EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C:2004:191:FULL

Euroopa Liidu Teataja, C 191, 27. juuli 2004


Display all documents published in this Official Journal
 

ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 191

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

47. köide
27. juuli 2004


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Komisjon

2004/C 191/1

Euro vahetuskurss

1

2004/C 191/2

Keskkonna rahastamisvahendi LIFE näidisprojektide suunised

2

2004/C 191/3

Eelteatis koondumise kohta (Toimik COMP/M.3510 — Shell / Saudi Aramco / Showa Shell) — Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda ( 1 )

5

2004/C 191/4

Eelteatis koondumise kohta (Toimik COMP/M.3525 — Alpinvest/3i/CID/JV) — Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda ( 1 )

6

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Komisjon

27.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/1


Euro vahetuskurss (1)

26. juuli 2004

(2004/C 191/01)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2163

JPY

Jaapani jeen

133,22

DKK

Taani kroon

7,4362

GBP

Inglise nael

0,66105

SEK

Rootsi kroon

9,2030

CHF

Šveitsi frank

1,5331

ISK

Islandi kroon

86,89

NOK

Norra kroon

8,5070

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,58180

CZK

Tšehhi kroon

31,557

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

249,03

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6562

MTL

Malta liir

0,4251

PLN

Poola zlott

4,4410

ROL

Rumeenia leu

41 147

SIT

Sloveenia talaar

240,0300

SKK

Slovakkia kroon

39,868

TRL

Türgi liir

1 803 000

AUD

Austraalia dollar

1,7114

CAD

Kanada dollar

1,6039

HKD

Hong Kongi dollar

9,4871

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9060

SGD

Singapuri dollar

2,0929

KRW

Korea won

1 412,73

ZAR

Lõuna- Aafrika rand

7,5055


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


27.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/2


KESKKONNA RAHASTAMISVAHENDI LIFE NÄIDISPROJEKTIDE SUUNISED

(2004/C 191/02)

Euroopa ainsa konkreetselt keskkonnale suunatud rahastamisvahendi LIFE peamine eesmärk on toetada kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi, selle nelja prioriteeti ja seitset temaatilist strateegiat.

Kuigi käesolevad suunised ei ole õiguslikult siduvad, kasutab Euroopa Komisjon neid esitatud keskkonna LIFE-abi näidisprojektide ettepanekute tähtsuse hindamiseks ühenduse huvi seisukohast. Seetõttu palutakse taotlejail võtta arvesse, et allpool loetletud prioriteetide alla mittekuuluvaid teemasid käsitlevate ettepanekute kaasrahastamine ei ole eriti tõenäoline. Käesolevad suunised on olemas ka LIFE'i veebilehel aadressil http://europa.eu.int/comm/environment/life/home.htm

I.   ÜLDPÕHIMÕTTED

Keskkonna LIFE-abi projektid tuleks võimalikult suures osas koostada ühenduse teadusprogrammide tulemuste ning tööstussektoris väljatöötatud lootustandvate tehnoloogiate alusel. Projektide tulemused peaksid olema sellised, mida saaks laiemalt kasutada näiteks struktuurifondide toetusel.

Keskkonna LIFE-abist toetatakse uuenduslikke näidisprojekte (1) Göteborgi strateegia tähenduses ning eelkõige neid projekte, mis aitavad kaasa Lissaboni protsessi elluviimisele, lisades keskkonnaalasele kasule mõõdetavat sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning toetudes teadmistepõhisele lähenemisele.

Kooskõlas keskkonnaalaste tehnoloogiate tegevuskavaga (2) toetatakse keskkonna LIFE-abiga neid projekte, mille tulemuseks on:

lootustandvate keskkonnaalaste tehnoloogiate/lähenemisviiside (või meetodite või protsesside) ning nende arendamist takistavate tegurite kindlaksmääramine ja lahenduste leidmine nende tõkete ületamiseks.

Parimate tulemuste saamiseks peaksid projektid võimalikult palju:

edendama teaduslikult tõestatud tehnoloogiate/lähenemisviiside (st võrgustikuprojektid, tulemuste levitamine asjaomaste asutuste poolt jne) võimalikult laialdast kohaldamist,

integreerima suutlikkuse suurendamise meetmeid,

kaasama projektides väljaarendatud tehnoloogiate/lähenemisviiside levitamisse finantsinstitutsioone.

Projektid peaksid käsitlema kõige tähtsamaid keskkonnaküsimusi protsessi või toote terves olelustsüklis. Keskkonna LIFE-abi eraldatakse tähtsate keskkonnaküsimuste uuenduslike lahenduste osas kõige parematele ettepanekutele, millel on elujõulised ning kvalitatiivselt ja koguseliselt mõõdetavad konkreetsed tulemused. Ettepanekud peavad olema selgesti nähtavad ning tehniliselt ja rahaliselt teostatavad. Nendega peab kaasnema teadmiste levik. Näitlikustamine on väga oluline, projektid tuleb ellu viia sellisel tehnilisel tasemel, mis võimaldab hinnata tehnilist ja majanduslikku elujõulisust laiaulatuslikul kasutuselevõtmisel. Keskkonna LIFE-abi ei ole suunatud teadustööle või investeerimiseks olemasolevatesse tehnoloogiatesse. Selle eesmärk on ületada lõhe teadus- ja arendustöö tulemuste ning laiaulatusliku rakendamise/turustamise vahel. Kui see on asjakohane, täiendab LIFE ühenduse teadusprogramme, struktuurifonde ja maaelu arenguprogramme ning sel viisil püütakse suurendada sünergiat ning lisada väärtust juba tehtud ja jätkuvale tööle.

II.   ERIEESMÄRGID

Suunistes määratletakse LIFE-abi määruse (3) artiklis 4 sätestatud viie eesmärgi raames prioriteedid, mis on kooskõlas kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis määratletud suundumuste ja lähenemisviisidega.

1.   Säästva maakasutuse arendamine ja planeerimine, sealhulgas linna- ja rannikualadel

1.1.   Linnade säästev areng (4)

1.1.1.

Säästva linnatranspordikava koostamine ja edendamine nii väike- kui suurlinnades (vähendada nõudlust linnatranspordi järele, suurendada ühistranspordi osa, toetada vähem saastavate transpordiviiside kasutamist ja arendada keskkonnategevuse tulemuslikkust transpordisüsteemis kui tervikus).

1.1.2.

Integreeritud linnakeskkonnakorralduse rakendamine väike- ja suurlinnades, sealhulgas eelkõige transpordist ja ehitustegevusest tuleneva müra tõhus vähendamine ning konkreetsete keskkonnaalaste sihtmärkide täitmine.

1.2.   Õhu kvaliteedi juhtimine

1.2.1.

Kavade ja programmide toetamine välisõhu kvaliteeti käsitleva raamdirektiivi 96/62/EÜ ja selle tütardirektiivide alusel, pakkudes õhureostuse vähendamise uuenduslikke lahendusi, või nende kavade ja programmide käivitamine, seire ja hindamine, kasutades tervise- ja keskkonnamõju näitajaid, sealhulgas bioindikaatoreid. (5)

2.   Põhjavee ja pinnavee säästev majandamine (6)

2.1.

Põllumajandus- ja metsandustavade mõju vee kvaliteedile, võttes arvesse vesikonna (pinna- ja põhjavesi) ning merekeskkonna majandamise tagajärgi (eutrofeerumine). See hõlmab selliseid teemasid nagu pestitsiidid, toitainete saaste ja eutrofeerumine, lämmastiku tasakaal rohumaal ja viljelusmaal, võttes arvesse integreeritud veemajandamisega seotud koguselisi aspekte.

2.2.

Heitvee käitlus- ja puhastustehnoloogiate arendamine, eesmärgiga tõsta heitvee kvaliteeti ja taaskasutuse vajadust. Kodumajapidamiste reovee ja sealhulgas vihmavee taaskasutamine ning põllumajandusliku drenaaživee taaskasutamine.

2.3.

Ohtlike ainete heitmete, jäätmete ja kadude järkjärguline lõpetamine.

2.4.

Üleujutuste ärahoidmine ja kontrollimine vesikonna majandamise kontekstis.

3.   Majandustegevuse keskkonnamõju minimeerimine

3.1.   Puhtad tehnoloogiad

3.1.1.

IPPC direktiiviga hõlmatud tegevused, konkreetsemalt:

a)

BAT-viitedokumentides kirjeldatud parimatest olemasolevatest tehnikatest arenenumate tehnikate rakendamine (seoses keskkonnakaitsega).Tuleks täpselt kirjeldada innovatiivsusastet, võrreldes seda BAT-viitedokumentides (7) osutatud tehnikatega;

b)

sektorid, kus viitedokumendid seni puuduvad, käsitledes direktiivi IV lisas loetletud teemasid parimate olemasolevate tehnikatega seoses.

3.1.2.

Eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuste toetamine, mis on suunatud IPPC direktiivis käsitlemata puhaste tehnoloogiate arengut takistavate tegurite kõrvaldamisele.

3.2.   Kasvuhooneefekti tekitavate gaasiheitmete vähendamine

3.2.1.

Uuenduslike tehnikate või meetodite arendamine, mis vähendavad oluliselt ja mõõdetavalt kasvuhoonegaaside heitmeid (kõigis sektorites, eelkõige tööstus, energeetika, transport, põllumajandus, metsandus ja jäätmehooldus).

3.2.2.

Uuenduslikud rakendused, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid kohalikuks või väikesemahuliseks (< 10 MW) soojuse ja elektri tootmiseks ning mis täiendavad muid ühenduse energeetikaalaseid rahastamisprogramme.

4.   Igasuguste jäätmete tekkimise vältimine ning jäätmete korduvkasutamine, taaskasutamine ja ringlussevõtt

Prioriteedid alanevas järjekorras:

4.1.

Oluliste jäätmevoogude jäätmete tekkimise vältimine koguse ja keskkonnamõjude osas, kasutades uuenduslikke vahendeid:

4.1.1.

jäätmekoguste vähendamiseks, mõjutades tootmist ja/või tarbimist, kandmata sealjuures keskkonnakoormust üle ressursi olelustsükli teistele etappidele ning muudele keskkonnakomponentidele;

4.1.2.

toodetes olevate ohtlike ainetega seotud riskide vähendamiseks.

4.2.

Toodete või tooteosade taaskasutamine või toodete olelustsükli pikendamine nii, et nende keskkonnamõju kogu olelustsükli jooksul väheneks:

4.2.1.

näidates taaskasutussüsteemide omaksvõttu turul;

4.2.2.

kavandades uuenduslikke taaskasutussüsteeme, mis vastavad olemasolevale turunõudlusele.

4.3.

Ringlussevõtu edendamine:

4.3.1.

uuenduslike süsteemide arendamise teel, mille abil on võimalik tõhusamalt sortida jäätmeid, soodustades patareide, pakendite, romusõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlussevõttu;

4.3.2.

tehniliste tõkete eemaldamine ja/või ringlussevõetud materjalide uute kasutuste näitlikustamine, võimalusega suurendada eelkõige plastiku, kummi ja patareide või muude, tavaliselt ringlusse mittevõetavate materjalide ringlussevõtust tulenevat kasu keskkonnale.

5.   Toodete ja teenuste keskkonnamõju vähendamine

5.1.   Toodete ja teenuste keskkonnasõbralik kujundamine

5.1.1.

Keskkonnamõju vähendamine toodete või tooterühmade kogu olelustsükli jooksul nende uuendusliku kujundamise (nt ISO I tüübi märgisesüsteemide teel) ja tarneahelas oleva teabevoo parandamise teel (nt ISO III tüübi märgised).

5.2.   Toodete ja teenuste keskkonnamõju vähendamine nende kasutusetapis

5.2.1.

Selliste toodete ja teenuste kasutustavade ja tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmine, millel on üldkokkuvõttes märkimisväärne keskkonnamõju seoses laialdase kasutamise või omadustega.


(1)  Selles kontekstis saab tõeliselt uuenduslikeks lugeda vaid neid projekte, mille innovatiivsustase on kõrge (st uuringu või teadustöö tulemustel põhinev uus tehnoloogia või meetod, mis mõjutab tootmisprotsessi või teenust täielikult või peaaegu täielikult).

(2)  Vt KOM(2004) 38 lõplik, Brüssel, 28.1.2004, “Tehnoloogiate edendamine säästva arengu tarvis: Euroopa Liidu keskkonnaalaste tehnoloogiate tegevuskava.”

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1655/2000 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta.

(4)  Eritähelepanu pööratakse projektidele, mida saab kasutada komisjoni koostatud linnakeskkonna temaatilise strateegia toetamiseks – http://www.europa.eu.int/comm/environment/urban/thematic_strategy.htm

(5)  Bioindikaatorid on organismid või organismide ühendused, mis reageerivad keskkonnamõjule muutustega oma elulistes funktsioonides ja/või keemilises struktuuris ning mille alusel on võimalik anda hinnang keskkonna olukorrale.

(6)  Eritähelepanu pööratakse projektidele, mis edendavad sidusat säästvat ja integreeritud lähenemisviisi veemajandusele kooskõlas vee raamdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) suundumuste ja soovitustega.

(7)  Täielik nimekiri tööstussektoritest, mille kohta praegu koostatakse parimate olemasolevate tehnikate viitedokumente, asub aadressil http://eippcb.jrc.es/pages/FActivities.htm


27.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/5


Eelteatis koondumise kohta

(Toimik COMP/M.3510 — Shell / Saudi Aramco / Showa Shell)

Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda

(2004/C 191/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

19. juulil 2004 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt ettevõtja Saudi Arabian Oil Company (“Saudi Aramco”, Saudi Araabia) omandab ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Showa Shell Sekiyu K.K. (“Showa Shell”, Jaapan) üle aktsiate või osade ostmise kaudu Royal Dutch / Shell Group-ilt (“Shell”, Suurbritannia), mis samuti omandab ühiskontrolli.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

ettevõtja Saudi Aramco: toornafta ja rafineeritud õlitoodete uurimine, tootmine ja müük,

ettevõtja Showa Shell: toornafta rafineerimine ning rafineeritud õlitoodete jaotus ja müük,

ettevõtja Shell: õli ja loodusliku gaasi uurimine, tootmine ja müük; kemikaalide tootmine ja müük; energia genereerimine ja energia tootmine taastuvatest allikatest.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 4064/89 (nüüd nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 (2)) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viide COMP/M.3510 — Shell / Saudi Aramco / Showa Shell):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Brussels


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  EÜT C 217, 29.7.2000, lk 32. Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4064/89 on asendatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004.


27.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/6


Eelteatis koondumise kohta

(Toimik COMP/M.3525 — Alpinvest/3i/CID/JV)

Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda

(2004/C 191/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

16. juulil 2004 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt ettevõtjad Alpinvest Partners N.V. (“Alpinvest”, Madalmaad) ja Group plc (“3i”, Ühendatud Kuningriik) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja CID Car Interior design Holding GmbH (“CID”, Saksamaa) üle osade ostmise kaudu.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Alpinvest: finantsinvesteeringud,

3i: riskikapital,

CID: sisemise diferendi osade arendamine ja tootmine mootorsõidukitööstuse jaoks.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 4064/89 (nüüd nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 (2)) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viide COMP/M.3525 — Alpinvest/3i/CID/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Brussels


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  EÜT C 217, 29.7.2000, lk 32. Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4064/89 on asendatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004.


Top