30.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/1

---

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 48 – Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega

Lisand 47: eeskiri nr 48

4. redaktsioon (k.a 1. muudatus)

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

03-seeria muudatused – jõustumiskuupäev 10. oktoober 2006

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

5.

Üldnõuded

6.

Erinõuded

7.	Sõidukitüübi või sellele paigaldatava valgustus- ja valgussignaalseadmete muutmine ja laiendamine

8.	Toodangu vastavus nõuetele

9.	Karistus toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.	Tootmise lõpetamine

11.	Tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

12.	Üleminekusätted

LISAD

1. lisa

Teatis sõidukitüübile tüübikinnituse andmise, tüübikinnitusese andmisest keeldumise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega eeskirja nr 48 kohaselt

2. lisa

Tüübikinnitusmärkide paigutus

3. lisa

Laternate pinnad, nulltelg ja nullkese ning geomeetrilise nähtavuse nurgad

4. lisa

Punase tule nähtavus eest ja valge tule nähtavus tagant

5. lisa

Koormusseisundid, mida tuleb lähitulelaternate vertikaalse reguleerituse erinevuste määramisel arvesse võtta

6. lisa

Koorma raskusest tuleneva lähitule kalde muutuse mõõtmine

7. lisa

Käesoleva eeskirja punktis 6.2.6.1.1 nimetatud kindlaksmääratud esialgse reguleerimise tähis

8. lisa

Käesoleva eeskirja punktis 6.2.6.2.2 nimetatud esilaternate reguleerimisseadmete lülitusseadised

9. lisa

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine

10. lisa

Valgusallikate näidised

11. lisa

Sõiduki taga ja küljel asuva nähtavamaks tegemise märgistuse nähtavus

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse tüübikinnituse andmiseks maanteel kasutamiseks ettenähtud kerega või kereta mootorsõidukitele, millel on vähemalt neli ratast ning mille suurim kavandatud kiirus ületab 25 km/h, ja nende haagistele, välja arvatud sõidukitele, mis liiguvad rööbastel, põllumajandus- ja metsatraktoritele ning -masinatele ja töösõidukitele.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Sõiduki tüübikinnitus” – sõidukitüübile tüübikinnituse andmine seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete arvuga ja paigaldamise viisiga.

2.2.   „Sõidukitüüp seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega” – sõidukid, mis ei erine üksteisest punktides 2.2.1–2.2.4 nimetatud oluliste näitajate poolest.

Erinevat tüüpi sõidukiteks ei loeta: sõidukeid, mis erinevad üksteisest punktide 2.2.1–2.2.4 tähenduses, kuid mitte niivõrd, et see tooks kaasa muutusi laternate tüübis, arvus, asendis ja geomeetrilises nähtavuses ning kõnealuse sõidukitüübi jaoks ettenähtud lähitule kaldes, ning sõidukeid, millele on paigaldatud või millel puuduvad lisalaternad:

2.2.1.

sõiduki mõõtmed ja väliskuju;

2.2.2.

seadmete arv ja asetus;

2.2.3.

esilaternate kõrguse reguleerimise süsteem;

2.2.4.

vedrustussüsteem.

2.3.   „Püsttasapind” – sõiduki keskpikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.

2.4.   „Tühimassiga sõiduk” – juhi, meeskonna, sõitjate ja koormuseta, kuid täis kütusepaagi, varuratta ja tavapäraselt sõiduki varustusse kuuluva tööriistakomplektiga sõiduk.

2.5.   „Täismassiga sõiduk” – sõiduk, mille last vastab tootja kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab 5. lisas kirjeldatud meetodil kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.

2.6.   „Seade” – osa või osade kombinatsioon, mida kasutatakse ühe või mitme funktsiooni täitmiseks.

2.7.   „Latern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks või valgussignaali andmiseks teistele liiklejatele. Laternate hulka loetakse ka tagumise numbritule laternaid ja helkureid. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta laternate hulka tagumisi helendavaid numbrimärke ning eeskirja nr 107 kohast M2- ja M3-kategooria sõidukite teenindusukse valgustussüsteemi.

2.7.1.   Valgusallikas (1)

2.7.1.1.   „valgusallikas” – üks või mitu nähtavat kiirgust kiirgavat elementi, mis on ühendatud ühe või mitme läbipaistva mähisega ning mehaanilise ja elektrilise ühenduse alusega.

Sisseehitatud välise hajutiklaasita valgustus- ja valgussignaalseadmete osana võib valgusallikas koosneda ka valgusjuhtme otsast;

2.7.1.1.1.   „asendatav valgusallikas” – valgusallikas, mida saab paigaldada ja seadme pesast eemaldada ilma tööriistadeta;

2.7.1.1.2.   „asendamatu valgusallikas” – valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada seade, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud;

valgusallika mooduli korral: valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada valgusallika moodul, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud;

2.7.1.1.3.   „valgusallika moodul” – konkreetse seadme jaoks ettenähtud optiline osa, mis sisaldab ühte või enamat asendamatut valgusallikat ja mida saab seadme küljest eemaldada vaid tööriista(de) abiga. Valgusallika moodul on projekteeritud nii, et ka tööriistu kasutades ei ole seda võimalik mehaaniliselt vahetada ühegi tüübikinnituse saanud asendatava valgusallikaga;

2.7.1.1.4.   „hõõgniidiga valgusallikas” (hõõglamp) – valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on üks või enam termilist kiirgust tekitavat hõõgniiti;

2.7.1.1.5.   „gaaslahendusega valgusallikas” – valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on elektroluminestsentsi/fluorestentsi tekitav lahenduskaar;

2.7.1.1.6.   „valgusdiood (LED)” – valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on üks või enam injektsiooniluminestsentsi/fluorestsentsi tekitavat tahket ühendust;

2.7.1.2.   „elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik” – üks või rohkem toite ja valgusallika vahelist osa, mis reguleerivad pinget ja/või valgusallika elektrivoogu;

2.7.1.2.1.   „liiteseadis” – toite ja valgusallika vahel olev elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik, mis stabiliseerib gaaslahendusega valgusallika elektrivoogu;

2.7.1.2.2.   „süütur” – elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik gaaslahendusega valgusallika kaare süütamiseks;

2.7.2.   „ekvivalentsed laternad” – sõiduki registreerinud riigis lubatud ja ühesuguse funktsiooniga laternad; selliste laternate näitajad võivad erineda tüübikinnituse saamise ajal sõiduki olnud laternate näitajatest tingimusel, et laternad vastavad käesoleva eeskirja nõuetele;

2.7.3.   „sõltumatud laternad” – seadmed, millel on eraldi valgusavad, (2) valgusallikad ja korpused;

2.7.4.   „grupeeritud laternad” – seadmed, millel on eraldi valgusavad (2) ja valgusallikad, kuid ühine korpus;

2.7.5.   „kombineeritud laternad” – seadmed, millel on eraldi valgusavad, (2) kuid ühine valgusallikas ja korpus;

2.7.6.   „vastastikku ühendatud laternad” – seadmed, millel on eraldi valgusallikas või üks erinevatel tingimustel (näiteks optilised, mehaanilised või elektrilised erinevused) töötav valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised valgusavad (3) ning ühine korpus;

2.7.7.   „ühe funktsiooniga latern” – seadme osa, mis täidab ühte valgustuse või valgussignaalseadme funktsiooni;

2.7.8.   „peitlatern” – latern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, laterna ümberpaigutamise teel või mis tahes muul sobival viisil. Mõistet „sissetõmmatav” kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab ümberpaigutamise teel autokere sisse peita;

2.7.9.   „eesmine kaugtulelatern” – latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks sõiduki ees;

2.7.10.   „eesmine lähitulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi;

2.7.11.   „suunatulelatern” – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate teavitamiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

Suunatulelaternat või -laternaid võib kasutada ka eeskirja nr 97 sätete kohaselt.

2.7.12.   „piduritulelatern” – latern, millega antakse sõiduki taga olevatele liiklejatele teada, et sõiduki pikisuunalise liikumise aeglustumine on tahtlik;

2.7.13.   „tagumise numbritule valgustusseade” – seade, mida kasutatakse tagumise numbrimärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest osast;

2.7.14.   „eesmine ääretulelatern” – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna;

2.7.15.   „tagumine ääretulelatern” – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;

2.7.16.   „helkur” – seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut valgusallika lähedal asuvale vaatlejale.

Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta helkuriteks:

2.7.16.1.

valgust tagasipeegeldavaid numbrimärke;

2.7.16.2.

ohtlike veoste rahvusvahelist autoveo Euroopa kokkuleppes (ADR) nimetatud valgust tagasipeegeldavaid märke;

2.7.16.3.

muid märke ja valgust tagasipeegeldavaid märke, mida riigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatava kategooria sõidukitel või teatavate kasutusviiside puhul;

2.7.16.4.

eeskirja nr 104 kohaselt D või E klassi kuuluvana tüübikinnituse saanud valgust peegeldavaid materjale, mida kasutatakse kooskõlas riiklike nõuetega muul otstarbel, nt reklaamis;

2.7.17.   „märgistus nähtavamaks tegemiseks” – seade, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt selle lähedal asuva vaatleja jaoks, vaadatuna küljelt või tagantpoolt;

2.7.17.1.   „gabariitide märgistamine” – märgistus nähtavamaks tegemiseks sõiduki horisontaal- ja vertikaalgabariitide (pikkuse, laiuse ja kõrguse) tähistamise abil;

2.7.17.1.1.   „gabariitide täielik märgistamine” – gabariitide märgistus, mis tähistab sõiduki kontuuri pidevjoonega;

2.7.17.1.2.   „gabariitide osaline märgistamine” – gabariitide märgistus, kus sõiduki horisontaalmõõde on tähistatud pidevjoonega ning vertikaalmõõde ülemiste nurkade märgistamisega;

2.7.17.2.   „joonmärgistus” – gabariitide märgistus sõiduki horisontaalmõõtmete (pikkuse ja laiuse) tähistamiseks pidevjoonega.

2.7.18.   „ohutuli” – sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu;

2.7.19.   „eesmine udutulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes;

2.7.20.   „tagumine udutulelatern” – latern, mille abil tehakse sõiduk tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks;

2.7.21.   „tagurdustulelatern” – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et kõnealune sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama;

2.7.22.   „seisutulelatern” – latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud sõidukile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ääretulelaternaid ja tagumisi ääretulelaternaid;

2.7.23.   „ülemine ääretulelatern” – külgserva äärmise punkti lähedusse võimalikult kõrgele paigaldatud latern, mis on mõeldud sõiduki kogulaiuse selgeks märgistamiseks. Kõnealune latern on mõeldud täienduseks teatavate sõidukite ja haagiste eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele, juhtides eriti tähelepanu sõiduki suurusele;

2.7.24.   „küljeääretule latern” – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna;

2.7.25.   „päevatulelatern” – ettepoole suunatud latern, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks päevase sõidu ajal; (4)

2.7.26.   „nurgalatern” – latern, mida kasutatakse selle teeosa, mis asub sõiduki eesmise nurga juures ja sellel küljel, kuhu sõiduk keerama hakkab, täiendavaks valgustamiseks;

2.7.27.   „objektiivne valgusvoog” – asendatava valgusallika kiiratava valgusvoo ettenähtud väärtus. Määratletud hälbe piiridesse jääva väärtuse saavutamiseks tuleb asendatav valgusallikas varustada määratletud katsepingega elektrienergiaga, nagu on esitatud valgusallika andmelehel;

2.8.   „valgustusseadme, valgussignaalseadme või helkuri valgust kiirgav pind” – valgust läbilaskva materjali kogu välispind või selle osa, nagu selle on joonisel esitanud seadme tootja oma tüübikinnituse taotluses, vt 3. lisa;

2.9.   „valgusava” (vt 3. lisa);

2.9.1.   „valgustusseadme valgusava” (punktid 2.7.9, 2.7.10, 2.7.19, 2.7.21 ja 2.7.26) – peegeldi täisava või, ellipsoidpeegeldiga esilaternatel puhul, projektsioonihajuti ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui valgustusseadmel ei ole peegeldit, siis kohaldatakse punkti 2.9.2 määratlust. Kui laterna valgust kiirgava pinna osa ulatub ainult üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon.

Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone projektsiooniga hajutiklaasidel. Teineteise suhtes reguleeritava peegeldi ja laternaklaasi puhul tuleks need reguleerida keskasendisse;

2.9.2.   „valgussignaalseadme, välja arvatud helkurid, valgusava” (punktid 2.7.11–2.7.15, 2.7.18, 2.7.20 ja 2.7.22–2.7.25) – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas.

Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane, et teha kindlaks sõiduki kaugeimate servade vaheline kaugus ning kõrgus maapinnast.

Valgusavade muu kasutamise puhul (nt kahe laterna või funktsiooni vaheline kaugus) valgusava piirjoone kuju. Ekraanid peavad olema paralleelsed, kuid kasutada võib muid suundi.

Valgussignaalseadme puhul, mille valgusava on täielikult või osaliselt ümbritsetud mõne muu funktsiooni valgusavaga või valgustamata pinnaga, võib kõnealust valgusava ennast lugeda valgust kiirgavaks pinnaks;

2.9.3.   „helkuri valgusava” (punkt 2.7.16) – vastavalt helkurite osade tüübikinnitusprotseduuri käigus taotleja esitatud andmetele helkuri ortogonaalse projektsioon pinnal, mis asetseb risti helkuri nullteljega ning mis piirneb helkuri valgustpeegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Seadme valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu;

2.10.   „nähtav pind” – määratletud vaatlussuunas – vastavalt tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja soovile:

kas laternaklaasi välispinnale projekteeritud valgusava piirjoone ortogonaalprojektsioon (a–b)

või valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon (c–d);

vaatlussuunaga risti asetseval tasapinnal ning kokkupuutes laternaklaasi kõige välimise punktiga (vt käesoleva eeskirja 3. lisa).

2.11.   „nulltelg” – laternale iseloomulik telg, mille määrab kindlaks (laterna) tootja fotomeetrilistel mõõtmistel võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) kasutamiseks ja laterna kinnitamiseks sõidukile;

2.12.   „nullkese” – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja;

2.13.   „geomeetrilise nähtavuse nurgad” – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna nähtav valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmentide abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Laterna nähtava valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule ei tohi geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olla ühtegi takistust.

Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, peab sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutama.

Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olevaid takistusi ei võeta arvesse, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise osa tüübikinnitusel ettenähtud fotomeetrilistele väärtustele (vt käesoleva eeskirja 3. lisa). Kui aga geomeetrilise nähtavuse vertikaalset nurka allpool horisontaali võib vähendada kuni 5°-ni (latern, mis asub maapinnast kuni 750 mm kõrgusel), võib paigaldatud optilise osa fotomeetriliste mõõtmiste välja vähendada kuni 5° ni allapoole horisontaaltasapinda;

2.14.   „kaugeim välisserv” – sõiduki mõlemal küljel – tasapind, mis on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga ning langeb ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

2.14.1.

rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvimanomeetrite ühenduskohad;

2.14.2.

ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;

2.14.3.

tahavaatepeeglid;

2.14.4.

külgmised suunatulelaternad, ülemised ääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad, helkurid ja küljeääretule laternad;

2.14.5.

sõidukile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid;

2.15.   „gabariitlaius” – kahe punktis 2.14 määratletud vertikaaltasapinna vaheline kaugus;

2.16.   „üksik- ja mitmiklaternad”;

2.16.1.   „üksiklatern”:

a)	seade või seadme osa, millel on üks valgustav või valgussignaali funktsioon ja üks või mitu valgusallikat ning üks nulltelje suunas asuv nähtav pind, mis võib olla pidev või koosneda kahest või enamast eraldiseisvast osast, või

b)

koost, mille osadeks on sama funktsiooniga kaks identset või erinevat sõltumatut laternat, mis on saanud tüübikinnituse D-tüüpi laternana ning on paigaldatud nii, et nende nähtavate pindade projektsioon nulltelje suunas moodustab vähemalt 60 % kõnealuste nähtavate pindade nulltelje suunas asuvaid projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast;

2.16.2.   „kaks laternat või paarisarv laternaid” – üks ribakujuline valgust kiirgav pind, kui see asetseb sümmeetriliselt sõiduki keskpikitasapinna suhtes, ulatub mõlemal küljel vähemalt 0,4 m kaugusele sõiduki kaugeimast välisservast ning on vähemalt 0,8 m pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et mitme üksiku valgust kiirgava pinna projektsioonid samal püsttasapinnal hõlmavad vähemalt 60 % nende üksikute valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva väikseima ristküliku pindalast;

2.17.   „kahe samasuunalise laterna vaheline kaugus” – nulltelje suunas asetseva kahe nähtava pinna vaheline lühim kaugus. Kui lampidevaheline kaugus vastab selgelt eeskirja nõuetele, ei ole nähtavate pindade täpseid piire vaja määratleda;

2.18.   „töökorras oleku märguanne” – nähtav või kuuldav signaal (või mis tahes samaväärne signaal), mis näitab, et seade on sisse lülitatud ja on töökorras või mitte;

2.19.   „sisselülitatuse märguanne” – nähtav (või mis tahes samaväärne) signaal, mis näitab, et seade on sisse lülitatud, kuid mitte seda, kas see on töökorras või mitte;

2.20.   „lisalatern” – latern, mille olemasolu on jäetud tootja otsustada;

2.21.   „maapind” – pind, millel sõiduk seisab, ja mis on põhiliselt horisontaalne;

2.22.   „liikuvad osad” – sõiduki kere need paneelid või sõiduki osad, mille asendit saab muuta kallutades, pöörates või libistades ilma tööriistu kasutamata. Nende hulka ei kuulu veoautode kallutatavad kabiinid;

2.23.   „liikuva osa kasutamise tavaasend” – liikuva osa asend(id), mille on sõiduki tavalise kasutamise ja seismise tavaasendiks määranud sõiduki tootja;

2.24.   sõiduki kasutamise tavaolek:

2.24.1.

mootorsõiduki puhul, kui sõiduk on valmis liikuma, selle mootor töötab ja sõiduki liikuvad osad on punktis 2.23 määratletud tavaasendi(te)s;

2.24.2.

ja haagise puhul, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 2.24.1 kirjeldatud olekus ja selle liikuvad osad on punktis 2.23 määratletud tavaasendis;

2.25.   sõiduki seisuasend:

2.25.1.

mootorsõiduki puhul, kui sõiduk seisab paigal ja mootor ei tööta ning liikuvad osad on punktis 2.23 määratletud tavaasendi(te)s;

2.25.2.

ja haagise puhul, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 2.25.1 kirjeldatud olekus ja selle liikuvad osad on punktis 2.23 määratletud tavaasendi(te)s;

2.26.   „kurvivalgustus” – valgustuse funktsioon tee paremaks valgustamiseks kurvides.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega peab esitama tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Sellele tuleb lisada allnimetatud dokumendid ja andmed kolmes eksemplaris:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses punktides 2.2.1–2.2.4 nimetatud osadega ning koormuse piirang, eeskätt suurim lubatud koormus pakiruumis;

3.2.2.

tootja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignaalseadmete loetelu. Loetelu võib sisaldada mitut tüüpi seadmeid iga toimingu jaoks. Iga tüüp peab olema nõuetekohaselt märgistatud (osa, tüübikinnitusmärk, tootja nimi jne). Lisaks sellele võib loetelu sisaldada iga funktsiooni kohta lisamärkust „või samaväärsed seadmed”;

3.2.3.

valgustus- ja valgussignaalseadmeid tervikuna kujutav põhijoonis, millel on esitatud eri seadmete asend sõidukil;

3.2.4.

käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajadusel iga üksiklaterna põhijoonis(ed), millel on kujutatud punktis 2.9 määratletud valgusavad, punktis 2.8 määratletud valgust kiirgav pind, punktis 2.11 määratletud nulltelg ja punktis 2.12 määratletud nullkese. Numbritulelaterna puhul ei ole see teave vajalik (punkt 2.7.13);

3.2.5.

taotlusele tuleb lisada nähtava pinna määratlemiseks kasutatava meetodi kirjeldus (vt punkti 2.10).

3.3.   Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga ja punkti 3.2.2 kohase valgustus- ja valgussignaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

3.4.   Tüübikinnitusdokumentidele tuleb lisada käesoleva eeskirja 1. lisas ettenähtud dokument.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab seoses kõikide loetelus määratletud seadmetega käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 03, mis vastab 03-seeria muudatustele) näitavad kinnituse kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Käesoleva eeskirja 7. punkti kohaselt ei või kokkuleppeosaline anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile või samale sõidukitüübile, mis esitati varustusega, mida ei ole nimetatud punktis 3.2.2 nimetatud loetelus.

4.3.   Teade sõidukitüübile/osale käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, selle andmisest keeldumise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.4.   Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber; (5)

4.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, sidekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1. nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.

4.8.   Tüübikinnitusmärkide paigutused on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisa näidistes.

5.   ÜLDNÕUDED

5.1.   Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, nagu on määratletud punktides 2.24, 2.24.1 ja 2.24.2, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas eeskirjas ettenähtud näitajad nii, et sõiduk vastaks käesoleva eeskirja nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu ebaõige reguleerimine.

5.2.   Punktides 2.7.9, 2.7.10 ja 2.7.19 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et neid oleks kerge õigesti reguleerida.

5.3.   Kõigi, kaasa arvatud sõiduki külgedele paigaldatud valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva sõiduki kandetasapinnaga; lisaks sellele peab see külgmiste helkurite ja küljeääretule laternate puhul olema risti sõiduki keskpikitasapinnaga ning muude signaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne. Lubatud hälve igas suunas on ± 3°. Lisaks sellele tuleb järgida kõiki tootjapoolseid paigaldamisega seotud erinõudeid.

5.4.   Erinõuete puudumise korral tuleb laternate kõrgust ja suunda kontrollida sõidukil, mille mass vastab tühimassile ja mis asetseb punktides 2.24, 2.24.1 ja 2.24.2 määratletud olekus tasasel horisontaalsel pinnal.

5.5.   Erinõuete puudumise korral peab paarislatern:

5.5.1.

olema sõidukile paigaldatud keskpikitasapinnaga sümmeetriliselt (seda hinnatakse laterna välimise geomeetrilise vormi alusel, mitte punktis 2.9 nimetatud valgusava serva alusel);

5.5.2.

asetsema keskpikitasapinnaga võrreldes üksteise suhtes sümmeetriliselt; see nõue ei kehti laterna sisemise ülesehituse suhtes;

5.5.3.

vastama samadele kolorimeetrilistele nõuetele ja

5.5.4.

olema põhiliselt ühesuguste kolorimeetriliste näitajatega.

5.6.   Ebasümmeetrilise väliskujuga sõidukite puhul tuleb eespool nimetatud nõudeid täita niivõrd, kuivõrd see on võimalik.

5.7.   Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad

5.7.1.   Laternad võivad olla grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tingimusel, et täidetud on kõik värvi, asendit, suunda, geomeetrilist nähtavust, elektrilisi ühendusi käsitlevad ja muud nõuded (kui neid on).

5.7.1.1.   Kui grupeeritud on aga piduritulelaternad ja suunatulelaternad, ei tohi nullteljega risti asetseval tasandil nende laternate nähtavate pindade projektsioone läbiv ükski horisontaalne ega vertikaalne sirge lõikuda enam kui kahe piirjoonega, mis eraldavad külgnevaid erinevat värvi alasid.

5.7.2.   Kui üksiklaterna nähtav pind koosneb kahest või enamast eraldi osast, peab see vastama järgmistele nõuetele:

5.7.2.1.   kas eraldi osade koguprojektsioon läbipaistva materjali välispinnaga kokkupuutuval tasandil, mis asetseb nullteljega risti, peab moodustama vähemalt 60 % kõnealust projektsiooni ümbritseva kõige väiksema ristküliku pinnast või ei tohi kahe külgneva/kokkupuutuva eraldi osa vaheline kaugus nullteljega risti mõõdetuna ületada 15 mm.

5.8.   Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse nähtava pinna kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust nähtava pinna kõige madalamast punktist nulltelje suunas.

Eesmiste lähitulelaternate puhul mõõdetakse minimaalset kõrgust maapinna suhtes optilise süsteemi (nt helkuri, hajutiklaasi, projektsioonihajuti heidetud valguskujundi madalaimast servast), hoolimata vastava süsteemi otstarbest.

Kui (väikseim ja suurim) kõrgus maapinnast vastab selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole ühegi nähtava pinna täpseid piirjooni vaja määrata.

5.8.1.   Laiuse puhul määratakse asend nulltelje suunas nähtava pinna sellest servast, mis on sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal, kui viidatakse üldisele laiusele, ja nähtava pinna sisemistest servadest nulltelje suunas, kui viidatakse laternatevahelisele kaugusele.

Kui asend vastab laiust silmas pidades selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole mis ühegi nähtava pinna täpseid servi/piirjooni vaja määrata.

5.9.   Erinõuete puudumisel tohivad laternatest vilkuda ainult suunatulelaternad ja ohutuled ning punkti 6.18.7 kohaselt merevaikkollased küljeääretule laternad.

5.10.   Sõiduki ees ei tohi olla nähtav punktis 2.7 määratletud laternast lähtuv ja segadust tekitada võiv punane tuli ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav punktis 2.7 määratletud laternast, välja arvatud tagurdustulelaternast, lähtuv segadust tekitada võiv valge tuli. Arvesse ei lähe sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmed. Kahtluse korral kontrollitakse kõnealuse nõude täitmist järgmiselt:

5.10.1.

punase tule nähtavuse puhul ei tohi punase laterna nähtav pind, välja arvatud tagumine punane küljeääretuli, olla otse eest nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis, nagu on määratletud 4. lisas;

5.10.2.

valge tule nähtavuse puhul ei tohi valge laterna nähtav pind olla tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis 25 m kaugusel sõiduki taga asuval risttasapinnal (vt 4. lisa);

5.10.3.

vaatleja jaoks moodustavad vastavatel tasapindadel 1. ja 2. vööndi: 5.10.3.1. maapinnast vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel asuvad horisontaaltasapinnad; 5.10.3.2. laiuse kaks vertikaaltasapinda, mis moodustavad sõiduki keskpikitasapinnast väljapoole ees ja taga 15° nurga, läbivad sõiduki keskpikitasapinnaga paralleelsete vertikaaltasapindade kokkupuutepunkti (kokkupuutepunkte) ja piiritlevad sõiduki kogulaiuse; kui kokkupuutepunkte on mitu, vastab kõige eesmine eesmisele tasapinnale ja kõige tagumine tagumisele tasapinnale.

5.11.   Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid (kui need on olemas), ülemisi ääretulelaternaid (kui need on olemas) ning numbritulelaternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt. See nõue ei kehti, kui eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid ja ka nende laternatega kombineeritud või vastastikku ühendatud küljeääretule laternaid kasutatakse seisutulelaternatena ning küljeääretule laternaid on lubatud kasutada vilkuvate laternatena.

5.12.   Elektriühendused peavad olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternaid ning eesmisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 5.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti aga kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad endast kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või vaheldumisi kaug- ja lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

5.13.   Märguanne

Kui käesolevas eeskirjas on ette nähtud sisselülitatuse märguanne, võib selle asendada töökorras oleku märguandega.

5.14.   Peitlaternad

5.14.1.   Laternate peitmine on keelatud. Erandiks on kaugtulelaternad, lähitulelaternad ja eesmised udutulelaternad, mis võivad olla peidetud, kui neid ei kasutata.

5.14.2.   Iga rikke korral, mis mõjutab peiteseadme(te) tööd, peavad laternad nende töötamise ajal jääma tööasendisse või neid peab olema võimalik ilma töövahenditeta tööasendisse viia.

5.14.3.   Laternaid peab olema võimalik tööasendisse viia ja sisse lülitada üheainsa lülitusseadise abil, ilma et see välistaks võimalust viia need tööasendisse ka neid sisse lülitamata. Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate korral peab eespool nimetatud lülitusseadis sisse lülitama ainult lähitulelaternad.

5.14.4.   Sisselülitatud laternate liikumist ei tohi olla võimalik juhi kohalt enne nende kasutusasendisse jõudmist tahtlikult peatada. Laternate liikumisest tuleneva ohu korral pimestada teisi liiklejaid võib need põlema panna alles siis, kui nad on jõudnud kasutusasendisse.

5.14.5.   Peiteseadme temperatuuril – 30 °C kuni + 50 °C peavad esilaternad jõudma kasutusasendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise algsest kasutamisest.

5.15.   Laternate kiiratava valguse värvused on järgmised:

kaugtulelatern	:	valge
lähitulelatern	:	valge
eesmine udutulelatern	:	valge või valikuline kollane
tagurdustulelatern	:	valge
suunatulelatern	:	merevaikkollane
ohutuli	:	merevaikkollane
piduritulelatern	:	punane
tagumine numbritulelatern	:	valge
eesmine ääretulelatern	:	valge
tagumine ääretulelatern	:	punane
tagumine udutulelatern	:	punane
seisutulelatern	:	ees valge, taga punane, merevaikkollane, kui see on vastastikku ühendatud külgmiste suunatulelaternatega või küljeääretule laternatega;
küljeääretule latern	:	merevaikkollane; kõige tagumine küljeääretule latern võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise ääretulelaternaga, ülemise ääretulelaternaga taga, tagumise udutulelaternaga, pidurdustulelaternaga või kui see on grupeeritud tagumise helkuriga või moodustab koos tagumise helkuriga osa ühisest valgust kiirgavast pinnast;
ülemine ääretulelatern	:	ees valge, taga punane
päevatulelatern	:	valge
tagumine helkur, v.a kolmnurkne	:	punane
tagumine helkur, kolmnurkne	:	punane
eesmine helkur, v.a kolmnurkne	:	sama, mis pealelangeva valguse korral (6)
külgmine helkur, v.a kolmnurkne	:	merevaikollane; kõige taga asuv külgmine helkur võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud või moodustab osa ühisest valgust kiirgavast pinnast tagumise ääretulelaternaga, ülemise ääretulelaternaga taga, tagumise udutulelaternaga, pidurdustulelaternaga või kõige tagumise punase küljeääretule laternaga;
nurgalatern	:	valge
märgistus nähtavuse tõstmiseks	:	küljel valge või kollane; taga punane või kollane. (7)

5.16.   Laternate arv

5.16.1.   Sõidukile paigaldatud laternate arv peab vastama punktides 6.1–6.20 määratud arvule.

5.17.   Kõiki laternaid võib paigaldada liikuvatele osadele eeldusel, et täidetud on punktides 5.18, 5.19 ja 5.20 määratletud tingimused.

5.18.   Tagumisi ääretulelaternaid, tagumisi suunatulesid ja tagumisi helkureid, nii kolmnurkseid kui mittekolmnurkseid, võib paigaldada liikuvatele osadele ainult järgmistel juhtudel:

5.18.1.

kui liikuvatele osadele paigaldatud laternad vastavad kõigis liikuvate osade asendites kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud kõnealuste laternate suhtes. Kui eespool nimetatud funktsioone täidab kahe D-tüüpi laternaga koost (vt punkti 2.16.1), peab eespool nimetatud nõuetele vastama ainult üks latern; või

5.18.2.

kui eespool nimetatud funktsioone täidavad paigaldatud ja sisse lülitatud lisalaternad, kui liikuv osa on mis tahes avatud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud laternate suhtes.

5.19.   Kui liikuvad osad ei ole tavaasendis, siis ei tohi nendele paigaldatud seadmed põhjustada teistele liiklejatele põhjendamatut ebamugavust.

5.20.   Kui liikuvale osale on paigaldatud latern ja liikuv osa on kasutamise tavaasendis, peab latern pöörduma alati tagasi tootja poolt käesoleva eeskirja kohaselt määratletud asendisse. Lähitulede ja eesmiste udutulelaternate puhul loetakse see nõue täidetuks, kui liikuvaid osi kümme korda tavaasendist ja tavaasendisse liigutades ei erine nende laternate ühegi kaldenurga väärtus tugiosa suhtes, mõõdetuna pärast liikuva osa iga liikumist, rohkem kui 0,15 % kümne mõõdetud väärtuse keskmisest. Kõnealuse väärtuse ületamise korral tuleb punktis 6.2.6.1.1 nimetatud kõiki piirväärtusi ületamise võrra muuta, et vähendada kallete lubatud vahemikku sõiduki kontrollimisel 6. lisa kohaselt.

5.21.   Ükski liikuv osa, olenemata sellest, kas sellele on paigaldatud valgussignaalseade, ei tohi üheski tavaasendist erinevas fikseeritud asendis peita rohkem kui 50 % eesmiste ja tagumiste ääretulede, eesmiste ja tagumiste suunatulede ning helkurite nähtavast pinnast nulltelje suunas.

Kui kõnealune nõue ei ole täidetav, siis:

5.21.1.

lülitatakse juhul, kui liikuv osa peidab rohkem kui 50 % kõnealuste laternate nähtavast pinnast nulltelje suunas, sisse lisalaternad, mis vastavad kõigile eespool nimetatud laternate asendit ja geomeetrilist nähtavust käsitlevatele ning fotomeetrilistele nõuetele; või

5.21.2.

teavitatakse teisi asutusi teatise vormile lisatud märkusega (1. lisa punkt 10.1) sellest, et liikuvad osad võivad peita nähtavat pinda nulltelje suunas rohkem kui 50 %, ja teavitatakse sõiduki kasutajat sõidukis sisalduva märkega sellest, et liikuvate osade teatava(te) asendi(te) puhul tuleb teisi liiklejaid sõiduki teelolemise eest hoiatada; näiteks ohukolmnurgaga või riiklikele nõuete kohaselt teedel kasutatavate muude vahenditega.

5.21.3.

Punkti 5.21.2 ei kohaldata helkurite suhtes.

5.22.   Helkurid välja arvatud, ei loeta töökorras olevaks isegi tüübikinnitusmärki kandvat laternat, kui see ei hakka tööle pärast valgusallika esimest paigaldamist.

5.23.   Laternad paigaldatakse sõidukile nii, et sõiduki tootja juhendeid järgides oleks valgusallikat võimalik vahetada ilma spetsiaalsete tööriistadeta, välja arvatud need, mida sõiduki tootja on selleks ette näinud. Kõnealune nõue ei kehti järgmiste seadmete puhul:

a)	asendamatu valgusallikaga tüübikinnituse saanud seadmed;

b)	valgusallikaga seadmed, millele on antud tüübikinnitus eeskirja nr 99 kohaselt.

5.24.   Varuvariandina võib tagumise ääretulelaterna valgussignaalfunktsiooni ajutiselt asendada eeldusel, et uue värvus, peamine valgustugevus ja asend on töötamast lakanuga sama, ning eeldusel, et asendav seade töötab algse ohutusfunktsiooniga. Asenduse ajal peab ajutisest asendusest ning parandamise vajadusest teada andma märguanne armatuurlaual (vt käesoleva eeskirja punkti 2.18).

6.   ERINÕUDED

6.1.   Kaugtulelatern

6.1.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel kohustuslik. Haagistel keelatud.

6.1.2.   Arv

Kaks või neli.

N3-kategooria sõidukite puhul:

võib paigaldada kaks täiendavat kaugtulelaternat.

Kui sõidukile on paigaldatud neli peitesilaternat, siis on kaks täiendavat esitulelaternat lubatud paigaldada vaid lühikese intervalliga valgussignaalide andmiseks päevavalguses (vt punkti 5.12).

6.1.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.1.4.   Asend

6.1.4.1.   Laius: erinõuded puuduvad.

6.1.4.2.   Kõrgus: erinõuded puuduvad.

6.1.4.3.   Pikkus: sõiduki esiküljel ning paigaldatud nii, et kiiratav valgus ei põhjusta sõidukijuhile otse ega kaudselt sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.1.5.   Geomeetriline nähtavus

Valgusava nähtavus, sealhulgas selle nähtavus aladel, mis asjaomases vaatlussuunas on valgustamata, peab olema tagatud laienevas ruumis, mille määratlevad valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt 5° nurga moodustavad sirged. Geomeetrilise nähtavuse nurkade algpunktiks loetakse valgusava projektsiooni perimeeter püsttasapinnal, mis puutub kokku kaugtulelaterna hajutiklaasi eesmise osaga.

6.1.6.   Reguleeritus

Ettepoole.

Kurvivalgustuseks võib pööratav olla vaid üks peamine kaugtulelatern kummalgi sõiduki küljel.

6.1.7.   Elektriühendused

6.1.7.1.   Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Ainult N3-kategooria sõidukitele punkti 6.1.2 alusel lubatud kahe täiendava kaugtulelaterna puhul ei tohi üheaegselt sisse lülitada rohkem kui kaks paari. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab vähemalt üks paar kaugtulesid olema sisse lülitatud. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad olema samaaegselt välja lülitatud.

6.1.7.2.   Lähituled võivad olla sisse lülitatud samaaegselt kaugtuledega.

6.1.7.3.   Kui sõidukile on paigaldatud neli peitesilaternat, peab nende tõstetud asend takistama täiendavate paigaldatud esilaternate samaaegset tööd, kui need on ette nähtud valgussignaalide edastamiseks päevaajal lühikeste intervallidega (vt punkti 5.12).

6.1.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märgulamp on kohustuslik.

6.1.9.   Muud nõuded

6.1.9.1.   Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulelaternate valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi ületada 225 000 cd, mis vastab normväärtusele 75.

6.1.9.2.   Suurim valgustugevus saadakse mitmel esilaternal toodud üksikute kontrollmärkide kokkuliitmise teel. Kontrollmärk 10 antakse kõigile esilaternatele, mis on tähistatud R-tähega või tähtede kombinatsiooniga CR.

6.2.   Lähitulelaternad

6.2.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel kohustuslik. Haagistel keelatud.

6.2.2.   Arv

Kaks.

6.2.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.2.4.   Asend

6.2.4.1.   Laius: sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv nähtava pinna serv nulltelje suunas ei tohi sõiduki kaugeimast välisservast olla kaugemal kui 400 mm.

Nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus nulltelje suunas peab olema vähemalt 600 mm. See ei kehti aga M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul; kõikide teiste kategooria sõidukite puhul võib selle kauguse vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.2.4.2.   Kõrgus: vähemalt 500 mm ja mitte üle 1 200 mm maapinnast. N3G-kategooria (maastiku-) sõidukite puhul (8) võib suurimat kõrgust suurendada 1 500 mm-ni.

6.2.4.3.   Pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.

6.2.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja ß abil punkti 2.13 kohaselt:

α	=	15° ülespoole ja 10° allapoole,
ß	=	45° väljapoole ja 10° sissepoole.

Kuna lähitulelaternatele ette nähtud fotomeetrilised väärtused ei kata kogu geomeetrilise nähtavuse ala, siis on ülejäänud alal tüübikinnituse eesmärkidel nõutav minimaalne väärtus 1 cd. Valguse lähedal asuvad paneelid või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.

6.2.6.   Reguleeritus

Ettepoole.

6.2.6.1.   Vertikaalne reguleeritus

6.2.6.1.1.   Tühimassiga sõiduki puhul, kus üks isik on juhiistmel, peab lähitule ahenduse allasuunatud algkalde määratlema 0,1 % täpsusega sõiduki tootja ja see peab olema märgitud 7. lisas esitatud sümboliga igale sõidukile esilaterna või tootja andmeplaadi lähedale selgesti loetavalt ja kustumatult.

Allasuunatud kalde väärtus peab olema määratletud punkti 6.2.6.1.2 kohaselt.

6.2.6.1.2.   Olenevalt lähitulelaterna nulltelje suunas nähtava pinna alumise serva paigaldamise kõrgusest meetrites (h), mõõdetuna tühimassiga sõidukil, jääb lähitule vertikaalkalle kõikides 5. lisas määratletud staatilistes tingimustes järgmisesse vahemikku ning algsel suunamisel on järgmised väärtused:

h < 0,8 vahemik : – 0,5 kuni – 2,5 % algne suunamine : – 1,0 kuni – 1,5 %

0,8 ≤ h ≤ 1,0 vahemik : – 0,5 kuni – 2,5 % algne suunamine : – 1,0 kuni – 1,5 % või, tootja äranägemisel vahemik : – 1,0 kuni – 3,0 % algne suunamine : – 1,5 kuni – 2,0 % Sellisel juhul peab sõiduki tüübikinnituse taotlus sisaldama teavet selle kohta, kumba kahest alternatiivist kasutatakse.

h > 1,0 vahemik : – 1,0 kuni – 3,0 % algne suunamine : – 1,5 kuni – 2,0 %

Eespool esitatud vahemikud ja algse suunamise väärtused kokkuvõtlikult esitatud järgmises diagrammis.

N3G-kategooria (maastiku-) sõidukite puhul, mille esilaternate kõrgus ületab 1 200 mm, peab ahenduse vertikaalne kalle jääma vahemikku – 1,5 kuni – 3,5 %.

Algne suunamine peab jääma vahemikku – 2 kuni – 2,5 %.

6.2.6.2.   Esilaterna reguleerimisseade

6.2.6.2.1.   Kui punktide 6.2.6.1.1 ja 6.2.6.1.2 nõuete täitmiseks vajatakse esilaterna reguleerimisseadet, peab seade olema automaatne.

6.2.6.2.2.   Pidevalt või astmeliselt käsitsi reguleeritavate seadmete kasutamine on aga lubatud tingimusel, et nendel on piirasend, millest on võimalik laternad tagasi viia punktis 6.2.6.1.1 määratletud algkaldesse tavaliste reguleerimiskruvide või sarnaste vahendite abil.

Kõnealused käsitsi reguleeritavad seadmed peavad olema tööle rakendatavad juhiistmelt.

Pidevalt reguleeritavatel seadmetel peavad olema kontrollmärgid, mille järgi saab kindlaks teha koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist.

Astmeliselt reguleeritavate seadmete astmete arv peab olema piisav, et tagada vastavus punktis 6.2.6.1.2 määratletud väärtuste vahemikule kõikide 5. lisas määratletud koormustingimuste puhul.

Ka nende seadmete 5. lisas määratletud koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist, peavad olema selgesti märgitud nende lülitusseadise lähedale (vt 8. lisa).

6.2.6.2.3.   Punktides 6.2.6.2.1 ja 6.2.6.2.2 kirjeldatud seadme tõrgete korral ei tohi lähituli olla asendis, kus selle kaugus on väiksem kui seadme tõrke tekkimisel.

6.2.6.3.   Mõõtmisprotseduur

6.2.6.3.1.   Pärast algse kalde reguleerimist tuleb lähitule vertikaalkallet protsentides mõõta staatilistes tingimustes ja 5. lisas määratletud koormustel.

6.2.6.3.2.   Lähitule kalde erinevuste kui koormuse funktsiooni mõõtmise peab teostama vastavalt 6. lisas sätestatud katsekorrale.

6.2.6.4.   Horisontaalne reguleeritus

Ühe või mõlema lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus võib kurvivalgustuse saamiseks erineda eeldusel, et kogu vihu või ahenduse murdekoha liigutamisel ei lõiku ahenduse murdekoht sõiduki raskuskeskme trajektooriga sõiduki esiküljest kaugemal kui vastava lähitulelaterna paigaldamise 100kordne kõrgus.

6.2.7.   Elektriühendused

Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade lülitama samaaegselt välja kõik kaugtulelaternad.

Lähitulelaternad võivad olla kaugtulelaternatega üheaegselt sisse lülitatud.

Vastavalt eeskirjale nr 98 peavad gaaslahendusega valgusallikad lähitulelaternate puhul olema kaugtule kasutamise ajal sisse lülitatud.

Kurvivalgustuse saamiseks võib sisse lülitada lähitulelaternates või vastava lähitulelaternaga grupeeritud või sellega vastastikku ühendatud laternas (välja arvatud kaugtulelaternas) asuva ühe täiendava valgusallika eeldusel, et sõiduki raskuskeskme trajektoori horisontaalne kõverusraadius on kuni 500 m. Seda võib näidata tootja arvutuste teel või mõnel muul viisil, mille on kiitnud heaks tüübikinnituste eest vastutav asutus.

Lähitulelaternad võib SISSE või VÄLJA lülitada automaatselt. Kuid alati peab kõnealuseid lähitulelaternaid olema võimalik SISSE ja VÄLJA lülitada ka käsitsi.

6.2.8.   Märguanne

Märguanne ei ole kohustuslik.

Kui aga kurvivalgustuse saamiseks liigutatakse kogu valgusvihku või ahenduse murdekohta, on töökorras oleku märgulamp kohustuslik; see peab olema vilkuv hoiatustuli, mis hakkab tööle valgusvihu ahenduse murdekoha nihutamise tõrke korral.

6.2.9.   Muud nõuded

Punktis 5.5.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.

Lähitulelaternad, mille valgusallika objektiivne valgusvoog ületab 2 000 luumenit, tuleb paigaldada ainult koos eeskirja nr 45 kohase esitulede puhastusseadme(te) paigaldamisega. (9) Lisaks sellele ei kehti vertikaalkalde suhtes punkti 6.2.6.2.2 sätted.

Kurvivalgustuse saamiseks võib kasutada ainult eeskirjade nr 98 ja 112 kohaseid lähitulelaternaid.

Kui kurvivalgustus saadakse kogu valgusvihu või ahenduse murdepunkti horisontaalse liigutamise teel, tuleb see sisse lülitada ainult sõiduki liikumisel sõidusuunas; see ei kehti kurvi valgustamisel parempöörde jaoks parempoolses liikluses (vasakpöörde jaoks vasakpoolses liikluses).

6.3.   Eesmine udutulelatern

6.3.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel ei ole kohustuslik. Haagistel keelatud.

6.3.2.   Arv

Kaks.

6.3.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.3.4.   Asend

6.3.4.1.   Laius: sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugema nullteljesuunalise nähtava pinna punkti kaugus sõiduki kaugeimast välisservast ei tohi ületada 400 mm.

6.3.4.2.   Kõrgus:

väikseim	:	kuni 250 mm maapinnast.
suurim	:	M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul kuni 800 mm maapinnast. Kõikide teiste kategooria sõidukite puhul suurim kõrgus puudub.

Ükski nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi siiski asuda kõrgemal lähitulelaterna nullteljesuunalise nähtava pinna kõrgeimast punktist.

6.3.4.3.   Pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.3.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja ß abil punkti 2.13 kohaselt:

α	=	5° üles- ja allapoole,
ß	=	45° väljapoole ja 10° sissepoole.

6.3.6.   Reguleeritus

Ettepoole.

Eesmiste udulaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.

Need peavad olema suunatud ette, ilma et need pimestaksid või häiriksid vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid.

6.3.7.   Elektriühendused

Eesmisi udutulelaternaid peab saama sisse ja välja lülitada, sõltumata kaug- või lähitulelaternatest või mõnest kaug- või lähitulelaternate kombinatsioonist.

6.3.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märgulamp on kohustuslik. Sõltumatu mittevilkuv hoiatustuli.

6.3.9.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.4.   Tagurdustulelaternad

6.4.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel ja O2-, O3- ja O4-kategooria haagistel kohustuslik. O1-kategooria haagistel vabatahtlik.

6.4.2.   Arv

6.4.2.1.   M1-kategooria mootorsõidukitel ja kõigil teistel sõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 000 mm, on üks seade kohustuslik ning teine seade vabatahtlik.

6.4.2.2.   Kõigil sõidukitel, mille pikkus ületab 6 000 mm, välja arvatud M1-kategooria sõidukid, on kaks seadet kohustuslikud ja kaks seadet vabatahtlikud.

6.4.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.4.4.   Asend

6.4.4.1.	:	Laius	:	erinõuded puuduvad.
6.4.4.2.	:	Kõrgus	:	vähemalt 250 mm ja kuni 1 200 mm maapinnast.
6.4.4.3.	:	Pikkus	:	sõiduki taga.

Kahe punktis 6.4.2.2 nimetatud lisaseadme paigaldamisel tuleb need aga paigaldada vastavalt punktide 6.4.5 ja 6.4.6 nõuetele sõiduki küljele või taha.

6.4.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

α	=	15° ülespoole ja 5° allapoole,
β	=	45° paremale ja vasakule, kui seadmeid on ainult üks, 45° väljapoole ja 30° sissepoole, kui neid on kaks.

Juhul kui punktis 6.4.2.2 nimetatud kaks vabatahtlikku seadet on paigaldatud sõiduki küljele, peab nende nulltelg asuma horisontaalselt külgsuunas kaldenurgaga 10° ± 5° sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.4.6.   Reguleeritus

Tahapoole

Juhul kui punktis 6.4.2.2 nimetatud kaks vabatahtlikku seadet on paigaldatud sõiduki küljele, ei kehti nende suhtes punktis 6.4.5 nimetatud nõuded. Kõnealuste seadmete nulltelg peab olema suunatud väljapoole, kuni 15° horisontaalselt sõiduki taha sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.4.7.   Elektriühendused

6.4.7.1.   Elektriühendused peavad olema sellised, et latern saab süttida vaid siis, kui tagasikäik on sisse pandud ning kui mootori käivitamist ja seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavad asendis. See ei tohi süttida või jääda põlema, kui üks eespool nimetatud tingimustest on täitmata.

6.4.7.2.   Lisaks sellele peavad punktis 6.4.2.2 nimetatud vabatahtlike seadmete elektriühendused olema sellised, et need seadmed ei saaks valgustada, kui punktis 5.11 nimetatud laternad ei ole sisse lülitatud.

Sõiduki küljele paigaldatud seadmeid on lubatud sisse lülitada sõidusuunas tehtavate aeglaste manöövrite jaoks. Selleks tuleb seadmed eraldi lülitit kasutades käsitsi sisse ja välja lülitada ning need peavad jääma valgustatuks ka siis, kui tagasikäik välja võetakse. Kui sõiduki kiirus sõidusuunas ületab aga 10 km/h, peab seade automaatselt välja lülituma ning jääma väljalülitatuks hetkeni, kui need jälle tahtlikult sisse lülitatakse.

6.4.8.   Märguanne

Märgulamp vabatahtlik.

6.4.9.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.5.   Suunatulelatern

6.5.1.   Olemasolu (vt joonist allpool)

Kohustuslik. Suunatulelaternate tüübid jagunevad kategooriatesse (1, 1a, 1b, 2a, 2b, 5 ja 6), kusjuures sõidukile paigaldatakse need kindlas järjestuses (A ja B).

Järjestus A kehtib kõigi mootorsõidukite suhtes.

Järjestus B kehtib ainult haagiste suhtes.

6.5.2.   Arv

Vastavalt järjestusele.

6.5.3.   Järjestused (vt joonist allpool)

A:   kaks järgmise kategooria eesmist suunatulelaternat:

1 või 1a või 1b, kui kaugus selle laterna nullteljesuunalise nähtava pinna serva ja lähitulelaterna ja/või eesmise udutulelaterna, kui see on paigaldatud, nullteljesuunalise nähtava pinna serva vahel on vähemalt 40 mm;

1a või 1b, kui kaugus selle laterna nullteljesuunalise nähtava pinna serva ja lähitulelaterna ja/või eesmise udutulelaterna, kui see on paigaldatud, nullteljesuunalise nähtava pinna serva vahel on suurem kui 20 mm ja väiksem kui 40 mm;

1b, kui kaugus selle laterna nullteljesuunalise nähtava pinna serva ja lähitulelaterna ja/või eesmise udutulelaterna, kui see on paigaldatud, nullteljesuunalise nähtava pinna serva vahel on 20 mm või väiksem;

kaks tagumist suunatulelaternat (2a või 2b kategooria);

kaks vabatahtlikku laternat (2a või 2b kategooria) kõikidel M2-, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukitel.

Kaks 5. või 6. kategooria külgmist suunatulelaternat (miinimumnõuded):   5. kõikidel M1-kategooria sõidukitel; N1-, M2- ja M3-kategooria sõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 meetrit.   6. kõikidel N2- ja N3-kategooria sõidukitel; N1-, M2- ja M3-kategooria sõidukitel, mille pikkus ületab 6 meetrit.

5. kategooria külgmised suunatulelaternad võib kõikidel juhtudel asendada 6. kategooria külgmiste suunatulelaternatega.

Kui paigaldatud on laternad, milles on ühendatud eesmise suunatulelaterna (1, 1a ja 1b kategooria) ja külgmise suunatulelaterna (5. või 6. kategooria) funktsioonid, siis võib punktis 6.5.5 esitatud nähtavust käsitlevate nõuete täitmiseks paigaldada kaks täiendavat külgmist suunatulelaternat (5. või 6. kategooria).

B:   Kaks tagumist suunatulelaternat (2a või 2b kategooria).

Kõikidel O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukitel kaks mittekohustuslikku laternat (2a või 2b kategooria).

6.5.4.   Asend

6.5.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kaugeimal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. See nõue ei kehti vabatahtlike tagumiste laternate suhtes.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm.

Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.5.4.2.   Kõrgus maapinnast.

6.5.4.2.1.   Valgust kiirgava pinna kõrgus ei tohi 5. või 6. kategooria külgmiste suunatulelaternate puhul olla:

väiksem kui	:	350 mm M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul ning 500 mm kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul, mõõdetuna madalaimast punktist ja
suurem kui	:	1 500 mm, mõõdetuna kõrgeimast punktist.

6.5.4.2.2.   1, 1a, 1b, 2a ja 2b kategooria suunatulelaternate kõrgus, mõõdetuna punkti 5.8 kohaselt, ei tohi olla väiksem kui 350 mm ega suurem kui 1 500 mm.

6.5.4.2.3.   Kui sõiduki ehitus ei võimalda järgida kõnealuseid maksimumväärtusi, mis on mõõdetud vastavalt eespool esitatud nõuetele, ning kui lisalaternaid ei ole paigaldatud, võib neid 5. ja 6. kategooria külgmiste suunatulelaternate puhul tõsta 2 300 mm-ni ning 1, 1a, 1b, 2a ja 2b kategooria suunatulelaternate puhul 2 100 mm-ni.

6.5.4.2.4.   Kui sõidukile on paigaldatud vabatahtlikud laternad, peavad need asuma kõrgusel, mis vastab punkti 6.5.4.1 rakendatavatele nõuetele, sümmeetriliselt ja teineteisest vertikaalselt nii kaugel, kui kere kuju seda võimaldab, kuid vähemalt 600 mm kõrgusel kohustuslikest laternatest.

6.5.4.3.   Pikkus (vt joonist allpool).

Kaugus külgmise suunatulelaterna (5. ja 6. kategooria) valgust kiirgava pinna ja sõiduki kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi ületada 1 800 mm. M1- ja N1-kategooria ning kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul, kui sõiduki ehitus ei võimalda nähtavuse miinimumnurki järgida, võib aga kõnealune kaugus olla kuni 2 500 mm.

6.5.5.   Geomeetriline nähtavus

6.5.5.1.   Horisontaalnurgad: (vt joonist allpool).

Vertikaalnurgad: 1, 1a, 1b, 2a, 2b ja 5 kategooria suunatulelaternate puhul horisontaaltasandist 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni, kui laternate kõrgus maapinnast ei ületa 750 mm; 6. kategooria suunatulelaternate puhul horisontaaltasandist 30° ülespoole ja 5° allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasandi kohal võib vähendada 5°-ni, kui mittekohustuslikud laternad asuvad vähemalt 2 100 mm kõrgusel maapinnast.

Joonis (vt punkti 6.5)

6.5.5.2.   või M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul tootja äranägemisel: (10)

Eesmised ja tagumised suunatulelaternad ning küljeääretule laternad:

Horisontaalnurki vaata järgmiselt jooniselt:

Vertikaalnurgad: horisontaaltasandist 15° ülespoole ja allapoole. Horisontaaltasandist allpool asuvat vertikaalnurka võib vähendada 5°-ni, kui laternad asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

Selleks et laterna saaks lugeda nähtavaks, peab selle valgusavast olema takistusteta nähtav vähemalt 12,5 ruutsentimeetrit, välja arvatud 5. ja 6. kategooria külgmiste suunatulede puhul. Sinna hulka ei loeta ühegi mittehelendava helkuri valgust kiirgavat pinda.

6.5.6.   Reguleeritus

Vastavalt tootja paigaldusnõuetele, kui need on olemas.

6.5.7.   Elektriühendused

Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik sõiduki ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.

Vähem kui 6 m pikkustel M1- ja N1-kategooria sõidukitel, mille järjestus vastab punktile 6.5.5.2, peavad suunatulelaternatega sama sagedusega vilkuma ka merevaikkollased küljeääretule laternad, kui need on paigaldatud.

6.5.8.   Märguanne

Töökorras oleku märguanne on eesmiste ja tagumiste suunatulelaternate puhul kohustuslik. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad. Kui see on optiline, peab see olema vilkuv valgus, mis mõne eesmise või tagumise suunatulelaterna talitlushäire korral kas kustub, jääb vilkumata põlema või hakkab vilkuma erineva sagedusega. Kui see on ainult helisignaal, peab see olema selgelt kuuldav ning mõne eesmise või tagumise suunatulelaterna talitlushäire korral muutma oma sagedust.

Kui mootorsõiduk on varustatud haagisega, siis peab haagisel olema spetsiaalne optiline töökorras oleku märguanne haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märguanne ei võimalda näha sõiduki suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrget.

Haagiste vabatahtlike suunatulelaternate paari puhul ei ole töökorras oleku märguanne kohustuslik.

6.5.9.   Muud nõuded

Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis.

Valgussignaali lülitusseadise kasutamisel peab tuli süttima kuni ühe sekundi jooksul ning kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast selle esimest väljalülitamist. Kui mootorsõidukil on haagis, siis kasutatakse haagist vedava sõiduki suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate jaoks. Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

6.6.   Ohutuli

6.6.1.   Olemasolu

Kohustuslik.

Signaali edastab suunatulelaternate samaaegne töö vastavalt punkti 6.5 nõuetele.

6.6.2.   Arv

Vastavalt punktile 6.5.2.

6.6.3.   Järjestus

Vastavalt punktile 6.5.3.

6.6.4.   Asend

6.6.4.1.   Laius

Vastavalt punktile 6.5.4.1.

6.6.4.2.   Kõrgus

Vastavalt punktile 6.5.4.2.

6.6.4.3.   Pikkus

Vastavalt punktile 6.5.4.3.

6.6.5.   Geomeetriline nähtavus

Vastavalt punktile 6.5.5.

6.6.6.   Reguleeritus

Vastavalt punktile 6.5.6.

6.6.7.   Elektriühendused

Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldiseisva lülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma.

M1- ja N1-kategooria sõidukitel, mille pikkus on väiksem kui 6 m ja mille järjestus vastab punktile 6.5.5.2, peavad intervalliga, millega vilguvad suunatulelaternad, vilkuma ka merevaikkollased küljeääretule laternad, kui need on paigaldatud.

6.6.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märguanne on kohustuslik. Vilkuv ohutuli, mis võib töötada koos punktis 6.5.8 nimetatud märguandega (märguannetega).

6.6.9.   Muud nõuded

Vastavalt punktile 6.5.9. Kui mootorsõiduki varustuses on haagis, siis peab ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.

6.7.   Piduritulelaternad

6.7.1.   Olemasolu

S1- või S2-kategooria seadmed	:	kohustuslikud kõigi kategooriate sõidukite puhul.
S3-kategooria seadmed	:	kohustuslikud M1- ja N1-kategooria sõidukitel, välja arvatud šassiikabiini ja nende N1- kategooria sõidukite puhul, mille lastiruum on avatud;teiste kategooriate sõidukitel vabatahtlik.

6.7.2.   Arv

Kõigi kategooriate sõidukitel kaks S1- või S2-kategooria seadet ja üks S3- kategooria seade.

6.7.2.1.   Kui M2-, M3-, N2-, N3-, O2-, O3-, ja O4-kategooria sõidukitele ei ole paigaldatud S3-kategooria seadet, võib neile paigaldada kaks vabatahtlikku S1- või S2- kategooria seadet.

6.7.2.2.   Ainult juhul, kui sõiduki keskpikitasapind ei asu korpuse fikseeritud paneelil, vaid eraldab ühte või kahte sõiduki liikuvat osa (nt uksed) ning puudub piisav ruum ühtse S3-kategooria seadme paigaldamiseks keskpikitasapinnale kõnealuste liikuvate osade kohal, võib paigaldada kas:

a)	kaks S3-kategooria D tüüpi seadet või

b)	ühe S3-kategooria seadme keskmisest pikitasapinnast paremale või vasakule.

6.7.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.7.4.   Asend

6.7.4.1.   Laius:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul: S1- või S2-kategooria seadmete puhul ei tohi nullteljesuunalise nähtava pinna punkt, mis asub sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal, olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm;

Nullteljesuunaliste nähtavate pindade siseservade vahelise kauguse suhtes erinõuded puuduvad.

Kõikide kategooriate puhul: S1- või S2-kategooria seadmete puhul ei tohi nullteljesuunaliste nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus ületada 600 mm. Kui sõiduki kogulaius on väiksem kui 1 300 mm, võib kõnealust kaugust vähendada 400 mm-ni,

S3-kategooria seadmete puhul: nullkese peab asuma sõiduki keskmisel pikitasapinnal. Kui sõidukile paigaldatakse aga vastavalt punktile 6.7.2 kaks S3- kategooria seadet, peavad need asuma kummalgi pool keskpikitasapinda ja sellele nii lähedal kui võimalik.

Kui vastavalt punktile 6.7.2 on lubatud üks keskpikitasapinnast eemal asuv S3-kategooria latern, ei tohi keskpikitasapinna ja laterna nullkeskme vaheline kaugus ületada 150 mm.

6.7.4.2.   Kõrgus:

6.7.4.2.1.   S1- või S2-kategooria seadmete puhul: vähemalt 350 mm ja kuni 1 500 mm (kui kere kuju ei võimalda 1 500 mm ning paigaldatud ei ole vabatahtlikke laternaid, siis 2 100 mm) maapinnast.

Kui vabatahtlikud laternad on paigaldatud, peavad need asetsema kõrgusel, mis on kooskõlas laternate laiuse ja sümmeetriaga, ning kere kuju võimaldataval suurimal vertikaalsel kaugusel, kuid kohustuslikest laternatest vähemalt 600 mm kõrgusel.

6.7.4.2.2.   S3-kategooria seadmete puhul peab nähtava pinna alumise servaga kokkupuutuv horisontaaltasand:

a)	asuma klaasi või tagumise aknaklaasi nähtava pinna alumise serva horisontaalsest puutetasapinnast kuni 150 mm allpool või

b)	asuma vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast.

S3-kategooria seadme nähtava pinna alumise servaga kokkupuutuv horisontaaltasand peab aga asuma ülalpool S1- või S2-kategooria seadmete nähtavate pindade ülemise serva horisontaalset puutetasapinda.

6.7.4.3.   Pikkus:

S1- või S2-kategooria seadmete puhul	:	sõiduki taga.
S3-kategooria seadmete puhul	:	erinõuded puuduvad.

6.7.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk	:	S1- või S2-kategooria seadmete puhul: 45° sõiduki pikiteljest vasakule ja paremale; S3-kategooria seadmete puhul: 10° sõiduki pikiteljest paremale ja vasakule;
Vertikaalnurk	:	S1- või S2-kategooria seadmete puhul: horisontaalpinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib aga vähendada 5°-ni laternate puhul, mis on madalamal kui 750 mm. Vertikaalnurka horisontaaltasandist ülalpool võib vähendada 5°-ni vabatahtlike laternate puhul, mis asuvad vähemalt 2 100 mm kõrgusel maapinnast; S3-kategooria seadmete puhul: horisontaaltasandist 10° ülespoole ja 5° allapoole.

6.7.6.   Reguleeritus

Sõiduki taha.

6.7.7.   Elektriühendused

6.7.7.1.   Kõik piduritulelaternad peavad üheaegselt süttima, kui pidurdussüsteem annab eeskirjades nr 13 ja 13-H määratletud asjaomase signaali.

6.7.7.2.   Piduritulelaternad ei pea töötama, kui mootorit käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.

6.7.8.   Märguanne

Märguanne on vabatahtlik. Kui see on olemas, peab see olema töökorras olekut näitav mittevilkuv ohutuli, mis süttib piduritulelaternate talitlushäire puhul.

6.7.9.   Muud nõuded

6.7.9.1.   S3-kategooria seadet ei tohi vastastikku ühendada ühegi teise laternaga.

6.7.9.2.   S3-kategooria seadme võib paigaldada sõidukist väljapoole või selle sisse.

6.7.9.2.1.   Kui see paigaldatakse sõiduki sisse:

ei tohi kiirgav valgus põhjustada juhile otse ega tahavaatepeeglite ja/või muude sõiduki pindade kaudu (nt tagumine aken) ebamugavusi.

6.8.   Numbritulelatern

6.8.1.   Olemasolu

Kohustuslik.

6.8.2.   Arv

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.

6.8.3.   Järjestus

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.

6.8.4.   Asend

6.8.4.1.	:	Laius	:	selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.
6.8.4.2.	:	Kõrgus	:	selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.
6.8.4.3.	:	Pikkus	:	selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.

6.8.5.   Geomeetriline nähtavus

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.

6.8.6.   Reguleeritus

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.

6.8.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

6.8.8.   Märguanne

Märguanne on vabatahtlik. Kui see on olemas, peab selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märguanne.

6.8.9.   Muud nõuded

Kui numbritulelatern on kombineeritud tagumise ääretulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud piduritulelaternaga või tagumise udutulelaternaga, siis võib numbritulelaterna fotomeetrilisi omadusi piduritulelaterna või tagumise udutulelaterna töötamise ajal muuta.

6.9.   Eesmine ääretulelatern

6.9.1.   Olemasolu

Kohustuslik kõigil mootorsõidukitel.

Kohustuslik haagistel laiusega üle 1 600 mm.

Ei ole kohustuslik haagistel laiusega kuni 1 600 mm.

6.9.2.   Arv

Kaks.

6.9.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.9.4.   Asend

6.9.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm.

Haagise puhul ei tohi keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 150 mm.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul erinõuded puuduvad;

Kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul: vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.9.4.2.   Kõrgus: maapinnast vähemalt 350 mm või kuni 1 500 mm (2 100 mm O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul või teiste kategooriate sõidukite puhul, mille kere kuju ei võimalda 1 500 mm).

6.9.4.3.   Pikkus: erinõuded puuduvad.

6.9.4.4.   Kui eesmine ääretulelatern ja mõni muu latern on vastastikku ühendatud, siis peab asendit käsitlevatele nõuetele vastavuse kontrollimisel kasutama selle teise laterna nullteljesuunalist nähtavat pinda (punktid 6.9.4.1–6.9.4.3).

6.9.5.   Geomeetriline nähtavus

6.9.5.1.   Horisontaalnurk kahe ääretulelaterna puhul:

45° sissepoole ja 80° väljapoole.

Haagistel võib sissepoole suunatud nurka vähendada kuni 5°-ni.

Vertikaalnurk:

Horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

6.9.5.2.   M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul võib tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja äranägemisel ja ainult juhul, kui sõidukile on paigaldatud eesmine küljeääretule latern, kasutada punktis 6.9.5.1 ettenähtud nurkade asemel:

horisontaalnurka: 45° väljapoole kuni 45° sissepoole.

vertikaalnurka: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

Selleks, et laterna saaks lugeda nähtavaks, peab selle nähtav pind olema takistusteta nähtav vähemalt 12,5 ruutsentimeetrit. Sinna hulka ei loeta ühegi mittehelendava helkuri valgust kiirgavat pinda.

6.9.6.   Reguleeritus

Ettepoole.

6.9.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

6.9.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märguanne on kohustuslik. Kõnealune märguanne peab olema mittevilkuv ning selle olemasolu ei ole vajalik juhul, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.

6.9.9.   Muud nõuded

Kui eesmise ääretulelaterna sisse on paigaldatud üks infrapunakiirguse generaator (või mitu infrapunakiirguse generaatorit), võib selle (need) sisse lülitada vaid siis, kui samal sõiduki küljel asuv esilatern lülitatakse sisse ning sõiduk liigub sõidusuunas. Kui eesmisel ääretulelaternal või samal küljel asuval esilaternal ilmneb tõrge, peab infrapunakiirguse generaator automaatselt välja lülituma.

6.10.   Tagumine ääretulelatern

6.10.1.   Olemasolu

Kohustuslik.

6.10.2.   Arv

Kaks.

6.10.2.1.   Kui sõidukile ei ole paigaldatud ülemisi ääretulelaternaid võib kõikidele M2,- M3-, N2-, N3-, O2-, O3-, ja O4-kategooria sõidukitele paigaldada kaks vabatahtlikku ääretulelaternat.

6.10.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.10.4.   Asend

6.10.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. See tingimus ei kehti vabatahtlike tagalaternate suhtes.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul: erinõuded puuduvad;

kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul: vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.10.4.2.   Kõrgus: vähemalt 350 mm või kuni 1 500 mm (2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda 1 500 mm ja vabatahtlikke laternaid ei ole paigaldatud) maapinnast. Kui sõidukile on paigaldatud vabatahtlikud laternad peavad need asetsema kõrgusel, mis on kooskõlas punkti 6.10.4.1 rakendatavate nõuete, laternate sümmeetriaga, ning kere kuju võimaldataval suurimal vertikaalsel kaugusel, kuid kohustuslikest laternatest vähemalt 600 mm kõrgusel.

6.10.4.3.   Pikkus: sõiduki taga.

6.10.5.   Geomeetriline nähtavus

6.10.5.1.   Horisontaalnurk: 45° sissepoole ja 80° väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast ülalpool võib vähendada 5°-ni vabatahtlike laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähemalt 2 100 mm kõrgusel.

6.10.5.2.   M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul võib tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja äranägemisel ja ainult juhul, kui sõidukile on paigaldatud eesmine küljeääretule latern, kasutada punktis 6.10.5.1 ettenähtud nurkade asemel:

horisontaalnurka: 45° väljapoole kuni 45° sissepoole;

vertikaalnurka: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

Selleks et laterna saaks lugeda nähtavaks, peab selle valgusavast olema takistusteta nähtav vähemalt 12,5 ruutsentimeetrit. Sinna hulka ei loeta ühegi mittehelendava helkuri valgust kiirgavat pinda.

6.10.6.   Reguleeritus

Tahapoole.

6.10.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

6.10.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märguanne on kohustuslik. See peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternate märguandega.

6.10.9.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.11.   Tagumine udutulelatern

6.11.1.   Olemasolu

Kohustuslik.

6.11.2.   Arv

Üks või kaks.

6.11.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.11.4.   Asend

6.11.4.1.   Laius: ainult ühe tagumise udutulelaterna olemasolu korral peab see asuma sõiduki keskpikitasapinna suhtes sellel sõiduki küljel, mis on vastupidine sõiduki registreerimisriigis ettenähtud sõidusuunaga, nullkese võib asuda ka sõiduki keskpikitasapinnal.

6.11.4.2.   Kõrgus: vähemalt 250 mm ja mitte üle 1 000 mm maapinnast. N3G-kategooria (maastiku-) sõidukite puhul võib suurim kõrgus olla 1 200 mm.

6.11.4.3.   Pikkus: sõiduki taga.

6.11.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja ß abil punkti 2.13 kohaselt:

α	=	5° ülespoole ja 5° allapoole;
ß	=	25° paremale ja vasakule.

6.11.6.   Reguleeritus

Tahapoole.

6.11.7.   Elektriühendused

Need peavad olema sellised, et:

6.11.7.1.   tagumist udutulelaternat (tagumisi udutulelaternaid) saaks sisse lülitada ainult juhul, kui kaugtulelaternad, lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisse lülitatud;

6.11.7.2.   tagumist udutulelaternat (tagumisi udutulelaternaid) võib sisse lülitada mis tahes laternast sõltumata;

6.11.7.3.   täita tuleb üks kahest allpool esitatud tingimustest:

6.11.7.3.1.   tagumine udutulelatern võib (tagumised udutulelaternad võivad) jääda põlema kuni ääretulelaternate väljalülitamiseni ning jääma seejärel väljalülitatuks ajani, kui need uuesti tahtlikult sisse lülitatakse;

6.11.7.3.2.   kui tagumise udutulelaterna lüliti on asendis „sees”, sõltumata sellest, kas laternad (punktis 6.11.7.1) on süüdatud või mitte, peab süüte väljalülitamisele või süütevõtme eemaldamisele ja juhiukse avamisele järgnema lisaks kohustuslikule märguandele (punkt 6.11.8) hoiatus, mis peab seisnema vähemalt helisignaalis.

6.11.7.4.   Välja arvatud punktides 6.11.7.1 ja 6.11.7.3 ettenähtud juhtudel, ei tohi tagumise udutulelaterna (tagumiste udutulelaternate) tööd mõjutada ühegi teise laterna sisse- või väljalülitamine.

6.11.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märguanne on kohustuslik. Sõltumatu mittevilkuv hoiatustuli.

6.11.9.   Muud nõuded

Kõikidel juhtudel peab tagumise udutulelaterna ja iga pidurdustulelaterna vaheline kaugus olema suurem kui 100 mm.

6.12.   Seisutulelatern

6.12.1.   Olemasolu

Lubatud mootorsõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 m ning laius 2 m.

Kõigil teistel sõidukitel keelatud.

6.12.2.   Arv

Vastavalt järjestusele.

6.12.3.   Järjestus

Kas kaks laternat ees ja kaks taga või üks kummalgi küljel.

6.12.4.   Asend

6.12.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm.

Kahe laterna olemasolu korral peavad need asuma sõiduki külgedel.

6.12.4.2.   Kõrgus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul erinõuded puuduvad;

kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul vähemalt 350 mm või kuni 1 500 mm (2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda 1 500 mm).

6.12.4.3.   Pikkus: erinõuded puuduvad.

6.12.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 45° väljapoole, ettepoole ja tahapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

6.12.6.   Reguleeritus

Selline, et laternad vastaksid nõuetele, mis on esitatud nähtavusele eest ja tagant.

6.12.7.   Elektriühendused

Elektriühendused peavad võimaldama sõiduki samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist ühestki muust laternast sõltumata.

Seisutulelaternat (seisutulelaternaid) ja vajaduse korral punkti 6.12.9 kohaselt eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid peab saama kasutada ka siis, kui mootorit käivitav ja seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada. Seade, mis lülitab ajalise funktsioonina kõnealused laternad automaatselt välja, on keelatud.

6.12.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märguanne on vabatahtlik. Selle olemasolu korral ei tohi seda olla võimalik eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märguandega segi ajada.

6.12.9.   Muud nõuded

Kõnealuse laterna ülesandeid võib täita ka samal sõiduki küljel asuvate eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate üheaegne sisselülitamine.

6.13.   Ülemine ääretulelatern

6.13.1.   Olemasolu

Kohustuslik sõidukitel, mille laius ületab 2,10 m. Sõidukitel, mille laius on 1,80–2,10 m, vabatahtlik. Šassiikabiinidel ei ole ülemised ääretulelaternad taga kohustuslikud.

6.13.2.   Arv

Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat.

6.13.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.13.4.   Asend

6.13.4.1.   Laius:

Ees ja taga: sõiduki kaugeimale välisservale võimalikult lähedal. Kõnealune tingimus loetakse täidetuks, kui sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei ole sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm.

6.13.4.2.   Kõrgus:

Ees: mootorsõidukid – seadme nullteljesuunalise nähtava pinna ülemise ääre horisontaalne puutetasapind ei tohi olla madalamal kui esiklaasi läbipaistava piirkonna ülemise ääre horisontaalne puutetasapind.

Haagised ja poolhaagised – suurimale kõrgusele, mis on kooskõlas sõiduki laiuse, konstruktsiooni ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga.

Taga: suurimale kõrgusele, mis on kooskõlas sõiduki laiuse, kere ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga.

6.13.4.3.   Pikkuse kohta erinõuded puuduvad.

6.13.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 80° väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 5° ülespoole ja 20° allapoole.

6.13.6.   Reguleeritus

Selline, et laternad vastaksid nõuetele, mis on esitatud nähtavusele eest ja tagant.

6.13.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

6.13.8.   Märguanne

Märguanne on vabatahtlik. Selle olemasolu korral täidab selle ülesannet eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate puhul ettenähtud märguanne.

6.13.9.   Muud nõuded

Kui kõik muud tingimused on täidetud, võib tagant nähtava laterna ja eest nähtava laterna, mis asuvad sõiduki ühel ja samal küljel, kombineerida üheks seadmeks.

Ülemise ääretulelaterna asend vastava ääretulelaterna suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse kahe laterna nullteljesuunaliste nähtavate pindade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal on vähemalt 200 mm.

6.14.   Tagumine mittekolmnurkne helkur

6.14.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel kohustuslik.

Haagistel vabatahtlik eeldusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgussignaalseadmetega.

6.14.2.   Arv

Kaks ja nende talitlus peab vastama IA või IB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.14.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.14.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.14.4.   Asend

6.14.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul erinõuded puuduvad;

kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul: vähemalt 600 mm.

Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.14.4.2.   Kõrgus: maapinnast vähemalt 250 mm või kuni 900 mm (1 500 mm kui sõiduki kere kuju ei võimalda 900 mm).

6.14.4.3.   Pikkus: sõiduki taga.

6.14.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 30° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni helkurite puhul, mis asuvad maapinnast alla 750 mm kõrgusel.

6.14.6.   Reguleeritus

Tahapoole.

6.14.7.   Muud nõuded

Helkuri valgust kiirgaval pinnal võib olla ühiseid osi mis tahes muu tagalaterna nähtava pinnaga.

6.15.   Tagumine kolmnurkne helkur

6.15.1.   Olemasolu

Haagistel kohustuslik.

Mootorsõidukitel keelatud.

6.15.2.   Arv

Kaks ja nende talitlus peab vastama IIIA või IIIB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.15.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.15.3.   Järjestus

Kolmnurga tipp on suunatud ülespoole.

6.15.4.   Asend

6.15.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm.

Helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius on väiksem kui 1 300 mm.

6.15.4.2.   Kõrgus: maapinnast vähemalt 250 mm või kuni 900 mm (1 500 mm, kui sõiduki kere kuju mm ei võimalda 900).

6.15.4.3.   Pikkus: sõiduki taga.

6.15.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 30° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni helkurite puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

6.15.6.   Reguleeritus

Tahapoole.

6.15.7.   Muud nõuded

Helkuri valgust kiirgaval pinnal võib olla ühiseid osi mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.

6.16.   Eesmine mittekolmnurkne helkur

6.16.1.   Olemasolu

Haagistel kohustuslik.

Kohustuslik mootorsõidukitel, mille kõik peegelditega esilaternad on peitlaternad.

Teistel mootorsõidukitel vabatahtlik.

6.16.2.   Arv

Kaks ja nende talitlus peab vastama IA või IB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.16.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.16.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.16.4.   Asend

6.16.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast punktist kaugemal kui 400 mm.

Haagiste puhul ei tohi sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 150 mm.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul erinõuded puuduvad;

kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul: vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.16.4.2.   Kõrgus: maapinnast vähemalt 250 mm või kuni 900 mm (1 500 mm kui sõiduki kere kuju ei võimalda 900 mm).

6.16.4.3.   Pikkus: sõiduki ees.

6.16.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 30° sissepoole ja väljapoole. Haagiste puhul võib sissepoole suunatud nurka vähendada 10°-ni. Kui haagiste konstruktsiooni tõttu kohustuslikud helkurid kõnealuse nurga tingimust täita ei saa, tuleb paigaldada laiusepiiranguteta (punkt 6.16.4.1) täiendavad helkurid, mis koos kohustuslike helkuritega moodustaksid vajaliku nähtavusnurga.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni helkurite puhul, mis asuvad maapinnast alla 750 mm kõrgusel.

6.16.6.   Reguleeritus

Ettepoole.

6.16.7.   Muud nõuded

Helkuri valgust kiirgaval pinnal võib olla ühiseid osi mis tahes muu esilaterna nähtava pinnaga.

6.17.   Külgmine mittekolmnurkne helkur

6.17.1.   Olemasolu

Kohustuslik	:	kõigil mootorsõidukitel, mille pikkus ületab 6 m. Kõigil haagistel.
Ei ole kohustuslik	:	mootorsõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 m.

6.17.2.   Arv

Selline, mis vastaks pikisuunalise asetuse nõuetele. Kõnealuste seadete talitlus peab vastama IA või IB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.17.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.17.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.17.4.   Asend

6.17.4.1.   Laius: erinõuded puuduvad.

6.17.4.2.   Kõrgus: maapinnast vähemalt 250 mm või kuni 900 mm (1 500 mm, kui sõiduki kere kuju ei võimalda 900 mm).

6.17.4.3.   Pikkus: vähemalt üks külgmine helkur tuleb paigaldada sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise küljehelkuri kaugus sõiduki esiosast ei ületa kolme meetrit, haagiste puhul võetakse kauguse arvestamisel arvesse ka haakeseadme pikkust.

Kahe järjestikuse helkuri vaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. See ei kehti aga M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul.

Kui sõiduki ehituse tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita, võib kaugust suurendada 4 m-ni. Kaugus kõige tagumise küljehelkuri ja sõiduki tagaosa vahel ei tohi ületada 1 m. Mootorsõidukite puhul, mille pikkus ei ületa 6 m, piisab ühest helkurist sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul ja/või ühest tagumisel kolmandikul.

6.17.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 45° ettepoole ja tahapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni helkurite puhul, mis asuvad maapinnast alla 750 mm kõrgusel.

6.17.6.   Reguleeritus

Külje poole.

6.17.7.   Muud nõuded

Helkuri valgust kiirgaval pinnal võib olla ühiseid osi mis tahes muu küljelaterna nähtava pinnaga.

6.18.   Küljeääretule laternad

6.18.1.   Olemasolu

Kohustuslik: kõigil mootorsõidukitel, mille pikkus ületab 6 m, välja arvatud šassiikabiinide puhul; haagise pikkuse sisse arvatakse ka haakeseadme pikkus. SM1 tüüpi küljeääretule laternaid tuleb kasutada kõigi kategooriate sõidukitel; SM2 tüüpi küljeääretule laternaid võib aga kasutada M1-kategooria sõidukitel.

Lisaks sellele tuleb küljeääretule laternaid kasutada M1- ja N1-kategooria sõidukitel, mille pikkus on alla 6 m, kui need täiendavad punkti 6.9.5.2 kohaste eesmiste ääretulelaternate ja punkti 6.10.5.2 kohaste tagumiste ääretulelaternate piiratud geomeetrilist nähtavust.

Vabatahtlik:

Kõigil teistel sõidukitel.

Võib kasutada SM1- või SM2-tüüpi küljeääretule laternaid.

6.18.2.   Miinimumarv ühel küljel

Selline, mis vastaks pikisuunalise asetuse nõuetele.

6.18.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.18.4.   Asend

6.18.4.1.   Laius: erinõuded puuduvad.

6.18.4.2.   Kõrgus: maapinnast vähemalt 250 mm ja mitte rohkem kui 1 500 mm (2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda 1 500 mm).

6.18.4.3.   Pikkus: vähemalt üks küljeääretule latern tuleb paigaldada sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise küljeääretule laterna kaugus sõiduki esiosast ei ületa kolme meetrit; haagiste puhul võetakse kauguse arvestamisel arvesse ka haakeseadme pikkust. Kahe kõrvuti asetseva küljeääretule laterna vaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. Kui sõiduki ehitus seda nõuet täita ei võimalda, võib kõnealust kaugust suurendada 4 m-ni.

Kõige tagumise küljeääretule laterna ja sõiduki tagaosa vaheline kaugus ei tohi ületada 1 m.

Mootorsõidukite puhul, mille pikkus ei ületa 6 m, ja šassiikabiinide puhul piisab ühest küljeääretule laternast sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul ja/või tagumisel kolmandikul.

6.18.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 45° ettepoole ja tahapoole; sõidukite puhul, millele küljeääretule laterna paigaldamine on vabatahtlik, võib kõnealust väärtust aga vähendada 30°-ni.

Kui sõidukile on paigaldatud punkti 6.5.5.2 kohaste eesmiste ja tagumiste suunatulelaternate ja/või punktidele 6.9.5.2 ja 6.10.5.2 kohaste ääretulelaternate piiratud geomeetrilist nähtavust täiendavad küljeääretule laternad, on nurgad sõiduki esi- ja tagaosa poole 45° ja keskosa poole 30° (vt joonist punktis 6.5.5.2).

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni küljeääretule laternate puhul, mis asuvad maapinnast vähem kui 750 mm kõrgusel.

6.18.6.   Reguleeritus

Külje poole.

6.18.7.   Elektriühendused

M1- ja N1- kategooria sõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 m, võivad merevaikkollased küljeääretule laternad vilkuda eeldusel, et vilkumine toimub samal sõiduki küljel asuvate suunatulelaternatega sama intervalli ja sagedusega.

Kõigi teiste kategooria sõidukite puhul: erinõuded puuduvad.

6.18.8.   Märguanne

Märguanne on vabatahtlik. Selle olemasolu korral peab selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate puhul ettenähtud märguanne.

6.18.9.   Muud nõuded

Kui kõige tagumine küljeääretule latern on kombineeritud tagumise ääretulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud tagumise udutulelaternaga või piduritulelaternaga, võib küljeääretule laterna fotomeetrilisi karakteristikuid tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna põlemise ajal muuta.

Tagumised küljeääretule laternad peavad olema merevaikkollased, kui nad vilguvad koos tagumise suunatulelaternaga.

6.19.   Päevatulelatern (11)

6.19.1.   Olemasolu

Ei ole kohustuslik mootorsõidukitel. Haagistel keelatud.

6.19.2.   Arv

Kaks.

6.19.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.19.4.   Asend

6.19.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi sõiduki kaugeimast välisservast olla kaugemal kui 400 mm.

Nullteljesuunaliste nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm.

Kõnealust kaugust võib aga sõidukite puhul, mille kogulaius on väiksem kui 1 300 mm, vähendada 400 mm-ni.

6.19.4.2.   Kõrgus: maapinnast vähemalt 250 mm ja mitte üle 1 500 mm.

6.19.4.3.   Pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.

6.19.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalne: 20° väljapoole ja 20° sissepoole.

Vertikaalne: 10° ülespoole ja 10° allapoole.

6.19.6.   Reguleeritus

Ettepoole.

6.19.7.   Elektriühendused

Päevatulelaternate olemasolu korral peavad need automaatselt SISSE lülituma, kui mootorit käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis võimaldab mootoril töötada. Päevatulelaternate automaatset lülitit SEES peab olema võimalik sisse ja välja lülitada tööriistu kasutamata. Päevatulelatern peab automaatselt VÄLJA lülituma, kui esilaternad SISSE lülitatakse, välja arvatud siis, kui viimaseid kasutatakse lühikeste intervallidega hoiatustuledena.

6.19.8.   Märguanne

Sisselülitatuse märguanne on vabatahtlik.

6.19.9.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.20.   Nurgalatern

6.20.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel vabatahtlik.

6.20.2.   Arv

Kaks.

6.20.3.   Järjestus

Erinõuded puuduvad.

6.20.4.   Asend

6.20.4.1.   Laius: sõiduki keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm.

6.20.4.2.   Pikkus: eest mitte kaugemal kui 1 000 mm.

6.20.4.3.   Kõrgus:

vähim	:	vähemalt 250 mm maapinnast;
suurim	:	kuni 900 mm maapinnast.

Ükski nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi aga asuda kõrgemal, kui lähitulelaterna nullteljesuunalise nähtava pinna kõrgeim punkt.

6.20.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

α	=	10° üles- ja allapoole,
β	=	30° kuni 60° väljapoole.

6.20.6.   Reguleeritus

Selline, et laternad vastaksid geomeetrilise nähtavuse nõuetele.

6.20.7.   Elektriühendused

Nurgalaternad peavad olema ühendatud nii, et neid ei saaks sisse lülitada, lülitamata samal ajal SISSE kaug- või lähitulelaternaid.

Sõiduki ühel küljel asuv nurgalatern võib automaatselt SISSE lülituda vaid siis, kui sõiduki samal küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse SISSE ja/või kui roolipööramisnurka muudetakse otseliikumise asendist sõiduki sama külje suunas.

Nurgalatern peab automaatselt VÄLJA lülituma, kui suunatulelaternad VÄLJA lülitatakse ja/või roolipööramisnurk otseliikumise asendisse tagasi viiakse.

6.20.8.   Märguanne

Puudub.

6.20.9.   Muud nõuded

Nurgalaternaid ei tohi sisse lülitada, kui sõiduki kiirus ületab 40 km/h.

6.21.   Nähtavamaks tegemise märgistus

6.21.1.   Olemasolu

6.21.1.1.   Keelatud: M1- ja O1-kategooria sõidukitel.

6.21.1.2.   Kohustuslik:

6.21.1.2.1.

taga: gabariitide täielik märgistus järgmiste kategooriate sõidukitel, mille laius ületab 2 100 mm: a) N2-kategooria sõidukid, mille suurim mass ületab 7,5 tonni, ja N3-kategooria sõidukitel (välja arvatud šassiikabiinide ja mittekomplektsete sõidukite puhul ning poolhaagiste vedukite puhul); b) O3 ja O4

6.21.1.2.2.

küljel: 6.21.1.2.2.1. gabariitide osaline märgistus järgmiste kategooriate sõidukitel, mille pikkus ületab 6 000 mm (sealhulgas haagiste haakeseadmed): a) N2-kategooria sõidukid, mille suurim mass ületab 7,5 tonni, ja N3-kategooria sõidukitel (välja arvatud šassiikabiinide ja mittekomplektsete sõidukite puhul ning poolhaagiste vedukite puhul); b) O3 ja O4;

6.21.1.2.3.

Kui kuju, ehituse, konstruktsiooni või kasutamise eripära teeb kohustusliku gabariitide märgistuse paigaldamise võimatuks, võib paigaldada joonmärgistused.

6.21.1.3.   Vabatahtlik:

6.21.1.3.1.

kõigil teiste kategooriate sõidukitel, kui punktides 6.21.1.1 ja 6.21.1.2 ei ole teisiti ette nähtud, sealhulgas poolhaagiste vedukite kabiinidel ja šassiikabiinidel;

6.21.1.3.2.

kohustusliku joonmärgistuse asemel võib kasutada gabariitide osalist või täielikku märgistust ning gabariitide kohustusliku osalise märgistuse asemel võib kasutada gabariitide täielikku märgistust.

6.21.2.   Arv

Vastavalt olemasolule.

6.21.3.   Järjestus

Nähtavamaks tegemise märgistus peab olema võimalikult lähedal horisontaal- ja vertikaaltasapinnale ning olema kooskõlas sõiduki kuju, projekti, konstruktsiooni ja käitamist käsitlevate nõuetega.

6.21.4.   Asend

6.21.4.1.   Laius

6.21.4.1.1.   Nähtavamaks tegemise märgistus peab asuma sõiduki servale võimalikult lähedal.

6.21.4.1.2.   Nähtavamaks tegemise märgistuselementide kumulatiivne horisontaalne pikkus peab sõidukile paigaldatuna moodustama vähemalt 80 % sõiduki kogulaiusest, arvestamata üksikute elementide horisontaalset kattuvust.

6.21.4.1.3.   Kui aga tootja suudab tüübikinnituste eest vastutavale asutusele rahuldavalt tõestada, et punktis 6.21.4.1.2 nimetatud väärtust ei ole võimalik saavutada, võib kumulatiivset pikkust vähendada 60 %ni ning seda peab kajastama ka teatises ning katseprotokollis. (12)

6.21.4.2.   Pikkus

6.21.4.2.1.   Nähtavamaks tegemise märgistus peab asuma sõiduki otstele võimalikult lähedal ning ulatuma sõiduki (või poolhaagiste vedukite puhul kabiini) igast otsast kuni 600 mm kaugusele.

6.21.4.2.1.1.

mootorsõidukite puhul sõiduki kõigi otsteni või poolhaagiste vedukite puhul kabiini kõigi otsteni;

6.21.4.2.1.2.

haagiste puhul sõiduki kõigi otsteni (välja arvatud haakeseadmed).

6.21.4.2.2.   Nähtavamaks tegemise märgistuselementide kumulatiivne horisontaalne pikkus peab sõidukile paigaldatuna moodustama, arvestamata üksikute elementide horisontaalset kattuvust, vähemalt 80 % järgmistest suurustest:

6.21.4.2.2.1.

mootorsõidukite puhul sõiduki pikkusest (kabiini arvestamata) või poolhaagiste vedukite puhul kabiini olemasolu korral kabiini pikkusest;

6.21.4.2.2.2.

haagiste puhul sõiduki pikkusest (haakeseadmeid arvestamata).

6.21.4.2.3.   Kui aga tootja suudab tüübikinnituste eest vastutavale asutusele rahuldavalt tõestada, et punktis 6.21.4.2.2 nimetatud väärtust ei ole võimalik saavutada, võib kumulatiivset pikkust vähendada 60 %ni ning seda peab kajastama ka teatises ning katseprotokollis. (12)

6.21.4.3.   Kõrgus

6.21.4.3.1.   Joonmärgistuste ja gabariitide märgistuste madalam element (madalamad elemendid):

Nii madalal kui võimalik vahemikus:

vähim	:	vähemalt 250 mm maapinnast.
Suurim	:	kuni 1 500 mm maapinnast.

Kui tehniliste tingimuste tõttu ei ole suurimast väärtusest (1 500 mm) võimalik kinni pidada või need ei võimalda vajaduse korral punktide 6.21.4.1.2, 6.21.4.1.3, 6.21.4.2.2 ja 6.21.4.2.3 nõudeid või joonmärgistuse horisontaalset paigutust või gabariitmärgistuse madalamat elementi (madalamaid elemente) käsitlevaid nõudeid täita, võib paigaldamise suurim kõrgus olla 2 100 mm.

6.21.4.3.2.   Gabariitide märgistuse kõrgem element (kõrgemad elemendid):

Nii kõrgel kui võimalik, kuid sõiduki ülemisest punktist mitte kõrgemal kui 400 mm.

6.21.5.   Nähtavus

Nähtavamaks tegemise märgistust loetakse nähtavaks, kui mis tahes allpool nimetatud vaatlustasandilt vaadelduna on näha vähemalt 80 % märgistuse nähtavast pinnast:

6.21.5.1.   tagumise nähtavust tõstva märgistuse puhul (vt 11. lisa 1. joonist) asub vaatlustasapind sõiduki otsmisest punktist 25 m kaugusel, sõiduki pikiteljega risti ning:

6.21.5.1.1.

selle kõrguse moodustavad kaks horisontaaltasapinda, mis asuvad maapinnast vastavalt 1 m ja 3,0 m kõrgusel,

6.21.5.1.2.

selle laiuse moodustavad kaks vertikaalset tasapinda, mis moodustavad sõiduki keskmisest pikitasapinnast väljapoole 15° nurga ning läbivad sõiduki keskpikitasapinnaga paralleelsete ja sõiduki kogulaiust määratlevate vertikaaltasapindade lõikepunkte sõiduki pikiteljega risti asetseva tasapinnaga, mis määratleb sõiduki otspunkti,

6.21.5.2.   külgmise nähtavamaks tegemise märgistuse puhul (vt 11. lisa 2. joonist) asub vaatlustasapind sõiduki kaugeimast välisservast 25 m kaugusel, on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga ning:

6.21.5.2.1.

selle kõrguse moodustavad kaks horisontaaltasapinda, mis asuvad maapinnast vastavalt 1 m ja 3,0 m kõrgusel,

6.21.5.2.2.

selle laiuse moodustavad kaks vertikaalset tasapinda, mis moodustavad sõiduki pikiteljega risti asetsevalt tasapinnalt väljapoole 15° nurga ning läbivad sõiduki pikiteljega risti asetsevate ja sõiduki kogupikkust määratlevate vertikaaltasapindade lõikepunkte sõiduki külgservaga.

6.21.6.   Reguleeritus

6.21.6.1.   Küljele:

Võimalikult paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga ja kooskõlas sõiduki kuju, projekti, konstruktsiooni ja käitamist käsitlevate nõuetega.

6.21.6.2.   Taha:

Võimalikult paralleelne sõiduki risttasapinnaga ja kooskõlas sõiduki kuju, projekti, konstruktsiooni ja käitamist käsitlevate nõuetega.

6.21.7.   Muud nõuded

6.21.7.1.   Nähtavamaks tegemise märgistust loetakse pidevaks, kui kahe külgneva elemendi vaheline kaugus on nii väike kui võimalik ega ületa 50 % lühima sellega külgneva elemendi pikkusest.

6.21.7.2.   Gabariitide osalise märgistuse puhul peab kõiki ülemisi nurki tähistama kaks teineteisega 90° nurga moodustavat vähemalt 250 mm pikkust joont.

6.21.7.3.   Sõiduki taha paigaldatud nähtavamaks tegemise märgistuse ja kõigi kohustuslike piduritulelaternate vaheline kaugus peab olema suurem kui 200 mm.

6.21.7.4.   Kui sõidukile paigaldatakse eeskirja nr 70 01-seeria muudatustele vastavad tagumised märgistusplaadid, võib neid tootja äranägemisel lugeda nähtavuse nähtavamaks tegemise märgistuse pikkuse ja külgserva läheduse arvutamisel osaks tagumisest nähtavamaks tegemise märgistustest.

6.21.7.5.   Nähtavamaks tegemise märgistuse asukohad sõidukil peavad võimaldama paigaldada märgistusi, mille laius on vähemalt 60 mm.

7.   SÕIDUKITÜÜBI VÕI SELLELE PAIGALDATAVA VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1.   Kõigist sõidukitüübis või sellele paigaldatavates valgustus- ja valgussignaalseadmetes või punktis 3.2.2 nimetatud loetelus tehtavatest muudatustest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib asutus kas:

7.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele või

7.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

7.2.   Teade muudatusi käsitleva tüübikinnituse laiendamise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 ettenähtud korras.

7.3.   Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest teisi käesolevat eekirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

8.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

Toodangu vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja see peab vastama järgmistele nõuetele:

8.1.   Kõik käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukid peavad vastama tüübikinnituse saanud sõidukitüübile ja punktides 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

8.2.   Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.2.1.

tagama sõidukite tõhusa kvaliteedikontrolli korra olemasolu seoses punktides 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavuse kõigi külgedega;

8.2.2.

tagama selle, et iga sõidukitüübi suhtes teostatakse vähemalt käesoleva eeskirja 9. lisas ettenähtud kontroll või samaväärseid andmeid pakkuv väärtuste kontroll.

8.3.   Pädev asutus võib teha käesolevas eeskirjas ettenähtud mis tahes katseid. Kõnealuseid katseid tehakse juhuslikult valitud näidistel, kahjustamata sellega tootja tarnekohustusi.

8.4.   Pädeva asutuse eesmärk on teostada kontrolle korra aastas. Neid teostatakse aga pädeva asutuse äranägemisel ja sõltuvalt sellest, kuivõrd nad usaldavad toodangu nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli tagamiseks võetud meetmeid. Negatiivsete tulemuste korral tagab pädev asutus selle, et võimalikult kiiresti võetakse toodangu nõuetele vastavuse taastamiseks vajalikud meetmed.

9.   KARISTUS TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev sõiduk ei vasta tüübikinnituse saanud tüübile.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamisel teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

11.   TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.   Alates 03-seeria muudatuste ametliku jõustumise kuupäevast ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

12.2.   12 kuud pärast 03-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

12.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei saa keelduda käesoleva eeskirja varasema seeria muudatustele vastava tüübikinnituse laiendamisest.

12.4.   12 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised käesoleva eeskirja varasema seeria muudatuste nõuetele vastavatele sõidukitüüpidele tüübikinnituse andmist.

12.5.   Ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei saa keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja varasema 03-seeria muudatuste kohase tüübikinnituse.

12.6.   36 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja varasema seeria muudatuste kohase tüübikinnituse.

12.7.   36 kuud pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste nõuetele mittevastava sõiduki riiklikust või piirkondlikust registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust).

12.8.   60 kuud pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist kaotavad käesoleva eeskirja kohased tüübikinnitused kehtivuse, välja arvatud need, mis on antud käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste nõuetele vastavatele sõidukitüüpidele.

12.9.   Üleminekusätetest hoolimata ei ole kokkuleppeosalised, kelle jaoks käesoleva eeskirja kohaldamine jõustub pärast viimase seeria muudatuste jõustumist, kohustatud heaks kiitma käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

12.10.   Punktidest 12.7 või 12.8 hoolimata jäävad kehtima käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohased sõidukitüübi tüübikinnitused, mida 03-seeria muudatused ei mõjuta, ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kiidavad need jätkuvalt heaks.

12.11.   Kuni ÜRO sekretärile ei ole teisiti teavitatud, deklareerib Jaapan, et seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega kohustub Jaapan täitma ainult käesolevat eeskirja hõlmava kokkuleppe M1-ja N1-kategooria sõidukitega seotud kohustusi.

12.12.   Alates 02-seeria muudatuste 7. täienduse jõustumisest ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatuste 7. täiendusega.

12.13.   30 kuud pärast 02-seeria muudatuste 7. täienduse jõustumist annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ECE tüübikinnitusi vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 02-seeria muudatuste 7. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.14.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei saa keelduda käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste, sealhulgas 02-seeria muudatuste 6. täiendus, kohaste tüübikinnituste laienduste andmisest.

12.15.   Käesoleva eeskirja alusel enne punktis 12.14 nimetatud kuupäeva antud ECE tüübikinnitused, sealhulgas selliste tüübikinnituste laiendused, kehtivad tähtajatult.

---

(1)  Selgitusi vaata 10. lisast.

(2)  Tagumise numbrimärgi valgustusseadme ja suunatulede (5. ja 6. kategooria) puhul, kui valgusava puudub, asendada „valgust kiirgava pinnaga”.

(3)  Tagumise numbrimärgi valgustusseadme ja suunatulede (5. ja 6. kategooria) puhul, kui valgusava puudub, asendada „valgust kiirgava pinnaga”.

(4)  Selle funktsiooni täitmiseks võivad riiklikud nõuded võimaldada muude seadmete kasutamist.

(5)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades oma vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia ja 53 –Tai. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab antud numbrid kokkuleppeosalistele.

(6)  Tuntakse ka valge või värvitu helkurina.

(7)  Käesolevas eekirjas ei välistata, et seda kohaldavad kokkuleppeosalised võivad lubada nähtavust suurendavate tagumiste valgete märgistuste kasutamist oma territooriumil.

(8)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(9)  Asjaomaste eeskirjade kokkuleppeosalised võivad siiski keelata mehaaniliste puhastusseadmete kasutamise, kui sõidukile on paigaldatud tähekombinatsiooniga PL märgistatud plastist hajutiklaasidega esilaternad.

(10)  Nähtavuse surnud nurga maksimaalseks suuruseks külgmise suunatulelaterna taga on 5°. d ≤ 2,50 m.

(11)  Kõnealuse seadme paigaldamine võib riiklike eeskirjade alusel olla keelatud.

(12)  Kõnelust sätet ei kohaldata enne 5 aasta möödumist alates käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumisest.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

30.5.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/68

---

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 51 – Ühtsed sätted vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite tunnustamise kohta mürataseme alusel

Lisa 50: Eeskiri nr 51

1. redaktsioon

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatuste 5. täiendus – jõustumise kuupäev: 18. juuni 2007

SISUKORD

MÄÄRUS

1.	Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.

Märgistus

5.	Tüübikinnitus

6.

Nõuded

7.	Sõiduki tüübikinnituse muutmine ja pikendamine

8.	Toodangu vastavus tüübikinnitusele

9.	Karistused toodangu mittevastavuse korral

10.	Tootmise lõpetamine

11.	Üleminekusätted

12.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning ametiasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa

Teatis sõidukitüübi mürasummutussüsteemile tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 51

2 lisa

Tüübikinnitusmärgi paigutus

3 lisa

Mootorsõidukite müra mõõtmise meetodid ja vahendid (Mõõtmismeetod A)

4 lisa

Sõidukite klassifikatsioon

5 lisa

Kiulisi materjale sisaldavad heitgaasisüsteemid

6 lisa

Suruõhumüra

7 lisa

Nõuetele vastavuse kontrollimine

8 lisa

Katsekoha tehnilised andmed

9 lisa

Sõiduki katseandmed vastavalt mõõtmismeetodile B

10 lisa

Mootorsõidukite müra mõõtmise meetodid ja vahendid (Mõõtmismeetod B)

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M- ja N-kategooria (1) sõidukite suhtes seoses müratasemega.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Sõiduki tüübikinnitus” – sõidukitüübi kinnitus mürataseme alusel;

2.2.   „Sõidukitüüp” – mootorsõidukikategooria, mille sõidukid ei erine üskteisest selliste oluliste tunnuste poolest, nagu:

2.2.1.

kere kuju või materjalid (eelkõige mootoriruum ja selle helipidavus);

2.2.2.

sõiduki pikkus ja laius;

2.2.3.

mootoritüüp (ottomootor või diiselmootor, kahe- või neljataktiline mootor, väntmehhanismiga kolbmootor või rootormootor), silindrite arv ja maht, karburaatorite või sissepritsesüsteemide arv ja tüüp, klappide paigutus, maksimaalne netovõimsus ja sellele vastav(ad) pöörlemiskiirus(ed) või elektrimootori tüüp;

2.2.4.

jõuülekandesüsteem, käikude arv ja ülekandearvud;

2.2.5.

mürasummutussüsteem, nagu on määratletud punktides 2.3 ja 2.4.

2.2.6.

Olenemata punktide 2.2.2 ja 2.2.4 sätetest, võib sama mootoritüübi ja/või erineva jõuülekandearvuga muid kui M1- ja N1-kategooria (1) sõidukeid käsitada sama tüüpi sõidukitena.

Kui eespool nimetatud erinevused tingivad erineva katsemeetodi, tuleb neid erinevusi siiski käsitleda tüübimuutusena.

2.3.   „Mürasummutussüsteem” – osade täielik komplekt, mis on vajalik mootorsõiduki ja selle väljalaskesüsteemi müra piiramiseks;

2.4.   „Eri tüüpi mürasummutussüsteemid” – mürasummutussüsteemid, mis erinevad järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.4.1.

punktis 4.1 nimetatud osadel on erinevad kaubanimed või -märgid;

2.4.2.

osade koostismaterjali omadused on erinevad või osadel on erinev kuju või suurus; plakeerimisprotsessi muudatusi (galvaniseerimine, alumiiniumikihiga katmine jms) ei käsitata tüübierinevusena;

2.4.3.

vähemalt ühe osa tööpõhimõte on erinev;

2.4.4.

osad on erinevalt kokku pandud;

2.4.5.

sisse- ja/või väljalaskesüsteemi summutite arv on erinev.

2.5.   „Mürasummutussüsteemi osa” – üks mürasummutussüsteemi koostisse kuuluvatest komponentidest.

Need osad on: väljalasketorustik, paisupaak(paagid), tegelik(ud) summuti(d).

2.5.1.   Õhufiltrit peetakse osaks ainult siis, kui seda on vaja ettenähtud mürataseme piirangutest kinnipidamiseks.

2.5.2.   Kollektoreid ei peeta mürasummutussüsteemi osaks.

2.6.   „Maksimaalne mass” – tehniliselt lubatud maksimaalne mass, mis on sõidukitootja poolt ette nähtud (see mass võib olla suurem kui siseriiklike haldusasutuste lubatav maksimaalne mass).

2.7.   „Mootori (nimi)võimsus” – kilovattides väljendatud ja vastavalt eeskirjale nr 85 EMK (ÜRO Euroopa Majanduskomisjon) meetodi järgi mõõdetav mootorivõimsus.

2.8.   „Töökorras sõiduki mass (mro)” – koormata sõiduki mass koos kerega, pukseeriva sõiduki puhul koos haakeseadisega, või kabiiniga šassii mass, kui tootja ei paigalda keret ja/või haakeseadet, kaasa arvatud jahutusvedelik, õlid, 90 % kütusest, 100 % muudest vedelikest, välja arvatud kasutatud vesi, tööriistad, tagavararatas, juht (75 kg) ning busside korral meeskonnaliikme istme olemasolul meeskonnaliikme mass (75 kg).

2.9.   „Mootori nominaalne pöörlemiskiirus S” – deklareeritud mootorikiirus min– 1 (pööret minutis – rpm), mille juures mootor saavutab maksimaalse netovõimsuse vastavalt eeskirjale nr 85.

Kui maksimaalne netovõimsus saavutatakse mitmel erineval mootorikiirusel, kasutatakse suurimat mootorikiirust.

2.10.   „Massivõimsuse indeks” – numbriline kogus (vt 10. lisa punkt 3.1.2.1.1), kus kiirenduse arvutamiseks ei kasutata dimensiooni.

2.11.   „Võrdluspunkt” – punkt, mis määratletakse järgmiselt:

2.11.1.

M1-, N1-kategooria: — eesmootoriga sõidukitel: sõiduki esiosa; — keskmootoriga sõidukitel: sõiduki keskosa; — tagamootoriga sõidukitel: sõiduki tagaosa.

2.11.2.

M2-, M3-, N2-, N3-kategooria: mootori serv, mis on kõige lähemal sõiduki esiosale.

2.12.   „Mootor” – ilma lahtikäivate lisatarvikuteta jõuallikas.

2.13.   „Sihtkiirendus” – kiirendus linnaliikluses, osalise gaasi vajutamisega; see saadakse statistikauuringutest.

2.14.   „Võrdluskiirendus” – nõutav kiirendus kiirenduskatse ajal katserajal.

2.15.   „Ülekandearvu kaalutegur k” – dimensioonita numbriline kogus, mida kasutatakse kahe ülekandearvu – kiirenduskatsel ja püsikiiruskatsel saadud – ühendamiseks.

2.16.   „Osaline võimsustegur kp” – dimensioonita numbriline kogus, mida kasutatakse sõidukite kiirenduskatse ja püsikiiruskatse tulemuste kaalutud kombinatsiooni jaoks.

2.17.   „Eelkiirendus” – stabiilse kiirenduse saavutamiseks võrdlusjoonte AA′ ja BB′ vahel paigutatakse kiirenduskontrollseade enne võrdlusjoont AA′.

2.18.   „Blokeeritud ülekandearvud” – selline ülekandekontroll, kus ülekanne ei saa katse ajal muutuda.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Tüübikinnitustaotluse seoses sõiduki müratasemega esitab sõidukitootja või tema volitatud esindaja.

3.2.   Taotlusele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris koos järgmise teabega:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus vastavalt eespool punktis 2.2 nimetatud punktidele. Tuleb kirja panna mootori- ja sõidukitüübi kindlaksmääramist võimaldavad numbrid ja/või tähised;

3.2.2.

mürasummutussüsteemi nõuetekohaselt kirjeldatud koostisosade loetelu;

3.2.3.

kogu mürasummutussüsteemi joonis koos viitega selle asukohale sõidukis;

3.2.4.

iga osa detailne joonis (et seda osa oleks lihtne ära tunda ja leida) ja kasutatud materjalide kirjeldus.

3.3.   Punkti 2.2.6 puhul valib tüübikatsetusi teostav tehniline teenistus sõidukitootjaga kooskõlastatult välja ühe kõnealust tüüpi esindava sõiduki, mille mass on töökorras olekus väikseim ja mille pikkus on lühim ning mis vastab 3. lisas punktis 3.1.2.3.2.3 sätestatud nõuetele.

3.4.   Lisaks sellel esitab sõidukitootja tüübikatsetusi teostava tehnilise teenistuse nõudel mürasummutussüsteemi näidise ja mootori, mille silindrimaht ja maksimaalne nimivõimsus on vähemalt sama suured kui sellele sõidukile paigaldatud mootoril, millele tüübikinnitust taotletakse.

3.5.   Enne tüübikinnituse andmist peab pädev asutus veenduma, et toodangu nõuetelevastavuse kontrollimiseks vajalik eeltöö on tehtud.

4.   MÄRGISTUS

4.1.   Mürasummutussüsteemi osadele, välja arvatud kinnitusvahenditele ja torudele, peab olema kantud:

4.1.1.

mürasummutussüsteemi ja selle osade tootja ärinimi või kaubamärk; ja

4.1.2.

tootja antud kaubanduslik kirjeldus;

4.2.   Märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu ka siis, kui süsteem on sõidukile paigaldatud.

4.3.   Kui osale on antud tüübikinnitus mitme asenduseks kasutatava summutussüsteemi osana, võib osal olla mitu tüübikinnitusnumbrit.

5.   TÜÜBIKINNITUS

5.1.   Tüübikinnitus antakse ainult juhul, kui

a)	sõiduki katsetamisel vastab sõidukitüüp allpool esitatud punktide 6 ja 7 nõuetele 3. lisas esitatud mõõtmismeetodit kasutades, ja

b)

kõnealuse sõidukitüübi vastavalt 10. lisas esitatud mõõtmismeetodile B saadud katsesõidutulemused lisatakse 9. lisas esitatud katseprotokolli ning edastatakse Euroopa Komisjonile ja lepinguosalistele, kes on andmete vastu huvi tundnud, maksimaalselt kahe aasta jooksul alates 1. juulist 2007. See ei hõlma vastavalt eeskirjale nr 51 olemasolevate tüübikinnituste pikendamiseks tehtavaid katsetusi. Ühtlasi ei peeta käesoleva järelevalvemenetluse raames sõidukit uut tüüpi sõidukiks, kui sõiduk on erinev ainult punktis 2.2.1 ja 2.2.2 nimetatud omaduste poolest.

5.2.   Igale kinnituse saanud tüübile antakse kinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 02, mis vastavad 02-seeria muudatustele, mis jõustusid 18. aprillil 1995) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei või anda sama numbrit teist tüüpi mürasummutussüsteemiga varustatud samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

5.3.   Käesoleva eeskirja kohane teade sõiduki tüübikinnituse andmise, pikendamise, kinnituse andmisest keeldumise, kinnituse tühistamise või tootmise lõpliku lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi näidist.

5.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas (mis on tüübikinnituse vormil näidatud) kinnitada rahvusvaheline tüübikinnituse märk, millel on:

5.4.1.

ring, mille keskel on täht „E” koos tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumbriga; (2)

5.4.2.

punktis 5.4.1 nimetatud ringi kõrval paremal pool käesoleva eeskirja number, mille järel on täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber.

5.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile, ei pea käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud riigis punktis 5.4.1. kirjeldatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse sellest sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi eeskirjade numbrid ja sümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse andnud.

5.6.   Tüübikinnituse märk peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

5.7.   Tüübikinnituse märk tuleb panna sõiduki tootja poolt kinnitatud sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

5.8.   Käesoleva eeskirja 2. lisas on näiteid tüübikinnituse märkide kujundamise kohta.

6.   NÕUDED

6.1.   Üldised nõuded

6.1.1.   Sõiduk, selle mootor ja mürasummutussüsteem peavad olema projekteeritud, ehitatud ja monteeritud nii, et sõiduk vastaks tavapärasel kasutamisel, olenemata võimalikust vibratsioonist, käesoleva eeskirja nõuetele.

6.1.2.   Mürasummutussüsteem peab olema projekteeritud, ehitatud ja monteeritud nii, et see oleks sõltuvalt sõiduki kasutusest piisavalt korrosioonikindel.

6.2.   Mürataseme suhtes kehtivad nõuded

6.2.1.   Mõõtmismeetodid

6.2.1.1.   Tüübikinnituseks esitatud sõidukitüübi mürataset mõõdetakse kahel käesoleva eeskirja 3. lisas kirjeldatud meetodil – sõiduki liikudes ja seistes; (3) elektrimootoriga sõidukil mõõdetakse mürataset ainult sõiduki liikudes.

Sõidukite puhul, mille lubatud täismass on suurem kui 2 800 kg, tuleb vastavalt 6. lisas esitatud nõuetele mõõta täiendavalt ka seisva sõiduki suruõhumüra, kui vastav piduriseade kuulub sõiduki koosseisu.

6.2.1.2.   Mõlemad punkti 6.2.1.1 kohaselt mõõdetud väärtused tuleb kanda katseprotokolli ja vormile, mille näidis on käesoleva eeskirja 1. lisas.

Punkti 6.2.1.1 kohaselt mõõdetud väärtused tuleb kanda katseprotokolli ja tunnistusele, mille näidis on 1. lisas.

6.2.2.   Mürataseme piirväärtused

6.2.1.2.   Arvestades alljärgneva punkti 6.2.2.2 nõudeid, ei või käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 3.1 kirjeldatud meetodil mõõdetud sõidukitüüpide müratase ületada järgmisi piirväärtusi:

Sõidukikategooria		Piirväärtused väljendatuna detsibellides A-skaalal (dB(A))
6.2.2.1.1.	Sõidukid, mis on ette nähtud reisijateveoks ning millel on koos juhiistmega kuni üheksa istekohta	74
6.2.2.1.2.	Sõidukid, mis on ette nähtud reisijateveoks ning millel on koos juhiistmega üle üheksa istekoha ja mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni
6.2.2.1.2.1.	mille mootori võimsus on alla 150 kW (EMK)	78
6.2.2.1.2.2.	mille mootori võimsus on vähemalt 150 kW (EMK)	80
6.2.2.1.3.	Sõidukid, mis on ette nähtud reisijateveoks ja millel on koos juhiistmega üle üheksa istekoha; kaubaveoks ette nähtud sõidukid
6.2.2.1.3.1.	mille lubatud täismass on kuni 2 tonni	76
6.2.2.1.3.2.	mille lubatud täismass on üle 2 tonni, kuid mitte üle 3,5 tonni	77
6.2.2.1.4.	Sõidukid, mis on ette nähtud kaubaveoks ja mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni
6.2.2.1.4.1.	mille mootori võimsus on alla 75 kW (EMK)	77
6.2.2.1.4.2.	mille mootori võimsus on vähemalt 75 kW (EMK) , kuid alla 150 kW (EMK)	78
6.2.2.1.4.3.	mille mootori võimsus on vähemalt 150 kW (EMK)	80

6.2.2.2.   Piirväärtusi tõstetakse siiski:

6.2.2.2.1.   punktides 6.2.2.1.1 ja 6.2.2.1.3 nimetatud sõidukitel, mis on varustatud survesüütemootoriga (diiselmootor) ja otsesissepritsega sisepõlemismootoriga, 1 dB(A) võrra;

6.2.2.2.2.   maastikusõidul kasutamiseks mõeldud sõidukitüüpidel, (4) mille lubatud täismass ületab 2 tonni:

6.2.2.2.2.1.

1 dB(A) võrra, kui need on varustatud mootoriga, mille võimsus on alla 150 kW (EMK);

6.2.2.2.2.2.

2 dB(A) võrra, kui need on varustatud mootoriga, mille võimsus on 150 kW (EMK) või suurem.

6.2.2.2.3.   punktis 6.2.2.1.1 nimetatud sõidukite puhul, mis on varustatud enam kui nelja edasikäiguga käigukastiga ja mille mootori maksimumvõimsus on suurem kui 140 kW (EMK) ning mille lubatud maksimumvõimsuse/täismassi suhe ületab 75 kW/t – 1 dB(A) võrra, kui sõiduki tagaosa ületab kolmandal käigul joone BB′ suuremal kiirusel kui 61 km/h.

6.3.   Nõuded kiulisi materjale sisaldavate heitgaasisüsteemide kohta

6.3.1.   Rakendatakse 5. lisas sätestatud nõudeid.

7.   SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA PIKENDAMINE

7.1.   Kõigist muudatustest sõidukitüübi osas tuleb teavitada tüübikinnituse andnud ametiasutust. See ametiasutus võib seejärel:

7.1.1.

otsustada, et tehtud muudatused ei oma märkimisväärset kahjulikku mõju ning et sõiduk vastab igal juhul nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsetamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katseprotokolli.

7.2.   Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest tuleb koos muudatustega ning punktis 5.3 kirjeldatud korras teavitada käesolevat eeskirja kohaldavaid lepinguosalisi.

7.3.   Pädev ametiasutus, kes pikendab tüübikinnituse kehtivust, peab andma sellisele pikendamisele seerianumbri ja teavitama sellest teisi 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kes kohaldavad käesolevat eeskirja, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

8.   TOODANGU VASTAVUS

8.1.   Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukid peavad olema valmistatud nii, et tüübikinnituse andmisel oleks täidetud punktis 6 esitatud nõuded.

8.2.   Punktis 8.1 nõutud tingimuste täitmise tõendamiseks viiakse läbi asjakohane toodangu kontroll.

8.3.   Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.3.1.   tagama tõhusad toodangu kvaliteedikontrolli meetmed;

8.3.2.   omama juurdepääsu seadmetele, mis võimaldavad kontrollida vastavust iga tüübikinnituse puhul;

8.3.3.   tagama katsetulemuste andmete registreerimise ning sellega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel ametiasutusega;

8.3.4.   analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida ja tagada toote omaduste stabiilsust, võttes siiski arvesse tööstustoodangu puhul esinevaid väiksemaid kõrvalekaldumisi;

8.3.5.   tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 7. lisas ettenähtud katsed;

8.3.6.   tagama, et kui katse käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus selle katse tingimustele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toote vastavus tüübikinnitusele.

8.4.   Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib tootmisüksustes kasutatavaid tüübikinnitusele vastavuse kontrollimise meetodeid igal ajal kontrollida.

8.4.1.   Iga väliskontrolli puhul tuleb kontrollivale ametnikule esitada katsetulemused ja andmed toodangu kohta.

8.4.2.   Kontrollija võib pisteliselt valida tootemudeleid katsetamiseks tootja laboris. Minimaalse mudelite arvu võib kindlaks määrata tootja enda kontrollitulemuste alusel.

8.4.3.   Kui kvaliteeditase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 8.4.2 alusel tehtud katsete paikapidavust, valib kontrollija konkreetsed mudelid, mis saadetakse tüübikinnituskatseid teinud tehnilisele teenistusele.

8.4.4.   Pädev asutus võib korraldada mis tahes käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid.

8.4.5.   Pädeva asutuse kontrollkäigud toimuvad tavapäraselt kord kahe aasta jooksul. Kui kontrollkäigul saadakse negatiivseid tulemusi, peab pädev asutus tagama, et toodangu nõuetelevastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

9.   KARISTUSED TOOTE KINNITATUD TÜÜBILE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõudeid ei täideta.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas toodud näidisele vastavat teatise vormi.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

10.1.   Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest kohe kinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab see ametiasutus sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas toodud näidisele vastavalt teatise vormi.

11.   ÜLEMINEKUSÄTTED

11.1.   Alates 02-seeria paranduste jõustumise ametlikust kuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda välja andmast Euroopa Majanduskomisjoni (EMK) tüübikinnitust, mis vastab käesolevale 02-seeria parandustega muudetud eeskirjale.

11.2.   Alates 1. oktoobrist 1995 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised EMK tüübikinnitusi ainult siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab käesolevale 02-seeria parandustega muudetud eeskirja nõuetele.

11.3.   Alates 1. oktoobrist 1996 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda esmasest riiklikust sõiduki arvelevõtmisest (esmasest käikulaskmisest), kui see ei vasta käesolevale 02-seeria parandustega muudetud eeskirja nõuetele.

12.   TÜÜBIKINNITUSKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING AMETIASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

1958. aasta kokkuleppe osalised, kes kohaldavad käesolevat eeskirja, peavad edastama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile nende asutuste ja tehniliste teenistuste nimed ja aadressid, kes vastutavad tüübikinnituskatsete eest ja annavad tüübikinnitusi ning kellele tuleb saata teistes riikides tüübikinnituste saamist, pikendamist, keeldumist või tüübikinnituste tühistamist tõendavad vormid.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni 7. lisas (R.E.3) (TRANS/WP.29/78/ 1. redaktsioon/2. muudatus, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

(2)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Holland, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 –Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35-36 (vaba), 37 – Türgi, 38-39 (vaba), 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (kinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma EMK sümboleid), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina ja 47 – Lõuna-Aafrika. Teistele riikidele antakse järgmised numbrid sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab asjaomased numbrid kokkuleppe osalistele.

(3)  Seisval sõidukil tehakse katse, et saada võrdlusväärtus seda meetodit kasutavate ametiasutuste jaoks kasutusel olevate sõidukite kontrollimiseks.

(4)  Vastavalt sõidukite konstruktsiooni käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis esitatud mõistetele (R.E.3) (TRANS/WP.29/78/1. redaktsioon/2. muudatus, 7. lisa/2. redaktsioon).

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---