EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document L:2008:352:FULL
Official Journal of the European Union, L 352, 31 December 2008
Euroopa Liidu Teataja, L 352, 31. detsember 2008
Euroopa Liidu Teataja, L 352, 31. detsember 2008
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 352 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
51. köide |
|
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1359/2008,
28. november 2008,
millega kehtestatakse 2009. ja 2010. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mida on vaja, et tagada juurdepääs vetele ja varudele ning säästev kalapüük, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja kõiki nõuandeid, mis on saadud kõnealuse määruse artikli 31 alusel asutatud piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt on nõukogul kohustus kehtestada püügivõimalused püügipiirkondade või püügipiirkonnarühmade kaupa ja jaotada need ettenähtud tingimuste kohaselt. |
|
(3) |
Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) värskeimad teadusuuringute tulemused näitavad, et teatavaid süvamere kalavarusid püütakse mittesäästvalt ja et nende kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks vähendada püügivõimalusi seoses nende varudega. |
|
(4) |
Lisaks sellele on ICESi andmete kohaselt atlandi karekala püük ICESi VII alapiirkonnas liiga suur. Samuti nähtub teadusuuringute tulemustest, et atlandi karekala varud on VI alapiirkonnas suuresti ammendunud ja teatavatel aladel on täheldatud selle liigi ohustatud kogumeid. Seetõttu on asjakohane keelata atlandi karekala püük nendel aladel. |
|
(5) |
Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused) (2) kohaselt otsustatakse kõnealuse määruse I lisas määratletud süvamereliikide püügi võimalused iga kahe aasta tagant. Siiski on tehtud erand seoses põhja-atlandi hõbekala ja sinise molva varudega, mille püügi võimalused sõltuvad Norraga peetavate iga-aastaste läbirääkimiste tulemustest. Kõnealuste liikide püügi võimalused määratakse seepärast kindlaks aastasi kalapüügivõimalusi käsitlevas määruses, mille nõukogu võtab vastu detsembris. |
|
(6) |
Kvootide tõhusaks haldamiseks tuleks kehtestada püügi eritingimused. |
|
(7) |
Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (3) artikli 2 kohaselt on vaja märkida, milliste varude suhtes kohaldatakse nimetatud määruses kindlaksmääratud mitmesuguseid meetmeid. |
|
(8) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed tuleks kehtestada vastavalt ICESi püügipiirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1991. aasta 17. detsembri määruses (EMÜ) nr 3880/91 (Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta) (4) ja CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalanduskomitee) piirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1995. aasta 23. oktoobri määruses (EÜ) nr 2597/95 (nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades). (5) |
|
(9) |
Püügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega, eelkõige komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad), (6) komisjoni 20. mai 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 1381/87 (millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad), (7) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem), (8) nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted), (9) nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu), (10) nõukogu määrusega (EÜ) nr 2347/2002 ning nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil). (11) |
|
(10) |
Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on oluline avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2009. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkuse aja suhtes, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse 2009. ja 2010. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalaliikide varudega ühenduse vetes ja teatavates ühendusevälistes vetes asuvates piirkondades, kus nõutakse püügipiiranguid, ja üksikasjalikud tingimused püügivõimaluste kasutamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses tähendab mõiste „süvamere kalapüügiluba” määruse (EÜ) nr 2347/2002 artiklis 3 osutatud kalapüügiluba.
2. ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) ja CECAFi (Kesk-Atlandi Idaosa Kalanduskomitee) piirkonnad on määratletud vastavalt määrustes (EMÜ) nr 3880/91 ja (EÜ) nr 2597/95.
Artikkel 3
Püügivõimaluste kehtestamine
Ühenduse kalalaevadele kehtestatud püügivõimalused seoses süvamereliikide varudega on esitatud lisas.
Artikkel 4
Jaotus liikmesriikide vahel
Lisas sätestatud liikmesriikidevaheline püügivõimaluste jaotus ei piira:
|
a) |
määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaseid vahetusi; |
|
b) |
määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4 ja artikli 32 lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid ümberjaotusi; |
|
c) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast täiendavate lossitavate koguste lubamist; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi. |
Artikkel 5
Kvootide paindlikkus
Määruse (EÜ) nr 847/96 kohaldamisel käsitatakse kõiki käesoleva määruse lisas sisalduvaid kvoote „analüütiliste” kvootidena.
Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõikes 2 sätestatud meetmeid kõnealuste kvootide suhtes siiski ei kohaldata.
Artikkel 6
Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused
1. Käesoleva määrusega kehtestatud püügivõimalustega hõlmatud varudest pärinevaid kalu võib jätta pardale või lossida üksnes juhul, kui need püüti sellise liikmesriigi laevaga, kelle kvoot ei ole ammendunud. Kõik lossitud kogused arvestatakse kvoodist maha.
2. Lõiget 1 ei kohaldata saagi suhtes, mis on püütud määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 43 kohaste teadusuuringute raames. Selliselt püütud koguseid ei arvestata kvoodist maha.
Artikkel 7
Atlandi karekala
1. Atlandi karekala püük on keelatud järgmistes merepiirkondades:
|
a) |
merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:
|
|
b) |
merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:
|
|
c) |
merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:
|
Neid punkte ja vastavaid loksodroome ning laevaasukohti mõõdetakse standardi WGS84 kohaselt.
2. Süvamere-kalapüügiluba omavad laevad, mis on sisenenud lõikes 1 määratletud piirkonda, ei tohi pardale jätta ega ümber laadida mis tahes koguses atlandi karekala, samuti ei tohi püügiretke lõpul lossida mis tahes kogust atlandi karekala, v.a juhud, kui
|
a) |
kõik pardalolevad püügivahendid on piirkonna läbimise ajal kinnitatud ja paigutatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele või |
|
b) |
keskmine kiirus piirkonna läbimise ajal on vähemalt kaheksa sõlme. |
3. Liikmesriigid tagavad, et süvamere-kalapüügiluba omavaid laevu jälgivad korra kohaselt kalapüügi seirekeskused, kellel on süsteem, millega tuvastada ja registreerida laeva sisenemine lõikes 1 määratletud piirkonda, selle läbimine ja piirkonnast väljumine.
Artikkel 8
Jõustumine
Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. november 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BARNIER
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.
(3) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.
(4) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.
(5) EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1.
(6) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.
(7) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.
(8) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
(9) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.
(10) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.
(11) ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.
LISA
1. OSA
Liikide ja liigirühmade määratlus
|
1. |
Käesoleva lisa 2. osas esitatud loetelus osutatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Süvamere haid on esitatud kõnealuse loetelu alguses. Käesoleva määruse kohaldamiseks on allpool esitatud ka tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel.
|
|
2. |
Käesolevas määruses tähendab “süvamere haid” järgmisi liike:
|
2. OSA
Püügipiirangutega piirkondades ühenduse laevadele kehtivad aastased kalapüügivõimalused liikide ja piirkondade kaupa (elusmassi tonnides)
Kõik viited tähistavad ICESi alapiirkondi ja/või rajoone, kui ei ole märgitud teisiti.
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 (1) |
2010 (2) |
|
||||||
|
Saksamaa |
20 |
0 |
|
||||||
|
Eesti |
1 |
0 |
|
||||||
|
Iirimaa |
55 |
0 |
|
||||||
|
Hispaania |
93 |
0 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
339 |
0 |
|
||||||
|
Leedu |
1 |
0 |
|
||||||
|
Poola |
1 |
0 |
|
||||||
|
Portugal |
127 |
0 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
187 |
0 |
|
||||||
|
EÜ |
824 |
0 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 (3) |
2010 (4) |
|
||||||
|
Portugal |
10 |
0 |
|
||||||
|
EÜ |
10 |
0 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 (5) |
2010 (6) |
|
||||||
|
Iirimaa |
1 |
0 |
|
||||||
|
Hispaania |
17 |
0 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
6 |
0 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
1 |
0 |
|
||||||
|
EÜ |
25 |
0 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Saksamaa |
4 |
4 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
4 |
4 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
4 |
4 |
|
||||||
|
EÜ |
12 |
12 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Saksamaa |
32 |
29 |
|
||||||
|
Eesti |
15 |
14 |
|
||||||
|
Iirimaa |
78 |
73 |
|
||||||
|
Hispaania |
156 |
145 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
2 189 |
2 036 |
|
||||||
|
Läti |
102 |
95 |
|
||||||
|
Leedu |
1 |
1 |
|
||||||
|
Poola |
1 |
1 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
156 |
145 |
|
||||||
|
Muud (7) |
8 |
8 (7) |
|
||||||
|
EÜ |
2 738 |
2 547 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Hispaania |
11 |
11 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
28 |
26 |
|
||||||
|
Portugal |
3 561 |
3 311 |
|
||||||
|
EÜ |
3 600 |
3 348 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Portugal |
4 285 |
4 285 |
|
||||||
|
EÜ |
4 285 |
4 285 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Iirimaa |
10 |
10 |
|
||||||
|
Hispaania |
74 |
74 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
20 |
20 |
|
||||||
|
Portugal |
214 |
214 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
10 |
10 |
|
||||||
|
EÜ |
328 |
328 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Taani |
2 |
2 |
|
||||||
|
Saksamaa |
2 |
2 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
11 |
11 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
2 |
2 |
|
||||||
|
EÜ |
17 |
17 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Taani |
804 |
804 |
|
||||||
|
Saksamaa |
5 |
5 |
|
||||||
|
Rootsi |
41 |
41 |
|
||||||
|
EÜ |
850 |
850 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 (8) |
2010 (8) |
|
||||||
|
Saksamaa |
7 |
6 |
|
||||||
|
Eesti |
57 |
49 |
|
||||||
|
Iirimaa |
254 |
216 |
|
||||||
|
Hispaania |
63 |
54 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
3 222 |
2 738 |
|
||||||
|
Leedu |
74 |
63 |
|
||||||
|
Poola |
37 |
32 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
189 |
160 |
|
||||||
|
Muud (9) |
7 |
6 |
|
||||||
|
EÜ |
3 910 |
3 324 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 (10) |
2010 (10) |
|
||||||
|
Saksamaa |
34 |
34 |
|
||||||
|
Iirimaa |
7 |
7 |
|
||||||
|
Hispaania |
3 734 |
3 734 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
172 |
172 |
|
||||||
|
Läti |
60 |
60 |
|
||||||
|
Leedu |
7 |
7 |
|
||||||
|
Poola |
1 168 |
1 168 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
15 |
15 |
|
||||||
|
EÜ |
5 197 |
5 197 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Iirimaa |
2 |
0 |
|
||||||
|
Hispaania |
2 |
0 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
11 |
0 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
2 |
0 |
|
||||||
|
EÜ |
17 |
0 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Iirimaa |
15 |
0 |
|
||||||
|
Hispaania |
0 |
0 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
50 |
0 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
|
||||||
|
Muud |
0 |
0 |
|
||||||
|
EÜ |
65 |
0 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Iirimaa |
2 |
0 |
|
||||||
|
Spain |
1 |
0 |
|
||||||
|
Hispaania |
9 |
0 |
|
||||||
|
Portugal |
2 |
0 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
1 |
0 |
|
||||||
|
EÜ |
15 |
0 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Taani |
5 |
4 |
|
||||||
|
Saksamaa |
5 |
4 |
|
||||||
|
Iirimaa |
5 |
4 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
28 |
25 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
18 |
15 |
|
||||||
|
Muud |
5 |
4 (11) |
|
||||||
|
EÜ |
66 |
56 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Taani |
5 |
4 |
|
||||||
|
Saksamaa |
3 |
3 |
|
||||||
|
Rootsi |
5 |
4 |
|
||||||
|
EÜ |
13 |
11 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Iirimaa |
7 |
6 (13) |
|
||||||
|
Hispaania |
204 |
172 (13) |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
10 |
9 (13) |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
25 |
22 (13) |
|
||||||
|
Muud |
7 |
|
|||||||
|
EÜ |
253 |
215 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 (16) |
|
||||||
|
Hispaania |
722 |
614 |
|
||||||
|
Portugal |
196 |
166 |
|
||||||
|
EÜ |
918 |
780 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Hispaania |
10 |
10 (17) |
|
||||||
|
Portugal |
1 116 |
1 116 (17) |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
10 |
10 (17) |
|
||||||
|
EÜ |
1 136 |
1 136 (17) |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Saksamaa |
9 |
9 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
9 |
9 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
13 |
13 |
|
||||||
|
EÜ |
31 |
31 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Saksamaa |
10 |
10 |
|
||||||
|
Iirimaa |
260 |
260 |
|
||||||
|
Hispaania |
588 |
588 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
356 |
356 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
814 |
814 |
|
||||||
|
EÜ |
2 028 |
2 028 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Hispaania |
242 |
242 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
15 |
15 |
|
||||||
|
Portugal |
10 |
10 |
|
||||||
|
EÜ |
267 |
267 |
|
||||||
|
|
||||||||
|
Aasta |
2009 |
2010 |
|
||||||
|
Prantsusmaa |
9 |
9 |
|
||||||
|
Portugal |
36 |
36 |
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
9 |
9 |
|
||||||
|
EÜ |
54 |
54 |
|
||||||
(1) Üksnes kaaspüük. Süvamere haide sihtpüük ei ole lubatud.
(2) Kuni 10 % kaaspüük 2009. aasta kvootidest on lubatud.
(3) Üksnes kaaspüük. Süvamere haide sihtpüük ei ole lubatud.
(4) Kuni 10 % kaaspüük 2009. aasta kvootidest on lubatud.
(5) Üksnes kaaspüük. Süvamere haide sihtpüük ei ole lubatud.
(6) Kuni 10 % kaaspüük 2009. aasta kvootidest on lubatud.
(7) Üksnes kaaspüük. Süvamere haide sihtpüük ei ole lubatud.
(8) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ühenduse vetes ja vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.
(9) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud
(10) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ühenduse vetes ja vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.
(11) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(12) 2009. aastal tuleb pidada kinni lossitavast alammõõdust 30 cm (kogupikkus) ja 2010. aastal 35 cm (kogupikkus). 2010. aastal võib 15 % lossitava kala alammõõt olla 30 cm (kogupikkus).
(13) Kuni 10 % 2010. aasta kvootidest võib kasutada detsembris 2009.
(14) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(15) 2009. aastal tuleb pidada kinni lossitavast alammõõdust 30 cm (kogupikkus) ja 2010. aastal 35 cm (kogupikkus). 2010. aastal võib 15 % lossitava kala alammõõt olla 30 cm (kogupikkus).
(16) Kuni 10 % 2010. aasta kvootidest võib kasutada detsembris 2009.
(17) Kuni 10 % 2010. aasta kvootidest võib kasutada detsembris 2009.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/11 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1360/2008,
2. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroalasse mitte kuuluvate liikmesriikide suur arv mõjutab ühenduse keskmise tähtajaga rahalise abi võimalikku küsimist ning rahvusvahelise olukorra muutmise tõttu on vajalik oluliselt suurendada liikmesriikidele antavate laenude ülemmäära, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 332/2002, (1) 12 miljardilt eurolt 25 miljardile eurole. Kui ülemmäära tuleb muuta kiireloomuliselt, peaksid asjaomased institutsioonid tegutsema kiiresti vastavalt oma pädevustele. |
|
(2) |
Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 332/2002, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 332/2002 muudetakse järgmiselt.
Artikli 1 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Selle süsteemi kohaselt liikmesriikidele antavate laenude põhisumma kokku on kõige rohkem 25 miljardit eurot.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
C. LAGARDE
(1) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/12 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1361/2008,
16. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 171 ja 172,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Pärast ühisettevõtte SESAR (edaspidi „ühisettevõte”) asutamist on loodud nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 71/2008 (3) ühisettevõte Clean Sky, nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 72/2008 (4) ühisettevõte ENIAC, nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 73/2008 (5) ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks ning nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 74/2008 (6) ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides. Kõnealused ühisettevõtted on ühenduste asutatud asutused nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) artikli 185 lõike 1 tähenduses. Nende töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (8) ning neile ja nende töötajatele kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli. |
|
(2) |
Kuna ühisettevõte SESAR on ühenduste asutatud asutus, on asjakohane viia selle õiguslik seisund vastavusse teiste hiljuti loodud ühisettevõtete õigusliku seisundiga, et tagada ühisettevõtte SESAR samaväärne kohtlemine teiste hiljuti loodud ühisettevõtetega. |
|
(3) |
Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (9) sätestatakse, et uuringute käigus töötatakse välja ja rakendatakse algatuse SESAR kontekstis uuenduslik lennuliikluse korraldamise süsteem, mis tagab ka lennuliikluse juhtimissüsteemide arendamise kõige tõhusama koordineerimise. |
|
(4) |
Vastavalt eriprogrammi „Koostöö” transpordi (sh õhutranspordi) valdkonda käsitlevatele 2007. ja 2008. aasta tööprogrammidele, millega viiakse ellu Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), eraldab komisjon ühisettevõttele SESAR seitsmendast raamprogrammist kogu programmi jooksul iga-aastaste osamaksetena hinnanguliselt kokku 350 miljonit eurot. |
|
(5) |
Üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas ajavahemikuks 2007–2013 toetuste andmise mitmeaastane tööprogramm käsitleb Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekti SESAR olulise horisontaalse prioriteedina, eraldades selle eelarvesse kõnealuses ajavahemikus hinnanguliselt 350 miljonit eurot. |
|
(6) |
Komisjoni hinnangul on ühenduse toetus ühisettevõttele SESAR 700 miljonit eurot, mis eraldatakse võrdsetes osades teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopalise transpordivõrgu programmist. |
|
(7) |
Kuna ühisettevõte on ühenduste asutatud asutus, peaks selle otsustamisprotsess tagama ühenduse sõltumatuse otsuste tegemisel eelkõige küsimustes, mis mõjutavad ühisettevõtte strateegilist suunitlust, ühenduse toetust ning ühisettevõtte töötajate sõltumatust ja võrdset kohtlemist. |
|
(8) |
Ühisettevõtte SESAR ja Belgia vahel tuleks sõlmida haldusleping Belgia poolt ühisettevõttele antavate privileegide ja immuniteetide ning muu toetuse kohta. |
|
(9) |
Selleks et tagada ühisettevõttele teadusuuringuteks ettenähtud vahendite tõhus haldamine ning et ühisettevõtet koheldaks võimaluste piires teiste võrreldavate ettevõtetega samaväärselt, on vaja tagada Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli maksusätete kohaldamine tagasiulatuvalt asjakohasest kuupäevast alates. |
|
(10) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 219/2007 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 219/2007 muudatused
Määrust (EÜ) nr 219/2007 muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Ühisettevõte lõpetab tegevuse kas 31. detsembril 2016 või 8 aasta pärast alates nõukogu poolt projekti SESAR määratlemisetapi tulemusena koostatud Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava (edaspidi „ATM üldkava”) kinnitamisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Nõukogu teeb otsuse asjaomase kinnituse kohta komisjoni ettepaneku põhjal.” |
|
2. |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Õiguslik seisund Ühisettevõte on ühenduse asutus ja juriidiline isik. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Ühisettevõttel on eelkõige õigus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.” |
|
3. |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 2a Töötajad 1. Ühisettevõtte töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide ühiselt vastu võetud eeskirju nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks. 2. Ilma et see piiraks ühisettevõtte põhikirja artikli 7 lõike 2 kohaldamist, kasutab ühisettevõte oma töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ning töölepingute sõlmimise volitustega asutusele Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega. 3. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 110 lõikes 1 ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustes osutatud vajalikud rakenduseeskirjad. 4. Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus, mis sätestatakse ühisettevõtte aastaeelarves. 5. Ühisettevõtte personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest, kellega sõlmitakse tähtajalised lepingud, mida võib pikendada ainult ühe korra kindlaksmääratud ajaks. Teenistuses oleku kogukestus ei ületa kaheksat aastat ega ole ühelgi juhul pikem kui ühisettevõtte tegutsemise aeg. 6. Kõik personalikulud kannab ühisettevõte. Artikkel 2b Privileegid ja immuniteedid 1. Ühisettevõtte suhtes ning selle töötajate ja tegevdirektori suhtes niivõrd, kuivõrd nende suhtes kohaldatakse artikli 2a lõikes 1 osutatud eeskirju, kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli. Maksude ja tollimaksudega seoses kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli ühisettevõtte suhtes alates 15. oktoobrist 2008. 2. Ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmitakse halduskokkulepe Belgia poolt ühisettevõttele antavate privileegide ja immuniteetide ning muu toetuse kohta. Artikkel 2c Vastutus 1. Ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning kõnealuste kokkulepete ja lepingute suhtes kohaldatavate õigusaktidega. 2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele. 3. Kõiki ühisettevõtte makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte kuludena ning need kaetakse ühisettevõtte vahenditest. 4. Ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest. Artikkel 2d Euroopa Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus 1. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub:
2. Käesoleva määruse või ühenduse muude õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte asukohariigi õigust.” |
|
4. |
Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Ühenduse toetuse ülemmäär on 700 miljonit eurot, millest 350 miljonit makstakse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Koostöö” valdkonnale „Transport (sh õhutransport)” eraldatud eelarveassigneeringutest ning 350 miljonit eurot üleeuroopaliste võrkude raamprogrammi (2007–2013) eelarvest. Ühenduse toetus makstakse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (10) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt. Ühenduse toetuse eraldamise kord kehtestatakse üldise kokkuleppega ja iga-aastaste rahastamislepingutega, mis sõlmitakse ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja ühisettevõtte vahel. Üldise kokkuleppega nähakse ette komisjoni õigus vaidlustada ühenduse toetuse kasutamine eesmärkidel, mida ta arvab olevat vastuolus esimeses lõigus nimetatud ühenduse programmide põhimõtete või finantsmäärusega või peab ühenduse huve kahjustavaks. Komisjoni poolse vastuseisu korral ei saa ühisettevõte ühenduse toetust sellistel eesmärkidel kasutada. |
|
5. |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 4a Finantseeskirjad 1. Ühisettevõte võtab vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt finantsmääruse artikli 185 lõikele 1. Need eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse finantsmääruse artiklis 185) (11) eeskirjadest, kui ühisettevõtte tegevusega seotud konkreetsed vajadused seda nõuavad ning kui komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku. 2. Ühisettevõttel on oma siseauditi üksus. Artikkel 4b Eelarve täitmisele heakskiidu andmine Euroopa Parlament annab ühisettevõtte n aasta eelarve täitmisele heakskiidu nõukogu soovituse põhjal enne aasta n + 2 15. maid. Haldusnõukogu sätestab ühisettevõtte finantseeskirjades heakskiidu andmise korra, võttes arvesse ühisettevõtte eripära, mis tuleneb avaliku ja erasektori partnerlusest ning eelkõige erasektori panusest eelarvesse. |
|
6. |
Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Ühenduse seisukoht haldusnõukogus seoses otsustega, mis käsitlevad uute liikmete ühinemist ja lennuliikluse korraldamise üldkava olulisi muudatusi, võetakse vastu artikli 6 lõikes 3 osutatud korras.” |
|
7. |
Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Ühisettevõtte töötajatega seotud üleminekusätted
1. Olenemata artikli 1 punktist 3 on kõik 1. jaanuaril 2009 kehtivad ühisettevõtte sõlmitud töölepingud (edaspidi „varasemad lepingud”) jõus kuni nende tähtaja lõppemiseni ilma kehtivuse edasise pikendamiseta.
2. Kõikidele varasemate lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus taotleda Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 2 punkti a kohase ajutise töötaja lepingu sõlmimist vastavalt ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.
Selleks, et kontrollida tööle võetavate isikute suutlikkust, tulemuslikkust ja ausust, rakendatakse kõikide varasema lepinguga töötajate suhtes, välja arvatud tegevdirektori suhtes, sisemist valikuprotseduuri. Sisemist valikut teostab töölepingute sõlmimiseks volitatud asutus enne 1. juulit 2009.
Sõltuvalt sooritatavate ülesannete laadist ja tasemest pakutakse edukatele taotlejatele ajutise töötaja lepingut kestusega vähemalt varasema lepingu tähtaja lõpuni.
3. Kui varasem leping on sõlmitud ühisettevõte tegevusajaks ja töötaja nõustub ajutise töötaja lepingu sõlmimisega lõikes 2 sätestatud tingimustel, sõlmitakse uus leping määramata tähtajaks vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõikele 1.
4. Varasema lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise töötaja lepingu sõlmimist või kellele ei pakuta ajutise töötaja lepingu sõlmimist, kohaldatakse jätkuvalt Belgia tööõigust ja muid asjakohaseid õigusakte.
Artikkel 3
Tegevdirektori volitustega seotud üleminekusätted
1 . jaanuaril 2009 kehtivad tegevdirektori volitused lõppevad ühisettevõtte tegevuse lõpetamise päeval, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 1 lõikes 2. Ühisettevõtte tegevuse jätkamise korral alustatakse uut määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa artikli 7 lõike 2 kohast tegevdirektori nimetamise menetlust. Kui tegevdirektor on vaja tema volituste kehtimise ajal välja vahetada, nimetatakse tema järglane ametisse määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa artikli 7 lõike 2 kohaselt.
Artikkel 4
Varasemad lepingud ja kokkulepped
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, ei mõjutata käesoleva määrusega õigusi ja kohustusi, mis tulenevad ühisettevõtte poolt enne 1. jaanuarit 2009 sõlmitud lepingutest ja muudest kokkulepetest.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
R. BACHELOT-NARQUIN
(1) 18. novembri 2008. aasta arvamus, Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata
(2) 3. detsembri 2008. aasta arvamus, Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata
(4) ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.
(5) ELT L 30, 4.2.2008, lk 38.
(6) ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.
(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(9) ELT L 400, 30.12.2006, lk 86. Parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 30.
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.”
(11) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.”
LISA
Ühisettevõtte põhikirja muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Artikli 5 lõike 1 punkti f lõppu lisatakse järgmine tekst: „ning teostada järelevalvet tegevdirektori töö üle” |
|
2. |
Artikli 5 lõike 1 punkti h muudatus ei puuduta eestikeelset teksti. |
|
3. |
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
|
|
4. |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 7a Siseauditi ülesanne Finantsmääruse artikli 185 lõikega 3 komisjoni siseaudiitorile usaldatud ülesandeid teostatakse haldusnõukogu vastutusel, kes näeb selleks ette asjakohased sätted, võttes arvesse ühisettevõtte suurust ja tegutsemisulatust.” |
|
5. |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Töötajate lähetamine ühisettevõttesse Ühisettevõtte igal liikmel on õigus teha tegevdirektorile ettepanek töötajate lähetamiseks ühisettevõttesse vastavalt käesoleva põhikirja artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingus sätestatud tingimustele. Ühisettevõttesse lähetatud töötajad peavad tegutsema sõltumatult ja tegevdirektori järelevalve all.” |
|
6. |
Artikkel 14 jäetakse välja. |
|
7. |
Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
|
|
8. |
Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige: „3. Kõigis ühisettevõtte vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb sõnaselgelt sätestada, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide ühenduse raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides.” |
|
9. |
Artikkel 19 asendatakse järgmisega: „Artikkel 19 Läbipaistvus 1. Ühisettevõtte valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (1) 2. Ühisettevõte võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra vastu hiljemalt 1. juuliks 2009. 3. Ühisettevõtte poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste peale võib esitada kaebuse ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Kohtule vastavalt asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustele; |
|
10. |
Artikkel 21 asendatakse järgmisega: „Artikkel 21 Kindlustus Tegevdirektor teeb haldusnõukogule ettepaneku vajaliku kindlustuse kohta ning ühisettevõte sõlmib haldusnõukogu poolt määratud kindlustuslepingu.” |
|
11. |
Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui haldusnõukogu kiidab heaks lõikes 1 osutatud ettepanekud 75 % häälteenamusega ning vastavalt põhikirja artikli 4 lõikele 5, esitatakse need ettepanekud eelnõuna komisjonile, kes võtab muudatused vastu vastavalt vajadusele määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 6 lõikes 3 sätestatud korras.” |
|
12. |
Artiklile 24 lisatakse järgmine lõige: „3. Kõik muudatused, mis mõjutavad käesoleva põhikirja olulisi elemente, eelkõige artiklite 1, 3, 4, 5, 7, 12, 17, 18, 19, 20, 22, 24 ja 25 muudatused, võetakse siiski vastu kooskõlas asutamislepingu artikliga 172.” |
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/18 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1362/2008,
18. detsember 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2505/96, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 26,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
20. detsembril 1996 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2505/96. (1) Ühenduse nõudlus kõnealuses määruses käsitletavate toodete järele tuleks rahuldada kõige soodsamatel tingimustel. Seetõttu tuleks alates 1. jaanuarist 2009 vajalikele kogustele avada uued ühenduse tariifikvoodid tollimaksu nullmääraga, vältides asjaomaste toodete turgude häirimist. |
|
(2) |
Kaks autonoomset ühenduse tariifikvooti ei ole piisavad selleks, et rahuldada ühenduse tööstuse vajadusi käesoleval kvoodi kehtivusajal, mis lõpeb 31. detsembril 2008. Seepärast tuleks kõnealuseid kvoote suurendada alates 1. jaanuarist 2008. |
|
(3) |
Üks autonoomne ühenduse tariifikvoot häirib ühenduse siseturgu. Seepärast tuleks kvoodi mahtu vähendada. |
|
(4) |
Ühenduse huvides ei ole enam jätkata 2009. aastal ühenduse tariifikvootide andmist teatavatele toodetele, mille suhtes kehtestati tariifikvoodid 2008. aastaks. Seetõttu tuleks need tariifikvoodid alates 1. jaanuarist 2009. sulgeda ning vastavad tooted tuleks määruse (EÜ) nr 2505/96 I lisas toodud nimekirjast kõrvaldada. |
|
(5) |
Muudatuste arvukust arvestades tuleks määruse (EÜ) nr 2505/96 I lisa selguse huvides täielikult asendada. |
|
(6) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2505/96 vastavalt muuta. |
|
(7) |
Käesoleva määruse majandusliku olulisuse tõttu on vaja tugineda Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokolli (liikmesriikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3 ette nähtud kiireloomulisuse alusele. |
|
(8) |
Kuna tariifikvoodid peavad jõustuma 1. jaanuaril 2009, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast ning see peaks jõustuma viivitamata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2505/96 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 2505/96 I lisa tariifikvoodid alates 1. jaanuarist 2008:
|
a) |
tariifikvoodi järjekorranumbriga 09.2812 kvoodimahuks kehtestatakse 4 000 tonni, |
|
b) |
tariifikvoodi järjekorranumbriga 09.2950 kvoodimahuks kehtestatakse 15 000 tonni. |
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 2505/96 I lisa tariifikvoodid alates 1. jaanuarist 2009:
|
— |
tariifikvoodi järjekorranumbriga 09.2908 kvoodimahuks kehtestatakse 40 000 tonni. |
Artikkel 4
Alates 1. jaanuarist 2009 lisatakse määruse (EÜ) nr 2505/96 I lisasse rida järjekorranumbriga 09.2631.
Artikkel 5
Alates 1. jaanuarist 2009 jäetakse määruse (EÜ) nr 2505/96 I lisast välja read järjekorranumbritega 09.2618, 09.2713, 09.2719, 09.2771 ja 09.2775.
Artikkel 6
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Artiklit 2 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BARNIER
(1) EÜT L 345, 31.12.1996, lk 1.
LISA
„I LISA
|
Jrk nr |
CN-kood |
TARIC |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht |
Kvoodi tollimaksumäär |
||||||||
|
09.2849 |
ex 0710 80 69 |
10 |
Valmistoitude tootmiseks ettenähtud keetmata või vees või aurus keedetud külmutatud seened liigist Auricularia polytricha (1) (2) |
1.1.-31.12. |
700 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2913 |
ex 2401 10 35 |
91 |
Valmislõigatud või lõikamata töötlemata looduslik tubakas, mille tolliväärtus on vähemalt 450 eurot 100 kg netomassi kohta, ümbris- või kattelehtedena kasutamiseks alamrubriiki 2402 10 00 kuuluvate toodete valmistamisel (1) |
1.1.-31.12. |
6 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
ex 2401 10 70 |
10 |
|||||||||||||
|
ex 2401 10 95 |
11 |
|||||||||||||
|
ex 2401 10 95 |
21 |
|||||||||||||
|
ex 2401 10 95 |
91 |
|||||||||||||
|
ex 2401 20 35 |
91 |
|||||||||||||
|
ex 2401 20 70 |
10 |
|||||||||||||
|
ex 2401 20 95 |
11 |
|||||||||||||
|
ex 2401 20 95 |
21 |
|||||||||||||
|
ex 2401 20 95 |
91 |
|||||||||||||
|
09.2841 |
ex 2712 90 99 |
10 |
1-alkeenide segu, mis sisaldab vähemalt 80 massi % 1-alkeene, mille ahelas on 20 ja 22 süsinikuaatomit |
1.1.-31.12. |
10 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2703 |
ex 2825 30 00 |
10 |
Vanaadiumoksiidid ja -hüdroksiidid, mis on mõeldud ainult sulamite valmistamiseks (1) |
1.1-31.12. |
13 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2806 |
ex 2825 90 40 |
30 |
Volframtrioksiid |
1.1.-31.12. |
12 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2611 |
ex 2826 19 90 |
10 |
Kaltsiumfluoriid, mille alumiiniumi, magneesiumi ja naatriumi kogusisaldus on 0,25 mg/kg või vähem, pulbrina |
1.1.-31.12. |
55 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2837 |
ex 2903 49 80 |
10 |
Bromoklorometaan |
1.1.-31.12. |
600 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2933 |
ex 2903 69 90 |
30 |
1,3-diklorobenseen |
1.1.-31.12. |
2 600 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2950 |
ex 2905 59 98 |
10 |
2-Kloroetanool alamrubriiki 4002 99 90 kuuluvate vedelate tioplastide tootmiseks (1) |
1.1.-31.12. |
15 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2851 |
ex 2907 12 00 |
10 |
O-kresool puhtusastmega vähemalt 98,5 % massist |
1.1.-31.12. |
20 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2624 |
2912 42 00 |
|
Etüülvanilliin (3-etoksü-4-hüdroksübensaldehüüd) |
1.1.-31.12. |
600 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2767 |
ex 2910 90 00 |
80 |
Fenüülglütsidüüleeter |
1.1.-31.12. |
1 500 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2972 |
2915 24 00 |
|
Etaananhüdriid |
1.1.-31.12. |
20 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2769 |
ex 2917 13 90 |
10 |
Dimetüülsebatsaat |
1.1.-31.12. |
1 300 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2808 |
ex 2918 22 00 |
10 |
o-Atsetüülsalitsüülhape |
1.1.-31.12. |
120 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2975 |
ex 2918 30 00 |
10 |
Bensofenoon-3,3′:4,4′-tetrakarboksüüldianhüdriid |
1.1.-31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2602 |
ex 2921 51 19 |
10 |
o-Fenüleendiamiin |
1.1.-31.12. |
1 800 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2977 |
2926 10 00 |
|
Akrüülnitriil |
1.1.-31.12. |
30 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2030 |
ex 2926 90 95 |
74 |
Klorotaloniil |
1.1.-31.12. |
1 500 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2002 |
ex 2928 00 90 |
30 |
Fenüülhüdrasiin |
1.1.-31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2917 |
ex 2930 90 13 |
90 |
Tsüstiin |
1.1.-31.12. |
600 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2603 |
ex 2930 90 85 |
79 |
Bis(3-trietoksüsilüülpropüül)tetrasulfiid |
1.1.-31.12. |
9 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2810 |
2932 11 00 |
|
Tetrahüdrofuraan |
1.1-31.12. |
20 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2955 |
ex 2932 19 00 |
60 |
Flurtamoon (ISO) |
1.1.-31.12. |
300 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2812 |
ex 2932 29 85 |
77 |
Heksaan-6-oliid |
1.1.-31.12. |
4 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2615 |
ex 2934 99 90 |
70 |
Ribonukleiinhape |
1.1.-31.12. |
110 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2619 |
ex 2934 99 90 |
71 |
2-tienüülatsetonitriil |
1.1.-31.12. |
80 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2945 |
ex 2940 00 00 |
20 |
D-ksüloos |
1.1.-31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2908 |
ex 3804 00 90 |
10 |
Naatriumlignosulfonaat |
1.1.-31.12. |
40 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2889 |
3805 10 90 |
|
Sulfaattärpentin |
1.1.-31.12. |
20 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2935 |
3806 10 10 |
|
Värskelt ekstraheeritud õlivaikudest saadud kampol ja vaikhapped |
1.1.-31.12. |
280 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2814 |
ex 3815 90 90 |
76 |
Titaandioksiidist ja volframtrioksiidist koosnev katalüsaator |
1.1.-31.12. |
1 600 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2829 |
ex 3824 90 97 |
19 |
Puidust loodusliku vaigu ekstraheerimisel saadud jääkainete alifaatsetes lahustites lahustumatu tahke ekstrakt, millel on järgmised omadused:
|
1.1.-31.12. |
1 600 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2914 |
ex 3824 90 97 |
26 |
Vesilahus, mis sisaldab vähemalt 40 massi % kuiva betaiiniekstrakti ja 5–30 massi % orgaanilisi või anorgaanilisi sooli |
1.1.-31.12. |
5 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2986 |
ex 3824 90 97 |
76 |
Tertsiaaramiinide segu, mis sisaldab:
mida kasutatakse amiinoksiidide tootmiseks (1) |
1.1-31.12. |
14 315 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2907 |
ex 3824 90 97 |
86 |
Pulbriline fütosteroolide segu, mis sisaldab
ning mida kasutatakse stanool- ja steroolestrite tootmisel (1) |
1.1.-31.12. |
2 500 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2140 |
ex 3824 90 97 |
98 |
Tertsiaarsete amiinide segu, mis sisaldab:
|
1.1.-31.12. |
4 500 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2992 |
ex 3902 30 00 |
93 |
Propüleeni ja butüleeni kopolümeer, mis sisaldab massist 60–68 % propüleeni ja 32–40 % butüleeni, sulatise viskoossusega kuni 3 000 mPa temperatuuril 190 oC, määratuna ASTM D 3236 meetodit kasutades, kasutamiseks liimina alamrubriigi 4818 40 toodete valmistamisel (1) |
1.1.-31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2947 |
ex 3904 69 90 |
95 |
Polü(vinülideenfluoriid)pulber metalli katmiseks kasutatavate värvide või lakkide tootmiseks (1) |
1.1.-31.12. |
1 300 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2604 |
ex 3905 30 00 |
10 |
Polü(vinüülalkohol), osaliselt atsetaalitud 5-(4-asido-2-sulfobensülideen)-3-(formüülpropüül)-rodaniiniga, naatriumsool |
1.1.-31.12. |
100 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2616 |
ex 3910 00 00 |
30 |
Polüdimetüülsiloksaan, mille polümerisatsiooniaste on 2 800 monomeeri (± 100) |
1.1.-31.12. |
1 300 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2816 |
ex 3912 11 00 |
20 |
Tselluloosatsetaadi helbed tselluloosatsetaat-filamentköisiku valmistamiseks (1) |
1.1.-31.12. |
45 500 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2818 |
ex 6902 90 00 |
10 |
Tulekindlad tellised järgmiste omadustega:
|
1.1.-31.12. |
75 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2628 |
ex 7019 52 00 |
10 |
Plastiga kaetud klaaskiust klaasriie, kaaluga 120 g/m2 (± 10 g/m2), mida tavaliselt kasutatakse kokkurullitavate ja raamitud putukavõrkude tootmiseks |
1.1.-31.12. |
350 000 m2 |
0 % |
||||||||
|
09.2799 |
ex 7202 49 90 |
10 |
Ferrokroom, mille süsinikusisaldus on massist 1,5 % või rohkem, kuid mitte rohkem kui 4 % ja mille kroomisisaldus ei ületa 70 % massist |
1.1.-31.12. |
50 000 tonni |
0 % |
||||||||
|
09.2629 |
ex 7616 99 90 |
85 |
Alumiiniumist teleskoopkäepide, mida kasutatakse kohvrite valmistamiseks (1) |
1.1.-31.12. |
240 000 ühikut |
0 % |
||||||||
|
09.2763 |
ex 8501 40 80 |
30 |
Ühefaasiline vahelduvvoolu kommutaatormootor, väljundvõimsusega rohkem kui 750 W ja sisendvõimsusega rohkem kui 1 600 W, kuid mitte üle 2 700 W, välisläbimõõduga rohkem kui 120 mm (± 0,2 mm), kuid mitte üle 135 mm (± 0,2 mm), nimipöörlemiskiirusega rohkem kui 30 000 pööret minutis, kuid mitte üle 50 000 pööret minutis, varustatud õhuventilaatoriga, kasutatakse tolmuimejate tootmisel (1) |
1.1.-31.12. |
2 000 000 ühikut |
0 % |
||||||||
|
09.2620 |
ex 8526 91 20 |
20 |
Asukohamääramissüsteemiga GPS-süsteemi koost |
1.1.-31.12. |
2 000 000 ühikut |
0 % |
||||||||
|
09.2003 |
ex 8543 70 90 |
63 |
Pingejuhitav sagedusgeneraator, mis koosneb aktiivsete ja passiivsete elementidega varustatud trükkmoodulist, mille mõõtmed ei ületa 30 × 30 mm |
1.1.-31.12. |
1 400 000 ühikut |
0 % |
||||||||
|
09.2631 |
ex 9001 90 00 |
80 |
Klaasist läätsed, prismad ja liimitud elemendid, kokku monteerimata, CN-koodide 9005, 9013 ja 9015 alla kuuluvate kaupade tootmiseks (1) |
1.1.-31.12. |
5 000 000 ühikut |
0 % |
(1) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi (vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253,11.10.1993, lk 1) artikleid 291–300 ja hilisemaid muudatusi).
(2) Meede ei ole lubatud, kui töötlejateks on jaemüügi-või toitlustusettevõtted.”
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Nõukogu
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/23 |
NÕUKOGU OTSUS,
18. detsember 2008,
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe ühenduse nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
(2008/979/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37, 133 ja artikli 152 lõike 4 punkti b koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
25. oktoobril 2004 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga, et ajakohastada ja kohandada Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet. |
|
(2) |
Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon on läbi rääkinud kokkuleppe, millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa. |
|
(3) |
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa muutmist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt alates 1. jaanuarist 2009 kuni ametliku sõlmimise menetluste lõpuleviimiseni, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe ning selle lõppakti ühenduse nimel allkirjastamine kiidetakse heaks, eeldusel et see sõlmitakse.
Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel kokkuleppele ja selle lõppaktile alla kirjutama, eeldusel et kokkulepe sõlmitakse.
Artikkel 3
Vastavalt kokkuleppe artiklile 2 kohaldatakse seda ajutiselt alates 1. jaanuarist 2009 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste on lõpuleviimiseni.
Artikkel 4
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 18. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BARNIER
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe 11. lisa muutmist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline
KOKKULEPE
EUROOPA ÜHENDUS
(edaspidi „ühendus”)
ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
(edaspidi „Šveits”),
mõlemad edaspidi „kokkuleppeosalised”,
arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline 21. juuni 1999. aasta põllumajandustoodetega kauplemist käsitlev kokkulepe, edaspidi „kokkulepe”, jõustus 1. juunil 2002. |
|
(2) |
Kokkuleppe 11. lisas, edaspidi „11. lisa”, käsitletakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel kohaldatavaid loomatervishoiu- ja zootehnilisi ja meetmeid. |
|
(3) |
Šveits on kohustunud inkorporeerima oma siseriiklikesse õigusaktidesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ. (1) Kokkuleppeosalised peavad järelikult kokkulepet muutma, et arvestada selle kohaldamisala laienemist lemmikloomade mittekaubanduslikule liikumisele. |
|
(4) |
Šveits on kohustunud inkorporeerima oma siseriiklikesse õigusaktidesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 90/675/EMÜ, (2)18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted), (3)16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise tagamiseks) (5) ning nende rakendussätted, mis käsitlevad kolmandatest riikidest pärineva Euroopa Liitu imporditava kauba kontrolli. |
|
(5) |
Õigusaktide muutmisest tulenevad muudatused ja kohandused ületavad ühisele veterinaarkomiteele antud volituste piirid. Seega on kokkuleppe 11. lisa vaja ajakohastada ja muuta, |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
1. 11. lisa esimese artikli lõike 1 lõppu lisatakse kolmas taane:
|
„— |
lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta.”; |
2. 11. lisa I jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:
„Kauplemine elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega ning lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine”;
3. 11. lisa I jaotise artikkel 3 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 3
Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemine ning lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine toimub vastavalt 2. liites esitatud õigusaktidele. Nende õigusaktide üksikasjalikud rakenduseeskirjad on esitatud samas liites.”;
4. 11. lisa artikkel 15 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 15
Loomsed saadused: piirikontroll ja inspekteerimislõivud
Ühenduse ja Šveitsi vahelise loomsete saadustega kauplemise kontroll toimub vastavalt 10. liite sätetele.”
Artikkel 2
Kokkuleppeosalised ratifitseerivad käesoleva kokkuleppe või kiidavad selle heaks vastavalt oma siseriiklikele menetlustele.
Kokkuleppeosalised teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.
Kuni kõnealuste menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse kokkulepet ajutiselt alates 1. jaanuarist 2009.
Kokkulepe jõustub viimasele teatele järgneval päeval.
Artikkel 3
Käesolev kokkulepe on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.
Съставен в Париж на двадесет и трети декември две хиляди и осма година.
Hecho en París, el veintitrés de diciembre de dos mil ocho.
V Paříži dne dvacátého třetího prosince dva tisíce osm.
Udfærdiget i Paris, den treogtyvende december to tusind og otte
Geschehen zu Paris am dreiundzwanzigsten Dezember zweitausendacht.
Sõlmitud kahekümne kolmandal detsembril kahe tuhande kaheksandal aastal Pariisis.
Έγινε στο Παρίσι, στις είκοσι τρεις Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες οκτώ.
Done at Paris, on the twenty-third day of December in the year two thousand and eight.
Fait à Paris, le vingt-trois décembre deux mil huit.
Fatto a Parigi, addì ventitré di dicembre duemilaotto
Parīzē, divtūkstoš astotā gada divdesmit trešajā decembrī.
Priimta Paryžiuje du tūkstančiai aštuntųjų metų gruodžio dvidešimt trečią dieną.
Kelt Párizsban, a kétezer-nyolcadik év december havának huszonharmadik napján.
Magħmul f'Pariġi, fit-tlieta u għoxrin jum ta' Diċembru elfejn u tmienja.
Gedaan te Parijs op drieëntwintig december tweeduizendacht.
Sporządzono w Paryżu dnia dwudziestego trzeciego grudnia dwa tysiące ósmego roku.
Feito em Paris, aos vinte e três de Dezembro de dois mil e oito.
Încheiat la Paris, la douăzeci și trei decembrie două mii opt.
V Paríži dvadsiateho tretieho decembra dvetisícosem
Sestavljeno v Parizu, triindvajsetega decembra leta dva tisoč osem.
Tehty Pariisissa kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.
Undertecknat i Paris den tjugotredje december tjugohundraåtta.
За Европейската общност
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vārdā
az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
За Конфедерация Швейцария
Por la Confederación Suiza
Za Švýcarskou konfederaci
For Det Schweiziske Forbund
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
Για την Ελβετική Συνομοσπονδία
For the Swiss Confederation
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
Šveices Konfederācijas vārdā
Šveicarijos Konfederacijos vardu
a Svájci Államszövetség részéről
Għall-Konfederazzjoni Żvizzera
Voor de Zwitserse Bondsstaat
W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej
Pela Confederação Suíça
Pentru Confederația Elvețiană
Za Švajčiarsku konfederáciu
Za Švicarsko konfederacijo
Sveitsin valaliiton puolesta
På Schweiziska edsförbundets vägnar
(1) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.
(2) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.
(3) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.
(4) ELT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(5) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
LÕPPAKT
Esindajad, kes esindavad
EUROOPA ÜHENDUST
ühelt poolt ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI
teiselt poolt,
olles kokku tulnud Pariisis kahe tuhande kaheksanda aasta detsembrikuu kahekümne kolmandal päeval, et kirjutada alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe, võtsid vastu järgmise Šveitsi deklaratsiooni, mis on lisatud käesolevale lõppaktile:
|
— |
Šveitsi deklaratsioon sellise liha importimise kohta, mille tootmisel on loomade kasvustimulaatoritena kasutatud hormoone. |
Съставен в Париж на двадесет и трети декември две хиляди и осма година.
Hecho en París, el veintitrés de diciembre de dos mil ocho.
V Paříži dne dvacátého třetího prosince dva tisíce osm.
Udfærdiget i Paris, den treogtyvende december to tusind og otte
Geschehen zu Paris am dreiundzwanzigsten Dezember zweitausendacht.
Sõlmitud kahekümne kolmandal detsembril kahe tuhande kaheksandal aastal Pariisis.
Έγινε στο Παρίσι, στις είκοσι τρεις Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες οκτώ.
Done at Paris, on the twenty-third day of December in the year two thousand and eight.
Fait à Paris, le vingt-trois décembre deux mil huit.
Fatto a Parigi, addì ventitré di dicembre duemilaotto
Parīzē, divtūkstoš astotā gada divdesmit trešajā decembrī.
Priimta Paryžiuje du tūkstančiai aštuntųjų metų gruodžio dvidešimt trečią dieną.
Kelt Párizsban, a kétezer-nyolcadik év december havának huszonharmadik napján.
Magħmul f'Pariġi, fit-tlieta u għoxrin jum ta' Diċembru elfejn u tmienja.
Gedaan te Parijs op drieëntwintig december tweeduizendacht.
Sporządzono w Paryżu dnia dwudziestego trzeciego grudnia dwa tysiące ósmego roku.
Feito em Paris, aos vinte e três de Dezembro de dois mil e oito.
Încheiat la Paris, la douăzeci și trei decembrie două mii opt.
V Paríži dvadsiateho tretieho decembra dvetisícosem
Sestavljeno v Parizu, triindvajsetega decembra leta dva tisoč osem.
Tehty Pariisissa kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.
Undertecknat i Paris den tjugotredje december tjugohundraåtta.
За Европейската общност
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vārdā
az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
За Конфедерация Швейцария
Por la Confederación Suiza
Za Švýcarskou konfederaci
For Det Schweiziske Forbund
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
Για την Ελβετική Συνομοσπονδία
For the Swiss Confederation
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
Šveices Konfederācijas vārdā
Šveicarijos Konfederacijos vardu
a Svájci Államszövetség részéről
Għall-Konfederazzjoni Żvizzera
Voor de Zwitserse Bondsstaat
W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej
Pela Confederação Suíça
Pentru Confederația Elvețiană
Za Švajčiarsku konfederáciu
Za Švicarsko konfederacijo
Sveitsin valaliiton puolesta
På Schweiziska edsförbundets vägnar
ŠVEITSI DEKLARATSIOON
sellise liha impordi kohta, mille tootmisel on loomade kasvustimulaatoritena kasutatud hormoone
Šveits deklareerib, et ta võtab nõuetekohaselt arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lõplikku otsust võimaluse kohta keelata sellise liha import, mille tootmisel on loomade kasvustimulaatoritena kasutatud hormoone, ning et ta vaatab vastavalt sellele üle oma eeskirjad, mis käsitlevad liha importi sellistest riikidest, kes ei keelusta hormoonide kasutamist loomade kasvustimulaatoritena, viies need vajaduse korral vastavusse ühenduse sellealaste eeskirjadega.
Komisjon
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/31 |
KOMISJONI OTSUS,
5. detsember 2008,
millega nimetatakse uudsete ravimite komitee liikmed ja asendusliikmed, kes esindavad klinitsiste ja patsientide ühendusi
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/980/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1394/2007 (uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta), (1) eelkõige selle artikli 21 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1394/2007 sätestatakse uudsete ravimite müügilubade andmise, nende jälgimise ja ravimiohutuse järelevalve erieeskirjad. Kõnealuse määruse artikliga 20 sätestatakse uudsete ravimite komitee loomine Euroopa ravimiameti juurde. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1394/2007 artikli 21 lõike 1 punkti c kohaselt on uudsete ravimite komitees kaks liiget ja kaks asendusliiget, kelle nimetab komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist avaliku osalemiskutse alusel ning kes esindavad klinitsiste. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1394/2007 artikli 21 lõike 1 punkti d kohaselt on uudsete ravimite komitees kaks liiget ja kaks asendusliiget, kelle nimetab komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist avaliku osalemiskutse alusel ning kes esindavad patsientide ühendusi. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1394/2007 artikli 21 lõike 1 kohaselt korraldas komisjon avaliku osalemiskutse. Euroopa Parlamendiga on saadud avalduste hindamistulemusi arutatud. |
|
(5) |
Uudsete ravimite komitee liikmed ja asendusliikmed tuleb ametisse nimetada kolmeks aastaks alates määruse (EÜ) nr 1394/2007 kohaldamise kuupäevast, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga nimetatakse alates 30. detsembrist 2008 kolmeks aastaks ametisse uudsete ravimite komitee liikmed ja asendusliikmed, kes esindavad klinitsiste:
|
— |
Dietger Niederwieser (liige) ja Per Ljungman (asendusliige); |
|
— |
George Dickson (liige) ja Thierry VandenDriessche (asendusliige). |
Artikkel 2
Käesolevaga nimetatakse alates 30. detsembrist 2008 kolmeks aastaks ametisse uudsete ravimite komitee liikmed ja asendusliikmed, kes esindavad patsientide ühendusi:
|
— |
Fabrizia Bignami (liige) ja Michele Lipucci di Paola (asendusliige); |
|
— |
Alastair Kent (liige) ja Nicholas Meade (asendusliige). |
Brüssel, 5. detsember 2008
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) ELT L 324, 10.12.2007, lk 121.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/32 |
KOMISJONI OTSUS,
5. detsember 2008,
millega pikendatakse Iirimaale ja Ühendkuningriigile seoses Põhja-Iirimaaga antud erandeid nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ teatavatest sätetest
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7703 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(2008/981/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta, (1) eriti selle artikli 14a lõiget 3, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta, (2) eriti selle artikli 33 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 91/440/EMÜ artikli 14a ja direktiivi 2001/14/EÜ artikli 33 kohaselt saavad Iirimaa ja Ühendkuningriik oma konkreetse geograafilise olukorra tõttu kasutada seoses Põhja-Iirimaaga erandeid kõnealuste direktiivide teatavate selliste sätete rakendamisest, mis käsitlevad nõuet anda sõltumatule organile ülesanded määrata infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, asutada sõltumatu reguleeriv organ ning läbilaskevõimsusega seotud õigusi, raamlepinguid ja meetmeid seoses raudteevõrgustiku võimaliku ülekoormusega ja muud. Kõnealuste erandite kehtivus lõppes 14. märtsil 2008. |
|
(2) |
Iirimaa taotles 13. märtsil 2007 erandite pikendamist veel viie aasta võrra ja Ühendkuningriik esitas sama taotluse 14. märtsil 2007. |
|
(3) |
Komisjon järeldas asjaomaste liikmesriikide esitatud tõendite põhjal, et Iirimaa ja Põhja-Iirimaa konkreetne geograafiline olukord ja praegu puuduvad väljavaated arendada raudtee-kaubaveoteenuseid ja rahvusvahelisi raudtee-reisijateveoteenuseid õigustavad erandite pikendamist veel viie aasta võrra. Järgnevatel aastatel oleksid võimalikud kulud, mis tulenevad direktiivi selliste nõuete täitmisest, mille suhtes erandeid kohaldatakse, suuremad kui võimalikud eelised, mis kaasneksid kogu ühendust hõlmava raudteetransporditeenuste turu reguleeriva raamistiku täieliku rakendamisega. |
|
(4) |
Komisjoni mitmed palved taotlusi täiendavalt põhjendada ja viivitused nende esitamisel on põhjustanud viivituse käesoleva otsuse tegemisel. Otsus, millega pikendatakse Iirimaale ja Ühendkuningriigile seoses Põhja-Iirimaaga antud erandeid, jõustub tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2008. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/440/EMÜ artikli 11a ja direktiivi 2001/14/EÜ artikli 35 kohaselt asutatud Euroopa raudteede arengut käsitleva komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Iirimaale ja Ühendkuningriigile seoses Põhja-Iirimaaga antud erandit, millele on osutatud direktiivi 91/440/EMÜ artikli 14a lõikes 1, pikendatakse kuni 14. märtsini 2013.
Artikkel 2
Iirimaale ja Ühendkuningriigile seoses Põhja-Iirimaaga antud erandit, millele on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 33 lõikes 1, pikendatakse kuni 14. märtsini 2013.
Artikkel 3
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 15. märtsist 2008.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale ja Ühendkuningriigile.
Brüssel, 5. detsember 2008
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25.
(2) EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/34 |
KOMISJONI OTSUS,
8. detsember 2008,
millega volitatakse Ühendkuningriiki sõlmima lepingut Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna ja Mani saarega, mille kohaselt Ühendkuningriigi ja kõigi kõnealuste territooriumite vahelisi rahaülekandeid käsitletakse Ühendkuningriigi sees tehtavate rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7812 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(2008/982/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1781/2006 (1) raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta, eriti selle artiklit 17,
võttes arvesse Ühendkuningriigi taotlust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühendkuningriik taotles 15. detsembril 2006 määruse (EÜ) nr 1781/2006 artikli 17 alusel erandit, mis hõlmab Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna, Mani saare ja Ühendkuningriigi vahelisi rahaülekandeid. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1781/2006 artikli 17 lõikele 2 käsitletakse Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna, Mani saare ja Ühendkuningriigi vahelisi rahaülekandeid alates 1. jaanuarist 2007 ajutiselt Ühendkuningriigi sees tehtavate rahaülekannetena. |
|
(3) |
Liikmesriike teavitati rahapesu ja terroristide rahastamise ennetamise komitee 18. aprilli 2008. aasta kohtumisel, et komisjoni arvates oli talle esitatud kogu teave, mida ta peab Ühendkuningriigi taotluse hindamisel vajalikuks. |
|
(4) |
Jersey erihalduskond, Guernsey erihalduskond ja Mani saar ei kuulu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 299 ühenduse territooriumi hulka, kuid nad moodustavad osa Ühendkuningriigi valuutapiirkonnast ning täidavad seetõttu määruse (EÜ) nr 1781/2006 artikli 17 lõike 1 punktis a sätestatud tingimuse. |
|
(5) |
Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna ja Mani saare makseteenuste pakkujad osalevad otseselt Ühendkuningriigi makse- ja arveldussüsteemis ning hakkavad tulevikus osalema süsteemis „Faster Payments”. Seega täidavad nad määruse (EÜ) nr 1781/2006 artikli 17 lõike 1 punktis b sätestatud tingimuse. |
|
(6) |
Jersey erihalduskond, Guernsey erihalduskond ja Mani saar on vastavalt inkorporeerinud oma õiguskorda sätted, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1781/2006 sätetele, eelkõige järgmiste õigusaktide kaudu: „Community Provisions (Wire Transfers) (Jersey) Regulations 2007”, „Transfers of Funds Ordinances for Guernsey, Sark and Alderney (Bailiwick of Guernsey)”, „Isle of Man’s European Communities (Wire Transfers Regulation) (Application) Order 2007” ja „Isle of Man’s EC Wire Transfer Regulations 2007”. |
|
(7) |
Rahapesuvastase korra loomine kõnealuses kolmes kohtualluvuspiirkonnas toetub järgmistele õiguslikele vahenditele: Money Laundering (Jersey) Order 2008, mida täiendab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlev käsiraamat (Handbook for the Prevention and Detection of Money Laundering and the Financing of Terrorism), Bailiwick of Guernsey’s Criminal Justice (Proceeds of Crime) Regulations 2007, mida täiendab finantskuritegevuse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta finantsteenuseid osutavate ettevõtjate jaoks koostatud käsiraamat (Handbook for Financial Services Businesses on Countering Financial Crime and Terrorist Financing), ning Isle of Man’s Criminal Justice (Money Laundering) Code 2007, mida täiendab rahapesuvastase võitluse suuniste käsiraamat (Anti-Money Laundering Guidance Notes Handbook). |
|
(8) |
Lisaks tagatakse selliste õiguslike vahenditega nagu Terrorism (United Nations Measures) (Channel Islands) Order 2001 (SI 2001 No 3363) ja Terrorism (United Nations Measures) (Isle of Man) Order 2001 (SI 2001 No 3364) ning Al-Qaida and Taliban (United Nations Measures) (Channel Islands) Order 2002 (SI 2002 No 258) ja Al-Qa’ida and Taliban (United Nations Measures) (Isle of Man) Order 2002 (SI 2002 No 259) koos Ühendkuningriigi koostatud varade külmutamisega seotud eesmärkide koondnimekirja kasutamisega, mis hõlmab ÜRO, Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi finantssanktsioonide eesmärke, et Jersey erihalduskonnas, Guernsey erihalduskonnas ja Mani saarel võetakse asjakohaseid meetmeid rahaliste trahvide määramiseks ÜRO või Euroopa Liidu esitatud nimekirjades loetletud ettevõtjatele või üksikisikutele. |
|
(9) |
Seetõttu kehtivad Jersey erihalduskonnas, Guernsey erihalduskonnas ja Mani saarel samad eeskirjad, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1781/2006, ning nende makseteenuse pakkujatelt eeldatakse kõnealuste eeskirjade kohaldamist, seega on täidetud kõnealuse määruse artikli 17 lõike 1 punktis c kehtestatud tingimus. |
|
(10) |
Seega on asjakohane kiita Ühendkuningriigi taotletud erand heaks. |
|
(11) |
Kõnealuses otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühendkuningriik volitatakse sõlmima Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna ja Mani saarega lepingud, mille alusel käsitletakse Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna, Mani saare ja Ühendkuningriigi vahelisi rahaülekandeid määruse (EÜ) nr 1781/2006 tähenduses Ühendkuningriigi sees tehtavate rahaülekannetena.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 8. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) ELT L 345, 8.12.2006, lk 1.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/36 |
KOMISJONI OTSUS,
9. detsember 2008,
millega Ühendkuningriigil lubatakse kasutada määruse (EÜ) nr 40/2008 IIA lisa punktis 8.5 sätestatud ühendatud püügikoormuste süsteemi seoses traalerite ja sarnaste kalalaevadega, mis tegutsevad Põhjameres ja Šotimaa lääneranniku vetes
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7801 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne),
(2008/983/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 16. jaanuari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 40/2008, millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (1) eelkõige selle IIA lisa punkti 8.7 teist alapunkti,
võttes arvesse Ühendkuningriigi esitatud taotlust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 40/2008 IIA lisa punktides 8 ja 14 on maksimaalne lubatud püügikoormus kindlaks määratud maksimaalse arvu merepäevade kaudu, mis vähemalt 10-meetrise üldpikkusega ühenduse laevad, mille pardal on teatavat tüüpi püügivahendid, võivad viibida teatavates püügipiirkondades, mis ulatuvad Kattegatist Šotimaa lääneranniku veteni. |
|
(2) |
Kõnealuse lisa punktis 8.5 on sätestatud, et 2008. aasta püügiperioodi vältel võib liikmesriik oma kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kasutada kilovatt-päevade süsteemi. Selline haldamissüsteem võimaldab eraldada kalalaevadele kõnealuses lisas sätestatud merepäevade maksimaalsest arvust erineva arvu päevi, tingimusel et peetakse kinni asjaomaste püügivahendite rühma kombinatsiooni puhul lubatud kilovatt-päevade koguarvust ja asjaomaste laevade tegevuspiirkonnast. |
|
(3) |
Kõnealuse lisa punktis 8.6 on sätestatud, et sellist merepäevade ümberjaotamist viiakse läbi eesmärgiga kasutada tõhusamalt püügivõimalusi või soodustada kalapüügitavasid, mille tulemusena väheneb vette tagasi laskmine ning nii noor- kui ka täiskasvanud kalade kalastussuremus. |
|
(4) |
Kõnealuse lisa punktis 8.7 on sätestatud, milliseid üksikasjalikke andmeid peab esitama liikmesriik, kes soovib saada komisjonilt luba sellise alternatiivse püügikoormuse haldamise süsteemi rakendamiseks. |
|
(5) |
Ühendkuningriik on taotlenud komisjonilt 14. aprilli, 2. mai ja 22. juuli kirjaga ning 2008. aasta mais, augustis ja septembris esitatud elektroonilise aruandega sellise alternatiivse haldussüsteemi kohaldamist Ühendkuningriigi kalalaevade suhtes, mis kasutavad traale või ankurdatud põhjanootasid, mille võrgusilma suurus on kas vahemikus 70–89 mm või vähemalt 100 mm, ning mis tegutsevad EÜ vetes Norra meres, Põhjameres või Šotimaa lääneranniku vetes (ICES piirkonnad IIa, IVa–IVc ja VIa). Kõnealune taotlus ja aruanded sisaldasid määruse (EÜ) nr 40/2008 IIA lisa punkti 8.7 alusel nõutavat teavet ja andmeid, eelkõige kõnealuse süsteemi ulatuse, kirjelduse, arvutuste, toimimise, seire ja hindamise kohta. |
|
(6) |
Ühendkuningriik kohaldab kõnealust süsteemi alguses 867 laeva suhtes. Nende laevade maksimaalne püügikoormus 2008. aasta püügiperioodi jooksul on 21 095 690 kilovatt-päeva selliste püügivahendite rühma puhul, mille võrgusilma suurus on vahemikus 70–89 mm ja mida kasutatakse mõnes eespool osutatud piirkonnas, ning 27 867 735 kilovatt-päeva selliste püügivahendite rühma puhul, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ja mida kasutakse mõnes eespool osutatud piirkonnas. Võttes arvesse, et Šotimaa lääneranniku vetes tegutsedes on püügivahendite rühmale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, ette nähtud vähem merepäevi, kohaldatakse Šotimaa läänerannikule tehtavate püügireiside suhtes nende puhul vaheülemmäära 24 622 862 kilovatt-päeva. Seega on määruse (EÜ) nr 40/2008 IIA lisa punktis 8.5 sätestatud tingimused kõnealuse süsteemi puhul täidetud. |
|
(7) |
Komisjon on kõnealust süsteemi hinnanud ja jõudnud järeldusele, et see vastab määruse (EÜ) nr 40/2008 IIA lisa punktis 8.6 sätestatud eesmärkidele. Kõnealuse süsteemiga jaotatakse merepäevad ümber, et nimetatud punkti nõuete kohaselt kasutada tõhusamalt kalapüügivõimalusi ja soodustada kalapüügitavasid, mille tulemusena väheneb vette tagasi laskmine ning nii noor- kui ka täiskasvanud kalade kalastussuremus. Lisaks on kõnealuses süsteemis osalevatel laevadel kohustus toetada erilisi kaitsemeetmeid. Need on põhimõttelt ja tähtsuselt piirkonniti veidi erinevad ning hõlmavad järgmisi komponente: pidada kinni reaalajas püügipiirkonna sulgemistest, mis on kehtestatud tursakogumite täheldamise korral; kasutada suuremaid ruudukujuliste silmadega võrgupaneele, et suurendada selektiivsust seoses valge lihaga merekalaga; võtta osa selektiivsemate püügivahendite katsetamisest ja kasutada püügireisi jooksul mitme püügivahendi asemel ainult üht. Kõnealuste meetmete mõju hinnatakse hilisemal etapil. |
|
(8) |
Kaluritele on selles süsteemis osalemise üheks stiimuliks, mida Šotimaal teatakse „looduskaitsepreemia” nime all, samade püügikoormuste eraldamine mis 2007. aasta püügiperioodil, vaatamata merepäevade maksimaalse arvu vähendamisele, mida kohaldatakse Põhjameres ja Šotimaa lääneranniku vetes tegutsevate traalerite suhtes 2008. aasta püügiperioodil. |
|
(9) |
Seepärast tuleks lubada Ühendkuningriigil 2008. aasta püügiperioodil kasutada püügikoormuste haldamisel ühendatud püügikoormuste süsteemi, mille kohaselt eraldatakse traalidele, ankurdatud põhjanootadele ja samalaadsetele püügivahenditele (välja arvatud piimtraalid), mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm ja väiksem kui 90 mm, või vähemalt 100 mm ja millega püütakse ICES püügipiirkondade IIa, IVa–IVc ja VIa EÜ vetes, püügikoormuse määramisel kilovatt-päevad ja teostatakse seiret nende kasutamise üle, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühendkuningriik võib 2008. aasta püügiperioodil kasutada püügikoormuste haldamisel ühendatud püügikoormuste süsteemi, mille kohaselt eraldatakse traalidele, ankurdatud põhjanootadele ja samalaadsetele püügivahenditele (välja arvatud piimtraalid), mille võrgusilma suurus on kas 70 mm või suurem, kuid alla 90 mm, või vähemalt 100 mm ja millega püütakse ICES püügipiirkondade IIa, IVa–IVc ja VIa EÜ vetes, püügikoormuse määramisel kilovatt-päevad ja teostatakse seiret nende kasutamise üle, vastavalt 14. aprillil, 2. mail ja 22. juulil 2008 esitatud taotlusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 9. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) ELT L 19, 23.1.2008, lk 1.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/38 |
KOMISJONI OTSUS,
10. detsember 2008,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ C lisa ja otsust 2004/226/EÜ veiste brutselloosi diagnostiliste testide osas
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7642 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/984/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 2 punkti b ja artikli 16 lõike 1 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 64/432/EMÜ C lisas on sätestatud diagnostikameetodid, mis reguleerivad veiste brutselloosi tõrjet ja likvideerimist, järelvalvet ja seiret ning ametlikult brutselloosivaba karja staatuse rajamist ja säilitamist, aga ka ühendusesiseseks veistega kauplemiseks nõutavat sertifitseerimist. |
|
(2) |
Komisjoni 4. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/226/EÜ, millega kiidetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ raames heaks testid veiste brutselloosi antikehade avastamiseks, (2) on heaks kiidetud teatavad testid veiste brutselloosi kindlakstegemiseks, mida võib kasutada alternatiivina kohustuslikule seerumi aglutinatsiooni testile (SAT), mis on kasutusel veiste sertifitseerimiseks vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artikli 6 lõike 2 punktile b. |
|
(3) |
Fluorestsentspolarisatsioon-analüüs (FPA) on uus diagnostiline test, mis on lisatud rahvusvahelise kauplemise raames ettenähtud testina Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatükki 2.4.3 (veiste brutselloos). |
|
(4) |
Komisjon palus Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikku arvamust FPA sobilikkuse kohta direktiivi 64/432/EMÜ C lisasse kandmiseks. |
|
(5) |
Lisaks palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil (EFSA) hinnata FPA ja otsuse 2004/226/EÜ artiklis 1 loetletud testide sobivust veiste sertifitseerimiseks ühendusesisese kauplemise raames. |
|
(6) |
Loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon võttis 11. detsembril 2006. aastal vastu veiste brutselloosi diagnostikameetodeid käsitleva teadusliku arvamuse, (3) milles järeldati, et direktiivi 64/432/EMÜ C lisas kirjeldatud veiste brutselloosi diagnostilisi teste, välja arvatud SAT, sobib jätkuvalt kasutada standardsete testidena üksikute veiste sertifitseerimiseks ühendusesisese kauplemise raames. |
|
(7) |
Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 6 lõike 2 punktiga b on aga otseselt ette nähtud, et kariloomadega kauplemisel on transportimisele eelneva testina kasutusel SAT; seepärast tuleb kõnealuse direktiivi C lisas esitada selle tehniline kirjeldus. |
|
(8) |
Lisaks järeldati 11. detsembri 2006. aasta teaduslikus arvamuses, et FPA tundlikkus ja spetsiifilisus on võrreldavad direktiivi 64/432/EMÜ C lisas kirjeldatud testide vastavate näitajatega ning leiti, et ka FPA sobib kandmiseks eespool nimetatud lisasse kõnealustel loomadel brutselloosi diagnoosimise standardse testina ühendusesisese kauplemise raames. |
|
(9) |
Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatüki 2.4.3 punkti 1 alapunktis d on kirjeldatud hiljuti väljatöötatud polümeraasi ahelreaktsiooni meetodeid, mis pakuvad lisavõimalusi Brucella spp. avastamiseks ja identifitseerimiseks ning seetõttu tuleks need kanda direktiivi 64/432/EMÜ C lisasse. |
|
(10) |
Direktiivi 64/432/EMÜ C lisa ja otsust 2004/226/EÜ tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(11) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 64/432/EMÜ C lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Otsuse 2004/226/EÜ artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Sertifitseerimise eesmärgil kiidetakse heaks direktiivi 64/432/EMÜ C lisa kohaselt läbiviidud komplemendi sidumise test, puhverdatud brutsella-antigeeni test (Rose Bengali test (RBT)), ELISA testid ja fluorestsentspolarisatsioon-analüüs (FPA).”
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 10. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
(2) ELT L 68, 6.3.2004, lk 36.
(3) http://www.efsa.europa.eu/EFSA/efsa_locale-1178620753812_1178620772731.htm
LISA
|
1) |
Direktiivi 64/432/EMÜ C lisa punktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „C LISA BRUTSELLOOS 1. NAKKUSETEKITAJA IDENTIFITSEERIMINE Kui aborteerunud loodetes ja lootekestades, tupest väljuvates eritistes või piimas tehakse modifitseeritud happekindlate bakterite kiirvärvimise või organismide immunospetsiifilise värvimise teel kindlaks Brucella morfoloogiaga organisme, on tõenäoliselt tegemist brutselloosiga, eriti kui seda kinnitavad seroloogilised testid. Polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodid pakuvad lisavõimalusi nende organismide avastamiseks. Võimaluse korral tuleks Brucella spp. eraldada emakast väljuvate eritiste, aborteerunud loodete, udarast väljuvate eritiste või lümfisõlmedest, isas- ja emassuguelunditest võetud proovi külviga põhi- või selektiivsöötmetele. Pärast eraldamist tuleb liigid ja biotüübid identifitseerida fagotüpiseerimise ja/või oksüdatiivsete metabolismitestide ning kasvuomaduste, biokeemiliste ja seroloogiliste kriteeriumide alusel. Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) võimaldab kasutada nii komplementaarset meetodit kui ka konkreetsest genoomsest järjestusest lähtuvat biotüpiseerimist. Kasutatavad meetodid ja söötmed, nende standardimine ja tulemuste tõlgendamine peavad vastama Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatükis 2.4.3 (veiste brutselloos), peatükis 2.7.2 (kitsede ja lammaste brutselloos) ja peatükis 2.8.5 (sigade brutselloos) kindlaksmääratule. 2. IMMUNOLOOGILISED TESTID 2.1. Standardid 2.1.1. Kõikide Rose Bengali testis (RBT), seerumi aglutinatsiooni testis (SAT), komplemendi sidumise testis (CFT) ja piima ringtestis (MRT) kasutatud antigeenide valmistamisel tuleb kasutada Brucella abortus'e biotüübi 1 Weybridge-tüve nr 99 või USDA-tüve 1119-3. 2.1.2. RBT, SAT, CFT ja MRT standardne võrdlusseerum on Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni rahvusvaheline standardne võrdlusseerum (OIEISS), mida varem nimetati Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teiseks rahvusvaheliseks brutselloosse abordi vastaseks seerumiks (ISAbS). 2.1.3. ELISA testide (ensüümsete immunosorbenttestide) standardsed võrdlusseerumid on:
2.1.4. Fluorestsentspolarisatsioon-analüüsi (FPA) standardsed võrdlusseerumid on:
2.1.5. Punktides 2.1.3 ja 2.1.4 loetletud standardseerumid on kättesaadavad ühenduse brutselloosi tugilaboris või Ühendkuningriigis Weybridge'is asuvas Veterinary Laboratories Agency's (VLA). 2.1.6. OIEISS, OIEELISAWPSS, OIEELISASPSS ja OIEELISANSS on rahvusvahelised esmased standardid, mille põhjal luuakse liikmesriikides iga punktis 2.1.1 nimetatud testi jaoks teisesed riiklikud standardseerumid („tööstandardid”). 2.2. Ensüümsed immunosorbenttestid (ELISA) või muud seondumistestid veiste brutselloosi määramiseks seerumis või piimas. 2.2.1. Materjal ja reagendid Kasutatud meetod ja tulemuste tõlgendamine peavad olema kinnitatud vastavalt Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatükis 1.1.4 sätestatud põhimõtetele ning sisaldama vähemalt laboratoorseid ja diagnostilisi uuringuid. 2.2.2. Testi standardimine 2.2.2.1. Üksikute seerumiproovide katsemenetluse standardimine:
2.2.2.2. Seerumi koondproovide katsemenetluse standardimine:
2.2.2.3. Piima või vadaku koondproovide katsemenetluse standardimine:
2.2.3. ELISA kasutustingimused veiste brutselloosi diagnoosimisel: 2.2.3.1. Kasutades punktides 2.2.2.1 ja 2.2.2.2 nimetatud kaliibrimistingimusi seerumiproovidega läbiviidava ELISA puhul, peab ELISA diagnostiline tundlikkus olema sama suur või suurem kui RBT või CFT puhul, võttes arvesse epidemioloogilist olukorda, milles teste kasutatakse. 2.2.3.2. Kasutades punktis 2.2.2.3 nimetatud ELISA kaliibrimistingimusi piima koondproovi puhul, peab ELISA diagnostiline tundlikkus olema sama suur või suurem kui MRT-l, võttes lisaks epidemioloogilisele olukorrale arvesse ka keskmisi ja eeldatavaid äärmuslikke loomakasvatussüsteeme. 2.2.3.3. Kui ELISAd kasutatakse vastavalt artikli 6 lõikele 1 sertifitseerimiseks või vastavalt A lisa II osa punktile 10 karja staatuse määramiseks ja säilitamiseks, tuleb seerumi proovid kokku panna nii, et testi tulemusi on võimalik kindlalt seostada konkreetse loomaga, kelle proov on kogumisse lisatud. Tulemuse kinnitamise testid tuleb läbi viia konkreetsetelt loomadelt võetud seerumiga. 2.2.3.4. ELISAd võib kasutada piimaproovide puhul, mis on kogutud põllumajandusettevõttest, kus vähemalt 30 % lehmadest on lüpsilehmad. Sellise meetodi puhul tuleb võtta vajalikud meetmed tagamaks, et kontrollitavaid proove on võimalik kindlalt seostada üksikute loomadega, kellelt on pärit konkreetses testis kasutatud piim. Tulemuse kinnitamise testid tuleb läbi viia konkreetsetelt loomadelt võetud seerumiga. 2.3. Komplemendi sidumise test (CFT) 2.3.1. Antigeen on baktersuspensioon fenooli soolalahuses (NaCl 0,85 % (mass/maht) ja fenooli 0,5 % (mahuprotsent)) või veronaali puhverlahuses. Antigeene võib tarnida kontsentreeritult, tingimusel et pudeli etiketile on märgitud kasutatav lahjendusaste. Antigeen peab olema ladustatud temperatuuril 4 °C ning seda ei tohi külmutada. 2.3.2. Seerumeid tuleb inaktiveerida järgmiselt:
2.3.3. Katsemenetluse raames tegeliku reaktsiooni saamiseks tuleb kasutada komplemendi doosi, mis on suurem kui kogu hemolüüsi jaoks vajaminev miinimumdoos. 2.3.4. Komplemendi sidumise testi tegemisel tuleb teha iga kord järgmised kontrollid:
2.3.5. Tulemuste arvutamine OIEISS sisaldab 1 000 rahvusvahelist aglutinatsiooniühikut (ICFTU) milliliitri kohta. Kui OIEISSi testitakse teatava meetodiga, esitatakse tulemus tiitrina (s.o OIEISSi kõrgeim otsene lahus, mis annab tulemuseks 50 % hemolüüsi, TOIEISSi). Testseerumi tiitrina (TTESTSEERUM) esitatud testitulemus peab olema esitatud ühikutes ICFTU/ml. Tiiter tuleb ümber arvestada ICFTUks. Selle meetodiga testitud tundmatu testseerumi (TTESTSEERUM) tiitri ümberarvestamiseks ICFTUks on vaja faktorit (F), mis leitakse järgmise valemi abil: F = 1 000 × 1/TOIEISS ning rahvusvaheliste CFT ühikute kogus testseerumi (ICFTUTESTSEERUM) milliliitri kohta valemiga: ICFTUTESTSEERUM = F × TTESTSEERUM 2.3.6. Tulemuste tõlgendamine Positiivsena käsitatakse seerumit, mis sisaldab vähemalt 20 ICFTU/ml. 2.4. Piima ringtest (MRT) 2.4.1. Antigeen on baktersuspensioon fenooli soolalahuses (NaCl 0,85 % (m/v) ja fenool 0,5 % (v/v)), mida on värvitud hematoksüliiniga. Antigeen peab olema ladustatud temperatuuril 4 °C ning seda ei tohi külmutada. 2.4.2. Antigeeni tundlikkus peab olema OIEISS suhtes standarditud selliselt, et antigeen annab OIEISS lahjendusega 1/500 negatiivses piimas positiivse reaktsiooni ja lahjendusega 1/1 000 negatiivse reaktsiooni. 2.4.3. Piima ringtest viiakse läbi proovidega, mis esindavad põllumajandusettevõtte iga piimanõu ja piimatsisterni sisu. 2.4.4. Piimaproovid ei tohi olla külmutatud, kuumutatud ega tugevasti raputatud. 2.4.5. Reaktsioon viiakse läbi ühega järgmistest meetoditest:
2.4.6. Piima ja antigeenide segu tuleb inkubeerida 60 minutit temperatuuril 37 °C koos positiivsete ja negatiivsete tööstandarditega. Sellele järgnev 16–24tunnine inkubeerimine temperatuuril 4 °C suurendab testi tundlikkust. 2.4.7. Tulemuste tõlgendamine:
2.5. Puhverdatud Brucella antigeeni test (Rose Bengali test (RBT)) 2.5.1. Antigeen on Rose Bengali värvainega värvitud baktersuspensioon puhverdatud Brucella antigeeni lahjendusvedelikus pHga 3,65 ± 0,05. Antigeen toimetatakse kohale kasutamisvalmina ning seda tuleb hoida temperatuuril 4 °C ning seda ei tohi külmutada. 2.5.2. Antigeeni valmistamisel ei võeta arvesse rakukontsentratsiooni, kuid selle tundlikkus tuleb OIEISS suhtes standardida nii, et antigeen annab positiivse reaktsiooni seerumi lahjenduse 1/45 juures ja negatiivse reaktsiooni lahjenduse 1/55 juures. 2.5.3. RBT viiakse läbi järgmiselt:
2.5.4. Tulemuste tõlgendamine Igasugust nähtavat reaktsiooni käsitatakse positiivsena, välja arvatud juhul, kui servad on ülemäära kuivanud. Iga testiseeria peaks hõlmama positiivseid ja negatiivseid tööstandardeid. 2.6. Seerumi aglutinatsiooni test (SAT) 2.6.1. Antigeen on baktersuspensioon fenooli soolalahuses (NaCl 0,85 % (mass/maht) ja fenool 0,5 % (mahuprotsent)). Ei tohi kasutada formaldehüüdi. Antigeene võib tarnida kontsentreeritult, tingimusel et pudeli etiketile on märgitud kasutatav lahjendusaste. Seerumi aglutinatsiooni testi valepositiivse taseme vähendamiseks võib antigeenilahusele lisada EDTAd nii, et tekib 5 mM lõpplahjendust. Seejärel tuleb antigeenilahuse pH-d uuesti kohandada, et see oleks 7,2. 2.6.2. OIEISS sisaldab 1 000 rahvusvahelist aglutinatsiooniühikut. 2.6.3. Antigeeni valmistamisel ei võeta arvesse rakukontsentratsiooni, kuid selle tundlikkus tuleb OIEISS suhtes standardida nii, et antigeen annab 50 % aglutinatsiooni lõpplahjenduse 1/600–1/1 000 juures ja 75 % aglutinatsiooni lõpplahjenduse 1/500–1/750 juures. Samuti võib olla soovitatav võrrelda määratletud seerumite abil uute ja varem standarditud antigeenipartiide reaktsioonivõimet. 2.6.4. Test viiakse läbi katseklaasides või mikrotiiterplaatidel. Antigeeni ja seerumilahjenduse segu tuleb inkubeerida 16–24 tundi temperatuuril 37 °C. Iga seerumi kohta tuleb valmistada vähemalt kolm lahjendust. Kahtlusalune seerum tuleb lahjendada nii, et nakatumispiiril oleva reaktsiooni näitu vaadatakse keskmisest katseklaasist (või august mikrotiiterplaadi puhul). 2.6.5. Tulemuste tõlgendamine: Brucella aglutinatsiooni taset seerumis tuleb väljendada rahvusvahelistes ühikutes milliliitri kohta. Positiivsena käsitatakse seerumit, mis sisaldab vähemalt 30 rahvusvahelist ühikut milliliitri kohta. 2.7. Fluorestsentspolarisatsioon-analüüs (FPA) 2.7.1. FPA viiakse läbi katseklaasides või 96 süvendiga plaadil. Kasutatavad meetodid, nende standardimine ja tulemuste tõlgendamine peavad vastama Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatükis 2.4.3 (veiste brutselloos) kindlaksmääratule. 2.7.2. Testi standardimine FPA standarditakse selliselt, et:
Iga testiseeria sisaldab järgmist: tugev positiivne, nõrk positiivne, negatiivne standardseerum (kaliibritud vastavalt OIE ELISA standardseerumitele). 3. TÄIENDAVAD TESTID 3.1. Brutselloosi nahatest (BST) 3.1.1. BST kasutamise tingimused
3.1.2. Test tuleb läbi viia kasutades standarditud ja määratletud brutselloosi allergeenpreparaati, mis ei sisalda siledapinnalist lipopolüsahhariidi (LPS) antigeeni, kuna see võib kutsuda esile mittespetsiifilise põletikulise reaktsiooni või mõjutada hiljem seroloogilisi katseid. Brutselliini valmistamise tingimused on sätestatud Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatüki 2.4.3 C1 jaos. 3.1.3. Katsemenetlus 3.1.3.1. 0,1 ml brutselloosi allergeeni süstitakse looma saba all asuvasse nahakurdu, kubemetükki või kaela. 3.1.3.2. Testi tulemusi kontrollitakse 48–72 tunni pärast. 3.1.3.3. Süstimiskoha nahapaksust mõõdetakse enne süstimist ja tulemuste kontrollimisel nihikuga. 3.1.3.4. Tulemuste tõlgendamine:
3.2. Võistlev ensüümne immunosorbenttest (cELISA) 3.2.1. cELISA kasutamise tingimused cELISAt ei kasutata sertifitseerimiseks ühendusesisese kaubanduse puhul. Veiste suhtes, kelle puhul oli üks käesolevas lisas määratletud seroloogiline test positiivne, võib teiste seroloogiliste testide tulemuste tõlgendamise toena kohaldada cELISAt, eelkõige juhul, kui ametlikult brutselloosist vabade või brutselloosist vabade karjade puhul ei ole võimalik välistada ristuvaid reaktsioone teiste bakterite antikehadega või selleks, et välistada need reaktsioonid, mille on põhjustanud S19ga vaktsineerimise tagajärjel tekkinud antikehade jäägid. 3.2.2. Katsemenetlus Test viiakse läbi vastavalt Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu „Manual of Diagnostic Tests and Vaccines for Terrestrial Animals” kuuenda väljaande (2008) peatüki 2.4.3 B(2) jaos esitatud ettekirjutusele.” |
|
2) |
Direktiivi 64/432/EMÜ C lisa punkt 4.1 asendatakse järgmisega: „4.1. Ülesanded ja kohustused Riikide tugilaborid vastutavad:
|
(1) Käesolevas lisas on lahjendused vedela reaktiivi saamiseks väljendatud näiteks selliselt, 1/150 tähistab lahjendusastet 1: 150.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/46 |
KOMISJONI OTSUS,
15. detsember 2008,
millega antakse luba Morinda citrifolia lehtede turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8108 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(2008/985/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
10. novembril 2004 esitas äriühing Baker & McKenzie äriühingu Morinda Inc. nimel Belgia pädevale asutusele taotluse Morinda citrifolia lehtede turuleviimise kohta toidu uuendkoostisosana. |
|
(2) |
30. novembril 2005 esitas Belgia pädev toiduhindamisasutus oma esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes tegi ta järelduse, et on vaja täiendavat hindamist. |
|
(3) |
Komisjon edastas esialgse hindamisaruande kõikidele liikmesriikidele 21. märtsil 2006. |
|
(4) |
Mõni liikmesriik tõstatas uusi küsimusi Morinda citrifolia lehtede ohutuse kohta. |
|
(5) |
Seepärast konsulteeriti 14. novembril 2006 Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA). |
|
(6) |
10. juulil 2008 võttis EFSA vastu eritoitude, toitumise ja allergia teaduskomisjoni arvamuse komisjoni päringu kohta Morinda citrifolia L. lehtede ohutuse suhtes („Opinion of the Scientific Panel on dietetic Products, Nutrition and Allergies on a request from the Commission related to the safety of leaves from Morinda citrifolia L.”). |
|
(7) |
Teaduskomisjon jõudis oma arvamuses järeldusele, et kuivatatud ja röstitud M. citrifolia lehtede kasutamine taimetee valmistamiseks eeldatavas sissevõtmiskoguses on ohutu. |
|
(8) |
Teadusliku hindamise põhjal on kindlaks tehtud, et kuivatatud ja röstitud Morinda citrifolia lehed vastavad määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. |
|
(9) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud kuivatatud ja röstitud Morinda citrifolia lehed võib viia ühenduse turule toidu uuendkoostisosana taimetee valmistamiseks.
Artikkel 2
Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud toidu uuendkoostisosa sisaldava toidu märgistusele, on „nonilehed” või „Morinda citrifolia lehed”.
Artikkel 3
Kuivatatud ja röstitud Morinda citrifolia lehti kasutatakse üksnes taimetee valmistamiseks. Need tuleb müügiks esitada viisil, et ühe tarbitava tassitäie taimetee valmistamiseks ei kasutataks rohkem kui 1 g kuivatatud ja röstitud Morinda citrifolia lehti.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Morinda Inc., 333 West River Park Drive, Provo, Utah 84604, USA.
Brüssel, 15. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.
LISA
KUIVATATUD JA RÖSTITUD MORINDA CITRIFOLIA LEHTEDE KIRJELDUS
Kirjeldus
Pärast lõikamist tuleb Morinda citrifolia lehed kuivatada ja röstida. Toote osakeste suurus ulatub murtud lehtedest jämeda pulbrini koos puruga. See on rohekaspruuni kuni pruuni värvi.
Kuivatatud ja röstitud Morinda citrifolia lehtede koostis
|
Niiskus |
< 5,2 % |
|
Valk |
17–20 % |
|
Süsivesikud |
55–65 % |
|
Tuhk |
10–13 % |
|
Rasv |
4–9 % |
|
Oksaalhape |
< 0,14 % |
|
Parkhape |
< 2,7 % |
|
5,15-dimetüülmorindool |
alla 47 mg/kg |
|
Rubiadiin |
alla avastamispiiri |
|
Lutsidiin |
alla avastamispiiri |
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/48 |
KOMISJONI OTSUS,
15. detsember 2008,
antrakinooni nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8133 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/986/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turule viia taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad kõnealuse direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, samal ajal kui neid toimeaineid tööprogrammi raames järk-järgult uuritakse. |
|
(2) |
Komisjoni määrustes (EÜ) nr 1112/2002 (2) ja (EÜ) nr 2229/2004 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Antrakinoon kuulub nimetatud loetelusse. |
|
(3) |
Antrakinooni mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on juba hinnatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1112/2002 ja määruse (EÜ) nr 2229/2004 sätetele mitmete teataja kavandatud kasutusalade puhul. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 2229/2004 artiklile 20. Antrakinooni puhul oli referentliikmesriik Belgia ja kogu asjaomane teave esitati septembris 2006. |
|
(4) |
Komisjon uuris antrakinooni vastavalt määruse (EÜ) nr 2229/2004 artiklile 24a. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid läbivaatamisaruande kavandi läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 26. septembril 2008 komisjoni läbivaatamisaruandena. |
|
(5) |
Kõnealuse toimeaine läbivaatamisel võttis komisjon arvesse liikmesriikidelt saabunud märkusi ning jõudis järeldusele, et on olemas ilmsed märgid toimeaine kahjuliku mõju kohta inimeste tervisele, ning eelkõige ei võimalda olulised puuduvad andmed määrata aktsepteeritavat päevast doosi, akuutset standarddoosi ja ainega kokkupuutumise vastuvõetavat ulatust, mis on vajalikud riski hindamise läbiviimiseks. Kõnealuse aine läbivaatamisaruanne sisaldab ka muid probleeme, mille referentliikmesriik tõstatas oma hindamisaruandes. |
|
(6) |
Komisjon palus teatajal esitada oma märkused antrakinooni uurimise tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teataja esitas omapoolsed märkused, mida on tähelepanelikult uuritud. Vaatamata teataja esitatud väidetele jäid eespool nimetatud probleemid siiski lahendamata ning esitatud teabe põhjal koostatud hindamisaruandest ei selgu, et antrakinooni sisaldavad taimekaitsevahendid võiksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele. |
|
(7) |
Seepärast ei tuleks antrakinooni direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kanda. |
|
(8) |
Tuleks võtta meetmeid tagamaks, et antrakinooni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendata ning et selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta. |
|
(9) |
Liikmesriigi antud ajapikendus antrakinooni sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude kõrvaldamiseks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks ei tohiks olla pikem kui kaksteist kuud, et olemasolevad varud saaks ära kasutada ühe järgneva kasvuperioodi jooksul; sellisel juhul on tagatud, et antrakinooni sisaldavad taimekaitsevahendid on kättesaadavad veel 18 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist. |
|
(10) |
Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 ja komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (4) kohane taotlus antrakinooni võimalikuks kandmiseks kõnealuse direktiivi I lisasse. |
|
(11) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Antrakinooni ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.
Artikkel 2
Liikmesriigid tagavad, et
|
a) |
antrakinooni sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 15. juuniks 2009; |
|
b) |
alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta antrakinooni sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks lubasid ja neid ei pikendata. |
Artikkel 3
Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõikele 6, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 15. juunil 2010.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 15. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
(2) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 14.
(3) ELT L 379, 24.12.2004, lk 13.
(4) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/50 |
KOMISJONI OTSUS,
16. detsember 2008,
täiendavate püügipäevade eraldamise kohta Lätile Läänemere alarajoonides 25 ja 26
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8217 all)
(Ainult lätikeelne tekst on autentne)
(2008/987/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1404/2007, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2008. aastaks, (1) eriti selle II lisa punkti 1.3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1404/2007 II lisa punktis 1.1 on täpsustatud sadamast äraoleku päevade maksimumarv, mille jooksul laevadel, kes kalastavad traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, põhjapüügivahendite ja õngejadadega, v.a triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega, lubatakse kalastada alarajoonides 25–27, ja 28.2, välja arvatud ajavahemikul 1. juuli–31. august, mil kohaldatakse 18. septembri 2007. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97, (2) artikli 8 lõike 1 punkti b. |
|
(2) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 169/2008 (3) artikli 1 kohaselt on ICES alarajoonid 27 ja 28.2 jäetud 2008. aastal välja teatavate püügikoormuse piirangute kohaldamisalast ja vabastatud andmete salvestamise kohustusest vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1098/2007. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1404/2007 II lisa punktiga 1.3 võimaldatakse komisjonil eraldada kuni neli täiendavat sadamast äraoleku päeva, võttes aluseks pärast 1. jaanuari 2005 toimunud püügitegevuse alalise lõpetamise. |
|
(4) |
Läti esitas 2008. aasta jaanuaris määruse (EÜ) nr 1404/2007 II lisa punkti 1.4 kohase taotluse, mis sisaldas eelkõige loetelu eespool nimetatud püügivahenditega kalastavatest Läti laevadest, mis on pärast 1. jaanuari 2005 tegevuse lõpetanud. Läti esitas täiendava teabe 4. juunil ja 10. juulil 2008. |
|
(5) |
Ühenduse lubatud kogupüügi ja kvootide andmebaasi kohaselt on Läti vahetanud 661 tonni oma 694-tonnisest tursakvoodist alarajoonides 22–24. Alarajoonides 22–24 kalastamiseks Lätile juba määratud sadamast äraoleku päevad on ülejäänud püügivõimaluste jaoks piisavad ja kõnealusele piirkonnale ei ole vaja eraldada täiendavaid päevi. |
|
(6) |
Esitatud andmeid arvesse võttes võib lisaks eespool nimetatud püügivahenditega kalastavatele laevadele juba lubatud 178 merepäevale eraldada Lätile neli täiendavat päeva, mis tuleb kasutada 2008. aastal ICES alarajoonides 25 ja 26. |
|
(7) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1404/2007 II lisa punkti 1.1 alapunktis b sätestatud sadamast äraoleku päevade maksimumarvu, mille jooksul Läti kalalaevadel lubatakse aastas kalastada Läänemere alarajoonides 25 ja 26, suurendatakse nelja täiendava päeva võrra. Käesolevat otsust kohaldatakse laevade suhtes, kes kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või muid samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, seisevvõrkusid, nakkevõrkusid või abaraid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, põhjapüügivahendeid või õngejadasid, v.a triivõngejadad, ridvata õnged ja taglasõngejadad.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.
Brüssel, 16. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) ELT L 312, 30.11.2007, lk 1–9.
(2) ELT L 248, 22.9.2007, lk 1–10.
(3) ELT L 51, 26.2.2008, lk 3.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/52 |
KOMISJONI OTSUS,
17. detsember 2008,
millega muudetakse otsust 2008/185/EÜ seoses Madalmaade lisamisega loetellu liikmesriikidest, mis on vabad Aujeszky haigusest, ning Ungari lisamisega loetellu liikmesriikidest, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud tõrjekava
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8325 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/988/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse veiste ja sigadega kauplemisel ühenduse piires. Direktiivi artiklis 9 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel kiidetakse heaks riikide kohustuslikud tõrjekavad teatavate nakkushaiguste, sealhulgas Aujeszky haiguse leviku takistamiseks. Lisaks esitatakse kõnealuse direktiivi artiklis 10 nõue, milliste dokumentide alusel tunnistatakse, et liikmesriigis või selle piirkonnas ei esine teatavat nakkushaigust, sealhulgas Aujeszky haigust. |
|
(2) |
Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsuses 2008/185/EÜ (Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises ja Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta) (2) on sätestatud lisatagatised sigadega kauplemisel ühenduse piires. Need tagatised on seotud sellega, milline staatus on liikmesriikidele seoses haigusega antud. |
|
(3) |
Otsuse 2008/185/EÜ I lisas on esitatud loetelu liikmesriikidest ja nende piirkondadest, mis on vabad Aujeszky haigusest ja kus vaktsineerimine on keelatud. Selle otsuse II lisas on esitatud loetelu liikmesriikidest ja nende piirkondadest, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud tõrjekava. |
|
(4) |
Madalmaad ja Ungari esitasid komisjonile täiendavaid dokumente seoses oma riikide staatusega Aujeszky haiguse osas. Mõlemas riigis on Aujeszky haiguse riiklikke tõrjekavu rakendatud mitu aastat. |
|
(5) |
Komisjon on nende riikide esitatud dokumendid läbi vaadanud ja jõudnud järeldusele, et Madalmaade esitatud dokumendid on vastavuses direktiivi 64/432/EMÜ artikli 10 lõike 1 nõuetega. Seepärast tuleks kõnealune liikmesriik lisada otsuse 2008/185/EÜ I lisas esitatud loetellu. |
|
(6) |
Komisjon on jõudnud ka järeldusele, et Ungari esitatud riiklik tõrjekava on vastavuses direktiivi 64/432/EMÜ artikli 9 lõike 1 nõuetega. Seepärast tuleks Ungari lisada otsuse 2008/185/EÜ II lisas esitatud loetellu. |
|
(7) |
Seepärast tuleks otsust 2008/185/EÜ vastavalt muuta. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2008/185/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 17. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
(2) ELT L 59, 4.3.2008, lk 19.
LISA
I LISA
Liikmesriigid või liikmesriikide piirkonnad, mis on vabad Aujeszky haigusest ja kus vaktsineerimine on keelatud
|
ISO kood |
Liikmesriik |
Piirkonnad |
|
AT |
Austria |
Kõik piirkonnad |
|
CY |
Küpros |
Kõik piirkonnad |
|
CZ |
Tšehhi Vabariik |
Kõik piirkonnad |
|
DE |
Saksamaa |
Kõik piirkonnad |
|
DK |
Taani |
Kõik piirkonnad |
|
FI |
Soome |
Kõik piirkonnad |
|
FR |
Prantsusmaa |
Departemangud: Ain, Aisne, Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Alpes-Maritimes, Ardèche, Ardennes, Ariège, Aube, Aude, Aveyron, Bas-Rhin, Bouches-du-Rhône, Calvados, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Cher, Corrèze, Côte-d’Or, Côte-d’Armor, Creuse, Deux-Sèvres, Dordogne, Doubs, Drôme, Essonne, Eure, Eure-et-Loir, Finistère, Gard, Gers, Gironde, Hautes-Alpes, Hauts-de-Seine, Haute Garonne, Haute-Loire, Haute-Marne, Hautes-Pyrénées, Haut-Rhin, Haute-Saône, Haute-Savoie, Haute-Vienne, Hérault, Ille-et-Vilaine, Indre, Indre-et-Loire, Isère, Jura, Landes, Loire, Loire-Atlantique, Loir-et-Cher, Loiret, Lot, Lot-et-Garonne, Lozère, Maine-et-Loire, Manche, Marne, Mayenne, Meurthe-et-Moselle, Meuse, Morbihan, Moselle, Nièvre, Nord, Oise, Orne, Paris, Pas-de-Calais, Pyrénées-Atlantiques, Pyrénées-Orientales, Puy-de-Dôme, Réunion, Rhône, Sarthe, Saône-et-Loire, Savoie, Seine-et-Marne, Seine-Maritime, Seine-Saint-Denis, Somme, Tarn, Tarn-et-Garonne, Territoire de Belfort, Val-de-Marne, Val-d’Oise, Var, Vaucluse, Vendée, Vienne, Vosges, Yonne, Yvelines |
|
LU |
Luksemburg |
Kõik piirkonnad |
|
NL |
Madalmaad |
Kõik piirkonnad |
|
SK |
Slovakkia |
Kõik piirkonnad |
|
SE |
Rootsi |
Kõik piirkonnad |
|
UK |
Ühendkuningriik |
Kõik Inglismaa, Šotimaa ja Walesi piirkonnad |
II LISA
Liikmesriigid ja nende piirkonnad, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud tõrjekava
|
ISO kood |
Liikmesriik |
Piirkonnad |
|
BE |
Belgia |
Kõik piirkonnad |
|
ES |
Hispaania |
Galicia, País Vasco, Asturiasi, Cantabria, Navarra ja La Rioja autonoomsed piirkonnad. Leóni, Zamora, Palencia, Burgosi, Valladolidi ja Ávila provintsid Castilla y Leóni autonoomses piirkonnas. Las Palmase provints Kanaari saartel. |
|
HU |
Ungari |
Kõik piirkonnad |
|
IT |
Itaalia |
Bolzano provints |
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/55 |
KOMISJONI OTSUS,
23. detsember 2008,
millega liikmesriikidel lubatakse vastavalt nõukogu direktiivile 1999/105/EÜ teha otsuseid teatavatest kolmandatest riikidest imporditavale metsapaljundusmaterjalile antavate tagatiste samaväärsuse kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8589 all)
(2008/989/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/105/EÜ (1) metsapaljundusmaterjali turustamise kohta, eriti selle artikli 19 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 1999/105/EÜ artikli 19 lõike 1 kohaselt võetakse kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta vastu nõukogu otsus, millega sätestatakse tingimused, mille alusel võib teatavates kolmandates riikides toodetud ja kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” või „valitud paljundusmaterjal” kuuluvat metsapaljundusmaterjali ühendusse importida. Teatavate muude kolmandate riikide puhul ei ole praegu ühenduse tasandil kättesaadav teave piisav nende riikide kõnealusesse otsusesse kaasamiseks. Need muud kolmandad riigid on Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Uus-Meremaa. |
|
(2) |
Komisjoni 21. detsembri 2005. aasta otsuse 2005/942/EÜ (2) (millega liikmesriikidel lubatakse vastavalt nõukogu direktiivile 1999/105/EÜ teha otsuseid kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjalile antavate tagatiste kohta) aegumisest tulenevate kaubandusvoogude häirete vältimiseks tuleb liikmesriikidele anda luba teha otsuseid selle kohta, kas nendest kolmandatest riikidest imporditud teatav materjal annab samaväärsed tagatised, kui need, mida kohaldatakse ühenduses kooskõlas direktiiviga 1999/105/EÜ toodetud paljundusmaterjali suhtes. |
|
(3) |
Kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsust käsitleva nõukogu otsuse tulevase võimaliku laiendamise võimaldamiseks muude kui eespool nimetatud otsuses loetletud kolmandate riikide suhtes on nendele kolmandatele riikidele vaja anda piisavalt aega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise kaubanduse jaoks ettenähtud metsapaljundusmaterjali sertifitseerimiskava rakendamiseks. Seetõttu on asjakohane pikendada kõnealuse otsuse kehtivusaega 31. detsembrini 2014. Kõnealuse otsuse kohaldamisaeg peab olema piisavalt pikk, et vältida häireid importimisel liikmesriikidesse. |
|
(4) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liikmesriikidele antakse luba otsustada lisas loetletud kolmandate riikide ning samas sätestatud algmaterjali liikide, kategooriate ja tüüpide puhul, kas kõnealustes riikides toodetud metsapaljundusmaterjalil on selle algmaterjali heakskiitmise ja selle turustamise eesmärgil tootmiseks võetud meetmete osas samaväärsed tagatised nagu ühenduses vastavalt direktiivi 1999/105/EÜ sätetele toodetud metsapaljundusmaterjalil.
Lisas loetletud metsapaljundusmaterjalile peab olema lisatud põhisertifikaat või päritoluriigi väljaantud ametlik sertifikaat ning kolmanda riigi tarnija esitatud dokumentatsioon, mis sisaldab üksikasju kõikide eksporditavate partiide kohta.
Artikkel 2
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamatult käesoleva otsuse alusel tehtud otsustest ning kõnealuste otsuste tühistamisest.
Artikkel 3
Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2014.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 23. detsember 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17.
(2) ELT L 342, 24.12.2005, lk 92.
LISA
|
Päritoluriik |
Liik |
Kategooria |
Algmaterjali tüüp |
||||||
|
Valgevene |
Picea abies Karst. |
SI |
SS, St |
||||||
|
Bosnia ja Hertsegoviina |
Pinus nigra Arnold |
SI |
SS, St |
||||||
|
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |
Abies alba Mill. |
SI |
SS, St |
||||||
|
Uus-Meremaa |
Pinus radiata D. Don |
SI |
SS, St |
||||||
|
Kategooria
Algmaterjali tüüp
|
|||||||||
Euroopa Keskpank
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/58 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS,
11. detsember 2008,
müntide emissiooni 2009. aasta mahu heakskiitmise kohta
(EKP/2008/20)
(2008/990/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 106 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2008. aasta otsuse 2008/608/EÜ (vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuaril 2009. aastal) (1) artiklit 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa Keskpangal (EKP) euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) poolt emiteeritud müntide emissiooni mahu heakskiitmise ainuõigus. |
|
(2) |
2003. aasta ühinemisakti artiklis 4 osutatud erand Slovakkia suhtes tühistatakse alates 1. jaanuarist 2009. |
|
(3) |
Viisteist praegust osalevat liikmesriiki ja Slovakkia on esitanud EKP-le heakskiitmiseks oma prognoosi 2009. aastal emiteeritavate euro müntide mahu kohta koos täiendavate selgitavate märkustega prognoosimise meetodite kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
2009. aastal emiteeritavate euro müntide mahu heakskiitmine
EKP kiidab heaks osalevate liikmesriikide poolt 2009. aastal emiteeritavate müntide mahu vastavalt kirjeldusele järgmises tabelis:
|
(miljonit eurot) |
|
|
|
Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2009. aastal |
|
Belgia |
105,4 |
|
Saksamaa |
632,0 |
|
Iirimaa |
65,5 |
|
Kreeka |
85,7 |
|
Hispaania |
390,0 |
|
Prantsusmaa |
252,5 |
|
Itaalia |
234,3 |
|
Küpros |
22,5 |
|
Luksemburg |
42,0 |
|
Malta |
15,4 |
|
Holland |
68,5 |
|
Austria |
216,0 |
|
Portugal |
50,0 |
|
Sloveenia |
27,0 |
|
Slovakkia |
131,0 |
|
Soome |
60,0 |
Artikkel 2
Lõppsäte
Käesolev otsus on adresseeritud osalevatele liikmesriikidele.
Frankfurt Maini ääres, 11. detsember 2008
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) ELT L 195, 24.7.2008, lk 24.
AKV-EÜ ministrite nõukogu
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/59 |
AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 3/2008,
15. detsember 2008,
koostöölepingu IV lisa muudatuste vastuvõtmise kohta
(2008/991/EÜ)
AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,
võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma („AKV riigid”) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Beninis Cotonous 23. juunil 2000 ning mis vaadati läbi Luxembourgis 25. juunil 2005 („AKV-EÜ koostööleping”) (1) ja eriti selle artikleid 15.3, 81 ja 100,
võttes arvesse AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee soovitust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Tõhususe parandamise ja kooskõlastamise edendamise eesmärgil inkorporeeriti AKV-EÜ koostöölepingu IV lisasse hulk sätteid, mis on seotud haldamismenetluste ja rakendamistega. IV lisas sisalduvate hankelepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevate sätete osas jäi arutelu siiski pooleli. |
|
(2) |
Muudetud AKV-EÜ koostöölepingu allakirjutamisel 25. juunil 2005 liideti lepinguga deklaratsioon nr VIII „Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 19a kohta”, milles sätestatakse, et „ministrite nõukogu vaatab Cotonou lepingu artikli 100 sätete kohaselt läbi IV lisa sätted, mis käsitlevad hankelepingute sõlmimist ja täitmist, et võtta need vastu enne Cotonou lepingu muutmislepingu jõustumist.” |
|
(3) |
Uue artikli 19c tekst, millega asendatakse IV lisa artiklid 21, 23, 25, 27, 28 ja 29, täidab Euroopa Ühenduse rahastatud lepingute hanke- ja juhtimismenetluste lihtsustamise, selgitamise ja ühtlustamise eesmärke. |
|
(4) |
Seetõttu on asjakohane muuta AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa vastavalt, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklid 21, 23, 25, 27, 28 ja 29 jäetakse välja. |
|
2) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 19c Hankelepingute sõlmimine, toetuste andmine ja lepingute täitmine 1. Lepinguid sõlmitakse ning toetusi antakse ja rakendatakse vastavalt ühenduse eeskirjadele, ning välja arvatud nimetatud eeskirjades esitatud erandjuhtudel, vastavalt kolmandate riikidega koostöömeetmete rakendamise eesmärgil komisjoni kinnitatud ja avaldatud standardmenetlustele ja dokumentatsioonile, mis kehtivad kõnealuse menetluse algatamise ajal, ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist. 2. Detsentraliseeritud haldamise korral, kui ühishinnangu tulemused näitavad, et hankelepingute sõlmimisel ja toetuste andmisel AKV riigis või abi saavas piirkonnas kasutatavad menetlused või rahastajate heakskiidetud menetlused on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ning välistavad igasuguse huvide konflikti, kasutab komisjon kõnealuseid menetlusi kooskõlas Pariisi deklaratsiooniga ja ilma, et see piiraks artikli 26 kohaldamist, järgides täielikult eeskirju, mis reguleerivad tema volitusi kõnealuses valdkonnas. 3. AKV riik või abi saav piirkond võtab kohustuseks korrapäraselt kontrollida, et EAFi eelarvest rahastatavad toimingud on nõuetekohaselt rakendatud, võtma asjakohased meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste vältimiseks ning vajaduse korral algatama kohtumenetluse alusetult makstud vahendite sissenõudmiseks. 4. Detsentraliseeritud haldamise korral on lepingutega seotud läbirääkimiste pidamine, nende koostamine, allakirjutamine ja täitmine AKV riikide ülesanne. AKV riigid võivad siiski paluda komisjonil pidada läbirääkimisi, koostada, kirjutada alla ja täita lepinguid nende nimel. 5. Tulenevalt kõnealuse lepingu artiklis 50 osutatud kohustusest, täidetakse EAFi rahastatavad lepingud ja toetused vastavalt tööõiguse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhinõuetele. 6. AKV riikide rühma sekretariaadi ning komisjoni esindajatest moodustatakse ekspertrühm, kelle ülesandeks on ühe või teise osaleja taotlusel tuvastada asjakohased kohandused ning soovitada lõigetes 1 ja 2 osutatud eeskirjadesse ja menetlustesse tehtavaid muudatusi ja parandusi. Kõnealune rühm esitab AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteele ka korralise aruande, et aidata komiteel uurida arengukoostööga seotud meetmete rakendamisel tekkinud probleeme ning soovitada asjakohaseid meetmeid.” |
Artikkel 2
Käesoleva otsuse vastuvõtmiseks AKV-EÜ ministrite nõukogus kasutatakse kirjalikku menetlust.
Brüssel, 15. detsember 2008
Volitatud
AKV-EÜ suursaadikute komitee eesistuja AKV-EÜ ministrite nõukogu nimel
P. SELLAL
(1) ELT L 287, 28.10.2005, lk 4.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/61 |
Teave AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa muutva otsuse jõustumiskuupäeva kohta
AKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsus nr 3/2008 koostöölepingu IV lisa muudatuste vastuvõtmise kohta jõustus 15. detsembril 2008 kahe osapoole vahelise kirjaliku menetluse teel. (1)
(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 59.
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/62 |
Euroopa Ühendus, Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Jamaica, Saint Christopher ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago on teatanud, et lõpule on viidud menetlused, mis on vajalikud ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu esialgseks kohaldamiseks (1) kooskõlas nimetatud lepingu artikliga 243. Seetõttu algab kõnealuse lepingu esialgne kohaldamine alates 29. detsember 2008. Sellest kuupäevast asendab nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 kohaselt kõnealuse määruse I protokoll, milles käsitletakse „päritolustaatusega toodete” kontseptsiooni mõistet, nimetatud määruse II lisa sätted. Samast kuupäevast asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 kohaselt artikli 5 lõigetes 2–4 sätestatud ajutise peatamise menetlused kõnealuse lepingu artiklis 20 sätestatutega.
(1) ELT L 289, 30.10.2008, lk 3.
Parandused
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/63 |
Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 26. novembri 2007. aasta otsuse 2007/792/EÜ (millega muudetakse otsust 2005/446/EÜ, millega kehtestatakse tähtaeg 9. Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 320, 6. detsember 2007 )
Euroopa Liidu Teatajas L 43 19. veebruaril 2008. aastal lk 40 avaldatud parandus tühistatakse ja asendatakse järgmisega:
Leheküljel 32 ainsas artiklis (otsuse 2005/446/EÜ artikli 2 lõike 1 kohta)
asendatakse
„1. Kuupäev, mille möödumisel enam ei seota Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavaid intressitoetusi, mis võimaldavad eraldada investeerimisrahastu vahendeid soodustingimustel, on 31. detsember 2007 või 10. EAFi jõustumise kuupäev, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kõnealust kuupäeva võib vajaduse korral muuta.”
järgmisega:
„1. Kuupäev, mille möödumisel enam ei seota Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavaid intressitoetusi, on 31. detsember 2007 või 10. EAFi jõustumise kuupäev, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kõnealust kuupäeva võib vajaduse korral muuta.”
|
31.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 352/s3 |
MÄRKUS LUGEJALE
Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.
Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.