Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document L:2013:006:FULL

Euroopa Liidu Teataja, L 6, 10. jaanuar 2013


Display all documents published in this Official Journal
 

ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.006.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 6
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
10. jaanuar 2013

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2012/48/EL, 10. detsember 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) lisasid

1

 

*

Komisjoni direktiiv 2012/49/EL, 10. detsember 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) II lisa ( 1 )

49

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

10.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/1

KOMISJONI DIREKTIIV 2012/48/EL,

10. detsember 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) lisasid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ning millega tühistatakse nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (1), eriti selle artikli 20 lõike 1 esimese lõigu esimest lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates direktiivi 2006/87/EÜ vastuvõtmisest 2006. aasta detsembris on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 alusel lepitud kokku Reini laevakontrolli määruse muudatustes. Seetõttu on vaja direktiivi 2006/87/EÜ sellele vastavalt muuta.

(2)

Tuleks tagada, et ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus ja Reini laevakontrolli määruse alusel väljastatud laevatunnistus väljastatakse võrdväärset ohutustaset kindlustavate tehniliste nõuete alusel.

(3)

Konkurentsimoonutuste ning erinevate ohutustasemete vältimiseks peaksid direktiivi 2006/87/EÜ muudatused võimalikult kiiresti jõustuma.

(4)

Pärast komisjoni rakendusotsuste 2012/64/EL (2), 2012/65/EL (3) ja 2012/66/EL (4) (kolme klassifikatsiooniühingu volitamise kohta kooskõlas direktiivi 2006/87/EÜ artikliga 10) vastuvõtmist tuleks teha vajalikud muudatused direktiivi 2006/87/EÜ VII lisasse.

(5)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (5) artiklis 7 viidatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/87/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

direktiivi 2006/87/EÜ II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi I lisaga;

2)

direktiivi 2006/87/EÜ VII lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi II lisaga;

3)

direktiivi 2006/87/EÜ IX lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi III lisaga.

Artikkel 2

Liikmesriigid, kellel on direktiivi 2006/87/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid, peavad jõustama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. detsembril 2013. Nad peavad teavitama sellest viivitamata komisjoni.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, peavad nad lisama nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on direktiivi 2006/87/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid.

Brüssel, 10. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 33, 4.2.2012, lk 6.

(3)  ELT L 33, 4.2.2012, lk 7.

(4)  ELT L 33, 4.2.2012, lk 8.

(5)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29.

I LISA

Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1.01 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 97, 97a ja 97b asendatakse järgmisega:

„97.   Klassifikatsiooniühing– direktiivi VII lisas sätestatud kriteeriumide ja menetluste kohaselt heaks kiidetud klassifikatsiooniühing.

97a.   Laevatuled– laevu tähistav valgus signaallampidest.

97b.   Valgussignaalid– visuaalsete või helisignaalidega kaasnev valgus.”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„106.   Ekspert– pädeva asutuse või volitatud institutsiooni tunnustatud isik, kellel on oma kutsekoolitusest ja kogemustest tulenevalt eriteadmised vastavas valdkonnas ning kes valdab täielikult asjakohaseid eeskirju ja määrusi ning üldtunnustatud tehnilisi eeskirju (näiteks Euroopa standardid, asjakohased õigusaktid, muude Euroopa Liidu liikmesriikide tehnilised eeskirjad) ning on suuteline vastavat süsteemi ja asjakohaseid seadmeid uurima ning neile eksperdihinnangu andma.

107.   Pädev isik– isik, kes on oma kutsekoolitusest ja kogemustest tulenevalt omandanud piisavalt teadmisi vastavas valdkonnas ning kes valdab piisaval määral asjakohaseid eeskirju ja määrusi ning üldtunnustatud tehnilisi eeskirju (näiteks Euroopa standardid, asjakohased õigusaktid, muude Euroopa Liidu liikmesriikide tehnilised eeskirjad), et ta oleks suuteline vastava süsteemi ja asjakohaste seadmete tööohutust hindama.”

2)

Artikli 2.01 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

laevandusekspert, kellel on siseveeteede laevajuhi luba, mis annab selle omanikule volituse kontrollitava laevaga sõita.”

3)

Artikli 3.02 lõike 1 punkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:

„b)

kui tehakse artiklis 2.09 viidatud kontrolli, siis ei tohi teraslaevade põhja-, pilsi- ja pardaplaatide minimaalne paksus olla väiksem kui järgmise valemi alusel arvutatud suurim tulemus:”.

4)

Artikli 6.09 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6.09

Heakskiitmiskatse”.

5)

Artikli 7.05 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Laevatuledel, nende korpustel ja tarvikutel peab olema tüübikinnitusmärgis, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (1).

6)

Artikli 7.06 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid peavad vastama IX lisa I ja II osas sätestatud nõuetele. Vastavus neile nõuetele määratakse kindlaks pädeva asutuse väljastatud tüübikinnituse alusel. Sisevete elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (edaspidi: „ECDIS”) seadmeid, mida on võimalik kasutada navigeerimisrežiimis, tuleb pidada navigeerimiseks kasutatavateks radarseadmeteks.

IX lisa III osas sätestatud nõuded siseveelaevadel käitavate navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ning pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimivuskatsete kohta peavad olema täidetud.

Euroopa Komisjon avaldab IX lisas sätestatu alusel kinnitatud või võrdväärseks peetava tüübikinnituse saanud navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite registri.”

7)

Artikli 8.01 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Ekspert peab kontrollima laeva käitamiseks ette nähtud survemahutite kasutusohutust:

a)

enne nende esmakordset kasutuselevõtmist;

b)

enne nende uuesti kasutuselevõtmist pärast nende muutmist või parandamist ja

c)

korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant.

Tuleb teha sisemine ja väline kontroll. Suruõhumahutitele, mille sisemust ei saa korralikult kontrollida või mille seisundit ei ole võimalik sisemise kontrolli käigus täpselt kindlaks määrata, tuleb teha täiendav mittepurustav katse või hüdraulilise rõhu katse.

Selle kohta tuleb väljastada eksperdi allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

Regulaarset kontrollimist nõudvad muud seadmed, eriti katlad ja muud surveanumad ning nende tarvikud ning tõsteseadmed, peavad vastama eeskirjadele, mis kehtivad Euroopa Liidu ühes liikmesriigis.”

8)

Artikli 10.02 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Vastavalt liikmesriikides kehtivatele kohaldatavatele navigatsiooniasutuste määrustele peab laeva pardal olema vähemalt järgmine varustus:

a)

raadiotelefoniseadmed;

b)

heli- ja valgussignaalide edastamiseks ning laeva tähistamiseks vajalikud seadmed ja aparaadid;

c)

ettenähtud sildumistulesid dubleerivad tuled.

Samuti peavad laevas olema järgmised balloonid:

a)

märgistatud olmejäätmete balloon;

b)

kaanega suletavad terasest või muust tugevast tulekindlast materjalist valmistatud eraldiseisvad märgistatud balloonid, mis on piisava suurusega ja mahutavad vähemalt 10 l ning mida kasutatakse järgmise kogumiseks:

aa)

õlised puhastuslapid;

bb)

ohtlikud või saastavad tahked jäätmed;

cc)

ohtlikud või saastavad vedelad jäätmed;

samuti vajaduse korral järgmise kogumiseks:

dd)

naftajäägid;

ee)

muud õlised või rasvased jäätmed.”

9)

Artiklit 10.03 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Euroopa standardite EN 3-7: 2007 ja EN 3-8: 2007 kohaselt peab igas järgmises kohas olema vähemalt üks käsitulekustuti:”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lõikes 1 nõutud käsitulekustutitena võib kasutada üksnes vähemalt 6 kg mahutavaid pulberkustuteid või muid sama tulekustutusvõimsusega käsitulekustuteid. Need peavad sobima A-, B- ja C-klassi tulele.

Erandina on laevadel, kus vedelgaasiseadmeid ei ole, lubatud veekilet tekitavat vahuainet (AFFF-AR) kasutavad vahtkustutid, mille külmakindlus on kuni miinus (–)20 °C, isegi kui need ei ole C-klassi tule jaoks sobilikud. Nende tulekustutite maht peab olema vähemalt 9 liitrit.

Kõik tulekustutid peavad olema sobilikud kuni 1 000 V elektrisüsteemides tule kustutamiseks.”;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Pädev isik peab kontrollima käsitulekustuteid vähemalt kord kahe aasta jooksul. Tulekustutile tuleb kinnitada pädeva isiku allkirjastatud kontrolli märgis, millele on märgitud kontrolli kuupäev.”

10)

Artikli 10.03a lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„6.

Ekspert peab kontrollima süsteeme:

a)

enne nende esmakordset kasutuselevõtmist;

b)

kui süsteemid on olnud käivitatud, siis enne nende taaskasutuselevõtmist;

c)

enne nende uuesti kasutusele võtmist pärast nende põhjalikku muutmist või parandamist ja

d)

korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta tagant.

Punktis d viidatud kontrollid võib teha ka tulekustutussüsteemidele spetsialiseerunud pädeva ettevõtte pädev töötaja.

7.

Lõikes 6 sätestatud kontrolli puhul peab ekspert või pädev isik kinnitama süsteemi vastavust käesoleva artikli nõuetele.

Kontroll peab hõlmama vähemalt:

a)

kogu süsteemi välist kontrolli;

b)

ohutussüsteemide ja väljalaskedüüside toimivuse kontrolli;

c)

survetankide ja pumbasüsteemi toimivuse kontrolli.

8.

Kontrolli kohta tuleb väljastada eksperdi või pädeva isiku allkirjaga kontrollimistunnistus, millel on näidatud kontrollimise kuupäev.”

11)

Artikli 10.03b lõike 9 punktid b, c ja e asendatakse järgmisega:

„b)

Ekspert peab süsteemi kontrollima:

aa)

enne selle esmakordset kasutuselevõtmist;

bb)

kui süsteem on olnud käivitatud, siis enne selle taaskasutuselevõtmist;

cc)

enne selle uuesti kasutusele võtmist pärast selle põhjalikku muutmist või parandamist ja

dd)

korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta tagant.

Punktis dd viidatud kontrollid võib teha ka tulekustutussüsteemidele spetsialiseerunud pädeva ettevõtte pädev töötaja.

c)

Kontrolli käigus peab ekspert või pädev isik veenduma, et süsteem vastab käesoleva artikli nõuetele.”

„e)

Kontrolli kohta tuleb väljastada eksperdi või pädeva isiku allkirjaga kontrollimistunnistus, millel on näidatud kontrollimise aeg.”

12)

Artiklit 11.02 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Tekkide ja külgtekkide välisservadele tuleb paigaldada vähemalt 0,90 m kõrgused umbreelingud või pidev kaitsereeling kooskõlas Euroopa standardiga EN 711: 1995. Töökohtadele, kus inimene võib kukkuda rohkem kui 1 m kõrguselt, peab paigaldama vähemalt 0,90 m kõrgused umbreelingud või koomingud või pidev kaitsereeling kooskõlas Euroopa standardiga EN 711: 1995. Kui külgtekkide kaitsereelingud on sissetõmmatavad,

a)

0,7 kuni 1,1 m kõrgusele koomingu külge tuleb kinnitada täiendav 0,02 kuni 0,04 m läbimõõduga pidev käsipuu ning

b)

tuleb kinnitatakse külgteki alguspunktis selgelt märgatavale kohale vähemalt 15 cm läbimõõduga I liite joonisele 10 vastavad signaalid.

Kui kooming puudub, siis tuleb selle asemel paigaldada kinnitatud kaitsereeling.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4a.

Erandina lõikest 4 ei tohi nõuda umbreelingute või kaitsereelingute olemasolu eluruumideta lihtrite ja praamide korral, kui

a)

tekkide ja külgtekkide välisservadesse on kinnitatud jalatoed;

b)

koomingute külge on kooskõlas lõike 4 punktiga a kinnitatud käsipuud ning

c)

tekile on selgelt märgatavale kohale kinnitatud vähemalt 15 cm läbimõõduga signaalid I liite joonise 10 kohaselt.

4b.

Erandina lõikest 4 ei nõuta siletekkidega või šahtitekkidega laevade korral kaitsereelingute paigaldamist otse nende tekkide või külgtekkide välisserva, kui:

a)

vahekäik paikneb kõnealusel siletekil, mis on ümbritsetud kaitsereelingutega kooskõlas Euroopa standardiga EN 711: 1995, ning

b)

tekile on kaitsereelinguga kaitsmata kohtadele üleminekute juures selgelt märgatavale kohale kinnitatud vähemalt 15 cm läbimõõduga signaalid I liite joonise 10 kohaselt.”;

c)

lisatakse järgmine lõige 6:

„6.

Lõiked 4, 4a ja 4b on ajutised nõuded artikli 1.06 alusel ja need kehtivad kuni 1. detsembrini 2016.”

13)

Artiklit 11.04 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Kuni 0,90 m kõrgusel külgteki kohal võib külgteki puhaslaiust vähendada 0,50 meetrile, kui puhaslaius selle kohal laevakere välisserva ja trümmi siseserva vahel ei ole väiksem, kui 0,65 m.”;

b)

lisatakse järgmine lõige 4:

„4.

Lõige 2 on ajutine nõue artikli 1.06 alusel ja see kehtib kuni 1. detsembrini 2016.”

14)

Artiklit 11.12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6.

Ekspert peab kraanasid kontrollima:

a)

enne nende esmakordset kasutuselevõtmist;

b)

enne nende uuesti kasutusele võtmist pärast nende põhjalikku muutmist või parandamist ja

c)

korrapäraselt vähemalt iga kümne aasta tagant.

Selle kontrolli raames tuleb tõendada kraanade piisavat tugevust ja stabiilsust arvutustega ning pardal tehtud koormuskatsega.

Kui kraana ohutu töökoormus ei ületa 2 000 kg, võib ekspert asendada tõendamise arvutuste abil kas täielikult või osaliselt katsega, milles kasutatakse 1,25kordset ohutut töökoormust kogu tööpiirkonna ulatuses.

Selle kohta tuleb väljastada eksperdi allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

7.

Pädev isik peab kraanasid kontrollima korrapäraselt ning igal juhul vähemalt iga 12 kuu tagant. Kontrolli käigus tuleb hinnata kraana tööseisundi ohutust visuaalselt ja talitluskontrolli abil.

Selle kohta tuleb väljastada pädeva isiku allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.”;

b)

lõige 8 kustutatakse;

c)

lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10.

Pardal hoitakse kraana tootja kasutusjuhendit. Selles juhendis peab olema kirjas vähemalt järgmine teave:

a)

tööpiirkond ja juhtimisfunktsioon;

b)

lubatud suurim ohutu töökoormus sõltuvalt tõstekaugusest;

c)

kraana suurim lubatud kalle;

d)

kokkupaneku- ja hooldusjuhendid;

e)

üldised tehnilised andmed.”

15)

Artikkel 14.13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14.13

Heakskiitmiskatse

Ekspert peab kontrollima vedelgaasiseadet, et kontrollida, kas seade vastab käesoleva peatüki nõuetele:

a)

enne selle esmakordset kasutuselevõtmist;

b)

enne selle uuesti kasutusele võtmist pärast selle põhjalikku muutmist või parandamist ja

c)

iga kord, kui artiklis 14.15 viidatud kinnitust uuendatakse.

Selle kohta tuleb väljastada eksperdi allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg. Kontrollimistunnistuse koopia tuleb kontrollorganile esitada.”

16)

Artikli 14.14 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14.14

Katsetingimused”.

17)

Artikli 14.15 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui veesõiduki omanik või tema esindaja esitab põhjendatud taotluse, võib tunnistuse välja andnud liikmesriik pikendada erandkorras kinnituse kehtivust kuni kolme kuu võrra, tegemata artiklis 14.13 nõutud heakskiitmiskatset. Pikendus tuleb kanda ühenduse tunnistusele.”

18)

Artikli 15.02 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Vaheseintes, mis eraldavad masinaruume reisijateruumidest või laevapere ja pardapersonali eluruumidest, ei tohi olla uksi.”

19)

Artiklit 15.03 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Tuule survest tulenev kreenimoment (Mw) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

pW

=

tuule erisurve 0,25 kN/m2;

AW

=

lastitud laeva purjesuspind ruutmeetrites;

lW

=

purjesuspinna AW raskuskeskme kaugus lastitud laeva veetasandist meetrites.

Purjesuspinna arvutamisel tuleb võtta arvesse teki kavas olevat katmist markiisidega ja samalaadsete liikuvate paigaldistega.”;

b)

lõike 9 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

1-sektsioonilise staatuse puhul peetakse vaheseinu vigastamatuteks, kui kahe naabervaheseina vaheline kaugus on suurem vigastuse pikkusest. Arvutamisel ei võeta arvesse pikivaheseinu, mille kaugus laevakerest suurima süvise veeliinil on väiksem kui B/3, mõõdetuna vaheseina katteplaadistusest risti keskjooneni. Põikvaheseina vaheseinaastet, mis on pikem kui 2,50 m, peetakse pikivaheseinaks.”

20)

Artiklit 15.06 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Reisijateruumid on

a)

paigutatud kõikidel tekkidel põrkevaheseinast ahtri poole ja juhul kui reisijateruumid on vaheseinte teki all, peavad need olema eespool ahterpiigi vaheseina tasandit;

b)

gaasikindlalt eraldatud masina- ja katlaruumidest;

c)

nii korraldatud, et artikli 7.02 kohased vaateliinid neid ei läbiks.

Markiiside või samalaadsete liikuvate paigalistega mitte ainult ülevalt, vaid täielikult või osaliselt ka küljelt kaetud tekialad peavad vastama samadele nõuetele, kui suletud reisijateruumid.”;

b)

lõige 15 asendatakse järgmisega:

„15.

Tekiehitised või nende katused, mis koosnevad täielikult panoraampaneelidest ning markiiside või samalaadsete liikuvate paigaldiste abil loodud suletud aladest, ja nende karkass võivad olla projekteeritud nii ning valmistatud üksnes sellistest materjalidest, et need vähendaksid õnnetuse korral võimalikult palju pardal olevate isikute vigastusohtu.”

21)

Artiklit 15.11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„2.   Piirded

a)

ruumide vahel peavad olema konstrueeritud vastavalt järgmistele tabelitele.

aa)

Tabel nende ruumide piirete kohta, kuhu artikli 10.03a kohaselt survestatud sprinklersüsteeme ei paigaldata

Ruumid

Juhtimiskeskused

Trepišahtid

Kogunemisalad

Salongid

Masinaruumid

Kambüüsid

Hoiuruumid

Juhtimiskeskused

—

A0

A0/B15 (2)

A30

A60

A60

A30/A60 (6)

Trepišahtid

 

—

A0

A30

A60

A60

A30

Kogunemisalad

 

 

—

A30/B15 (3)

A60

A60

A30/A60 (6)

Salongid

 

 

 

–/A0/B15 (4)

A60

A60

A30

Masinaruumid

 

 

 

 

A60/A0 (5)

A60

A60

Kambüüsid

 

 

 

 

 

A0

A30/B15 (7)

Hoiuruumid

 

 

 

 

 

 

—

bb)

Tabel nende ruumide piirete kohta, kuhu artikli 10.03a kohaselt survestatud sprinklersüsteemid paigaldatakse

Ruumid

Juhtimiskeskused

Trepišahtid

Kogunemisalad

Salongid

Masinaruumid

Kambüüsid

Hoiuruumid

Juhtimiskeskused

—

A0

A0/B15 (8)

A0

A60

A30

A0/A30 (12)

Trepišahtid

 

—

A0

A0

A60

A30

A0

Kogunemisalad

 

 

—

A30/B15 (9)

A60

A30

A0/A30 (12)

Salongid

 

 

 

–/B15/B 0 (10)

A60

A30

A0

Masinaruumid

 

 

 

 

A60/A0 (11)

A60

A60

Kambüüsid

 

 

 

 

 

—

A0/B15 (13)

Hoiuruumid

 

 

 

 

 

 

—

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Kui salongides ei ole artikli 10.03a kohast survestatud sprinklersüsteemi, peavad salongide laed ja seinakatted, kaasa arvatud karkass, olema valmistatud mittesüttivatest materjalidest, välja arvatud nende pealispinnad, mis peavad olema vähemalt leekiaeglustavad. Esimeses lauses sätestatu ei kehti saunadele.”;

c)

lisatakse järgmine lõige 7a:

„7a.

Markiisid ja samalaadsed liikuvad paigaldised, millega tekialad osaliselt või täielikult suletakse, ning nende karkassid peavad olema vähemalt leekiaeglustavad.”

22)

Artikkel 22a.04 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22a.04

Ujuvus ja püstuvus

1.

Üle 110 m pikkustele laevadele (v.a reisilaevadele) tuleb kohaldada lõikeid 2–10.

2.

Püstuvuse arvutamise põhiväärtused – laeva tühimass ja raskuskeskme asukoht – tuleb kindlaks määrata kooskõlas IMO resolutsiooni MSC 267 (85) I lisaga tehtava kreenikatse abil.

3.

Taotleja peab tõendama kaotatud ujuvuse meetodil põhinevate arvutuste abil, et laeva ujuvus ja püstuvus on üleujutuse korral sobiv. Kõik arvutused tuleb teha lubatud vajumise ja diferendiga.

Laeva piisavat ujuvust ja püstuvust üleujutuse korral tuleb tõendada suurimale süvisele vastava lastiga, mis on trümmide vahel ühtlaselt jaotatud, ning maksimaalsete moonavarudega ja täielikult tangitud laevaga.

Mitmesuguse lasti puhul tuleb püstuvuse arvutus teha kõige ebasoodsamates koormustingimustes. See püstuvuse arvutus tuleb teha pardal.

Sel eesmärgil tuleb matemaatiliste tõenditega kindlaks määrata piisav püstuvus üleujutuse vahefaasides (25 %, 50 % ja 75 % üleujutuse rakendumisest ja, kui see on kohane, siis viivitamatult enne põikitasakaalu seisundit) ja üleujutuse lõppfaasis eespool kirjeldatud koormustingimustes.

4.

Vigastuse puhul lähtutakse järgmistest eeldustest:

a)

pardavigastuse ulatus:

pikisuunas

:

vähemalt 0,10 L;

põiksuunas

:

0,59 m;

vertikaalsuunas

:

altpoolt piiramatult ülespoole;

b)

põhjavigastuse ulatus:

pikisuunas

:

vähemalt 0,10 L;

põiksuunas

:

3,00 m;

vertikaalsuunas

:

baasjoonest 0,39 m ülespoole, välja arvatud õlivann;

c)

iga vigastuspiirkonnas asuv vahesein loetakse vigastatuks, see tähendab, et vaheseinad peavad paiknema nii, et laev säilitaks ujuvuse ka pärast kahe või enama pikisuunas kõrvuti asetseva sektsiooni üleujutust. Üksnes peamasinaruumi puhul tuleb arvestada ühe-sektsiooni standardit, st tuleb eeldada, et masinaruumi otsvaheseinad ei ole vigastatud.

Põhjavigastuste puhul tuleb eeldada, et naabruses olevad põhjasektsioonid on vigastatud;

d)

Täituvus

Eeldatav täituvus on 95 %.

Kui arvutus näitab, et mis tahes sektsiooni keskmine täituvus on väiksem kui 95 %, võib selle asemel kasutada arvutatud väärtust.

Kasutatud väärtused ei ole järgmistest väärtustest väiksemad:

—

masina- ja tööruumidel: 85 %;

—

lastitrümmidel: 70 %;

—

kahekordsetel põhjadel, kütusetankidel, ballastitankidel jms, mille puhul tuleb eeldada, et suurima lubatud süvisega sõitvatel laevadel on need olenevalt ilmast ning nende kasutusotstarbest kas täis või tühjad: 0 või 95 %;

e)

Üleujutuse vahepealsete faaside puhul peab vaba pinna mõju arvutamise aluseks olema vigastatud sektsioonide kogupindala.

5.

Kõikide lõikes 3 osutatud üleujutuse vahefaaside puhul on täidetud järgmised nõuded:

a)

kreeninurk φ kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendis ei tohi ületada 15° (5° kinnitamata konteinerite puhul);

b)

väljaspool kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendit näitab püstuvusõla kõvera positiivne osa püstuvusõla väärtust GZ ≥ 0,02 m (0,03 m kinnitamata konteinerite puhul) enne esimese kaitsmata ava kahjustumist või siis näitab see kreeninurga φ jõudmist 27°-ni (15°-ni kinnitamata konteinerite puhul);

c)

mitteveekindlad avad ei tohi kahjustuda enne, kui kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendi kreen on saavutatud.

6.

Üleujutuse lõppfaasis on täidetud järgmised tingimused:

a)

mitteveekindlate avade (näiteks uksed, aknad, juurdepääsuluugid) kõige madalam punkt peab asuma vähemalt 0,10 m ülevalpool vigastatud veeliini;

b)

kreeninurk φ tasakaaluasendis ei tohi ületada 12° (5° kinnitamata konteinerite puhul);

c)

väljaspool kõnesoleva vahefaasi tasakaaluasendit peab näitama püstuvusõla kõvera positiivne osa püstuvusõla väärtust GZ ≥ 0,05 m ning kõvera all olev ala peab jõudma vähemalt 0,0065 m.rad-ni enne esimese kaitsmata ava kahjustumist või siis näitab see kreeninurga φ jõudmist 27°-ni (10°-ni kinnitamata konteinerite puhul);

Image

d)

kui mitteveekindlad avad kahjustuvad enne, kui tasakaaluasend on saavutatud, tuleb vigastatud laeva püstuvuse arvutamisel pidada juurdepääsu saanud ruume üleujutatuks.

7.

Kui on olemas asümmeetrilise üleujutuse vähendamiseks ristvooluavad, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

a)

ristvoolu arvutamisel kohaldatakse IMO resolutsiooni A.266(VIII);

b)

need peavad olema isetoimivad;

c)

neil peavad olema sulgurseadised;

d)

kompenseerimiseks lubatav aeg kokku ei tohi olla üle 15 minuti.

8.

Kui on võimalik veetihedalt sulgeda avasid, mille kaudu vigastamata sektsioone võib täiendavalt üle ujutada, peab olema sulgurseadmete mõlemale küljele kantud järgmine selgelt loetav juhis:

„Sulgeda viivitamata pärast kasutamist”.

9.

Lõigete 3–7 kohane arvutuste abil tõendamine tuleb lugeda toimunuks, kui ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppele (edaspidi „ADN”) lisatud eeskirjade 9. osale vastavad vigastatud laeva püstuvuse arvutused annavad positiivse tulemuse.

10.

Kui see on vajalik lõikes 3 sätestatud nõuete täitmiseks, peab suurima süvise veejoone tasandi uuesti kindlaks määrama.”

23)

Artikli 22a.05 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„on ehitatud ADNi kohaselt topeltkerega laevadena, kusjuures kuivlastilaevadele kohaldatakse ADNi 9. osa lõikeid 9.1.0.91 kuni 9.1.0.95 ja tankeritele lõikeid 9.3.2.11.7 ja 9.3.2.13 kuni 9.3.2.15 või lõikeid 9.3.3.11.7 ja 9.3.3.13 kuni 9.3.3.15;”.

24)

Artikli 24.02 lõike 2 tabel asendatakse järgmisega:

a)

artikli 7.05 lõike 1 kohta lisatakse järgmine kanne:

Artikkel ja lõige

SISU

Tähtpäev ja märkused

„7.05 lõige 1

Laevatuled, nende korpused ja tarvikud ning valgusallikad

Jätkuvalt võib kasutada laevatulesid, nende korpusi ja tarvikuid ning valgusallikaid, mis vastavad Reinil navigeerimiseks kasutatavate laevatulede värvi ja valgustugevuse nõuetele ning signaaltulede lubatavuse nõuetele 30. novembri 2009 seisuga.”

b)

artikli 7.06 lõike 1 kohta lisatakse järgmine kanne:

„7.06 lõige 1

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed, mis kiideti heaks enne 1.1.1990.

Navigeerimiseks kasutatavaid radarseadmeid, mis kiideti heaks enne 1.1.1990, võib paigaldada ja kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 31.12.2009, mida tehakse igal juhul hiljemalt 31.12.2011, kui käesoleva direktiivi või Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) otsuse 1989-II-35 alusel on olemas kehtiv paigaldamise tunnistus.

 

Pöördekiiruse näiturid, mis kiideti heaks enne 1.1.1990.

Pöördekiiruse näitureid, mis kiideti heaks enne 1.1.1990 ja paigaldati enne 1.1.2000, võib paigaldada ja kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2015, kui käesoleva direktiivi või Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) otsuse 1989-II-35 alusel on olemas kehtiv paigaldamise tunnistus.

 

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid, mis kiideti heaks pärast 1.1.1990.

Navigeerimiseks kasutatavaid radarseadmeid ja pöördekiiruse näidikuid, mis on kiidetud heaks pärast 1. jaanuari 1990 Reini siseveeteedel navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete miinimumnõuete ja katsetingimuste alusel ning Reini siseveeteedel navigeerimiseks kasutatavate pöördekiiruse näiturite miinimumnõuete ja katsetingimuste alusel, võib jätkuvalt paigaldada või kasutada, kui käesoleva direktiivi või Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) otsuse 1989-II-35 alusel on olemas kehtiv paigaldamise tunnistus.”

c)

artikli 10.02 lõike 1 teise lause punkti b kohta lisatakse järgmine kanne:

Artikkel ja lõige

SISU

Tähtpäev ja märkused

„10.02 lõike 1 teise lause punkt b

Terasest või muust tugevast tulekindlast materjalist valmistatud balloonid, mis mahutavad vähemalt 10 l.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse uuendamisel”

d)

kanded artikli 11.02 lõike 4 ja artikli 11.04 lõike 2 kohta asendatakse järgmisega:

Artikkel ja lõige

Sisu

Tähtpäev ja märkused

„11.02 lõike 4 esimene lause

Tekkide, külgtekkide ja töökohtade välisservade seadmed.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020.

Koomingute kõrgus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035.

11.04 lõige 1

Külgteki puhaslaius

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 laiemate kui 7,30 m laevade korral.

Lõige 2

L< 55 m laevade pardareelingud, kui eluruumid paiknevad üksnes ahtris

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020.”

e)

kanne artikli 11.12 kohta asendatakse järgmisega:

„11.12 lõiked 2, 4, 5 ja 9

Pardal on tootja plaat, kaitseseadised ja tunnistused.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015.”

f)

kanded artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kohta asendatakse järgmisega:

„Lõiked 7 ja 8

Vigastatud püstuvus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

Lõige 9

Vigastatud püstuvus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

 

Laeva põhjavigastuse vertikaalne ulatus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

N.R.C., mis on kohaldatavad veekindlate tekkidega laevadele, mille kaugus on vähemalt 0,50 m ja vähem kui 0,60 m selliste laevade põhjast, mis on saanud ühenduse tunnistuse või muu laevasõidulitsentsi enne 31.12.2005.

 

2-sektsiooniline staatus

N.R.C.

Lõiked 10 kuni 13

Vigastatud püstuvus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.”

g)

kanne artikli 15.06 lõike 1 punkti a kohta asendatakse järgmisega:

„Artikli 15.06 lõike 1 esimene lõik

Reisijateala vaheseinte teki all, põrkevaheseina taga ja ahterpiigi vaheseina ees.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse uuendamisel pärast 1.1.2045.

Artikli 15.06 lõike 1 teine lõik

Suletud alad

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse uuendamisel.”

h)

kanne artikli 15.06 lõike 15 kohta asendatakse järgmisega:

„Lõige 15

Nõuded suletud aladele tekiehitises, mis koosneb täielikult või osaliselt panoraamakendest.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse uuendamisel pärast 1.1.2045.

Nõuded suletud aladele

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse uuendamisel.”

i)

lisatakse järgmine kanne artikli 15.11 lõike 7a teksti kohta:

„Lõige 7a

Suletud alad

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel”

25)

Artikli 24.06 lõike 5 tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 7.05 lõike 1 kohta lisatakse järgmine kanne:

Artikkel ja lõige

Sisu

Tähtpäev ja märkused

Kehtib veesõidukile, millel on laevatunnistus või muu laevasõiduluba enne

„7.05 lõige 1

Laevatuled, nende korpused ja tarvikud ning valgusallikad

Jätkuvalt võib kasutada laevatulesid, nende korpusi ja tarvikuid ning valgusallikaid, mis vastavad Reinil navigeerimiseks kasutatavate laevatulede värvi ja valgustugevuse nõuetele ning signaaltulede lubatavuse nõuetele 30. novembri 2009 seisuga.

1.12.2013”

b)

artikli 7.06 lõike 1 kohta lisatakse järgmine kanne:

„7.06 lõige 1

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed, mis kiideti heaks enne 1.1.1990.

Navigeerimiseks kasutatavaid radarseadmeid, mis kiideti heaks enne 1.1.1990, võib paigaldada ja kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 31.12.2009, mida tehakse igal juhul hiljemalt 31.12.2011, kui käesoleva direktiivi või Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) otsuse 1989-II-35 alusel on olemas kehtiv paigaldamise tunnistus.

1.12.2013

 

Pöördekiiruse näiturid, mis kiideti heaks enne 1.1.1990.

Pöördekiiruse näitureid, mis kiideti heaks enne 1.1.1990 ja paigaldati enne 1.1.2000, võib paigaldada ja kasutada kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või uuendamiseni pärast 1.1.2015, kui käesoleva direktiivi või Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) otsuse 1989-II-35 alusel on olemas kehtiv paigaldamise tunnistus.

1.12.2013

 

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid, mis kiideti heaks pärast 1.1.1990.

Navigeerimiseks kasutatavaid radarseadmeid ja pöördekiiruse näidikuid, mis on kiidetud heaks pärast 1. jaanuari 1990 Reini siseveeteedel navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete miinimumnõuete ja katsetingimuste alusel ning Reini siseveeteedel navigeerimiseks kasutatavate pöördekiiruse näiturite miinimumnõuete ja katsetingimuste alusel, võib jätkuvalt paigaldada või kasutada, kui käesoleva direktiivi või Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) otsuse 1989-II-35 alusel on väljastatud kehtiv paigaldamise tunnistus.”

1.12.2013

c)

artikli 10.02 lõike 1 teise lause punkti b kohta lisatakse järgmine kanne:

Artikkel ja lõige

Sisu

Tähtpäev ja märkused

Kehtib veesõidukile, millel on laevatunnistus või muu laevasõiduluba enne

„Artikli 10.02 lõike 1 teise lause punkt b

Terasest või muust tugevast tulekindlast materjalist valmistatud balloonid, mis mahutavad vähemalt 10 l.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse uuendamisel

1.12.2013”

d)

artikli 11.02 lõike 4 ja artikli 11.04 lõike 2 kohta lisatakse järgmised kanded:

Artikkel ja lõige

Sisu

Tähtpäev ja märkused

Kehtib veesõidukile, millel on laevatunnistus või muu laevasõiduluba enne

„11.02 lõike 4 esimene lause

Umbreelingute, koomingute ja pardareelingute kõrgus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020.

1.12.2013

Koomingute kõrgus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035.

11.04 lõige 2

L< 55 m laevade pardareelingud, kui eluruumid paiknevad üksnes ahtris

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020.

1.12.2013”

e)

artikli 11.12 kohta lisatakse järgmine kanne:

„11.12 lõiked 2, 4, 5 ja 9

Pardal on tootja plaat, kaitseseadised ja tunnistused.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2015.

1.12.2013”

f)

artikli 15.03 lõigete 7 kuni 13 kanded asendatakse järgmisega:

„15.03 lõiked 7 ja 8

Vigastatud püstuvus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

1.12.2013

Lõige 9

Vigastatud püstuvus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

1.12.2013

 

Laeva põhjavigastuse vertikaalne ulatus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

N.R.C., mis on kohaldatavad veekindlate tekkidega laevadele, mille kaugus on vähemalt 0,50 m ja vähem kui 0,60 m selliste laevade põhjast, mis on saanud ühenduse tunnistuse või muu laevasõidulitsentsi enne 31.12.2005.

1.12.2013

 

2-sektsiooniline staatus

N.R.C.

 

Lõiked 10 kuni 13

Vigastatud püstuvus

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

1.12.2013”

g)

kanne artikli 15.06 lõike 1 kohta asendatakse järgmisega:

„Artikli 15.06 lõike 1 esimene lõik

Reisijateala vaheseinte teki all ja ahterpiigi vaheseina ees.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

1.12.2013

Artikli 15.06 lõike 1 teine lõik

Suletud alad

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel

1.12.2013”

h)

kanne artikli 15.06 lõike 15 kohta asendatakse järgmisega:

„Lõige 15

Nõuded suletud aladele tekiehitises, mis koosneb täielikult või osaliselt panoraamakendest.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2045.

1.12.2013

 

Nõuded suletud aladele

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel

1.12.2013”

i)

artikli 15.11 lõike 7a kohta lisatakse järgmine kanne:

„Lõige 7a

Suletud alad

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel

1.12.2013”

26)

Artikli 24a.02 lõike 2 tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 7.05 lõike 1 kohta lisatakse järgmine kanne:

„7.05 lõige 1

Laevatuled, nende korpused ja tarvikud ning valgusallikad

Laevatulesid, nende korpuseid ja tarvikuid ning valgusallikaid, mis vastavad

—

Reinil navigeerimiseks kasutatavate laevatulede värvi ja valgustugevuse nõuetele ning navigeerimiseks kasutatavate signaaltulede lubatavuse nõuetele 30. novembri 2009 seisuga

või

—

liikmesriigi vastavatele nõuetele 30. novembri 2009. aasta seisuga,

võib jätkuvalt kasutada.”

b)

artikli 7.06 lõike 1 kohta lisatakse järgmine kanne:

„7.06 lõige 1

Radari abil juhtimise süsteemid ja pöördekiiruse näiturid

Enne 31. detsembrit 2012 liikmesriigi määruste kohaselt heaks kiidetud ja paigaldatud radari abil juhtimise süsteemide ja pöördekiiruse näiturite paigaldamist ja kasutamist võib jätkata kuni ühenduse tunnistuse väljastamise või asendamiseni pärast 31. detsembrit 2018. Need süsteemid tuleb kanda ühenduse tunnistusse numbri 52 all.

 

 

Radari abil juhtimise süsteeme ja pöördekiiruse näitureid, mis on kiidetud heaks alates 1. jaanuarist 1990 Reinil navigeerimiseks kasutatavate radari abil juhtimise süsteemide miinimumnõudeid ja katsetingimusi käsitlevate määruste kohaselt ning Reinil navigeerimiseks kasutatavate pöördekiiruse näiturite miinimumnõudeid ja katsetingimusi käsitlevate määruste kohaselt, võib jätkuvalt paigaldada ja kasutada, kui olemas on käesoleva direktiiviga või Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) otsusega 1989-II-35 kooskõlas olev kehtiv paigaldamise tunnistus.”

c)

kanded artikli 11.02 lõike 4 ja artikli 11.04 lõike 2 kohta asendatakse järgmisega:

Artikkel ja lõige

Sisu

Tähtpäev ja märkused

„11.02 lõike 4 esimene lause

Tekkide, külgtekkide ja töökohtade välisservade seadmed.

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020 N.R.C.,

Umbreelingute või koomingute kõrgus

NRC, hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020.

11.04 lõige 1

Külgteki puhaslaius

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2035 laiemate kui 7,30 m laevade korral.

Lõige 2

L< 55 m laevade pardareelingud, kui eluruumid paiknevad üksnes ahtris

N.R.C., hiljemalt ühenduse tunnistuse väljastamisel või uuendamisel pärast 1.1.2020.”

27)

I liitesse lisatakse järgmine kanne:

Joonis 10

Kantav päästevest

Image

Värvid: sinine/valge

28)

II liidet muudetakse järgmiselt:

a)

sisukorda muudetakse järgmiselt:

i)

nr 4 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Üleminekusätete rakendamine”;

ii)

nr 6 pealkiri asendatakse järgmisega: „15. peatüki eeskirjade rakendamine”;

iii)

lisatakse järgmine:

 

„Nr 26: Eksperdid/pädevad isikud

 

Nr 27: Lõbusõidulaev”;

b)

haldusjuhend nr 4 asendatakse järgmisega:

„HALDUSJUHEND nr 4

Üleminekusätete rakendamine

(II lisa peatükid 15 kuni 22b, peatükk 24 ja peatükk 24a)

1.   ÜLEMINEKUSÄTETE KOHALDAMINE VEESÕIDUKI OSADE ÜHENDAMISEL

1.1.   Põhimõtted

Kui eri laevade osad ühendatakse, siis tuleb tagada senine kaitse ainult neile osadele, mis kuuluvad sellele laevale, millele jääb ühenduse tunnistus. Üleminekusätteid võidakse seega rakendada ainult nendele osadele. Muid osi käsitletakse uue ehitatud laevana.

1.2.   Üleminekusätete üksikasjalik rakendamine

1.2.1.

Kui eri laevade osad ühendatakse, siis rakendatakse üleminekusätteid ainult neile osadele, mis kuuluvad sellele laevale, millele jääb ühenduse tunnistus.

1.2.2.

Osi, mis ei kuulu laevale, millele jääb laeva tunnistus, käsitletakse uue ehitatud veesõidukina.

1.2.3.

Pärast seda, kui laevale on lisatud teise laeva osa, siis saab esimesena nimetatu Euroopa veesõiduki identifitseerimisnumbri, millele ümberehitatud veesõidukina jääb ühenduse tunnistus.

1.2.4.

Kui veesõidukile jääb pärast muutmist alles olemasolev ühenduse tunnistus või väljastatakse uus ühenduse tunnistus, siis lisatakse ühenduse tunnistusse täiendavalt laeva kõige vanema osa ehitamise aasta.

1.2.5.

Kui veesõidukile kinnitatakse uus vööriosa, siis vastab vööriossa paigaldatud vööri trastersüsteemi mootor samuti käesolevatele nõuetele.

1.2.6.

Kui laevale kinnitatakse uus ahtriosa, siis vastavad ahtriossa paigaldatud mootorid samuti käesolevatele nõuetele.

1.3.   Illustratiivsed näited

1.3.1.

Laev pannakse kokku kahest vanemast laevast (1. laeva ehitamisaasta on 1968; 2. laeva ehitamisaasta on 1972). Kasutatakse kogu 1. laeva peale vööriosa; 2. laevast kasutatakse vööriosa. Kokkupandud laev saab 1. laeva ühenduse tunnistuse. Kokkupandud laeva vööriosa tuleb nüüd muu hulgas varustada ankruniššidega.

1.3.2.

Laev pannakse kokku kahest vanemast laevast (1. laeva ehitamisaasta on 1975; 2. laeva ehitamisaasta on 1958, vanim komponent on aastast 1952). Kasutatakse kogu 1. laeva peale vööriosa; 2. laevast kasutatakse vööriosa. Kokkupandud laev saab 1. laeva ühenduse tunnistuse. Kokkupandud laeva vööriosa tuleb nüüd muu hulgas varustada ankruniššidega. Algse 2. laeva (ehitusaastaga 1952) vanim komponent lisatakse täiendavalt ühenduse tunnistusse.

1.3.3.

2001. aastal ehitatud laeva ahtriosa kinnitatakse 1988. aastal ehitatud laevale. 1988. aastal ehitatud laeva mootor peab jääma laeva. Sel juhul peab mootor saama tüübikinnituse. Mootor peab samuti saama tüübikinnituse, kui see oli 2001. aasta laeva ahtriosa mootor.

2.   ÜLEMINEKUSÄTETE RAKENDAMINE, KUI MUUDETAKSE VEESÕIDUKI TÜÜPI (VEESÕIDUKI KASUTUSOTSTARVET)

2.1.   Põhimõtted

2.1.1.

Üleminekusätete rakendamise mis tahes otsuse korral, kui muudetakse veesõiduki tüüpi (laeva tüüp, laeva kasutusotstarve), on vastavalt käesoleva direktiivi II lisale kõige olulisemad ohutuskaalutlused.

2.1.2.

See seisneb veesõiduki tüübi muutuses, kui uut tüüpi veesõidukile kohaldatavad ohutusnõuded on erinevad vanale tüübile kohaldatutest; see on nii juhul, kui uuele tüübile kohaldatakse II lisa peatükkide 15 kuni 22b erisätteid, mida vanale tüübile ei kohaldatud.

2.1.3.

Kui veesõiduki tüüpi muudetakse, siis järgitakse täielikult sellele veesõiduki tüübile kohaldatavaid kõiki erisätteid ja nõudeid; kõnealuste nõuete korral ei tohi üleminekusätteid kohaldada. Seda kohaldatakse samuti olemasolevalt veesõidukilt ülevõetud osadele ning millele kõnealused erinõuded rakenduvad.

2.1.4.

Tankeri muutmisel kuiva lasti vedavaks laevaks ei ole tegemist punktis 2.1.2 määratletud veesõiduki tüübi muutusega.

2.1.5.

Juhul kui kajutitega laev muudetakse ühepäevareiside laevaks, siis peavad kõik uued osad vastama täielikult praegustele nõuetele.

2.2.   Üleminekusätete üksikasjalik rakendamine

2.2.1.

Artikli 24.02 lõiget 2 (N.R.C.) ja vastavalt artikli 24a02 lõiget 2 kohaldatakse veesõiduki uuendatavatele osadele; sellest tulenevalt ei saa veesõiduki uutele osadele rakendada üleminekusätteid.

2.2.2.

Veesõiduki ümberehitamata osadele rakendatakse jätkuvalt üleminekusätteid, v.a punkti 2.1.3 teises lauses kirjeldatud osade korral.

2.2.3.

Kui veesõiduki mõõtmeid muudetakse, siis ei rakendata üleminekusätteid enam veesõiduki kõnealuse muudatusega seotud osadele (näiteks põrkevaheseina, vabaparda ja ankru kaugus).

2.2.4.

Kui muudetakse veesõiduki tüüpi, siis rakendatakse ainult sellele uuele veesõiduki tüübile rakendatavaid II lisa erinõudeid. Kõik veesõiduki muudatusest mõjutatud osad ja seadmed peavad vastama II lisa II ja III osa kehtivatele nõuetele.

2.2.5.

Veesõidukile antakse seejärel uus või muudetud ühenduse tunnistus ning tunnistuse 7. ja 8. väljale märgitakse nii algne ehitamine kui ka muutmine.

2.3.   Illustratiivsed näited

2.3.1.

Kaubalaev (ehitamise aasta 1996) ehitatakse ümber reisilaevaks. Sel juhul kohaldatakse kogu laevale II lisa peatükki 15 üleminekusätteid rakendamata. Kui vööriosa ümberehitamise kavade või peatüki 15 kohaselt ei muudeta, siis ei vaja laev ankrunišše kooskõlas artikliga 3.03.

2.3.2.

Vedurpuksiir (ehitamise aasta 1970) ehitatakse ümber tõukurpuksiiriks. Füüsiline ümberehitamine seisneb ainult tekiseadmete muutmises ning tõukeseadme paigaldamises. Kõik 1970. aasta laeva üleminekusätted jäävad kohaldatavaks, v.a peatüki 5 ja (osaliselt) 7 artiklite 10.01 ja 16.01 sätted.

2.3.3.

Liikurtanker (ehitamise aasta 1970) ehitatakse ümber tõukurpuksiiriks. Füüsiline ümberehitamine seisneb vööriosa ja lastiosa eraldamises ning samuti tekiseadmete muutmises ja tõukeseadme paigaldamises. Kõik 1970. aasta laeva üleminekusätted jäävad kohaldatavaks, v.a peatüki 5 ja (osaliselt) 7 artiklite 10.01 ja 16.01 sätted.

2.3.4.

Liikurtanker ehitatakse ümber tavaliseks liikurkaubalaevaks. Tavaline liikurkaubalaev peab vastama kehtivatele töökoha ohutusnõuetele, eriti II lisa peatüki 11 artiklis 11.04 viidatule.

3.   ÜLEMINEKUSÄTETE RAKENDAMINE REISILAEVADE ÜMBEREHITAMISE KORRAL

3.1.   Üleminekusätete rakendamine

3.1.1.

Ümberehitamise meetmed, mis on vajalikud peatüki 15 nõuetele vastamiseks, olenemata nende võtmise ajast, ei tähenda ümberehitamist „C” II lisa artikli 24.02 lõike 2, artikli 24.03 lõike 1 või artikli 24.06 lõike 5 tähenduses, vastavalt artikkel 24a.02 ja artikkel 24a.03.

3.1.2.

Juhul, kui kajutitega laev muudetakse ühepäevareiside laevaks, siis peavad kõik uued osad vastama täielikult praegustele nõuetele.

3.2.   Illustratiivsed näited

3.2.1.

Reisilaevale (ehitamise aasta 1995) tuleb hiljemalt 1. jaanuariks 2015 paigaldada teine sõltumatu käitursüsteem. Kui reisilaeva muul viisil vabatahtlikult ümber ei ehitata, siis ei ole vajalik teha püstuvuse arvutust kooskõlas uute nõuetega, kuid kui selleks on olemas objektiivne vajadus, siis võib püstuvuse arvustuse teha kooskõlas liikmesriigi algsete püstuvuse nõuetega.

3.2.2.

Reisilaeva (ehitamise aasta 1994, laevatunnistust uuendati viimati 2012. aastal) pikendatakse 2016. aastal 10 m võrra. Peale selle tuleb sellele veesõidukile lisada teine sõltumatu käitursüsteem. Samuti on vajalik uus püstuvuse arvutus, mis tuleb teha kooskõlas peatükiga 15 1-sektsioonilise staatuse ja 2-sektsioonilise staatuse kohta.

3.2.3.

Reisilaev (ehitamise aasta 1988) saab võimsama käitursüsteemi koos sõukruvidega. See on niivõrd suur ümberehitus, et nõutav on püstuvuse arvutamine. Seda tuleb teha kooskõlas kehtivate nõuetega.”;

c)

haldusjuhend nr 6 asendatakse järgmisega:

„HALDUSJUHEND nr 6

Peatüki 15 nõuete rakendamine Kohapealsed vaheseinad

Üleminekunõuded markiiside või samalaadsete liikuvate paigaldiste abil loodud suletud aladele

(II lisa artikli 15.02 lõige 5, artikli 15.03 lõiked 4 ja 9)

1.   KOHAPEALSED VAHESEINAD (ARTIKLI 15.02 LÕIGE 5)

Artikli 15.02 lõike 5 alusel on mõeldav, et kohapealsed veekindlad vaheseinad, näiteks käsitletavast vigastuse pikkusest pikemad ristsuunas jaotatud kahekordse põhjaga tankid, ei kuulu hindamise alla. Sel juhul ei pruugi olla ristsuunas vaheseina arvesse võtmine võimalik, kui seda vaheseinte tekini ei pikendata. Selle tulemus võib olla vaheseinte ebakohane jaotus.

Image

Nõude tõlgendus:

kui veekindel sektsioon on pikem kui artikli 15.03 lõikes 9 nõutu ja see sisaldab kohapealseid vaheseinu, mis moodustavad veekindlad allsektsioonid, mille vahele mahub minimaalne vigastuse pikkus, siis võib neid vigastatud laeva püstuvuse arvutamisel arvesse võtta.

2.   ÜLEMINEKUNÕUDED MARKIISIDE VÕI SAMALAADSETE LIIKUVATE PAIGALDISTE ABIL LOODUD SULETUD ALADELE SEOSES PÜSTUVUSEGA (ARTIKLI 15.03 LÕIGE 5)

Markiiside või samalaadsete liikuvate paigaldiste abil loodud suletud ruumid võivad põhjustada probleeme laeva püstuvusele, sest kui nad on selleks piisavalt suured, siis mõjutavad nad tuule survest tulenevat kreenimomenti.

Nõude tõlgendus:

reisilaevade korral, millele väljastati esimest korda laevatunnistus enne 1. jaanuari 2006 või millele kohaldatakse artikli 24.06 lõike 2 teist lauset, tuleb pärast markiiside või samalaadsete liikuvate paigaldiste abil loodud suletud ala loomist teha uus püstuvuse arvutus käesoleva direktiivi alusel, kui selle purjesuspind Awz ületab 5 % igal juhul arvesse võetavast kogupurjesuspinnast Aw.”;

d)

haldusjuhendi nr 7 1. osa asendatakse järgmisega:

„1.   OSA

Loa saanud eriankrud

Allpool esitatud tabelis on loetletud vähendatud massiga eriankrud, mille kasutamist pädevad asutused lubavad kooskõlas artikli 10.01 lõikega 5.

Ankru nr

Lubatud ankrumassi vähendamine (%)

Pädev asutus

1.

HA-DU

30

Saksamaa

2.

D’Hone Spezial

30

Saksamaa

3.

Pool 1 (hol)

35

Saksamaa

4.

Pool 2 (massief)

40

Saksamaa

5.

De Biesbosch-Danforth

50

Saksamaa

6.

Vicinay-Danforth

50

Prantsusmaa

7.

Vicinay AC 14

25

Prantsusmaa

8.

Vicinay tüüp 1

45

Prantsusmaa

9.

Vicinay tüüp 2

45

Prantsusmaa

10.

Vicinay tüüp 3

40

Prantsusmaa

11.

Stockes

35

Prantsusmaa

12.

D’Hone-Danforth

50

Saksamaa

13.

Schmitt HHP-anker

40

Madalmaad

14.

SHI high holding anchor, tüüp ST (standard)

30

Madalmaad

15.

SHI high holding anchor, tüüp FB (täielikult tasakaalustatud)

30

Madalmaad

16.

Klinsmann anchor

30

Madalmaad

17.

HA-DU-POWER Anchor

50

Saksamaa”

e)

haldusjuhendi nr 11 punkti 4 lisatakse pärast ühenduse tunnistuse lahtrit 2 käsitlevat selgitust järgmine ühenduse tunnistuse lahtri 10 selgitus:

„10.

Laevade korral, millel on luba Reinil navigeerida, st

a)

laevad, mis vastavad täielikult II lisa nõuetele, sh peatüki 24 üleminekusätetele, ning

b)

laevad, mille korral ei rakendata peatüki 24a üleminekusätteid või IV lisas sätestatud vähendusi,

lisatakse taandele „- ühenduse veeteed tsoonis/tsoonides” järgmine:

a)

Rein või

b)

tsoon R.”

Punktis 4 muudetakse ühenduse tunnistuse lahtrit 43 käsitlevat selgitust järgmiselt:

„43.

Siia ei märgita muude ohutuseeskirjadega (näiteks ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN)) nõutavaid käsitulekustuteid.”;

f)

haldusjuhendi nr 17 jaotis 3 asendatakse järgmisega:

„3.   HEAKSKIITMISKATSE

3.1.

Ekspert peab kontrollima tulekahju häiresüsteeme

a)

enne nende esmakordset kasutuselevõtmist;

b)

enne nende uuesti kasutusele võtmist pärast nende põhjalikku muutmist või parandamist ja

c)

korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta tagant.

Masinaruumides ja katlaruumides tehakse need kontrollid erinevates masina kasutamise tingimustes ning muutuvates ventilatsioonitingimustes. Eespool punktis c viidatud kontrollid võib teha ka tulekustutussüsteemidele spetsialiseerunud pädeva ettevõtte pädev töötaja.

3.2.

Selle kohta väljastatakse eksperdi või pädeva isiku allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.”;

g)

haldusjuhendi nr 18 jaotis 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded tuleb lugeda täidetuks ka juhul, kui kahest osast mõlema puhul täidetakse püstuvuse nõuded, mis on sätestatud ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppe (ADN) jaotises 9.1.0.95.2.”;

h)

haldusjuhendi nr 21 jaotis 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Heakskiitmiskatse

8.1.

Ekspert peab kontrollima LLLi valgustihedust

a)

enne selle esmakordset kasutuselevõtmist;

b)

enne selle uuesti kasutusele võtmist pärast selle põhjalikku muutmist või parandamist ja

c)

korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant.

Eespool punktis c viidatud kontrolle võib teha ka ohutuse tagamise juhendamissüsteemide valdkonnas koolituse läbinud pädev isik.

8.2.

Selle kohta väljastatakse eksperdi või pädeva isiku allkirjaga kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

8.3.

Kui pärast ühte mõõtmist valgustihedus ei vasta käesolevas haldusjuhendis sätestatud nõuetele, siis tuleb mõõtmised teha vähemalt kümnest võrdsel kaugusel asuvast punktist. Kui üle 30 % ei vasta käesolevas haldusjuhendis sätestatud nõuetele, siis tuleb ohutuse tagamise juhendamissüsteemid välja vahetada. Kui 20 % kuni 30 % ei vasta käesolevas haldusjuhendis sätestatud nõuetele, siis tuleb ohutuse tagamise juhendamissüsteeme aasta pärast uuesti kontrollida.”;

i)

haldusjuhendi nr 24 jaotis 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Gaasilekke andurite kalibreerimine ja kontrollimine, piiratud kasutusajaga osade asendamine.

4.1.

Gaasilekke andureid kalibreerib ja kontrollib ekspert või pädev isik tootja juhiste kohaselt

a)

enne nende esmakordset kasutuselevõtmist;

b)

enne nende uuesti kasutusele võtmist pärast nende põhjalikku muutmist või parandamist ja

c)

korrapäraselt.

Selle kohta väljastatakse eksperdi või pädeva isiku allkirjaga kalibreerimis- ja kontrollimistunnistus, milles on näidatud kontrollimise aeg.

4.2.

Gaasilekke hoiatusvarustuse osad, millel on piiratud kasutusaeg, tuleb enne nende vastavat kasutusaega nõuetekohaselt asendada.”;

j)

lisatakse järgmised haldusjuhendid nr 26 ja 27:

„HALDUSJUHEND nr 26

Eksperdid ja pädevad isikud

(II lisa artikli 1.01 lõiked 106 ja 107)

Eksperdid

Eksperdid peavad tegema heakskiitmiskatsed, mis nõuavad spetsialisti teadmisi kas tulenevalt süsteemide keerukusest või nõutavast ohutustasemest. Neid heakskiitmiskatseid on luba teha järgmistel isikutel või asutustel:

—

klassifikatsiooniühingud, millel on vajalikud asutusesisesed eksperditeadmised või mis kannavad oma volituste alusel vastutust väliste isikute või asutuste töölekutsumise eest ning millel on nende isikute või asutuste valimisega seoses kasutusel vajalikud kvaliteedikontrolli süsteemid;

—

kontrollorganite liikmed või asjaomaste asutuste töötajad;

—

ametlikult volitatud isikud või asutused, kellel on tunnustatud eksperditeadmised kontrolli tegemiseks asjaomases valdkonnas, kusjuures laevakontrolli asutused võivad samuti anda sellise volituse avalik-õiguslike asutustena, parimal juhul kvaliteedi tagamise süsteemi alusel. Isikut või asutust peetakse volitatuks ka juhul, kui viimane on läbinud ametliku valikumenetluse, mille teel hinnatakse konkreetselt nõutud eksperditeadmiste ja kogemuste olemasolu.

Pädevad isikud

Pädevatelt isikutelt nõutakse näiteks ohutusseadmete korrapäraste visuaalsete kontrollide ja talitluskontrollide tegemist. Pädevateks isikuteks võidakse pidada järgmisi isikuid:

—

isikud, kellel on oma kutsekoolituse ja kogemuste tõttu piisavad eksperditeadmised, et olla suutelised hindama eriolukordi ja -tingimusi, näiteks laevajuhid, laevandusettevõtete ohutusametnikud, asjakohaste kogemustega meeskonnaliikmed;

—

oma korrapärase töö alusel piisavad spetsialistiteadmised omandanud ettevõtted, näiteks laevatehased või paigaldusettevõtted;

—

eriotstarbeliste süsteemide tootjad (näiteks tulekustutussüsteemid, juhtimisseadmed).

Terminoloogia

Saksa keel

Inglise keel

Prantsuse keel

Hollandi keel

Eesti keel

Sachverständiger

expert

expert

erkend deskundige

ekspert

Sachkundiger

competent person

spécialiste

deskundige

pädev isik

Fachfirma

competent firm

société spécialisée

deskundig bedrijf

pädev ettevõte

Heakskiitmiskatsed

Allpool esitatud tabelis on kirjas heakskiitmiskatsete ajakava kokkuvõte, sh nende sagedus ja neid tegeva kontrollija tüüp. Tabel on ainult teavitava iseloomuga.

Eeskiri

Teema

Maksimaalne katsete vahemik

Kontrollija

Artikli 6.03 lõige 5

Hüdrosilindrid, pumbad ja mootorid

8 aastat

Pädev ettevõte

Artikli 6.09 lõige 3

Mootoriga juhtimisseadmed

3 aastat

Pädev isik

Artikli 8.01 lõige 2

Survemahutid

5 aastat

Ekspert

Artikli 10.03 lõige 5

Käsitulekustutid

2 aastat

Pädev isik

Artikli 10.03a lõike 6 punkt d

Sisseehitatud tulekustutussüsteemid

2 aastat

Pädev isik või pädev ettevõte

Artikli 10.03b lõike 9 punkti b alapunkt dd

Sisseehitatud tulekustutussüsteemid

2 aastat

Pädev isik või pädev ettevõte

Artikli 10.04 lõige 3

Täispuhutavad veeskamisseadised

Nagu tootja on määranud

 

Artikli 10.05 lõige 3

Päästevestid

Nagu tootja on määranud

 

Artikli 11.12 lõige 6

Kraanad

10 aastat

Ekspert

Artikli 11.12 lõige 7

Kraanad

1 aasta

Pädev isik

Artikkel 14.13

Vedelgaasiseadmed

3 aastat

Ekspert

Artikli 15.09 lõige 9

Päästevahendid

Nagu tootja on määranud

 

Artikli 15.10 lõige 9

Isolatsioonitakistus, maandus

Enne ühenduse tunnistuse kehtivusaja lõppu

 

Haldusjuhend nr 17

Tulekahju häiresüsteemid

2 aastat

Ekspert või pädev isik

Haldusjuhend nr 21

Ohutuse tagamise juhendamissüsteemid

5 aastat

Ekspert või pädev isik

Haldusjuhend nr 24

Gaasilekke hoiatusvarustus

Nagu tootja on määranud

Ekspert või pädev isik

HALDUSJUHEND nr 27

Lõbusõidulaev

(II lisa artikli 21.02 lõige 2 koostoimes artikliga 7.02, artikli 8.05 lõikega 5, artikli 8.08 lõikega 2 ning artikliga 8.10)

1.   Üldosa

Juba turule viidud kuni 24 meetri pikkused lõbusõidulaevad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/25/EÜ (14) (mida on muudetud direktiiviga 2003/44/EÜ (15)) nõuetele. Artikli 3 kohaselt, koostoimes käesoleva direktiivi artikliga 2, on 20 meetri pikkustel või pikematel lõbusõidulaevadel ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, mis kinnitab laeva vastavuse II lisa tehnilistele nõuetele. Kuna II lisa artikli 21.02 teatud sätetest tulenevaid uute ehitatud lõbusõidulaevade teatud seadmete, paigutuste ja paigaldiste topeltkontrolli või -tunnustamist tuleks vältida, on käesolevas haldusjuhendis esitatud teave nende artiklis 21.02 loetletud nõuete kohta, mis on direktiiviga 94/25/EÜ juba piisavalt hõlmatud.

2.   Artikli 21.02 nõuded, mis on direktiiviga 94/25/EÜ juba piisavalt hõlmatud

Lõbusõidulaevade korral, millele kohaldatakse direktiivi 94/25/EÜ ei nõua kontrollorgan ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisel (esialgse kontrolli raames) II lisa artikli 21.02 lõike 2 järgmiste nõuete täiendavat kontrolli või tunnustamist, kui kontrollimiseks esitatud laev on kuni 3 aastat enne kontrollorganile esitamist turule viidud ning laevas ei ole muudatusi tehtud ning vastavusdeklaratsioon viitab järgmistele ühtlustatud standarditele või nendega võrdväärsetele standarditele.

—

:

Artikkel 7.02

:

EN ISO 11591:2000; (takistusteta väljavaade);

—

:

Artikli 8.05 lõige 5

:

EN ISO 10088:2001; (kütusetankid ja torud);

—

:

Artikli 8.08 lõige 2

:

EN ISO 15083:2003; (pilsi pumpamine);

—

:

Artikkel 8.10

:

EN ISO 14509; (müraemissioon).

(1)  EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.”

(2)  Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(3)  Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(4)  Kajutite vahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning punktile 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0. Kajutite ja saunade vahelised piirded peavad vastama tüübile A0, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B15.

(5)  Artikli 15.07 ja artikli 15.10 lõike 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.

(6)  Tuleohtlike vedelike hoiustamiseks kasutatavate hoiuruumide ja juhtimiskeskuste ning kogunemisalade vahelised piirded peavad vastama tüübile A60, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile A30.

(7)  B15 on piisav piiretele ühelt poolt kambüüside ning teiselt poolt külmruumide ja pardavarude hoiuruumide vahel.

(8)  Juhtimiskeskusi ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A0, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(9)  Salonge ja sisemisi kogunemisalasid eraldavad piirded peavad vastama tüübile A30, kuid väljas asuvaid kogunemisalasid eraldavad piirded üksnes tüübile B15.

(10)  Kajutite vahelised piirded, piirded kajutite ja koridoride vahel ning punktile 10 vastavad salongide vertikaalsed piirded peavad vastama tüübile B15, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B0. Kajutite ja saunade vahelised piirded peavad vastama tüübile A0, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile B15.

(11)  Artikli 15.07 ja artikli 15.10 lõike 6 kohased piirded masinaruumide vahel peavad vastama tüübile A60; muudel juhtudel peavad need vastama tüübile A0.

(12)  Tuleohtlike vedelike hoiustamiseks kasutatavate hoiuruumide ja juhtimiskeskuste ning kogunemisalade vahelised piirded peavad vastama tüübile A60, survestatud sprinklersüsteemiga varustatud ruumide puhul tüübile A30.

(13)  B15 on piisav piiretele ühelt poolt kambüüside ning teiselt poolt külmruumide ja pardavarude hoiuruumide vahel.”;

(14)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.

(15)  ELT L 214, 26.8.2003, lk 18.”

II LISA

VII lisa muudetakse järgmiselt.

—

I osa punkti 1 kaks esimest lauset asendatakse järgmisega:

„Klassifikatsiooniühing peab olema võimeline dokumenteerima laialdasi kogemusi siseveelaevade konstrueerimise ja ehitamise hindamisel. Klassifikatsiooniühingul peab olema terviklik reglement siseveelaevade konstrueerimise, ehitamise ja perioodilise kontrolli kohta, eriti püstuvuse arvutamise kohta kooskõlas ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppele (ADN) lisatud eeskirjade 9. osaga, nagu on viidatud II lisa artiklites 22a.04 ja 22a.05, ning mis avaldatakse vähemalt hollandi, inglise, prantsuse või saksa keeles ning mida ajakohastatakse ja täiustatakse pidevalt teadusliku uurimistöö ja arendusprogrammide abil.”

—

I osa punkti 11 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Klassifikatsiooniühing peab ette valmistama, rakendama ja korrastama tõhusat sisemist kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ning mis on kooskõlas Euroopa standardiga EN ISO/IEC 17020: 2004, nagu seda on tõlgendatud IACSi kvaliteedisüsteemi sertifitseerimissüsteemi nõuetes.”

—

II osa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Enne Reini laevakontrolli määruse raames kõigi Reini laevasõidu keskkomisjoni liikmesriikide tunnustamata klassifikatsiooniühingule volituse andmist konsulteerib komisjon keskkomisjoni sekretariaadiga.”

—

III osa asendatakse järgmisega:

„III   osa

Volitatud klassifikatsiooniühingute nimekiri

Käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt on I ja II osas kirjeldatud kriteeriumide põhjal praeguseks volituse saanud järgmised klassifikatsiooniühingud:

1)

Bureau Veritas;

2)

Germanischer Lloyd;

3)

Lloyd’s Register of Shipping

4)

Polski Rejestr Statków S.A.

5)

RINA s.p.a;

6)

Venemaa merelaevanduse register.

Kuni volituse saamiseni kooskõlas I ja II osaga on klassifikatsiooniühingud, millele mõni liikmesriik on vastavalt nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivile 94/57/EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (1) andnud volituse ja tegevusloa, praegu vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10 volitatud üksnes asjaomase liikmesriigi veeteedel tegutsevate veesõidukite puhul.

(1)  EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20.”

III LISA

IX lisa asendatakse järgmisega:

„IX LISA

SISEVEELAEVADE PARDAL KASUTATAVAD RADARSEADMED JA PÖÖRDEKIIRUSE NÄITURID

SISUKORD

Mõisted

I OSA.

Siseveelaevade pardal navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete miinimumnõuded ja katsetingimused

II OSA.

Siseveelaevade pardal kasutatavate pöördekiiruse näiturite miinimumnõuded ja katsetingimused

III OSA.

Siseveelaevade pardal kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimivuskatsete nõuded

IV OSA.

Siseveelaevade pardal kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldus- ja toimivustunnistus

V OSA.

Pädevate asutuste, tehniliste teenistuste, heakskiidetud navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite ning volitatud spetsialiseerunud ettevõtete register

VI OSA.

Võrdväärsed seadmed

Mõisted

1.   Tüübikinnituskatse– I osa artiklis 4 või II osa artiklis 1.03 viidatud katsemenetlus, mida tehniline teenistus kasutab käesoleva lisa nõuetele vastavuse katsetamiseks. Tüübikinnituskatse on tüübikinnituse olemuslik osa.

2.   Tüübikinnitus– vastav haldusmenetlus, mille kaudu liikmesriik veendub, et seade vastab käesoleva lisa nõuetele.

Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete korral hõlmab see menetlus artikleid 5 kuni 7 ja 9. Pöördekiiruse näiturite korral hõlmab menetlus II osa artikleid 1.04 kuni 1.06 ja 1.08.

3.   Katsetunnistus– dokument, kuhu on märgitud tüübikatsete tulemused.

4.   Taotleja või tootja– iga füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel, kaubamärgi all või mõne muu identifitseerimisviisi kohaselt katsetamiseks esitatavaid seadmeid toodetakse või turustatakse ning kes vastutab tüübikatsetega ja tüübikinnituse menetlusega seotud kõigis küsimustes tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutuse ees.

5.   Tehniline teenistus– tüübikinnituskatseid tegev institutsioon, asutus või organisatsioon.

6.   Tootja kinnitus– tootja kinnitus selle kohta, et need seadmed vastavad põhilistele miinimumnõuetele ning et need on igas mõttes identsed katsetamiseks esitatud tüübiga.

7.   Vastavusdeklaratsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (1) kohaselt– deklaratsioon direktiivi 1999/5/EÜ II lisa punkti 1 kohaselt, millega tootja kinnitab, et see toode vastab direktiivis sätestatud nõuetele.

8.   Pädev asutus– tüübikinnitusi väljastav ametlik asutus.

I   OSA

Siseveelaevade pardal navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete miinimumnõuded ja katsetingimused

Sisukord

Artikkel 1.

 Reguleerimisala

Artikkel 2.

 Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete kasutuseesmärk

Artikkel 3.

 Miinimumnõuded

Artikkel 4.

 Tüübikinnituskatsed

Artikkel 5.

 Tüübikinnituskatse taotlus

Artikkel 6.

 Tüübikinnitus

Artikkel 7.

 Seadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber

Artikkel 8.

 Tootja kinnitus

Artikkel 9.

 Tüübikinnitusega seadme muutmine

Artikkel 1

Reguleerimisala

Need sätted kehtestavad miinimumnõuded siseveelaevade pardal navigeerimiseks kasutatavatele radarseadmetele ning tingimused nimetatud miinimumnõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Artikkel 2

Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete kasutuseesmärk

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed peavad hõlbustama laevade navigeerimist, esitades mõistetava radaripildi oma asukohast poide, kaldajoone ja navigeerimisehitiste suhtes, ka võimaldavad need usaldusväärselt ja õigeaegselt tuvastada teisi laevu ning üle veepinna ulatuvaid takistusi.

Artikkel 3

Miinimumnõuded

1.

Välja arvatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuete korral (direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 1 punkt b) ja direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 2 kohase kahjuliku häire vältimise eesmärgil spektri tulemusliku kasutamise nõuete korral vastavad siseveelaevadel navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed Euroopa standardi EN 302194-1:2006 nõuetele.

2.

Lõiget 1 kohaldatakse sisevete ECDISi seadmetele, mida on võimalik kasutada navigeerimisrežiimis. Kõnealused seadmed peavad täitma lisaks sisevete ECDISi standardite nende versioonide nõuded, mis tüübikinnituse andmise kuupäeval kehtivad.

Artikkel 4

Tüübikinnituskatsed

1.

Vastavust artikli 3 lõikes 1 sätestatud miinimumnõuetele kontrollitakse tüübikinnituskatse abil.

2.

Kui seade läbib tüübikinnituskatse, siis peab katseasutus väljastama katsetunnistuse. Kui seade miinimumnõuetele ei vasta, peab taotlejale kirjalikult teatama tema taotluse tagasilükkamise põhjused.

Artikkel 5

Tüübikinnituskatse taotlus

1.

Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete tüübikinnituskatse taotlused esitatakse tehnilisele teenistusele.

Tehnilised teenistused tuleb Euroopa Komisjonile teatavaks teha.

2.

Iga taotlusega on kaasas järgmised dokumendid:

a)

üksikasjalikud tehnilised kirjeldused;

b)

paigaldus- ja hooldusdokumentide täielik komplekt;

c)

üksikasjalikud kasutusjuhendid;

d)

lühikasutusjuhend;

e)

kui see on kohaldatav, siis tõendusmaterjal eelnevalt läbitud katsete kohta.

3.

Kui taotleja ei kavatse direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastavusdeklaratsiooni omandada tüübikinnitusega samal ajal, siis esitatakse vastavusdeklaratsioon koos tüübikinnituskatse taotlusega.

Artikkel 6

Tüübikinnitus

1.

Tüübikinnituse annab pädev asutus katsetunnistuse alusel. Pädev asutus teavitab Euroopa Komisjoni seadmetest, millele ta on tüübikinnituse andnud. Asjakohases teates on märgitud määratud tüübikinnituse number ning samuti tüübi nimetus, tootja nimi, tüübikinnituse omaniku nimi ning tüübikinnituse kuupäev.

2.

Iga pädev asutus või pädeva asutuse määratud tehniline teenistus võib tootmisseeriast igal ajal kontrollimiseks seadmed välja valida.

Kui see kontrollimine paljastab seadmetes vigu, võib tüübikinnituse tagasi võtta.

Tüübikinnituse võtab tagasi see asutus, kes selle väljastas.

Artikkel 7

Seadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber

1.

Seadme igale komponendile märgitakse kustumatult

a)

tootja nimi;

b)

seadme tootenimetus;

c)

seadme tüüp;

d)

seerianumber.

2.

Pädeva asutuse antud tüübikinnitusnumber on kustutamatult kinnitatud kuvariüksusele nii, et see oleks selgelt nähtav pärast seadme paigaldamist.

Tüübikinnitusnumber koosneb järgmistest osadest: e-NN-NNN

e

=

Euroopa Liit

NN

=

tüübikinnituse andnud riigi number, kus

01

=

Saksamaa

02

=

Prantsusmaa

03

=

Itaalia

04

=

Madalmaad

05

=

Rootsi

06

=

Belgia

07

=

Ungari

08

=

Tšehhi Vabariik

09

=

Hispaania

11

=

Ühendkuningriik

12

=

Austria

13

=

Luksemburg

14

=

Šveits

17

=

Soome

18

=

Taani

19

=

Rumeenia

20

=

Poola

21

=

Portugal

23

=

Kreeka

24

=

Iirimaa

26

=

Sloveenia

27

=

Slovakkia

29

=

Eesti

32

=

Läti

34

=

Bulgaaria

36

=

Leedu

49

=

Küpros

50

=

Malta

NNN

=

pädeva asutuse määratud kolmekohaline number.

3.

Tüübikinnitusnumbrit tohib kasutada üksnes sellega seotud tüübikinnituse puhul.

Tüübikinnitusnumbri koostamise ja kinnitamise eest vastutab taotleja.

Artikkel 8

Tootja kinnitus

Igal seadmeüksusel peab kaasas olema tootja kinnitus.

Artikkel 9

Tüübikinnitusega seadme muutmine

1.

Mis tahes muudatuste tegemine juba tüübikinnituse saanud seadmes tingib tüübikinnituse tagasivõtmise. Iga kord, kui selliseid muudatusi kavandatakse, tuleb nende üksikasjalik esitada kirjeldus kirjalikult pädevale tehnilisele teenistusele.

2.

Pädev asutus otsustab pärast tehnilise teenistusega konsulteerimist, kas tüübikinnitus kehtib edasi või kas on vajalik kontroll või uue tüübikinnituskatse tegemine.

Kui antakse uus tüübikinnituskatse, antakse ka uus tüübikinnitusnumber.

II   OSA

Siseveelaevade pardal kasutatavate pöördekiiruse näiturite miinimumnõuded ja katsetingimused

Sisukord

1.   PEATÜKK

Üldosa

Artikkel 1.01.

 Reguleerimisala

Artikkel 1.02.

 Pöördekiiruse näituri kasutuseesmärk

Artikkel 1.03.

 Tüübikinnituskatse

Artikkel 1.04.

 Tüübikinnituskatse taotlus

Artikkel 1.05.

 Tüübikinnitus

Artikkel 1.06.

 Seadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber

Artikkel 1.07.

 Tootja kinnitus

Artikkel 1.08.

 Tüübikinnitusega seadme muutmine

2.   PEATÜKK

Üldised miinimumnõuded pöördekiiruse näituritele

Artikkel 2.01.

 Ehitus, konstruktsioon

Artikkel 2.02.

 Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus

Artikkel 2.03.

 Toimimine

Artikkel 2.04.

 Tööjuhised

Artikkel 2.05.

 Anduri paigaldamine

3.   PEATÜKK

Minimaalsed toimivusnõuded pöördekiiruse näituritele

Artikkel 3.01.

 Pöördekiiruse näituri töövalmidus

Artikkel 3.02.

 Pöördekiiruse näitamine

Artikkel 3.03.

 Mõõteulatus

Artikkel 3.04.

 Näidatava pöördekiiruse täpsus

Artikkel 3.05.

 Tundlikkus

Artikkel 3.06.

 Toimimise seire

Artikkel 3.07.

 Mittetundlikkus laeva muu tavapärase liikumise suhtes

Artikkel 3.08.

 Mittetundlikkus magnetväljade suhtes

Artikkel 3.09.

 Lisanäiturid

4.   PEATÜKK

Minimaalased tehnilised nõuded pöördekiiruse näituritele

Artikkel 4.01.

 Toimimine

Artikkel 4.02.

 Summutid

Artikkel 4.03.

 Lisaseadmete ühendamine

5.   PEATÜKK

Pöördekiiruse näiturite katsetingimused ja -menetlused

Artikkel 5.01.

 Ohutus, koormustaluvus ja elektromagnetiline ühilduvus

Artikkel 5.02.

 Parasiitemissioonid

Artikkel 5.03.

 Katsemenetlus

Liide.

 Pöördekiiruse näiturite maksimaalsed tolerantsid

1.   PEATÜKK

Üldosa

Artikkel 1.01

Reguleerimisala

Need sätted kehtestavad miinimumnõuded siseveelaevade pardal kasutatavatele pöördekiiruse näituritele ning tingimused nimetatud miinimumnõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Artikkel 1.02

Pöördekiiruse näituri kasutuseesmärk

Pöördekiiruse näitur on ette nähtud radari abil navigeerimise hõlbustamiseks ning laeva tüürpoordi või pakpoordi pööramise kiiruse mõõtmiseks ja näitamiseks.

Artikkel 1.03

Tüübikinnituskatse

1.

Pöördekiiruse näiturite vastavus peatükkides 2 kuni 4 esitatud miinimumnõuetele määratakse kindlaks tüübikinnituskatse abil.

2.

Kui seade läbib tüübikinnituskatse, siis väljastab tehniline teenistus katsetunnistuse. Kui seade miinimumnõuetele ei vasta, peab taotlejale kirjalikult teatama tema taotluse tagasilükkamise põhjused.

Artikkel 1.04

Tüübikinnituskatse taotlus

1.

Pöördekiiruse näiturite tüübikinnituskatse taotlused tuleb esitada tehnilisele teenistusele.

Tehnilised teenistused tuleb Euroopa Komisjonile teatavaks teha.

2.

Iga taotlusega on kaasas järgmised dokumendid:

a)

üksikasjalikud tehnilised kirjeldused;

b)

paigaldus- ja hooldusdokumentide täielik komplekt;

c)

tööjuhised.

3.

Katsete abil teeb taotleja kindlaks või laseb kindlaks teha, et seadmed vastavad käesolevate sätete miinimumnõuetele.

Taotlusele lisatakse katse- ja mõõtetulemused.

Pädev asutus säilitab dokumente ja katsetamisega saadud infot.

Artikkel 1.05

Tüübikinnitus

1.

Tüübikinnituse annab pädev asutus katsetunnistuse alusel.

Pädev asutus peab teatama seadmetele tüübikinnituse andmisest Euroopa Komisjonile. Vastavas teates peab olema märgitud määratud tüübikinnituse number ning samuti tüübi nimetus, tootja nimi, tüübikinnituse omaniku nimi ning tüübikinnituse kuupäev.

2.

Iga pädev asutus või pädeva asutuse määratud tehniline teenistus võib tootmisseeriast igal ajal kontrollitavad seadmed välja valida.

Kui see kontrollimine paljastab seadmetes vigu, võib tüübikinnituse tagasi võtta.

Tüübikinnituse võtab tagasi see asutus, kes selle väljastas.

Artikkel 1.06

Seadme märgistamine ja tüübikinnitusnumber

1.

Seadme igale komponendile märgitakse kustumatult

a)

tootja nimi;

b)

seadme tootenimetus;

c)

seadme tüüp;

d)

seerianumber.

2.

Pädeva asutuse antud tüübikinnitusnumber peab olema kustutamatult kinnitatud juhtimisüksusele nii, et see oleks selgelt nähtav pärast seadme paigaldamist.

Tüübikinnitusnumber koosneb järgmistest osadest: e-NN-NNN

e

=

Euroopa Liit

NN

=

tüübikinnituse andnud riigi kood, kus

01

=

Saksamaa

02

=

Prantsusmaa

03

=

Itaalia

04

=

Madalmaad

05

=

Rootsi

06

=

Belgia

07

=

Ungari

08

=

Tšehhi Vabariik

09

=

Hispaania

11

=

Ühendkuningriik

12

=

Austria

13

=

Luksemburg

14

=

Šveits

17

=

Soome

18

=

Taani

19

=

Rumeenia

20

=

Poola

21

=

Portugal

23

=

Kreeka

24

=

Iirimaa

26

=

Sloveenia

27

=

Slovakkia

29

=

Eesti

32

=

Läti

34

=

Bulgaaria

36

=

Leedu

49

=

Küpros

50

=

Malta

NNN

=

pädeva asutuse määratud kolmekohaline number.

3.

Tüübikinnitusnumbrit tohib kasutada üksnes sellega seotud tüübikinnituse puhul.

Tüübikinnitusnumbri koostamise ja kinnitamise eest vastutab taotleja.

Artikkel 1.07

Tootja kinnitus

Igal seadmeüksusel peab kaasas olema tootja kinnitus.

Artikkel 1.08

Tüübikinnitusega seadme muutmine

1.

Mis tahes muudatuste tegemine juba tüübikinnituse saanud seadmes tingib tüübikinnituse tagasivõtmise.

Iga kord, kui selliseid muudatusi kavandatakse, tuleb nende üksikasjalik kirjeldus saata kirjalikult pädevale tehnilisele teenistusele.

2.

Pädev asutus otsustab pärast tehnilise teenistusega konsulteerimist, kas tüübikinnitus kehtib edasi või kas on vajalik kontroll või uue tüübikinnituskatse tegemine.

Kui antakse uus tüübikinnituskatse, antakse ka uus tüübikinnitusnumber.

2.   PEATÜKK

Üldised miinimumnõuded pöördekiiruse näiturile

Artikkel 2.01

Ehitus, konstruktsioon

1.

Pöördekiiruse näiturid peavad sobima tööks siseveelaevadel.

2.

Seadmete konstruktsioon ja ehitus peavad vastama headele insenertehnilistele tavadele nii mehaaniliselt kui elektriliselt.

3.

Kui käesoleva direktiivi II lisas või käesolevas lisas puuduvad vastavad erisätted, tuleb toitele, ohutusele, laevade seadmete tekitatavatele vastastikustele häiretele, kompassi ohutule kaugusele, ilmastikukindlusele, mehaanilisele tugevusele, keskkonnamõjudele, kuuldavale müraemissioonile ja seadmete märgistamisele kohaldada Euroopa standardis EN 60945:2002 sisalduvaid nõudeid ja katsemeetodeid.

Peale selle peavad vastavad seadmed kõikide käesoleva lisa nõuetele keskkonnatemperatuuride vahemikus 0 °C kuni 40 °C.

Artikkel 2.02

Parasiitemissioonid ja elektromagnetiline ühilduvus

1.

Üldnõuded

Pöördekiiruse näiturid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/108/EÜ (mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ) (2) nõuetele.

2.

Parasiitemissioonid

Sagedusulatusel 156–165 MHz, 450–470 MHz ja 1,53–1,544 GHz ei tohi parasiitemisioonide väljatugevus ületada 15 μV/m. Neid väljatugevusi kohaldatakse katsekaugusel 3 meetrit katsetatavast seadmest.

Artikkel 2.03

Toimimine

1.

Seadmel ei tohi olla rohkem juhtimisseadiseid, kui selle korrektseks toimimiseks on vaja.

Juhtimisseadiste konstruktsioon, märgistused ning käsitsemine peab võimaldama nende lihtsa, ühetähendusliku ja kiire toimimise. Nende korraldus peab võimalikult palju aitama vältida vigu seadmega töötamisel.

Tavapäraseks tööks mittevajalikud juhtimisseadmed ei tohi olla vahetult kättesaadavad.

2.

Kõikidel juhtimisseadistel ja näituritel peavad olema ingliskeelsed sümbolid ja/või märgised. Sümbolid peavad vastama Euroopa standardi EN 60417:1998 nõuetele.

Kõik numbrid ja tähed peavad olema vähemalt 4 mm kõrgused. Kui on võimalik tõendada, et tehnilistel põhjustel pole 4 mm kõrguste numbrite ja tähtede kasutamine võimalik ning kui see tööd ei takista, võib lubada kõrguse vähendamist 3 millimeetrile.

3.

Seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et käitamisel tehtavad vead ei põhjusta riket.

4.

Kõik miinimumnõuetest väljapoole jäävad funktsioonid, näiteks seadised teiste seadmetega ühendamiseks, peavad olema sellised, et seadmed vastavad igas olukorras miinimumnõuetele.

Artikkel 2.04

Tööjuhised

Iga üksusega peab olema kaasas üksikasjalik kasutusjuhend. Seda peab olema võimalik saada hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles ning see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

aktiveerimine ja toimimine;

b)

hooldus ja teenindus;

c)

üldised ohutuseeskirjad.

Artikkel 2.05

Anduri paigaldamine

Paigalduse suund kiilujoone suhtes peab olema näidatud pöördekiiruse näituri anduriüksusel. Vähima tundlikkuse tagamiseks laeva muu tavapärase liikumise suhtes peab olema koostatud paigaldusjuhend.

3.   PEATÜKK

Minimaalsed toimivusnõuded pöördekiiruse näituritele

Artikkel 3.01

Pöördekiiruse näituri töövalmidus

1.

Külmkäivituse puhul peab pöördekiiruse näitur olema täielikult töövalmis nelja minuti jooksul ning toimib nõutud tolerantsi piires.

2.

Hoiatussignaal peab näitama pöördekiiruse näituri sisselülitamist. Pöördekiiruse näiturit peab saama samaaegselt jälgida ja käsitseda.

3.

Juhtmeta kaugjuhtimispuldid ei ole lubatud.

Artikkel 3.02

Pöördekiiruse näitamine

1.

Pöördekiirus peab olema näidatud lineaarselt gradueeritud skaalal, mille keskel on nullpunkt. Peab olema võimalik vajaliku täpsusega lugeda pöördekiiruse suunda ja ulatust. Ainsad lubatud näiturid on nõelindikaatorid ja joongraafikud.

2.

Näituriskaala peab olema vähemalt 20 cm pikk ning see võib olla ringikujuline või sirgjooneline.

Sirgjoonelised skaalad võivad olla üksnes horisontaalsed.

3.

Üksnes numbriliste näiturite kasutamine ei ole lubatud.

Artikkel 3.03

Mõõteulatus

Pöördekiiruse näituritel võib olla üks või mitu mõõteulatust. Soovitatavad on järgmised mõõteulatused:

30

°/min;

60

°/min;

90

°/min;

180

°/min;

300

°/min.

Artikkel 3.04

Näidatava pöördekiiruse täpsus

Näidatav pöördekiirus ei tohi erineda rohkem kui 2 % mõõdetavast maksimumväärtusest või rohkem kui 10 % tegelikust väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem (vt liidet).

Artikkel 3.05

Tundlikkus

Toimimislävi peab olema võrdne nurkkiiruse muutusega või väiksem nurkkiiruse muutusest, mis võrdub 1 %ga näidatud väärtusest.

Artikkel 3.06

Toimimise seire

1.

Kui pöördekiiruse näitur ei tööta nõutud täpsusega, peab see olema näidatud.

2.

Kui kasutatakse güroskoopi, peab näitur näitama igat güroskoobi pöördekiiruse kriitilist langust. Güroskoobi pöörlemiskiiruse langus on kriitiline, kui see vähendab täpsust 10 % võrra.

Artikkel 3.07

Mittetundlikkus laeva tavapärase liikumise suhtes

1.

Laeva rullamine kuni 10° pöördekiirusel kuni 4° sekundis ei põhjusta lubatud tolerantse ületavaid mõõtmisvigu.

2.

Mõjutused, mis võivad tekkida näiteks ankurdamise ajal, ei tohi põhjusta lubatud tolerantse ületavaid mõõtmisvigu.

Artikkel 3.08

Mittetundlikkus magnetväljade suhtes

Pöördekiiruse näitur ei tohi olla tundlik laevas tüüpiliselt esinevate magnetväljade suhtes.

Artikkel 3.09

Lisanäiturid

Lisanäiturid peavad vastama kõikidele pöördekiiruse näituritele kohaldatavatele nõuetele.

4.   PEATÜKK

Minimaalsed tehnilised nõuded pöördekiiruse näituritele

Artikkel 4.01

Toimimine

1.

Kõik juhtimisseadised peavad olema korraldatud nii, et nende toimimise ajal on kogu info nähtav ning laeva on radari abil võimalik takistamatult juhtida.

2.

Kõikidel juhtimisseadistel ja näituritel peab olema mittepimestav valgusallikas, mis sobib kõikide ümbritseva keskkonna valgustustingimustega ja mida on võimalik reguleerida sõltumatu juhtimisseadise abil nullasendisse.

3.

Juhtimisseadiste kasutamisel peab nende liigutamisel paremale või üles olema muutujatele positiivne mõju ning liigutamisel vasakule ja alla olema negatiivne mõju.

4.

Kui kasutatakse surunuppe, peab olema võimalik puudutuse abil nende asukohta kindlaks määrata ning neid kasutada. Nende väljalülitamine peab ka olema selgelt tunnetatav. Kui nuppudel on mitu funktsiooni peab olema nähtav, milline hierarhiline tase on aktiveeritud.

Artikkel 4.02

Summutid

1.

Andursüsteemi tuleb summutata kriitiliste väärtuste puhul. Summutuskonstant (63 % piirväärtusest) ei tohi ületada 0,4 sekundit.

2.

Näitur tuleb summutada kriitiliste väärtuste puhul.

Lubatud on reguleerimisvõimalus summutamise suurendamiseks.

Summutuskonstant ei tohi mitte mingil juhul olla üle viie sekundi.

Artikkel 4.03

Lisaseadmete ühendamine

1.

Kui pöördekiiruse näiturit saab ühendada lisanäituritega või sarnaste seadistega, peab pöördekiiruse näiturit saama kasutada elektrilise analoogsignaali andjana. Peale selle võib pöördekiiruse näituril olla digitaalne liides kooskõlas lõikega 2.

Pöördekiiruse näitur peab olema pidevalt ühendatud läbi galvaanilise isolaatori ning talle vastav analoogpinge peab olema 20 mV kraadi kohta minimaalselt ± 5 % ja maksimaalne sisetakistus 100 Ω.

Polaarsus peab olema positiivne, kui laev pöördub tüürpoordi, ja negatiivne, kui laev pöördub pakpoordi.

Toimimislävi ei tohi olla kõrgem kui 0,3° minuti kohta.

Nulli viga ei tohi ületada 1° minuti kohta temperatuuril 0 °C kuni 40 °C.

Kui näitur on sisse lülitatud ja liikumine andurit ei mõjuta, ei tohi väljundsignaali parasiitpinge, mõõdetuna madala läbilaskvusega filtri pääsuribaga 10 Hz, olla suurem kui 10 mV.

Pöördekiiruse signaal tuleb vastu võtta täiendava summutamiseta, mis ületaks artikli 4.02 lõikes 1 sätestatud piire.

2.

Digitaalne liides tuleb projekteerida kooskõlas Euroopa standarditega EN 61162-1:2008, EN 61162-2:1998 ja EN 61162-3:2008.

3.

Olemas peab olema häirelüliti. Näituril peab olema galvaaniliselt isoleeritud lüliti.

Väline häire peab vallanduma kontaktide sulgumisega:

a)

kui pöördekiiruse näitur on lahti ühendatud või

b)

kui pöördekiiruse näitur ei toimi või

c)

kui käitamise juhtimisseadis on reageerinud ülemäärasele veale artikli 3.06 kohaselt.

5.   PEATÜKK

Pöördekiiruse näiturite katsetingimused ja -menetlused

Artikkel 5.01

Ohutus, koormustaluvus ja elektromagnetiline ühilduvus

Toidet, ohutust, laevade seadmete tekitatavaid vastastikuseid häireid, kompassi ohutut kaugust, ilmastikukindlust, mehaanilist tugevust, keskkonnamõju, kuuldavat müraemissiooni ja elektromagnetilist ühilduvust tuleb katsetada kooskõlas Euroopa standardiga EN 60945:2002.

Artikkel 5.02

Parasiitemissioonid

Parasiitemissioone tuleb mõõta kooskõlas Euroopa standardiga EN 60945:2002 sagedusalas 30–2000 MHz.

Artikli 2.02 lõike 2 nõudeid tuleb järgida.

Artikkel 5.03

Katsemenetlus

1.

Pöördekiiruse näitureid tuleb katsetada nominaalsete ja piirtingimuste juures. Seoses sellega tuleb tööpinge ja keskkonnatemperatuuri mõju katsetada ettenähtud piirväärtusteni.

Lisaks tuleb kasutada raadiosaatjaid maksimaalsete magnetväljade loomiseks näiturite läheduses.

2.

Lõikes 1 kirjeldatud tingimustel peavad näituri vead jääma lisas esitatud tolerantside piiridesse.

3.

Tuleb täita kõik peatükkide 2 kuni 4 miinimumnõuded.

Liide

Joonis 1

Pöördekiiruse näiturite maksimaalsed tolerantsid

Image

III   OSA

Siseveelaevade pardal kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimivuskatsete nõuded

Sisukord

Artikkel 1.

 Üldnõuded

Artikkel 2.

 Volitatud spetsialiseerunud ettevõtted

Artikkel 3.

 Nõuded laeva elektrivarustusele

Artikkel 4.

 Radariantenni paigaldamine

Artikkel 5.

 Kuvariüksuse ja juhtimisüksuse paigaldamine

Artikkel 6.

 Pöördekiiruse näituri paigaldamine

Artikkel 7.

 Asendiandurite paigaldamine

Artikkel 8.

 Paigaldus- ja toimivuskatse

Artikkel 9.

 Paigaldus- ja toimivustunnistus

Artikkel 1

Üldnõuded

1.

Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite süsteemide paigaldamine ja toimivuskatsed peavad toimuma allpool esitatud sätete kohaselt.

2.

Ainult seadmed, millel on

a)

tüübikinnitus

aa)

I osa artikli 6 või

bb)

II osa artikli 1.05 alusel

või

b)

mis on heaks kiidetud võrdväärsena tunnustatud tüübikinnituse alusel kooskõlas VI osaga

ja

c)

millel on vastav tüübikinnituse number,

peavad saama paigaldamise loa.

Artikkel 2

Volitatud spetsialiseerunud ettevõtted

1.

Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldust, asendamist, remonti või hooldust võivad teha üksnes spetsialiseerunud ettevõtted, kes on selleks pädeva asutuse poolt volitatud.

Volitamise eest vastutavad pädevad asutused tuleb Euroopa Komisjonile teatavaks teha.

2.

Pädev asutus võib volituse tagasi võtta.

3.

Pädev asutus peab viivitamata teatama tema volitatud spetsialiseerunud ettevõtetest Euroopa Komisjonile.

Artikkel 3

Nõuded laeva elektrivarustusele

Kõikidel navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite toitekaablitel peavad olema eraldi ohutusseadised ja võimaluse korral ka veakaitsed.

Artikkel 4

Radariantenni paigaldamine

1.

Radariantenn peab olema paigaldatud võimalikult lähedale vööri-ahtriliinile. Antenni läheduses ei tohi olla takistusi, mis põhjustaksid väärkajasignaale või soovimatuid varjusid, vajaduse korral tuleb antenn paigaldada ruhvile. Radariantenni monteerimine ja kinnitamine tööasendisse peab andma piisava stabiilsuse, mis on vajalik selleks, et navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed saaksid töötada nõutud täpsuse piirides.

2.

Pärast seda, kui monteerimise nurgavead on parandatud ja seadmed on sisse lülitatud, ei tohi erinevus kursijoone ning vööri-ahtrijoone vahel olla suurem kui 1°.

Artikkel 5

Kuvariüksuse ja juhtimisüksuse paigaldamine

1.

Kuvariüksus ja juhtimisüksus peavad olema paigaldatud roolikambrisse nii, et radaripildi hindamine ning navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete käitamine ei tekita raskusi. Radaripildi asimuutorientatsioon peab vastama keskkonna normaalsele olukorrale. Hoidikud ja reguleeritavad konsoolid peavad olema ehitatud nii, et neid saaks lukustada mis tahes asendisse vibratsioonivabalt.

2.

Radariga navigeerimise ajal ei tohi kunstlik valgustus peegelduda radarioperaatori suunas.

3.

Kui juhtimisüksus ei ole kuvariüksuse osa, peab see olema ümbrises ning asuma 1 m kaugusel kuvariüksusest. Juhtmeta kaugjuhtimispuldid ei ole lubatud.

4.

Kui on paigaldatud lisanäiturid, peavad need vastama kõikidele navigeerimisradaritele kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 6

Pöördekiiruse näituri paigaldamine

1.

Pöördekiiruse näitur peab asuma roolimehe ees tema vaateväljas.

2.

Andursüsteem peab olema paigaldatud võimalikult laeva keskele, horisontaalasendisse ning laeva vööri-ahtrijoonega kokkulangevalt. Paigalduskoht peab olema nii palju kui võimalik vibratsioonivaba ning võimalikult väikeste temperatuurikõikumistega. Kui võimalik, peab pöördekiiruse näitur olema paigaldatud otse radari kuvari kohale.

3.

Kui on paigaldatud lisanäiturid, peavad need vastama kõikidele pöördekiiruse näituritele kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 7

Asendiandurite paigaldamine

Navigatsioonirežiimis kasutatavate sisevete ECDISi seadmete asendiandurid (näiteks DGPSi antenn) peavad olema paigaldatud nii, et oleks tagatud nende võimalikult täpne töö ning et neid mõjutaksid võimalikult vähe laeva tekiehitised ning saatjad.

Artikkel 8

Paigaldus- ja toimivuskatse

Enne kui seadmed lülitatakse sisse esimest korda pärast paigaldamist või ühenduse tunnistuse uuendamist või pikendamist (välja arvatud see, mis II lisa artikli 2.09 lõike 2 kohaselt on sätestatud), samuti pärast laeva igasugust muutmist, mis tõenäoliselt võib mõjutada seadmete töötingimusi, peab pädev asutus või pädeva asutuse määratud tehniline teenistus või artikli 2 kohaselt volitatud ettevõte tegema paigaldus- ja toimivuskatsed. Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

elektrivarustusel peab olema eraldi ohutusseadis;

b)

tööpinge peab olema tolerantsuspiirides;

c)

kaablid ning nende paigaldus peavad vastama II lisa sätetele ning vajaduse korral ADNile;

d)

antenni pöördekiirus peab olema vähemalt 24 pööret minutis;

e)

antenni läheduses ei tohi olla navigeerimist raskendavaid takistusi;

f)

antenni ohutuslüliti (kui see on olemas) peab olema töökorras;

g)

kuvariüksuste, pöördekiiruse näiturite ning juhtimisüksuste korraldus peab olema ergonoomiline ja kasutajasõbralik;

h)

navigeerimiseks kasutatava radarseadme kursijoon ei tohi laeva vööri- ja ahtrijoonest rohkem kui 1° kõrvale kalduda;

i)

kauguste ning peilingukuvade täpsus peab vastama nõuetele (mõõtmised teadaolevaid objekte kasutades);

j)

lineaarsus peab väikeste kauguste puhul olema korrektne;

k)

kuvatav minimaalane kaugus peab olema 15 meetrit või vähem;

l)

pildi keskpunkt peab olema nähtav ning selle läbimõõt ei tohi olla üle 1 mm;

m)

ei tohi olla peegeldustest põhjustatud väärkajasignaale ning soovimatuid varje kursijoonel või siis need ei tohi halvendada navigeerimise ohutust;

n)

veepinna ja sademete peegeldushäirete summutajad (STC ja FTC) ja nendega seotud juhtimisseadised peavad töötama korrektselt;

o)

võimenduse reguleerimine peab toimima nõuetekohaselt;

p)

fookus ja pildi piiritlemine peavad olema korrektsed;

q)

laeva pööramissuund peab olema selline, nagu on näidatud pöördekiiruse näituril ning nullpunkt otseliikumisel peab olema korrektne;

r)

navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ei tohi olla tundlikud laeva raadiosaatjate suhtes või muude laeval olevatest allikatest tulevate häirete suhtes;

s)

navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja/või pöördekiiruse näiturid ei tohi segada teisi laeval olevaid seadmeid.

Lisaks sisevete ECDISi seadmete puhul:

t)

ei tohi kaarti mõjutav statistiline positsioneerimisviga ületada 2 m;

u)

ei tohi kaarti mõjutav statistiline faasinurga viga olla üle 1°.

Artikkel 9

Paigaldus- ja toimivustunnistus

Pärast artikli 8 kohase katse edukat sooritamist väljastab pädev asutus, tehniline teenistus või volitatud ettevõte IV osa näidise kohase tunnistuse. See tunnistus peab alati laevas olema.

Kui katsetingimused ei ole täidetud, koostatakse puuduste loetelu. Tehniline teenistus või volitatud ettevõte võtab sellisel juhul tunnistuse tagasi või saadab selle pädevale asutusele.

IV   OSA

(NÄIDIS)

Siseveelaevade pardal navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldus- ja toimivustunnistus

Laeva nimi/tüüp: …

Euroopa laeva identifitseerimisnumber: …

Laeva omanik: …

Nimi: …

Aadress: …

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed Number: …

Artikli nr

Tüüp

Tootja

Tüübikinnituse number

Seerianumber

 

 

 

 

 

Pöördekiiruse näiturid Number: …

Artikli nr

Tüüp

Tootja

Tüübikinnituse number

Seerianumber

 

 

 

 

 

Käesolevaga kinnitatakse, et selle laeva navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid vastavad direktiivi 2006/87/EÜ IX lisa III osa nõuetele, mis käsitlevad siseveelaevade pardal navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamis- ja toimivuskatseid.

Volitatud eriettevõte/tehniline teenistus/pädev asutus  (3)

Nimi: …

Aadress: …

Tempel/pitser Asukoht … Kuupäev …

Allkiri

V   OSA

(NÄIDIS)

1.

Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite tüübikinnituse pädevate asutuste register

Riik

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

Belgia

 

 

 

 

Bulgaaria

 

 

 

 

Taani

 

 

 

 

Saksamaa

 

 

 

 

Eesti

 

 

 

 

Soome

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

 

 

 

Kreeka

 

 

 

 

Itaalia

 

 

 

 

Iirimaa

 

 

 

 

Läti

 

 

 

 

Leedu

 

 

 

 

Luksemburg

 

 

 

 

Malta

 

 

 

 

Madalmaad

 

 

 

 

Austria

 

 

 

 

Poola

 

 

 

 

Portugal

 

 

 

 

Rumeenia

 

 

 

 

Rootsi

 

 

 

 

Šveits

 

 

 

 

Hispaania

 

 

 

 

Slovakkia

 

 

 

 

Sloveenia

 

 

 

 

Tšehhi Vabariik

 

 

 

 

Ungari

 

 

 

 

Ühendkuningriik

 

 

 

 

Küpros

 

 

 

 

Kui heakskiitu ei anta, siis ei määratud vastavas riigis pädevat asutust.

2.

Heaks kiidetud navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite register

Artikli nr

Tüüp

Tootja

Tüübikinnituse omanik

Tüübikinnituse kuupäev

Pädev asutus

Tüübikinnituse number

 

 

 

 

 

 

 

3.

Võrdväärsete tüübikinnituste alusel heaks kiidetud navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite register

Artikli nr

Tüüp

Tootja

Tüübikinnituse omanik

Tüübikinnituse kuupäev

Pädev asutus

Tüübikinnituse number

 

 

 

 

 

 

 

4.

Navigeerimiseks kasutatavaid radarseadmeid ja pöördekiiruse näitureid paigaldama või asendama volitatud eriettevõtete register

Belgia

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Bulgaaria

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Taani

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Saksamaa

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Eesti

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Soome

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Prantsusmaa

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Kreeka

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Itaalia

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Iirimaa

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Läti

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Leedu

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Luksemburg

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Malta

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Madalmaad

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Austria

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Poola

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Portugal

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Rumeenia

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Rootsi

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Šveits

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Hispaania

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Slovakkia

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Sloveenia

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Tšehhi Vabariik

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Ungari

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Ühendkuningriik

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

Küpros

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

 

 

 

 

 

Kui volitatud ettevõtet ei ole määratud, siis ei ole selle riigi ettevõtetele volitust antud.

5.

Navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite tüübikinnituskatsete tegemiseks määratud katseasutuste register

Artikli nr

Nimi

Aadress

Telefoninumber

E-posti aadress

Riik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VI   OSA

Võrdväärsed seadmed

1)

Navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed: Reini laevaliikluse keskkomisjoni 19. mai 1989. aasta otsusel 1989-II-33 (viimati muudetud 27. novembri 2008. aasta otsusega 2008-II-11) (4) põhinevad tüübikinnitused.

2)

Pöördekiiruse näiturid: Reini laevaliikluse keskkomisjoni 19. mai 1989. aasta otsusel 1989-II-34 (viimati muudetud 27. novembri 2008. aasta otsusega 2008-II-11) (4) põhinevad tüübikinnitused.

3)

Paigaldatud ja toimivad navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid vastavad Reini laevaliikluse keskkomisjoni 19. mai 1989. aasta otsusele 1989-II-35 (viimati muudetud 27. novembri 2008. aasta otsusega 2008-II-11) (4).

(1)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(2)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

(3)  Tõmmata maha see, mis ei ole kohaldatav

(4)  Reinil navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamise ja toimimise nõuded.

10.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/49

KOMISJONI DIREKTIIV 2012/49/EL,

10. detsember 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (1), eriti selle artikli 20 lõike 1 esimese lõigu esimest lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast direktiivi 2006/87/EÜ vastuvõtmist lepiti kokku Reini laevakontrolli määruse muudatustes vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22.

(2)

Tuleb tagada, et ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus ja Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohane tunnistus antaks välja võrdväärset ohutustaset tagavate tehniliste nõuete alusel.

(3)

Selleks et vältida konkurentsimoonutusi ja ohutustaseme erinevusi, tuleb direktiivi 2006/87/EÜ muudatused jõustada võimalikult kiiresti.

(4)

Direktiivi 2006/87/EÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (2) artiklis 7 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/87/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid, mille territooriumil on direktiivi 2006/87/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. detsembriks 2013. Nad edastavad nimetatud normide teksti komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on direktiivi 2006/87/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid.

Brüssel, 10. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29.

LISA

Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Sisukorda muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse 14a. peatükk:

„14a.   PEATÜKK

REISILAEVA REOVEEPUHASTID

Artikkel 14a.01

—

Mõisted

Artikkel 14a.02

—

Üldsätted

Artikkel 14a. 03

—

Tüübikinnituse taotlemine

Artikkel 14a.04

—

Tüübikinnitusmenetlus

Artikkel 14a.05

—

Tüübikinnituse muutmine

Artikkel 14a.06

—

Vastavus

Artikkel 14a.07

—

Võrdväärsete tüübikinnituste tunnustamine

Artikkel 14a.08

—

Seerianumbrite kontrollimine

Artikkel 14a.09

—

Toote vastavus

Artikkel 14a.10

—

Laeva reoveepuhasti mittevastavus kinnitatud tüübile

Artikkel 14a.11

—

Juhuvalimi mõõtmine/eriotstarbeline katse

Artikkel 14a.12

—

Pädevad asutused ja tehnilised teenistused”;

b)

lisatakse järgmised kanded:

„VI liide

—

Laeva reoveepuhastid – täiendavad sätted ja tunnistuse näidised

VII liide

—

Laeva reoveepuhastid – katsemenetlus”.

2.

Lisatakse 14a. peatükk:

„14a.   PEATÜKK

REISILAEVA REOVEEPUHASTID

Artikkel 14a.01

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „laeva reoveepuhasti”– kompaktse konstruktsiooniga reoveepuhastusseade laeval tekkiva olmereovee töötlemiseks;

2)   „tüübikinnitus”– otsus, millega pädev asutus kinnitab, et laeva reoveepuhasti vastab käesolevas peatükis esitatud tehnilistele nõuetele;

3)   „eriotstarbeline katse”– artikli 14a.11 kohaselt läbiviidud menetlus, millega pädev ametiasutus tagab, et laeva reoveepuhasti vastab käesolevas peatükis esitatud tehnilistele nõuetele;

4)   „tootja”– isik või asutus, kes vastutab pädeva asutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toote vastavuse tagamise eest. Kõnealune isik või asutus ei pea olema seotud laeva reoveepuhasti ehitamise kõigi etappidega. Kui laeva reoveepuhastit muudetakse või moderniseeritakse pärast selle algset tootmist, nii et see sobiks käesolevas peatükis sätestatud eesmärkidel laeval kasutamiseks, siis loetakse tootjaks muudatused teinud või seadme moderniseerinud isik või asutus;

5)   „teatis”– VI liite II osas sätestatud dokument, milles loetletakse teave, mille taotleja peab esitama;

6)   „teatmik”– täielik andmete, jooniste, fotode või muude dokumentide kaust, mille taotleja esitab tehnilisele teenistusele või pädevale asutusele, nii nagu on ette nähtud teatises;

7)   „infopakett”– teatmik koos kõigi katsearuannete või muude dokumentidega, mille tehniline teenistus või pädev asutus on lisanud teatmikule oma töökohustuste täitmise käigus;

8)   „tüübikinnitustunnistus”– VI liite III osa kohaselt koostatud dokument, millega pädev asutus tõendab tüübikinnitust;

9)   „laeva reoveepuhasti parameetrite register”– VI liite VIII osa kohaselt koostatud dokument, milles on registreeritud laeva reoveepuhasti kõik parameetrid, sealhulgas puhasti komponendid ja kohandamised, mis mõjutavad reovee puhastamise taset, sealhulgas puhasti muudatused;

10)   „tootja juhend reovee töötlemiseks oluliste komponentide ja parameetrite kontrollimiseks”– artikli 14a.11 lõike 4 kohaselt koostatud dokument eriotstarbelise katse tegemiseks;

11)   „olmereovesi”– kambüüsidest, söögisaalidest, pesemisruumidest ja pesumajadest pärit vesi ning fekaalvesi;

12)   „reoveesete”– laeva reoveepuhasti käitamise tagajärjel kogunenud jäägid.

Artikkel 14a.02

Üldsätted

1.

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi laeva reoveepuhastite suhtes, mis paigaldatakse reisilaevadele.

2.

a)

Laeva reoveepuhasti peab tüübikatsetuse ajal vastama tabelis 1 sätestatud piirväärtustele.

Tabel 1

Piirväärtused, mida tuleb järgida laeva reoveepuhasti (katseseade) väljavoolu juures tüübikatsetuse ajal

Parameeter

Kontsentratsioon

Valim

Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)

ISO 5815-1 ja 5815-2 (2003) (1)

20 mg/l

24 tunni liitproov, homogeniseeritud

25 mg/l

Juhuvalim, homogeniseeritud

Keemiline hapnikutarve (KHT) (2)

ISO 6060 (1989) (1)

100 mg/l

24 tunni liitproov, homogeniseeritud

125 mg/l

Juhuvalim, homogeniseeritud

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC)

EN 1484 (1997) (1)

35 mg/l

24 tunni liitproov, homogeniseeritud

45 mg/l

Juhuvalim, homogeniseeritud

b)

Käitamise ajal tuleb järgida tabelis 2 sätestatud kontrollväärtusi.

Tabel 2

Kontrollväärtused, mida tuleb järgida reisilaeva reoveepuhasti väljavoolu juures selle käitamisel

Parameeter

Kontsentratsioon

Valim

Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)

ISO 5815-1 ja 5815-2 (2003) (3)

25 mg/l

Juhuvalim, homogeniseeritud

Keemiline hapnikutarve (KHT) (4)

ISO 6060 (1989) (3)

125 mg/l

Juhuvalim, homogeniseeritud

150 mg/l

Juhuvalim

Orgaanilise süsiniku kogusisaldus

EN 1484 (1997) (3)

45 mg/l

Juhuvalim, homogeniseeritud

c)

Tabelites 1 ja 2 esitatud vastavaid väärtusi ei tohi juhuvalimiga võetud proovis ületada.

3.

Menetlused, mille puhul kasutatakse kloori sisaldavaid tooteid, ei ole vastuvõetavad.

Samuti ei ole vastuvõetav olmereovee lahjendamine, et niiviisi vähendada erikoormust ja võimaldada seega jäätmete kõrvaldamist.

4.

Tuleb võtta piisavad meetmed reoveesette ladustamiseks, säilitamiseks (vajaduse korral) ja kõrvaldamiseks. See hõlmab ka reoveesette majandamiskava koostamist.

5.

Lõike 2 tabelis 1 sätestatud piirväärtuste järgimist kinnitatakse tüübikatsetusega ja määratakse kindlaks tüübikinnituse andmisega. Tüübikinnituse andmist tõendatakse tüübikinnitustunnistusega. Omanik või tema volitatud esindaja lisab tüübikinnitustunnistuse koopia artikli 2.02 kohase kontrolli läbiviimise taotlusele. Tüübikinnitustunnistuse koopia ja laeva reoveepuhasti parameetrite register peavad asuma laeva pardal.

6.

Pärast reoveepuhasti paigaldamist laeva pardale teeb tootja toimivuskatse, enne kui alustatakse regulaarset kasutamist. Laeva reoveepuhasti kohta tehakse kanne laevatunnistuse lahtrisse 52 koos järgmiste üksikasjadega puhasti kohta:

a)

nimetus;

b)

tüübikinnituse number;

c)

seerianumber;

d)

ehitusaasta.

7.

Laeva reoveepuhasti iga märkimisväärse muudatuse järel, mis avaldab mõju reovee käitlemisele, tuleb alati teha artikli 14a.11 lõike 3 kohane eriotstarbeline katse.

8.

Pädev asutus võib käesolevas peatükis kirjeldatud ülesannete täitmiseks kasutada tehnilist teenistust.

9.

Laeva reoveepuhastit hooldatakse regulaarselt vastavalt tootja juhendile, et tagada selle heas töökorras olek. Sellist hooldamist tõendavat hooldusraamatut hoitakse laeva pardal.

Artikkel 14a.03

Tüübikinnituse taotlemine

1.

Tootja esitab pädevale asutusele laeva reoveepuhasti tüübikinnituse taotluse. Taotlusele lisatakse artikli 14a.01 lõike 6 kohane infopakett ja artikli 14a.01 lõike 9 kohane laeva reoveepuhasti parameetrite register, samuti projekt artikli 14a.01 lõike 10 kohasest tootja juhendist reovee töötlemiseks oluliste komponentide ja parameetrite kontrollimiseks seda tüüpi puhastusseadme puhul. Tüübikatsetusel demonstreerib tootja laeva reoveepuhasti prototüüpi.

2.

Kui pädev asutus leiab, et laeva reoveepuhasti tüübikinnituse saamiseks esitatud taotlus ei vasta esitatud tüüpi reoveepuhasti karakteristikutele, mida on kirjeldatud VI liite II osa lisandis, tuleb esitada lõike 1 kohase kinnituse saamiseks teine, vajaduse korral täiendav, prototüüp, mille määrab pädev asutus.

3.

Laeva reoveepuhasti tüübikinnituse taotlust ei või esitada rohkem kui ühele pädevale asutusele. Iga laeva reoveepuhasti tüübi kohta esitatakse tüübikinnituse taotlus eraldi.

Artikkel 14a.04

Tüübikinnitusmenetlus

1.

Pädev asutus, kellele taotlus esitatakse, annab välja tüübikinnituse laeva reoveepuhasti tüübile, mis vastab infopaketi kirjeldusele ja käesolevas peatükis esitatud nõuetele. Kõnealuste nõuete täitmist kontrollitakse vastavalt VII liitele.

2.

Pädev asutus täidab tüübikinnitustunnistuse, mille näidis on esitatud VI liite III osas, kõik nõutavad osad iga laeva reoveepuhasti tüübi kohta, millele ta annab tüübikinnituse, ja koostab infopaketi sisukorra või kinnitab selle õigsust. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse VI liite IV osas kirjeldatud viisil. Täidetud tüübikinnitustunnistus ja sellele lisatud dokumendid antakse üle taotlejale.

3.

Kui tüübikinnituseks esitatud laeva reoveepuhasti on võimeline täitma oma ülesannet või kui sellel on teatavad omadused üksnes koostoimes muude komponentidega laeval, kuhu see paigutatakse, ning kui seepärast on võimalik ühele või mitmele nõudele vastavust kontrollida üksnes siis, kui tüübikinnituseks esitatud puhastit käitatakse koos selle laeva teiste tegelike või simuleeritud komponentidega, piiratakse laeva reoveepuhasti tüübikinnituse ulatust vastavalt. Niisugusel juhul märgitakse kõik kasutuspiirangud ja paigaldamisnõuded üksikasjalikult seda tüüpi puhastusseadme tüübikinnitustunnistusele.

4.

Iga pädev asutus saadab järgmised dokumendid:

a)

loetelu laeva reoveepuhasti tüüpidest, sh üksikasjad vastavalt VI liite V osas sätestatule, millele ta on kõnealusel ajal andnud tüübikinnituse, selle andmisest keeldunud või selle tühistanud, teistele pädevatele asutustele iga kord, kui seda loetelu muudetakse;

b)

teise pädeva asutuse nõudmise korral:

i)

koopia laeva reoveepuhasti tüübi tüübikinnitustunnistusest koos infopaketiga või ilma selleta iga laeva reoveepuhasti tüübi kohta, millele ta on andnud tüübikinnituse, selle andmisest keeldunud või selle tühistanud, ning vajaduse korral:

ii)

artikli 14a.06 lõike 3 kohase loetelu laeva reoveepuhastitest, mis on toodetud välja antud tüübikinnituste kohaselt ja mis sisaldab VI liite VI osas sätestatud üksikasju.

5.

Iga pädev asutus saadab komisjonile üks kord aastas või nõudmise korral täiendavalt koopia VI liite VII osa kohasest andmelehest laeva reoveepuhastite tüüpide kohta, millele on antud tüübikinnitus pärast viimase teatise saatmist.

Artikkel 14a.05

Tüübikinnituse muutmine

1.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse kõigist muudatustest, mis tehakse infopaketis esitatud üksikasjades.

2.

Taotlus tüübikinnituse muutmiseks või pikendamiseks esitatakse eranditult algse tüübikinnituse andnud pädevale asutusele.

3.

Kui infopaketis esitatud laeva reoveepuhasti karakteristikuid on muudetud, peab pädev asutus:

a)

välja andma infopaketi vajalikud parandatud leheküljed, märkides ära iga muudetud lehekülje, et oleks selgelt näha muudatuse laad ja taasväljaandmise kuupäev. Alati, kui antakse välja parandatud leheküljed, ajakohastatakse ka tüübikinnitustunnistusele lisatud infopaketti vastavalt;

b)

välja andma muudetud tüübikinnitustunnistuse (tähistatakse pikendamisnumbriga), kui selles (välja arvatud lisades) sisalduv mis tahes teave on muutunud või kui käesolevas peatükis sätestatud miinimumnõudeid on muudetud pärast algse tüübikinnituse andmise kuupäeva. Muudetud tüübikinnitustunnistusel peab selgelt näha olema muutmise põhjus ja taasväljaandmise kuupäev.

Kui tüübikinnituse andnud pädev asutus leiab, et infopaketis tehtud muudatuse tõttu on vajalikud uued katsed või uuringud, teatab ta sellest tootjale ning annab eespool osutatud dokumendid välja alles pärast seda, kui uued katsed või uuringud on edukalt sooritatud.

Artikkel 14a.06

Vastavus

1.

Tootja kinnitab igale tüübikinnitusnõuetega vastavuses toodetud laeva reoveepuhastile VI liite I osas kindlaks määratud märgistuse, sealhulgas tüübikinnitusnumbri.

2.

Kui tüübikinnitus sisaldab artikli 14a.04 lõike 3 kohaseid piiranguid, lisab tootja igale toodetud ühikule üksikasjaliku teabe asjakohaste piirangute ja kõigi paigaldamisnõuete kohta.

3.

Tüübikinnituse andnud pädeva asutuse nõudmise korral esitab tootja seerianumbrite loetelu kõigi laeva reoveepuhastite kohta, mis on toodetud käesoleva peatüki nõuete kohaselt pärast viimast teatamist või alates ajast, mil käesolevad sätted esmakordselt jõustusid, 45 päeva jooksul pärast iga kalendriaasta lõppu ning viivitamata pärast iga täiendavat kuupäeva, mille on määranud pädev asutus. Kõnealuses loetelus märgitakse laeva reoveepuhasti tüüpidele vastavad seerianumbrid ja tüübikinnitusnumbrid. Lisaks esitatakse loetelus ka täpne teave selliste juhtumite kohta, kui tootja lakkab tootmast tüübikinnituse saanud laeva reoveepuhastit. Kui pädev asutus ei nõua tootjalt sellise loetelu regulaarset esitamist, säilitab tootja registreeritud andmeid vähemalt 40 aastat.

Artikkel 14a.07

Samaväärsete tüübikinnituste heakskiitmine

Liikmesriigid võivad heaks kiita erinevail standardeil põhinevaid laeva reoveepuhasti tüübikinnitusi oma siseriiklikel veeteedel kasutamiseks. Sellistest tüübikinnitustest teavitatakse komisjoni.

Artikkel 14a.08

Seerianumbrite kontrollimine

1.

Tüübikinnitusi välja andev pädev asutus tagab – tehes koostööd teiste pädevate asutustega –, et käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaselt toodetud laeva reoveepuhastite seerianumbrid registreeritakse ja kontrollitakse.

2.

Seerianumbreid võib täiendavalt kontrollida koos artiklis 14a.09 sätestatud toodete vastavuse kontrollimisega.

3.

Seerianumbrite kontrollimise puhul esitab tootja või esitavad tema volitatud esindajad, kes asuvad liikmesriikides, nõudmise korral pädevale asutusele viivitamata kogu vajaliku teabe, mis on seotud tema otseste ostjatega, samuti nende laeva reoveepuhastite seerianumbrid, mille tootmisest on teatatud kooskõlas artikli 14a.06 lõikega 3.

4.

Kui tootja ei suuda pädeva asutuse nõudmisel järgida artiklis 14a.06 sätestatud nõudeid, võidakse asjaomase laeva reoveepuhasti tüübikinnitus tühistada. Sellisel juhul kasutatakse artikli 14a.10 lõikes 4 sätestatud teatamise korda.

Artikkel 14a.09

Toodete vastavus

1.

Tüübikinnitusi välja andev pädev asutus teeb juba eelnevalt kindlaks – töötades vajaduse korral koos teiste pädevate asutustega –, et on tehtud vajalikud korraldused selleks, et tagada tõhus kontroll toodete vastavuse üle VI liite I osa nõuetele.

2.

Tüübikinnituse välja andnud pädev asutus teeb kindlaks – töötades vajaduse korral koos teiste pädevate asutustega –, et lõikes 1 osutatud menetlused VI liite I osa sätete suhtes on jätkuvalt piisavad ning et laeva reoveepuhasti, millele on antud tüübikinnitusnumber kooskõlas käesoleva peatüki nõuetega, vastab jätkuvalt tüübikinnitustunnistuses ja selle lisades esitatud kirjeldusele tüübikinnituse saanud reoveepuhasti tüübi kohta.

3.

Pädev asutus võib tunnustada teiste pädevate asutuste võrreldavaid katseid samaväärsetena lõigetes 1 ja 2 esitatuga.

Artikkel 14a.10

Laeva reoveepuhasti mittevastavus tüübikinnitusele

1.

Laeva reoveepuhasti ei vasta tüübikinnitusele, kui sellel on tüübikinnitustunnistusel esitatud karakteristikutest või teabepaketist kõrvalekaldeid, mida tüübikinnituse andnud pädev asutus ei ole artikli 14a.05 lõike 3 kohaselt heaks kiitnud.

2.

Kui tüübikinnituse välja andnud pädev asutus leiab, et laeva reoveepuhasti ei vasta tema väljaantud tüübikinnitusele, võtab ta vajalikud meetmed, et tagada toodetavate laeva reoveepuhastite taas vastavusse viimine tüübikinnituse saanud puhastusseadme tüübiga. Mittevastavuse avastanud pädev asutus teatab teistele pädevatele asutustele ja komisjonile võetud meetmetest, mis võivad laieneda kuni tüübikinnituse tühistamiseni.

3.

Kui pädev asutus suudab tõendada, et tüübikinnitusnumbri saanud laeva reoveepuhasti ei vasta seda tüüpi reoveepuhastitele esitatavatele nõuetele, võib ta nõuda, et tüübikinnituse välja andnud pädev asutus laseks kontrollida tootmises oleva reoveepuhasti vastavust tüübikinnituse nõuetele. Sellised meetmed tuleb võtta hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vastava nõudmise saamist.

4.

Pädevad asutused teatavad üksteisele ja komisjonile igast tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest ühe kuu jooksul.

Artikkel 14a.11

Juhuvalimi mõõtmine/eriotstarbeline katse

1.

Hiljemalt kolm kuud pärast reisilaeva kasutuselevõtu algust või laeva reoveepuhasti moderniseerimise korral pärast selle paigaldamist ja toimivuskatse sooritamist võtab pädev asutus reisilaeva kasutamise ajal juhuvalimi, et kontrollida artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud väärtusi.

Pädev asutus kontrollib ebaregulaarsete ajavahemike järel laeva reoveepuhasti funktsionaalsust juhuvalimi mõõtmistega artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud väärtuste kontrollimiseks.

Kui pädev asutus leiab, et juhuvalimi mõõtmiste väärtused ei vasta artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud väärtustele, siis võib ta nõuda,

a)

et kõrvaldataks laeva reoveepuhasti puudused, nii et oleks tagatud selle nõuetekohane toimimine;

b)

et laeva reoveepuhasti viidaks vastavusse tüübikinnitusega või

c)

et tehtaks lõike 3 kohane eriotstarbeline katse.

Kui puudused on kõrvaldatud ja laeva reoveepuhasti viidud uuesti vastavusse tüübikinnitusega, võib pädev asutus teha uued juhuvalimi mõõtmised.

Kui puudused ei ole kõrvaldatud või laeva reoveepuhasti vastavus tüübikinnituse spetsifikatsioonile ei ole taastatud, siis pitseerib pädev asutus asjaomase puhastusseadme ja teatab kontrolliasutusele, et tehtaks vastav sissekanne laevatunnistuse lahtrisse 52.

2.

Juhuvalimi proove mõõdetakse kooskõlas artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 esitatud spetsifikatsioonidega.

3.

Kui pädev asutus leiab laeva reoveepuhastil mis tahes lahknevusi, mis viitavad tüübikinnitusest kõrvalekaldumisele, siis peab pädev asutus tegema eriotstarbelise katse, et määrata kindlaks puhasti praegune seisukord seoses komponentidega, mis on määratletud puhasti parameetrite registris, puhasti parameetrite kalibreerimise ja kindlaks määramisega.

Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et laeva reoveepuhasti ei vasta seda tüüpi puhastitele esitatavatele nõuetele, võib ta toimida järgmiselt:

a)

nõuda, et

i)

taastataks laeva reoveepuhasti vastavus tüübikinnitusele või

ii)

muudetaks vastavalt artikli 14a.05 kohast tüübikinnitust, või

b)

lasta teha VII liites sätestatud kontrollmõõtmine vastavalt katsespetsifikaadile.

Kui vastavust ei taastata või tüübikinnitust vastavalt ei muudeta või kui punkti b kohastest mõõtmistest ilmneb mittevastavus artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 1 sätestatud piirväärtustele, siis pitseerib pädev asutus laeva reoveepuhasti ja teatab kontrolliasutusele, et tehtaks vastav sissekanne laevatunnistuse lahtrisse 52.

4.

Lõike 3 kohased katsed tehakse vastavalt tootja juhendile reovee töötlemiseks oluliste laeva reoveepuhasti komponentide ja parameetrite kontrollimiseks. Kõnealuses juhendis, mille koostab tootja ja kiidab heaks pädev asutus, määratletakse töölemise seisukohast olulised komponendid, samuti seadistused, dimensioneerimise kriteeriumid ja parameetrid, mida kohaldatakse artikli 14a.02 lõike 2 tabelites 1 ja 2 sätestatud väärtuste pidevaks järgimiseks. Juhend sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)

laeva reoveepuhasti tüübi spetsifikatsioon koos protsessi kirjeldusega ja viitega selle kohta, kas reoveemahutid tuleb paigutada puhastusseadmest ülesvoolu;

b)

reovee töötlemiseks oluliste komponentide loetelu;

c)

konstruktsiooni- ja dimensioneerimiskriteeriumid, kohaldatud dimensioneerimisspetsifikatsioonid ja -reeglid;

d)

laeva reoveepuhasti skemaatiline kujutis ning iseloomustav teave töötlemiseks oluliste komponentide kohta (nt komponentide osanumbrid).

5.

Laeva reoveepuhasti, mille käitamine on peatatud, võib uuesti tööle panna alles pärast seda, kui on tehtud lõike 3 esimese lõigu kohane eriotstarbeline katse.

Artikkel 14a.12

Pädevad asutused ja tehnilised teenistused

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesolevas peatükis kirjeldatud ülesannete täitmise eest vastutavate pädevate asutuste ja tehniliste teenistuste nimed ja aadressid. Tehnilised teenistused peavad vastama katse- ja kalibreerimislaborite pädevuse üldnõuete Euroopa standardile (EN ISO/IEC 17025: 2005 – 8), arvestades järgmisi tingimusi:

a)

laeva reoveepuhastite tootjaid ei ole võimalik tunnustada tehnilise teenistusena;

b)

käesoleva peatüki kohaldamisel võib tehniline teenistus pädeva asutuse nõusolekul kasutada oma katselaborist väljaspool asuvaid ruume.”

3.

Artikli 15.14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Reisilaevad peavad olema varustatud käesoleva artikli lõike 2 kohaste olmereovee kogumise mahutitega või asjakohaste 14a. peatüki kohaste laeva reoveepuhastitega.”

4.

Artikli 24.02 lõike 2 tabelisse lisatakse pärast 12. peatükiga seotud kandeid järgmised 14a. peatükiga seotud kanded:

14a.   

peatükk

„Artikli 14a.02 lõike 2 tabelid 1 ja 2 ning lõige 5

Piir-/kontrollväärtused ja tüübikinnitused

N.R.C, kui

a)

piir- ja kontrollväärtused ei erine artikli 14a.02 kohastest väärtustest rohkem kui kaks korda;

b)

laeva reoveepuhastil on tootja või eksperdi tunnistus, milles kinnitatakse, et puhasti tuleb toime laeva pardal tüüpiliste reovee vastuvõtu koormustega, ning

c)

selle jaoks on olemas sobiv reoveesette käitamise süsteem, mis vastab laeva pardal reoveepuhasti käitamise tingimustele.”

5.

Artikli 24.06 lõike 5 tabelisse lisatakse pärast 11. peatükiga seotud kandeid järgmised 14a. peatükiga seotud kanded:

14a.   

peatükk

„Artikli 14a.02 lõike 2 tabelid 1 ja 2 ning lõige 5

Piir-/kontrollväärtused ja tüübikinnitused

N.R.C, kui

a)

piir- ja kontrollväärtused ei erine artikli 14a.02 kohastest väärtustest rohkem kui kaks korda;

b)

laeva reoveepuhastil on tootja või eksperdi tunnistus, milles kinnitatakse, et puhasti tuleb toime laeva pardal tüüpiliste reovee vastuvõtu koormustega, ning

c)

selle jaoks on olemas sobiv reoveesette käitamise süsteem, mis vastab laeva pardal reoveepuhasti käitamise tingimustele.

1.12.2013”

6.

Artikli 24a.02 lõike 2 tabelisse lisatakse pärast 12. peatükiga seotud kandeid järgmised 14a. peatükiga seotud kanded:

14a.   

peatükk

„Artikli 14a.02 lõike 2 tabelid 1 ja 2 ning lõige 5

Piir-/kontrollväärtused ja tüübikinnitused

N.R.C, kui

a)

piir- ja kontrollväärtused ei erine artikli 14a.02 kohastest väärtustest rohkem kui kaks korda;

b)

laeva reoveepuhastil on tootja või eksperdi tunnistus, milles kinnitatakse, et see tuleb toime laeva pardal tüüpiliste reovee vastuvõtu mudelitega, ning

c)

selle jaoks on olemas sobiv reoveesette käitamise süsteem, mis vastab laeva pardal reoveepuhasti käitamise tingimustele.”

7.

Lisatakse VI ja VII liide:

„

VI liide

Laeva reoveepuhastid – täiendavad sätted ja tunnistuse näidised

Sisukord

I   OSA

Täiendavad sätted

1.

 Laeva reoveepuhastite märgistamine

2.

 Katsetamine

3.

 Toote vastavuse hindamine

II   OSA

Teatis (näidis)

Lisand –

 Laeva reoveepuhasti tüübi peamised karakteristikud (näidis)

III   OSA

Tüübikinnitustunnistus (näidis)

Lisand –

 Tüübikinnituse katse tulemused (näidis)

IV   OSA

Tüübikinnituse numeratsioonisüsteem

V   OSA

Kokkuvõte laeva reoveepuhastite tüüpide tüübikinnitustest (näidis)

VI   OSA

Kokkuvõte toodetud laeva reoveepuhastitest (näidis)

VII   OSA

Tüübikinnituse saanud laeva reoveepuhasti andmeleht (näidis)

VIII   OSA

Laeva reoveepuhasti parameetrite register eriotstarbelise katse jaoks (näidis)

Lisand –

 Liide laeva reoveepuhasti parameetrite registrile

IX   OSA

Võrdväärsed tüübikinnitused

I   OSA

Täiendavad sätted

1.   Laeva reoveepuhastite märgistamine

1.1.

Tüübikatsetuse läbinud laeva reoveepuhastil peab olema järgmine teave (märgistus):

1.1.1.

tootja kaubamärk või kaubanimi;

1.1.2.

laeva reoveepuhasti tüübi- ja seerianumber;

1.1.3.

käesoleva liite IV osa kohane tüübikinnituse number;

1.1.4.

laeva reoveepuhasti ehitusaasta.

1.2.

Punkti 1.1 kohane märgistus peab olema vastupidav, selgesti loetav ja kustumatu laeva reoveepuhasti kogu kasutusaja jooksul. Kui kasutatakse kleebitavaid märgiseid või plaate, tuleb need kinnitada sellisel viisil, et need püsiksid paigal laeva reoveepuhasti kogu kasutusaja vältel ja et neid ei saaks eemaldada ilma purustamata või loetamatuks muutmata.

1.3.

Märgistus tuleb kinnitada laeva reoveepuhasti sellise osa külge, mis on vajalik puhasti normaalseks toimimiseks ja mida tavaliselt ei ole vaja asendada puhasti kogu kasutusaja vältel.

1.3.1.

Märgistus tuleb kinnitada nii, et see oleks selgelt nähtav pärast seda, kui laeva reoveepuhasti on varustatud kõigi tööks vajalike lisaseadmetega.

1.3.2.

Vajaduse korral peab laeva reoveepuhastil olema täiendav vastupidavast materjalist valmistatud eemaldatav plaat, millel peab olema kogu punktis 1.1 osutatud teave, ning see peab olema kinnitatud nii, et kõnealune teave oleks selgelt loetav ja kergesti ligipääsetav pärast seda, kui reoveepuhasti on laevale paigaldatud.

1.4.

Kõik laeva reoveepuhasti osad, mis mõjutavad reovee käitlemist, peavad olema selgelt märgistatud ja identifitseeritud.

1.5.

Punktis 1.1 osutatud märgistuse täpne asukoht näidatakse ära tüübikinnitustunnistuse I jaos.

2.   Katsetamine

Laeva reoveepuhasti katsetamise menetlus on sätestatud VII liites.

3.   Toote vastavuse hindamine

3.1.

Tõendamaks, et enne tüübikinnituse andmist on olemas toodete nõuetele vastavuse tõhusaks järelevalveks vajalikud rahuldavad meetmed ja menetlused, peab pädev asutus kinnitama, et tootja on kantud ühtlustatud standardi EN ISO 9001:2008 (mille kohaldamisala hõlmab asjaomaste laeva reoveepuhastite tootmist) registrisse või samaväärse akrediteeritud standardi registrisse, olles vastavuses selle nõuetega. Tootja peab esitama registreerimise üksikasjad ning võtma kohustuse teavitada pädevat asutust registreerimise kehtivust või rakendusala mõjutavatest muudatustest. Artikli 14a.02 lõigetes 2–5 sätestatud nõuete pideva järgimise tagamiseks tehakse toodangu asjakohast kontrolli.

3.2.

Tüübikinnituse omanik peab

3.2.1.

tagama, et toote kvaliteedi kontrollimiseks on olemas tõhusad kontrollimenetlused;

3.2.2.

pääsema juurde katseseadmetele, mis on vajalikud iga tüübikinnituse saanud tüübi vastavuse kontrollimiseks;

3.2.3.

tagama, et katsete tulemused registreeritakse ning et need tulemused ja asjaomased dokumendid oleksid kättesaadavad ajavahemiku jooksul, milles lepitakse kokku pädeva asutusega;

3.2.4.

põhjalikult analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida ja tagada laeva reoveepuhasti karakteristikute vastavust nõuetele, võttes arvesse seeriatoodangu puhul tavapäraseid hälbeid;

3.2.5.

tagama, et kui laeva reoveepuhastist või katsetatavatest osadest võetud mis tahes proovide puhul on vastavat tüüpi katsel selgelt näha mittevastavus, siis võetakse uued proovid ja tehakse uued katsed ning võetakse kõik vajalikud meetmed, et taastada toote vastavus nõuetele.

3.3.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid.

3.3.1.

Katsetamise ja tootmisega seotud dokumendid tehakse katsetajale kättesaadavaks iga katse ajaks.

3.3.2.

Kui katsete kvaliteet osutub ebarahuldavaks, kohaldatakse järgmist menetlust.

3.3.2.1.

Võetakse seeriast üks laeva reoveepuhasti ja katsetatakse juhuvaliku mõõtmiste abil VII liite kohastes tavapärase koormuse tingimustes pärast ühepäevast käitamist. Puhastatud reovesi ei tohi vastavalt VII liites sätestatud katsemeetoditele ületada artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud väärtusi.

3.3.2.2.

 Kui seeriast võetud laeva reoveepuhasti ei vasta punktis 3.3.2.1 sätestatud nõuetele, võib tootja paluda teha juhuvaliku mõõtmisi mitme sama spetsifikatsiooniga reoveepuhastiga, mis on võetud samast seeriast. See uus valim peab hõlmama algselt võetud laeva reoveepuhastit. Tootja määrab pädeva asutusega nõu pidades kindlaks katsetatava seeria ulatuse n. Laeva reoveepuhastid peavad läbima juhuvaliku mõõtmistega tehtava katsetamise, välja arvatud algselt võetud puhasti. Seejärel tuleb määrata kindlaks juhuvalikuga saadud tulemuste aritmeetiline keskmine

Formula

. Toodanguseeria loetakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud järgmised tingimused:Formula

kus:

k on statistiline tegur, mis sõltub valimi suurusest n ning on antud järgmises tabelis:

kui n≥20, Formula

St = Formula kus xi on mis tahes individuaalne tulemus, mis on saadud juhusliku valimi n puhul;

L on artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud lubatud piirväärtus iga uuritava saasteaine kohta.

3.3.3.

Kui tulemus ei vasta artikli 14.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud väärtustele, tehakse uus katse vastavalt punktile 3.3.2.1 ning juhul, kui katse ei anna positiivset tulemust, tehakse punkti 3.3.2.2 kohaselt täielik katse vastavalt VII liites sätestatud katsemenetlusele. Artikli 14.02 lõike 2 tabelis 1 sätestatud piirväärtusi ei tohi ületada ei liitproovi ega juhusliku valimi puhul.

3.3.4.

Pädev asutus peab osaliselt või täielikult toimivaid laeva reoveepuhasteid katsetama vastavalt tootja esitatud teabele.

3.3.5.

Pädeval asutusel on lubatud teha toodete vastavuse katseid tavapärase sagedusega üks kord aastas. Kui avastatakse punkti 3.3.2 nõuetele mittevastavus, tagab pädev asutus, et viivitamata võetakse kõik vajalikud meetmed toote vastavuse taastamiseks.

II   OSA

(NÄIDIS)

Teatis nr …,

mis on seotud siseveelaevadele paigaldamiseks ette nähtud laeva reoveepuhastite tüübikinnitusega

Laeva reoveepuhasti: …

0.   Üldised märkused

0.1.   Mark (tootja ettevõtte nimi): …

0.2.   Tootja märgistus laeva reoveepuhasti tüübile: …

…

0.3.   Tootja tüübikood, mis vastab laeva reoveepuhastil esitatud teabele: …

…

0.4.   Tootja nimi ja aadress: …

Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: …

…

0.5.   Laeva reoveepuhasti seerianumbri asukoht, kood ja kinnitamise meetod: …

…

0.6.   Tüübikinnitusnumbri asukoht ja kinnitamise meetod: …

…

0.7.   Tootmisüksuse aadress(id): …

…

Lisad

1.   Laeva reoveepuhasti tüübi peamised karakteristikud

2.   Konstruktsiooni- ja dimensioonikriteeriumid, dimensioonispetsifikatsioonid ja kohaldatud reeglid

3.   Laeva reoveepuhasti skemaatiline kujutis koos osade loeteluga

4.   Laeva reoveepuhasti katseseadme skemaatiline kujutis koos osade loeteluga

5.   Elektriskeemid (P/I skeem)

6.   Kinnitus selle kohta, et on kinni peetud kõigist spetsifikatsioonidest, mis on seotud laeva reoveepuhasti mehhaanilise, elektrialase ja tehnilise ohutusega, ning spetsifikatsioonidest, mis on seotud laeva ohutusega

7.   Laeva reoveepuhastiga ühendatud laevaosade karakteristikud

8.   Tootja juhend reovee töötlemiseks oluliste reoveepuhasti komponentide ja parameetrite kontrollimiseks kooskõlas artikli 14a.01 lõikega 10

9.   Laeva reoveepuhasti fotod

10.   Käitamise kontseptsioonid (5)

10.1.   Laeva reoveepuhasti käsitsi juhtimise suunised

10.2.   Märkused liigmuda eemaldamise kohta (mahalaadimise intervallid)

10.3.   Märkused hooldamise ja remondi kohta

10.4.   Märkused laeva reoveepuhasti valvekäitamise puhul vajalike meetmete kohta

10.5.   Märkused laeva reoveepuhasti erirežiimil käitamise puhul vajalike meetmete kohta

10.6.   Märkused laeva reoveepuhasti tegevuse lõpetamise, seisuaja ja taaskäivitamise kohta

10.7.   Märkused kambüüsi reovee eelneva töötlemise nõuete kohta

11.   Muud lisad (loetleda siin)

Kuupäev, laeva reoveepuhasti tootja allkiri

……

Lisand

Laeva reoveepuhasti tüübi peamised karakteristikud

(NÄIDIS)

1.   Laeva reoveepuhasti kirjeldus

1.1.   Tootja: …

1.2.   Reoveepuhasti seerianumber: …

1.3.   Puhastamisviis: bioloogiline või mehhaaniline/keemiline (6 10 15)

1.4.   Ülesvoolu reoveemahuti? Jah, … m3 / Ei4

2.   Konstruktsiooni- ja dimensioneerimiskriteeriumid (sh kõik spetsiaalsed paigaldamissuunised või kasutuspiirangud)

2.1.   …

2.2.   …

3.   Laeva reoveepuhasti dimensioneerimine

3.1.   Reovee päevane volumeetriline voolukiirus Qd (m3/d): …

3.2.   Päevane BHT5 reostuskoormus (kg/d): …

III   OSA

Tüübikinnitustunnistus

(NÄIDIS)

Pädeva asutuse pitser

Tüübikinnituse nr: … Pikendamine nr: …

Teade laeva reoveepuhasti tüübile tüübikinnituse andmise / pikendamise / andmisest keeldumise / tühistamise (7) kohta vastavalt direktiivile 2006/87/EÜ.

Pikendamise põhjused (vajaduse korral): …

I   jaotis

0.   Üldised märkused

0.1.   Mark (tootja ettevõtte nimi): …

0.2.   Tootja märgistus laeva reoveepuhasti tüübile: …

…

0.3.   Tootja tüübikood, mis vastab laeva reoveepuhastile kinnitatud teabele: …

…

Asukoht: …

Kinnitusviis: …

0.4.   Tootja nimi ja aadress: …

…

Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress:

…

…

0.5.   Laeva reoveepuhasti seerianumbri asukoht, kood ja kinnitamise meetod: …

…

…

0.6.   Tüübikinnitusnumbri asukoht ja kinnitamise meetod: …

…

0.7.   Tootmisüksuse aadress(id): …

…

II   jaotis

1.   Kasutuspiirangud: …

1.1.   Eripärased üksikasjad, mida tuleb järgida laeva pardale reoveepuhasti paigaldamisel:

…

1.1.1.   …

1.1.2.   …

2.   Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus (8) …

…

…

3.   Katsearuande kuupäev: …

4.   Katsearuande number: …

5.   Allakirjutanu kinnitab, et tootja andmed, mis on lisatud teatises eespool nimetatud reoveepuhasti kohta kooskõlas direktiivi 2006/87/EÜ VII lisaga, on õiged, ning et lisatud katsetulemused vastavad laeva reoveepuhasti tüübile. Näidise(d) on tootja valinud pädeva asutuse nõusolekul ja esitanud kui laeva reoveepuhasti vastava konstruktsioonitüübi:

Tüübikinnitus on välja antud / tüübikinnitust on pikendatud / tüübikinnituse väljaandmisest on keeldutud / tüübikinnitus on tühistatud (9):

Koht: …

Kuupäev: …

Allkiri: …

Liited:

Teatmik:

Katsetulemused (vt lisand)

Lisand

Tüübikinnituse katse tulemused

(NÄIDIS)

0.   Üldised märkused

0.1.   Mark (tootja ettevõtte nimi): …

0.2.   Tootja märgistus laeva reoveepuhasti tüübile: …

1.   Teave katse(te) tegemise kohta (6 10 15)

1.1.   Sissevoolu väärtused

1.1.1.   Reovee päevane volumeetriline voolukiirus Qd (m3/d): …

1.1.2.   Päevane BHT5 reostuskoormus (kg/d): …

1.2.   Puhastuse tõhusus

1.2.1.   Väljavoolu väärtuste hindamine

Väljavoolu väärtuste hindamine, BHT5 (mg/l)

Asukoht:

Proovi liik

Piirväärtusi järgivate katsete arv

Minimaalne

Maksimaalne

Keskmine

Väärtus

Faas

Sissevool

24 tunni liitproov

— (11 16)

 

 

 

 

Väljavool

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevool

Juhuvalimid

—

 

 

 

 

Väljavool

Juhuvalimid

 

 

 

 

 

Väljavoolu väärtuste hindamine, KHT (mg/l)

Asukoht:

Proovi liik

Piirväärtusi järgivate katsete arv

Minimaalne

Maksimaalne

Keskmine

Väärtus

Faas

Sissevool

24 tunni liitproov

—

 

 

 

 

Väljavool

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevool

Juhuvalimid

—

 

 

 

 

Väljavool

Juhuvalimid

 

 

 

 

 

Väljavoolu väärtuste hindamine, TOC (mg/l)

Asukoht:

Proovi liik

Piirväärtusi järgivate katsete arv

Minimaalne

Maksimaalne

Keskmine

Väärtus

Faas

Sissevool

24 tunni liitproov

—

 

 

 

 

Väljavool

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevool

Juhuvalimid

—

 

 

 

 

Väljavool

Juhuvalimid

 

 

 

 

 

Väljavoolu väärtuste hindamine, SRF (mg/l)

Asukoht:

Proovi liik

Piirväärtusi järgivate katsete arv

Minimaalne

Maksimaalne

Keskmine

Väärtus

Faas

Sissevool

24 tunni liitproov

—

 

 

 

 

Väljavool

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevool

Juhuvalimid

—

 

 

 

 

Väljavool

Juhuvalimid

 

 

 

 

 

1.2.2.   Puhastamise tõhusus (elimineerimise tõhusus) (%)

Parameeter

Proovi liik

Minimaalne

Maksimaalne

Keskmine

BHT5

24 tunni liitproov

 

 

 

BHT5

Juhuvalimid

 

 

 

KHT

24 tunni liitproov

 

 

 

KHT

Juhuvalimid

 

 

 

TOC

24 tunni liitproov

 

 

 

TOC

Juhuvalimid

 

 

 

SRF

24 tunni liitproov

 

 

 

SRF

Juhuvalimid

 

 

 

1.3.   Muud mõõdetud parameetrid

1.3.1.   Sissevoolu ja väljavoolu täiendavad parameetrid

Parameeter

Sissevool

Väljavool

pH

 

 

Juhtivus

 

 

Vedelfaasi temperatuur

 

 

1.3.2.   Valimi võtmise ajal tuleb võimaluse korral registreerida järgmised tööparameetrid.

 

Lahustunud hapniku kontsentratsioon bioreaktoris

 

Kuivainesisaldus bioreaktoris

 

Temperatuur bioreaktoris

 

Ümbritseva keskkonna temperatuur

1.3.3.   Muud tööparameetrid vastavalt tootja käitamisjuhendile

…

…

…

…

1.4.   Pädev asutus või tehniline teenistus:

Koht, kuupäev: … Allkiri: …

IV   OSA

Tüübikinnituse numeratsioonisüsteem

1.   Süsteem

Number koosneb neljast osast, mis on eraldatud sümboliga „*”.

1.   osa

Väike „e”-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber:

1

Saksamaa

2

Prantsusmaa

3

Itaalia

4

Madalmaad

5

Rootsi

6

Belgia

7

Ungari

8

Tšehhi Vabariik

9

Hispaania

11

Ühendkuningriik

12

Austria

13

Luksemburg

14

Šveits

17

Soome

18

Taani

19

Rumeenia

20

Poola

21

Portugal

23

Kreeka

24

Iirimaa

26

Sloveenia

27

Slovakkia

29

Eesti

32

Läti

34

Bulgaaria

36

Leedu

49

Küpros

50

Malta

2.   osa

Viide nõuete tasemele. Puhastuse tõhususe nõudeid tõenäoliselt karmistatakse edaspidi. Erinevad nõuete tasemed tähistatakse rooma numbritega, alustatakse I tasemelt.

3.   osa

Neljakohaline järjenumber (vajaduse korral on esimesteks numbriteks nullid), mis tähistab tüübikinnituse põhinumbrit. Jada algab numbrist 0001.

4.   osa

Kahekohaline järjenumber (vajaduse korral on esimeseks numbriks null), mis tähistab pikendamist. Järjestus algab iga numbri puhul 01-st.

2.   Näited

a)

Kolmas tüübikinnitus (seni veel ilma pikendamiseta), mille on välja andnud Madalmaad, vastab I tasemele:

e 4*I*0003*00

b)

Teine pikendus neljandale tüübikinnitusele, mille on välja andnud Saksamaa, vastab II tasemele:

e 1*II* 0004*02

V   OSA

Kokkuvõte laeva reoveepuhastite tüüpide tüübikinnitustest

(NÄIDIS)

Pädeva asutuse pitser

Loetelu nr: …

Ajavahemik alates … kuni …

1

2

3

4

5

6

7

Mark (12)

Tootja märgistus

Tüübikinnituse number

Tüübikinnituse andmise kuupäev

Pikendamine/keeldumine/tühistamine (13)

Pikendamise/keeldumise/tühistamise põhjus

Pikendamise/keeldumise/tühistamise kuupäev (13)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VI   OSA

(NÄIDIS)

Kokkuvõte toodetud laeva reoveepuhastitest

Pädeva asutuse pitser

Loetelu nr: …

Ajavahemikul alates: … kuni: …

Järgmine teave esitatakse nende laeva reoveepuhasti tüüpide ja tüübikinnitusnumbrite kohta, mis on toodetud eespool osutatud ajavahemiku jooksul kooskõlas direktiiviga 2006/87/EÜ:

Mark (tootja ettevõtte nimi): …

Tootja märgistus laeva reoveepuhasti tüübile: …

…

Tüübikinnituse number: …

Väljaandmise kuupäev: …

Esmase väljaandmise kuupäev (pikendamise korral): …

Laeva reoveepuhasti seerianumber:

… 001

… 001

… 001

… 002

… 002

… 002

.

.

.

.

.

.

.

.

.

… m

… p

… q

VII   OSA

Tüübikinnituse saanud laeva reoveepuhasti andmeleht

(NÄIDIS)

Pädeva asutuse pitser

 

Laeva reoveepuhasti karakteristikud

Puhastuse tõhusus

Nr

Tüübikinnituse andmise kuupäev

Tüübikinnituse number

Mark

Laeva reoveepuhasti tüüp

Reovee päevane volumeetriline voolukiirus Qd (m3/d)

Päevane BHT5 reostuskoormus (kg/d)

 

 

BHT5

KHT

TOC

24 tunni liitproov

Juhuvalim

24 tunni liitproov

Juhuvalim

24 tunni liitproov

Juhuvalim

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VIII   OSA

Laeva reoveepuhasti parameetrite register eriotstarbelise katse jaoks

(NÄIDIS)

1.   Üldised märkused

1.1.   Laeva reoveepuhasti andmed

1.1.1.   Mark: …

1.1.2.   Tootja märgistus: …

…

1.1.3.   Tüübikinnituse number: …

1.1.4.   Laeva reoveepuhasti seerianumber: …

…

1.2.   Dokumentatsioon

Laeva reoveepuhastit katsetatakse ja katsetulemused pannakse kirja eri lehtedel, mis nummerdatakse; inspektor allkirjastab iga lehe eraldi ning need lisatakse käesolevale registrile.

1.3.   Katsetamine

Katsed tehakse vastavalt tootja juhendile reovee töötlemiseks oluliste laeva reoveepuhasti komponentide ja parameetrite kontrollimiseks kooskõlas artikli 14a.01 lõikega 10. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad inspektorid oma äranägemisel loobuda reoveepuhasti teatud komponentide või parameetrite kontrollimisest.

Katse ajal võetakse vähemalt üks proov. Juhuvalimi proovi mõõtmise tulemusi võrreldakse artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud väärtustega.

1.4.   Käesolev katseprotokoll koos lisadokumentidega koosneb ühtekokku … (14) …leheküljest.

2.   Parameetrid

Käesolevaga tõendatakse, et katsetatud reoveepuhasti ei erine asjakohastest parameetritest vastuvõetamatul määral ning et artikli 14a.02 lõike 2 tabelis 2 sätestatud väärtusi ei ole ületatud.

Kontrolliasutuse nimi ja aadress: …

…

…

Inspektori nimi: …

Koht ja kuupäev: …

Allkiri: …

Katse kinnitanud pädev asutus: …

…

…

Koht ja kuupäev: …

Allkiri: …

Pädeva asutuse pitser

Kontrolliasutuse nimi ja aadress: …

…

…

Inspektori nimi: …

Koht ja kuupäev: …

Allkiri: …

Katse kinnitanud pädev asutus: …

…

…

Koht ja kuupäev: …

Allkiri: …

Pädeva asutuse pitser

Kontrolliasutuse nimi ja aadress: …

…

…

Inspektori nimi: …

Koht ja kuupäev: …

Allkiri: …

Katse kinnitanud pädev asutus: …

…

…

Koht ja kuupäev: …

Allkiri: …

Pädeva asutuse pitser

Lisand

Liide laeva reoveepuhasti parameetrite registrile

(NÄIDIS)

Laeva nimi: … Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber …

Tootja: … Puhastusseadme tüüp …

(Mark / kaubamärk / tootja kaubanimi) (Tootja märgistus)

Tüübikinnituse nr: … Laeva reoveepuhasti ehitamise aasta: …

Laeva reoveepuhasti seerianumber: … Paigalduskoht: …

(Seerianumber)

Laeva reoveepuhasti ja selle komponendid, mis on olulised reovee puhastamise seisukohast, määrati kindlaks andmeplaadi põhjal. Katse tehti vastavalt tootja juhendile reovee töötlemise seisukohast oluliste laeva reoveepuhasti komponentide ja parameetrite kontrollimiseks.

A)   Komponentide katsetamine

Siia lisatakse reovee töötlemise seisukohast olulised komponendid, mis on loetletud tootja juhendis reovee töötlemise seisukohast oluliste komponentide ja parameetrite kontrollimiseks või 4. lisa II osas.

Komponent

Identifitseeritud komponendinumber

Vastavus (6 10 15)

 

 

Image

Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

 

 

Image

 Jah

Image

 Ei

Image

 Ei kohaldata

B)   Juhuvalimi proovi mõõtmise tulemused

Parameeter

Saadud väärtus

Vastavus (11 16)

BHT5

 

Image

Jah

Image

Ei

KHT

 

Image

 Jah

Image

 Ei

TOC

 

Image

 Jah

Image

 Ei

C)   Märkused:

…

(Leiti järgmised kõrvalekalded paigaldatud laeva reoveepuhasti seadistuses, sellele tehtud teisendused või muudatused.)

…

…

…

…

…

…

Inspektori nimi: …

Koht ja kuupäev: …

Allkiri: …

IX   OSA

Võrdväärsed tüübikinnitused

Tüübikinnitused vastavalt Reini laevaliikluse keskkomisjoni 9. detsembri 2010. aasta otsusele 2010-II-27

VII liide

Laeva reoveepuhasti

Katse käik

1.   ÜLDISED MÄRKUSED

1.1.   Põhipunktid

Katsespetsifikaati kasutatakse selleks, et kontrollida laeva reoveepuhastite sobivust reisilaevade jaoks.

Selle menetluse käigus kontrollitakse katseseadmes toimuva puhastamise käiku ja tehnoloogiat ning kiidetakse see heaks. Katseseadme vastavus kasutatavate puhastusseadmetega tagatakse hiljem nii, et kohaldatakse samasid konstruktsiooni- ja dimensioonikriteeriume.

1.2.   Vastutus ja katse tegemise koht

Katseseadet erinevate laeva reoveepuhasti tüüpide jaoks katsetab tehniline teenistus. Katsetingimuste eest katsetamise kohas vastutab tehniline teenistus ja need tingimused peavad vastama siin kindlaks määratud tingimustele.

1.3.   Esitatavad dokumendid

Katse tehakse VI liite II osa kohase teatise põhjal.

1.4.   Puhastusseadme dimensioneerimise spetsifikatsioonid

Laeva reoveepuhastid dimensioneeritakse ja konstrueeritakse selliselt, et puhasti ei ületataks käitamise ajal väljavoolu juures piirväärtusi, mis on sätestatud artikli 14a.02 lõike 2 tabelites 1 ja 2.

2.   KATSETAMIST ETTEVALMISTAVAD MEETMED

2.1.   Üldised märkused

Enne katse alustamist annab tootja tehnilisele teenistusele katseseadme konstruktsiooni ja toimimise spetsifikatsioonid, mis hõlmavad täielikku komplekti joonistest ja toetavatest arvutustest kooskõlas VI liite II osaga, ning esitab täieliku teabe laeva reoveepuhasti paigaldamisele, käitamisele ja hooldamisele esitatavate nõuete kohta. Tootja varustab tehnilise teenistuse teabega katsetatava laevareoveeseadme mehhaanilise, elektrilise ja tehnilise ohutuse kohta.

2.2.   Paigaldamine ja kasutuselevõtt

Katse jaoks paigaldab tootja katseseadme sellisel viisil, mis vastab kavandatud paigaldamistingimustele laeva pardal. Enne testi peab tootja reoveepuhasti kokku monteerima ja kasutusele võtma. Käivitada tuleb vastavalt tootja käitamisjuhendile ning seda kontrollib tehniline teenistus.

2.3.   Sissetöötamisfaas

Tootja teatab tehnilisele teenistusele, milline on sissetöötamisfaasi nominaalne kestus nädalates kuni normaalse toimimiseni. Tootja määrab kindlaks punkti, millest alates loetakse sissetöötamisfaas lõpetatuks ja võib alata katsetamine.

2.4.   Sissevoolu karakteristikud

Katseseadme katsetamiseks kasutatakse puhastamata olmereovett. Sissevoolu karakteristikud saasteainete kontsentratsiooni kohta võetakse reoveepuhasti tootja dimensioneerimisdokumentidest kooskõlas VI liite II osaga, arvutades orgaaniliste osakeste voolukiiruse kui BHT5 reostuskoormuse (kg/d) suhte reovee volumeetrilisse voolukiirusesse Qd (m3/d). Kontrolliv asutus kehtestab vastavad sissevoolu karakteristikud.

Valem 1

Sissevoolu karakteristikute arvutamine

Formula

Kui valemi 1 kohaldamise tagajärjeks on madalam keskmine BHT5 kontsentratsioon kui CBHT5, keskmine = 500 mg/l, kehtestatakse vähemalt keskmine BHT5 kontsentratsioon sissevooluvees CBHT5, min = 500 mg/l.

Tehniline teenistus ei tohi katkestada reovee sissevoolu jahvatusvõresse. Liiva eemaldamine (nt välja sõeludes) on lubatud.

3.   KATSE KÄIK

3.1.   Koormusfaasid ja hüdrauliline toide

Katseperiood hõlmab 30 katsepäeva. Katsetamiskohas lastakse katseseadmesse olmereovesi vastavalt tabelis 1 sätestatud koormusele. Tehakse läbi mitmesugused koormusfaasid, katsetamisel võetakse arvesse koormusfaaside tavapärast järgnevust ja eri koormusfaase, nagu alakoormus, ülekoormus ja valvekäitamine. Iga koormusfaasi kestus (katsepäevade arv) on esitatud tabelis 1. Iga koormusfaasi keskmine päevane hüdrauliline koormus määratakse vastavalt tabelile 1. Keskmine saasteainete kontsentratsioon, mis määratakse vastavalt punktile 2.4, hoitakse konstantsena.

Tabel 1

Koormusseadistus iga koormusfaasi kohta

Faas

Katsepäevade arv

Päevane hüdrauliline koormus

Saasteainete kontsentratsioon

Tavapärane koormus

20 päeva

Qd

CBHT5 vastavalt punktile 2.4

Ülekoormus

3 päeva

1,25 Qd

CBHT5 vastavalt punktile 2.4

Alakoormus

3 päeva

0,5 Qd

CBHT5 vastavalt punktile 2.4

Valvekäitamine

4 päeva

1. päev ja 2. päev: Qd = 0

3. päev ja 4. päev: Qd

CBHT5 vastavalt punktile 2.4

Konkreetsed koormusfaasid: ülekoormus, alakoormus ja valvekäitamine viiakse läbi katkestamata üksteise järel; tavapärane koormusfaas jagatakse mitmesse ossa. Katse algab ja lõpeb tavapärase koormuse faasiga, kummagi kestus vähemalt viis päeva.

Päevase hüdraulilise koormuse hüdrograaf määratakse kindlaks sõltuvalt laeva reoveepuhasti konkreetsest toimimisest. Päevase hüdraulilise koormuse hüdrograaf valitakse vastavalt laeva reoveepuhasti kasutamiskontseptsioonile. Tuleb teha vahet, kas laeva reoveeseadet käitatakse koos ülesvoolu reoveemahutiga või ilma selleta. Koormushüdrograafid (päevane hüdrograaf) on esitatud joonistel 1 ja 2.

Sissevoolu hulk tunnis peab jääma konstantseks kogu katseperioodil. Reovee päevane volumeetriline voolukiirus Qh, keskmine võrdub 1/24 päevasest hüdraulilisest koormusest vastavalt tabelile 1. Tehniline teenistus peab sissevoolu pidevalt mõõtma. Päevase hüdrograafi lubatud hälve võib olla ± 5 %.

Joonis 1

Päevane hüdrograaf sellise laeva reoveepuhasti koormuse jaoks, millel on ülesvoolu reoveemahuti

Image

Joonis 2

Päevane hüdrograaf sellise laeva reoveepuhasti koormuse jaoks, millel ei ole ülesvoolu reoveemahutit

Image

3.2.   Katse katkestamine või tühistamine

Katse katkestamine võib osutuda vajalikuks, kui katseseadet ei ole võimalik kauem nõuetekohaselt käitada energiavarustuse häire või alamkoostu toimimise tõrke tõttu. Katse võib katkestada remondi ajaks. Sellisel juhul ei ole vaja korrata kogu katset, vaid üksnes seda koormusfaasi, kus esines tõrge.

Kui katse katkestatakse teist korda, otsustab tehniline teenistus, kas katset võib jätkata või tuleb see tühistada. Otsuse põhjus tuleb esitada ja dokumenteerida katsearuandes. Kui katse tühistatakse, tuleb seda korrata täies mahus.

3.3.   Puhastuse tõhususe kontroll ja väljavoolu piirväärtuste vastavus nõuetele

Tehniline teenistus võtab katseseadmesse voolavast veest proove ja analüüsib neid, et kinnitada vastavust sissevoolu karakteristikutele. Reoveeproove võetakse katseseadmest välja voolavast veest ja analüüsitakse neid, et määrata kindlaks puhastamise tõhusus ja vastavus väljavoolu nõutavatele piirväärtustele. Tehtud proovide hulgas peab olema nii lihtsaid juhuvalimiga võetud proove kui ka 24 tunni liitproove. Kui võetakse 24 tunni liitproov, tuleb võtta kas ajaliselt proportsionaalne või vooluhulgaga proportsionaalne proov. 24 tunni liitproovi tüübi määrab kindlaks kontrolliasutus. Sissevoolu- ja väljavooluproove võetakse samal ajal ja samal määral.

Lisaks kontrolliparameetritele BHT5, KHT ja TOC mõõdetakse järgmisi sisse- ja väljavoolu parameetreid, et kirjeldada ja esindada keskkonna- ja katsetingimusi:

a)

filtreerimisega eemaldatavad tahked ained (SRF);

b)

pH;

c)

elektrijuhtivus;

d)

vedelfaaside temperatuur.

Kontrollimiste arv varieerub vastavalt asjakohasele koormusfaasile ning on sätestatud tabelis 2. Proovide arv on seotud katseseadme sissevoolu või väljavooluga.

Tabel 2

Katseseadme sissevoolust ja väljavoolust võetavate proovide arv ja võtmise aeg

Koormusfaas

Katsepäevade arv

Proovide arv

Proovi võtmise aeg

Tavapärane koormus

20 päeva

24 tunni liitproov: 8

Juhuvalimi proovid: 8

Proove võetakse korrapäraste vahedega kogu ajavahemiku jooksul

Ülekoormus

3 päeva

24 tunni liitproov: 2

Juhuvalimi proovid: 2

Proove võetakse korrapäraste vahedega kogu ajavahemiku jooksul

Alakoormus

3 päeva

24 tunni liitproov: 2

Juhuvalimi proovid: 2

Proove võetakse korrapäraste vahedega kogu ajavahemiku jooksul

Valvekäitamine

4 päeva

24 tunni liitproov: 2

Juhuvalimi proovid: 2

24 tunni liitproov: proov võetakse pärast seda, kui sissevool on sisse lülitatud, ja 24 tundi hiljem.

Juhuvalim: proov võetakse üks tund pärast seda, kui sissevool on sisse lülitatud, ja 24 tundi hiljem.

24 tunni liitproovide koguarv: 14.

Juhuvalimi proovide koguarv: 14.

Kus vajalik, mõõdetakse võetud juhuvalimi proovides ka järgmised tööparameetrid:

a)

lahustunud hapniku kontsentratsioon bioreaktoris;

b)

kuivainesisaldus bioreaktoris;

c)

temperatuur bioreaktoris;

d)

ümbritseva õhu temperatuur;

e)

muud tööparameetrid vastavalt tootja käitamisjuhendile.

3.4.   Kontrollimiste hindamine

Selleks et dokumenteerida kavandatud puhastusvõimsust ja kontrollida protsessi vastavust piirväärtustele, määratakse proovi minimaalne väärtus (Min), proovi maksimaalne väärtus (Max) ja aritmeetiline keskmine (Mean), samuti üksikute mõõtmiste tulemused kontrolliparameetrite BHT5, KHT ja TOC suhtes.

Koormusfaas määratakse kindlaks ka proovi maksimaalse väärtuse jaoks. Hindamised tehakse kõigi koormusfaaside kohta kokku. Tulemusi töödeldakse nii, nagu on näidatud järgmises tabelis.

Tabel 3a

Spetsifikatsioon kogutud andmete statistiliseks töötlemiseks – hinnang dokumendi vastavuse kohta väljavoolu piirväärtustele

Parameeter

Proovivõtu tüüp

Piirväärtusi järgivate katsete arv

Keskmine

Minimaalne

Maksimaalne

Väärtus

Faas

Sissevoolu BHT5

24 tunni liitproov

— (17)

 

 

 

 

Väljavoolu BHT5

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevoolu BHT5

Juhuslikud valimid

—

 

 

 

 

Väljavoolu BHT5

Juhuslikud valimid

 

 

 

 

 

Sissevoolu KHT

24 tunni liitproov

—

 

 

 

 

Väljavoolu KHT

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevoolu KHT

Juhuslikud valimid

—

 

 

 

 

Väljavoolu KHT

Juhuslikud valimid

 

 

 

 

 

Sissevoolu TOC

24 tunni liitproov

—

 

 

 

 

Väljavoolu TOC

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevoolu TOC

Juhuslikud valimid

—

 

 

 

 

Väljavoolu TOC

Juhuslikud valimid

 

 

 

 

 

Sissevoolu SRF

24 tunni liitproov

—

 

 

 

 

Väljavoolu SRF

24 tunni liitproov

 

 

 

 

 

Sissevoolu SRF

Juhuslikud valimid

—

 

 

 

 

Väljavoolu SRF

Juhuslikud valimid

 

 

 

 

 


Tabel 3b

Spetsifikatsioon kogutud andmete statistiliseks töötlemiseks – hinnang dokumendi vastavuse kohta puhastuse tõhususele

Parameeter

Proovivõtu tüüp

Keskmine

Minimaalne

Maksimaalne

Elimineerimise tõhusus, BHT5

24 tunni liitproov

 

 

 

Elimineerimise tõhusus, BHT5

Juhuvalimid

 

 

 

Elimineerimise tõhusus, KHT

24 tunni liitproov

 

 

 

Elimineerimise tõhusus, KHT

Juhuvalimid

 

 

 

Elimineerimise tõhusus, TOC

24 tunni liitproov

 

 

 

Elimineerimise tõhusus, TOC

Juhuvalimid

 

 

 

Elimineerimise tõhusus, SRF

24 tunni liitproov

 

 

 

Elimineerimise tõhusus, SRF

Juhuvalimid

 

 

 

Ülejäänud punkti 3.3 alapunktide b–d parameetrid ja punkti 3.3 kohased tööparameetrid võetakse kokku tabelis, kus on määratud kindlaks proovi minimaalne tulemus (Min), proovi maksimaalne tulemus (Max) ja aritmeetiline keskmine (Mean).

3.5.   Vastavus 14a. peatüki nõuetele

Artikli 14a.02 lõike 2 tabelite 1 ja 2 kohased piirväärtused loetakse järgituks, kui parameetrite KHT, BHT5 ja TOC iga väärtus:

a)

keskmine väärtus kokku 14 väljavooluproovi kohta ja

b)

vähemalt kümme proovi kokku 14 väljavooluproovist ei ületa kindlaksmääratud piirväärtusi 24 tunni liitproovi ja juhuvalimi proovide puhul.

3.6.   Käitamine ja hooldus katsetamise ajal

Kogu katsetamise aja vältel käitatakse katseseadet vastavalt tootja juhistele. Tavakontrolli ja hooldustöid tehakse vastavalt tootja juhendile seadme käitamise ja hooldamise kohta. Bioloogilise puhastusprotsessi käigus tekkinud liigmuda võib laeva reoveepuhastist eemaldada üksnes siis, kui tootja on selle ette näinud käitamise ja hooldamise juhendiga. Tehniline teenistus registreerib kõik tehtud hooldustööd ja dokumenteerib need katsearuandes. Katsetamise ajal ei tohi katseseadme juurde pääseda kõrvalised isikud.

3.7.   Proovi analüüs / analüüsimeetod

Uuritavaid parameetreid analüüsitakse heakskiidetud standardmenetluste abil. Kohaldatavat standardmenetlust täpsustatakse.

4.   KATSEARUANNE

4.1.

Kontrolliasutus peab koostama aruande tehtud tüübikatse kohta. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

katseseadme üksikasjad, nagu selle tüüp, teave nominaalse päevase saasteainekoormuse kohta ja dimensioneerimise põhimõtete kohta, mida tootja on kohaldanud;

b)

teave katsetatud laeva reoveepuhasti vastavuse kohta enne katsetamist esitatud dokumentidele;

c)

teave üksikute mõõtmiste tulemuste kohta, samuti puhasti puhastamistõhususe hinnangu kohta ja nõutavatele väljavoolu piirväärtustele vastavuse kohta;

d)

üksikasjad liigmuda eemaldamise kohta, nagu eemaldatud koguste suurus ja eemaldamise sagedus;

e)

teave kõigi katsetamise ajal tehtud käitamis-, hooldus- ja remonditööde kohta;

f)

teave laeva puhastusseadme töö kvaliteedi mis tahes halvenemise kohta, mis juhtus katse ajal, samuti katse katkestamiste kohta;

g)

teave kõigi probleemide kohta, mis tekkisid katsetamise ajal;

h)

nimekiri vastutavatest isikutest, kes osalesid laeva reoveepuhasti tüübikatsetamisel, märkida nimi ja ametikoht;

i)

reoveeproovide analüüsid teinud laboratooriumi nimi ja aadress;

j)

kasutatud analüüsimeetodid.

Näited katsete järgnevuse kohta

Näide 1

Image

Näide 2

Image

DE

ET

Normallast

Normaalkoormus

Überlast

Ülekoormus

Unterlast

Alakoormus

Stand By

Valvekäitamiskoormus

Hydraulische Belastung Qd

Hüdrauliline koormus Qd

Tag

Päev

Märkused biokeemilise hapnikutarbe määramise kohta pärast viit päeva (BHT5) 24 tunni liitproovide puhul

Rahvusvaheliste standarditega ISO 5815 ja 5815-2: 2003 on ette nähtud, et selleks, et teha analüüsid biokeemilise hapnikutarbe kindlaksmääramise kohta pärast viit päeva, tuleb võetud veeproovid ladustada viivitamata pärast proovi võtmist ning kuni analüüsimiseni hoida tihedalt suletud ja ääreni täis pudelis temperatuuril 0–4 C. BHT5 kindlaksmääramist tuleb alustada niipea kui võimalik või vähemalt 24 tunni jooksul pärast proovi võtmist.

Et takistada biokeemilise lagunemise protsesside algamist 24 tunni liitproovis, siis jahutatakse veeproov proovi võtmise ajaks maksimaalselt 4 °C-ni ning ladustatakse selle temperatuuri juures ka pärast proovivõtmise lõpetamist.

Sobivad proovivõtuseadmed on kaubandusvõrgus saadaval.

”

(1)  Liikmesriigid võivad rakendada samaväärseid menetlusi.

(2)  Keemilise hapnikutarbe (KHT) asemel võib kontrolli otstarbel viidata ka orgaanilise süsiniku kogusisaldusele.

(3)  Liikmesriigid võivad rakendada samaväärseid menetlusi.

(4)  Keemilise hapnikutarbe (KHT) asemel võib kontrolli otstarbel viidata ka orgaanilise süsiniku kogusisaldusele.

(5)  Käitamise etapid

Katsetamiseks määratakse kindlaks järgmised käitamise etapid:

a)

valvekäitamine – kui laeva reoveepuhasti töötab, aga sinna ei ole lastud reovett rohkem kui ühe päeva jooksul. Laeva reoveepuhasti võib olla valvekäitamise seisundis näiteks siis, kui reisilaeva ei kasutata pikema aja vältel ja see seisab tegevusetult kai ääres;

b)

kriisikäitamine (erirežiimil käitamine) – kui laeva reoveepuhasti üksikute alamkoostute toimimises on ilmnenud tõrkeid, nii et reovett ei ole võimalik kavakohaselt käidelda;

c)

lõpetamise, seisu- ja taaskäivitamise etapp – kui laeva reoveepuhasti seisatakse pikemaks ajaks (talvine kai ääres seismine) ning toiteallikas lülitatakse välja või kui laeva reoveepuhasti taaskäivitatakse hooaja algul.

(6)  Märkida vajalik.

(7)  Märkida vajalik.

(8)  Kui katsed teeb pädev asutus, märkida „ei kohaldata”.

(9)  Märkida vajalik.

(10)  Mitme katsetsükli korral märkida iga tsükli puhul.

(11)  Sissevoolu puhul ei kohaldata piirväärtusi.

(12)  Asjaomane tüübikinnitustunnistus.

(13)  Märkida vajalik.

(14)  Lisab katsetaja.

(15)  Märkida vajalik.

(16)  Tehke rist õigesse ruutu.

(17)  Sissevoolu puhul ei kohaldata piirväärtusi.

Top