a) sisekeskkonda,

b) kontrollitegevusi,

c) sisemist teavitamist ja teabevahetust,

d) sisejärelevalvet ja -aruandlust.

a) ülesannete üldine jaotus vastutava asutuse üksuste vahel;

b) vajaduse korral vastutava asutuse seos volitatud asutustega, delegeeritavad ülesanded ning nende delegeeritavate ülesannete järelevalveks ettenähtud peamised menetlused ning

c) toetusesaajate esitatud rahaliste nõuete läbivaatamise ning kulude kinnitamise ja kajastamise peamiste menetluste kokkuvõte.

a) konsulteerib partneritega vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõikele 1;

b) tagab määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõikes 4 osutatud järelevalvekomitee nõuetekohase töö;

c) esitab komisjonile taotluse riikliku programmi ja selle muudetud versioonide kohta vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artiklile 14, kasutades andmevahetussüsteemi SFC2014;

d) määrab kindlaks ja kehtestab toetuskõlblikkuse eeskirjad ja projektikulud kõigile tegevustele, tagades võrdse kohtlemise põhimõtte ning vältides huvide konflikti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

e) korraldab pakkumismenetlusi ja projektikonkursse ning järgnevat riikliku programmi raames rahastatavate projektide valimist ja toetuste määramist ning levitab nendekohast teavet kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 2 punktis a osutatud erimääruste reguleerimisala ja eesmärkidega ning käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud kriteeriumidega;

f) tagab väljakujunenud süsteemid, et koguda andmeid, mis on vajalikud selleks, et teavitada komisjoni üldistest ja programmipõhistest näitajatest, ja muid andmeid programmi ja projektide elluviimise kohta;

g) võtab komisjonilt vastu makseid ja teeb makseid toetusesaajatele;

h) tagab järjepidevuse ja täiendavuse erimääruste ning muude asjaomaste siseriiklike ja liidu õigusaktide alusel toimuva kaasrahastamise vahel;

i) vastutab projektide järelevalve eest ja kontrollib, kas projektide kohta deklareeritud kulud on tegelikkuses kantud ning vastavad liidu ja siseriiklikele eeskirjadele;

j) tagab riikliku programmi iga projekti puhul raamatupidamisdokumentide salvestamiseks ja säilitamiseks vajaliku arvutisüsteemi ning finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks vajalike rakendamisandmete kogumise;

k) tagab, ilma et see piiraks siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist, et toetusesaajad ja muud riikliku programmi alusel rahastatavate projektide elluviimisse kaasatud asutused kasutavad kõigi projektiga seotud tehingute puhul eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode;

l) tagab, et määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 56 ja artikli 57 lõikes 1 osutatud riikliku programmi hindamised tehakse ettenähtud tähtaegade jooksul;

m) tagab, et sõltumatud hindajad saavad määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 56 ja artikli 57 lõikes 1 osutatud hindamise tegemiseks ja hindamisaruande koostamiseks kogu vajaliku teabe riikliku programmi juhtimise kohta;

n) kehtestab korra, millega tagatakse, et kõigil kulude, otsuste ja kontrollitegevustega seotud dokumentidel on nõuetekohane kontrolljälg ning et neid säilitatakse kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 27 lõike 5 alusel vastu võetud komisjoni rakendusmäärustega;

o) tagab, et auditeerimisasutus saab määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 29 osutatud auditite tegemiseks ja auditiarvamuse koostamiseks kogu vajaliku teabe rakendatud juhtimis- ja kontrollimenetluste ning erimääruste alusel rahastatud kulude kohta;

p) koostab määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aruanded ja määruse (EL) nr 514/2014 artikli 57 lõikes 1 osutatud hindamisaruanded ning esitab need komisjonile SFC2014 abil;

q) koostab maksetaotluse määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 kohaselt ning esitab selle komisjonile SFC2014 abil;

r) täidab teabe ja avalikustamisega seotud ülesandeid ning levitab programmi tulemusi määruse (EL) nr 514/2014 artikli 53 kohaselt;

s) teeb halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle määruse (EL) nr 514/2014 artikli 27 kohaselt;

t) teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides ning

u) reageerib auditeerimisasutuse audititulemustele, rakendades vastavaid meetmeid või, juhul kui audititulemustega ei saa nõustuda, esitades üksikasjaliku põhjenduse.

a) asjaomane erimäärus;

b) volitatud asutusele usaldatud ülesanne/ülesanded, sealhulgas vajaduse korral projektid, mille puhul volitatud asutus võib tegutseda artiklis 8 osutatud täidesaatva asutusena;

c) volitatud asutuse kohustus kontrollida toetusesaajate vastavust liidu ja siseriiklikele eeskirjadele;

d) volitatud asutuse kohustus kehtestada ja säilitada tema kohustuste täitmiseks kohandatud organisatsiooniline struktuur ning juhtimis- ja kontrollisüsteem;

e) teave ja tõendavad dokumendid, mida volitatud asutus on kohustatud esitama vastutavale asutusele ning nende esitamise tähtajad ning

f) järelevalvemehhanism, mida vastutav asutus kohaldab volitatud asutuse suhtes.

a) vastutav asutus ja auditeerimisasutus ei tohi olla sama asutuse osad, välja arvatud juhul, kui auditeerimisasutus annab aru mõnele välisele asutusele ja kui auditi sõltumatus on tagatud, ning

b) vastutava asutuse artiklis 4 määratud ülesannete täitmine ei tohi saada kahju.

a) eesmärgid;

b) valiku- ja hindamiskriteeriumid;

c) liidu- ja vajaduse korral riigipoolse rahastamise kord, kaasa arvatud vajaduse korral võimalus kehtestada suurem kaasrahastamise määr kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 16 lõikega 5;

d) taotluste esitamise kord ja tähtaeg;

e) kulude toetuskõlblikkuse eeskirjad;

f) projekti kestus ning

g) finants- ja muu teave, mida tuleb säilitada ja edastada.

a) toetuslepingute sõlmimine toetusesaajatega;

b) toetuslepingute ja nende mis tahes muudatuste järelevalve halduslike vahenditega, nagu kirjavahetus või kirjalikud aruanded.

a) liidu toetuse maksimaalne summa;

b) liidu toetuse ülemmäär vastavalt asjaomasele erimäärusele;

c) projekti üksikasjalik kirjeldus ja ajakava;

d) vajaduse korral peamised ülesanded, mille täitmiseks toetusesaaja kavatseb sõlmida allhankelepingu kolmandate isikutega, ja nendega kaasnevad kulud;

e) projekti kokkulepitud esialgne eelarve ja rahastamiskava, sealhulgas kulud ja tulud, vastavalt toetuskõlblikkuse eeskirjale;

f) liidu toetussumma suuruse arvutamine projekti lõppedes;

g) lepingu ajakava ja rakendussätted, sealhulgas aruandluskohustuse, lepingu muutmise ja lepingu lõpetamise sätted;

h) projekti tegevuseesmärgid, sealhulgas arvudes väljendatud eesmärgid ja aruannetesse kaasatavad näitajad;

i) säte, millega nõutakse toetusesaajalt õigeaegset andmete kogumist erimääruses sätestatud ühiste näitajate ja võimalike programmipõhiste näitajate kohta ning nende andmete esitamist vähemalt kord aastas;

j) toetuskõlblike kulude mõiste, sealhulgas vajaduse korral ühikuhindade astmiku, ühekordsete maksete ja kindlamääraliste maksete määramise metoodika kirjeldus;

k) raamatupidamisnõuded ja toetuse maksmise tingimused;

l) kontrolljäljega seotud tingimused;

m) andmekaitse sätted ning

n) avalikustamist reguleerivad sätted.

a) ametlik haldusotsus projektide kaasrahastamise kohta ning

b) haldusotsuse ja selle mis tahes muudatuste järelevalve halduslike vahenditega, nagu kirjavahetus või kirjalikud aruanded.

a) liidu toetuse maksimaalne summa;

b) liidu toetuse ülemmäär vastavalt asjaomasele erimäärusele;

c) projekti üksikasjalik kirjeldus ja ajakava;

d) vajaduse korral peamised ülesanded, mille täitmiseks toetusesaaja kavatseb sõlmida allhankelepingu kolmandate isikutega, ja nendega kaasnevad kulud;

e) projekti kokkulepitud esialgne eelarve ja rahastamiskava, sealhulgas kulud ja tulud, vastavalt toetuskõlblikkuse eeskirjale;

f) liidu toetussumma suuruse arvutamine projekti lõppedes;

g) projekti tegevuseesmärgid, sealhulgas arvudes väljendatud eesmärgid ja kasutatavad näitajad;

h) säte, millega nõutakse vastutavalt asutuselt andmete kogumist erimääruses sätestatud ühiste näitajate ja võimalike programmipõhiste näitajate kohta ning nende andmete esitamist vähemalt kord aastas;

i) toetuskõlblike kulude mõiste, sealhulgas vajaduse korral ühikuhindade astmiku, ühekordsete maksete ja kindlamääraliste maksete määramise metoodika kirjeldus;

j) raamatupidamisnõuded ja toetuse maksmise tingimused;

k) kontrolljäljega seotud tingimused;

l) andmekaitse sätted ning

m) avalikustamist reguleerivad sätted.

— tehakse kontrolljälje moodustavate tõendavate dokumentide alusel ja nende käigus kontrollitakse raamatupidamisaruannete projektides esitatud finantsandmete seaduslikkust ja korrektsust;

— hõlmavad vajaduse korral toetusesaajate poolt kantud kulude kohapealset kontrolli, sealhulgas mutatis mutandis tehnilise abi ja tegevustoetuse raames tehtud maksete kohapealset kontrolli;

— hõlmavad vajaduse korral sellistele nõuetele vastavuse kontrolli, mis on kehtestatud isikute suhtes, kes on ümber paigutatud vastavalt nõukogu otsustele (EL) nr 2015/1523 ja 2015/1601, ümber asustatud vastavalt määruse (EL) nr 516/2014 artiklile 17, üle viidud vastavalt määruse (EL) nr 516/2014 artiklile 18 ja seaduslikult vastu võetud vastavalt nõukogu otsusele (EL) nr 2015/1601, ning mille puhul on saadud ühekordne makse;

— kontrollivad toetusesaajatele tehtud ja vastutava asutuse raamatupidamises kajastatud maksete täpsust ja terviklikkust ning kontrolljälje kooskõlastavat võrdlemist kõigil tasanditel.

a) kontrollima, kas aastabilansimakse maksetaotluses kajastatud finantsandmete kogusumma vastab vastutava asutuse raamatupidamissüsteemis kajastatud summale, ning kui on erinevusi, siis kas nende vastavusse viimiseks vajalike summade kohta on dokumenteeritud piisavad selgitused;

b) kontrollima, kas eelarveaasta jooksul tühistatud ja tagasi nõutud summad, eelarveaasta lõpu seisuga tagasinõudmisele kuuluvad summad ning summad, mida ei ole võimalik tagasi nõuda, vastavad vastutava asutuse raamatupidamissüsteemis kajastatud summadele ning põhinevad vastutava asutuse dokumenteeritud otsustel;

c) veenduma, et vastutav asutus on teinud haldus-, finants- ja tegevuslikud kohapealsed kontrollid vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artiklile 27 ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2015/840.

a) hindama kõnealuste nõrkuste finantsmõju kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2015/378;

b) esitama vastutavale asutusele nõuetekohaseid soovitusi parandus- ja ennetusmeetmete võtmiseks;

c) jälgima punktis b osutatud meetmete rakendamist vastutava asutuse poolt ning hindama, kas tegevuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise taastamiseks on rakendatud.

(1) Organisatsiooniline struktuur, mis võimaldab vastutaval asutusel täita artiklis 4 sätestatud ülesandeid.

(2) Organisatsioonilist struktuuri kirjeldab organisatsiooni skeem, millel on näidatud ülesannete ja kohustuste selge jaotus.

(1) Piisavad inimressursid artiklis 4 kirjeldatud ülesannete täitmiseks.

(2) Ülesannete lahusus, nii et iga töötaja täidab riikliku programmi arvele kantavate kulude kinnitamisel, väljamaksmisel või arvestamisel ainult üht funktsiooni ning tema tööd kontrollib seejuures teine töötaja.

(3) Iga töötaja ülesannete kirjalik määratlus, sealhulgas tema finantsvolituste piirid.

(4) Töötajate piisav koolitus.

(5) Huvide konflikti vältimise kord, kaasa arvatud juhul, kui vastutaval või strateegilisel ametikohal olev töötaja, kes tegeleb nõuete kontrollimise, heakskiitmise, väljamaksmise ja arvestamisega, täidab väljaspool vastutavat asutust ka muid ülesandeid.

(1) Projektide valimist ja toetuste määramist käsitlev kord artikli 9 kohaselt.

(2) Toetuslepingute sisu ja sõlmimist ning haldusotsuseid käsitlev kord artiklite 10 ja 11 kohaselt.

(1) Kord vastutava asutuse juhtkonna teavitamiseks tehtud kontrollide tulemustest asjakohasel tasandil, korrapäraselt ja õigel ajal, et vaadata kontrollistrateegia ja sisekontrolli menetlused süsteemsete puuduste avastamise korral või vastavalt vajadusele läbi.

(2) Valimi koostamise meetod, mida kasutatakse, kui haldus- või kohapealsed kontrollid ei ole ammendavad, vaid hõlmavad ainult valimit, ning vasturääkivusi ja eeskirjade eiramist käsitleva aruandluse kord.

(3) Juhul kui rahaliste nõuete kontrollidega seotud dokumente (paberkandjal või elektrooniliselt) säilitab mõni muu asutus, siis kõnealuse asutuse ja vastutava asutuse koostatud menetlused, millega tagatakse, et vastutaval asutusel on juurdepääs nimetatud dokumentidele.

(1) Toetuslepingute, haldusotsuste ja lepingute rakendamise järelevalve tagamise kord vastavalt lepingutingimustele.

(2) Toetusesaaja esitatud rahaliste nõuete vastuvõtmise, registreerimise ja töötlemise kord, mis sisaldab eelkõige kasutatavate dokumentide kirjeldust ning tehtud töö kontrollimise korda.

(3) Kontrollnimekiri igalt kinnitamise, kaasa arvatud tehtud tööde kontrolli eest vastutavalt töötajalt nõutud kontrollide kohta.

(4) Kord maksekorralduse andmiseks, sealhulgas liidu ja siseriiklikele eekirjadele vastavuse kontrollimiseks ning määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 27 nõutud kontrollide tegemiseks, et ennetada ja avastada pettusi ja eeskirjade eiramist eeskätt olemasolevat riski arvesse võttes.

(1) Kord, millega tagatakse, et maksed tehakse ainult toetusesaajate pangakontole ning et makseid ei tehta sularahas.

(2) Kord, millega tagatakse, et kõik ülekandmata maksed kantakse tagasi riikliku programmi eelarvesse.

(1) Kord, millega tagatakse, et ettemaksed toetusesaajatele näidatakse raamatupidamisdokumentides eraldi.

(2) Kord, millega tagatakse, et ettemaksed tasaarvestatakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul ning tähtaegselt tasaarvestamata ettemaksed selgitatakse välja.

(1) Kord, millega tagatakse, et punktides A–D nimetatud kriteeriume kohaldatakse vajalike muudatustega selliste summade suhtes, mis vastutav asutus peab sisse nõudma kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 21 punktiga h.

(2) Kord, millega tagatakse nõuetekohased järelmeetmed väljastatud sissenõudekorraldustele ja vajadusel viivisele.

(3) Kord, millega tagatakse, et kui sissenõudmine ei ole võimalik, selgitatakse välja põhjus, et hinnata, kas liikmesriik peaks summa liidule hüvitama.

(4) Süsteem kõigi saadaolevate summade väljaselgitamiseks ja kõigi selliste võlgnevuste kandmiseks võlgnike registrisse enne nende kättesaamist.

(5) Kord, millega tagatakse, et võlgnike register vaadatakse korrapäraselt läbi, et tagada selle usaldusväärsus ja täielikkus.

(1) Eeskirjade eiramise määratlused liidu nõuete kohaselt.

(2) Mehhanismid, millega tagatakse eeskirjade eiramise õigeaegne avastamine ja viivitamatu parandusmeetme võtmine.

(3) Proportsionaalsete pettusevastaste meetmete kehtestamise kord.

(4) Kord, millega tagatakse komisjoni teavitamine eeskirjade eiramise juhtumitest ning vajadusel parandusmeetmetest aastaaruannetes.

(1) Kord, millega tagatakse, et:

(a) kõik muudatused liidu õigusaktides registreeritakse;

(b) juhendeid, andmebaase ja kontrollnimekirju ajakohastatakse õigeaegselt nende muudatuste kajastamiseks ning

(c) kõiki huvitatud isikuid, näiteks volitatud asutust, teavitatakse nendest muudatustest õigeaegselt.

(2) Kord, millega tagatakse, et kõigil toetusesaajatel on vajalik teave oma ülesannete täitmiseks ja toimingute rakendamiseks.

(3) Kord, millega tagatakse tagantjärele taotlejate piisav teavitamine valimisprotsessi tulemustest.

(1) Kasutatava(te) infosüsteemi(de) turve peab vastama kõige värskematele rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele.

(2) Kord, millega tagatakse, et tehnilised ja finantsmeetmed on riskidega proportsionaalsed.

(1) Dokumenteeritud menetlused ja vastavad kontrollnimekirjad, mis on vaja täita selleks, et:

(a) toetada määruse (EL) nr 514/2014 artikli 12 lõikes 4 osutatud järelevalvekomitee tööd ja tagada talle tema ülesannete täitmiseks vajalik teave, eriti riiklike programmide eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme käsitlevad andmed, finantsandmed ning näitajaid ja vahe-eesmärke käsitlevad andmed;

(b) koostada iga-aastaseid ja lõplikke rakendusaruandeid ja esitada need komisjonile;

(c) koostada dokumendid, mis moodustavad määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 44 osutatud iga-aastase lõppmaksetaotluse;

(d) tagada, et kõrgema juhtkonna käsutuses oleksid kõik vajalikud aruanded ja teave oma vastutusalas olevate programmide rakendamise tulemuslikuks järelevalveks ning

(e) tagada, et kõrgema juhtkonna käsutuses oleksid sõltumatute hindamiste või auditeerimiste aruanded oma süsteemide toimimise kohta.

(2) Dokumenteeritud aruandlus- ja järelevalvemenetlused selle kohta, kas vastutav asutus on delegeerinud ülesannete täitmise mõnele teisele asutusele.

(1) Juhul kui tegevust viib vastutava asutuse vastutusel läbi muu asutus (välja arvatud volitatud asutus), siis kord, millega tagatakse, et on kehtestatud järelevalvemehhanismid usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks.

(2) Juhul kui kontrollitegevust tellitakse väljastpoolt, siis kord, millega tagatakse, et on kehtestatud järelevalvemehhanismid ühtse kontrollimetoodika ja järjekindla töö tagamiseks.

(3) Juhul kui vastutav asutus delegeerib tegevusi, siis kord, millega tagatakse vastavus käesoleva määruse artikli 5 lõikele 4.

1.1. Auditeerimisasutuse ja aruande koostamises osalenud muude asutuste andmed.

1.2. Baasperiood (st eelarveaasta) ( 5 ).

2.1. Üksikasjalik teave pädevate asutuste kohustustega (sealhulgas vajaduse korral ülesannete delegeerimine) seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide mis tahes oluliste muudatuste kohta, selliste muudatuste jõustumise kuupäev ja nende muudatuste mõju auditeerimisele.

2.2. Auditeerimisasutuse tehtud auditi alusel kinnitus selle kohta, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid jätkuvalt vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artiklis 2 ja I lisas määratletud määramiskriteeriumidele.

2.3. Teave, mis käsitleb määravale asutusele teabe esitamist selle kohta, kas vastutav asutus vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 2 lõikes 2 ja I lisas sätestatud määramiskriteeriumidele.

3.1. Üksikasjalik teave auditistrateegias tehtud muudatuste kohta ja nende muudatuste põhjendus, eelkõige üksikasjalik teave kuluauditite tegemisel kasutatud valimi koostamise meetodi muudatuste kohta (vt allpool punkt 5).

4.1. Nende asutuste üksikasjalikud andmed, kes tegid süsteemiauditi, et kontrollida, kas fondi juhtimis- ja kontrollisüsteem on toiminud nõuetekohaselt (nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõikega 2).

4.2. Iga-aastasele kontrolliaruandele lisatud tabeli 10.1 „Süsteemiauditite tulemused” puhul süsteemiauditi käigus põhinõuete kohta tehtud peamiste tulemuste ja järelduste kirjeldus.

4.3. Märge selle kohta, kas tuvastatud probleeme peetakse süsteemseks, ebakorrektsete finantsandmete kvantifitseerimine ja kohaldatavad parandusmeetmed selliste süsteemsete vigade kõrvaldamiseks, sealhulgas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 46 ja rakendusmääruse (EL) 378/2015 kohaselt tehtud mis tahes finantskorrektsioonid.

4.4. Teave varasematel aastatel tehtud süsteemiauditite auditisoovituste alusel võetud järelmeetmete kohta.

5.1. Nende asutuste üksikasjalikud andmed, kes tegid kuluauditi (nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõigetega 3 ja 4).

5.2. Kohaldatud valimi koostamise meetodi kirjeldus, esitades teabe kasutatud valimi parameetrite ( 6 ) ning valimi valimisel ( 7 ) kasutatud alusarvutuste ja kutsealase otsustuse kohta, samuti teabe koguveamäära arvutuse (sealhulgas vajaduse korral stratifitseerimine) ja selle kohta, kas meetod on kooskõlas auditistrateegiaga. Stratifitseerimise korral tuleb kirjeldada kihtide parameetreid.

5.3. Kuluauditite põhitulemuste analüüs, milles esitatakse auditeeritud valimiühikute arv, auditeeritud finantsandmete vastav summa ja liik, tuvastatud vigade laad ( 8 ) ja liik ( 9 ) ning auditeerimisasutuse väljapakutud parandusmeetmed (sealhulgas meetmed sarnaste vigade vältimiseks tulevikus, tuvastatud üksikute mittevastavuste finantskorrektsioonid ja kohaldatavad ekstrapoleeritud või kindla määraga finantskorrektsioonid) ( 10 ). Stratifitseerimise korral tuleb selles punktis ja kokkuvõtlikult iga-aastasele kontrolliaruandele lisatud tabelis 10.2 „Kuluauditite tulemused” esitada täiendav teave kihtide kaupa.

5.4. Kui auditivalim sisaldab vahe- ja/või lõppmakseid, millega kliiritakse varasemate eelarveaastate raamatupidamisaruannetes kajastatud ettemakseid, esitatakse kuluauditi ulatusse kuuluvate ettemaksete summa, aga ka seoses nende ettemaksega tuvastatud vead ja kohaldatavad finantskorrektsioonid iga-aastasele kontrolliaruandele lisatud tabelis 10.3 „Lisakulude auditite tulemused”.

5.5. Selgitused selle kohta, kuidas on arvutatud tabelis 10.2 esitatud veamäärad, ja vajaduse korral teave tabelis 10.3 esitatud lisakulude auditite kohta.

5.6. Teave selle kohta, kas kuluauditite käigus tuvastatud mittevastavusi peetakse olemuselt süsteemseks, mistõttu võivad need kujutada riski ka muudele maksetele, sealhulgas nende mõju suurus andmekogumile ja mis tahes seotud finantskorrektsioonidele.

5.7. Teave selle kohta, kuidas vastutav asutus rakendab parandusmeetmeid, sealhulgas finantskorrektsioone, mille on välja pakkunud auditeerimisasutus kuluauditi tulemusel enne lõpliku raamatupidamisaruande esitamist komisjonile. Mis tahes võimalikud erinevused auditeerimisasutuse väljapakutud korrektsioonide ja vastutava asutuse rakendatud korrektsioonide vahel tuleb avalikustada.

5.8. Teave varasemate aastate kuluauditite tulemuste alusel võetud järelmeetmete kohta, eelkõige seoses süsteemsete puudustega.

6.1. Nende asutuste üksikasjalikud andmed, kes tegid raamatupidamisaruannete auditi (nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõikega 5).

6.2. Selliste auditeerimispõhimõtete kirjeldus, mida kasutatakse selliste finantsandmete kontrollimiseks, mis on esitatud raamatupidamisaruannetes, mis on lisatud vastutava asutuse poolt komisjonile esitatud aastabilansimakse maksetaotlusele, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 14 lõikes 5. See peaks hõlmama viidet süsteemiaudititega (üksikasjalikult kirjeldatud eespool punktis 4) ja kuluaudititega (üksikasjalikult kirjeldatud punktis 5) raames tehtud auditeerimisele, mis on asjakohane raamatupidamisaruannetega seotud vajaliku kindlustunde saavutamiseks.

6.3. Raamatupidamisaruannete auditi põhjal tehtud järeldused seoses õige ja õiglase ülevaatega vastutava asutuse poolt komisjonile esitatud aastabilansimakse maksetaotlusele lisatud raamatupidamisaruannetes kajastatud finantsandmetest ning selliste auditite tulemusel raamatupidamisaruannetes kajastatud finantskorrektsioonid.

6.4. Märge selle kohta, kas tuvastatud mittevastavusi peetakse olemuselt süsteemseks, ja teave võetud parandusmeetmete kohta.

7.1. Auditeerimisasutuse ja vastavalt asjaoludele kõikide komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 artikli 13 kohaselt auditeid tegevate muude auditiüksuste tegevuse koordineerimise kirjeldus.

7.2. Auditeerimisasutuse poolt selliste auditiüksuste tehtud auditi suhtes kohaldatava järelevalve- ja kvaliteedikontrollimenetluse kirjeldus.

8.1. Vajaduse korral teave auditeerimisasutuse tehtud auditite käigus teatatud pettuste ja avastatud pettusekahtluste kohta (sh muude liikmesriigi või ELi asutuste teatatud juhud, mis on seotud auditeerimisasutuse tehtud tegevusaudititega) ning võetud meetmed.

8.2. Vajaduse korral hilisemad sündmused, mis toimusid pärast eelarveaasta raamatupidamisaruande projekti esitamist auditeerimisasutusele ja enne iga-aastase kontrolliaruande edastamist komisjonile ning mis võivad olla olulised auditeerimisasutuse esitatud arvamuse seisukohast. Eelkõige tuleks avalikustada mis tahes erinevused vastutava asutuse poolt raamatupidamisaruannete projektis (st andmekogum, mille alusel auditivalim koostati) ( 11 ) kajastatud finantsandmete ja komisjonile esitatud lõpliku raamatupidamisaruande vahel ning selgitada neid.

9.1. Märge juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimisega seoses saavutatud üldise kindlustaseme kohta ( 12 ) ja selgitus, kuidas selline tase süsteemiauditite, kuluauditite ja raamatupidamisaruannete auditite tulemusi kombineerides saavutati. Vajaduse korral võtab auditeerimisasutus arvesse ka teiste riiklike või ELi auditeerimisorganite tehtud selliste auditite tulemusi, mis võivad mõjutada eelarveaasta kohta esitatud finantsandmeid.

9.2. Vastutava asutuse poolt rakendatud mis tahes leevendus- ja parandusmeetmete (nt finantskorrektsioonid) hindamine ja märge selle kohta, kas nii süsteemi kui ka rahalisest vaatenurgast on vaja täiendavaid parandusmeetmeid.

10.1. Süsteemiauditite tulemused (allpool esitatud vormis)

10.2. Kuluauditite tulemused (allpool esitatud vormis)

10.3. Lisakulude auditite tulemused (kui on kohaldatav)

10.1. Süsteemiauditite tulemused

10.2. Kuluauditite tulemused

10.3. Lisakulude auditite tulemused (8)

(1) Kui finantsandmed (st auditikogum) on jagatud erinevatesse kihtidesse (nt ettemaksed, vahemaksed või lõppmaksed, muu), esitatakse teave kihtide kaupa, kui see on kohaldatav. Iga kihi teave esitatakse eraldi real ning kihi parameetreid tuleb kirjeldada iga-aastase kontrolliaruande punktis 5.

(2) Veerg B osutab auditeeritavale andmekogumile (st raamatupidamisaruande projekt), mis kajastab kõiki vastutava asutuse poolt jooksval eelarveaastal tehtud makseid ja mille alusel koostati valim.

(3) Kui jooksva eelarveaasta alusel koostatud auditivalim hõlmab vahe- ja/või lõppmakseid, millega kliiritakse varasemate eelarveaastate raamatupidamisaruannetes kajastatud ettemakseid, kuuluvad kõnealused ettemaksed kuluauditi ulatusse valimise kuuluvate vahe- ja/või lõppmakse puhul.

(4) Auditeerimisasutus esitab teabe valimis tuvastatud vigade kohta (summana ja protsendina valimist) enne, kui vastutav asutus kohaldab auditeerimisasutuse tehtud auditi tulemusel mis tahes finantskorrektsioone.

(5)  Andmekogumi koguveamäär on auditeerimisasutuse hinnang eelarveaasta raamatupidamisaruande projekti koguveamäära kohta. Koguveamäär arvutatakse enne seda, kui vastutav asutus teeb finantskorrektsioonid.

(6) Veerus I kajastatakse finantskorrektsioonid, mida vastutav asutus on rakendanud üksnes auditeeritava andmekogumi puhul, st jooksva eelarveaasta raamatupidamisaruande projekt, mille alusel koostati valim.

(7) Veerus J tuleks kajastada jääkveamäära raamatupidamisarvestuses pärast vastutava asutuse poolt üksnes jooksva eelarveaasta puhul rakendatud finantskorrektsioone.

(8) Auditeerimisasutus peab tabelis 10.3 kajastama selliste mis tahes auditite tulemused, mis tehti muude ühikute kohta kui tabelis 10.2 kajastatud valimisummad. Kui auditeerimisasutus peab vajalikuks teha täiendavaid auditeid (nt riskipõhised auditid, negatiivsete või nullmaksete auditid), kajastatakse ka selliste täiendavate auditite tulemused tabelis 10.3.