(1)

Euroopa Liidu Ülemkogu võttis oma 2005. aasta kevadisel tippkohtumisel vastu Euroopa noortepakti kui vahendi, mis aitab kaasa uuendatud Lissaboni strateegia rakendamisele, eesmärgiga parandada valdkondadevaheliste strateegiate kaudu noorte töövõimalusi ja sotsiaalset kaasatust, nende haridust, koolitus ja liikuvust ning vähemate võimalustega noorte esmatähtsaks pidamist.

(2)

Nõukogu tegi oma 7. detsembri 2006. aasta resolutsioonis (1) ettepaneku, et liikmesriigid soodustaksid laiaulatuslike ja võrdsete ühiskonnaelus osalemise võimaluste tagamist kõikidele noortele ning et struktureeritud dialoog noortega peaks hõlmama ka noori, kes on kaasatud erinevates ja uuenduslikes kodanikuaktiivsuse vormides, organiseerumata noori ja vähemate võimalustega noori, luues seega tingimused kõikide noorte võrdseks osalemiseks.

(3)

Nõukogu kutsus oma 25. mai 2007. aasta resolutsioonis (2) liikmesriike ja komisjoni üles parandama meetmete ühtsust Euroopa noortepakti rakendamisel ning tagama „selliste meetmete tegeliku jõudmise oma sihtrühmadeni, eelkõige vähemate võimalustega noorteni, võttes arvesse nende vajadusi, tausta ja motivatsiooni”.

(4)

Komisjon rõhutas oma 5. septembri 2007. aasta teatises pealkirjaga „Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine” (3) seda, et noorte täieliku potentsiaali kasutamine on Euroopa sotsiaalsetes ja majanduslikes huvides; seepärast viidati, kui oluline on sotsiaalse kaasatuse saavutamine ja võrdsete võimaluste tagamine kõikidele noortele, pöörates erilist tähelepanu vähemate võimalustega noortele.

(5)

2008. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu rõhutas, kui oluline on tugevdada Lissaboni strateegia sotsiaalset mõõdet, võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, edendada aktiivset kaasamist ja suurendada selliste inimeste, sealhulgas noorte tööhõivevõimalusi, kes on tööturust kõige rohkem eemale jäänud, ning võtta konkreetseid meetmeid selleks, et parandada sisserändaja taustaga või ebasoodsamas olukorras olevatest rühmadest pärit õpilaste õppeedukust,

1.

Saksamaa eesistumisajal keskenduti töös kõikide laste ja noorte võrdsetele võimalustele ning sotsiaalsele kaasamisele vastavalt eesistujariikide meeskonna programmile, mis käsitleb noorte sotsiaalset ja kutsealast integratsiooni;

2.

vähemate võimalustega noorte osalemist käsitlevate vastastikuse õppimise alaste meetmete tulemused näitavad, et sellised noored vajavad erilist tähelepanu kõikides liikmesriikides ning et eelkõige on vaja, et kohaliku ja piirkondliku tasandi ametivõimud, kodanikuühiskond, noorsootöötajad, noorteorganisatsioonid ja noored ise teeksid tihedat koostööd oma heaolu parandamise nimel;

3.

noored ja noorteorganisatsioonide esindajad kohtusid struktureeritud dialoogi raames 18.–21. aprillil 2008 eesistujariigi Sloveenia korraldatud noorteüritusel ning koostasid järeldused, milles käsitletakse vähemate võimalustega noorte liikuvust, tööhõivet, mitteformaalset õppimist ja pädevuste arendamist, integratsiooni ja poliitilist osalemist ning noorte rolli kultuuridevahelises dialoogis.

1.

kuigi olukord liikmesriikides on erinev, on vähemate võimalustega noorte (näiteks vähem privilegeeritud haridus-, sotsiaalmajandusliku ja geograafilise taustaga või puuetega noorte) olukord murettekitav paljudes Euroopa riikides;

2.

kuigi praegune globaliseerumine ja rändevood loovad uusi võimalusi ja rikastavad Euroopa mitmekesisust, on paljud vähemate võimalustega noored endiselt silmitsi majanduslike ja sotsiaalsete raskustega;

3.

meie ühiskondade ühtsust ohustab asjaolu, et märkimisväärselt paljudel noortel pole võimalusi osaleda aktiivselt hariduses, tööhõives ja ühiskonnaelus; seepärast on ühiskonna usaldusväärse ja jätkusuutliku arengu ja üldise sotsiaalse ühtekuuluvuse aspektist väga oluline anda kõigile noortele võimalus oma potentsiaali elluviimiseks ja aktiivselt ühiskonnaelus osalemiseks, tuginedes vastastikku usalduslikele suhetele teiste ühiskonnarühmade, sealhulgas vanemate põlvkondadega;

4.

töötus, vaesus, halb tervis, kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus ning igasugune diskrimineerimine on takistused noorte heaolule ning need võivad tõkestada noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus;

5.

vähemate võimalustega noortele suunatud ja nende vajadustele kohandatud meetmed peaksid tuginema noori ja nende elutingimusi käsitlevale valdkondadevahelisele uurimistööle. Selline teadmistel põhinev lähenemine on eriti oluline vähemate võimalustega noortega seotud küsimuste käsitlemisel;

6.

üleminek koolitus- ja haridussüsteemidest tööturule ning nendevaheline liikuvus on väga tähtsad noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks;

7.

hariduse valdkonna ühenduse koostööraamistiku kontekstis on üheks peamiseks väljakutseks varakult koolist lahkujate ja haridusliku ebavõrdsuse probleemi lahendamine; tõendid näitavad, et haridusalased saavutused olenevad enamikes liikmesriikides ikka veel sotsiaalmajanduslikust taustast ning seega on vaja täiendavaid jõupingutusi ja strateegiaid selle struktuurilise ebavõrdsusega toimetulekuks;

8.

mitteformaalsel ja informaalsel haridusel on keskne roll vähemate võimalustega noorte sotsiaalse ja majandusliku kaasamise toetamise vahendina; seoses sellega on eriti oluline noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide töö nimetatud noorukitega;

9.

Euroopa tasandil on programm „Aktiivsed noored” tähtis vahend vähemate võimalustega noorte aktiivse osalemise ja sotsiaalse kaasamise edendamisel;

10.

kultuur, noorsootöö ja sport mängivad tähtsat osa vähemate võimalustega noorte kaasamisele ja heaolule kaasaaitamisel.

vähemate võimalustega noortele tuleks juba nende varases eas erilist tähelepanu pöörata, et neid paremini ühiskonda integreerida. Samuti tuleks neile eritoetuse või juhendamise kaudu anda kõik võimalused osalemiseks kõikidele noortele avatud meetmetes.

1.

seadma Lissaboni strateegia ja Euroopa noortepakti rakendamisel prioriteediks kõige haavatavamates olukordades olevad noored ning pöörama neile erilist tähelepanu kaitstud paindlikkuse riiklike strateegiate väljatöötamisel;

2.

arendama edasi erinevaid valdkondi ja tasandeid hõlmavat lähenemisviisi noorteküsimustele ning jätkama valdkondadevahelise poliitika väljatöötamist, mis on eriti oluline vähemate võimalustega noorte osas;

3.

võitlema sooliste stereotüüpide vastu ja edendama sugudevahelist võrdsust kõikides meetmetes, mille eesmärgiks on vähemate võimalustega noorte olukorra parandamine;

4.

toetama noori tervisliku eluviisi omaksvõtmisel ja lisama selle konkreetse eesmärgi oma tervisepoliitikasse, keskendudes eelkõige vähemate võimalustega noortele;

5.

võitlema põlvkondadevahelise töötuse ülekandumise ja majandusliku tegevusetuse vastu muu hulgas algatuste kaudu, mille eesmärgiks on heade tööhõivevõimaluste loomine noortele;

6.

tõhustama prioriteedina vähemate võimalustega noorte sotsiaalset kaasamist, edendades eelkõige laste ja noorte võrdseid võimalusi sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise ELi protsessis;

7.

toetama olemasolevate osalemisvõimaluste edasiarendamist ning soodustama muu hulgas vähemate võimalustega noori hõlmavate uute võimaluste loomist ning toetama uuenduslike sihtmeetmete väljatöötamist, parandamaks nimetatud noorte juurdepääsu info- ja arvutitehnoloogiale, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning noortevaldkonna avatud koordinatsioonimeetodi raames;

8.

pöörama nõuetekohast tähelepanu vähemate võimalustega noorte kaasamisele ning samuti selle sotsiaalsetele kasuteguritele, arendades samas välja ja hinnates noortele suunatud programme;

9.

tegema koostööd noorteorganisatsioonidega kaasava lähenemisviisi väljatöötamise nimel struktureeritud dialoogis vähemate võimalustega noortega kõikidel tasanditel ning kohandama vajadusel kohtumiste laadi;

10.

parandama teadlikkust ja teadmisi ja asjatundlikkust noorte heaolu otsustavate sotsiaalsete, majanduslike ja muude tegurite ning vähemate võimalustega noorte olukorra osas;

11.

tõhustama heade tavade levitamist kõikidel tasandite andmete ja kogemuste vahetamise ja võrgustike moodustamise kaudu.

1.

hõlbustama selliste säästvate strateegiate või riiklikesse poliitikakavadesse integreeritud meetmete väljatöötamist, mille eesmärgiks on parandada tingimusi vähemate võimalustega noorte osalemiseks ja kaasamiseks ühiskonnas.

Eelkõige tuleb võtta arvesse valdkondade ja sektorite vahelisi varase sekkumise meetmeid, millega ennetatakse või leevendatakse sotsiaalse tõrjutuse tekkimise ohtu laste ja noorte seas;

2.

tegema kättesaadavaks ELi rahalised vahendid (ELi programmid ja struktuurifondid) vähemate võimalustega noorte sotsiaalse kaasamise ja aktiivse osalemise toetamiseks;

3.

suurendama toetust vähemate võimalustega noortega töötavatele noorsootöötajatele ja noortejuhtidele, tõhustades muu hulgas täiendkoolitust ja parandades nende oskuste tunnustamist;

4.

innustama ja toetama noorte- ja sotsiaalorganisatsioone nende tegevuses vähemate võimalustega noorte heaks;

5.

edendama eriotstarbelist teavet ja hõlbustama vähemate võimalustega noorte juurdepääsu sellisele teabele;

6.

vajadusel töötama välja ja parandama kutsealase suunamise ja nõustamise mehhanisme, et aidata vähemate võimalustega noortel leida tööd;

7.

määrama kindlaks põhjused, mis takistavad vähemate võimalustega noorte osalemist, otsima viise nende takistuste kõrvaldamiseks ning julgustama vähemate võimalustega noori osalema osalusdemokraatias ja noortestruktuurides kohalikust tasandist kuni riikliku tasandini; toetama rohkem osalemise õppimist.

1.

kaaluma koostöös liikmesriikidega kindlaksmääratud headele tavadele tuginedes võimalikke Euroopa tasandi tegevussuundi, et hõlbustada vähemate võimalustega noorte kaasamist ning nende osalemist ühiskonnaelus;

2.

võtma tulevikus noortepoliitika vallas tehtava koostöö prioriteete kavandades arvesse käesoleva resolutsiooni eesmärke.

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5050 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M4994 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5127 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5101 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32008M5088 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

1.

viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1983/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (1), sätetele;

2.

viidates Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonile;

3.

võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (2) ja nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta (3);

4.

tuletades meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (4);

5.

tuletades meelde nõukogu ja 15. novembril 2007. aastal nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta.

—

kultuuridevaheline dialoog on üks olulisemaid vahendeid tegelemaks mõnedega kõige tähtsamatest väljakutsetest, mis käesoleval ajal Euroopa ees seisavad, ning ühtlasi üks kolmest Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava strateegilisest eesmärgist, mis tuleb ellu viia kolmeaastaste töökavade kaudu;

—

Euroopa põhiväärtustele rajatud avatud osalusühiskondade edendamiseks ja kodanikuaktiivsuse soodustamiseks on vaja, et Euroopa kodanikel oleksid kultuuridevahelised pädevused, mis on kultuuridevahelise dialoogi tugevdamise võtmeteguriks;

—

kultuuridevaheliste pädevuste jaoks on olulised eelkõige sellised teadmised, oskused ja hoiakud, mis on seotud järgmiste võtmepädevustega: suhtlemine võõrkeeles, sotsiaalne ja kodanikupädevus ning kultuuriteadlikkus ja -pädevus (5).

A.

KULTUUR, eelkõige nii nagu on ette nähtud nõukogu töökavas ajavahemikuks 2008–2010:

B.

HARIDUS:

C.

NOORED:

D.

AUDIOVISUAALVALDKOND:

—

edendama kultuuridevahelisi pädevusi olemasolevate vahendite ja algatuste abil kultuuri-, haridus-, noorte- ja audiovisuaalpoliitika valdkonnas, eelkõige uurides, kuidas neid meetmeid saaks kultuuridevahelise dialoogi toetamiseks veel süvendada ja parandada;

—

suurendama kultuuridevaheliste pädevuste arendamiseks sünergiat nimetatud valdkondade vahel, näiteks kavandades ühisalgatusi, võttes sealjuures arvesse, et kodanikud peavad mõistma ja austama oma kultuuri, teiste kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust üldiselt, suhtlema kultuuriliselt mitmekesises keskkonnas ning määrama kindlaks ühised demokraatlikud ja põhiõigustega seotud väärtused ning aktiivselt osalema nende edendamisel ja arendamisel;

—

looma võimalusi dialoogiks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil, tugevdades selleks kultuuridevaheliste pädevuste arendamise toetamist olemasolevate programmide kaudu kultuuri-, haridus-, noorte- ja audiovisuaalpoliitika valdkonnas;

—

edendama loomingulisust ja innovatsiooni soodustavat keskkonda ning andma oma maksimaalse panuse kultuuridevaheliste pädevuste kujundamisse ja kultuuridevahelise dialoogi edasiarendamisse;

—

selgitama välja ja vahetama häid tavasid kultuuridevaheliste pädevuste arendamisel, võttes sealjuures eelkõige arvesse — järelmeetmetena — riikide ja ELi algatusi Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta raames;

—

toetama ja edendama kultuuridevahelise dialoogi kontseptsiooni kõikides teistes asjakohastes poliitikavaldkondades nii Euroopa Liidu siseselt kui ka välissuhtluses.

1.

kuigi liikmesriigid on täiel määral vastutavad oma haridus- ja koolitussüsteemide korralduse ja sisu eest, on loovuse ja innovatsiooni edendamine valdkond, mille puhul võib riikliku ja piirkondliku tasandi kvaliteedile ja tõhususele kasu tuua koostöö Euroopa tasandil;

2.

Euroopa üldeesmärke — kvaliteeti, juurdepääsu ja avatust laiale maailmale — on toetatud käimasoleva tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” raames tõhususe ja võrdsete võimaluste sihiks seadmisega. Kuna loovus ja innovatsioonialane võimekus on ülitähtsad ka Euroopa püsiva majandus- ja sotsiaalarengu aspektist, tuleb neid valdkondi tulevikus hariduse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö kontekstis rohkem esile tuua;

3.

hariduse ja koolituse kõik tasandid saavad anda panuse loovusesse ja innovatsiooni elukestva õppe seisukohalt: hariduse varastes etappides keskendutakse motivatsioonile, õpioskustele ja muudele võtmepädevustele ning hilisemates etappides keskendutakse spetsiifilisematele oskustele ning uute teadmiste ja ideede loomisele, arendamisele ja elluviimisele.

1.

loovus on põhiallikaks innovatsioonile, mida omakorda peetakse majanduskasvu ja jõukuse loomise peamiseks mootoriks, võtmeks sotsiaalvaldkonna arengus ning põhivahendiks selliste ülemaailmsete väljakutsete nagu kliimamuutuse, sotsiaalhoolduse ja säästva arengu käsitlemisel;

2.

suureneb vajadus meetmete järele riiklikul tasandil kui ka koostöö järele ELi tasandil vajalike ambitsioonikamate muutuste elluviimiseks, kui koolidel tuleb õpilasi nõuetekohaselt ette valmistada oluliste väljakutsete ja probleemidega toimetulekuks kiirelt muutuvas maailmas;

3.

lisaks sellele, et haridus- ja koolitussüsteemide oluliseks ülesandeks on võtmepädevuste omandamise ning teadmiste kolmnurga ja tugeva oskustebaasi tagamine, võivad nimetatud süsteemid mängida tähtsat rolli ka loovuse ja innovatsiooni potentsiaali arendamisel, mis on peamisteks teguriteks majandusliku konkurentsivõime tõhustamisel ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja isikliku heaolu edendamisel;

4.

haridussüsteemid peavad juba koolitasandilt alates kombineerima spetsiifiliste teadmiste ja oskuste arendamise selliste loovusega seotud üldvõimete nagu uudishimu, intuitsiooni, kriitilise mitteverbaalse mõtlemise, probleemide lahendamise, eksperimenteerimise, riskeerimise ja vigadest õppimise, kujutlusvõime kasutamise ja hüpoteetilise arutlemise ning ettevõtlikkuse arendamisega;

5.

ELi 2006. aasta soovituses (1) määratletud kaheksa võtmepädevust on seotud oskustega, mis on loovuse ja innovatsioonialase võimekuse seisukohalt väga olulised. Eelkõige on vaja oskusi ja pädevusi, mis võimaldavad inimestel käsitleda muutusi võimalusena, jääda avatuks uutele ideedele ning austada ja hinnata teiste inimeste väärtusi;

6.

tõendite taustal, mille kohaselt võivad mitmekesisus ja mitmekultuuriline keskkond stimuleerida loovust, on sallivusele ja vastastikusele mõistmisele suunatud kaasaval hariduspoliitikal potentsiaal muuta Euroopa ühiskondade suurenev mitmekultuurilisus kasutoovaks teguriks loovuse, innovatsiooni ja majanduskasvu osas;

7.

koolide osalemine uutes ja erinevates, eelkõige kohalikule kogukonnale tuginevates võrgustikes võib neil aidata saavutada oma hariduseesmärke ning aidata kaasa loovuse ja innovatsiooni edendamisele. Väga olulised töö- ja ühiskonnaelu muutuvate vajaduste prognoosimiseks ja nendega kohandumiseks on haridusvaldkonna, töösektori ja üldse kodanikuühiskonna vahelised partnerlused: praktikad, ühisprojektid, vastastikune õppimine ja väljastpoolt haridusvaldkonda pärit koolitajad, kes saavad tutvustada õpetajatele ja õpilastele uusi ideid;

8.

õpetajad täidavad äärmiselt tähtsat rolli iga lapse loomepotentsiaali arendamisel ja toetamisel ning saavad sellele kaasa aidata loovuse esiletoomisega enda õpetustegevuses.

Seoses sellega näib, et eelkõige soodustavad loovust ning, hoolimata oma mõjust ressursside ja sisekorralduse osas, motivatsiooni parandamist ning praktilisema või kunstikallakuga õppijate enesekindlust erinevate, sealhulgas eriliste annetega õppurite vajadustele ja võimekusele kohandatud personaalsemad ja õppijakesksemad lähenemisviisid haridusele;

9.

õpetajate koolitamise asutused peavad ka otsustaval määral kaasa aitama õpetajate varustamisel muutustega kohanemiseks vajalike teadmistega ja pädevustega, näiteks õppijakesksete lähenemisviiside, koostööpõhiste töömeetodite ja kaasaegsete, eelkõige info- ja sidetehnoloogial põhinevate õppevahendite kasutamise edendamiseks vajalike oskustega. Loovuse ja loova suhtumise edendamine koolides eeldab ka loovusele avatud organisatsioonikultuuri ja innovatsioonisõbraliku keskkonna loomist üldiselt ning pühendunud ja tulevikku suunatud juhtimist kõikidel tasanditel;

10.

kuna aina rohkem õpitakse töökohal, mitteformaalses kontekstis ja vabal ajal ning sageli uute info- ja sidetehnoloogiapõhiste õppevahendite ja meetodite abil, on loovuse ja innovatsiooni potentsiaali areng oluline kõikide elukestva õppe aspektide jaoks;

11.

rohkem tuleb läbi viia uuringuid, mis käsitlevad õppetulemuste kindlaksmääramise, määratlemise, mõõtmise ja registreerimise meetodeid nn pehmete, mitmeid valdkondi hõlmavate oskuste nagu loovuse ja innovatsioonialase võimekuse puhul, ning toetada neid uuringuid andmete jagamisega. Samuti tuleb tagada hariduspoliitika kujundajatele tugevam tõenditebaas loovuse ja innovatsioonialase võimekuse edendamiseks elukestva õppe kaudu ning uurida ELi võimalikku panust sellesse protsessi.

1.

uurima, kuidas edendada koostoimet ühelt poolt teadmiste ja oskuste ning teiselt poolt loovuse vahel, ning seda, kuidas kõige paremini edendada, jälgida ja hinnata loovust ja innovatsioonialast võimekust hariduse ja koolituse kõikidel tasanditel;

2.

julgustama õpetajaid arendama oma rolli õppimise hõlbustajatena ja loovuse edendajatena ning aitama õpetajate koolitamise asutustel reageerida õpetajakutsega seotud uutele nõudmistele, näiteks koostööl põhinevate, õppijakesksete lähenemisviiside, innovaatiliste õpikeskkondade ja avatud haridusressursside kasutamise edendamisega;

3.

edendama õppekultuuri laiemate õppekogukondade arendamisega, hõlbustades ja toetades kodanikuühiskonda ja muid sidusrühmi kaasavaid võrgustikke ja partnerlusi ühelt poolt haridus- ja muude seotud valdkondade (nt kultuur) ja teisalt töösektori vahel.

1.

kaaluma loovuse ja innovatsioonialase võimekuse edendamise lisamist hariduse ja koolituse vallas tehtava praeguse ja tulevase Euroopa koostöö eesmärkide hulka lisaks elukestva õppe võtmepädevusi käsitleva 2006. aasta soovituse edendamisele ja rakendamisele ning kaaluma sobivaid ja tõhusaid Euroopa tasandi vahendeid (nt vastastikust õppimist) nende eesmärkide saavutamiseks hariduse ja koolituse kõikidel tasanditel ja elukestva õppe perspektiivis;

2.

edendama kultuuritegevust, kultuuridevahelist dialoogi ja koostööd kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, eesmärgiga arendada välja eelkõige loovust ja innovatsiooni soodustavad keskkonnad;

3.

võimaldama koostoime teket, et edendada loovust ja innovatsiooni asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukoguga, Unescoga ja OECDga tehtava aktiivse koostöö kaudu küsimustes nagu kultuuridevaheline haridus, demokraatia, sallivus ja inimõigused (tuleks tagada kõikide liikmesriikide õigus sellises töös osaleda);

4.

julgustama ja toetama heade tavade väljaarendamist, vahetamist ja levitamist tõenditepõhises hariduspoliitikas seoses loovusega ja innovatsiooniga seotud oskuste edendamisega Euroopas;

5.

kasutama asjakohaselt ELi programme ja vahendeid, et edendada ja toetada loovust ja innovatsioonialast võimekust elukestva õppe kõikides etappides ning haridusprotsessis eneses.

1.

toetama asjakohaseid uuringuid ning analüüsima ja vahetama teavet nii ELi tasandil kui liikmesriikide vahel koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonidega loovuse ja innovatsiooniga seotud oskuste hariduses ja koolituses edendamise ja arendamise küsimuses;

2.

jätkama Euroopas pärast 2010. aastat haridus- ja koolitusvaldkonnas tehtava koostöö uue strateegilise raamistiku väljatöötamise protsessi raames jõupingutusi, et parandada teadlikkust loovuse ja innovatsioonialase võimekuse arendamisega seotud küsimustes hariduse ja koolituse kaudu ELi laiapõhise innovatsioonipoliitika üldises kontekstis.

2007: 4 000 EUR

2008: 4 000 EUR

2009: 4 000 EUR

2010: 4 500 EUR

2011: 4 500 EUR

2012: 5 000 EUR

2013: 6 000 EUR

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades ja kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest tootmisega seotud kultuuripärandi säilitamiseks tehtavate investeeringute puhul (põllumajanduslikud tootmishooned), tingimusel et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemist;

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest põllumajandusettevõtte territooriumil asuva, tootmisega mitteseotud kultuuripärandi säilitamisse tehtavate investeeringute puhul (arheoloogilised või ajaloolised objektid);

—

täiendav abi kuni 50 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

—

omavalitsuse antava toetusega täiendatakse riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summat nii, et toetus kokku moodustab kuni 50 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

—

kuni 100 % tegelikest õigus- ja halduskuludest.

—

abi antakse kuni 50 % kuludest subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, konsultatsiooniteenustega, foorumite, konkursside, näituste ja laatade korraldamise, ning trükiste, kataloogide ja veebilehtede väljaandmisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

—

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

—

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

—

artikkel 12: Kindlustustoetus;

—

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

—

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

—

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

2007: 30 000 EUR

2008: 50 000 EUR

2009: 50 000 EUR

2010: 50 000 EUR

2011: 60 000 EUR

2012: 60 000 EUR

2013: 60 000 EUR

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades ja kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

—

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse

2007: 48 000 EUR

2008: 50 000 EUR

2009: 55 000 EUR

2010: 58 000 EUR

2011: 60 000 EUR

2012: 60 000 EUR

2013: 63 000 EUR

—

kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—

kuni 40 % abikõlblikest kuludest muudes piirkondades.

—

kuni 100 % tegelikest kuludest tootmisega mitteseotud objektidesse tehtavate investeeringute puhul;

—

kuni 60 % tegelikest kuludest või vähem soodsates piirkondades kuni 75 % tegelikest kuludest tootmisega seotud objektidesse tehtavate investeeringute puhul, tingimusel et investeeringuga ei kaasne põllumajandusettevõtte tootmismahu suurenemist;

—

täiendavat abi võib anda kuni 100 %, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

—

omavalitsuse antava toetusega täiendatakse riigieelarvest kaasrahastatavate kindlustusmaksete summat nii, et toetus kokku moodustab kuni 50 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud kindlustusmaksetega põllumajanduskultuuride ja saagi kindlustamiseks ning loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

—

kuni 100 % tegelikest õigus- ja halduskuludest.

—

kuni 100 % tegelikest kuludest; abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele.

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud hariduse ja koolitusega, kolmandate isikute osutatud konsultatsiooniteenustega, foorumite, konkursside, näituste ja laatade korraldamisega, ning trükiste ja veebilehtede väljaandmisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele

—

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

—

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

—

artikkel 12: Kindlustustoetus;

—

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

—

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

—

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano RS

Dunajska 58

SLO-1000 Ljubljana

—

edendada kultuurisektori töötajate riikidevahelist liikuvust;

—

toetada kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust;

—

soodustada kultuuridevahelist dialoogi.

1.

Kultuurimeetmete toetamine (1. tegevussuund)

Kultuuriorganisatsioonidele antakse projektide jaoks toetust, et edendada piiriülest koostööd ning arendada ja korraldada kultuuri- ja kunstiüritusi.

Kõnealuse tegevussuuna eesmärk on aidata programmis „Kultuur” osalevate riikide organisatsioonidel, nagu teatrid, muuseumid, kutseliidud, uurimiskeskused, ülikoolid, kultuuriinstituudid ja riigiasutused, teha koostööd, mille raames saaksid eri valdkondade töötajad koos tegutseda ja laiendada oma kultuuri- ja kunstitegevust teistesse riikidesse.

Tegevussuund on jagatud neljaks kategooriaks, allpool on nende üksikasjalik kirjeldus.

Tegevussuund 1.1: Mitmeaastased koostööprojektid (kestavad kolm kuni viis aastat)

Esimese kategooria eesmärk on edendada mitmeaastaseid riikidevahelisi suhteid, julgustades vähemalt kuut kultuurivallas tegutsejat vähemalt kuuest abikõlblikust riigist tegema valdkonnasisest ja valdkondadevahelist koostööd, et arendada kolme kuni viie aasta jooksul ühist kultuuritegevust. ELi toetus võib olla 200 000–500 000 EUR aastas, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast. Rahastamise eesmärk on aidata luua projektile geograafiline mõõde või seda laiendada ning muuta püsivaks ka pärast rahastamise lõppu.

Tegevussuund 1.2.1: Koostööprojektid (kestavad kuni 24 kuud)

Teine kategooria käsitleb meetmeid, mida võtavad ühiselt vähemalt kolm kultuurivallas tegutsejat vähemalt kolmest abikõlblikust riigist kuni kahe aasta jooksul, tehes valdkonnasisest ja -ülest koostööd. Eritähelepanu on suunatud pikaajalise koostöö meetmetele. ELi toetus võib olla 50 000–200 000 EUR, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

Tegevussuund 1.2.2: Kirjandustõlke projektid (kestavad kuni 24 kuud)

Kolmas kategooria käsitleb tõlkeprojektide toetamist. Kirjanduse tõlkimiseks antava ELi toetuse eesmärk on laiendada teadmisi kaaseurooplaste kirjandusest ja kirjanduspärandist, edendades kirjandusteoste riikidevahelist ringlust. Kirjastustele võidakse anda toetust ilukirjandusteoste tõlkimiseks ühest Euroopa keelest teise ja nende avaldamiseks. ELi toetus võib olla 2 000–60 000 EUR, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

Tegevussuund 1.3: Koostööprojektid kolmandate riikidega (kestavad kuni 24 kuud)

Neljanda kategooria eesmärk on toetada kultuurikoostöö projekte, mis on suunatud kultuurikogemuste vahetusele programmis osalevate riikide ja kolmandate riikide vahel, mis on ELiga sõlminud kultuurialaseid klausleid sisaldava liitumis- või koostöölepingu. Igal aastal valitakse välja üks või mitu kolmandat riiki. Asjaomane riik (asjaomased riigid) avalikustatakse igal aastal täitevasutuse veebilehel õigeaegselt enne taotluste esitamise tähtaega.

Meede peab looma konkreetse rahvusvahelise koostöö mõõtme. Koostööprojektidesse kaasatakse vähemalt kolm kultuurivallas tegutsejat vähemalt kolmest abikõlblikust riigist ja projektid sisaldavad kultuurikoostööd vähemalt ühe organisatsiooniga valitud kolmandast riigist ja/või valitud kolmandas riigis korraldatavaid kultuuritegevusi. ELi toetus võib olla 50 000–200 000 EUR, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

2.

Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine (2. tegevussuund)

Kultuuriorganisatsioonid, mis tegutsevad või soovivad tegutseda kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil, võivad saada tegevustoetust. Kõnealune tegevussuund on mõeldud organisatsioonidele, mis edendavad üle-euroopalise ulatusega ühise kultuurikogemuse tunnetust.

Selle tegevussuuna alusel toetatakse abisaavate organisatsioonide püsitegevusega seotud kulusid. See erineb suuresti programmi teiste tegevussuundade alusel antavatest toetustest.

Selle tegevussuuna alusel on abikõlblikud nelja liiki organisatsioonid:

ELi toetuse suurus sõltub taotlemiskategooriast, kuid see ei või olla rohkem kui 80 % abikõlblike kulude kogusummast.

—

peab olema avalik-õiguslik (4) või eraõiguslik kultuurivaldkonnas (kultuuri- ja loomesektor) tegutsev juriidiline isik;

—

peab omama juriidilist aadressi ühes abikõlblikus riigis.

—

ELi liikmesriigid (5);

—

EMP (6) riigid (Island, Liechtenstein, Norra);

—

ELi kandidaatriigid (Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) ning Serbia.

1)

kuivõrd projekt suudab luua tõelist Euroopa lisaväärtust (0–5 punkti);

2)

tegevuste seos programmi erieesmärkidega (0–5 punkti);

3)

kavandatavate tegevuste ulatus ja edukas tipptasemel rakendamine (0–5 punkti);

4)

partnerluse kvaliteet (üksnes tegevussuunad 1.1, 1.2.1 ja 1.3) (0–5 punkti);

5)

kuivõrd tegevused tekitavad tulemusi, mis vastavad programmi eesmärkidele (0–5 punkti);

6)

kuivõrd asjakohane on kavandatud tegevuste tulemustest teavitamine ja nende levitamine (0–5 punkti);

7)

pikaajaline mõju — püsivus (ei puuduta tegevussuunda 1.2.2) (0–5 punkti);

8)

rahvusvahelise koostöö mõõde (üksnes tegevussuund 1.3 „Kultuurikoostöö projektid kolmandate riikidega”) (0–5 punkti).

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat

http://ec.europa.eu/culture/index_en.htm

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

http://eacea.ec.europa.eu/culture/index_en.htm

1.

nende toodete puhul, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 510/2006 reguleerimisalasse:

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) (2) reguleerimisalast välja jäävate toodete puhul: