6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/1

(1)

Ühise seisukohaga 2007/246/ÜVJP muudetud ühises seisukohas 2007/140/ÜVJP (2) sätestatakse muu hulgas, et keelata tuleks mis tahes liiki relvade ja nendega seotud materjalidega seonduva tehnilise ja rahalise abi, rahastamise ja investeerimise pakkumine isikutele, üksustele ja asutustele Iraanis või kasutamiseks Iraanis.

(2)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse ning seetõttu on nende rakendamiseks ühenduses vaja ühenduse õigusakti, eelkõige tagamaks nimetatud meetmete ühetaolist kohaldamist ettevõtjate poolt kõikides liikmesriikides.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 423/2007 (3) kehtestati Iraani suhtes teatavad piiravad meetmed, mis on kooskõlas ühise seisukohaga 2007/140/ÜVJP enne selle muutmist. Ühise seisukoha 2007/246/ÜVJP arvesse võtmiseks on asjakohane lisada kõnealusesse määrusesse uued keelud. Seepärast tuleks seda vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

a)

Artiklis 2 nummerdatakse olemasolev tekst lõikeks 1 ja lisatakse järgmine lõige 2:

„2.   I lisa ei sisalda kaupu ja tehnoloogiat, mis on kantud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja. (4)

b)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Keelatud on:

Lõikes 1 sätestatud keeldusid ei kohaldata sõidukite suhtes, mis ei ole lahingumasinad ja mis on valmistatud kuulikindlatena või niisuguseks kohandatud ning mis on mõeldud üksnes ELi ja selle liikmesriikide töötajate kaitseks Iraanis.”

c)

Artikli 8 punkt a asendatakse järgmisega:

d)

Artikli 11 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/5

(1)

Ajavahemikus 28. mai–1. juuni 2007 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 või komisjoni 13. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1832/2006 (milles sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbrite 09.4366 (2006–2007) ja 09.4337 (2007–2008) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)

Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/9

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1483/2006 (2) on välja kuulutatud alalised pakkumismenetlused liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul.

(2)

Võttes arvesse maisituru olukorda ühenduses ning kõnealuse teravilja nõudluse arengut erinevates piirkondades viimaste nädalate jooksul, tuleks teatavates liikmesriikides teha kättesaadavaks uued sekkumisvarude teraviljakogused. Seetõttu tuleks lubada asjaomaste liikmesriikide sekkumisametitel suurendada pakkumismenetluses olevat kogust maisi puhul 500 000 tonni võrra Ungaris.

(3)

Seetõttu tuleks muuta määrust (EÜ) nr 1483/2006.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/14

(1)

Püügipiirangud tobiase katsepüügil ICESi IV vööndis on sätestatud määruse (EÜ) nr 41/2007 IA lisas. Kõnealuses lisas asjaomaste püügipiirangutega kaasnevate joonealuste märkuste kohaselt võib komisjon kehtestada tingimused, mille kohaselt võib tobiaslasi püüda nende arvukusega seotud katsepüügi kvoodi alusel.

(2)

Määruse (EÜ) nr 41/2007 IID lisa punkti 1 kohaselt kohaldatakse nimetatud lisas sätestatud tingimusi ühenduse laevade suhtes, mis kalastavad ICESi IIIa ja IV vööndi ning IIa vööndi EÜ vetes põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Kui ei ole määratletud teisiti ega ühenduse ja Norra vaheliste läbirääkimiste või kokkulepete tulemusena kokku lepitud, kohaldatakse kõnealuseid tingimusi ka kolmandate riikide laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiast ICESi IV vööndi EÜ vetes.

(3)

Tobias kuulub Põhjamere kalavaru hulka, mida jagatakse Norraga, kuid praegu ühiselt ei majandata. Ühenduse ja Norra vahel 30. märtsil 2007 toimunud läbirääkimiste kohaselt jõuti kokkuleppele Põhjameres tobiase katsepüügi tingimuste suhtes. Kõnealune kokkulepe tuleks ühenduse õigusesse üle võtta.

(4)

Selleks et määruse (EÜ) nr 41/2007 IID lisa punkti 8 kohaselt määrata tobiasepüügi võimalused kindlaks niipea kui võimalik, viiakse aprillis ja mai esimeses pooles läbi katsepüük. Seepärast on vaja, et tobiase katsepüügi tingimused 2007. aastaks Põhjameres kehtestatakse võimalikult kiiresti,

a)

30 % Norra 2005. aasta kogu püügikoormusest ei ole täielikult kasutatud; ning

b)

püügipiiranguks ettenähtud 20 000 tonni ei ole veel ammendatud.

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/16

(1)

Saksamaa ametiasutused teavitasid 2. detsembril 2003 komisjoni oma kavatsusest ametlikult teatada kavandatavast abist Ludwigshafeni (Baden-Württembergi liidumaa) ja Münchsmünsteri (Baieri liidumaa) vahelise torujuhtme projektile.

(2)

Õiguskindluse huvides teavitasid Saksamaa ametiasutused asjaomasest meetmest 12. jaanuaril 2005, leides et see meede ei kujuta endast riigiabi, kuna tegemist on üldise infrastruktuurimeetmega.

(3)

Komisjon algatas 16. märtsil 2005 väidetava riigiabi suhtes ametliku uurimismenetluse. Komisjoni uurimismenetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas26. aprillil 2005. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles kavandatud abi kohta oma märkusi esitama.

(4)

Saksamaa ametiasutused vastasid ametliku uurimismenetluse algatamisele 19. aprillil 2005 (vt 5. jaotist).

(5)

Märkusi esitas mitu huvitatud isikut. Euroopa naftakeemiatootjate ühendus (L’Association of Petrochemicals Producers in Europe – APPE), mõned Baieri äriühingud, kes projektis otseselt ei osale (Mineraloelraffinerie Oberrhein GmbH & Co KG (Miro), Bayernoil Raffineriegesellschaft mbH ja Industriepark Gersthofen Service GmbH & Co KG (IGS)) ning Austria ametiasutused saatsid oma toetavad märkused vastavalt 2. mail, 12. mail, 17. mail, 3. juunil ja 8. juunil 2005. aastal dateeritud kirjades. Üks anonüümsust palunud naftakeemiatootja esitas 24. mail 2005 seevastu projekti suhtes eitava arvamuse. Austria valitsuse arvamus võeti arvesse hoolimata sellest, et see oli esitatud pärast Euroopa Liidu Teatajas nimetatud kolmekümnepäevase tähtaja möödumist.

(6)

Nimetatud märkused saadeti Saksamaa ametiasutustele märkuste tegemiseks 16. ja 20. juunil 2005.

(7)

Saksamaa ametiasutused vastasid huvitatud isikute märkustele 14. juulil 2005.

(8)

Komisjon palus 28. oktoobril 2005 Saksamaalt täiendavat teavet, mille Saksamaa esitas 24. novembril 2005 dateeritud kirjas.

(9)

Saksamaa ja Baieri ametiasutuste, Baieri tööstuse esindajate ja komisjoni vahel on alates 2005. aasta lõpust olnud hulgaliselt kontakte ja kirjavahetust.

(10)

Saksamaa ametiasutused saatsid 8. veebruaril 2006 kirja, millele olid lisatud kirjad äriühingutelt BASF, Borealis, Clariant, Infraserv Gendorf, Infraserv Hoechst, MOL Group, OMV (Österreichische Mineralölverwaltung Aktiengesellschaft) Austria, OMV Germany ja Ruhr Oel GmbH (ROG), samuti kirjad konsortsiumilt Aethylen RohrleitungsGesellschaft (ARG) ja kavandatavalt abisaajalt Ethylene-Pipeline Süd GmbH & Co KG (EPS). Baieri ametiasutused edastasid 21. veebruaril 2006 oma täiendavad märkused koos Infraserv Hoechsti kirja parandatud versiooniga. Sama naftakeemiatootja, kes oli saatnud oma märkused 24. mail 2005, saatis 5. veebruaril 2006 täiendavad märkused, võttes abi suhtes positiivsema seisukoha, tingimusel et Rotterdami ja Baieri vahel tagatakse torujuhtmele avatud juurdepääs.

(11)

Oma 24. juuli 2006. aasta kirjas esitasid Saksamaa ametiasutused koos hulga muude dokumentidega parandatud ettepaneku torujuhtmeprojektile antava abi kohta. Seda kirja täiendati 14. augustil ja 7. septembril 2006 dateeritud kirjadega, mis käsitlevad konkreetsemalt 100 % Baieri liidumaale kuuluva rahastamisasutuse Landesanstalt für Aufbaufinanzierung Förderbank Bayerni (edaspidi „LfA”) osalemist projektis.

(12)

Projekt seisneb Ludwigshafeni ja Münchsmünsteri vahele 357 km pikkuse torujuhtme ehituses, mille aastane läbilaskevõime on 400 000 tonni. Praegu Ludwigshafen ja Münchsmünsteri vahel etüleeni transporti ei toimu. Prognoositavad transpordimahud on esitatud tabelis 1. Kuna etüleeni tootmine ja kasutamine areneb ebaühtlaselt, prognoositakse esimestel aastatel etüleenivoogude liikumist eelkõige Ludwigshafeni suunas, hiljem muutub aga domineerivaks Münchsmünsteri suund. Arvutustes ei ole arvesse võetud Baselli polüetüleenitehase plahvatust (vt 24. põhjendust). Kui see tehas ehitatakse uuesti üles sama võimsusega, on vähetõenäoline selle sulgemine juba 2015. aastal, mis tähendab märkimisväärselt väiksemat netovoogu alates 2015. aastast. Kui tehas ehitatakse uuesti üles suurema võimsusega, on transpordivood kogu kõnealuse perioodi vältel väiksemad.

Tabel 1

Prognoositav transpordimaht (tuhandetes tonnides aastas)

(13)

Transporditasu arvutuste aluseks on võetud Aethylen-Rohrleitungs-Gesellschafti hinnad, s.o 34,21 eurot tonni kohta kogu torujuhtme ulatuses või siis 0,0957 eurot tonnikilomeetri kohta. Transporditasud kehtivad võrdselt kõigile konsortsiumi liikmetele ja kõikidele muudele kasutajatele. Neid kohandatakse kord aastas sõltumatu hindamise põhjal.

(14)

Kavandatava torujuhtme koguinvesteeringuks prognoositakse 154 miljonit eurot, s.o Saksamaa ametiasutuste algsest prognoosist 14 miljonit eurot rohkem. Selle tõusu taga on ehituse kallinemine, mis hõlmab lubade hankimist ja kompenseerivaid keskkonnameetmeid, ning kõrgemad tegevuskulud (elekter, kindlustus). Pärast mitmesuguseid ettevalmistavaid õiguslikke samme tuleks esialgse kava kohaselt enne 2006. aasta lõppu teha uuringud ning 2007. aastal torujuhe valmis ehitada, nii et selle saaks 2007. aasta septembris töösse anda. Osana lubade hankimise protseduurist ja selleks et tagada vastavus nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivile 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) (4) tehakse keskkonnamõju hindamine.

(15)

Kavandatavat torujuhet hakatakse käitama „ühise vedaja”, „avatud juurdepääsu”, „mittediskrimineeriva tasu” ja „minimaalse kasumi” põhimõtete kohaselt. Kõik etüleenitootjad ja -kasutajad saavad torujuhet kasutada samadel tingimustel. Nende põhimõtete järgimise tagamiseks oleks olemas piisav võimsusvaru (kasutatav reservvõimsus on ligikaudu 50 % torujuhtme võimsusest). Neid tingimusi tuleb järgida vähemalt 25 aasta jooksul.

(16)

Baieri liidumaa kavatseb otsetoetuseks anda 44,85 miljonit eurot, mis moodustaks 29,9 protsenti 150 miljoni suurusest investeeringukulust või 29,1 protsenti 154 miljoni euro suurusest maksimumkulust. Kavandatud investeeringud peaksid jagunema järgmiselt: 2004. aastal 4,5 miljonit, 2005. aastal 7,8 miljonit, 2006. aastal 54,2 miljonit, 2007. aastal 86 miljonit ja 2008. aastal 1,5 miljonit eurot. Igal juhul peab toetus piirduma maksimaalselt 29,9 %ga kuludest ning kui kogukulud peaksid langema alla 150 miljoni euro, tuleb ka toetust vastavalt vähendada.

(17)

Saksamaa rõhutab, et ilma Baieri toetuseta ei ole projekt majanduslikult tasuv, sest see tooks kaasa oluliselt kõrgemad transpordihinnad (54,6 eurot tonni kohta), mis ei oleks enam konkurentsivõimelised. Saksamaa rõhutab ka asjaolu, et isegi kui antav toetus oleks 44,85 miljonit eurot, oleks projekti prognoositav sisemine tasuvuslävi enne maksude mahaarvamist ainult 1,2 % ka osalevate äriühingute kaudseid eeliseid arvesse võttes. Tuleb märkida, et kui Baselli tehas ehitatakse uuesti üles varasemast suurema võimsusega, on nii vood kui ka investeeringutasuvus väiksemad (vt 24. põhjendust).

(18)

Abisaaja on Ethylen-Pipeline Süd GmbH & Co KG („EPS”), (5) konsortsium, kuhu kuuluvad naftakeemiaettevõtjad (6) BASF AG, Borealis Polymere GmbH, Clariant GmbH, OMV Deutschland GmbH, ROG (Ruhr Oel GmbH), Vinnolit GmbH&Co KG ja Wacker Chemie GmbH ning LfA Förderbank Bayern. (7)

(19)

Etüleen on lihtsaim alkeenide rühma süsivesinik ja värvitu gaas. Seda olefiini toodetakse tavaliselt toornaftast (kas toorbensiinina, nagu Euroopas tavaks, või gaasina) naftakeemiarajatistes (krakkimistehastes), kus tootmisprotsessi tulemusel saadakse kindlas vahekorras etüleeni ja propeeni. Etüleen on aluseks paljudele polümeeridele (nt polüetüleen, PVC ja polüstürool), mida omakorda kasutatakse väga mitmesugust rakendust leidvate plastide tootmiseks.

(20)

Etüleen on uimastav, lämmatav, kergestisüttiv ja õhuga kokkupuutel plahvatav gaas, mis on klassifitseeritud kõige kõrgemasse ohuklassi. Seetõttu tohib seda transportida ainult tootjaid ja kasutajaid otseselt ühendava torujuhtme kaudu ning vaid üksikute eranditega oluliselt kallimat meretransporti kasutades. Alates 1960. aastatest on üksikud äriühingud või ARG-sarnased konsortsiumid etüleeni transportimiseks rajanud hulgaliselt (eri pikkusega, kuid sageli kohalikke) torujuhtmesüsteeme. Enamikku etüleeni derivaate saab seevastu transportida oluliselt lihtsamini.

(21)

Saksamaa esitatud andmete kohaselt oli 2002. aasta lõpul Lääne-Euroopa etüleeni tootmisvõimsus 23,2 miljonit tonni, millest rohkem kui 10 miljonit tonni langeb ainuüksi Saksamaa ja Beneluxi arvele. Tootmine ise kasvas 2002.–2003. aastani 2,6 % ehk 20,7 miljoni tonnini. Kuna Lääne-Euroopas ületab tarbimine tootmist, tuli 2002. aastal 0,24 miljonit tonni importida. Kesk- ja Ida-Euroopas (k.a kümme uut liikmesriiki) oli tootmisvõimsus 2002. aasta lõpus 2,24 miljonit tonni ja tarbimine 2 miljonit tonni.

(22)

Nõudlus etüleeni järele on seotud nõudlusega plasti järele ja see omakorda SKT kasvuga. Seega on etüleeni tarbimise oodatav kasv Lääne-Euroopas lähiaastatel ligikaudu 2 % ja Ida-Euroopas ligikaudu 5,5 % aastas. Etüleenitootjad, kes ei ole torujuhtmetega ühendatud, konkureerivad omavahel kaudselt etüleeni derivaatide turul.

(23)

Euroopa naftatööstus on pikka aega olnud väga edukas. Selle konkurentsivõimele avaldavad aga survet ühelt poolt rangem keskkonnapoliitika ja teiselt poolt tugev konkurents polüetüleeni tarnijatelt Lähis-Idast, kus odava toormena on kättesaadav gaas. Gaasi kasutamise korral aga tekib vähem kõrvalsaadusi ning seepärast on Euroopal selles suhtes tehnilisi konkurentsieeliseid. Lisaks on olulised transpordikulud, seda eeskätt Euroopa sisemaale suunduva transpordi puhul. Ehkki suurem osa uute võimsuste rajamisse tehtavatest investeeringutest Lähis-Idas on suunatud kasvavatele turgudele Hiinas ja teistes Kagu-Aasia riikides, võib juhtuda, et kui nende turgude kasv peaks mingil põhjusel aeglustuma, peab Euroopa keemiatööstus arvestama suurema konkurentsiga Lähis-Idast.

(24)

Baieri etüleenitööstus hõlmab kaht etüleenitehast Münchsmünsteris ja Gendorf/Burghausenis, mille omanikud on OMV ja Ruhr-Öl Germany, ning hulka etüleenitarbijaid, kes tegelevad etüleeni teisendamisega polüetüleeniks ja mitmesugusteks muudeks toodeteks: Basell GmbH (Münchsmünster), Clariant GmbH ja Vinnolit GmbH&Co KG (Gendorf), Borealis Polymere GmbH ja Wacker-Chemie (Burghausen). Baselli tehases juhtus 12. detsembril 2005 suur õnnetus ning polüetüleeni tootmise taastamiseks seal läheb vaja suuri investeeringuid. Seni ei ole tehase tuleviku kohta otsust langetatud; Basell rõhutab, et selles suhtes on oluline, kas torujuhe ehitatakse Ludwigshafenist Münchmünsterisse.

(25)

Etüleeni tootmine ja tarned asjaomaste äriühingute vahel on kokku võetud tabelis 2.

Tabel 2

Etüleeni praegune tootmine ja tarnimine

Tonnides (2003. aasta andmed)

(26)

Hinnatav torujuhtmeprojekt on mõeldud osana üleeuroopalisest olefiinide torujuhtmevõrgustikust. Olemasolevate etüleeni torujuhtmete pikkus on praegu umbkaudu 2 500–3 000 kilomeetrit ning see ühendab ligikaudu 50 % tööstusest, võrreldes ligi 100 % ühendatusega Ameerika Ühendriikides. Need olemasolevad regionaalsed, kuid omavahel sidumata süsteemid on:

(27)

Hinnatav torujuhe hakkaks ühendama olemasolevaid torujuhtmeid Münchsmünsteri ja Gendorf/Burghauseni ning Ludwigshafeni ja Wesselingi vahel. See loob võimalused järgmisteks laiendusteks:

Hinnatava torujuhtme nende laiendustega tekiks Lääne- ja Ida-Euroopa naftakeemiatööstuse vahel oluline ühendus.

(28)

Saksamaa ametiasutuste 8. veebruari 2006. aasta kirjale lisatud kirjades väljendas OMV, kes tegutseb nii Baieris (Burghausen) kui ka Schwechatis (Viin), kus ta hiljuti oma võimsust suurendas, kavatsust EPSi projekti heakskiitmise korral käivitada töörühma, mis uuriks Schwechatist 150 km läände ulatuva olemasoleva torujuhtme ümberkujundamist etüleenijuhtmeks ja selle pikendamist Burghausenini. Samuti teatas OMV, et ootab töörühma järeldusi 2006. aasta lõpuks, ning uuringust selle projekti kohta, mis peaks olema lõpetatud 7–14 aasta pärast. MOL Group (sh Slovakkia äriühing Slovnaft ja Ungari äriühing TVK), kes on Kesk-Euroopa turuliider, kuid EPSi projektis ei osale, väljendas samuti EPSi projektile toetust, kuid leidis, et kõigepealt tuleks luua ühendus olemasoleva Ukraina etüleenijuhtmega, mis kulgeb läbi Slovakkia (Bratislava) ja Ungari (Szashalombatta (Budapest)/Tiszaujvaros). Komisjoni ja Saksamaa ametiasutuste vaheliste kõneluste käigus on välja kuulutatud veelgi teostatavusuuringuid, näiteks seoses torujuhtmeühendustega Tšehhiga, Ida-Saksamaal asuva Leuna ning Poola vahel (Poola äriühingu PKN Orleni juhtimisel) ning Ludwigshafeni ja Prantsusmaal asuva Carlingi vahel (BASF and Totali juhtimisel).

(29)

Ühendus piisavalt suurte olefiinide torujuhtmevõrgustikega on tööstusele oluline, sest see vähendab piirkondlikke toormepuudujääke, parandab asjaomaste tarnete paindlikkust ja kindlust ning suurendab paindlikkust uute investeeringute valikul. See seletab, miks ka tootjate ühendus edendab kavasid eraldiseisvate etüleeni ja/või propeeni süsteemide sidumiseks ja laiendamiseks, et luua laiem olefiinide torujuhtmevõrgustik. (8)

(30)

Menetluse käigus sai komisjon vastavate torujuhtmete omanikelt ja Saksamaa ametiasutustelt kinnituse, et hinnatava torujuhtmeprojektiga ühendatud torujuhtmete puhul peetakse kinni „ühise vedaja” ja „avatud juurdepääsu” põhimõttest. Asjaomased torujuhtmed on järgmised:

(31)

Saksamaa ametiasutuste sõnul kindlustab üleeuroopaline võrgustik ja just käesolev projekt pikas perspektiivis Baieri naftakeemiatööstuse ning ligikaudu 17 700 sellega seotud töökoha tuleviku.

(32)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, sest ta kahtles, kas abi näol on ikka tegemist pigem üldise infrastruktuurimeetme rahastamisega kui riigiabiga, nagu väidab Saksamaa. Komisjonil on kahtlusi ka selle abi vastavuses ühisturu põhimõtetele. Keskkonnakaitse, transpordi turvalisuse ja liiklusummikute vältimise seisukohalt on abist tulenev kasu väike või puudub. Torujuhe võib olla Baieri piirkonna keemiatööstuse jaoks strateegilise tähtsusega, kuid see võib tekitada lubamatuid konkurentsimoonutusi. Projekti arvestuslik kasumlikkus on madal, kuid see võib anda olulisi kaudseid eeliseid praegustele etüleeni- ja propeenitootjatele. Torujuhe võimaldab märkimisväärset transporti trassil asetsevate äriühingute vahel, kuid see võib anda ka võimaluse tarnida etüleeni kaugemal asuvatesse piirkondadesse, kus see võib hakata otseselt konkureerima etüleeniga teistelt tarnijatelt väljastpoolt Baierit, Baden-Württembergi ja Rheinland-Pfalzi. Ei saa välistada ka mõju propeeniturule.

(33)

Komisjon märkis ka, et see projekt sarnaneb teataval määral abiga, mida anti propeeni torujuhtme rajamiseks Rotterdami, Antwerpeni ja Ruhri piirkonna vahel ning mille komisjon kiitis heaks 16. juunil 2004. (11) Komisjon märkis siiski, et neil kahel juhtumil on kaks olulist erinevust: olulise etüleeni transpordi puudumine torujuhtme algus- ja lõpp-punkti vahel, samal ajal kui mere- ja raudteetransport kujutas endast mõistlikku alternatiivi propeeni torujuhtmele; erinevalt propeeni torujuhtmest kehtib kõnealuses projektis suuremahulise transpordi, pikaajalise lepingu ja ettetellimise korral hinnaalandus; mis on pannud komisjoni kahtlustama, et see võib konsortsiumisse kuuluvate äriühingute puhul viia ebaproportsionaalsete soodustuste kujunemiseni teiste äriühingute ees; käesoleval juhul on abi määr 50 %, eelmise juhtumi puhul aga vähem kui 30 %.

(34)

Ametliku uurimismenetluse käigus esitasid nii kutseühing APPE (Euroopa naftakeemiatootjate ühendus) kui ka Austria ametiasutused projekti toetavad märkused, rõhutades projekti tähtsust Euroopa jaoks ning olefiinide torujuhtmevõrgustiku laiendamist. Baieri äriühingud (Miro, Bayernoil ja IGS), kes projektis otseselt ei osale, esitasid toetavad märkused, viidates peamiselt selle mõjule Baieri naftakeemiatööstuse jaoks. Üks anonüümsust palunud naftakeemiatootja esitas 24. mail 2005 aga eitava arvamuse, leides et torujuhe kujutab endast puhtalt piirkondlikku kaitseinvesteeringut, mille eesmärk on luua eeliseid kohalikele tootjatele ning mis ei edenda konkurentsi olefiinitööstuses; see tootja ütles end siiski pooldavat üldist üleeuroopalist olefiinide torujuhtmevõrgustikku.

(35)

EPSi projekti osaliste kirjades, mis olid lisatud Saksamaa ametiasutuste 8. veebruari 2006. aasta kirjale, toetati projekti üksmeelselt ning peeti seda esimeseks sammuks laiema üleeuroopalise võrgu loomise teel. OMV ja MOL Group More väljendasid veelgi konkreetseimaid kavatsusi (vt 28. põhjendust). Seoses oma torujuhtmetega, mis on ühendatud käesoleva menetluse objektiks oleva torujuhtmega, kinnitasid BASF, Infraserv Gendorf ja Infraserv Hoechst, et tagavad oma juhtmetele avatud juurdepääsu ning järgivad mittediskrimineeriva tasu põhimõtet (vt 30. põhjendust).

(36)

Eespool nimetatud konkureeriv naftakeemiatootja saatis 5. veebruaril 2006 komisjonile ka oma pooldavad märkused, tingimusel et avatakse kaks erajuhet, mis ühendavad Baierit ARG süsteemiga.

(37)

Oma märkustes komisjoni otsusele ametliku uurimismenetluse algatamise kohta jäi Saksamaa seisukohale, et asjaomane meede ei kujuta endast riigiabi, kuna see ei loo selektiivseid eeliseid, vaid seondub kõigile kasutajatele avatud mittediskrimineeriva infrastruktuuriga. Saksamaa rõhutas, et etüleeni transpordiraskuste, investeeringute laiaulatuslikkuse ja pikaajalisuse ning etüleeni ja propeeni vastastikuse sõltuvuse tõttu kaasneb sellega, kui üks Baieri etüleenitootja või -kasutaja oma tegevuse lõpetab, doominoefekt: ühe ettevõtte sulgemine muudab teised majanduslikult vähem tasuvaks ning toob kaasa uusi sulgemisi allesjäänud etüleenitarbijate ja -tootjate seas. Selle tagajärjel võib kaduda suur hulk töökohti. Münchsmünsteris asuva Baselli tehase plahvatus võib isegi olla sellise ahela käivitajaks. Saksamaa rõhutas ka projekti lõimumist laiemasse üleeuroopalisse võrgustikku, torujuhtme erilist tähtust Baieri-sarnase isoleeritud piirkonna jaoks ning Baieri süsteemi kokkuvarisemise doominoefekti teiste Euroopa piirkondade jaoks, kuna Baieri torujuhe on oluline ühendus Lääne-Euroopa ning olemasolevate ja kavandatavate Ida-Euroopa torujuhtmete vahel. Saksamaa viitas projekti positiivsele mõjule Euroopa selle tööstusharu varustuskindluse, paindlikkuse ja konkurentsivõime jaoks ülemaailmses kontekstis. Saksamaa väitis, et projektiga korrigeeritaks üks turuprobleem, kuivõrd ilma riigi toetuseta ei oleks projekt majanduslikult tasuv. Saksamaa toonitas, et isegi kui toetus ulatuks 70 miljoni euroni, oleks EPSi sisemine tasuvuslävi ainult 1,3 %. Saksamaa ametiasutuste sõnul näitab see, et osalevad äriühingud eelistavad pikaajalist varustuskindlust lühiajalisele kasumile. Veel kinnitas Saksamaa, et projekt ei tekita konkurentsimoonutusi, sest selle osalised on heaks kiitnud „minimaalse kasumi põhimõtte” ning juurdepääsul torujuhtmele ei diskrimineerita.

(38)

Saksamaa rõhutas, et projektiga on nõus praktiliselt kõik asjaosalised. Kriitiliste märkuste puhul, mille oli esitanud anonüümsust palunud kolmas isik, rõhutasid Saksamaa ametiasutused asjaolu, et too toetas üleeuroopalist võrgustikku, ning et EPSi projekt on vastupidiselt kõnealuse anonüümse isiku arvamusele sellise võrgustiku loomiseks vajalik. Kahe erajuhtme ühendamise puhul rõhutasid Saksamaa ametiasutused ka konkurentsiseaduse mõju, mis hoiab ära igasuguse omanikepoolse diskrimineerimise või seisundi kuritarvitamise, ning EPSi ja erajuhtmete omanike vahel toimunud läbirääkimisi EPSi torujuhtmele avatud juurdepääsu tagamiseks. Saksamaa ametiasutused ei nõustunud väitega, et abi määr ületab vajaliku taseme, öeldes, et seda tõestab projekti väike kasumimäär. Saksamaa esitas üksikasjaliku teabe abikõlblike kulude, investeeringu tasuvuse, muu hulgas propeeni ja selle derivaate hõlmava turusituatsiooni, ELi-välistest riikidest tuleva impordi, prognoositavate etüleenivoogude, projektiosaliste tootmise ja tarbimise ning EPSi torujuhtmega ühendatavate torujuhtmete kohta.

(39)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(40)

Saksamaa kavandatava abi puhul on abi andjaks otseselt riigiasutus. Seega on tegemist riigiressurssidega.

(41)

Torujuhet haldav organisatsioon EPS tegeleb majandustegevusega, mis seisneb transporditeenuse osutamises, mistõttu tuleb teda käsitleda ettevõtjana austamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(42)

Abi võimaldab konsortsiumil ehitada ja kasutada torujuhet 25 aastat ilma täishinda maksmata, mistõttu on tegemist majandusliku eelisega. Torujuhtmesse tehtav investeering on tihedalt seotud olemasolevate ja kavandatavate investeeringutega etüleeni ja propeeni tootmise võimsusse ning etüleeni derivaatide tootmise võimsusse. Seega ei paku abi eeliseid üksnes transpordil, vaid ka etüleeni ja selle derivaatide tootmisel.

(43)

Seda eelist tuleb käsitleda selektiivsena ning torujuhet ei saa käsitleda „avaliku infrastruktuurina”. Riigi poolt transpordi infrastruktuuri ehitusse ja haldamisse antavat raha ei käsitleta alati abina artikli 87 lõike 1 tähenduses. Tavaliselt peavad sellist infrastruktuuri ülal riigiasutused, „sest hinnasüsteem ei ole selleks piisavalt tõhus. Hüved nagu infrastruktuurid kalduvad olema jagamatud ning kõik elanikud tarbivad neid kollektiivselt, nende eest kas makstes või mitte. Selline riigi ülalpeetav avalik hüve pakub kollektiivset kasu kogu ühiskonnale, mitte üksnes mõnele konkreetsele ettevõtjale või tööstusharule (välistamatuse põhimõte)”. (12) Nii et küsimus ei ole üksnes omandis, vaid ka muudes kriteeriumides.

(44)

Käesoleval juhul ei ole erinevalt sadamatest, lennujaamadest või maanteedest tegemist avaliku, vaid üksnes ärilise infrastruktuuriga. See soodustab ainult mõningaid ettevõtjaid, täpsemalt väga piiratud hulka keemiatööstuse ühe haru osalisi ühe liikmesriigi ühes osas. Torujuhe sobib üksnes etüleeni transpordiks ning kõik konsortsiumi liikmed on etüleenitootjad või -kasutajad, kellel on otsene huvi asjaomase torujuhtme vastu. Torujuhe jääb konsortsiumi omandisse ning abi andmise tingimusena torujuhtme kasutamisele seatud piirangud kehtivad ainult 25 aastat. Saksamaa ei ole kasutanud avatud pakkumismenetlust torujuhtme ehitamiseks ja käitamiseks. Seega on käesolev projekt selektiivne.

(45)

Lisaks ei kuulu kemikaalitorujuhtmete ehitamine üldiselt riigi kui avaliku võimu teostaja vastutusalasse. Kemikaalitorujuhtmete ehitamine on asjaomase tööstusharu pädevusse ja huvidesse kuuluv majandustegevus, mitte riigi ülesanne. Torujuhet ehitades ja selle kaudu transporditeenust osutades kavatseb EPS tegelda majandustegevusega, mille eesmärk on saada investeeringult otsest ja kaudset kasu. Kemikaalitorujuhtmetega seotud investeeringute üle otsustamine on tegelikkuses tihti lahutamatu tootmisvõimsuse endaga seotud (des)investeerimisotsustest. Osa hiljuti ehitatud torujuhtmetest ei ole saanud abi, osa aga on, kuid see abi oli õigustatud ühenduse riiklikku regionaalabi käsitlevate eeskirjade alusel või keskkonnakaalutluste tõttu.

(46)

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kaubavahetuse mõjutamise kriteerium täidetud ainult siis, kui abisaaja äriühing teostab majandustegevust, mis on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega. Silmas pidades asjaolu, et tegemist ei ole ainuüksi etüleeniga, vaid ka propeeniga ja nende kahe gaasi derivaatidega, märgib komisjon, et konsortsiumisse kuuluvate äriühingute tegevus on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega. Abist tulenevad eelised moonutavad või ähvardavad moonutada seega liikmesriikidevahelist konkurentsi.

(47)

Käesolev hinnang on teataval määral sarnane sellega, mis anti juhtumite C 67/03, C 68/03 ja C 69/03 kohta ja mis käsitles Saksamaa, Madalmaade ja Belgia antavat abi propeeni torujuhtmele, mis kulgeb Rotterdamist läbi Antwerpeni Saksamaa Ruhri piirkonda. Nende juhtumite kohta võttis komisjon vastu positiivse otsuse, selgelt öeldes, et toetus kujutab endast riigiabi. (13)

(48)

Kokkuvõtvalt kujutab teatatud meede endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(49)

Asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud teatavad erandid artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi üldkeelust. Komisjon on võtnud vastu mitmesuguseid suuniseid ja raamistikke, milles on sätestatud tingimused nende erandite kohaldamiseks. Ükski neist suunistest ja raamistikest aga ei ole käesoleva abi suhtes kohaldatav. Ühenduse suunistes keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (14) sätestatud investeerimisabi eeskirju kohaldatakse näiteks ainult riigiabi suhtes, mis võimaldab abisaajal oma reostust vähendada; need eeskirjad ei käsitle investeeringuteks antavat riigiabi, mis viib abisaaja konkurentide reostuse vähendamiseni. Ka etüleeni torujuhtmetransporti ei saa käsitleda etüleeni tootmisprotsessi kohandamisena keskkonnakaitse eesmärgil, vaid eraldi teenusena. Seda kinnitab asjaolu, et torujuhtme rajaja on uus juriidiline isik, mille loomise ainus eesmärk on torujuhtme ehitamine ning etüleeniga seotud transporditeenuste osutamine. Ehkki EPSi osanikud tegelevad nii etüleeni tootmise kui ka töötlemisega, on uus tegevus siiski seotud eeskätt transpordiga. Käesoleval juhul ei toimu praegu ka etüleeni transporti Ludwigshafeni ja Münchsmünsteri vahel. Seega ei vii käesolev projekt otseselt osalevate äriühingute heidete vähendamiseni. Projekti otsene tulemus on pigem uue transporditegevuse algatamine, mis vältimatult põhjustab mõningaid heiteid ja teatavat keskkonnakoormust. Seega ei ole keskkonnaabi suunised käesoleva abi suhtes kohaldatavad.

(50)

Niisamuti ei ole kohaldatavad asutamislepingu V jaotise („Transport”) riigiabi ühisturuga kokkusobivust käsitlevad eeskirjad. Asutamislepingu artiklis 73 on sätestatud, et toetused ei ole lepinguga vastuolus, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele. Samas, asutamislepingu artiklis 80 aga on transpordijaotise sätetele seatud piirang: „käesoleva jaotise sätted kehtivad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes …”. Seega ei ole artikkel 73 käesoleva investeeringu suhtes kohaldatav.

(51)

Torujuhe moodustab osa „laiemast üleeuroopalisest etüleeni torujuhtmevõrgustikust”, mille vastu tunneb huvi Euroopa naftakeemiatööstus üldisemalt, sealhulgas abistatavas piirkonnas asuvad tööstusettevõtted. Mitmesugused komisjoni vastuvõetud suunised ja raamistikud seda arvesse ei võta. Seega on asjakohane hinnata, kas abi vastab otseselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandile. Asjaomase sätte kohaldamisel tuleb hinnata, kuivõrd asjaomane meede toetab ühenduse eesmärke, kas abi on vajalik ja proportsionaalne ning missuguseid võimalikke konkurentsimoonutusi see põhjustab.

(52)

Hinnatav torujuhe on esmatähtis osa „üleeuroopalisest etüleeni torujuhtmevõrgustikust”, mis peaks hakkama ühendama praegu olemasolevaid torujuhtmeid ning mitmeid kogu ühisturul paiknevaid „tööstussaari”. See võrgustik tõstab Euroopa majanduse üldist ja eeskätt naftakeemiatööstuse konkurentsivõimet, mis kujutab endast ühenduse huvi, sest konkurentsivõime on Lissaboni strateegia keskne eesmärk. Nagu Saksamaa põhjendatult väidab, tõstab torujuhe varustuse paindlikkust ja kindlust näiteks õnnetusjuhtumite või hooldustööde korral, sellega alandades üldist hinnataset ning parandades etüleeni ja selle derivaatide tootmise ja tarnimise tingimusi. Võrgustik vähendab ka toorme kättesaadavuse probleeme piirkonnas ning lahendab praeguse probleemi sellega, et nõudlus etüleeni ja propeeni järele ei kasva samas proportsioonis nagu nende kindel saamisvahekord keemilises tootmisprotsessis. Võrgustik suurendab paindlikkust ka uute investeeringute paigutamisel, võimaldades tootjatel valida madalamate kuludega tootmiskohti. Nimetatud põhjustel peetakse üldiselt võrgustikku naftakeemiatööstuse seisukohast väga oluliseks. (15)

(53)

Lisaks võimaldab torujuhtmevõrgustik igal etüleenitootjal ja -tarbijal osta ja müüa etüleeni torujuhtme ja sellega ühendatud võrgustiku ääres, millega asjaomane torujuhe laiendab geograafilist turgu, mis Baieri tootjate jaoks piirdub praegu üksnes Baieriga. Mitmesugused tehingud, näiteks vahetustehingud, võimaldavad kõigil turuosalistel saada kasu laiemalt geograafiliselt turult ning seepärast võib eeldada, et torujuhtmevõrgustik mitte üksnes ei suurenda konkurentsivõimet, vaid edendab ka turuosaliste omavahelist konkurentsi, mis iseenesest on oluline stiimul edasiseks hindade alandamiseks ja kogu tööstusharu konkurentsivõime tõstmiseks.

(54)

Torujuhtmevõrgustiku suurendamisest saadavad eelised toovad kasu kõigile võrgustikuga ühendatud äriühingutele, ehkki komisjon on teadlik sellest, et näiteks ühendus ARG piirkonnaga on Baieri tööstusharu esindajatele olulisem kui ARG piirkonnale endale.

(55)

Komisjon peab võtma arvesse, et hoolimata eespool 28. põhjenduses kirjeldatud Saksamaa ja projektiosaliste tõenditest ja kinnitustest ei ole mitmed ühendused hinnatava torujuhtmega veel kindlad. See kehtib ka kavandatavate torujuhtmete kohta, mis ühendavad Baierit Tšehhi, Austria ja Slovakkiaga ning mis on võrgustiku edasise arendamise seisukohalt keskse tähtsusega. Olemasolevad tõendid, projekti aluseks olev äriloogika ja asjaosaliste, sh Austria ametiasutuste poolt sellele sõnaselgelt väljendatud toetus lubavad eeldada, et nende ühenduste loomine on tõenäoline, isegi kui mitte täielikult kindel. Käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades on siiski ebarealistlik eeldada, et seda ebakindlust saab vältida. Asjaomased torujuhtmed on seotud märkimisväärsete kuludega ning otsused selliste investeeringute üle on seotud investeerimis- ja desinvesteerimisotsustega etüleeni ja propeeni tootmise võimsustesse üleüldse, mis omakorda tähendab märkimisväärseid lisakulusid. Kõike seda tuleb mõistagi hoolikalt kavandada kooskõlas turu arenguootustega ning seepärast võtab kogu võrgustiku valmimine aega. Hinnatavat torujuhet tuleb käsitleda selle võrgustiku väljaehitamise ja ebakindluse vähendamise esimese sammuna. Torujuhtmesse investeerimata jätmine tähendaks aga seda, et võrgustikku kindlasti välja ei ehitata. Baieri torujuhe kujutab endast keskset ühendust Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa torujuhtmete vahel.

(56)

Nagu 30. põhjenduses selgitatud, on käesoleva juhtumi hindamise ja ka Saksamaa konkurentsiõigusest tulenevate eeskirjade kontekstis ühendatavaid torujuhtmeid haldavad äriühingud kinnitanud, et nad tagavad oma torujuhtmetele juurdepääsu avatuse ja mittediskrimineerimise põhimõttel. Sellised kinnitused toetavad ühenduse eesmärke ausa konkurentsi osas. See suurendab turu läbipaistvust, edendab konkurentsi ning aitab vältida muidu tekkida võivaid konkurentsimoonutusi. Komisjon hindab kõrgelt kõiki neid torujuhtmeid, mida käitatakse ühise vedaja ja avatud juurdepääsu põhimõttel, ning peab neid põhimõtteid väga oluliseks ka uute torujuhtmete puhul. Ta märgib, et neid põhimõtteid kohaldatakse juba paljude torujuhtmete, eeskätt ARG süsteemi kuuluvate torujuhtmete puhul, ning et asjaomaste liikmesriikide konkurentsieeskirjad piiravad moonutusi ka selliste torujuhtmete puhul, mida ametlikult nende põhimõtete kohaselt ei käitata.

(57)

Torujuhe võib tuua kaudset keskkonnakasu sellega, et transport väheneb ja kasutatakse kõige tõhusamat transpordiliiki. Toorme nagu etüleeni ja nafta torujuhtmetransport on keskkonnasõbralikum kui muud transpordiliigid, mida kasutatakse derivaatide ja lõpptoodete vedamiseks. Plasti tarbimine sõltub suuresti üldisest tarbimistasemest ja tööstustootmisest ning ei ole alust arvata, et see oleks Baieris teistmoodi. Kui torujuhet ei oleks ja Baieri naftakeemiatööstus tervikuna hääbuks, hakataks etüleeni derivaate ning vahe- ja lõppsaadusi Baierisse rohkem sisse vedama. Lisaks võimaldab torujuhe kasutajatel investeerida võimsustesse kõikjal torujuhtme ääres, lubades neil valida asukohti, mis on kliendile lähemal ja/või sellistes piirkondades, kus tootmine on keskkonnale vähem kahjulik. Komisjon märgib siiski, et Baieri naftatööstuse hääbumise stsenaarium on pigem ebatõenäoline. Seega ei saa võimalikes eelistes kindel olla ning neile abi hindamisel toetuda. Teisalt märgib komisjon, et on vähetõenäoline, et torujuhtmel oleks keskkonnale kahjulik mõju.

(58)

Abi võib lugeda piirduvaks minimaalse vajalikuga ning meede paistab sobivat taotletava eesmärgi saavutamiseks. Saksamaa esitatud andmete kohaselt on sisemine tasuvuslävi 1,2 %, arvesse võttes osalevate äriühingute kaudseid eeliseid, ning tuntavalt alla 1 %, kui arvestada ainult otseseid eeliseid. Need määrad on asjaomase sektori tavapäraste tulumääradega võrreldes madalad. Seega on käesoleva juhtumi puhul arusaadav, et projekti ilma abita ellu ei viidaks.

(59)

Meenutagem, et abi määr on 29,1 % (ning mitte mingil juhul üle 29,9 %), mis on oluliselt väiksem 50 % määrast, mis oli osutatud teates, millel komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsus põhines.

(60)

Abi tundub proportsionaalne, kuna abisaajad maksavad kuludest 70 %. Abi 29,1 % määr on võrreldav abimääradega, mis on lubatud keskkonnaabi või regionaalabi käsitlevates suunistes. See on madalam kui abi, mis on lubatud muude avatud transpordiinfrastruktuuride puhul. Abi määrast on siiski suhteliselt olulisem investeeringu prognoositav sisemine tasuvuslävi, mis käesoleval juhul on kaudseid eeliseid arvestades 1,2 % ning ainult otseseid eeliseid arvestades oluliselt madalam kui 1 %.

(61)

Abi moonutab konkurentsi eeskätt etüleeniturul. Esiteks tekitab abi etüleeni ületootmise selles osas, mis „eksporditakse” Ludwigshafenisse ja võib-olla sealt edasi ARG süsteemi. Mõju hindadele jääb piiratuks, kuna abi ei mõjuta otseselt tootmise hinda ning lisanduvad transpordi kulud. OMV ja ROG konkureerivad otseselt etüleenitootjatega muudes ühendatud võrgustikes, kuid OMV ja Ruhr Oeli võimsuse suurenemine on võrreldes ARG piirkonna olemasoleva võimsusega väike ning abisaajate turuosad on samuti väikesed.

(62)

Abi moonutab konkurentsi ka etüleeni derivaatide ning plasti vahe- ja lõpptoodete turul. Abi tõstab asjaomaste Baieri tööstusettevõtete efektiivsust. Kuid need mõjud konkurentsivõimele ja konkurentsile on üksnes kaudsed ning mitte lubamatult suured.

(63)

Arvestades ülemaailmset nõudlust ja pakkumist, ei vähenda suurem etüleenitootmine Baieris tõenäoliselt märkimisväärselt etüleenitootmist ühisturu muudes osades. Nõudlus plasti järele kasvab üldjoontes proportsionaalselt üldise majanduskasvuga; seega on Lääne-Euroopas oodata plastinõudluse 2 % kasvu, Ida-Euroopas aga 5,5 % kasvu. Mõju etüleeniturule koondub Saksamaale, teate esitanud liikmesriigile. Mõjud piki torujuhtmevõrgustikku Belgias ja Madalmaades on pigem kaudsed ning need võivad puudutada ka abisaajate tehaseid, sh BASFi tehaseid Antwerpenis.

(64)

Lõpetuseks, ühendatud torujuhtmeid käitavate äriühingute kinnitused peaksid ära hoidma konkurentsi edasisi moonutusi nende torujuhtmete kasutajate vahel. Nagu eespool 56. põhjenduses juba märgitud, paneb komisjon suurt rõhku sellele, et torujuhtmeid käitataks ühise vedaja ja avatud juurdepääsu põhimõttel.

(65)

Vastuseks käesolevat juhtumit käsitleva komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlustele on Saksamaa ametiasutused selgitanud, et hinnaalandusi koguste ja/või kestuse osas ei tehta, mis samuti mõjub konkurentsile positiivselt ja aitab vähendada turule sisenemise tõkkeid.

(66)

Eespool esitatust järeldub, et abi vastab ühenduse huvidele ning see tasakaalustab konkurentsi mõningase eeldatava moonutamise. Seega võib kõnealust abi käsitleda ühisturuga kokkusobivana.

(67)

Riigiabi 29,9 % ulatuses abikõlblikust investeerimiskulust, s.o kuni 44 850 000 eurot, mida Saksamaa kavandab EPSi konsortsiumile anda Ludwigshafeni–Münchsmünsteri etüleenitorujuhtme ehitamiseks, on ühisturuga kokkusobiv,

—

Ethylen-Pipeline-Süd GmbH & Co KG, kes vastutab torujuhtme projekteerimise, ehitamise ja haldamise eest ning kelle ainus täisosanik (piiramata vastutusega osanik, sks Komplementärin) on Ethylen-Pipeline-Süd Geschäftsführungs GmbH, kellel puudub osalus kapitalis; teised, usaldusosanikud (piiratud vastutusega osanikud, sks Kommanditisten), kelle vahel jaguneb 700 000 euro suurune kapital, on BASF, OMV ja Ruhr Oel (igaühel 20 %) ning Borealis, Clariant, Vinnolit ja Wacker (igaühel 10 %) (LfA Förderbank Bayernil ei ole Ethylen-Pipeline-Süd GmbH & Co KGs osalust piiramata ega piiratud vastutusega osanikuna ning ta ei vastuta projekti rahastamise eest);

—

Ethylen-Pipeline-Süd Geschäftsführungs GmbH, kes haldab Ethylen-Pipeline Süd GmbH & Co KG-d, mille 28 000 euro suurusest kapitalist kuulub LfA-le 25,1 % ja ülejäänu jaguneb Ethylen-Pipeline-Süd GmbH & Co KG tööstuspartnerite vahel vastavalt nende osalusele.

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/27

(1)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 3 lõike 2 punkti i alapunktiga d ja artikli 4 lõike 2 punkti i alapunktiga d keelatakse metüülbromiidi tootmine, import ja turuleviimine mis tahes kasutuseks pärast 2004. aasta 31. detsembrit, välja arvatud muu hulgas (2) kriitilisel otstarbel kasutamine vastavalt artikli 3 lõike 2 punktile ii ning Montreali protokolli osaliste otsuses IX/6 sätestatud kriteeriumidele ning kõigile muudele osaliste kokkulepitud asjakohastele kriteeriumidele. Erandid kriitilisel otstarbel kasutamiseks on ette nähtud piiratud kitsendustena, et võimaldada lühikest perioodi alternatiivide vastuvõtmiseks.

(2)

Otsuses IX/6 on sätestatud, et metüülbromiidi tuleks liigitada „kriitiliseks” ainult juhul, kui taotleja teeb kindlaks, et metüülbromiidi kättesaadavuse puudumine selleks konkreetseks kasutuseks põhjustaks turu märkimisväärse moonutuse ning et kasutajal puuduvad tehniliselt ja majanduslikult teostatavad alternatiivid või aseained, mis oleksid keskkonna ja tervise seisukohalt vastuvõetavad ning oleksid sobivad põllukultuuridele ja nimetatud olukorrale. Veelgi enam, metüülbromiidi tootmine ja tarbimine kriitilisel otstarbel, kui üldse, peaks olema lubatud ainult juhul, kui tarvitusele on võetud kõik tehniliselt ja majanduslikult teostatavad sammud kriitilise kasutuse ning sellega seotud mis tahes metüülbromiidi saaste minimeerimiseks. Taotleja peaks samuti näitama, et teostatud on asjakohased püüdlused alternatiivide ja aseainete siseriikliku regulatiivse heakskiitmise hindamiseks, kaubanduslikule alusele seadmiseks ja kindlustamiseks; ning et olemas on uurimisprogrammid alternatiivide ja aseainete arendamiseks ning kasutuselevõtmiseks.

(3)

Komisjon sai kuuelt liikmesriigilt 40 ettepanekut metüülbromiidi kasutamiseks kriitilisel otstarbel, sealhulgas Prantsusmaalt (70 900 kg), Itaalialt (640 000 kg), Poolalt (27 900 kg), Hispaanialt (322 840 kg), Madalmaadelt (120 kg) ja Ühendkuningriigilt (10 049 kg). Kokku taotleti 1 071 809 kg.

(4)

Komisjon kohaldas otsuses IX/6 ja määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 3 lõike 2 punktis ii sisalduvaid kriteeriume selleks, et määrata kindlaks metüülbromiidi kogus, mis on lubatav kriitilisel otstarbel kasutamiseks 2007. aastal. Komisjon leidis liikmesriikidega konsulteerides, et ühenduses oli leidunud sobivaid alternatiive, mis olid muutunud mitmes Montreali protokolli osalisriigis enam levinuks pärast seda, kui liikmesriigid olid koostanud asjaomaseid ettepanekuid kriitilisel otstarbel kasutamise kohta. Selle tulemusena otsustas komisjon, et 2007. aastal võib kriitilisel otstarbel kasutada 521 836 kg metüülbromiidi nendes liikmesriikides, kes taotlesid selle kasutamist. See kogus on 2,7 % 1991. aasta metüülbromiidi tarbimisest Euroopa Ühenduses ning näitab, et üle 97,3 % metüülbromiidist on asendatud alternatiividega. Kriitilisel otstarbel kasutamise kategooriad on samalaadsed nendega, mis on määratletud otsuse XVIII/13 tabelis A, mis lepiti kokku Montreali protokolli osaliste kaheksateistkümnendal koosolekul. (3)

(5)

Artikli 3 lõike 2 punktis ii nõutakse, et komisjon määraks kindlaks ka selle, millised kasutajad võivad kasu saada kriitilise kasutamise erandist. Kuna artikli 17 lõikes 2 nõutakse liikmesriikidelt metüülbromiidi kasutamisega seotud personali minimaalsete kvalifikatsiooninõuete määratlemist, ning kuna fumigeerimine on ainus kasutusviis, otsustas komisjon, et metüülbromiidi fumigeerijad on ainsad kasutajad, kellele liikmesriigid taotlevad luba ja kellele komisjon annab loa metüülbromiidi kasutamiseks kriitilisel otstarbel. Fumigeerijad on kvalifitseeritud selle ohutuks kasutamiseks; liikmesriigid peavad oma territooriumil kehtestama korra nende fumigeerijate kindlaksmääramiseks, kellel on lubatud kasutada metüülbromiidi kriitilisel otstarbel.

(6)

Otsuses IX/6 on sätestatud, et kriitilisel otstarbel kasutamiseks metüülbromiidi tootmine ja tarbimine peaks lubatud olema ainult juhul, kui metüülbromiid ei ole kättesaadav hoiustatud või taastoodetud metüülbromiidi olemasolevatest varudest. Artikli 3 lõike 2 punktis ii on sätestatud, et metüülbromiidi tootmine ja import on lubatud ainult juhul, kui osapoolte käest ei ole võimalik saada taastoodetud või ümbertöötatud metüülbromiidi. Vastavalt otsusele IX/6 ja artikli 3 lõike 2 punktile ii määras komisjon kindlaks, et kriitilisel otstarbel kasutamiseks on saadaval 31 605 kg varusid.

(7)

Artikli 4 lõike 2 punktis ii on sätestatud, et vastavalt artikli 4 lõikele 4 keelatakse metüülbromiidi turuleviimine ja kasutamine muude ettevõtjate kui tootjate ja importijate poolt pärast 31. detsembrit 2005. Artikli 4 lõikes 4 on sätestatud, et artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise suhtes, kui neid aineid kasutatakse artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kasutajate taotluste rahuldamiseks kriitilisel otstarbel kasutamise kohta.

Seepärast lubatakse pärast 2006. aasta 31. detsembrit metüülbromiidi turule viia ja kriitilisel otstarbel kasutada lisaks tootjatele ja importijatele ka fumigeerijatel, kelle komisjon on 2007. aastal registreerinud. Tavaliselt soovib fumigeerija importijalt nii metüülbromiidi importimist kui tarnimist. Fumigeerijad, kelle komisjon on 2006. aastal registreerinud metüülbromiidi kriitiliseks kasutamiseks, võivad 2006. aastal kasutamata jäänud metüülbromiidi üle kanda 2007. aastasse (viidatud kui „varud”). Euroopa Komisjon on kehtestanud litsentsimiskorra, et tagada varude ärakasutamine enne loa andmist metüülbromiidi täiendavaks impordiks või tootmiseks, et rahuldada kriitilisel otstarbel kasutamisega seotud õigustatud taotlusi 2007. aastaks.

(8)

Kuna metüülbromiidi kasutamist kriitilisel otstarbel kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007, ning eesmärgiga tagada huvitatud äriühingutele ja ettevõtjatele võimalus saada litsentsisüsteemist kasu, on asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates samast kuupäevast.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 alusel asutatud komitee arvamusega,