakse arvesse investeerimisprioriteetide ja Euroopa struktuurifondide ühise strateegilise raamistiku kohaselt kavandatud sekkumiste valikul;

2.

paremini koordineerima Eurydice’i ja teiste asjaomaste võrgustike (nt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ReferNet) tööd, et analüüsida liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteeme ning strateegia „Euroopa 2020” protsessi raames läbiviidavaid reforme.

19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/8

1.

et kultuur koos oma loomupäraste loovuse ja innovatsiooni elementidega on omaette väärtus. Kultuur on olulise avaliku väärtusega ning aitab kaasa strateegias „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustes kindlaksmääratud aruka, kaasava ja jätkusuutliku kasvu saavutamisele (1);

2.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 167 Euroopa Liidule kultuurivaldkonnas omistatud eesmärke;

3.

et kultuuripoliitika on horisontaalset laadi ning seega on vajalik sektoritevaheline ja erinevate juhtimistasandite vaheline koostöö;

4.

et on vaja muuta paljud kultuuri- ja loomesektorite probleemid, sealhulgas üleilmastumisest ja digitaalsele tehnoloogiale üleminekust tulenev kiiresti muutuv keskkond uuteks majanduskasvu- ja töövõimalusteks, mis nõuab meetmeid erinevatel juhtimistasanditel;

5.

et kultuuri- ja loomesektori piiridel toimub võimsaid dünaamilisi arenguid ning et sektoritevaheliste sidemete ja partnerluste loomine tekitab olulisi hüvesid; seega on vaja võtta vastu terviklikke lähenemisviise kultuurivaldkonna juhtimisele;

6.

et kultuurivaldkonna juhtimist peaks tõlgendama nii kultuuripoliitika väljatöötamise meetodina kui ka vahendina, millega süvendatakse kultuuri integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse kultuuripoliitika ja muude valdkondlike poliitikate vahelise kooskõlastamise kaudu;

7.

avatud koordinatsiooni meetodi tähtsust nõukogu kultuurivaldkonna töökava (2) rakendamisel, mis on üks kultuurivaldkonna juhtimise vahenditest Euroopa tasandil;

—

toetama kultuuripoliitika kujundamist käsitlevat tõenduspõhist lähenemisviisi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kasutades vajaduse korral selliseid hindamise ja mõjuhindamise vahendeid, mis võtavad arvesse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid näitajaid;

—

edendama kultuuripoliitikaga seotud aspekte teistes poliitikavaldkondades;

—

edendama kultuuri- ja haridusasutuste, uurimiskeskuste ning kultuuri- ja loomeettevõtjate vahelist koostööd ja võrgustike loomist, et koguda ja töödelda uurimistulemusi ning edastada need poliitikakujundajatele;

—

püüdma olemasolevaid struktuure parimal viisil ära kasutades tagada, et valitsusasutused ja asjaomased riiklikud haldusasutused võtaksid vajadusel, ja kui see on asjakohane, nimetatud uurimistulemusi teadusuuringute kavandamisel ja valdkondlike poliitikate väljatöötamisel arvesse;

—

soodustama kogemuste vahetamist, edendama parimate tavade tutvustamist kultuuripoliitika valdkonnas ning liikmesriikidevahelist sünergiat kultuuri ja kultuurivaldkonna juhtimisega seotud akadeemilise uurimistöö valdkonnas;

—

määrama kultuuriministeeriumites või muudes kultuuripoliitika eest vastutavates riiklikes asutustes ning komisjonis tuleviku-uuringute ja teadusuuringute koondamise ja koordineerimise eest vastutavad kontaktpunktid ning innustama nendevaheliste võrgustike loomist Euroopa tasandil;

—

võtma nii kiiresti kui võimalik kasutusele ESSnet-Culture poolt välja töötatud ühise statistilise raamistiku ja metoodika, et anda usaldusväärset, võrreldavat ja ajakohast teavet kultuuri ja loomesektori sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta, ning võtma ka edaspidi prioriteetide kindlaksmääramisel arvesse ESSnet-Culture esitatud soovitusi (4);

—

edendama võrreldava kultuuristatistika jätkuvat väljatöötamist Eurostati poolt koostöös riiklike statistikaametite (5) ja kultuuriministeeriumite või muude kultuuristatistika eest vastutavate riiklike asutustega;

—

edendama kogemuste vahetamist ning alustama Eurostati osalusel tööd kultuurialaste satelliitkontode  (6) valdkonnas, mis aitab hinnata kultuuri panust majandusele, pöörates erilist tähelepanu tööhõivele kultuurisektoris;

—

tugevdama sektoriülest ja ministeeriumidevahelist kultuurikoostööd ning töötama välja kõiki juhtimistasandeid hõlmavaid mitmetasandilisi integreeritud strateegiaid;

—

innustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kohaliku ja piirkondliku arengupoliitika raames integreerima kultuuri- ja loomesektorid oma aruka spetsialiseerumise strateegiatesse  (8) ning looma sel eesmärgil tõhusa partnerluse kodanikuühiskonna, ettevõtlussektori ja riigiasutuste vahel;

—

julgustama avaliku ja erasektori sidusrühmade ühisettevõtete loomist, et tagada kultuuri- ja loomesektoritesse tehtavate investeeringute jätkusuutlikus ning soodustada seejuures infrastruktuuridesse ja inimkapitali tehtavate investeeringute paremat kombineerimist;

—

toetama kultuuripoliitika kujundamisel osalusel põhinevat lähenemisviisi, tõhustades riiklike kultuuriasutuste ja kodanikuühiskonna vahelisi partnerlusi ning soodustades kodanikuühiskonna osalemist asjakohase dialoogi ja konsultatsiooni kaudu;

—

jätkama koostöö ja parimate tavade vahetamise toetamist liikmesriikide ekspertide vahel, sh avatud koordinatsiooni meetodi kaudu, ning edendama asjaomaste sidusrühmade struktureeritud dialoogi;

—

jätkama sektoriteülese koostöö edasiarendamist komisjonis, et täielikult ära kasutada kultuuri- ja loomesektorite potentsiaali edendada arukat majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kultuuridevahelist dialoogi Euroopas, ning täiel määral rakendama olemasolevaid mõjuhindamismetoodikaid, et võtta kultuuri arvesse kõikide asjaomaste ELi poliitikate ja meetmete väljatöötamisel;

—

kasutama asjakohasel juhul täiel määral ära olemasolevaid ja kavandatavaid ELi tasandi rahastamisprogramme, sh teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (9);

—

tegema ühiselt tööd vahearuandega ja lõpparuandega, mis käsitleb kultuurivaldkonna töökava aastateks 2011–2014, ning töötama välja järelevalvemeetmed selle rakendamise hindamiseks;

—

jagama regulaarselt ja varakult teavet ELi poliitikate ja meetmete kohta, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikatele, et tagada tõhus koordineerimine Euroopa ja riiklikul tasandil; sel eesmärgil kutsub nõukogu KOMISJONI üles esitama kultuurikomiteele aruande oma asjakohaste algatuste, sealhulgas iga-aastases töökavas toodud algatuste kohta ning TULEVASI EESISTUJARIIKE esitama aruande nõukogu muudes ettevalmistavates organites tehtud töö kohta;

—

määrama 2013. aasta lõpuks tuleviku-uuringute ja teadusuuringute koondamise ja koordineerimise eest vastutavad kontaktpunktid;

—

tegema koostööd, et tagada käesolevate järelduste elluviimine;

—

käesolevate järelduste rakendamisest tehakse kokkuvõte 2015. aastal (10).

19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/11

—

lapse õigusi käsitlevat ELi tegevuskava, (2) mille üks eesmärk on saavutada digitaalmaailmas laste kaitse kõrge tase, säilitades laste õiguse külastada internetti, et kasutada seda oma sotsiaalseks ning kultuuriliseks arendamiseks;

—

kui tähtsad on turvalisema interneti kavad, mille kaudu EL on 1999. aastast koordineerinud ja toetanud interneti laste jaoks turvalisemaks muutmise pingutusi, ning samuti turvalisema interneti keskuste keskset rolli;

—

Euroopa digitaalset tegevuskava, (3) mille meetmete eesmärk on muu hulgas parandada meediapädevust, (4) eelkõige digitaalpädevust (5) ja e-kaasatust, ning samuti toetada tehnoloogilist innovatsiooni ja töökohtade loomist, andes sellega panuse digitaalse ühtse turu arengusse;

1.

et endiselt on olulised nõukogu 2011. aasta järeldused laste kaitse kohta digitaalmaailmas, (6) milles nõukogu kutsus liikmesriike, komisjoni ja asjaomaseid ettevõtjaid üles võtma meetmeid lastele ohutu internetikeskkonna loomiseks ning samuti võtma vastu meetmeid, mis on vajalikud ebaseadusliku infosisu, näiteks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate visuaalsete materjalide vastu võitlemiseks;

2.

et vastu on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK, (7) mida liikmesriigid peavad rakendama;

3.

et kuna nõukogu 2011. aasta järeldustes ja direktiivis 2011/93/EL käsitletakse põhjalikult lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia kolmanda ja neljanda valdkonna meetmeid, keskendutakse käesolevates järeldustes enamjaolt kõnealuse strateegia esimese ja teise valdkonna raames tõstatatud küsimustele;

4.

et käesolevad järeldused ja 2011. aasta järeldused täiendavad üksteist ning kujutavad nõukogu üldist vastust komisjoni välja pakutud Euroopa strateegiale;

1.

interneti lastele paremaks muutmise koalitsiooni loomise komisjoni algatusel ja selle tegevuskava, mille eesmärk on teha edusamme ja saavutada tulemusi viies tegevusvaldkonnas (aruandlusvahendid, eakohased privaatsusseaded, infosisu klassifitseerimine, vanemlik kontroll, laste kuritarvitamist kujutava materjali kustutamine) (8);

2.

komisjoni ettepanekud määruse kohta, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu, (9) ja määruse kohta, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavaid suuniseid, (10) milles nähakse ette turvalisema digitaalteenuste taristu rahastamine nii Euroopa kui riikide tasandil;

3.

komisjoni ettepanekud määruse kohta, millega kehtestatakse raamprogramm „Horisont 2020”, (11) milles nähakse ette teadusuuringute rahastamine muu hulgas laste ja interneti suhtega seotud valdkondades, ja määruse kohta, millega kehtestatakse programm „Erasmus kõigi jaoks”, (12) milles nähakse ette meediapädevuse ja digitaalse kirjaoskuse algatuste rahastamine hariduses;

4.

komisjoni poolt liikmesriikidele esitatud üleskutse nimetada ametisse „digitaalvaldkonna tšempion”, kelle töö eesmärk on edendada kaasava digitaalühiskonna hüvesid (13);

5.

Euroopa Nõukogu töö interneti haldamise strateegia (2012–2015) raames seoses laste kaitsmise ja võimestamisega internetis;

6.

käimasolevate riikliku tasandi projektide äärmiselt positiivsed saavutused ja meetodid, millega toetatakse sarnaseid eesmärke, näiteks kvaliteetse internetisisu loomist lastele või alaealiste kaitsmist näiteks kontrolli-, teavitamis- ja võimestamisvahendite abil;

1.

interneti interaktiivne ja kõikehõlmav olemus annab palju võimalusi meediapädevuse, eelkõige digitaalpädevuste arendamiseks, millega toetatakse kriitilist mõtlemist, analüütilisi oskusi, innovaatilisust ja loovust. Meediapädevuse, eelkõige digitaalpädevuste arendamine on laste jaoks tähtis, et nad saaksid turvaliselt kohaneda pidevalt arenevate uute tehnoloogiatega ja üldisemast aspektist kujundada oma maailma turvalisel ja looval moel;

2.

lapsi mõjutava poliitika alarahastamise pikaajalised mõjud meie ühiskonnale võivad olla sügavad, (14) mis rõhutab vajadust käsitleda laste konkreetseid vajadusi ja haavatavust internetis ja muuta internet võimalusi pakkuvaks paigaks kõigile Euroopa lastele, sõltumata nende etnilisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast, ning sealhulgas puuetega ja erivajadustega lastele, eesmärgiga vähendada olemasolevaid digitaalseid lõhesid;

3.

on oluline kooskõlastada Euroopa strateegia kohaselt käivitatud tegevuste rakendamist riiklikul ja Euroopa tasandil, edendades samas sidusrühmade mitmepoolset suhtlust, kaasates eelkõige lapsi, ministeeriume, pädevaid asutusi, valitsusväliseid organisatsioone ja kõnealuse valdkonna ettevõtteid; Euroopa tasandi koostööd saab tugevdada näiteks ELi rahastatava liikmesriikide turvalisema interneti keskuste võrgustiku raames tehtava töö jätkuva ja tõhusama koordineerimise tagamisega;

4.

eneseregulatsioon on oluline, kuna internet on kiiresti muutuv keskkond, mis nõuab paindlikkust selle kasvupotentsiaali ja kohanemisvõime piiramise vältimiseks; tõhususe nimel tuleb aga eneseregulatsiooni sõltumatult jälgida ja hinnata ning teadlikkuse suurendamise ja võimestamise algatustega tihedalt ühendada;

1.

internet mõjutab lapsi järjest erinevamate seadmete kaudu ja aina nooremas eas, kuid lapsed ei leia internetist piisavalt eakohast kvaliteetset infosisu;

2.

mõistet „kvaliteetne infosisu lastele” tuleks tõlgendada infosisuna, mis on lisaks atraktiivsusele ja kasutatavusele, usaldusväärsusele ja turvalisusele lastele ka mingil viisil kasulik, näiteks parandab see laste teadmisi ja oskusi ning eelkõige arendab loovust, ning, kui see on asjakohane, siis infosisuna, milles on reklaami või ärilist teadaannet selgelt võimalik ära tunda (15);

3.

lastele mõeldud kvaliteetse internetisisu kättesaadavus võib paremaks muuta laste internetikasutust ning võib oluliselt soodustada lairibaühendusega interneti levikut ja aktiivset kasutamist ELi kodudes (16) ja vastupidi;

4.

tarbijate (laste, vanemate ja haridustöötajate) teadlikkuse, kindluse ja usalduse suurendamine infosisu kasutamise suhtes erinevates riikides ja erinevate seadmete abil võib vähendada digitaalse ühtse turu killustatust, austades samas iga liikmesriigi keelelisi ja kultuurilisi eripärasid;

5.

kvaliteetse internetisisu edendamine, tootmine ja levitamine nõuab dünaamilist ja tihedat koostööd avaliku sektori ja erasektori infosisutootjate, laste internetiturvalisuse ekspertide (näiteks valitsusvälised organisatsioonid ja internetiturvalisuse keskused), internetiteenuste pakkujate ning laste hariduses olulise rolli täitjate (näiteks lapsevanemad ja õpetajad) ja laste endi vahel;

1.

edendama innovatsiooni avatud lähtekoodil põhineva tarkvara ja avatud standardite kasutamisega, et toota kvaliteetset laste loodud ja lastele mõeldud internetisisu, toetades projekte ja algatusi, muu hulgas koostalitlusvõimega platvormide arendamist, mis võimaldavad juurdepääsu sellisele sisule;

2.

hindama internetisisu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte usaldusväärsete ning erinevaid riike ja seadmeid silmas pidades võrreldavate vanusepiirangute ja infosisu klassifikatsioonisüsteemide (sealhulgas kasutaja rahulolule ja eksperthinnangutele tuginevate klassifikatsioonide) väljatöötamise kaudu, võttes arvesse liikmesriikidevahelisi kultuuripõhiseid erinevusi;

3.

uurima viise, kuidas ületada kvaliteetse internetisisu loomisel keelebarjääri, näiteks parema masintõlke kaudu, aidates seega kaasa digitaalse ühtse turu loomisele;

—

võimaldamaks lastel internetti ohutult kasutada, on vajalik, et ühest küljest käsitletaks internetis ohutut navigeerimist võimaldavate tehniliste vahendite küsimust ning et teisest küljest antaks lastele asjakohased teadmised, oskused ja pädevused, mis võimaldavad neil internetikeskkonnas tõhusalt ja vastutustundlikult käituda;

—

haridussektoril ning ka lapsevanematel on oluline osa selles, et aidata lastel interneti pakutavaid võimalusi ära kasutada kasulikul ja looval moel ning ära tunda internetis kohatavaid riske ja nendega toime tulla. Samas aga tunnistatakse, et õpetajatel ja lapsevanematel endil on vaja toetust ja koolitust, et pidada sammu kiirete ja ettearvamatute muutustega laste virtuaalelus ning pidevalt muutuvate uute tehnoloogiatega;

1.

tõhustama strateegiate rakendamist turvalise internetikasutuse ja digitaalpädevuste õpetamiseks koolides, julgustama internetti kasutama erinevate õppeainete raames ning seoses sellega toetama asjakohast õpetajakoolitust;

2.

parandama digitaalpädevuste omandamist lapsevanemate ja laste poolt informaalse ja mitteformaalse hariduse kontekstis, sealhulgas noorteorganisatsioonides asjakohaselt koolitatud noorsootöötajate abiga;

3.

toetama aktiivselt laste osalemist selliste riigisiseste ja üle-euroopaliste teadlikkuse parandamise kampaaniate, õigusnormide ning muude meetmete ja tegevuste väljatöötamises, mis mõjutavad laste tegevust internetis, näiteks jätkates turvalisema interneti keskuste hallatavate riigisiseste noorte arutelurühmade toetamist;

4.

arendama edasi meediapädevust, eelkõige digitaalpädevusi, ning edendama teadlikkuse tõstmist riigisisesel ja üle-euroopalisel tasandil;

5.

toetama avaliku ja erasektori partnerlusi, et tõhustada interneti pakutavaid võimalusi esile tuues teadlikkuse suurendamist ja võimestamist riigi ja ELi tasandil, jõudes kõikide erinevate sotsiaalsete, etniliste ja kultuuriliste taustadega lapsevanemateni ja lasteni, sealhulgas sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevate lasteni ja erivajadustega lasteni;

6.

jätkama tõendite kogumist laste internetikäitumise ning teenuste ja tehnoloogiate mõju kohta laste internetikasutusele ning sellealast teavitamist;

7.

parandama vanemliku kontrolli vahendeid, nii et need oleksid iga seadme puhul tõhusad ja koostalitlevad ning kättesaadavad võimalikult paljudes keeltes, ning töötama välja strateegiaid vanemate teavitamiseks vanemliku kontrolli vahendite olemasolust, pidades samas silmas laste õigust eraelu puutumatusele, teabele ja sõnavabadusele;

8.

kooskõlastades välja töötama kahjulikest sisukategooriatest teatamiseks ühise minimaalse korra ning sellekohased tulemuskriteeriumid, et muuta teatamismenetlused võrreldavaks, läbipaistvaks ning kasutatavaks erinevates riikides ja seadmetes;

9.

pakkuma vajalikku tuge tõhusate kahjulikust sisust teatamise ja järelmeetmete võtmise mehhanismide loomiseks, kasutamiseks ja järelevalveks, et tugevdada koostööd ettevõtjate vahel ja valitsusasutustega, valitsusväliste organisatsioonidega ja vihjeliinidega ning tagada rahvusvaheliseks koostööks vajalike mehhanismide ja asjakohaste platvormide ja seadmete kasutamine;

10.

rakendama ja teostama olemasolevaid eneseregulatsiooni algatusi internetipõhise reklaami valdkonnas ning ajakohastama neid uusi reklaamivorme arvesse võttes;

11.

rakendama eraelu kaitsvaid vaikesätteid ning töötama välja ja rakendama tõhusaid viise laste ja vanemate teavitamiseks nende eraelu kaitsvatest vaikesätetest internetis;

12.

arendama edasi olemasolevaid eneseregulatsiooni algatusi internetipõhise reklaami valdkonnas;

1.

tegevdirektorite koalitsiooni üles esitama nõukogule oma lõpparuande, mida oodatakse 2013. aasta jaanuariks;

2.

komisjoni üles esitama pidevat tagasisidet ja teavet lastele parema interneti loomise Euroopa strateegias sisalduvate meetmete osas tehtud edusammude kohta, eelkõige seoses läbiviidavate võrdlusanalüüside ja hindamisprotsessidega kõnealuse Euroopa strateegia rakendamise hindamiseks;

3.

komisjoni ja liikmesriike üles kasutama mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle peetavaid läbirääkimisi mõjutamata ning asjakohasel moel olemasolevaid ja tulevasi ELi rahastamisprogramme, et saavutada lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia kõigi nelja valdkonna ja käesolevate järelduste eesmärgid.

19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/15

1.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatakse, et Euroopa Liidu põhiväärtused on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (1);

2.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 on sätestatud, et Euroopa Liidu tegevusega püütakse ergutada noori osalema Euroopa demokraatias;

3.

resolutsioonis Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (2) osutatakse selle üldeesmärkide hulgas noorte kodanikuaktiivsuse ja kõigi noorte sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele ning määratletakse osalemine ja sotsiaalne kaasatus kahena kaheksast tegevusvaldkonnast. Resolutsioonis on sätestatud, et juhtpõhimõtete hulgas, mida tuleks järgida kõikide noori puudutavate poliitikasuundade ja tegevuste puhul, on pidada kõiki noori ühiskonna ressursiks ning kaitsta noorte õigust osaleda neid mõjutava poliitika väljatöötamisel noorte ja noorteorganisatsioonidega pidevalt peetava struktureeritud dialoogi kaudu;

4.

strateegias „Euroopa 2020” püstitatakse kolm omavahel seotud prioriteeti, mis tuginevad arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule. Strateegia osaks oleva juhtalgatuse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm” raames viidatakse konkreetselt vajadusele tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, et majanduskasv ja tööhõive jõuaksid kõikjale ning et vaesuses elavad ja sotsiaalselt tõrjutud inimesed saaksid edaspidi elada väärikat elu ja ühiskonnas aktiivselt osaleda. Strateegias määratletakse ka noorte valdkond põhivaldkonnana, milles algatuse „Noorte liikuvus” eesmärk on parandada haridussüsteemide (nii formaal- kui ka mitteformaalse hariduse) tulemusi ja lihtsustada noorte sisenemist tööturule;

5.

käesolevad järeldused on suunatud kõigile noortele, kuid eelkõige rändetaustaga noortele (3);

6.

noorte aktiivne osalus hõlmab kõiki noorte elu mõjutavaid valdkondi, samuti aktiivset osalemist demokraatlikes protsessides;

7.

noorte sotsiaalne kaasatus kätkeb endas noorte juurdepääsu tervishoiule, formaalharidusele ning mitteformaalsele ja informaalsele õppimisele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT), kultuurile, eluasemele, sotsiaalteenustele ja tööhõivele, olenemata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

8.

rassiline, etniline, kultuuriline ja usuline mitmekesisus on üks Euroopa Liidu tunnusjooni. Mitmekesisuse peamiseks allikaks on olnud liikuvus ja ränne; 2011. aastal elas ELis 20,5 miljonit kolmandate riikide kodanikku, kellele üldiselt osutatakse ELi kontekstis kui sisserändajatele ja kes moodustasid ligikaudu 4 % kogu ELi elanikkonnast, ning 12,8 miljonit ELi kodanikku (2,5 % EL27 elanikkonnast) elas mõnes muus kui oma sünnijärgses liikmesriigis (4);

9.

sisserändajate vanus on liikmesriigiti erinev. Rohkem kui pooled neist olid 2011. aastal vanuses 20–34 eluaastat (5);

10.

majandus- ja finantskriisi negatiivne mõju majanduskasvule ja tööhõivele on eelkõige puudutanud noori, kellel on vähem võimalusi. Euroopa Liidu noorte töötuse määr on jõudnud murettekitavale tasemele, ületades alla 25aastaste puhul 20 % taseme, ja see tase on tõusmas. 21,1 % noori vanuses 18–24 eluaastat ohustab vaesus;

11.

Vahemere lõunapiirkonnas alates 2010. aasta lõpust aset leidnud sündmused on vallandanud noorte seas märkimisväärse rändelaine, millel on otsene mõju ELi piiridele;

12.

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond soovib edendada Euroopa koostööd, eesmärgiga anda kõigile võrreldavad õigused, vastutus ja võimalused (6);

13.

formaalharidus ning mitteformaalne ja informaalne õppimine on täieliku integratsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt äärmiselt olulised. Kõikidel noortel peaks olema võrdne juurdepääs haridusele, koolitusele ja tööturule. Integreerides rändetaustaga noori vastuvõtva riigi haridussüsteemi, saavad nad suurendada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi ning see aitab märkimisväärselt kaasa töökoha leidmisele;

14.

mitteformaalne ja informaalne õppimine täiendavad formaalharidust ja võivad toetada noorte sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist. Sellega seoses on oluline töö, mida teevad noorteorganisatsioonid ja noorsootöötajad koos noorte, eelkõige rändetaustaga noortega, ning samuti töö, mida tehakse nende heaks ja mida noored ise teevad;

15.

suurt hulka mitteformaalse ja informaalse õppimise tegevusi edendatakse ELi rahastamisprogrammide kaudu. Mõned neist, näiteks noorteprogrammid, on kohandatud noorte vajadustele ning on kättesaadavad kõigile noortele, sõltumata nende haridustasemest, taustast ja valikutest;

16.

järjest rohkem uuringuid näitab, et rändetaustaga noored naised ja mehed on haridussüsteemis, tööturul ja haridussüsteemist tööturule ülemineku etapis jätkuvalt äärmiselt ebasoodsas olukorras, vaatamata sellele, et suur osa kõnealustest noortest on ühiskonda sulandunud või sündinud oma elukohariigis; (7) andmed näitavad ka seda, et töötus ja sotsiaalne tõrjutus ohustab rohkem rändetaustaga noori naisi kui noori mehi;

17.

sisserändajate edukas integreerimine ühiskonda on oluline heaolu, vastastikuse mõistmise ja suhtlemise seisukohast nii sisserändajate endi ja kohaliku ühiskonna jaoks kui ka ELi jaoks tervikuna, kuna see toetab nii majanduskasvu kui ka kultuurilist rikkust;

18.

noortele liikuvatele ELi kodanikele ja rändetaustaga noortele võimaluse andmine kasutada oma potentsiaali aktiivseks osalemiseks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil on oluline tegur suurema sotsiaalse kaasatuse saavutamisel ning ühiskonna kindlaks, jätkusuutlikuks ja demokraatlikuks toimimiseks;

19.

rassism, ksenofoobia ja teised sallimatuse vormid on ELis jätkuvalt tõsine probleem, sealhulgas rändetaustaga noorte jaoks. Mis tahes tegevus, mis on suunatud noortele, sealhulgas rändetaustaga noortele, peab järgima ELi põhiõiguste hartat, eelkõige diskrimineerimise vältimise, lapse õiguste ja isikuandmete kaitse vallas, ning sellega ei tohi kaasneda ühegi konkreetse rühma häbimärgistamist;

20.

sotsiaalset kaasatust käsitlevad strateegiad peaksid hõlbustama rändetaustaga noorte osalemist demokraatias ning majandus-, ühiskonna- ja kultuurielus;

21.

kaasates kõiki noori neid mõjutavate poliitikameetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse;

22.

edendades kultuuridevahelist dialoogi ja mõistmist, eelkõige kaasates aktiivselt ühiskonda erineva kultuurilise taustaga inimesi ning võideldes sedasi diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja teiste sallimatuse vormide vastu;

23.

edendades noorte naiste ja meeste võrdõiguslikkust, eelkõige kvaliteetsele haridusele ja koolitusele võrdse juurdepääsu võimaldamise teel, ning hõlbustades sujuvat üleminekut haridussüsteemist tööturule;

24.

tunnistades mitteformaalse ja informaalse õppimise ning selle käigus saavutatud õpitulemuste valideerimise võtmerolli;

25.

tunnistades noorteorganisatsioonide, sealhulgas rändetaustaga noorte organisatsioonide ja teiste kodanikuühiskonna osade rolli noorte kaasamise toetamisel;

26.

aktiivselt kaasates kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi sotsiaalseks kaasamiseks võetavate poliitikameetmete rakendamisse, ning tõhustades nende koostööd rändega seotud küsimustes, kaasa arvatud noorte osaluse ja sotsiaalse kaasatuse toetamine;

27.

tunnistades, kuivõrd oluline on õppida vastuvõtva riigi ametlikku riigikeelt / ametlikke riigikeeli, aga ka muid võõrkeeli;

28.

võtma poliitika väljatöötamisel ja teenuste osutamisel arvesse rändetaustaga noorte erivajadusi ja raskusi, millega kõnealused noored kokku puutuvad; osutama hõlpsalt juurdepääsetavaid teenuseid noortele, kes on kogenud või kel on oht kogeda diskrimineerimist, ksenofoobiat või rassismi; tunnistades, et noorte kodanikuaktiivsus [—] kätkeb samamoodi ka vastutust ja kohustust osaleda aktiivselt ühiskonnas;

29.

toetama noorsootööd ja noortepoliitikat, mille abil saab suurendada aktiivset osalemist, sotsiaalset kaasamist, solidaarsust ja kultuuridevahelist dialoogi noorte vahel ning mis viiks seeläbi mitmekesistumise aktsepteerimiseni kõigi noorte seas; töötama välja innovaatilisi meetodeid noorsootöö tegemiseks kohtades, kus noored kokku saavad;

30.

edendama kõigi noorte isiklikku arengut ja heaolu noorsootöö võimaluste kaudu, nii et nad saaksid oma potentsiaali kasutada ning muutuda aktiivseteks ja tegutsevateks kodanikeks;

31.

toetama rändetaustaga noorte aktiivset kaasamist ja osalemist nende kohalikes kogukondades, eelkõige seoses mitteformaalse ja informaalse õppimise võimalustega;

32.

parandama juurdepääsu kultuurile, spordile ja vaba aja tegevustele, sest need on olulised vahendid rändetaustaga noorte ja noorte liikuvate ELi kodanike sotsiaalseks kaasamiseks;

33.

arendama välja haridus- ja koolitussüsteeme ning andma õpetajatele vajalikke koolitusi ja oskusi, mis vastaksid iga õppija individuaalsetele vajadustele, sealhulgas andma rändetaustaga noortele paremat tuge õppimiseks;

34.

edendama noorte liikuvate ELi kodanike ja rändetaustaga noorte keelteoskust ning toetama nende elukohariigi ametliku riigikeele / ametlike riigikeelte omandamist, selleks et neil oleks võimalik hankida teadmisi ja osaleda täiel määral hariduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset laadi tegevustes;

35.

tegema koostööd noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonidega, sealhulgas rändetaustaga noorte organisatsioonidega ligipääsetavate vastastikuse õppimise tegevuste väljatöötamisel, propageerimisel ja toetamisel, eesmärgiga suurendada vastastikust austust, sallivust ja kultuuridevahelist mõistmist;

36.

edendama sotsiaalset kaasatust infoühiskonnas, näiteks rändetaustaga noorte meediaoskuse parandamise teel;

37.

toetama noori liikuvaid ELi kodanikke ja rändetaustaga noori haridus- või koolitussüsteemist tööle üleminekul ning tagama kõigile noortele võrdse juurdepääsu noortegarantii kavadele liikmesriikide õigusaktide ja teenuste kohaselt;

38.

toetama noorte liikuvate ELi kodanike ja rändetaustaga noorte osalemist otsustusstruktuurides ning suurendama nende tõhusat osalemist neid mõjutavates poliitikates ja programmides ning nende panust kõnealustesse poliitikatesse ja programmidesse;

39.

toetama suhete loomist ja ergutama strateegiliste partnerluste rajamist noorteorganisatsioonide, sealhulgas rändetaustaga noorte organisatsioonide, kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste ning erasektori vahel, et korraldada mitmekesisust tunnistavaid ja kaasamist edendavaid noorte juhitavaid projekte ja üritusi;

40.

kaasama kõiki noori neid mõjutavate poliitikameetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse;

41.

analüüsima rändetaustaga noorte naiste ja meeste olukorda, mis erineb tulenevalt nende soost, ning kehtestama meetmeid võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks;

42.

tunnistama tähtsat rolli, mis on kohalikul ühiskonnal rändetaustaga noorte toetamises, mille eesmärk on suurendada formaalhariduse ning mitteformaalse ja informaalse õppe ja arenguvõimaluste abil rändetaustaga noorte teadmisi, oskusi ja pädevusi;

43.

kasutama optimaalselt ära Euroopa kodanike aastat 2013, et keskenduda noorte liikuvate ELi kodanike liikuvusele ja täielikule osalemisele Euroopa ühiskonnas, ja suurendama noorte liikuvate ELi kodanike ja rändetaustaga noorte teadmisi nende õigustest ja vastutusest seoses ühtsuse ja vastastikuse mõistmise edendamisega;

44.

edendama sektoritevahelist koostööd ja sünergiat mitmesuguste sidusrühmade vahel, kes tegelevad riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil rändeküsimustega;

45.

toetama programme ja tegevusi, mis lihtsustavad juurdepääsu tööhõivele ja suurendavad noorte liikuvate ELi kodanike ja rändetaustaga noorte tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kutsenõustamist ning teavet töö-, haridus- ja koolitusvõimaluste kohta;

46.

uurima võimalusi rändetaustaga noortele teabe jagamise ja nõustamisteenuste osutamiseks, et pakkuda noorte vajadusi arvestavat ja uudset teavet ning nõustamist nii isiklike kohtumiste käigus kui ka interneti vahendusel;

47.

julgustama ja toetama koostööd noorteorganisatsioonide, sealhulgas rändetaustaga noorte organisatsioonide ja meedia vahel rändetaustaga noortest erapooletu kuvandi levitamisel, eesmärgiga edendada ühiskonda kaasamist;

48.

tervitama kavandatud, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist käsitleva nõukogu soovituse vastuvõtmist ning tunnistama teiste seas noorteorganisatsioone kui rändetaustaga noorte jaoks elulise tähtsusega mitteformaalse ja informaalse õppimise peamisi pakkujaid;

49.

tegema jõupingutusi tagamaks, et ELi järgmise põlvkonna programmid ja muud noortele suunatud vahendid oleksid ligipääsetavad ja kohandatud kõigi noorte vajadustele vastavaks, ning suurendama toetust ja rahastamist kõigil tasanditel noortega seotud tegevustele, mis käsitlevad sotsiaalsest kaasatust ja kulutuuridevahelist dialoogi ELi ja kolmandate riikide noorte vahel;

50.

edendama häid tavasid seoses noorte liikuvate ELi kodanike ja rändetaustaga noorte sotsiaalse kaasamisega, tuginedes asjakohastele uurimustele, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse poliitikaaruandele vähemate võimalustega noorte IKT kasutamise võimaluste kohta ja uurimusele „Noorsootöö väärtus”, milles kaardistatakse erinevaid noorsootöö tegevusi ja nende väärtust noortele ELis;

51.

suurendama sünergiat asjakohaste poliitikameetmete vahel, eelkõige tugevdama seost ELi noorsoostrateegia ja strateegia „Euroopa 2020” prioriteedi „Kaasav majanduskasv” vahel;

52.

koguma uusi andmeid ja teadmisi rändetaustaga noorte ja noorte liikuvate ELi kodanike osaluse ja sotsiaalse kaasatuse teema kohta.

19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/20

1.

ELi toimimise lepingu artikli 165 kohaseid ELi volitusi Euroopa mõõtme arendamiseks spordis ja spordiküsimuste edendamiseks;

2.

20. mail 2011 vastu võetud Euroopa Liidu spordialast töökava (2011–2014), (1) milles seati kõrgeks prioriteediks töö tegemine tõenditel põhineva spordipoliitika suunas ning millega loodi spordistatistika ekspertide rühm, keda volitati soovitama viise, kuidas täiendavalt edendada andmete kogumist spordivaldkonnas, tuginedes käimasolevale tööle;

3.

komisjoni 7. juuli 2007. aasta valget raamatut spordi kohta (2) ja komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis”, (3) milles rõhutati tõenditel põhineva kindla aluse tähtsust spordipoliitika kujundamisel, sealhulgas kogu ELi hõlmavaid võrreldavaid andmeid spordi sotsiaalsete ja majanduslike aspektide kohta, ning milles esitati konkreetseid tegevusi kõnealuse vajadusega tegelemiseks;

4.

ELi tasandil spordistatistika valdkonnas toimuvat liikmesriikidevahelist struktureeritud koostööd, millele komisjon kaasa aitab ja mis on toimunud alates 2006. aastast ning mille tulemusel on töötatud välja spordi majandusliku tähtsuse mõõtmiseks ühine metoodika, mis põhineb ELis heaks kiidetud definitsioonil („spordi Vilniuse definitsioon”), ja spordi satelliitkontod (4) mitmes liikmesriigis;

5.

komisjoni poolt 2010. ja 2011. aastal algatatud ja kogu ELi hõlmavaid uuringuid, mis käsitlevad vastavalt spordi panust ELi majanduskasvu ja tööhõivesse ning ELi võimalikku tulevast spordiseire funktsiooni (5);

6.

23. märtsil 2011 Brüsselis toimunud esimest ELi spordistatistika konverentsi, kus kinnitati paremate ja võrreldavamate spordiandmete tähtsust (6);

1.

praegune finants- ja majanduskriis mõjutab oluliselt riiklikke kulutusi kogu ELis, mille tagajärjel suunavad paljud liikmesriigid oma vahendid majanduskasvu ja töökohti loovatesse poliitikavaldkondadesse;

2.

kuigi eri tasanditel on tehtud teadusuuringuid spordi majandusliku mõju kohta, ei ole tulemused üldiselt riikide vahel võrreldavad. Praegu leiab üha rohkem tõestust, et sport annab olulise panuse Euroopa majandusse ning on majanduskasvu ja tööhõive oluline edendaja, (7) tagades samas sotsiaalse ühtekuuluvuse, heaolu ja pehmete oskuste arendamise, (8) andes seega selge panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse;

3.

hiljutise kogu ELi hõlmava uurigu kohaselt moodustab sport 1,76 % kogu üldisest lisaväärtusest ELis (9). Kui mitmekordistavad mõjud arvesse võtta, ulatub spordi osakaal isegi kuni 2,98 protsendini kogu üldisest lisaväärtusest ELis. Lisaks on spordisektori majanduskasv osutunud tööjõumahukaks, mida näitab see, et spordil on suurem osakaal ELi üldises tööhõives (ulatudes 2,12 protsendini) kui kogu lisaväärtuses. Võttes arvesse selle ebaproportsionaalselt suurt tööjõumahukust, on spordil oluline roll tööhõive kindlustamisel;

4.

spordiga seotud erineva teabe kogumine ja selle kasutamine poliitika kujundamises võib parandada spordipoliitika kvaliteeti. Seoses sellega leitakse, et spordi satelliitkontod on väärtuslik vahend tõendite kogumiseks spordipoliitika kujundamise jaoks. Mõnes liikmesriigis on tehtud suurepäraseid edusamme spordi majandusliku tähtsuse mõõtmisel spordi satelliitkonto loomise kaudu riiklikul tasandil;

5.

tõhustatud koostööd spordialaste teadmiste taseme parandamiseks ELis saab kõige paremini saavutada teadlaste, spordisektori, spordiliikumise ning riiklike ja Euroopa ametiasutuste, sealhulgas statistikaametite vahelise sektoriülese koostöö kaudu;

6.

Eurobaromeetri uuringud on osutunud kasulikuks vahendiks, millega võrrelda liikmesriikide seas erinevate spordipoliitikate tulemuste suundumusi aja jooksul; need ei saa aga asendada usaldusväärseid statistilisi andmeid, mida Eurostat annab Euroopa statistikasüsteemi kaudu;

7.

spordistatistika ekspertide rühm on oma volitustega kooskõlas töötanud välja esimese väljundite kogumi (10) spordi tugevama tõendibaasi teatud aspektide kohta. See sisaldab:

8.

spordipoliitika kujundamise parandatud tõendibaasi väljatöötamisel tuleb võtta arvesse finants- ja majanduskriisist tulenevaid eelarvepiiranguid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil;

1.

jätkata edusamme spordi satelliitkontode vabatahtlikul väljatöötamisel olemasolevate metoodiliste vahendite abil, kasutades olemasolevaid koostööstruktuure ELi tasandil ning püüdes kaasata asjaomaseid valitsusstruktuure, sealhulgas riiklikke statistikaameteid;

2.

innustada ja toetada algatusi, mille eesmärk on parandada sporti käsitleva teabe ja spordiandmete, sealhulgas olemasolevate riiklike andmete kogumist ja levitamist tõenditel põhineva spordipoliitika tugevdamise vahendina;

1.

parandama tõendibaasi seoses spordi sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega ELis ja liikmesriikides, näiteks kõnealuste teemade kaasamise teel Euroopa statistikaprogrammi (2013-2017) ja järgnevatesse iga-aastastesse statistika tööprogrammidesse;

2.

püüdma parandada asjaomaste institutsiooniliste spordi- ja statistikastruktuuride vahelist koostööd ELi tasandil ja liikmesriikides, et parandada teadlikkust usaldusväärsete ja võrreldavate spordiandmete vajadusest;

3.

võttes arvesse olemasolevaid tõendeid, edendama laiemat mõistmist spordi olulisest rollist nii majanduskasvu, tööhõive ja oskuste arendamise kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse edendajana nii riikliku ja piirkondliku poliitika kujundamise kui ka strateegia „Euroopa 2020” kontekstis;

1.

kaaluma kõnealuses valdkonnas tehtud eelneva töö alusel olemasolevate ja tulevaste ELi rahastamisvahendite kasutamist riiklike jõupingutuste toetamiseks spordi satelliitkontode väljatöötamisel;

2.

edendama spordi tõendibaasi tugevdamist, toetades eelkõige kõnealuses valdkonnas tehtud eelneva töö alusel riiklikke jõupingutusi spordi satelliitkontode väljatöötamisel ning parimate tavade jagamist ELi tasandil, et mõõta empiiriliselt spordi panust majanduskasvu ning kaitsta ja suurendada tööhõivet Euroopas;

19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/22

1.

20. mail 2011. aastal vastu võetud Euroopa Liidu spordialast töökava (2011–2014), (1) millega määratleti tervist tugevdav kehaline aktiivsus ELi tasandil toimuva spordialase koostöö prioriteetse teemana ning loodi spordi, tervise ja osalemise eksperdirühm, kelle ülesandeks on uurida võimalusi tervist tugevdava kehalise aktiivsuse ja rohujuure tasandi spordis osalemise edendamiseks;

2.

komisjoni 7. juuli 2007. aasta valget raamatut spordi kohta, (2) milles rõhutati kehalise aktiivsuse tähtsust ja sätestati kava, mille kohaselt esitab komisjon 2008. aasta lõpuks suunised kehalise aktiivsuse kohta, ning komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis”, (3) milles tunnistati, et spordil on tähtis koht kõikides üldistes poliitikameetmetes, mille eesmärk on kehalise aktiivsuse suurendamine, ning kutsuti üles jätkama edusammude tegemist riiklike juhendite, sealhulgas läbivaatamis- ja koordineerimisprotsessi väljatöötamisel;

1.

ELi spordiministrite 2008. aasta novembris toimunud mitteametliku kohtumise eesistujariigi järeldustes heaks kiidetud ELi kehalise tegevuse suuniseid, millega innustatakse rakendama valdkondadevahelisi poliitikaid kehalise aktiivsuse edendamiseks kogu rahvastiku seas, olenemata ühiskonnaklassist, vanusest, soost, rassist, rahvusest ja kehalisest võimekusest (4);

1.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tegi hiljuti kindlaks, et ebapiisav kehaline aktiivsus on tähtsuselt neljas riskifaktor ülemaailmse enneaegse suremuse ja haigestumise taga (5);

2.

kehaline aktiivsus on üks tõhusamaid viise mittenakkuslike haiguste ennetamiseks ja rasvumise vastu võitlemiseks (6). Lisaks on üha enam tõendeid selle kohta, et kehalise aktiivsuse ning vaimse tervise ja kognitiivsete protsesside vahel esineb positiivne seos (7). Vähesel kehalisel aktiivsusel on kahjulik mõju mitte üksnes inimeste tervisele, vaid ka tervishoiusüsteemidele ja majandusele tervikuna, kuna sellega kaasnevad märkimisväärsed otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud (8). Ennetustegevuse, ravi ja taastumisega seotud kasust tulenevalt on kehaline aktiivsus kasulik igas vanuses ning eelkõige Euroopa elanikkonna vananemist ja igas vanuses hea elukvaliteedi säilitamist silmas pidades;

3.

kuna teadlikkus tervist tugevdava elukestva kehalise aktiivsuse olulisusest on suurenenud, on erinevatel tasanditel tõhustatud kehalise aktiivsuse edendamist, kasutades selleks erinevaid strateegiaid, poliitikaid ja programme. Mõnes ELi liikmesriigis on tehtud olulisi jõupingutusi, et võimaldada kodanikel suurendada kehalist aktiivsust ning innustada neid seda tegema. Kehalist aktiivsust edendav ja spordisektori osalusel teostatav teadlikkuse parandamine võib olla kasulik vahend kodanike teavitamiseks;

4.

üldiselt peab tõdema, et kehalise aktiivsuse soovitusliku taseme saavutanud ELi kodanike osakaal ei ole viimastel aastatel suurenenud; mõnes riigis kehalise aktiivsuse tase hoopis langeb (9). Kehalise aktiivsuse praegune madal tase on ELi ja selle liikmesriikide jaoks suur probleem nii tervisealasest, sotsiaalsest kui ka majanduslikust perspektiivist;

5.

kehalise aktiivsuse tulemuslik edendamine, mille tagajärjel kehaline aktiivsus suureneb, peab kaasama erinevaid sektoreid, nagu on sätestatud alltoodud punktis 6, sealhulgas spordisektorit, võttes arvesse, et sporditegevus ja sport kõigile on kehalise aktiivsuse ühed olulisemad allikad;

6.

Euroopa Liidu kehalise tegevuse suunised loovad hea aluse, et anda hoogu kehalist aktiivsust edendavatele sektoritevahelistele poliitikatele, eelkõige spordi, tervise, hariduse, keskkonna, linnaplaneerimise ja transpordi valdkondades, andes liikmesriikidele juhiseid tervist tugevdava kehalise aktiivsuse alaste riiklike strateegiate väljatöötamisel;

7.

mõned liikmesriigid juba rakendavad kõnealuseid suuniseid või nende teatavaid aluspõhimõtteid oma riiklikes poliitikates ja strateegiates. Liikmesriikide lähenemisviisid on siiski väga erinevad ning suunistes ette nähtud tervist tugevdava kehalise aktiivsuse poliitika rakendamist on võimalik veelgi parandada;

8.

spordi, tervise ja osalemise eksperdirühm määras oma volitustega kooskõlas kindlaks soovituslike meetmete kogumi, mis käsitleb tervist tugevdava kehalise aktiivsuse tõhusama edendamise konkreetseid aspekte. Need hõlmavad järgmist (10):

1.

jätkama edusammude tegemist kehalist aktiivsust edendavate strateegiate ja sektoritevaheliste poliitikate väljatöötamisel, võttes arvesse ELi kehalise tegevuse suuniseid ja nende aluspõhimõtteid;

2.

innustama ja toetama asjakohasel tasandil algatusi, mille eesmärgiks on edendada kehalist aktiivsust spordisektoris, näiteks erisuuniseid kehalise aktiivsuse alaste pakkumiste parandamiseks kohalikes spordiklubides, spordiorganisatsioonide poolt konkreetse spordiala raames algatatud eriprogramme ja sporti kõigile või fitness-klubide erimeetmeid, mida saaks kohaldada spordiliikumistes ja fitness-sektoris ning mis võiksid lihtsustada koostööd teiste sektoritega, eelkõige hariduse ja tervise valdkondades;

3.

julgustama aktiivsena vananemist toetava kehalise aktiivsuse rolli käsitlemist riiklikes spordipoliitikates ja -rahastamiskavades ning kaaluma sellest lähtuvalt projekte, mille eesmärk on edendada tervist tugevdavat kehalist aktiivsust eakate seas, võttes samas arvesse tegutsemissuutlikkuse erinevusi;

4.

edendama tihedamat koostööd spordi-, tervishoiu- ja muude sektorite vahel, tehes seda vastavalt vajadusele ja kooskõlas riikliku tervishoiusüsteemiga, võttes arvesse mõnes liikmesriigis kujundatud parimaid tavasid;

5.

kaaluma teadlikkuse parandamise ja teavitamise meetmete kasutamist nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, et suurendada kodanike huvi oma eluviisi aktiivsemaks muutmise vastu;

1.

tugevdama koostööd selliste poliitikavaldkondade vahel, mis Euroopa Liidu kehalise tegevuse suuniste kohaselt edendavad kehalist aktiivsust ning milleks on eelkõige sport, tervishoid, haridus, keskkond, linnaplaneerimine ja transport;

2.

tagama Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta (2012) kontekstis, et spordi, tervise ja osalemise eksperdirühma poolt välja töötatud aktiivsena vananemist toetava kehalise aktiivsuse põhimõtteid võetakse vajaduse korral arvesse poliitiliste järelmeetmete võtmisel kõnealuse aasta ja sporti kõigile käsitlevate riiklike strateegiate puhul;

3.

parandama tõendusmaterjale, millel põhinevad poliitikad, mis on välja töötatud eesmärgiga edendada ELis ja selle liikmesriikides tervist tugevdavat kehalist aktiivsust ja spordis osalemist, näiteks lisades kehalise aktiivsuse Euroopa 2013.–2017. aasta statistikaprogrammi;

1.

esitama ettepaneku, mis käsitleb nõukogu soovitust tervist tugevdava kehalise aktiivsuse kohta, võttes seejuures arvesse kõnealuses valdkonnas eelnevalt tehtud tööd, eelkõige Euroopa Liidu kehalise tegevuse suuniseid, ning kaaluma võimalust lisada oma ettepanekusse piiratud järelevalveraamistik, milles sisalduvate piiratud näitajate abil hinnatakse edusamme ning mis põhineb võimalikult suures ulatuses kättesaadavatele andmeallikatele, mis on kindlaks määratud spordi, tervise ja osalemise eksperdirühma poolt;

2.

tegema korrapäraselt sporti ja kehalist aktiivsust käsitlevaid uuringuid ning võtma ELi tulevastes teadusprogrammides arvesse tervist tugevdava kehalise aktiivsuse alaseid teadusuuringuid;

3.

edendama ja toetama tervist tugevdava kehalise aktiivsuse ja spordis osalemise alaste parimate tavade vahetamist ELis, toetades muu hulgas ELi asjakohaste rahastamisskeemide ja programmide kaudu projekte ja nende tulemuste levitamist. Parimate tavade jagamine võiks olla seotud järgmisega:

4.

kaaluma võimalust hakata korraldama iga-aastast Euroopa spordinädalat (võttes arvesse selle korralduslikke ja finantsaspekte), mille abil edendataks kehalist aktiivsust ja spordis osalemist kõikidel tasanditel, võttes seejuures arvesse samalaadseid riikide algatusi ja tehes koostööd asjaomaste spordiorganisatsioonidega. Selline nädal peaks tuginema käimasolevatele teadlikkuse parandamise kampaaniatele, võttes seejuures arvesse nende elluviimisel saadud kogemusi ja lisaväärtust, ning kasutada tuleks 2009. aasta spordialaste ettevalmistavate meetmete abil rahastatud seonduvate projektide tulemusi ning samuti nende projektide tulemusi, mida rahastati 2012. aasta spordialase teadlikkuse suurendamise alaste ettevalmistavate meetmete raames seonduvate projektikonkursside kaudu.