28.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 357/1

(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) on nõukogu määrusega (EÜ) nr 954/2006 (2) kehtestanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Meetmetega kehtestati 24,1 protsendine väärtuseline dumpinguvastane tollimaks individuaalselt nimetatud Venemaa eksportivate tootjate impordi suhtes, kõikide teiste Venemaa äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 35,8 %. Praeguse läbivaatamise uurimise käigus vaadeldava äriühingute grupi OAO TMK (edaspidi „TMK grupp” või „taotluse esitaja”), kuhu kuuluvad äriühingud OAO Volzhsky Pipe Plant, OAO Taganrog Metallurgical Works, OAO Sinarsky Pipe Plant ja OAO Seversky Tube Works, suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks oli 35,8 % (st jääktollimaks).

(2)

Pärast seda kui TMK grupi puhul korraldati algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt vahepealne läbivaatamine (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimine”) muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 812/2008 (3) Venemaalt pärit teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtinud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu TMK grupi jaoks 27,2 protsendile.

(3)

Pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „aegumise läbivaatamisega seotud uurimine”) jättis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 (4) jõusse määrusega (EÜ) nr 954/2006 Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(4)

Seega kehtivad praegu rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 kehtestatud meetmed. TMK grupi, kuhu kuuluvad äriühingud OAO Volzhsky Pipe Plant, OAO Taganrog Metallurgical Works, OAO Sinarsky Pipe Plant ja OAO Seversky Tube Works, suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks on 27,2 %.

(5)

14. oktoobril 2011 avaldas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (5) Venemaalt pärit teatavate rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta.

(6)

Läbivaatamine, mis piirdus dumpingu uurimisega, algatati pärast seda, kui TMK grupp esitas selleks põhjendatud taotluse. Taotluses esitas taotluse esitaja esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole kahjustava dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(7)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(8)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku, millele taotluse esitaja vastas ettenähtud tähtaja jooksul.

(9)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ulatuse kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud korraldati taotluse esitaja valdustesse ning temaga seotud kaubandusettevõtjate ZAO TMK Trade House (Moskva), TMK Warehouse Complex LLC (Lõtkarino), TMK Europe GmbH (Köln), TMK Italia s.r.l. (Lecco) and TMK Global S.A. (Genf) juurde.

(10)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(11)

Vaatlusalune toode on sama, mis on määratletud rakendusmääruses (EL) nr 585/2012, millega kehtestati praegu kohaldatavad meetmed, st Venemaalt pärit rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torud, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (6) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla (edaspidi „vaatlusalune toode” või „õmblusteta torud”).

(12)

Nagu esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks tehti, kinnitas ka käesolev uurimine, et Venemaal toodetud ja liitu eksporditud tootel, Venemaal toodetud ja omamaisel turul müüdaval tootel ja liidus liidu tootjate toodetud ja nende müüdaval tootel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusviisid. Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Kodumaisel turul toimus müük seotud äriühingute ZAO TMK Trade House ja TMK Warehouse kaudu, kes müüsid toodet edasi Venemaa sõltumatutele klientidele.

(14)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline, võrreldes tema liitu toimuva ekspordi müügi kogumahuga, st kas vaatlusaluse toote sellise müügi kogumaht esindas vähemalt 5 % liitu toimunud ekspordi müügi kogumahust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine müük oli tüüpiline kõigi eksportivate tootjate puhul.

(15)

Lisaks uuriti seda, kas iga eksportivate tootjate omamaisel turul müüdava samasuguse toote tooteliigi müük on piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui taotleja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 uuriti seejärel, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib öelda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(17)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(18)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna põhjal, mida väljendati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(19)

Muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide (st nende, mille omamaine müük jäi alla 5 % liitu suunatud ekspordi müügist või mida omamaisel turul ei müüdudki) normaalväärtus arvutati tooteliigi tootmiskulude alusel, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Omamaise müügi olemasolu korral kasutati selleks vaatlusaluste tooteliikide puhul omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingutest saadud kasumit tooteliigi kohta. Kui omamaine müük puudus, kasutati keskmist kasumit.

(20)

Tootmiskulude, ja eelkõige gaasiga seotud energiakulude puhul uuriti, kas hind, mida eksportivad tootjad gaasi eest maksid, peegeldas gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

(21)

Tehti kindlaks, et gaasihind, mida eksportivad tootjad siseturul maksid, oli ligikaudu üks kolmandik Vene maagaasi ekspordihinnast. Seejuures näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaised gaasihinnad on reguleeritud hinnad, mis jäävad tunduvalt madalamaks maagaasi hindadest reguleerimata turgudel. Seetõttu, kuna gaasihinnad ei peegeldunud eksportivate tootjate aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna Venemaa omamaise turu piisavalt tüüpilist moonutamata gaasihinda ei olnud võimalik leida, peeti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt asjakohaseks võtta kohanduse aluseks teave muude tüüpiliste turgude kohta. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ja seda kohandati kohalike jaotushindade järgi. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hindades kulud mõistlikult kajastuvad, ning seega võib seda käsitada kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(22)

Pärast avaldamist väitis TMK grupp, et gaasi hinna kohandus on vastuolus algmääruse artikli 2 lõikega 5 ning WTO AD kokkuleppe punktiga 2.2.1.1. Nagu märgitud põhjenduses 21, tehti kindlaks, et gaasihind, mida maksab TMK grupp omamaisel turul, on ligikaudu üks kolmandik Vene maagaasi ekspordihinnast. Kuna gaasihinnad ei peegeldunud asjakohaselt eksportivate tootjate aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt korrigeerida. TMK grupi väidet peeti põhjendamatuks ning seda ei kinnitanud tõendusmaterjalid, mistõttu see lükati tagasi.

(23)

Tuleb märkida, et TMK grupi esitatud andmetes ei kajastatud vaatlusaluse toote ekspordi koguseid täies ulatuses, sest TMK grupp leidis, et kõnealused õmblusteta torud tuleb uurimisest välja jätta. Komisjoni talitustele näidati kohapealse kontrollkäigu ajal näiteid nende toodete ristlõigetest (enne ja pärast toote töötlemist), mis väidetavalt vaatlusaluse toote määratluse alla ei kuulu. Seda ei saanud siiski vaieldamatuks tõendiks lugeda.

(24)

Pärast asjaolude uurimist siiski leiti, et need õmblusteta torud kuuluvad toote määratluse alla. Seega võeti dumpingu arvutamisel vastavaid eksporditehinguid arvesse.

(25)

9. novembril 2012 vastutava isiku juhatusel toimunud ärakuulamisel teatas TMK grupp, et nad soovisid eelkõige tegelda klassifitseerimise küsimusega, mis tõstatati avaldamisdokumendis, mis nende arvates tõi kaasa dumpingumarginaali tõusu ligikaudu 13–14 %. TMK grupp avaldas imestust, et selliseid tooteid loetakse uurimise alla kuuluvaks ning kordas, et neid ekspordikoguseid ei teatatud sellepärast, et tegemist oli „torutoorikutega” (nimetatud ka „õõnesprofiilideks”), mis ei ole seega torud ega kuulu TMK grupi arvates tootevalikusse. Nad väitsid ka seda, et kõnealust küsimust käsitlesid komisjoni talitused oma kontrollkäigul väga pinnapealselt. Sellega seoses märgitakse, et TMK grupp ise teatas ühes 31. augustil 2012 saadetud dokumendis, et „küsimusega, kas nn torutoorikuid, mis kuuluvad CN-koodi 7304 59 10 alla, tuleks lisada uurimise tootevalikusse, tegeldi uurimise käigus laiaulatuslikult. Tegelikult on nii Euroopa terastorude liidul (ESTA) kui ka TMK grupil olnud mitmel korral palju võimalusi sellel teemal oma seisukohti esitada. Komisjoni talitused palusid TMKga seotud importijatel täita küsimustiku lisa ning kontrollisid teavet, mida nad said kohapeal kontrollkäigul asjaomast teavet kogudes. Väide, et komisjoni talitused tegelesid selle küsimusega uurimise ajal „pinnapealselt” ning et kõnealused tooted kuulusid tootevalikusse, ei ole õige ja lükati seega tagasi.

(26)

Siis teatas TMK grupp, et nende ekspordikoguste lisamine on õigusvastane ja õigustamatu, kuna komisjoni talitused ei ole suutnud tõendada, et torud ei ole töötlemata ning järeldus, et need nn torutoorikud on pooltöödeldud tooted, ei ole põhjendatud.

(27)

Esiteks meenutatakse, et CN-koodidega 7304 39 10 ja 7304 59 10 kaetud tooted on rauast või terasest (v.a malmist) töötlemata, sirged, ühtlase seinapaksusega õmbluseta torud ja õõnesprofiilid, kasutamiseks üksnes teistsuguse ristlõike ja seinapaksusega torude valmistamiseks. Alamrubriikide 7304 39 10 ja 7304 59 10 selgitavas märkuses väidetakse, et õmblusteta terastorusid valmistatakse tavaliselt „õõnes- ja kuumvaltsimise või õõnesvaltsimise ja kuumtõmbamisega; tavaliselt nimetatakse neid torutoorikuteks. Need on mõeldud teistsuguse kuju ja seinapaksusega torude valmistamiseks, mille mõõtmete täpsus on suurem. Tollile esitamisel peavad neil otsad olema eelnevalt lõigatud ja kraadid eemaldatud, kuid muul viisil viimistlemata. Nende välis- ja sisepinnad on töötlemata ja lõõmutustagi eemaldamata. Torusid ei ole õlitatud, tsingitud ega värvitud.” Pärast selliste TMK grupi ja ESTA esitatud väidete kaalumist otsustati mitme kontrollkäikudel kohapeal saadud dokumendi (klientide tellimused ja tootekirjeldused, äriühingute vahelised lepingud, seotud importijate esitatud arved, standardi ISO 9809-1 kirjeldus) alusel, et need on tõepoolest pooltöödeldud torud selles mõttes, et nad peavad vastama teatud nõuetele ja tootekirjeldustele, nagu näiteks „eriti kvaliteetsed SS kuumtöötlusega torud silindrite valmistamiseks, terasest 34CrMo4 vastavalt normidele UNI EN 10083-1 ja DIN 1629 „lõõmutatud ja töötlemata” ning „siledate otstega”, tellimuses täpsustatud mõõtmetega.” Klientide tellimustes on esitatud veel teisi nõudeid, nagu ultraheliuuring varjatud puuduste avastamiseks, paksuse kontrollimine, ovaalsuse ja sirgsuse nõuded, mis samuti viitavad torude töötlemisele, nii et tegemist ei ole siiski torutoorikutega.

(28)

TMK grupp väitis, et asjaomaste CN-koodide ega selgitavate märkuste juures ei ole nõudeid „lõõmutatud ja töötlemata” ning „siledate otstega”, et määrata, kas toru on töötlemata. Selle kohta märgitakse, et pealkirjades ja asjaomastes selgitavates märkustes ei leidu alati kõikide toote omaduste täielikku loetelu. Selliste toodete puhul, nagu kõnealused tooted, millel esineb mitmele tootele omaseid omadusi, toimub klassifitseerimine imporditavate toodete kõige tähtsamate omaduste alusel. Kuigi need omadused ei ole esitatud asjaomaste CN-koodide ja selgitavate märkuste tekstis, on need ikkagi olulised omadused, mille alusel hinnata, kas kõnealust tüüpi toodet saab või ei saa lugeda töötlemata tooteks, mis kuulub CN-koodide 7304 39 10 ja 7304 59 10 alla.

(29)

TMK grupp väitis, et kõnealused torud ei ole lõõmutatud, sest neile ei tehtud kuumtöötlust, nagu on kirjutatud materjali tõendis. Selle kohta märgitakse, et tellija on hankekirjelduses esitanud vastuolulist teavet, kuna seal osutatakse kuumtöötlusele. Hankekirjeldusele on osutatud teistes dokumentides, nagu TMK väljaantud tootja tõend ning TMK grupi ja selle sõltumatu tellijaga sõlmitud lepingu tootekirjelduses.

(30)

Märgiti, et äriühingute vahelistes lepingutes, mis TMK grupp esitas kohapeal toimunud kontrollikäigu ajal, kuulusid need tooted teise CN-koodi alla (meetmetega seotud), kuid hiljem muudeti see CN-koodiks, mis ei olnud meetmetega seotud (ka uurimisperioodi ajal), kuigi kättesaadava teabe kohaselt ei toimunud kliendi tellimuses ega tootekirjelduses mingeid muudatusi. TMK grupp väitis, et selline CN-koodi muutmine ei ole asjakohane, sest kohaldatavate klassifitseerimisreeglite seisukohast on olulised toodete omadused nende importimisel liitu. Toote omadused importimisel liitu on tähtsad, kuid TMK grupp ei eita, et nad klassifitseerisid toote tüübid meetmete alla kuuluvaks enne klassifikatsiooni muutmist isegi ilma mingite muudatusteta tootekirjelduses. Seda peetakse üheks selliseks asjaoluks, mille põhjal võib teha järelduse, et asjaomased tootetüübid kuuluvad uurimise alla.

(31)

Märgiti veel seda, et sõltumatu kliendi ostu tootekirjeldus osutab selgelt pooltöödeldud tootele, mitte torutoorikutele või õõnesprofiilidele. Viimase punkti kohta väitis TMK, et toote klassifitseerimise seisukohast ei ole mingit tähtsust sellel, kuidas klient toodet kirjeldab. Selle kohta märgitakse, et kliendi esitatud tootekirjeldusel on sel määral tähtsust, et klient ilmselt teab, millised on toote nõuded, kui ta teeb tellimust. Seega on kaheldav väide, et kliendi tootekirjeldus ei ole üldse asjakohane.

(32)

Järelikult peavad kuumtöötlusega valmistatud õmblusteta terastorud niisuguste silindrite valmistamiseks vastama väga üksikasjalikele tehnilistele ja kvaliteedinõuetele ning olema täpsete mõõtmetega. Niisugused omadused on ilmselgelt vastuolus CN-koodide 7304 39 10 ja 7304 59 10 selgitavates märkustes nimetatud väitega „töötlemata”, mistõttu lükatakse tagasi TMK grupi märkus, et komisjon on mõistet „töötlemata” valesti mõistnud.

(33)

Vastupidiselt mitmele eelnevale väitele teatas TMK grupp, et neid tooteid müüdi sõltumatule kliendile mitte ainult ühe kasutamisviisi jaoks, silindrite tootmiseks, vaid neist võidi valmistada ka nn täppistorusid. Grupp teatas, et sõltumatu klient valmistas torutoorikutest kõigepealt külmvaltstorud (nn täppistorud) ja neist valmistas gaasisilindreid. Tuleb märkida, et see on vastuolus nii sellega, mida TMK grupp on varem väitnud ja ka sellega, mis ilmnes kontrollkäikude ajal kogutud dokumentidest. Eeltoodule vaatamata tuleb märkida, et see täiendav väide on uus väide, mis esitati hiljem ja seda ei ole tõendusmaterjaliga tõendatud. TMK grupp esitas tõendusmaterjali, millest väidetavalt ilmnes, et sõltumatu klient müüs ka täppistorusid. See tõendusmaterjal esitati uuringu väga hilises järgus ja ajavahemiku kohta, mis oli kaua aega pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu ning dokumendid olid seotud igat tüüpi külmvaltstoodete (torude) või sektsioonide võimaliku müügiga. Seetõttu lükati need vastuväited tagasi.

(34)

Suurem osa vaatlusaluse toote ekspordist liidus paiknevatele sõltumatutele tootjatele toimus kahe seotud kaubandusettevõtte, st Saksamaal paikneva TMK Europe GmbH ja Itaalias paikneva TMK Italia s.r.l.-i kaudu. Nimetatud ekspordi suhtes kehtinud ekspordihind määrati tegelikult makstud või makstava hinna alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9, st kasutades liidu esimese sõltumatu ostja poolt seotud äriühingule uurimisperioodil tegelikult makstud või makstavat hinda, mida kohandati, arvestades kõiki impordi ja edasimüügi käigus tekkinud kulusid ja kasumit.

(35)

Väheseid koguseid eksporditi otse liidus paiknevatele sõltumatutele klientidele. Ekspordihind nimetatud koguste puhul määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(36)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohandati nõuetekohaselt normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Selle põhjal tehti kohandused pakendamis-ja transpordikulude, laenukulude ja kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude osas.

(37)

TMK grupp taotles, et omamaisel turul ja ekspordiks müüdavate õmblusteta torude õiglase võrdluse tagamiseks võetaks arvesse õmblusteta torude teatavaid omadusi, mis näitavad terase kvaliteeti, keermestuse liiki ja pinnatöötlust.

(38)

Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (ESTA) väitis, et kõik taotlused toote määratluse või esialgsel uurimisel või sellele järgnenud läbivaatamisel kasutatud metoodika muutmiseks on vastuolus algmääruse artikli 11 lõikega 9 ja tuleks jätta arvestamata.

(39)

Selles osas leiti uurimise käigus, et TMK grupi tehtud taotlus ei mõjuta toote määratlust, vaid pigem võimaldab määrata täiendavaid omadusi, mis tagavad samu omadusi omavate õmblusteta torude õiglase võrdluse. Veel leiti, et need täiendavad omadused mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust.

(40)

Eelnevast lähtuvalt leiti, et taotlus on põhjendatud ja seega võeti eespool nimetatud omadusi arvesse.

(41)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 10 väitis TMK grupp, et toimunud tehingute (nn tarnitud, toll tasutud) puhul makstud tollimaksu ei tuleks ekspordihinna määramisel maha arvutada. TMK grupp väitis, et võrreldes viimase, 12 kuud kestnud ajavahemikuga, mil TMK grupi õmblusteta torude ekspordile liitu ei olnud veel dumpinguvastaseid tollimakse kehtestatud (1. juuli 2005 kuni 30. juuni 2006 või võrdlusperiood), peegeldus tollimaks nõuetekohaselt hindades, mida küsiti uurimisperioodil ja liidu hilisemates müügihindades.

(42)

Selles osas leiti, et esimestele sõltumatutele klientidele müümisel kehtinud hinnad tingimusega „tarnitud, toll tasutud” ei katnud kulusid ega ammugi mitte dumpinguvastaseid tollimakse, st need tehingud olid üldiselt kahjumlikud. Veel märgitakse, et kuigi sarnaste toodete hinnad kasvasid võrdlusperioodi järgselt umbes 30 %, kasvasid tooraine hinnad, mis moodustavad keskmiselt üle 50 % tootmiskuludest, samal ajavahemikul üle 70 %. Eelneva põhjal leiti, et ei ole esitatud piisavalt tõendeid, mis näitaksid, et tollimaks peegeldus nõuetekohaselt küsitud hindades.

(43)

Märgiti ka, et isegi juhul kui nõustutakse, et tollimaks peegeldus hilisemates müügihindades (mis nii ei olnud), on algmääruse artikli 11 lõikes 10 nõutud, et tollimaks peab kajastuma mõlemas, nii edasimüügi hinnas kui ka hilisemas müügihinnas.

(44)

Pärast järelduste avaldamist kordas TMK grupp vastuväiteid tollimaksu mahaarvamise kohta ekspordihindadest ja väitis, et tehtud gaasi hinna kohandused on tekitanud kahjumit, mis on väite esitaja arvates väiksemat suurusjärku, kuid ei esitanud mingeid tõendeid. TMK grupp jäi kindlaks oma seisukohale, et asjaolu, et tehasehinna tasandi ekspordihind peaks ületama tootmiskulu, ei ole õiguslikult pädev ning kordas arvamust, et ainuke uuritav nõue peaks olema see, kas makstud dumpinguvastane tollimaks väljendab edasimüügihinda, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt, kes ostsid tingimusel „tarnitud, toll tasutud”. Kuid hind tingimusel „tarnitud, toll tasutud”, mida küsiti esimeselt sõltumatult kliendilt, ei katnud kulusid ega ka dumpinguvastast tollimaksu, isegi mitte ilma gaasihinna kohanduseta, ja et toorme hind, mis on keskmiselt rohkem kui 50 % tootmiskuludest, kasvas samal ajavahemikul rohkem kui 70 %, nagu tõdetud põhjenduses 42, on selge, et TMK grupp ei ole esitanud vaieldamatuid tõendeid, mis näitaksid, et tollimaks väljendab tõepäraselt küsitud hinda või hilisemat müügihinda.

(45)

Eespool esitatu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi eraldi iga eksportiva tootja iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. TMK grupi jaoks määratakse kindlaks üks ühine dumpingumarginaal, selleks arvutatakse TMK gruppi kuuluvate eksportivate tootjate jaoks üks kaalutud keskmise dumpingu määr.

(47)

Selle põhjal on dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 29,6 %. Pärast järelduste teatavakstegemist osutas TMK grupp kahe selle grupi tootmisüksuste kohta tehtud dumpinguarvutuses ilmnenud vigadele. Need vead on parandatud ja TMK grupi uus kaalutud keskmine dumpingumarginaal on 28,7 %, mitte 29,6 %, nagu varem arvutatud.

(48)

Märgitakse, et see dumpingumarginaal on vastupidiselt läbivaatamise taotluses esitatud esmapilgul usutavatele tõenditele kõrgem, kui praegu TMK grupi impordi puhul kohaldatav tollimaks. Tollimaksu suurenemine tuleneb mitmest asjaolust. Esiteks osutasid läbivaatamise taotluses esitatud tõendid üksnes teatavatele tehingutele, mida sooritas kolmest eksportivast tootjast üks. Leiti, et mõned neist tehingutest ei olnud seotud vaatlusaluse tootega. Teiseks, nagu on eespool põhjenduses 23 märgitud, ei esitanud TMK grupp uurimise käigus andmeid mõne vaatlusaluse tootega tehtud eksporttehingu kohta. Lõpetuseks lükati tagasi TMK grupi väide, nagu oleks tollimaks kulu (vt põhjendusi 41–45). Kõik need asjaolud koos uurimise käigus kontrollitud asjaoludega tõid kaasa dumpingumarginaali suurendamise.

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas dumpingu olukorraga seoses muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(50)

TMK grupp märkis läbivaatamise taotluses, et esineb püsivat laadi muutunud asjaolusid, sest grupisiseselt on tehtud suuri struktuurimuutusi ja tootmisseadeid on oluliselt parandatud ning see on otseselt mõjutanud kulude struktuuri.

(51)

Uurimisel leiti, et TMK grupp on tõesti teinud märkimisväärseid investeeringuid, mis on suurendanud tõhusust ja tootmisvõimsust. Kuid kuna tooraine hind on tõusnud ja tootevalikus on järjest rohkem suurema lisandväärtusega tooteid, siis ei saanud tootmiskulude vähenemist kinnitada. Põhjenduses 50 osutatud parandused leiti olevat struktuurse iseloomuga ja on vähetõenäoline, et need lähemal ajal muutuvad.

(52)

Lisaks võeti arvesse hindade arenguid, mis toimusid uurimisperioodil toimunud ekspordil ELi mittekuuluvatesse riikidesse ja pärast uurimisperioodi toimunud ekspordil ELi. Leiti, et samasuguste toodete ekspordil ELi mittekuuluvatesse riikidesse oli hinnatase võrreldav samal ajal ELi toimunud eksportmüügi omaga. Mis puutub uurimisperioodi järgsesse ajavahemikku, siis leiti, et hinnad on veidi kõrgemad kui uurimisperioodil. See on kooskõlas rahvusvahelise hinnataseme suundumustega. Seega ei olnud märke ekspordihindade märgatavast kõikumisest lähemas tulevikus.

(53)

Arvestades uurimise tulemusi, leitakse, et on asjakohane muuta TMK grupi jaoks vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu 28,7 protsendile. Muudetud dumpinguvastane tollimaks tuleks sätestada arvutatud dumpingumarginaali tasemel, kuna see on madalam kui esialgses uurimises määratud kahjumarginaal.

(54)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada rakendusmääruse (EL) nr 585/2012 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi,

28.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 357/7

(1)

Portugal on komisjonile teatanud, et 2012. aastal halvenes Portugali piimatootjate olukord. Sellise halvenemise põhjuseks on nii söödahindade pidev tõus halbade ilmastikutingimuste tõttu, mis mõjutavad liidu ja maailma mõnda suuremat teraviljatarnijat, kui ka hindade langus, mille põhjustas sisenõudluse vähenemine Portugali tabanud majanduskriisi tõttu. Söödahinnad moodustavad olulise osa tootmiskuludest ning nende tõus mõjutab Portugali piimandussektorit otseselt, eelkõige vähendab see marginaali ja põhjustab ettevõtetele finantsraskusi 2012. aasta lõpus. See omakorda on põhjustanud erakorralise seisukorra piimandussektoris, mille tagajärjel on piimakarjakasvatajatel tõsiseid praktilisi ja eriomaseid probleeme, mida ei saanud ette näha sel ajal, kui oli aeg läbi vaadata 2012. aastaks nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 artikli 68 kohase toetuse saamiseks tehtud otsuseid vastavalt sama määruse artikli 68 lõikele 8.

(2)

Portugal soovib suurendada nende toetuste määra, mis on ette nähtud piimatootjate eritoetuse meetme raames, mida praegu rakendatakse määruse (EÜ) 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt, et aidata asjaomastel põllumajandustootjatel lähiajal toime tulla. Seepärast on Portugal esitanud taotluse, et tal lubataks läbi vaadata oma otsus eritoetuse rakendamise kohta 2012. aastal, et kehtestada määruse (EÜ) 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktide a ja v kohane toetus selle toetuse asemel, mida praegu rakendatakse sama määruse artikli 68 lõike 1 punktide a ja i kohaselt. Portugal kavatseb kasutada sellise muutmise tagajärjel saadavaid summasid selleks, et suurendada piimakarjakasvatajate toetuste määra määruse (EÜ) 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt rakendatava meetme raames.

(3)

Seepärast, ning võttes arvesse, et 2012. aasta eritoetuse rakendamise otsust ei ole enam võimalik määruse (EÜ) 73/2009 artikli 68 lõike 8 kohaselt läbi vaadata, on asjakohane teha nimetatud sättest erand, et võimaldada Portugalil muuta kõnealuseks aastaks rakendatud kava.

(4)

Samal põhjusel on asjakohane teha erand tähtajast, mis on komisjoni määruse (EÜ) nr 1120/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 50 lõikega 3 ette nähtud komisjoni teavitamiseks sellisest läbivaatamisest.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1120/2009 artiklile 44 kohaldatakse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad) (3) artikli 27 lõiget 4 mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktide a ja v kohase toetuse suhtes. Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 27 lõikega 4 koostoimes sama määruse IV lisaga on kehtestatud piirkonnale omaste ning põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalikku tõugu põllumajandusloomade kadumise künnise kindlaksmääramise kriteeriumid.

(6)

Portugali teatise kohaselt väheneb veisetõugude „Alentejena” ja „Mertolenga”, lambatõugude „Serra de Estrela” ja „Churros” ning kitsetõu „Serrana” populatsioon, kuna üha rohkem ristatakse või asendatakse kohalikke tõuge eksootiliste tõugudega, pannes need põllumajanduse jaoks kadumisohtu. Ent arvestades kohalike tõugude head kohanemisvõimet keskkonnaga, ilma loodusvarasid liigselt koormamata, on need tõud osa suure loodusväärtusega põllumajandus- ja karjandussüsteemist. Selleks et anda määruse (EÜ) 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktide a ja v kohast toetust, pidades silmas eesmärki hoida selliste loomade populatsioon asjakohasel tasemel, et säilitada nende geneetiline pärand, kaitstes samal ajal nende põllumajandustootjate õiguspäraseid ootusi, kes taotlesid 2012. aastaks artikli 68 lõike 1 punktide a ja i kohast toetust, on vaja teha erand määruse (EÜ) nr 1120/2009 artikli 44 lõikest 2 seoses piirkonnale omaste ning põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalikku tõugu põllumajandusloomade kadumise künnise kindlaksmääramise kriteeriumidega.

(7)

Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega) (4) artikli 12 lõike 1 punktide a ja e kohaselt peab ühtne taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, eelkõige asjaomast toetuskava ja põllumajandustootja kinnitust selle kohta, et ta on teadlik kõnealuse toetuskavaga seotud tingimustest.

(8)

Võttes arvesse, et määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 kohane eritoetus koosneb mitmest meetmest, millel on erinevad toetuskõlblikkuse kriteeriumid, peavad põllumajandustootjad ühtses taotluses osutama, millise erimeetme jaoks nad toetust taotlevad. Põllumajandustootjate olukorra parandamiseks veel 2012. aastal kavatseb Portugal käsitada 2012. aastal määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktide a ja i kohase toetuse saamiseks esitatud avaldusi avaldustena, mis on esitatud sama määruse artikli 68 lõike 1 punktide a ja v kohase toetuse saamiseks. Seepärast on vaja teha erand määruse (EÜ) No 1122/2009 artikli 12 lõikest 1.

(9)

Kuna kõnealused erandid käsitlevad aastat 2012, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

28.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 357/10

(1)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõikega 3 on liikmesriikidele, kes ei kohalda kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punkti c, antud võimalus kasutada teatavatel tingimustel riikliku reservi vahendeid. Kõnealuse artikli kohaldamisel võivad liikmesriigid suurendada põllumajandustootjatele määratavate toetusõiguste ühikuväärtust ja/või arvu. Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 (2) artikli 15 lõikele 1 tuleb määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 kohaldamisel esitada taotlused toetusõiguste jaotamiseks või suurendamiseks ühtse otsemaksete kava alusel liikmesriikide määratavaks kuupäevaks. See kuupäev ei või olla hilisem kui 15. mai, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puhul mitte hilisem kui 15. juuni.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikele 1 võib põllumajandustootja, kes taotleb toetust mis tahes pindalatoetuse kava alusel, esitada üksnes ühe ühtse taotluse aastas.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikele 2 tuleb ühtne taotlus esitada liikmesriikide määratavaks kuupäevaks, mis ei ole hilisem kui 15. mai, või Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puhul mitte hilisem kui 15. juuni.

(4)

Mõnesid suuremaid teraviljatarnijaid mõjutanud halbadest ilmastikutingimustest tuleneva pideva söödahindade tõusu tõttu on mitmes liikmesriigis halvenenud põllumajandusettevõtete majanduslik olukord ja 2012. aasta lõpus on neil tekkinud tõsised finantsraskused. Arvestades, et põllumajandusettevõtete majandusliku olukorra halvenemisel võivad olla ka pikaajalised ja laiaulatuslikumad tagajärjed, tuleks võimaldada liikmesriikidel kohaldada 2012. aasta suhtes määruse (EÜ) 73/2009 artikli 41 lõiget 3.

(5)

Kuna määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 15 lõike 1 kohaste taotluste esitamise tähtaeg toetusõiguste jaotamiseks või nende ühikuväärtuse suurendamiseks 2012. aastal riigireservist on juba möödas, siis on asjakohane võimaldada neil liikmesriikidel, kes soovivad kohaldada 2012. aasta suhtes määruse (EÜ) 73/2009 artikli 41 lõiget 3, kehtestada toetusetaotluste esitamiseks uus tähtaeg või suurendada toetusõiguste ühikuväärtust riigireservi arvelt.

(6)

Samuti on asjakohane teha asjaomaste liikmesriikide põllumajandustootjatele erand määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikest 1, mille kohaselt saab esitada üksnes ühe ühtse taotluse aastas.

(7)

Samuti on vaja teha erand määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikest 2 neile põllumajandustootjatele, kes soovivad kasutada määruse (EÜ) 73/2009 artikli 41 lõiget 3.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 12 lõikele 5 võivad liikmesriigid ühtse otsemaksete kava esimesel taotlusaastal või uute sektorite ühtsesse otsemaksete kavasse lisamise aastal teha määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklis 12 toetusõiguste kohta sätestatust erandeid, kui ühtse taotluse esitamiseks määratud viimaseks kuupäevaks ei ole toetusõigused veel lõplikult kehtestatud. On vaja sätestada samasugune erand seoses toetusõigustega, mida jaotatakse või mille ühikuväärtust suurendatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 põhjal, kui toetusõigused ei ole veel lõplikult kehtestatud.

(9)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1120/2009 (3) artikli 8 lõikele 1 võib toetusõigusi toetusteks deklareerida üksnes kord aastas põllumajandustootja, kelle valduses need on ühtse taotluse esitamise tähtpäeval. On asjakohane teha erand kõnealusest nõudest.

(10)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 lõikele 1 peavad deklareeritavad põllud, mis vastavad toetusõigusega seotud toetuskõlblikele hektaritele, olema põllumajandustootja kasutuses liikmesriigi määratud kuupäeval. See kuupäev ei või olla hilisem kui kõnealuses liikmesriigis toetusetaotluse muutmiseks määratud kuupäev.

(11)

Seoses toetusõigustega, mida jaotatakse või mille ühikuväärtust suurendatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 kohaldamisest tulenevalt, on vaja teha erand põllumajandustootjate kohustusest seoses kõnealuse määruse artikli 35 lõikes 1 sätestatud kuupäevaga.

(12)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikele 3 ei tehta I lisas loetletud toetuskavade alusel makseid enne, kui liikmesriigi poolt kõnealuse määruse artikli 20 kohaselt teostatav toetuskõlblikkuse tingimuste kontroll on lõpule viidud.

(13)

Liikmesriigi kontrollitavad toetuskõlblikkuse tingimused, mis on seotud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 41 lõike 3 kohase toetusõiguste jaotamise või ühikuväärtuse suurendamisega ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud erandi põhjal, võivad erineda neist toetuskõlblikkuse tingimustest, mida praegu kohaldatakse ühtse otsemaksete kava raames. Sellisel juhul takistaks uute toetuskõlblikkuse tingimuste kontrollimine määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõike 3 kohaselt maksete tegemist toetuskavade alusel, mis ei ole seotud kõnealuse määruse artikli 41 lõike 3 kohaldamisega, enne kui kõnealused uued toetuskõlblikkuse tingimused on kontrollitud. Sellise olukorra vältimiseks on vaja teha erand määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikest 3 seoses kõnealuse määruse artikli 41 lõike 3 kohase toetusõiguste jaotamise või ühikuväärtuse suurendamisega.

(14)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikele 2 tehakse makseid ajavahemikus 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini. Komisjon võib teha erandi kõnealusest sättest ja lubada teha ettemakseid enne 1. detsembrit. Selline erand on lubatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 776/2012, (4) mille kohaselt võivad liikmesriigid alates 16. oktoobrist 2012 teha 2012. aastal esitatud taotluste alusel teatavas ulatuses ettemakseid. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõike 3 kohane erand tuleks seepärast teha tagasiulatuvalt alates 16. oktoobrist 2012, et võimaldada maksete tegemist, nende toetuskavade alusel, mis ei ole seotud kõnealuse määruse artikli 41 lõike 3 kohaldamisega, eeldusel et toetuskõlblikkuse tingimused on kontrollitud.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud erandid on seotud kalendriaastaga 2012. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

28.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 357/13

(1)

Nõukogu võttis 15. veebruaril 2010 vastu otsuse 2010/96/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu võttis 28. juulil 2011 vastu otsuse 2011/483/ÜVJP (2), millega muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust veel üheks aastaks.

(3)

Uue nõukogu otsuse, millega muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust, vastuvõtmise viibimise tõttu on vaja viimatinimetatu kehtivust pikendada, et see hõlmaks ELi väljaõppemissiooni EUTM Somalia kohalolu Ugandas alates 1. jaanuarist 2013.

(4)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale käesoleva otsuse rakendamises ja seetõttu ka kõnealuse missiooni rahastamises.

(5)

ELi sõjalist missiooni tuleks täiendavalt pikendada,

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Rahastamiskord

1.   ELi sõjalise missiooni ühiseid kulusid hallatakse kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusega 2011/871/ÜVJP (millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA)) (3) (edaspidi „ATHENA”).

2.   ELi sõjalise missiooni ühiste kulude lähtesumma kuni 9. augustini 2011 on 4,8 miljonit eurot. ATHENA artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma protsent on 60 %.

3.   ELi sõjalise missiooni ühiste kulude lähtesumma ajavahemikul 9. augustist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 on 4,8 miljonit eurot. ATHENA artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma protsent on 30 %.

4.   ELi sõjalise missiooni ühiste kulude lähtesumma alates 1. jaanuarist 2013 on 0,05 miljonit eurot. ATHENA artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma protsent on 100 %.

2)

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   ELi sõjalise missiooni volitused lõpevad 31. jaanuaril 2013.”

28.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 357/15

(1)

19. novembri 2008. aasta otsusega (3) otsustas komisjon, et ei esita vastuväiteid erakorralise likviidsusabi suhtes ega teatavatele Dexia kohustustele antud tagatise suhtes (4). Komisjon leidis, et kõnealused meetmed on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivad abina raskustes oleva äriühingu päästmiseks, ning andis loa jätkata nende kohaldamist kuue kuu jooksul alates 3. oktoobrist 2008, täpsustades, et pärast selle ajavahemiku lõppemist peab komisjon hakkama abi hindama struktuurse meetmena.

(2)

16., 17. ja 18. veebruaril 2009 teatasid vastavalt Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburg (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”) komisjonile Dexia esimesest ümberkorralduskavast.

(3)

13. märtsil 2009 otsustas komisjon algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse Dexiale antud kogu abi suhtes (5).

(4)

30. oktoobri 2009. aasta otsusega (6) andis komisjon loa põhjenduses 1 nimetatud tagatise pikendamiseks 28. veebruarini 2010 või kuni komisjoni otsuseni Dexia abimeetmete ja ümberkorralduskava kokkusobivuse kohta.

(5)

9. veebruaril 2010 teavitasid asjaomased liikmesriigid komisjoni kavandatavatest lisameetmetest esialgse ümberkorralduskava täiendamiseks, mis oli tehtud teatavaks 2009. aasta veebruaris.

(6)

26. veebruari 2010. aasta otsusega (7) andis komisjon loa Dexia ümberkorralduskava rakendamiseks ja erakorralise abi muutmiseks ümberkorraldusabiks tingimusel, et täidetakse kõiki otsuses osutatud kohustusi ja tingimusi.

(7)

Alates 2011. aasta suvest oli Dexia taas raskustes ning asjaomased liikmesriigid nägid ette täiendavad abimeetmed.

(8)

17. oktoobril 2011 otsustas komisjon (8) algatada ametliku uurimismenetluse meetme suhtes, millega Dexia SA müüs Belgia riigile Dexia Banque Belgique’i (edaspidi „Dexia Belgia haru”). Finantsstabiilsuse säilitamise huvides otsustas komisjon ühtlasi lubada meetme ajutist kohaldamist. Meedet võib seega ellu viia kuue kuu jooksul alates nimetatud otsusest või juhul, kui Belgia esitab kuue kuu jooksul alates samast kuupäevast ümberkorralduskava, siis seni, kuni komisjon teeb meetme suhtes lõpliku otsuse.

(9)

18. oktoobril 2011 teatasid asjaomased liikmesriigid komisjonile kavandatavast uuest meetmepaketist, mille eesmärk oli Dexia jaoks uue ümberkorralduskava koostamine või selle osadeks lahutamine. Uue meetmepaketi raames teatasid Belgia ametiasutused 21. oktoobril 2011 komisjonile erakorralise likviidsusabi andmisest Dexia Belgia harule, millele annab tagatise Belgia riik. Meede võimaldas Dexia Belgia harul finantseerida ettevõtjat Dexia Crédit Local SA.

(10)

14. detsembril 2011 teavitasid Prantsuse, Belgia ja Luksemburgi ametiasutused komisjoni ühtlasi uue meetmepaketi raames Dexia SA ja Dexia Crédit Local SA refinantseerimisele kavandatavast ajutisest tagatisest (edaspidi „ajutine refinantseerimistagatis”).

(11)

21. detsembril 2011 otsustas komisjon kiita finantsstabiilsuse säilitamise nimel refinantseerimiseks antud tagatise ajutiselt heaks, s.o kuni 31. maini 2012 (edaspidi „otsus täiendava abi andmise kohta Dexia ümberkorraldamiseks”) (9). Nimetatud otsusega algatas komisjon siiski ametliku uurimismenetluse kõigi täiendavate ümberkorraldusmeetmete (sealhulgas ajutise refinantseerimistagatise) kohta, mida oli Dexia suhtes võetud alates tingimuslikust otsusest, ning palus asjaomastel liikmesriikidel teavitada komisjoni kolme kuu jooksul Dexia ümberkorralduskavast või ettevõtja ebarentaabluse korral põhjalikust kriisilahenduskavast.

(12)

21. ja 22. märtsil 2012 teavitasid asjaomased liikmesriigid komisjoni põhjalikust kriisilahenduskavast seoses ettevõtjaga Dexia.

(13)

25. mail 2012 taotlesid asjaomased liikmesriigid ajutise refinantseerimistagatise pikendamist. 31. mail 2012 võttis komisjon vastu kaks otsust.

(14)

Esimese otsusega (edaspidi „menetluse pikendamise otsus”) pikendas komisjon Dexia kontserniga seotud ametlikku uurimismenetlust, et vaadata läbi põhjalik kriisilahenduskava, mille Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutused esitasid 21. ja 22. märtsil 2012 (10).

(15)

Teise otsusega (edaspidi „otsus tagatise pikendamise kohta”) (11) pikendas komisjon ajutiselt asjaomaste liikmesriikide poolt ettevõtjate Dexia SA ja Dexia Crédit Local SA refinantseerimiseks antud ajutist tagatist kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni Dexiaga seotud põhjaliku kriisilahenduskava kohta, pikendades ka selle meetmega seotud ametlikku uurimismenetlust. Pikendus kehtib 30. septembrini 2012.

(16)

5. juunil 2012 teavitasid asjaomased liikmesriigid komisjoni ajutise tagatise ülemmäära põhisumma suurendamisest kuni 55 miljardi euroni. 6. juuni 2012. aasta otsusega (12) kinnitas komisjon ajutiselt tagatise ülemmäära tõstmise kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni Dexiaga seotud põhjaliku kriisilahenduskava kohta.

(17)

6. oktoobril 2011 avaldas Dexia SA pressiteate, (13) milles teatati ainuõiguslike läbirääkimiste alustamisest rahvusvaheliste investorite rühmaga ning Luksemburgi riigiga Luksemburgis asuva Dexia Banque Internationale’i (edaspidi „Dexia BIL”) võõrandamiseks. Pressiteate kohaselt pidi Dexia kontserni juhatus andma teavet võimaliku pakkumise kohta ainuõiguse kehtivuse perioodi möödudes.

(18)

18. detsembril 2011 teavitati komisjoni, et sõlmimisel on siduv vastastikuse mõistmise memorandum, millega Dexia SA müüb ära oma 99,906 % osaluse ettevõtjas Dexia BIL. Memorandumi kohaselt omandab Kataris registreeritud investorrühm Precision Capital SA 90 % osalusest ettevõtjas Dexia BIL ning järelejäänud 10 % Luksemburgi riik. Osa ettevõtja Dexia BIL varast jäeti müügist kõrvale.

(19)

Ettevõtja Dexia BIL müük ei kuulunud meetmete hulka, mille komisjon kinnitas 26. veebruaril 2010 Dexia ümberkorralduskava raames. Nimetatud müüki ei hõlmanud ka ametlik uurimismenetlus, mille komisjon oli algatanud 21. detsembril 2011 ümberkorraldusmeetmete suhtes, millest komisjoni teavitati pärast nimetatud kuupäeva.

(20)

Komisjoni teavitati ettevõtja Dexia BIL müügist enne 21. detsembrit 2011. Seepärast analüüsib komisjon ettevõtja Dexia BIL müüki Dexia ümberkorraldamist käsitlevast menetlusest eraldi ja seda mitte üksnes võimalikult kiire õiguskindluse tagamise huvides, vaid ühtlasi ja ennekõike seetõttu, et ettevõtja Dexia BIL müük toimus sõltumatult kontserni ümberkorraldamisest, mis viidi läbi 2011. aastal ajutiselt heakskiidetud abimeetmete alusel, samuti põhjusel, et nimetatud müüki kavandati komisjonile laekunud teabe alusel juba 2009. aastal ning et ettevõtja Dexia BIL lahutatakse ettevõtjast Dexia nii juriidiliselt kui ka majanduslikult.

(21)

23. märtsil 2012 teavitasid Luksemburgi ametiasutused komisjoni ametlikult ettevõtja Dexia BIL müügist.

(22)

3. aprilli 2012. aasta otsusega (14) teavitas komisjon Luksemburgi ametiasutusi otsusest algatada ettevõtja Dexia BIL müügi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus.

(23)

4. mail 2012 ja 12. juunil 2012 edastasid Luksemburgi ametiasutused komisjonile täiendava teabe, mis sisaldas ka Dexia SA ajakohastatud teavet seoses ettevõtja Dexia BIL müügihinna taseme hindamisega, seisuga 30. mai 2012 (edaspidi „ettevõtte väärtuse ajakohastatud hinnang”).

(24)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (15). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuse meetme kohta märkusi.

(25)

Huvitatud isikud esitasid omapoolsed märkused, mis komisjon edastas Luksemburgi ametiasutustele, paludes esitada märkuste suhtes tähelepanekuid. Luksemburgi ametiasutused esitasid oma tähelepanekud 28. juuni 2012. aasta kirjas.

(26)

Dexia BIL kuulub Dexia kontserni. Dexia loodi 1996. aastal Crédit Local de France’i ja Crédit communal de Belgique’i ühinemisel ning see oli spetsialiseerunud laenude andmisele kohalikele omavalitsustele, kuid tal oli ka umbes 5,5 miljonit eraklienti, peamiselt Belgias, Luksemburgis ja Türgis.

(27)

Dexia oli koondunud ühe valdusettevõtja (Dexia SA) ja kolme tegevusüksuse ümber Prantsusmaal (Dexia Crédit Local), Belgias (Dexia Belgia haru) ja Luksemburgis (Dexia BIL).

Kontserni lihtsustatud organisatsiooniline struktuur seisuga 30. september 2011

(s.t enne müügiprotsessi elluviimist, millest teatati Dexia juhatuse 9. oktoobri 2011. aasta koosolekul)

(28)

20. oktoobril 2011 ostis Belgia riik Dexia Belgia haru, 31. detsembri 2011. aasta seisuga oli Dexia kontserni konsolideeritud bilansimaht (võttes arvesse Dexia Belgia haru dekonsolideerimist 1. oktoobril 2011) 413 miljardit eurot.

(29)

Lisaks Dexia Belgia haru võõrandamisele 20. oktoobril 2011 teatas kontsern veel järgmiste üksuste müügist lühikese aja jooksul:

(30)

Dexia SA põhiaktsionäride osalused on järgmised:

(31)

Dexia BIL on Luksemburgi üks suurimaid kommertspanku, mille bilansimaht oli 30. juuni 2011. aasta seisuga 41 miljardit eurot. Dexia BIL tegutses lisaks Luksemburgile veel Šveitsis, Ühendkuningriigis, teatavates Aasia ja Lähis-Ida riikides kas otse või tütarettevõtjate kaudu. Ettevõtjal Dexia BIL oli oluline „legacy” väärtpaberiportfell, mille turuväärtus oli 30. septembri 2011. aasta seisuga ligikaudu [5 – 10] miljardit eurot.

(32)

Dexia BIL on üks suurtest Luksemburgis kontorivõrgustikku omavatest pankadest ning üks põhilisemaid kohaliku majanduse edendajaid nii residentidest füüsiliste isikute ja ettevõtjate hoiustajapangana kui ka tarbimis-, kodu- ja ärilaenude andjana.

(33)

Commission de surveillance du secteur financier (Luksemburgi finantssektori järelevalveasutus) koostatud tabeli kohaselt esindab Dexia BIL [10 – 15] % füüsilisest isikust residente ning [15 – 20] % Luksemburgis registreeritud VKEsid ning võrdluspank on hinnanud ettevõtjat Dexia BIL iga kord kolmanda koha vääriliseks Luksemburgi turul. Ettevõtja Dexia BIL turuosa Luksemburgi pangandussüsteemis on mahu poolest hoiuste sektoris ligikaudu [10 – 15] %, laenude sektoris [10 – 15] % ning privaatpanganduses valitsetavate varade osas [5 – 10] %.

(34)

Dexia kontserni probleeme 2008. aasta sügisel lahvatanud finantskriisi ajal kirjeldatakse 26. veebruari 2010. aasta otsuses. Hilisemad raskused võib võtta kokku järgmiselt.

(35)

Riigivõlakriisi süvenemise tõttu, mis oli paljud Euroopa Liidu pangad raskesse olukorda viinud, muutusid investorid oma partnerpankade suhtes järjest skeptilisemaks ning ei andnud enam neile ligipääsu rahalistele vahenditele rahuldavas mahus ega tingimustel.

(36)

Dexia kontsern, millel olid eriti suured riskipositsioonid riikide ja piirkondade laenude suhtes, muutis investorid veelgi ettevaatlikumaks. Nimelt sisaldasid Dexia varad palju selliste riikide ja/või sellistes riikides asuvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste laene ja/või kohustusi, keda turg umbusaldas.

(37)

Lisaks algas praegune kriis veel enne, kui Dexia suutis ellu viia oma ümberkorralduskava, mis oleks ilmselgelt tugevdanud ettevõtja likviidsusriskiprofiili. Kuna aga Dexia likviidsusprofiil oli eriti tundlik ja turg oli sellest vägagi teadlik, umbusaldati ehk Dexiat rohkem kui muid panku.

(38)

Dexia rahastamisvajadused kasvasid eelkõige järgmistel põhjustel:

(39)

Võttes arvesse Dexia suutmatust end turu toel refinantseerida ning […] (16), oli ettevõtja sunnitud esialgu taotlema Belgia ja seejärel Prantsusmaa keskpangast taas erakorralist likviidsusabi. Nimetatud asjaoludel andsidki asjaomased liikmesriigid Dexiale ajutise refinantseerimistagatise.

(40)

Olgugi et Dexia kontserni probleemid ei tekkinud seoses Dexia BIL tegevusega, […], tabas panka suur hoiuste väljavool, eriti 30. septembrist kuni 10. oktoobrini 2011, mil hoiuste maht vähenes [1 – 5] miljardi euro võrra (langedes [5 – 15] miljardilt eurolt [5 – 15] miljardile eurole). Seejärel hoiuste mahu langus stabiliseerus, kuna avalikkust teavitati meetmeseeriast, mille eesmärk oli jagada Dexia kontsern osadeks ja tagada teatavate tütarettevõtjate (sealhulgas Dexia BIL) varad. Täpsemalt teatas Dexia 6. oktoobril 2011, et on alustanud läbirääkimisi ühe investorrühma ja Luksemburgi riigiga Dexia BIL müügiks. Pärast ettevõtja Dexia BIL hoiuste mahu madalaimat taset 22. novembril 2011 ([5 – 15] miljardit eurot), on täheldatud kerget kasvu – 14. detsembril 2011 oli see [5 – 15] miljardit eurot.

(41)

23. märtsil 2012 teavitasid Luksemburgi ametiasutused komisjoni ettevõtja Dexia BIL võõrandamisest. Lõpliku müügi eeltingimus oli komisjoni eelnev nõusolek.

(42)

Dexia BIL müügi suhtes, millest komisjoni teavitati, ei algatatud ametlikku pakkumismenetlust. Luksemburgi ametiasutuste sõnul oli Dexia kavandanud ettevõtja Dexia BIL müüki juba pikemat aega ning suhelnud ajavahemikus 2009–2011 sel eesmärgil mitmete ettevõtjatega, eelkõige […]. […]. Arutelusid oli saatnud vähemal või rohkemal määral edu, samas ei olnud ükski ettevõtja teinud konkreetset ostupakkumist.

(43)

Lõpuks päädisid kontaktid ettevõtjaga Precision Capital ainuõiguslike läbirääkimiste alustamisega, millest teatati 6. oktoobril 2011. 20. detsembril 2011 sõlmiti siduv vastastikuse mõistmise memorandum, millega Dexia SA müüs ära oma 99,906 % osaluse ettevõtjas Dexia BIL. Memorandumi kohaselt omandas Precision Capital 90 % osalusest ettevõtjas Dexia BIL ning järelejäänud 10 % Luksemburgi riik samadel tingimustel kui Precision Capital.

(44)

Osa ettevõtja Dexia BIL tegevusüksustest jäeti müügist kõrvale. Seega hõlmas müük faktiliselt vaid osa Dexia BIL tegevusüksuseid, s.o jae- ja erapangandust (edaspidi „müüdud tegevusüksused”). Täpsemalt jäid müügist kõrvale Dexia BILi 51 % osalus ettevõtjas DAM, 50 % osalus ettevõtjas RBCD, 40 % osalus ettevõtjas Popular Banca Privada, „legacy” väärtpaberiportfell (samuti teatavad tuletis- ja seotud tooted) ning osalused ettevõtjates Dexia LDG Banque ja Parfipar. Nimetatud tegevusüksused kanti üle ettevõtjale Dexia enne tehingu sulgemist, tingimusel et müügi puhastulu tagastatakse ettevõtjale Dexia BIL. Lisaks nähakse vastastikuse mõistmise memorandumis müügi eeltingimusena ette Dexia kontserni liikmete kõigi antud ja võetud tagamata laenude likvideerimist ning Dexia kontserni liikmete paljude antud ja võetud tagatud laenude likvideerimist. 10. veebruari 2012. aasta seisuga moodustasid kontserni muudele liikmetele eraldatud rahalised vahendid [0 – 5] miljardit eurot, millest vähemalt [500 – 800] miljonit eurot moodustasid tagatud rahalised vahendid. Kõikide nimetatud varade väljajätmine võimaldas vähendada ettevõtja Dexia BIL koguvarasid umbes 16,9 miljardit eurot võrreldes 41 miljardi euro suuruse koguvarade mahuga 30. juunil 2011 (koguvarade mahu vähenemine 40 % ja riskiga kaalutud varade mahu vähenemine 50 %).

(45)

Teatatud meetmes on sätestatud, et müügi sulgemise hetkel fikseeritakse ettevõtjale Dexia BIL esimese taseme põhiomavahendite määraks täpselt 9 %, arvutatuna Basel III meetodi alusel.

(46)

Ettevõtja Dexia BIL müügihind oli 730 miljonit eurot, esimese taseme põhiomavahendite määraga müügi sulgemise hetkel täpselt 9 %, arvutatuna Basel III meetodi alusel. Juhul kui müügi sulgemise hetkel on esimese taseme põhiomavahendite määr kõrgem kui 9 % Basel III meetodi alusel, kohandatakse müügihinda vastavalt kapitaliülejäägile müügi hetkel. Juhul kui esimese taseme 9 % põhiomavahendite määraga võrreldes tekib kapitali puudujääk, hüvitab selle Dexia SA.

(47)

Meede, millest teavitati komisjoni 23. märtsil 2012, sisaldas klauslit, mille kohaselt juhul, kui Dexia SA või mõni kontserni Dexia ettevõtjatest saab keskvalitsuse garantii hüvitamiskohustuste täitmiseks ostja ees tehingu lepinguliste tagatiste raames, tagab Dexia SA ettevõtja Dexia BIL omandajale sarnastel tingimustel ja samade lepinguliste kohustustega sama garantii andja (või teise tugeva krediidireitinguga garantii andja) garantii, niivõrd kui eespool nimetatud ostja on eraõiguslik isik (st et ühelgi avalik-õiguslikul organil ei ole tema üle otsest ega kaudset kontrolli). Nimetatud kohustus (edaspidi „klausel 3.3.5”) pidi kehtima kuni 1. jaanuarini 2017. Hiljem jäeti aga klausel kõrvale ning vastastikuse mõistmise memorandumi asendanud lõplikest aktsiaostulepingutest välja.

(48)

Enne vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimist esitati ettevõtja Dexia BIL müüki käsitlevad eelprojektid kolmandale isikule omakapitali turuväärtuse hindamiseks (17). 10. detsembril 2011 esitatud hindamisakt põhines kolmel eri hindamismeetodil (18) ning selle kohaselt jäi ettevõtte väärtus vahemikku [600 – 700] kuni [800 – 900] miljonit eurot. 30. mai 2012. aasta ajakohastatud hindamisaktis jõutakse samadele järeldustele.

(49)

Uurimismenetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et selles etapis ei olnud võimalik välistada, et tehing sisaldab riigiabi tunnuseid.

(50)

Komisjoni kohaselt võis klausel 3.3.5 kujutada endast riigiabi.

(51)

Samuti oli komisjon arvamusel, et ettevõtja Dexia BIL müügiprotsess ei toimunud avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, kuna pakkumismenetlust välja ei kuulutatud ja piirduti kahepoolsete läbirääkimiste pidamisega teatava hulga võimalike ostjatega. Seega ei saa komisjon järeldada, et müügiprotsess tagas turuhinna kujunemise ja ei sisaldanud sellest tulenevalt riigiabi tunnuseid.

(52)

Komisjon väitis, et kolmanda isiku teostatud ettevõtte väärtuse hindamine (19) toimus läbirääkimiste etapis ja enne seda, kui 20. detsembril 2011 kehtestati täpsed tingimused vastastikuse mõistmise memorandumi raames, millest teavitati komisjoni 23. märtsil 2012. Seepärast ei olnud komisjon veendunud, et hindamisaktis oli võetud arvesse müüdud tegevusharude täpset ulatust, nagu ka teatatud meetme tingimusi, sealhulgas klauslit müügi puhastulu ülekandmise kohta ettevõtjale Dexia BIL või klauslit 3.3.5.

(53)

Seega ei saanud komisjon järeldada, et ettevõtja Dexia BIL müüdi turuhinna alusel, võttes arvesse asjaolu, et ei toimunud avatud pakkumismenetlust ning puudus täpne teave, mis kinnitaks tehingu hindamise asjakohasust eelkõige seoses müüdud tegevusüksuste ulatuse ja võimaliku klausliga 3.3.5.

(54)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamist 3. aprillil 2012 laekus komisjonile märkusi kahelt huvitatud isikult.

(55)

Esimene laekunud märkustest (edaspidi „märkus A”), mille esitas üks investorite liit, käsitles ostuhinna suurust. Nimetatud investorite liit leidis, et ettevõtja Dexia BIL müügihind oli liiga madal, võttes ennekõike arvesse ettevõtja Dexia BIL varasemaid häid majandusnäitajaid.

(56)

Teine huvitatud isik, kelleks oli Dexia SA aktsionär, väljendas oma märkustes (edaspidi „märkus B”) kahtlust ettevõtjate Dexia SA, Dexia BIL ning nende üle alates 1998. aastast järelevalvet teostavate isikute ja organite tegevuse suhtes. Aktsionäri arvates oli Dexia SA aktsionäridele suunatud teavitustöö ebapiisav. Nimetatud aktsionär leiab lisaks, et Dexia SA oleks pidanud edastama ettevõtja Dexia BIL võimalikule ostjale kõikide alates 1999. aastast toimunud üldkoosolekute temapoolsete sõnavõttude protokollid ja lisad ning kogu tema kirjavahetuse ettevõtjatega Dexia SA, Dexia BILC ja nende juhtkondadega.

(57)

Dexia SA rõhutas, et ettevõtja Dexia BIL müük oli oluline samm ettevõtja Dexia BIL olukorra stabiliseerimiseks pärast hoiuste massilist väljavoolu 2011. aasta oktoobri alguses. Niipea kui võimalik tuleks kinnitada tehingupooltele, et ettevõtja Dexia BIL müük ei sisalda riigiabi tunnuseid.

(58)

Et klauslit 3.3.5 ei lisatud lõplikesse müügilepingutesse, mis asendasid vastastikuse mõistmise memorandumi, ei ole nimetatud kahtlused enam põhjendatud.

(59)

Alates 2009. aastast toimunud Dexia SA arvukad kontaktiotsingud võimalike ostjatega ning lisaks 6. oktoobri 2011. aasta ametlik teadaanne ettevõtja Dexia BIL võimaliku müügi kohta rahvusvahelisele investorrühmale muutis kavandatud ettevõtja Dexia BIL müügi avalikuks. Ainuõiguslikkus anti ametlikult alles kaks nädalat hiljem, mis tähendab, et muudel ettevõtja Dexia BIL ülevõtmisest huvitatud tõsiselt võetavatel kandidaatidel oleks olnud piisavalt aega endast vajaduse korral teada anda. Muuhulgas määratlesid Dexia SA ja Precision Capital müügitingimused eraettevõtjatena turutingimustel toimunud (at arms’ lenght) läbirääkimiste teel, omaenda vastutusel ning riigi vahendeid kaasamata. Lisaks oli ettevõtjale Dexia BIL ülevõtja leidmine kiireloomuline ülesanne, et kaitsta panga hoiustajaid ja kliente, säilitada panga väärtus ning pidurdada riski, et probleemid nakatavad kogu ülejäänud finantssüsteemi. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes võib pidada ettevõtja Dexia BIL müügiprotsessi avatud, läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks, mis tagas turuhinna kujunemise. Sellest tulenevalt ei sisalda see riigiabi tunnuseid.

(60)

Ettevõtja väärtuse hindamisel detsembris 2011 võeti arvesse ettevõtja Dexia BIL uut tegevusüksuste jaotust (müüdud tegevusüksusi), mida kinnitab 30. mai 2012. aasta ajakohastatud hindamisakt ettevõtja väärtuse kohta.

(61)

Müügihind põhineb omavahendite määral (esimese taseme omavahendite määral), milleks Basel III alusel arvutatuna müügi sulgemise hetkel on 9 %. Nimetatud määra ning kapitalimäära erinevuse korral müügi sulgemise hetkel tagatakse eraldi klausliga vahe hüvitamine ostja või müüja poolt ja/või müügihinna kohandamine. Eelnevat arvesse võttes leiab Dexia SA, et tehingust kõrvale jäävate osaluste või aktsiate väärtuse hindamine ei mõjutanud müügihinna kujunemist.

(62)

Dexia BIL ei saanud Dexia kontsernile antud varasemast abist otseselt kasu. Vastupidi, alates 2008. aasta lõpust pakkus Dexia BIL Dexia kontsernile pidevalt likviidsust. Lisaks ei saa komisjon eeldada, et ettevõtjate kontserni kuuluv ettevõtja on seetõttu saanud kasu kontsernile antud riigiabist, seda enam, et käesoleval juhul kasutati kontsernisiseseid ülekandemehhanisme vaid ettevõtja kahjuks ja mitte kasuks (20). Samamoodi ei saa komisjon eeldada, et tehinguga oli seotud riik või kasutati riigi vahendeid, seda põhjusel, et see toimus Dexia ja ostja vahel turutingimustel riigi vahendeid kaasamata.

(63)

Igal juhul rõhutab Dexia SA, et ettevõtja Dexia BIL turuhinnaga müümine on juba iseenesest piisav asjaolu, et välistada Dexia kontserni varasema riigiabi ülekandumise võimalus ostjale ja müüdud tegevusüksusele Dexia BIL (21).

(64)

Ettevõtja Dexia BIL ei saanud uut riigiabi, kuivõrd Luksemburgi riik omandas ettevõtja sellesse uut kapitali lisamata. Seepärast rõhutab Dexia SA, et kuna ei antud uut riigiabi, ei tekitanud ettevõtja Dexia BIL võõrandamine konkurentsi moonutamist. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et lisameetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks ei ole tarvis võtta. Igal juhul on ettevõtja Dexia BIL suuruse vähenemine müügist kõrvale jäetud tegevusüksuste arvelt piisavalt märkimisväärne, et kaoks lisameetmete vajadus.

(65)

Luksemburg on seisukohal, et ettevõtja Dexia BIL müük kujutab endast vaid turust tingitud lahendust ega sisalda ainsatki riigiabi tunnust.

(66)

Luksemburgi ametiasutused märkisid, et ettevõtja Dexia BIL müümise kavatsusest teatati ametlikult 6. oktoobril 2011, seega varasemal kuupäeval, kui teavitati asjaomaste liikmesriikide lisatagatistest ettevõtjate Dexia SA ja Dexia Crédit Local refinantseerimiseks.

(67)

Luksemburgi ametiasutused tõstavad esile asjaolu, et Dexia BIL on üks suurtest Luksemburgis kontorivõrgustikku omavatest pankadest ning üks põhilisemaid kohaliku majanduse edendajaid nii residentidest füüsiliste isikute ja ettevõtjate hoiustajapangana kui ka tarbimis-, kodu- ja ärilaenude andjana. Ettevõtjal Dexia BIL oli süsteemne mõju Luksemburgi majandusele (22), mistõttu oleks panga kokkuvarisemine (või isegi kahtlused tuleviku suhtes) avaldanud äärmiselt suurt mõju Luksemburgi finantssüsteemi stabiilsusele ja majandusele laiemalt ning mõjutanud ka naaberriike.

(68)

Luksemburgi ametiasutuste väitel ei tekkinud ettevõtjatele Dexia SA ega Dexia BIL vähimaidki eeliseid sellest, et riik omandas 10 % osaluse ettevõtjas Dexia BIL, võttes arvesse, et ülevõtmine leidis aset turutingimustel ning et riigi suhtes kehtisid sama hind ja tingimused, mis ettevõtja Precision Capital suhtes.

(69)

Ka märkisid Luksemburgi ametiasutused, et Dexia SA oli kavandanud ettevõtja Dexia BIL müüki juba pikemat aega ning suhelnud ajavahemikus 2009–2011 sel eesmärgil mitmete ettevõtjatega, eelkõige […]. Arutelusid oli saatnud vähemal või rohkemal määral edu, samas ei olnud ükski ettevõtja teinud konkreetset ostupakkumist. Luksemburgi ametiasutused tunnistasid küll, et ametlikku pakkumismenetlust ei toimunud, kuid märkisid, et on vähe tõenäoline, et ametlik pakkumismenetlus oleks lõppenud teistsuguse tulemusega. Pakkumismenetlust ei olnud võimalik korraldada ajanappuse tõttu, mille põhjustas massiline hoiuste väljavool alates 2011. aasta septembri lõpust, mis tulenes omakorda kuuldustest Dexia kontserni raskuste kohta ning sellest, et 3. oktoobril 2011 langetas reitinguagentuur Moody’s ettevõtja Dexia SA reitingut. Seda kõike ilmestasid jutud Euroopa Liidu pangandussüsteemi ümber, riigivõlakriis ning euroala probleemid. Kiireloomuline olukord tingis ettevõtja Dexia BIL kavandatud müügi avalikustamise ning läbirääkimiste alustamise Precision Capitaliga 6. oktoobril 2011. Nimetatud kuupäeva ja ainuõiguslike läbirääkimiste alustamise vahelisel ajal (23) ei esitatud ühtegi muud tõsist huviavaldust ega tehtud tõsist pakkumist, olgugi et […] huvi näitasid üles muud võimalikud investorid (24).

(70)

Luksemburgi ametiasutused olid seisukohal, et ajanappuses ja erakorralisest olukorrast põhjustatud tingimustel toimunud mitteametlikku pakkumismenetlust tuleks käsitleda avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetlusena, mis tagab turuhinna kujunemise. Samuti märkisid Luksemburgi ametiasutused, et 10. detsembri hindamisaktis ja selle 30. mai 2012. aasta ajakohastatud versioonis turuhinna kohta on järeldatud, et hind tundub turu hetkeolukorda arvestades õiglane, samuti märgiti, et komisjon on juba varem tunnistanud, et ettevõtte väärtuse vastavust turuhinnale võib hinnata sõltumatu ekspert, kes annab oma hinnangu õiglase turuväärtuse kohta.

(71)

Alates 2008. aasta lõpust pakkus Dexia BIL Dexia kontserni muudele tegevusüksustele pidevalt likviidsust. Mis puutub uue ajutise tagatise saamisesse, millele komisjon andis 21. detsembril 2011 ajutise loa, siis ei kuulunud Dexia BIL tagatisega hõlmatud üksuste hulka ega saanud nimetatud ajutisest tagatisest kasu.

(72)

Muuhulgas märkisid Luksemburgi ametiasutused, et pärast müüki on ettevõtja Dexia BIL likviidsus kõrge, keskendutakse jae- ja erapangandusele, ning et ülejäänud seosed Dexiaga lõpetatakse „legacy” portfelli ja Dexia LDG välja võtmise teel Dexiast ning ettevõtjates RBC Dexia Investor Services ja Dexia Asset Management olevate osaluste loovutamise teel. Vastastikuse mõistmise memorandumis lähtutakse põhimõttest, et Dexia BIL ei rahasta ettevõtjat Dexia SA ega kontserni järelejäänud üksusi pärast müüki.

(73)

Luksemburg palub ühtlasi mitte siduda ettevõtjat Dexia BIL 26. veebruari 2010. aasta otsuse tingimuste ja kohustustega ega uue ümberkorralduskavaga, samuti mitte Dexia kohustusega koostada 21. detsembri 2011. aasta otsuse raames põhjalik kriisilahenduskava. Kohustus järgida 26. veebruaril 2010. aasta otsusega heaks kiidetud ümberkorralduskava ning selles ette nähtud tingimusi ja kohustusi on seotud ettevõtja Dexia BIL kuulumisega Dexia kontserni, viimane on ainus kindlaks määratud üksus, kes sai nimetatud otsuste alusel riigiabi. See aspekt nähtub muide Dexia ümberkorralduskavas sätestatud enamikust kohustustest: need kehtivad Dexia kontserni või Dexia SA suhtes ja puudutavad ettevõtjat Dexia BIL vaid niivõrd, kuivõrd see on kontserni tütarettevõtja ja moodustab ettevõtjaga Dexia SA sama majandusüksuse. Luksemburgi ametiasutused väidavad kindlalt, et ettevõtja Dexia BIL müük ei sisalda ainsatki riigiabi tunnust ja toimus turuhinna alusel.

(74)

Märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta kinnitasid Luksemburgi ametiasutused, et klauslit 3.3.5 ei lisatud lõplikesse müügilepingutesse, mis asendasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mistõttu ei ole sellega seotud kahtlused enam põhjendatud.

(75)

Samuti kinnitavad Luksemburgi ametiasutused, et ettevõtja väärtuse hindamine hõlmas üksüheselt müüdud tegevusüksusi. Samuti võimaldab Basel III meetodi alusel arvutatud esimese taseme põhiomavahendite 9 % määra kohandamismehhanism tagada, et tehingust välja jäänud tegevusüksused (põhjendus 44) ei avalda ei positiivset ega negatiivset rahalist mõju ostjale. Luksemburgi ametiasutused viitavad ühtlasi ettevõtja turuväärtuse hindamise akti mai lõpu 2012. aasta ajakohastatud versioonile, milles jõuti samadele järeldustele. Seega võib ettevõtja Dexia BIL müügihinda käsitleda turuhinnana, mis välistab igasuguse riigiabi ülekandmise sellega seoses.

(76)

Lõpus viitavad Luksemburgi ametiasutused ettevõtja Dexia SA märkustele (punkt 4 eespool).

(77)

Luksemburgi ametiasutuste arvates põhinevad märkuses A esitatud väited ühtlustamata andmetel ega tulene olukorra igakülgsest analüüsist. Eelkõige ei ole võetud arvesse tehingu täpseid tingimusi. Seoses sellega viitavad Luksemburgi ametiasutused mitmesugustele dokumentidele, mille on komisjonile esitanud nad ise või Dexia SA, sealhulgas eelkõige kolmanda isiku hinnangule õiglase müügihinna kohta, milles järeldati, et võttes arvesse tehingu tingimusi, on müügihind õiglane. Sellist järeldust sisaldab 10. detsembri 2011. aasta hinnang ning seda kinnitatakse 30. mai 2012. aasta sama eksperdi, kelleks on […], hinnangus.

(78)

Muuhulgas nähtub komisjoni toimikust selgelt, et Luksemburgi riik ei ole ostjale tagatist ei pakkunud ega andnud.

(79)

Seega leiavad Luksemburgi ametiasutused, et märkus A tundub põhinevat ebatäielikel andmetel ja sisaldab ekslikke väiteid, lisaks sellele ei ole tuginetud vähimatelegi tõenditele. Seetõttu paluvad Luksemburgi ametiasutused komisjonil jätta need lõppotsuses arvesse võtmata või uurida Luksemburgi ametiasutuste ja Dexia SA kirjavahetust komisjoniga, milles sisalduvad selgitused annavad tõstatatud küsimustele ammendavad vastused ning võimaldavad asjaomase kriitika ümber lükata.

(80)

Luksemburgi ametiasutused täheldavad, et märkus B seisneb selle kolmanda isiku ning ettevõtjate Dexia SA ja Dexia BIL juhtide või järelevalveasutuste vahelises kirjavahetuses ajavahemikul 2005–2011, omamata vahetut seost ettevõtja Dexia BIL müügiga. Need kujutavad nõudmisi ja kriitikat ettevõtja Dexia SA suhtes seoses teatavate küsimustega, mida ei arvestatud sündmuste puhul, mis toimusid kaua enne ettevõtja Dexia BIL müümist. Ainus ettevõtja, kellele käesolev otsus on suunatud, on aga Dexia BIL. Seega paluvad Luksemburgi ametiasutused komisjoni nimetatud dokumente nende asjassepuutumatuse tõttu mitte arvestada.

(81)

Luksemburgi ametiasutused viitavad ettevõtja Dexia SA järeldusele (vt punkt 4 eespool), mille kohaselt toimus tehing ettevõtjaga Dexia BIL turuhinna alusel ja ei sisaldanud riigiabi tunnuseid. Kuna nimetatud järeldused ühtivad Luksemburgi ametiasutuste järeldustega, ei kutsu märkused esile muid tähelepanekuid.

(82)

Kokkuvõttes leiavad Luksemburgi ametiasutused, et esitatud ei ole ühtegi sellist kolmanda isiku märkust, mis seaks kahtluse alla nimetatud ametiasutuste teatistes ja märkustes esitatud asjaolud. Muuhulgas märgivad Luksemburgi ametiasutused, et esitatud ei ole ühtegi sellist kolmanda isiku märkust, mis seaks kahtluse alla argumendi, et ettevõtja Dexia BIL müügiprotsessi tuleks komisjoni otsustuspraktikast lähtuvalt käsitleda avatud, läbipaistva ja mittediskrimineerivana protsessina, mille puhul on tagatud tehingu toimumine turuhinna alusel. Seega jäävad Luksemburgi ametiasutused oma seisukoha juurde, et tehing ei sisaldanud riigiabi tunnuseid.

(83)

ELi toimimise lepingus on sätestatud järgmist: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(84)

Ettevõtja Dexia BIL on ELi tasandil aktiivne ehk selgelt konkurentsis muude välisturu ettevõtjatega, mistõttu avaldaks võimaliku riigiabi olemasolu ettevõtja Dexia BIL müügis mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja võiks moonutada konkurentsi.

(85)

Juba 26. veebruari 2010. aasta otsuses järeldas komisjon, et Dexia saadud abi kapitali, finantstagatiste ning riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kujul, samuti langenud väärtusega varade puhul antava abi kujul (FSA meede) kujutas endast riigiabi (mida andsid Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa). Seega tuleb kontrollida, kas müüdud tegevusüksused said kasu varasemast abist Dexiale.

(86)

Euroopa Kohtu 8. mai 2003. aasta otsuse kohaselt kohtuasjas Itaalia Vabariik ja SIM 2 Multimedia SpA versus Euroopa Ühenduste Komisjon  (25), millest komisjon lähtus oma otsuses Olympic Airlines  (26) ja Alitalia  (27), kontrollitakse eelmise ettevõtja ja uute struktuuride vahelist majanduslikku järjepidevust kaudsete tõendite kogumi alusel. Nende tõendite hulka kuuluvad eelkõige ülekandmise ese, ülekandmise hind ning andmed üle võtva või üle võetava ettevõtja aktsionäride või omanike kohta. Seda kinnitati ka üldkohtu 28. märtsi 2012. aasta otsuses Ryanair vs. Euroopa Komisjon  (28), millega kinnitati kohtuasjas Alitalia tehtud otsust.

(87)

Mis puudutab ülekandmise eset, siis piirduvad müüdud tegevusüksused jae- ja erapangandusega, mis ei tundunud olevat Dexia kontserni riigiabiga tipnenud probleemide põhjus. Samuti märgib komisjon, et see osa kontserni väärtpaberiportfellist „legacy”, mis oli ettevõtja Dexia BIL valduses ja mis oli seotud kontserni refinantseerimisprobleemidega ning mis mõjutas 26. veebruari 2010. aasta otsusega heaks kiidetud riigiabivajadust, ei kuulunud müüdavate tegevusüksuste hulka. Koguseliselt moodustavad müüdud tegevusüksused 60 % ettevõtja Dexia BIL kogubilansist ja [0 – 10] % Dexia kontserni kogubilansist.

(88)

Eraostja Precision Capitali ja Dexia SA praeguste aktsionäride vahel puuduvad seosed, millest tulenevalt on täidetud nõue, et eraostja peab oma otsustes ja strateegiates ettevõtja Dexia BIL müüdud tegevusüksuste suhtes olema ettevõtjast Dexia SA sõltumatu.

(89)

Müüdud tegevusüksuste omandamine turuhinnaga võimaldab veenduda, et ostja maksab sobivat hinda abi eest, millest see osa ettevõtja Dexia BIL tegevusüksustest oleks võinud Dexia kontserni liikmena kasu saada, ning et müügitehingu hind ei sisalda seega riigiabi tunnuseid.

(90)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse järgselt on komisjon saanud täiendavat teavet turuhinda käsitleva hinnangu kohta.

(91)

Komisjon märgib, et ettevõtja Dexia BIL müügi kohta teostas kolmas isik esimese õiglase müügihinna hindamise 10. detsembril 2011, millele järgnes ajakohastatud hinnang 30. mail 2012. Hindamisel kasutati kolme erisugust meetodit: i) diskonteeritud rahavoo meetod (Cash flows to equity), mille puhul lähtutakse rahavoost aktsionäridele, tingimusel et järgitakse esmase omakapitali (core tier 1) reguleeritud määrasid, ii) omakapitali turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu (price to book ratio) hindamise meetod, mis põhineb lisatulu ja kapitali hinna vahekorral, iii) võrreldavatel börsinäitajatel põhinev meetod. Kolmanda isiku koostatud esimeses, 10. detsembri 2011. aasta õiglase müügihinna hinnangus määratakse ettevõtja väärtuseks [600 – 700] kuni [800 – 900] miljonit eurot. 30. mai 2012. aasta ajakohastatud versioonis kinnitatakse, et hinnangus võetakse arvesse müüdud tegevusüksuste täpset ulatust ning järeldused ettevõtja väärtuse suhtes on samad, jäädes vahemikku [600 – 700] kuni [800 – 900] miljonit eurot. Komisjon vaatas hinnangud läbi ning leiab, et hinnangud põhinevad asjaomases valdkonnas tavapäraselt kohaldatavatel meetoditel ning nendes on võetud arvesse tehingu täpseid tingimusi ja ulatust.

(92)

Tehingu hind – 730 miljonit eurot – jääb ettevõtja väärtust käsitlevates hinnangutes märgitud vahemikku. Seega ei ole märke sellest, et makstud hind oleks turuhinnast kõrgem või madalam. Sel põhjusel võib käsitleda ettevõtja Dexia BIL müügihinda turuhinnana, mis välistab ka Dexia varasema võimaliku riigiabi igasuguse ülekandmise.

(93)

Osa ettevõtja Dexia BIL tegevusüksustest jäeti müügist kõrvale (põhjendus 44). Nimetatud tegevusüksused kantakse üle ettevõtjale Dexia SA enne tehingu sulgemist, klausliga, et müügi puhastulu tagastatakse ettevõtjale Dexia BIL. Komisjon märgib, et pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsust laekunud täiendav teave kinnitab, et tehingust kõrvale jäänud tegevusüksuste väärtuse hindamine ei mõjutanud müügihinna kujunemist. Müügihind põhineb omavahendite määral (esimese taseme omavahendite määral), milleks Basel III alusel arvutatuna müügi sulgemise hetkel on 9 %. Nimetatud määra ning kapitalimäära erinevuse korral müügi sulgemise hetkel tagatakse eraldi klausliga vahe hüvitamine ostja või müüja poolt ja/või müügihinna kohandamine. Tehingust kõrvale jäävate osaluste või aktsiate väärtuse hindamine ei mõjutanud seega müügihinna kujunemist. Kohandamist käsitleva klausliga arvestati ka ettevõtja väärtuse hindamisel.

(94)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et Luksemburgi riik omandas ettevõtjas Dexia BIL 10 % osaluse samadel tingimustel kui Precision Capital. Seega on ilmne, et Luksemburgi riigi osalemisega on kaasatud riigi vahendid. Kuna aga riik osales samadel tingimustel kui Precision Capital, on komisjon arvamusel, et Luksemburgi riik käitus kui erainvestor, mis välistab riigiabi olemasolu seoses 10 % osaluse omandamisega ettevõtjas.

(95)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis komisjon ka seda, et Precision Capital ja Luksemburgi riik kavatsevad klausli 3.3.5 välja jätta. Komisjon märkis, et klausliga oleks Dexia SA taganud ettevõtja Dexia BIL ostjale tagantjärele riigiabi. Seega oleks klausli jõustumine võinud tuua kaasa riigiabi kasutamise tagatiste näol. Lisaks oleks isegi asjaomase klausli olemasolu juba iseenesest ettevõtja Dexia BIL ostjale võimalus saada kasu. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse järgselt on komisjon saanud täiendavat teavet, mis kinnitavad, et klauslit 3.3.5 ei lisatud lõplikesse müügilepingutesse, mis asendasid vastastikuse mõistmise memorandumi. Seega järeldab komisjon, et võttes arvesse klausli väljajätmist ja selle elluviimisest loobumist, puuduvad sellega seoses riigiabi tunnused.

(96)

Eespool kirjeldatud põhjustel järeldab komisjon, et meede, mis seisnes ettevõtja Dexia BIL müügis, ei kujuta endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohast riigiabi. Täpsemalt ei kujuta see ettevõtjate Dexia SA ja Dexia BIL jaoks uut riigiabi,