EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C:2008:013:FULL
Official Journal of the European Union, C 13, 18 January 2008
Euroopa Liidu Teataja, C 13, 18. jaanuar 2008
Euroopa Liidu Teataja, C 13, 18. jaanuar 2008
Display all documents published in this Official Journal
|
ISSN 1725-5171 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 13 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
51. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT |
|
|
|
Komisjon |
|
|
2008/C 013/01 |
||
|
2008/C 013/02 |
||
|
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
|
2008/C 013/03 |
||
|
2008/C 013/04 |
Komisjoni teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile a — Rootsi-poolne muudatus, milles käsitletakse avaliku teenindamise kohustust seoses regulaarlendudega teatavatel siseliinidel ( 1 ) |
|
|
|
V Teated |
|
|
|
HALDUSMENETLUSED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
2008/C 013/05 |
Regulaarlendude teenindamine — Riigi ühistranspordiagentuuri (Rikstrafiken) väljakuulutatud pakkumiskutse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d seoses regulaarlendude teenindamisega järgmistel lennuliinidel: ( 1 ) |
|
|
2008/C 013/06 |
||
|
2008/C 013/07 |
||
|
|
Parandused |
|
|
2008/C 013/08 |
||
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
Komisjon
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/1 |
Euro vahetuskurss (1)
17. jaanuar 2008
(2008/C 13/01)
1 euro=
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,4691 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
157,07 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4514 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,74615 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
9,4097 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,6144 |
|
ISK |
Islandi kroon |
95,57 |
|
NOK |
Norra kroon |
7,9540 |
|
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
26,128 |
|
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
|
HUF |
Ungari forint |
255,28 |
|
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
|
LVL |
Läti latt |
0,6985 |
|
PLN |
Poola zlott |
3,6001 |
|
RON |
Rumeenia leu |
3,6860 |
|
SKK |
Slovakkia kroon |
33,680 |
|
TRY |
Türgi liir |
1,7387 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,6642 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,5007 |
|
HKD |
Hong Kongi dollar |
11,4642 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,9069 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
2,1080 |
|
KRW |
Korea won |
1 389,47 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
10,3314 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
10,6488 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,3380 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
13 863,90 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,8135 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
59,866 |
|
RUB |
Vene rubla |
35,9350 |
|
THB |
Tai baht |
44,217 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
2,5950 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
16,0808 |
Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/2 |
Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg
(2008/C 13/02)
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsusele (2) võivad liikmesriigid ja riigid, kes on ühendusega sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele teatava koguse euro mälestusmünte, tingimusel et ühe riigi kohta lastakse aastas käibele maksimaalselt üks uus münt ja mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised omadused vastavad tavaliste euro käibemüntide omadustele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv.
Käibele laskev riik: Saksamaa
Motiiv: Hamburg
Kujunduse kirjeldus: Mündi siseringil on kujutatud Hamburgi Püha Miikaeli kirikut. Monumendi all on liidumaa nimi „Hamburg”. Kirikust paremal on suunaga alt üles kujutatud graveerija initsiaal „O” ja rahapaja tunnus, mida märgitakse tähega „A”, „D”, „F”, „G” või „J”. Mündi välisringi alumises osas on sõnad „BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND” ja ülemises osas aastaarv „2008” ja kaksteist tähte.
Käibele lastav kogus: 30 miljonit münti
Käibelelaskmise kuupäev:
Serval olev kiri: „EINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT” ja Saksamaa Liitvabariigi vapilind kotkas.
(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.
(2) Vt üldasjade nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsus euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse muutmise kohta. Vt ka komisjoni 29. septembri 2003. aasta soovitus, mis käsitleb euro käibemüntide liikmesriiki tähistava esikülje kujunduse muutmise üldist tava (ELT L 264, 15.10.2003, lk 38–39).
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/3 |
NIMEKIRI NÕUKOGU MÄÄRUSE (EMÜ) NR 2092/91 ARTIKLIS 15 ETTE NÄHTUD KONTROLLI EEST VASTUTAVATEST ERAÕIGUSLIKEST VÕI RIIKLIKEST ASUTUSTEST
(2008/C 13/03)
Nõukogu 24. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) artiklis 9 nõutakse, et liikmesriigid looksid kontrollsüsteemi, mida juhiks üks või enam määratud kontrollivat ametiasutust ja/või tegevusloaga eraõiguslikku kontrollasutust.
Vastavalt nimetatud määruse artikli 15 viimases lõigus sätestatule loetletakse käesolevas teatises liikmesriikidelt saadud 2007. aastal ajakohastatud informatsiooni põhjal, süsteeme, mida iga liikmesriik ja kontrolli läbiviimiseks tegevusloaga eraõiguslikud asutused ja/või pädevad ametiasutused kasutavad.
Liikmesriikide kasutatavatele süsteemidele osutatakse lahtris „Märkused” järgmiselt:
|
A: |
tegevusloaga eraõiguslike kontrollasutuste süsteem |
|
B: |
määratud riiklike kontrollivate ametiasutuste süsteem |
|
C: |
määratud riiklike kontrollivate ametiasutuste ja tegevusloaga eraõiguslike kontrollasutuste süsteem |
Alates 1998. aasta jaanuarist peavad tegevusloaga Euroopa Liidu kontrollasutused vastama standardi EN 45011tingimustele. (Määruse nr 2092/91 artikli 9 lõige 10).
Käesolev nimekiri sisaldab ka eraõiguslikke asutusi ja/või pädevaid ametiasutusi, kelle on EMPga liitunud kolmandad riigid kontrolli läbiviimiseks heaks kiitnud.
AUSTRIA, SAKSAMAA JA HISPAANIA
Austrias, Saksamaal ja Hispaanias on ametiasutuste tegevus piiratud teatavate kindlaksmääratud liidumaade/autonoomsete piirkondadega.
Veerus „Märkused” on esitatud eri liidumaade/autonoomsete piirkondade puhul kasutatud koodid.
Austria
|
Kärnten |
K |
|
Alam-Austria |
N |
|
Ülem-Austria |
O |
|
Salzburg |
S |
|
Steiermark |
ST |
|
Tirool |
T |
|
Viin |
W |
|
Burgenland |
B |
|
Vorarlberg |
V |
Saksamaa
|
Baden Württemberg |
BW |
|
Baieri |
BY |
|
Berliin |
BE |
|
Brandenburg |
BB |
|
Bremen |
HB |
|
Hamburg |
HH |
|
Hessen |
HE |
|
Mecklenburg-Vorpommern |
MV |
|
Alam-Saksi |
NI |
|
Nordrhein-Westfalen |
NW |
|
Rheinland-Pfalz |
RP |
|
Saarimaa |
SL |
|
Saksimaa |
SN |
|
Saksi-Anhalt |
ST |
|
Schleswig-Holstein |
SH |
|
Tüüringi |
TH |
Hispaania
|
Andaluusia |
AN |
|
Aragón |
AR |
|
Astuuria |
AS |
|
Baleaarid |
BA |
|
Kanaari saared |
CA |
|
Kantaabria |
CN |
|
Castilla-La Mancha |
CM |
|
Castilla-León |
CL |
|
Kataloonia |
CT |
|
Extremadura |
EX |
|
Galicia |
GA |
|
La Rioja |
RI |
|
Madrid |
MA |
|
Murcia |
MU |
|
Navarra |
NA |
|
Baskimaa |
VAS |
|
Valencia |
VA |
|
Liikmesriik ja kood |
Kontrolliv(ad) ametiasutus(ed) või eraõiguslik(ud) kontrollasutus(ed) |
Märkused |
|||||||||||||||
|
AUSTRIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
AT-N-01-BIO |
|
N, B, K, O, S, ST, T, V, W |
|||||||||||||||
|
AT-0-01-BIO |
|
O, B, K, N, S, ST, T, V, W |
|||||||||||||||
|
AT-O-02-BIO |
|
O, B, K, N, S, ST, T, V, W |
|||||||||||||||
|
AT-O-04-BIO |
|
O, B, K, S, ST, T |
|||||||||||||||
|
AT-S-01-BIO |
|
S, B, K, N, O,ST, T, V, W |
|||||||||||||||
|
AT-T-01-BIO |
|
T, K, N, O, S, V, W |
|||||||||||||||
|
AT-W-01-BIO |
|
W, B, K, N, O, S, ST, T, V |
|||||||||||||||
|
AT-W-02-BIO |
|
W, B, K, N, O, S, ST, T, V |
|||||||||||||||
|
BELGIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
BE-01 |
|
|
|||||||||||||||
|
BE-02 |
|
|
|||||||||||||||
|
BULGAARIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
BG-02 |
|
|
|||||||||||||||
|
BG-03 |
|
|
|||||||||||||||
|
BG-04 |
|
|
|||||||||||||||
|
BG-05 |
|
|
|||||||||||||||
|
BG-06 |
|
|
|||||||||||||||
|
BG-07 |
|
|
|||||||||||||||
|
KÜPROS |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
CY-BIO-001 |
|
|
|||||||||||||||
|
CY-BIO-002 |
|
|
|||||||||||||||
|
TŠEHHI VABARIIK |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
CZ-KEZ-01 |
|
|
|||||||||||||||
|
CZ-ABCERT-02 |
|
|
|||||||||||||||
|
CZ-BIOKONT-03 |
|
|
|||||||||||||||
|
TAANI |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
|
DK-Ø-50 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-1 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-2 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-3 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-4 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-5 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-6 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-7 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-8 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-9 |
|
|
|||||||||||||||
|
DK-Ø-10 |
|
|
|||||||||||||||
|
EESTI |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
|
EE-VTA |
|
VTA on kontrolliv ametiasutus, kes vastutab impordilubade ja ettevalmistuste |
|||||||||||||||
|
EE-TTI |
|
TTI on kontrolliv ametiasutus, kes vastutab tootmise eest |
|||||||||||||||
|
EE-TKI |
|
TKI on kontrolliv ametiasutus, kes vastutab toitlustuse ja jaemüügi eest |
|||||||||||||||
|
SOOME |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
|
FI-A-001 |
|
|
|||||||||||||||
|
FI-A-002 |
Varsinais-Suomen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-003 |
Satakunnan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-004 |
Hämeen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-005 |
Pirkanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-006 |
Kaakkois-Suomen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-007 |
Etelä-Savon työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-008 |
Pohjois-Savon työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-009 |
Pohjois-Karjalan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-010 |
Keski-Suomen työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-011 |
Etelä-Pohjanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-012 |
Pohjanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-013 |
Pohjois-Pohjanmaan työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-014 |
Kainuun työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-A-015 |
Lapin työvoima- ja elinkeinokeskus As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-B |
Elintarviketurvallisuusvirasto Evira As above |
|
|||||||||||||||
|
FI-C |
|
|
|||||||||||||||
|
FI-D |
|
|
|||||||||||||||
|
PRANTSUSMAA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
FR-AB 01 |
|
|
|||||||||||||||
|
FR-AB 06 |
|
|
|||||||||||||||
|
FR-AB 07 |
|
|
|||||||||||||||
|
FR-AB 09 |
|
|
|||||||||||||||
|
FR-AB 10 |
|
|
|||||||||||||||
|
FR-AB 11 |
|
|
|||||||||||||||
|
SAKSAMAA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
DE-001-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-003-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-005-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-006-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-007-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-009-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-012-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-013-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, HB, HH, HE, NI, NW, RP, SL, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-021-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-022-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-024-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-026-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-032-Öko-Kontrollstelle |
|
BE, BB, SN, ST, TH |
|||||||||||||||
|
DE-034-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-037-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-039-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-043-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-044-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-060-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-061-Öko-Kontrollstelle |
|
BB |
|||||||||||||||
|
DE-063-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
DE-064-Öko-Kontrollstelle |
|
BW, BY, BE, BB, HB, HH, HE, MV, NI, NW, RP, SL, SN, ST, SH, TH |
|||||||||||||||
|
KREEKA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
EL-01-BIO |
|
|
|||||||||||||||
|
EL-02-BIO |
|
|
|||||||||||||||
|
EL-03-BIO |
|
|
|||||||||||||||
|
EL-04-BIO |
|
|
|||||||||||||||
|
EL-05-BIO |
|
|
|||||||||||||||
|
EL -06-BIO |
|
|
|||||||||||||||
|
|||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||
|
UNGARI |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
HU-ÖKO-01 |
|
|
|||||||||||||||
|
HU-ÖKO-02 |
|
|
|||||||||||||||
|
IIRIMAA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
IRL-OIB1 |
|
|
|||||||||||||||
|
IRL-OIB2 |
|
|
|||||||||||||||
|
IRL-OIB3 |
|
|
|||||||||||||||
|
ITAALIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
IT-ASS |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-ICA |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-IMC |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BAC |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-CPB |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-CDX |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-QCI |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-ECO |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BSI |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-ECS |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BZO |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-ABC |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-ANC |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-SDL |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-ICS |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-CTQ |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BZ-BZT |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BZ-INC |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BZ-IMO |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BZ-QCI |
|
|
|||||||||||||||
|
IT-BZ-BKT |
|
|
|||||||||||||||
|
LÄTI |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
LV-EQ |
|
|
|||||||||||||||
|
LV-STC |
|
|
|||||||||||||||
|
LEEDU |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
|
LT-01 |
|
|
|||||||||||||||
|
LUKSEMBURG |
|
Süsteem C |
|||||||||||||||
|
LU-01 |
|
|
|||||||||||||||
|
LU-04 |
|
|
|||||||||||||||
|
LU-05 |
|
|
|||||||||||||||
|
LU-06 |
|
|
|||||||||||||||
|
MALTA |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
|
MT01 |
|
|
|||||||||||||||
|
HOLLAND |
|
Süsteem B |
|||||||||||||||
|
NL01 |
|
|
|||||||||||||||
|
POOLA |
|
Süsteem C |
|||||||||||||||
|
RE-01/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
|
RE-02/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
|
RE-03/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
|
RE-04/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
|
RE-05/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
|
RE-06/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
|
RE-07/2005/PL |
|
|
|||||||||||||||
|
PORTUGAL |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
PT/AB 02 |
|
|
|||||||||||||||
|
PT/AB 03 |
|
|
|||||||||||||||
|
PT/AB 04 |
|
|
|||||||||||||||
|
PT/AB 05 |
|
|
|||||||||||||||
|
PT/AB 06 |
|
|
|||||||||||||||
|
PT/AB 07 |
|
|
|||||||||||||||
|
RUMEENIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
RO-ECO-001 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-002 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-003 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-005 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-006 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-007 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-008 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-009 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-010 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-011 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-012 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-013 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-014 |
|
|
|||||||||||||||
|
RO-ECO-015 |
|
|
|||||||||||||||
|
SLOVAKKIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
SK-02-BIO |
|
|
|||||||||||||||
|
SLOVEENIA |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
SI-01-EKO |
|
|
|||||||||||||||
|
SI-IKC-EKO |
|
|
|||||||||||||||
|
SI-BV-EKO |
|
|
|||||||||||||||
|
HISPAANIA |
|
Süsteem C |
|||||||||||||||
|
ES-AN-00-AE ES-CM-03-AE |
|
AN, CM |
|||||||||||||||
|
ES-AN-01-AE ES-AR-05/C-AE ES-CM-01-AE |
|
AN, AR, CM |
|||||||||||||||
|
ES-AN-03-AE |
|
AN |
|||||||||||||||
|
ES-AN-04-AE |
|
AN |
|||||||||||||||
|
ES-AN-05-AE |
|
|
|||||||||||||||
|
ES-AR-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
|
ES-AR-03/C-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
|
ES-AR-17/C-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
|
ES-AR-18/C-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
|
ES-AR-19/C-AE |
|
AR |
|||||||||||||||
|
ES-AS-AE |
|
AS |
|||||||||||||||
|
ES-BA-AE |
|
BA |
|||||||||||||||
|
ES-CA-AE |
|
CA |
|||||||||||||||
|
ES-CL-AE |
|
CL |
|||||||||||||||
|
ES-CM-01-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
|
ES-CM-02-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
|
ES-CM-03-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
|
ES-CM-04-AE |
|
CM |
|||||||||||||||
|
ES-CN-AE |
|
CN |
|||||||||||||||
|
ES-CT-AE |
|
CT |
|||||||||||||||
|
ES-EX-01-AE |
|
EX Kontroll töötlejate ja importijate üle |
|||||||||||||||
|
ES-EX-02-AE |
|
EX Kontroll tootjate üle |
|||||||||||||||
|
ES-GA-AE |
|
GA |
|||||||||||||||
|
ES-MA-AE |
|
MA |
|||||||||||||||
|
ES-MU-AE |
|
MU |
|||||||||||||||
|
ES-NA-AE |
|
NA |
|||||||||||||||
|
ES-VAS-AE |
|
VAS |
|||||||||||||||
|
ES-RI-AE |
|
RI |
|||||||||||||||
|
ES-VA-AE |
|
VA |
|||||||||||||||
|
ROOTSI |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
SE Ekol 1 |
|
|
|||||||||||||||
|
SE Ekol 3 |
|
Esmatootmiseks ja sööda märgistamiseks |
|||||||||||||||
|
ÜHENDKUNINGRIIK |
|
Süsteem A |
|||||||||||||||
|
UK 2 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 3 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 4 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 5 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 6 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 7 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 9 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 10 |
|
1.1.2006-29.11.2006 |
|||||||||||||||
|
UK 13 |
|
|
|||||||||||||||
|
UK 15 |
|
|
|
EMP riik ja kood |
Kontrolliv(ad) ametiasutus(ed) või eraõiguslik(ud) kontrollasutus(ED) |
Märkused |
||||||
|
ISLAND |
|
Süsteem B |
||||||
|
IS-1 |
|
|
||||||
|
IS-2 |
|
|
||||||
|
NORRA |
|
Süsteem A |
||||||
|
N-001 |
|
|
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/29 |
Komisjoni teatis vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile a
Rootsi-poolne muudatus, milles käsitletakse avaliku teenindamise kohustust seoses regulaarlendudega teatavatel siseliinidel
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/C 13/04)
Rootsi on otsustanud muuta avaliku teenindamise kohustust, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 64, 2. märtsil 1994 vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile a, mis käsitleb ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu ühendusesisestele lennuliinidele alates 26. oktoobrist 2008 Östersundi–Umeå liinil.
Rootsi on samuti otsustanud muuta avaliku teenindamise kohustust, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas C 27, 3. veebruaril 2005 vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile a, lennuliinid alates 26. oktoobrist 2008 järgmistel siseliinidel:
|
|
Arvidsjaur – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Gällivare – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Hagfors – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Hemavan – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Lycksele – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Storuman – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Sveg – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Torsby – Stockholm/Arlanda, |
|
|
Vilhelmina – Stockholm/Arlanda ja |
|
|
Pajala–Luleå. |
Muudetud avaliku teenindamise kohustus iga liini kohta on esitatud lisades 1–11.
LISA 1
ÖSTERSUND–UMEÅ
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 936 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 104 lendu kalendriaasta kohta. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui 28 järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 19 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu liiniga, kehtib täituvus ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend Östersundist Umeåsse ei tohi saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Umeåst ei tohi väljuda hiljem kui 19:00. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi olla pikem kui 60 minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutataval lennukil peab olema hermeetiline kabiin ja tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 910 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 2
ARVIDSJAUR – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 1 248 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
|
Laupäev ja pühapäev |
Kaks (2) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 168 lendu kalendriaasta kohta. Igal kalendrikuul tuleb teenindada vähemalt 60 % kõnealuse standardse regulaarlennuteenuse lendudest. Asjaomased lennuettevõtjad võivad teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui kolm järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 45 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu liiniga, kehtib täituvus ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi pikem kui kaks tundi ja kümme minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutataval lennukil peab olema hermeetiline kabiin ja tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Liini tuleb tavaliselt teenindada lennukiga, millel on vähemalt 50 istekohta.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 1 350 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 3
GÄLLIVARE – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 1 248 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
|
Laupäev ja pühapäev |
Kaks (2) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 168 lendu kalendriaasta kohta. Igal kalendrikuul tuleb teenindada vähemalt 60 % standardse regulaarlennuteenuse lendudest. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui kolm järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 62 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu liiniga, kehtib täituvus ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi pikem kui kaks tundi ja kümme minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutataval lennukil peab olema hermeetiline kabiin ja tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Kõnealust liini tuleb tavaliselt teenindada sellise lennukiga, millel on vähemalt 50 istekohta.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 1 570 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 4
HAGFORS – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 936 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 104 lendu kalendriaasta kohta. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui 28 järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 4 500 istekohta.
Kui Kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi olla pikem kui 90 minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutatava lennuki kabiin peab olema hermeetiline. Vähemalt 20 reisijat mahutavas lennukis peab olema tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 840 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 5
HEMAVAN – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 675 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Kaks (2) |
|
Pühapäev |
Kaks (2) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla kaks vahemaandumist.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 62 lendu kalendriaasta kohta. Veebruaris, märtsis ja aprillis ei tohi nädalas siiski olla alla 16 lennu. Asjaomased lennuettevõtjad võivad teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui 28 järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 21 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 09:00. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb vastavalt nõudlusele optimaalsel viisil kohandada.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi ületada kolme tundi.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutataval lennukil peab olema hermeetiline kabiin ja tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 1 380 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 6
LYCKSELE – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 1 248 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
|
Laupäev ja pühapäev |
Kaks (2) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 168 lendu kalendriaasta kohta. Igal kalendrikuul tuleb teenindada vähemalt 60 % standardse regulaarlennuteenuse lendudest. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui kolm järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 40 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi pikem kui kaks tundi ja kümme minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutataval lennukil peab olema hermeetiline kabiin ja tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Kõnealust liini tuleb tavaliselt teenindada lennukiga, millel on vähemalt 50 istekohta.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 1 210 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 7
STORUMAN – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 1 030 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
|
Pühapäev |
Kaks (2) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 114 lendu kalendriaasta kohta. Igal kalendrikuul tuleb teenindada vähemalt 60 % standardse regulaarlennuteenuse lendudest. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui kolm järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 21 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi pikem kui kaks tundi ja kümme minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutataval lennukil peab olema hermeetiline kabiin ja tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Kõnealust liini tuleb tavaliselt teenindada lennukiga, millel on vähemalt 50 istekohta.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 1 270 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 8
SVEG – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 936 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 104 lendu kalendriaasta kohta. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui 28 järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 8 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi olla pikem kui 90 minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutatava lennuki kabiin peab olema hermeetiline. Vähemalt 20 reisijat mahutavas lennukis peab olema tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 950 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 9
TORSBY – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 936 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 104 lendu kalendriaasta kohta. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui 28 järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 4 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi olla pikem kui 90 minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutatava lennuki kabiin peab olema hermeetiline. Vähemalt 20 reisijat mahutavas lennukis peab olema tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 890 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 10
VILHELMINA – STOCKHOLM/ARLANDA
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 1 030 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
|
Pühapäev |
Kaks (2) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 114 lendu kalendriaasta kohta. Igal kalendrikuul tuleb teenindada vähemalt 60 % standardse regulaarlennuteenuse lendudest. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui kolm järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 21 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Hommikune lend ei tohi Stockholmi/Arlandasse saabuda hiljem kui 08:30. Õhtune tagasilend Stockholmist/Arlandast ei tohi väljuda hiljem kui 19:30. Muid väljalennu- ja saabumisaegu tuleb kohandada vastavalt nõudlusele.
Kõnealuse liini lennuaeg ei tohi pikem kui kaks tundi ja kümme minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutataval lennukil peab olema hermeetiline kabiin ja tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Liini tuleb tavaliselt teenindada lennukiga, millel on vähemalt 50 istekohta.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 1 220 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
LISA 11
PAJALA–LULEÅ
Lennusagedus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad kalendriaastas kokku teenindama vähemalt 936 lendu. Asjaomased lennuettevõtjad peavad osutama vähemalt standardset regulaarlennuteenust, kus mõlemasuunalised lennud on aasta peale ühtlaselt jaotatud ja kus edasi- või tagasilendude arv vastab vähemalt järgmisele arvule:
|
Päev |
Lendude miinimumarv päevas |
|
Esmaspäev–reede |
Neli (4) |
Ühe edasi-tagasi sõidu kohta tohib olla ainult üks vahemaandumine.
Kui nõudlus on tavalisest väiksem, võib kõnealust standardset regulaarlennuteenust kohandada. Mõnele muule nädalapäevale tohib ümber planeerida 104 lendu kalendriaasta kohta. Asjaomased lennuettevõtjad võivad kõnealuse teenuse katkestada, kuid mitte pikemaks ajavahemikuks kui 28 järjestikust päeva.
Asjaomased lennuettevõtjad ei tohi lende muul viisil tühistada või ümber planeerida.
Istekohtade arv
Kõnealusel liinil pakutav veomaht kalendriaasta kohta peab olema vähemalt 7 000 istekohta.
Kui kõnealuse liini täituvus langeb kvartalis alla 35 %, võib asjaomane lennuettevõtja veomahtu vähendada. Kui selle liini täituvus kvartalis ületab 80 %, peab asjaomane lennuettevõtja veomahtu suurendama. Kui see liin on ühendatud mõne muu lennujaamaga, kehtib sama täituvuse kohustus kogu ühendatud liini kohta.
Sõiduplaan
Sõiduplaan peab olema tihedalt seostatud Luleå ja Stockholmi vaheliste regulaarlendude sõiduplaaniga. Asjaomased lennuettevõtjad peavad püüdma tagada, et reisijad saaksid lennata Pajalast Luleå kaudu Stockholmi ja jõuda Stockholmi mitte hiljem kui 09:00.
Selle liini lennuaeg ei tohi olla pikem kui 45 minutit.
Kasutatava lennuki tüüp
Kasutatava lennuki kabiin peab olema hermeetiline. Vähemalt 20 reisijat mahutavas lennukis peab olema tualettruum.
Lennuki pagasimaht/kandevõime reisija kohta sajaprotsendilise täituvuse ja normaalsete ilmastikutingimiste korral peab olema vähemalt 20 kg.
Sõidupileti hind
Ühe suuna sõidupileti keskmine hind kvartalis koos lennujaamamaksude ja käibemaksuga ei tohi ületada 780 SEK. Keskmine piletihind tähendab kvartali summaarse piletitulu jagatist sama ajavahemiku reisijate koguarvuga.
Teenuse järjepidevus
Vähemalt 95 % lendudest kvartali kohta peavad olema õigeaegsed. Õigeaegne tähendab, et lennuk ei maandu hiljem kui viisteist (15) minutit pärast avaldatud sõiduplaanis märgitud aega.
Sellised lennuettevõtjad, kes kavatsevad regulaarlennud katkestada, peavad sellest valitsusele või valitsuse määratud asutusele vähemalt kuus kuud ette teatama.
Aruandluskohustus
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad valitsusele või valitsuse määratud asutusele esitama kvartaliaruanded kõnealuse liini kohta ja nende tegevuse vastavuse kohta avaliku teenindamise kohustusele.
Broneerimine ja jaotamine
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad teavet hindade ja sõiduplaanide kohta levitama piisavalt varakult ette, et võimaldada klientidel broneerida ja osta pileteid mitte hiljem kui kaks kuud enne teenuste algust.
Sellel liinil regulaarlende teenindavad lennuettevõtjad peavad tagama, et liin on kättesaadav mõnele turul saadaolevale lennupiletite ülemaailmse broneerimise süsteemile.
Kõik sõiduplaanikohased lennud peavad olema avalikkusele teatavaks tehtud kõnealuses sektoris kasutatavate tavapäraste vahenditega.
Muud kohustused
Kõnealusel liinil regulaarlende teenindavate lennuettevõtjate kohta ei tohi kehtida ükski allpool nimetatud asjaoludest.
Lennuettevõtja või tema esindaja:
|
1) |
on pankrotis või likvideeritud, kohus on talle määranud halduri, on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, maksed on peatatud kuni edasise teatamiseni või temalt on võetud ettevõtlusluba; |
|
2) |
on pankrotimenetluse, likvideerimismenetluse, kohtumenetluse, võlausaldajatega kokkuleppe või mis tahes samalaadse menetluse objekt; |
|
3) |
on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud õigusrikkumise eest, mis on seotud tema ametialase käitumisega; |
|
4) |
on mõistetud süüdi raske, tellijate poolt tõendatud ametialase väärteo eest; |
|
5) |
ei ole täitnud oma kohustusi seoses sotsiaalmaksu ja muude maksude maksmisega tellija päritoluriigis või |
|
6) |
on süüdi tõsises pettuses, mis on seotud mis tahes nõutud informatsiooni esitamise või mitteesitamisega. |
Asjaomased lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on riigis, kus nad tegutsevad, vastavalt selles riigis kehtivatele eeskirjadele kantud ettevõtete registrisse või äriregistrisse või samalaadsesse registrisse.
Lisaks sellele ei tohi ükski eelnimetatud asjaoludest kehtida kahe aasta jooksul enne käesoleva avaliku teenindamise kohustuse jõustumist.
V Teated
HALDUSMENETLUSED
Komisjon
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/47 |
Regulaarlendude teenindamine
Riigi ühistranspordiagentuuri (Rikstrafiken) väljakuulutatud pakkumiskutse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d seoses regulaarlendude teenindamisega järgmistel lennuliinidel:
|
|
Arvidsjaur — Stockholm/Arlanda |
|
|
Gällivare — Stockholm/Arlanda |
|
|
Hagfors — Stockholm/Arlanda |
|
|
Hemavan — Stockholm/Arlanda |
|
|
Lycksele — Stockholm/Arlanda |
|
|
Sveg — Stockholm/Arlanda |
|
|
Torsby — Stockholm/Arlanda |
|
|
Vilhelmina — Stockholm/Arlanda |
|
|
Östersund — Umeå ja |
|
|
Pajala — Luleå |
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/C 13/05)
1. Sissejuhatus
Vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a otsustas Rootsi kehtestada avaliku teenindamise kohustuse seoses regulaarlendude teenindamisega eelnimetatud lennuliinidel. Kõnealuse avaliku teenindamise kohustuse tingimused avaldati Euroopa Liidu Teatajas C 13, 18.1.2008.
Juhul kui 60 päeva jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas ei ole ükski lennuettevõtja teatanud sellest, et ta on alates 26. oktoobrist 2008 alustamas ühel eelnimetatud lennuliinidest regulaarlende vastavalt avaliku teenindamise kohustusele ja rahalist hüvitist taotlemata, on Rootsi otsustanud eelnimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti d kohaselt piirata juurdepääsu kõnealusele lennuliinile ainult ühe lennuettevõtjaga ning anda talle avaliku pakkumise teel õigus osutada teenust alates 26. oktoobrist 2008.
2. Pakkumiskutse objekt
Regulaarlendude teenindamine eelnimetatud lennuliinidel alates 26. oktoobrist 2008 vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 13, 18.1.2008.
Pakkumisi võib esitada ühe või mitme eelnimetatud lennuliini kohta. Samuti võib pakkumisi esitada järgmiste lennuliinide ühendatud teenindamise kohta:
|
— |
Arvidsjaur — Lycksele — Stockholm/Arlanda |
|
— |
Torsby — Hagfors — Stockholm/Arlanda |
|
— |
Hemavan — Vilhelmina — Stockholm/Arlanda |
Muudel liinidel lubatakse vahemaandumisi vastavalt sellele, nagu on osutatud pakkumisdokumentides.
Selliseid lennuliinide ühendatud teenindamisi, mida ei ole eespool loetletud, arvesse ei võeta.
3. Pakkumismenetluses osalemine
Pakkumine on avatud kõikidele lennuettevõtjatele, kellel on vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) välja antud kehtiv lennutegevusluba.
4. Pakkumismenetluse kirjeldus
Kõnealuse pakkumismenetluse suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkte d–i.
Pakkuja jaoks on tema pakkumine siduv kuni 26. oktoobrini 2008.
5. Pakkumisdokumendid
Kõik pakkumisdokumendid, mis hõlmavad pakkumismenetluse erieeskirju ja lepingutingimusi ning kus on kirjeldatud avaliku teenindamise kohustust, saab pakkumise välja kuulutanud asutuselt (riigi ühistranspordiagentuur) tasuta aadressil:
|
Rikstrafiken |
|
Box 473 |
|
S-851 06 Sundsvall |
või e-posti aadressil registrator@rikstrafiken.se
telefoninumber (46) 60 67 82 50, faks (46) 60 67 82 51.
6. Pakkumiste läbivaatamine
Esitatud pakkumiste läbivaatamisel võetakse aluseks see, millist pakkumist peab riigi ühistranspordiagentuur majanduslikult soodsaimaks. Pakkumised vaadatakse läbi kahes etapis. Kõigepealt tehakse kindlaks, et asjaomane pakkumine ja selle esitaja vastavad pakkumisdokumentides sätestatud kohustuslikele nõuetele. Seejärel vaadatakse asjaomane pakkumine läbi pakkumise esitaja taotletud rahalise hüvitise ja pakkumisdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal.
7. Rahaline hüvitis
Vastavalt asjaomasele lepingule makstakse kogu hüvitis välja Rootsi kroonides. Esitatud pakkumises peab olema selgelt määratletud see hüvitise määr (aastaste maksete kaupa), mis on vajalik asjaomase lennuliini teenindamiseks kolme aasta jooksul alates 26. oktoobrist 2008. Määratletud hüvitise määr peab põhinema eeldatavatel kuludel ja tuludel, mis tulenevad avaliku teenindamise kohustuse ja kõnealuse lepinguga seotud kohustuste täitmisest.
8. Lepingu kestus
Kõnealune leping hõlmab ajavahemikku, mis kestab sellest hetkest, kui mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud kuni 1. märtsini 2012, mil asjaomane lennuettevõtja peab olema täitnud temale esitatud kuluarvestuse kohustused.
Eelnimetatud lennuliinide teenindamine algab 26. oktoobril 2008 ja lõpeb 29. oktoobril 2011.
9. Lepingu muutmine ja lõpetamine
Kõnealust lepingut saab muuta ainult siis, kui muudatused on kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 13, 18.1.2008. Lepinguga seotud muudatused tehakse kirjalikult. Mõlemad lepinguosalised võivad kõnealuse lepingu lõpetada, ent seda vaid juhul, mil teine pool rikub oluliselt lepingut ega ole vaatamata kirjalikule teatele kõnealuse rikkumise kohta selle heastamiseks viivitamata meetmeid võtnud. Sellisel juhul määrab etteteatamise tähtaja see pool, kellel on õigus kõnealune leping lõpetada.
10. Lepingu rikkumine ja leppetrahvid
Lennuettevõtja vastutab oma lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kui lennuettevõtja ei täida oma lepingulisi kohustusi või teeb seda puudulikult, on riigi ühistranspordiagentuuril õigus vähendada hüvitismakseid või neid kinni pidada, kuni kõnealune lennuettevõtja on heastamiseks meetmeid võtnud. Riigi ühistranspordiagentuuril on õigus nõuda tekitatud kahju korvamist.
11. Pakkumiste esitamine
Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 60 päeva jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Pakkumistele peab olema märgitud: „Anbud flygtrafik, Rt 2007/50/31”, lisada pakkuja nimi. Pakkumised võib saata posti teel, kulleriga või need võib esitada isiklikult riigi ühistranspordiagentuurile aadressil:
|
Rikstrafiken |
|
Esplanaden 11 |
|
Box 473 |
|
S-851 06 Sundsvall |
Riigi ühistranspordiagentuur on avatud esmaspäevast reedeni 8.00–16.00.
Pakkumine ja kõik sellega seotud dokumendid peavad olema esitatud rootsi või inglise keeles ning esitada tuleb nii originaal kahe koopiaga kui ka CD-plaat kõnealuste andmetega.
Faxi, telegrammi, teleksi või e-posti teel esitatud pakkumisi ei arvestata.
12. Pakkumismenetluse kehtivus
Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d kehtib käesolev pakkumiskutse vaid eeldusel, et hiljemalt 60 päeva jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas ei ole ükski lennuettevõtja teatanud sellest, et ta alustab alates 26. oktoobrist 2008 kõnealusel lennuliinil regulaarlende vastavalt avaliku teenindamise kohustusele ja rahalist hüvitist taotlemata.
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/49 |
KONKURSIKUTSE — EACEA/02/08
ELi ja USA koostöö kõrg- ja kutsehariduse valdkonnas
Atlantis: Atlandiüleste sidemetega kaasnevad meetmed ja akadeemilised võrgustikud koolituse ning integreeritud uurimise alal
(2008/C 13/06)
1. Eesmärgid ja kirjeldus
Üldine eesmärk on edendada Euroopa Liidu ja USA rahvaste vastastikust mõistmist, sealhulgas üksteise keelte, kultuuride ja asutuste põhjalikumat tundmist, ning tõsta inimressursside arengu kvaliteeti nii Euroopa Liidus kui ka USAs.
Konkursikutse hõlmab kolme tüüpi meetmeid, nimelt:
Meede 1 — Atlandiüleste liitude teaduskraadide projektid
Nimetatud meetmega toetatakse ELi ja USA kõrgharidusasutuste liitusid, et rakendada programme topelt- või ühiste teaduskraadide kohta, mida käesolevas dokumendis nimetatakse atlandiülesteks teaduskraadideks. Toetus hõlmab abirahasid üliõpilaste ja akadeemilise ning halduspersonali („teaduskonna”) liikuvuse tagamiseks.
Meede 2 — Tipptaseme liikuvusprojektid
Nimetatud meetmega rahastatakse rahvusvahelise õppekava arendamise projekte, mis sisaldavad lühiajalist atlandiülest liikuvust, mis ei ole otseselt seotud topelt- või ühise teaduskraadi andmisega. Toetus hõlmab abirahasid üliõpilaste ja akadeemilise ning halduspersonali („teaduskonna”) liikuvuse tagamiseks.
Meede 3 — Poliitilise suunitlusega meetmed
Nimetatud meetmega toetatakse mitmepoolseid ELi ja USA vahelisi projekte ning meetmeid, mis on kavandatud koostöö tõhustamiseks kõrg- ja kutsehariduse vallas.
2. Abikõlblikud taotlejad
Käesoleva konkursikutse raames võivad taotlusi esitada kõrg- ja kutseharidus- ning koolitusasutused. Poliitilise suunitlusega meetmete puhul võivad taotlusi esitada ka muud organisatsioonid, näiteks akrediteerimisasutused, haridusagentuurid ja -organisatsioonid, eraettevõtted, tööstus- ja ettevõtjate ühendused, valitsusvälised organisatsioonid, uurimisinstituudid ja kutseühingud. Abikõlblikud taotlejad peavad olema registreeritud ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.
3. Eelarve ja kestus
Kogu eelarve on ligikaudu 4,5 miljonit EUR. Suurim osa sellest suunatakse meetmele 1 — atlandiüleste liitude teaduskraadide projektidele. USA asutustele tagatakse võrdväärne rahastamine. Eelduste kohaselt rahastatakse kaheksat meetme 1 projekti maksimumsummas 408 000 EUR/428 000 EUR, nelja meetme 2 projekti maksimumsummas 180 000 EUR ja seitset meetme 3 projekti maksimumsummas 70 000 EUR. Meetme 1 ja meetme 2 projektide kestus on neli aastat ja meetme 3 projektide kestus kaks aastat.
4. Tähtaeg
Taotlused tuleb saata Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele hiljemalt 2. aprilliks 2008.
5. Lisateave
Konkursikutse täielik tekst ja taotlusevormid on kättesaadavad järgmisel veebiaadressil: http://ec.europa.eu/education/programmes/eu-usa/index_en.html Taotlused peavad vastama konkursikutse täistekstis sätestatud tingimustele ning nende esitamiseks tuleb kasutada ettenähtud vorme.
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/51 |
KONKURSIKUTSE — EACEA/01/08
EL-kanada koostööprogramm kõrghariduse, koolituse ja noorsoo vallas
Atlandiülene vahetuspartnerlus
(2008/C 13/07)
1. Eesmärgid ja kirjeldus
Programmi üldeesmärgiks on edendada vastastikust arusaamist ELi liikmesriikide ja Kanada rahvaste vahel, sealhulgas üksteise keelte, kultuuride ja institutsioonide põhjalikumat tundmist, ning parandada inimressursside kvaliteeti nii Euroopa Liidus kui ka Kanadas.
Konkursikutse hõlmab vaid ühte tüüpi meedet, nimelt EL-Kanada ühiseid õppe- ja/või koolitusprogramme. Käesolev meede toetab ELi ja Kanada kõrgharidusasutuste ning kutseõppe- ja koolitusasutuste liite ühiste õppe- ja/või koolitusprogrammide korraldamisel, samuti tudengite ja teaduskondade liikuvuse rakendamisel.
2. Abikõlblikud taotlejad
Käesoleva konkursikutse raames võivad taotlusi esitada kõrgharidusasutused ning kutseõppe- ja koolitusasutused. Abikõlblikud taotlejad peavad olema registreeritud ühes 27st Euroopa Liidu liikmesriigist.
3. Eelarve ja projekti kestus
Kogu kaasrahastamiseks eraldatud eelarve on hinnanguliselt vähemalt 1,242 miljonit EUR. 2008. aastal eeldatakse umbes üheksa projekti rahastamist. ELi maksimaalne toetus kolmeaastasele liitprojektile on 138 000 EUR. Projekte kavatsetakse alustada 2008. aasta oktoobris ning nende kestuseks on 36 kuud.
4. Tähtaeg
Taotlused tuleb saata Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele hiljemalt 11. aprilliks 2008.
5. Lisateave
Konkursikutse täielik tekst ja taotlusevormid on kättesaadavad järgmisel veebiaadressil: http://eacea.ec.europa.eu/extcoop/canada/index_en.htm. Taotlused peavad vastama konkursikutse täistekstis sätestatud tingimustele ning nende esitamiseks tuleb kasutada ettenähtud vorme.
Parandused
|
18.1.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/52 |
Parandus, mis tehakse teatises Prantsusmaa välja kuulutatud pakkumiskutse kohta avaliku teenindamise delegeerimiseks vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d — F-Aurillac: Aurillac'i ja Pariisi (Orly) vaheliste regulaarlennuliinide avalik teenindamine
( Euroopa Liidu Teataja C 290, 4. detsember 2007 )
(2008/C 13/08)
Lehekülg 46 lõikes 10 (taotluse esitamise tingimused)
asendatakse
„hiljemalt 16.1.2008”,
järgmisega:
„hiljemalt kolmapäeval, 23.1.2008”;
lõike 11 (edasine menetlus)
|
— |
esimeses lõigus |
asendatakse
„hiljemalt 21.1.2008”,
järgmisega:
„hiljemalt laupäeval, 26.1.2008”;
|
— |
teises lõigus |
asendatakse
„hiljemalt esmaspäeval, 18.2.2008”,
järgmisega:
„hiljemalt neljapäeval, 21.2.2008”.