Resolutsioon teemal „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus Euroopa Komisjoni 2020. aasta tööprogrammi ja edaspidi“

(2020/C 47/01)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 30.‒31. oktoobri 2019. aasta istungjärgul (30. oktoobri istungil) vastu järgmise resolutsiooni. Poolt hääletas 170, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 9.

1.   Sissejuhatus

1.1.

Üldjoontes tuleks uue seadusandliku perioodi poliitilistes prioriteetides lähtuda neljast põhisuundumusest: digiüleminek, kliimamuutused ja elurikkuse kadumine, demograafia ja globaliseerumine. Need põhisuundumused muudavad meie elu- ja tööviisi ning pakuvad suuri võimalusi, kuid tekitavad ka uusi probleeme (1). Sellegipoolest on põhiküsimus muutuse mastaap ja kiirus.

1.2.

EL ja selle liikmesriigid tahavad vankumatult rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkulepet, (2) samuti edendada nende rakendamist kogu maailmas kõikvõimaliku välistegevuse abil. Veelgi enam, detsembris 2018 allkirjastasid EL ja 20 liikmesriiki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärgu raames solidaarsust ja õiglast üleminekut käsitleva Sileesia deklaratsiooni (3). Selles rõhutasid nad, et vähese CO2-heitega majandusele ülemineku sotsiaalse aspektiga arvestamine on toimuvatele muutustele ühiskondliku heakskiidu saavutamiseks väga oluline.

1.3.

Ühtne turg on jätkuvalt Euroopa integratsiooni peamine vahend. Ühtse turu uuendamine oleks ELile kasulik, muutes Euroopa jätkusuutlikumaks ja sidusamaks. Näiteks pakub digitaalne ühtne turg võimalusi ja ELi konkurentsivõime tagamiseks tuleb seda arendada, luues sellel turul kujunevate uute ettevõtlusvormide jaoks soodsa keskkonna. Samal ajal peab EL tagama, et need uued ettevõtlusvormid oleksid jätkusuutlikud, neil oleks võimalik Euroopas kasvada ja nad jääksid Euroopasse.

1.4.

Peame tegutsema ühtaegu kõikidel tasanditel ja tegelema otsustavalt pakiliste majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide lahendamisega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et seepärast peab kestlik areng olema Euroopa tulevikus kesksel kohal (4) ning kutsub üles koostama ELi kestliku arengu üldstrateegia aastani 2050, et rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 (5). See paradigma muutus nõuab muudatusi a) juhtimises, st on vaja sihtotstarbelisi juhtimismehhanisme pakiliste probleemide kiiremaks lahendamiseks ja keeruliste küsimustega tegelemiseks. Selliste mehhanismide ülesanne oleks ühendada ELi ja liikmesriikide tasandit, mitte asendada kummaski tegutsemist; b) selles, kuidas integreerida kestliku arengu eesmärgid ELi majandus- ja sotsiaalseire- ning eelarvemenetlustesse. Selleks tuleks Euroopa poolaastasse lisada uued, täiustatud, mõõdetavad ja vastastikku täiendavad sotsiaal-, majandus- ja keskkonnanäitajad, et jälgida ja pidada silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba kõiki aspekte ja selle põhimõtteid, samuti 17 kestliku arengu eesmärki.

1.5.

Sotsiaalse mõõtme osas võib EL muu maailmaga võrreldes oma sotsiaalse mudeli üle uhkust tunda. Sotsiaalseid saavutusi ja edu Euroopas ei saa siiski pidada enesestmõistetavaks. 2017. aastal kinnitas EL oma pühendumust Euroopa sotsiaalõiguste sambale. Sotsiaalõiguste samba rakendamine ja edasised sammud on ELi ja liikmesriikide sidusa ja vastastikku toetava poliitikakujundamise võti, saavutamaks uuendatud konsensus jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu strateegias, et viia täide oma lubadus teha tööd tasakaalustatud majanduskasvu ja sotsiaalse arengu nimel, mille tulemusel suureneks kodanike heaolu (6).

1.6.

Lisaks selle tagamisele, et kõigil diskrimineerimise eri vormidega kokku puutuvatel inimestel oleksid ühiskonnas võrdsed võimalused, peab EL parandama oma poliitikat ja meetmeid soolise ja muu võrdõiguslikkuse tagamiseks.

1.7.

Nii uute kui ka seniste sotsiaalsete, majandus- ja keskkonnaprioriteetidega tegelemiseks nõuab komitee julget ja sihtotstarbelisemat ELi eelarvet, mis kajastab soovi tegeleda ELi probleemidega, mida on võimalik pöörata võimalusteks, andes ELile uue projekti. Seepärast nõuab komitee mitmeaastase finantsraamistiku toimivuskontrolli.

1.8.

Kodanikuühiskonna struktuurne ja regulaarne kaasamine ning kodanikuühiskonnaga peetav dialoog on kesksel kohal kestliku arengu edendamisel selle igas – majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus – mõõtmes, ning kodanikuühiskonnale tuleks anda selge volitus osaleda strateegia väljatöötamises, rakendamises ja järelevalves. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni kavandatud uut tõuget Euroopa demokraatiale ja on valmis oma rolli kavandataval Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil täielikult täitma.

1.9.

Sotsiaaldialoog peab olema endiselt kesksel kohal tööturupoliitika ning ettevõtjaid ja töötajaid tõhusalt abistavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Võttes arvesse keskkonnasäästlikule majandusele ja jätkusuutlikule majanduskasvule üleminekuga seotud olulisi probleeme, on asjaomase teabe arvestamiseks ja tegevuses konsensusele jõudmiseks väga oluline kaasata sotsiaalpartnereid. Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on õiglase ülemineku, paremate töökohtade, inimväärse sissetuleku ja sotsiaalse dumpinguga võitlemise eeltingimus.

1.10.

Komitee toetab õiglast maksustamist ning võitlust pettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ja maksuparadiiside finantstavadega. ELi institutsioonide, valitsuste ja ettevõtjate ühine eesmärk peab olema koostöö, et luua tõhusad mehhanismid, nagu kaks maksudest kõrvalehoidumise vastast direktiivi.

1.11.

Komisjoni 2020. aasta tööprogramm ning kavandatavad prioriteedid ja tegevused nõuavad seepärast kohandusi komisjoni eesmärkides, seisukohtades ja töömeetodites. Komisjoni sise- ja välispoliitika peab täiel määral olema ühtne ja kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, et tõhususe, subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtet võetaks nõuetekohaselt arvesse.

1.12.

Konkreetsete ettepanekute tegemiseks komisjoni 2020. aasta tööprogrammi kohta on komitee võtnud arvesse Euroopa Komisjoni järgmise, 2019.–2024. aasta koosseisu poliitilisi suuniseid, nagu komisjoni ametisseastuv president need 2019. aasta juulis esitas (7).

1.13.

Komisjoni 10. septembril esitletud uus koosseis kajastab nendes poliitilistes suunistes seatud prioriteete ja pürgimusi ning keskendub vajadusele tegeleda kliima, tehnoloogia ja rahvastikuga seotud muutustega, mis kujundavad ümber meie elu- ja tööviisi.

2.   Meie majandusbaasi arendamine: Euroopa tulevikumudel – püsiva, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine, ühtse turu elavdamine, täielik ja tulemuslik tööhõive ja inimväärne töö kõigile

2.1.

Me vajame selgelt uut Euroopa majandusstrateegiat: vaja on positiivset narratiivi ELi majanduse edasiseks arenguks laiemas maailmas, mis aitaks suurendada ELi vastupanuvõimet majanduslikele šokkidele ning parandaks ELi majandusmudeli majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust, andes sellega kõigile eurooplastele tagasi eneseusu, stabiilsuse ja ühise heaolu. Tuginedes viimastel aastatel tehtud edusammudele, võib see strateegia panna aluse edasisele majanduslikule, eelarvelisele, finantsalasele, sotsiaalsele ja poliitilisele integratsioonile, mis on vajalik ELi lepingu artiklis 3 sätestatud Euroopa ühtse turu ning majandus- ja rahaliidu eesmärkide saavutamiseks.

2.2.

ELi toimimise aluseks saab üksnes olla strateegia, mis on majanduslikult usaldusväärne ning sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse seisukohast kindel. Keskkonnamõõde peab järgima maakera taluvuspiire ja hoiduma loodusvarade ülekasutamisest, et võimaldada neid varasid pikaajaliselt säästvalt kasutada ja tagada elurikkuse tõhus kaitse (8). Ettevõtlus edendab ühiskondlikku ja keskkonnaalast arengut ning jätkusuutlikku konkurentsivõimet. Euroopa ettevõtjad koos töötajate ja sidusrühmadega on valmis täitma oma rolli ja kohustusi. Euroopa vajab ettevõtluskeskkonda, mis aitab valmistuda tulevikuks, kus sotsiaalsed ja keskkonnaalased aspektid on selle määratluse osa, ning mis pakub võimalusi ja toetavaid tingimusi äritegevuseks, nii et ettevõtjatel on tõepoolest võimalik säästvalt kasvada ja luua jõukust, mida seejärel ümber jaotada. See võib toimuda ka kvaliteetsemate töökohtade, paremate töövõimaluste ja kohtulikult kaitstavate õiguste näol.

2.3.

Ühtne turg kõigis selle majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnamõõtmetes on Euroopa integratsiooni keskmes ning annab suure panuse Euroopa sotsiaalsesse turumajandusse. Et aga saavutada digitaalne ühtne turg, tuleb see täielikult lõpule viia, seda elavdada ja ajakohastada. Tähelepanu tuleks pöörata soodustavate tingimuste loomisele eri ettevõtlusvormide (sh uued majandusmudelid), digiülemineku ja innovatsiooni ning piiriüleste võimaluste arendamiseks. Ühtse turu toimimist tuleks tõhustada ja täielikult tuleks pühenduda selle edasisele integreerimisele. Ühtne turg peaks seega suutma luua jätkusuutlikku majandusarengut ja innovatsiooni, meelitada ligi investeeringuid, toetada ettevõtjaid ja edendada oma ettevõtjate jätkusuutlikku konkurentsivõimet globaliseerunud turgudel. Siiski on oluline mõista ka seda, et ühtse turu positiivne mõju ei ole ühtlaselt jaotunud ning kõigil kodanikel ei ole võimalik selle jõukust kasutada (9).

2.4.

Makromajanduslike väljavaadete suhtes ei ole ebakindlus vähenenud. Ühendkuningriigi peatne lahkumine Euroopa Liidust ning üleilmsed pinged USA ja Hiina vahel majandusarengu ja tööhõive langusriskina püsivad lähitulevikus kindlalt päevakorral. Euroopa Komisjoni suvistes majandusprognoosides täheldati, et hoolimata madalast töötuse koondmäärast võrrelduna kahe viimase kümnendiga, ei ole mitmes riigis suudetud saavutada kriisieelset tööhõive taset. SKP kasvumääraks Euroopa Liidus prognoositakse sel aastal napilt 1,4 % ELis ja 1,2 % euroalal (10). Komitee tunneb muret, et euroala majanduse väljavaadete langusrisk võib tõepoolest lähiajal kujuneda uueks sotsiaal-majanduslikuks kriisiks, mis tähendaks suurt katsumust kohanemisele (11). Uue majanduslanguse riski vältimiseks on vaja ekspansiivset eelarveorientatsiooni (positiivset eelarvepoliitikat), millega toetatakse sarnast lähenemist kasutavat rahapoliitikat. Ekspansiivset eelarvepoliitikat tuleb kindlasti järgida liikmesriikides, kelle maksebilanss on olulises ülejäägis ja eelarve on tasakaalus või ülejäägis.

2.5.

SKP kasv ei kajasta enamiku kodanike heaolu, samuti mitte keskkonnaseisundi halvenemist ega loodusvarade vähenemist. Seepärast on vaja välja töötada ühiskonna heaolu ja jätkusuutlikkuse mõõdikud sobivamate näitajatega, mis kajastaksid tegelikku pikaajalist majandusmõju. Üksnes SKP-le viitamine kujundab poliitikat, milles võetakse arvesse vaid selle majandusmõju. Seepärast on vaja laiendada võrdlusraamistikku, lisades sotsiaal- ja keskkonnanäitajad, et kavandada tõeliselt jätkusuutlikke reforme. On hädavajalik, et need näitajad sobiksid kokku ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (12).

2.6.

Väga suur sotsiaalne ebavõrdsus liikmesriikide sees ja vahel ning piirkondades, samuti territoriaalne tasakaalustamatus maa- ja linnapiirkondade vahel on jätkuvalt suured probleemid. Ka jõukust vaadeldes ilmneb märgatav ebavõrdsus. Seetõttu tunneb komitee heameelt, et Soome on eesistujariigina valinud prioriteetseks teemaks heaolumajanduse, ning nõustub, et ebavõrdsuse ja erinevuste vähendamine peab olema poliitiline prioriteet. Samuti nõustub ta sellega, et heaolumajanduse mõiste tuleb integreerida ELi tulevasse poliitikasse ning see väärib kesksemat kohta jätkusuutlikkust ja majandust käsitlevates otsustustes.

2.7.

EL seisab silmitsi kiiresti muutuva geopoliitilise ja majandusliku olukorraga, kasvava sotsiaalse ja ühiskondliku polariseerumise, digiülemineku ja tehnoloogia rolli suurenemisega kõikidel elualadel, samuti kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega. Nende probleemide lahendamiseks on äärmiselt oluline ELi tööstuse ümberkujundamine, milles tuleb täielikult arvesse võtta globaalseid kestliku arengu eesmärke, milles sätestatakse õiglase ja jätkusuutliku majandusarengu üleilmne põhiraamistik.

2.8.

Seejuures tuleks pöörata rohkem tähelepanu noori mõjutavatele sotsiaalsetele ja tööhõiveküsimustele, iseäranis töö tuleviku üle toimuva arutelu kontekstis. Need küsimused hõlmavad muu hulgas digiüleminekut, platvormitööd, tööturu killustatust ja ebakindlust, mis mõjutavad eriti noori.

2.9.

Demograafiliste muutuste mõju on peapõhjuseks kõige prognoositavamatele probleemidele, millega ELil ja liikmesriikidel keskpikas perspektiivis tegeleda tuleb. Demograafiline areng näitab, et Euroopa peab parandama naiste, noorte ja eakamate töötajate, puuetega inimeste ja rändajate kaasamist tööturule. Nende ühiskonnarühmade annete, oskuste ja ettevõtluspotentsiaali ärakasutamiseks ning kvaliteetsete töökohtade pakkumiseks on vaja dünaamilisemat, tulemuslikumat ja tõhusamat tööturupoliitikat. Sellesse võrrandisse peaksid kuuluma asjakohased sotsiaalkaitsesüsteemid ning sellega kaasnev kiire üleminek töötuselt stabiilsetele töölepingutele ja töötingimustele.

2.10.

Investeerimine inimestesse ja sotsiaalsesse jätkusuutlikkusse võib aidata neid ühiseid probleeme lahendada. Tööturuasutuste toimimise parandamine (st aktiivne tööturupoliitika, avalike tööturuasutuste tõhusam roll) (13) peaks põhimõtteliselt tagama paremad majandus- ja sotsiaaltingimused rohkematele eurooplastele. Nende probleemide lahendamiseks nõuab komitee muu hulgas tõhusamaid, tulemuslikumaid ja jätkusuutlikumaid sotsiaalkaitsesüsteeme. Selles osas on ruumi tõhusamateks poliitikameetmeteks Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides.

2.11.

Sellised meetmed võiksid keskenduda kohustusele rakendada sotsiaalõiguste sammas. See kohustus põhineb vastavalt institutsioonide ühisele teadaandele muu hulgas jätkusuutliku majanduskasvu põhimõttel ning majandusliku ja sotsiaalse arengu, samuti ühtekuuluvuse ja lähenemise edendamisel, riiklike süsteemide mitmekesisusel ja sotsiaalpartnerite tähtsal rollil (14).

2.12.

Peale selle peab EL olema ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esirinnas, tunnistades esiteks, et kohalikud ressursid saadakse eelkõige majanduskasvust, mida toetab soodne keskkond kõikidel tasanditel, ning teiseks on arengu peamised käivitajad eraettevõtjate äritegevus, töötajate kogemused ja loovus, investeeringud ja innovatsioon (15).

2.13.

Sotsiaaldialoog on osutunud hädavajalikuks vahendiks ELi poliitikakujundamise ja õigusloome tõhustamisel, õigusaktidele eelnevas töös või neile alternatiivide leidmisel ning nende sotsiaalse legitiimsuse tugevdamisel. Sotsiaaldialoogi võib kasutada ka kestliku arengu tegevuskava rakendamise vahendina.

2.14.

Finants- ja majanduskriisi ajal oli Euroopa Keskpangal stabiliseeriv roll. Komitee soovitab kinnistada Euroopa Keskpanga kui viimase instantsi laenuandja rolli. Siiski seisame endiselt silmitsi muret tekitavate majandusnähtustega, nagu investeerimise tagasihoidlik tase suhteliselt ekspansiivsest rahapoliitikast hoolimata või asjaolu, et pangad annavad vahendeid Euroopa Keskpangale hoiule isegi siis, kui intressimäär on negatiivne. Kuna me ei saa siiski välistada edasist finants- või majanduskriisi, peab uus komisjon rakendama meetmeid, et muuta ELi majandus kriisi suhtes vähem haavatavaks ja vastupidavamaks. Peale selle peab ametisseastuv komisjon tulevaste kriiside ennetamiseks võtma meetmeid finantsturgude stabiliseerimiseks ning iseäranis majanduse nõudluse poole tugevdamiseks. Iseäranis praeguses segases olukorras toimib eelarvereeglite jäik kohaldamine majandusarengut aeglustavalt. Taas kord soovitab komitee rakendada tasakaalus eelarve nõuet (16).

Ettepanekud

—

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 on esitatud 17 kestliku arengu eesmärki, mida EL kohustub täitma 2030. aastaks. Komitee kutsub üles koostama ELi kestliku arengu üldstrateegia aastani 2050, et rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Selle tagab ELi ambitsioonikas eelarve. Komitee arvates aitab sellele kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine (17). — Euroopa ühtse turu ja tööstuspoliitika uus strateegia jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse mudeli väljaarendamiseks peab tagama Euroopa juhtrolli tehnoloogias, innovatsioonis ja kestlikus arengus järgnevalt esitatud vahendite abil. — Ühtset turgu tuleb elavdada, reformida ja see lõpule viia: selleks tuleb läbi vaadata peamised direktiivid, et tagada soodsad tingimused ettevõtjatele, VKEdele ja erinevatele ettevõtlusvormidele (nagu uued majandusmudelid ja sotsiaalmajandus), samuti innovatsiooniks ja oskuste arendamiseks. See hõlmab liikuvuskavade ja muude piiriüleste võimaluste ning iseäranis teenuste ühtse turu läbivaatamist. — Võttes arvesse sotsiaalmajanduse kasvavat rolli kaasava ja jätkusuutliku majandusarengu edendamisel ning ELi sotsiaalset mõõdet, on komitee seisukohal, et sotsiaalmajandust soosiv ökosüsteem, millele eraldatakse piisavad ELi rahalised vahendid, on oluline eesmärk, mida tuleb komisjoni tööprogrammis käsitleda (18). — Tõelise digiülemineku ja digitaalse ühtse turu jaoks tuleb luua raamtingimused, et taastada ülemaailmne jätkusuutlik konkurentsivõime ning saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive, arendades seejuures Euroopa visiooni sellistes valdkondades nagu eetilise tehisintellekti ja robootika areng. Euroopa vajab üldist nihet, et saada maailma kõige dünaamilisemaks digipiirkonnaks, võttes arvesse ühiskonda muutvate uute tehnoloogiate võimalusi (nt plokiaheltehnoloogia), digimajanduse üleilmset olemust ja ettevõtete ühinemist globaalsete väärtusahelatega, (19) et oleks võimalik tagada soodus keskkond innovatsiooniks, ettevõtluseks ja kvaliteetsete, hästi tasustatud, viljakate ja keskkonnahoidlike töökohtade loomiseks ning kõigile kasu toov reaalmajandus (20). Eritähelepanu tuleks pöörata digioskuste omandamisele seoses teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning praktika edasise toetamisega. Haridussüsteeme tuleks vajaduse korral reformida, et kohandada neid muu hulgas paremini digiajastule, ning haridussüsteemidesse tuleks teha suuremaid investeeringuid (21). — Jätkuvalt tuleb toetada Euroopa tööturu ümberkujundamist, tagades samas selle nõuetekohase toimimise, õigluse ja turvalisuse (22). Komitee soovitab võtta meetmeid, millega tagada kõigile töötajatele ELis, sh uute töövormide kasutajatele, töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide kohane kaitse kõigis nende töö aspektides, (23) ning parim tehnoloogia, et parandada töötervishoidu ja -ohutust ning ennetada õnnetusi, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikku mõju eraelu puutumatusele ja tulemuste kontrollile (24). — EL peaks tegutsema selle nimel, et tagada kõigi elanike õigus elukestvale õppele, pöörates erilist tähelepanu digioskuste omandamisele. Riiklikke haridus-, koolitus- ja praktikasüsteeme tuleks edasi arendada, keskendudes STEM-valdkondadele (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ning duaalsete süsteemide arendamisele. See aitab paremini vastata tööturu vajadustele ning võimaldab inimestel saada oskusi ja ümberõpet ning täiendusõpet, et leevendada digipöörde, kliimamuutuste ning ühiskonna ja demograafilise arengu tagajärgi (25). — Et muuta Euroopa majandus keskkonnasäästlikumaks, tuleb kavandada makromajandus-, tööstus-, valdkondliku ja tööhõivepoliitika meetmetest sidus kombinatsioon (26). Eesmärk on parandada kogu tarneahela toimimist ning luua inimväärseid töökohti kogu ahelas, luues laialdasemaid töötamisvõimalusi. Seejuures peaks ära kasutama potentsiaali luua ja edendada kvaliteetseid keskkonnahoidlikke ja viljakaid töökohti, koostades keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku majanduskasvu kava ning rakendades algatusi, mis võimaldaksid ettevõtjatel – iseäranis VKEdel ja eeskätt mikroettevõtjatel – integreerida kestliku arengu eesmärgid oma äristrateegiasse. — Euroopa poolaasta kui ELi majanduse juhtimise raamistik keskendub teataval määral tööhõivele ja sotsiaalsele tulemuslikkusele, kuid vähem kliimamuutusest tulenevatele ohtudele ja ELi Pariisi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele, nagu on nähtub 2019. aasta majanduskasvu analüüsist. Seepärast kutsub komitee üles koostama kestliku arengu tsüklisse paigutatud kestliku arengu tulevikku vaatava ELi strateegia aastani 2050, mis põhineb mõõdetavatel ja vastastikku täiendavatel sotsiaal-, majandus- ja keskkonnanäitajatel ja -eesmärkidel, (27) et kavandada tõeliselt jätkusuutlikke reforme. — Sotsiaalnäitajate tulemustabel on osutunud kasulikuks vahendiks, kuid seda on võimalik täiustada. Tulemustabeli 14 näitajat ja allnäitajad (kokku 35) tuleks järjepidevalt läbi vaadata koostöös sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kohandada neid poliitiliste eesmärkide ja muutuva sotsiaal-majandusliku olukorraga Euroopas.

—

Komitee leiab, et tegevusprogrammi tuleks peamiste vastupanuvõime teguritena lisada järgmised meetmed: (28) — tugevdada finantsstabiilsust: suurendada Euroopa stabiilsusmehhanismi finantssuutlikkust, edendada maksude ühtlustamist hõlmavat Euroopa maksupoliitikat, hõlbustada liikmesriikide eelarvepiisavust ja luua maksupettusega võitlemiseks tõhusad mehhanismid; — kujundada välja majandus- ja rahaliit: laiendada Euroopa Keskpanga eesmärke, luua võlainstrumentide emiteerimise suutlikkusega ühine Euroopa riigikassa, parandada euroala juhtimist ja muuta see demokraatlikumaks; — suurendada Euroopa riikide majanduse tootlikkust: keskenduda sellistele põhiteguritele nagu investeeringud (avalik ja erasektor), teadusuuringud, arendustegevus, haridus ja kutseõpe, ärijuhtimise parandamine ja töötajate osalemine; — tööturud ja tööhõive kvaliteet: tugevdada kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi, tagada, et automaatsed stabilisaatorid toimiksid tõhusalt, ja luua Euroopa töötuskindlustus (täiendab riiklikke kindlustusi) ning kavandada rohkem ja paremini aktiivset tööhõivepoliitikat, mida toetab avalike tööturuasutuste uus roll; — edendada sotsiaalset ühtekuuluvust: arendada välja ja viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas koos kohase ja sihtotstarbelisema rahastamisega, samuti edendada sotsiaalset dialoogi; — edendada äritegevuseks ja investeerimiseks soodsate keskkondade loomist ettevõtjate parema rahastamise abil. Samuti tuleb viia kiiresti ellu kapitaliturgude liit ja pangandusliit, sealhulgas Euroopa hoiuste tagamise skeem; — võidelda pikaajalise töötusega ja taasintegreerida heitunud inimesi on teine poliitiline põhivaldkond, mis vajab kiiresti sihtotstarbelisi meetmeid. Komitee toetab töötuskindlustuse miinimumnõudeid, pidades silmas netoasendusmäära, õiguste kehtivuse aega ja kaetuse määra, samuti töötajate koolitust ja toetust töötuks jäämise korral.

—

On väga tähtis ületada avaliku ja erasektori investeeringute puudujääk, et saavutada lühiajaliste investeeringute 2007. aasta tase (22,5 % SKPst ELis, võrrelduna praeguse 20,5 %-ga; mõlemad näitajad on endiselt hulga madalamad kui Hiina või USA omad). Seepärast peavad eelarvepoliitika põhiprioriteetide hulka kuuluma avaliku sektori investeeringud ja erasektori investeeringute soodustamine, samuti reformiprotsess ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kõnealused reformid peavad toimuma koos reformidega, millega parandatakse tööhõive kvaliteeti, vähendades selle murettekitavat ebakindluse taset ning tagades sotsiaal- ja töötajate õiguste kõrge taseme (29).

—

Euroopale sotsiaalvaldkonnas AAA-reitingu tagamiseks vajalike võrdlusaluste ja miinimumstandardite kehtestamisel (30) peaksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid komitee arvates kokku leppima ühistes põhimõtetes, määratlustes ja meetodites, et võtta kõigis liikmesriikides kasutusele piisava miinimumsissetuleku kava. Praegune töö näidiseelarvetega (31) ja Euroopa miinimumsissetuleku võrgustik (32) annavad Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele aluse leppida kokku ühistes kriteeriumides, mille alusel kehtestatakse piisav miinimumsissetulek, et inimesed vaesusest välja tuua ja elada inimväärset elu, mis on kooskõlas inimväärikusega. Selles vallas tuleks kaaluda ELi seadusandlikku algatust koostöös kõigi sidusrühmadega.

—

Vaja on täiendavaid avaliku sektori investeeringuid tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse kaasamisse ning majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisse, iseäranis kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Need tuleks kaasata tasakaalus eelarve nõude kasutuselevõtu kaudu, mida komitee on soovitanud mitmes oma hiljutises arvamuses, täpsemalt et investeerimiskulusid, iseäranis pikaajalist jätkusuutlikku kasvu edendavaid investeerimiskulusid, ei tohiks stabiilsuse ja kasvu paktis märgitud eelarvepuudujäägi eesmärkide täitmisel arvesse võtta. Koos reformiprotsessiga tagab see siiski riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse (33).

—

Komitee võtab teadmiseks komisjoni ametisseastuva presidendi lubaduse esitada õigusakti ettepanek, mille abil tagada igale töötajale ELis õiglane miinimumpalk. Komitee arvates on kasulik sätestada võrdlusalused, mis aitavad hinnata madalate palkade piisavust palgavaesuse ärahoidmiseks. Selleks tuleks muu hulgas edendada heade tavade analüüsimist ja tutvustamist olemasolevate vastastikuse õppe protsesside kaudu ning viia sisse ühtsed standardid läbipaistvate ja prognoositavate miinimumpalkade kehtestamiseks (kus miinimumpalk on olemas), kui sotsiaalpartnerid neid soovivad (34).

—

Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisest, võitlusest maksudest kõrvalehoidumise ja pettusega ning maksukoormuse õiglasema jagamise toetamisest peavad saama ametisseastuva komisjoni poliitilised prioriteedid. Seepärast kutsub komitee üles kohaldama viivitamatult eeskirju, mis on Euroopa tasandil vastu võetud nende kuritegude ja kuritarvituste liikide vastu võitlemiseks, ning hindama võimalust kehtestada muud veelgi tõhusamad meetmed, mis hõlmavad ka vahendeid maksuparadiiside ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks (35).

3.   Keskkonnahoidlikuma, õiglasema ja kaasavama tuleviku loomine – kohesed meetmed võitluseks kliimamuutuste ja nende mõjuga

3.1.

Komitee rõhutab, et keskkonnakaitse peab olema ELi jaoks oluline prioriteet, võttes arvesse praegust keskkonnaseisundi halvenemist, ning seda tuleb arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes. Komitee rõhutab, et EL peaks sobitama uuendatud tööstuspoliitika strateegia kokku vajadusega vähendada tulemuslikult kasvuhoonegaase, suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiaallikate jaotuses ja säästa energiat, et täita vähemalt Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid täies mahus ja viivitamata. Samal ajal peaks EL ergutama Pariisi kliimakokkuleppe teisi pooli täitma oma kohustust tagada Euroopa ettevõtjatele võrdsed tingimused. Seda tuleks kajastada ka ELi heitkoguste vähendamise 2030. ja 2050. aasta eesmärkide vastavusse viimise teel.

3.2.

Kiiremini muutuv kliima, elurikkuse vähenemine, muud keskkonnariskid ja üldine suutmatus edukat poliitikat ellu viia on samuti suur oht Euroopa elanikkonnale, majandusele ja ökosüsteemidele. Seetõttu on meil vaja tugevat ELi kestliku arengu üldstrateegiat aastani 2050, et viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. EL peaks kiirendama õiglast ja jätkusuutlikku üleminekut võimalikult suurel määral taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale. See peaks olema puhas, taskukohane ning toetama kogukonna ja kodanike omandisse kuulumist.

3.3.

Euroopa peab juhtima keskkonna eest ja kliimamuutustega võitlemist. Komitee tunneb heameelt selle üle, et suuremad jõupingutused kliimameetmete alal on üks ELi prioriteete nüüd ja edaspidi, nagu on sätestatud komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes. Keskkonna jätkusuutlikkus nõuab poliitikameetmete, sealhulgas kaubanduspoliitika, laialdast kombineerimist. Samuti nõuab see meetmete õigeaegset rakendamist globaalsel, ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil sellistes valdkondades nagu energeetika ja transport, maksustamine, teadus, tööstus- ja konkurentsipoliitika, samuti tööhõive ja sotsiaalpoliitika.

3.4.

Üldiselt näitavad Pariisi kliimakokkuleppe täieliku rakendamise mõju prognoosid, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele võiks suurendada SKPd täiendavalt 1,1 % võrra ja tööhõivet 0,5 % võrra võrreldes stsenaariumiga, mis ei sisalda kliimameetmete poliitikat. See tähendab 1,2 miljonit lisatöökohta ELis aastaks 2030 lisaks juba prognoositud 12 miljonile uuele töökohale (36). Selle teoks saamiseks tuleks luua rahvusvahelises konkurentsis võrdsed võimalused iseäranis Euroopa ressursi- ja energiamahukatele tööstusharudele (37).

3.5.

Üleminek ring- ja kliimaneutraalsele majandusele ei ole vaikimisi kaasav, kuivõrd see võib tuua teatud sektoritele kaasa märkimisväärseid kulusid ja riske. Õiglasel üleminekul on kaks peamist mõõdet: tulemused (uus tööhõive- ja sotsiaal-majanduslik olukord vähese CO2-heitega majanduses) ja protsess (kuidas eesmärgini jõutakse). Tulemus peaks olema kindel tööstuslik ja majanduslik alus, mida toetavad soodustav investeerimiskeskkond ning hästi toimivad töö- ja haridussüsteemid, mis suudavad pakkuda inimväärset tööd kõikidele kaasavas ühiskonnas, kus vaesus on kaotatud. Eesmärgini jõudmine peaks põhinema juhitud üleminekul, millega kaasneb sisuline majanduspoliitika ning sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoog kõigil tasanditel, et koormuse jagamine ja kasu jaotamine oleks õiglane ning kedagi ei jäetaks maha. Vajalikel meetmetel ja reformidel võib olla ulatuslik mõju inimestele ja piirkondadele, sealhulgas töö oluline ümberjaotamine valdkondade ja ametite vahel, samuti suured muutused tulevikus vajalikes oskustes. Jätkusuutlik üleminek eeldab investeeringuid tõhusasse ja integreeritud sotsiaalkaitsesse. Lisaks peab see olema tihedalt seotud majandus- ja rahaliidu ulatusliku ja demokraatliku tugevdamise ning usaldusväärse finantsstrateegiaga. Viimasega tuleb tagada jätkusuutliku ülemineku piisav rahastamine kõrgete sihtidega uue mitmeaastase finantsraamistiku kogu ulatuses, jätkusuutlikud ja õiglased riiklikud maksusüsteemid, samuti mahukad avaliku sektori investeeringud liikmesriigi ja Euroopa tasandil. Sellega seoses on vaja mitmeaastase finantsraamistiku toimivuskontrolli.

3.6.

ELi vahendid, nagu Euroopa poolaasta, Euroopa Sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, samuti Euroopa sotsiaaldialoog saavad soodustada õiglast üleminekut sel teel, et toetavad ettevõtjaid, töötajaid ja perekondi, kes on sõltunud ülemineku ajal tööst energiamahukates sektorites, sealhulgas ümberõppe, individuaalse tööotsimise nõustamise ja võimaluse korral ka sissetuleku asendamise abil.

3.7.

Komitee tunneb heameelt uute suuniste üle ettevõtjatele kliimaga seotud teabe avaldamise kohta komisjoni jätkusuutliku rahastamise tegevuskava osana, samuti põhisoovituste üle majandustegevuse liikide kohta, mis aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele (taksonoomia) (38). Sellega seoses on hädavajalik saavutada prognoositavus, kindlus ja selgus selles osas, millised tegevused on tõepoolest keskkonnahoidlikud (39).

Ettepanekud

—

Komitee toetab sotsiaaldialoogi raamistikus piisavate „õiglase ülemineku“meetmete väljatöötamist asjakohasel riiklikul ja Euroopa tasandil, võtmaks kasutusele meetmed, et hallata, muuta ja pakkuda töökohtade ümberkorraldamise või (tehnoloogia, demograafia, globaliseerumise, kliimamuutuste või ringmajandusega seotud) üleminekust tulenevate kollektiivsete koondamiste puhul kehtivat miinimumkaitset, mis hõlmab õigust osaleda kollektiivläbirääkimistel, et prognoosida muudatusi ja toetada mõjutatud töötajaid (kollektiivseid koondamisi käsitleva direktiivi edasiarendus) (40).

—	Õiglane üleminek peab olema kestliku arengu poliitikaraamistiku lahutamatu osa. Õiglase ülemineku poliitika peaks keskenduma kliimapoliitika meetmete kahjuliku jaotusliku mõju parandamisele, tööturu ülemineku aktiivsele juhtimisele ning samuti tegelema regionaalarengu küsimustega.

—	Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks peab EL muutma lineaarmajanduse süsinikdioksiidiheiteta ringmajanduseks, mis tagab kauakestvad ja võimalikult tõhusad tsüklid (41).

—

Komitee usub, et rahastamis- ja kliimapakt peaks kliimamuutustega võitlemiseks hõlmama poliitika kõiki aspekte: õiglane üleminek (meetmed kliimamuutuste mõju leevendamiseks, aga ka kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks), samuti tõhus poliitika kliimamuutustega kohanemiseks. Võimalikult suurel määral tuleks prioriteediks seada ringmajanduse mudel ja parandada selle õigusraamistikku. Seda kõike tuleb rahastada piisavast eelarvest, mis on saadud praeguste investeeringute ümbersuunamisel (sihtotstarbeline suunamine keskkonda), ja uutest kättesaadavatest rahastamisallikatest (42).

—

Paktis nõutakse selge ja pikaajaliselt prognoositava Euroopa poliitikaraamistiku loomist, et tagada investeeringute turvaline kavandamine. Raamistikuga peab kaasnema aktiivne arutelu eri poliitiliste võimaluste üle, nagu ulatuslikumad kohandamismeetmed, näiteks süsinikdioksiidi piirimaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ärahoidmiseks (43) toodete puhul, millele ei kohaldata samu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid (44).

—

Kui jätkusuutlikkuse taksonoomia (45) on vastu võetud ja täielikult rakendatud, tuleks kaaluda võimalike täiendavate seadusandlike meetmete vajadust, kui see on asjakohane ja põhineb usaldusväärsel mõjuhinnangul. Sellega seoses viitab komitee oma kahele arvamusele – Euroopa rahastamis- ja kliimapakti kohta (46) ning komisjoni tegevuskava kohta, mis käsitleb jätkusuutliku majanduskasvu rahastamist (47).

—

Nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid CO2-neutraalsesse majandusse tuleb suurendada, et saavutada ELi uuendatud heitkoguste vähendamise eesmärgid aastaks 2030, ning selleks, et saavutada 2050. aastaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega CO2-neutraalne majandus, on vaja põhjalikku muutust. Püsivalt väheaktiivne investeerimine taastuvatesse energiaallikatesse Euroopas on ka vastuolus praeguste suurte fossiilkütuste ja muude keskkonnale kahjulike toetustega, mille maksmine liikmesriikides jätkub. Probleem ei ole mitte ainult vähene investeerimine: halvasti jaotatakse ka olemasolevaid ressursse. Nende negatiivsete suundumuste ümberpööramiseks on vaja selgeid poliitilisi eesmärke ja sidusamat poliitikaraamistikku. Igal juhul peavad fossiilkütuste ajastu lõpuga Euroopas kaasnema vajalikud investeeringud, mis tagavad ELi töötajate kaitse, uute töökohtade loomise ja kohaliku arengu toetamise. Üleminekuprotsessid tuleb sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega läbi rääkida ning need peavad olema seotud läbipaistvuse ja tõhusa teabevahetuse poliitikaga.

—

CO2 heiteid tuleks kogu ELis maksustada sotsiaalselt õiglasel viisil, pannes saastajad maksma ning toetades investeeringuid taskukohasesse puhtasse energiasse. Puhtale energiale üleminekut võib toetada energia maksustamisega. See võib ühtlasi aidata kaasa jätkusuutliku ja sotsiaalselt õiglase majanduskasvu saavutamisele.

—	Üks suurimaid keskkonnast lähtuvaid terviseriske ELis on õhusaaste, mis põhjustab ligikaudu 400 000 enneaegset surma aastas. Õhusaaste vähendamine kliimameetmete abil võimaldab suurendada inimeste ja poliitilist toetust kliimamuutustega võitlemise poliitikale.

—

Võidelda tuleb energia- ja veevaesuse vastu ning tagada tuleb kättesaadavad, tervislikud ja kvaliteetsed toiduained ja ohutud tooted, samuti tuleb lõpetada kahjulik kokkupuude toksiliste kemikaalidega. Poliitika-, sealhulgas ELi põllumajanduspoliitika meetmete kombineerimine peaks aitama vastata uutele ühiskondlikele nõudmistele, sealhulgas säästvad tootmismeetodid, parem toitumine, toidujäätmete vähendamine, loomade parem heaolu, kliimakaitse ja elurikkuse säilitamine.

—	EL peaks toetama partnerriikide jõupingutusi loobuda järk-järgult keskkonnale kahjulikest toetustest, et aidata neil rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet.

—	ELi kaubanduspoliitika peab olema kooskõlas kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppega. Kehtivaid sätteid kaubanduse ja säästva arengu peatükke käsitlevate lepingute kohta tuleb tõhusalt jõustada.

4.   Kodanike ja vabaduste kaitse – rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid

4.1.

EL pakub rahu, stabiilsust ja jõukust kõikjal Euroopas ja kaugemalgi, hoolimata oma paljudest sisemistest ja välistest katsumustest. EL seisab resoluutselt demokraatia ja õigusriigi põhimõtte ning põhiõiguste eest. Nendest juhindub meie poliitika ja need tugevdavad meie ühisel kultuuril rajanevat ühtekuuluvustunnet. Demokraatiat tuleb austada Euroopas ja edendada väljaspool. Kodanikuaktiivsust, avalikku aruandekohustust ning õiglasemaid, läbipaistvamaid ja kaasavamaid otsustusprotsesse tuleb tugevdada kõikidel tasanditel.

4.2.

EL vajab avatud ja elujõulist ühiskonda, kus inimestel on võrdsed õigused, nad saavad elada diskrimineerimiseta ning nende privaatsust ja julgeolekut austatakse täielikult. Kultuuriline mitmekesisus rikastab Euroopat ja siinseid inimesi. Mitmekesisus on osa Euroopa identiteedist ja tugevusest.

4.3.

Euroopa ees seisavad suured probleemid ning nendega tuleb tegeleda ja neid arutada Euroopa perspektiivist, mitte pelgalt riigi vaatepunktist, ning täiel määral tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklite 10 ja 11 sätteid. Seepärast tuleb Euroopa demokraatia raames tugevdada selle eesmärkide ja väljakutsete riikideülest mõõdet, edendades samal ajal Euroopa Liidus ühistel väärtustel põhinevat Euroopa kodakondsust, panustades rohkem Euroopa institutsionaalsele haridusele ning aruteludel põhinevale, kaasavamale sotsiaalsele raamistikule, samuti Euroopa mõõtmele.

4.4.

Demograafiline areng näitab, et Euroopa vajab rändajaid, nende andeid, oskusi ja ettevõtluspotentsiaali. Selleks et tagada faktidel põhinev ratsionaalne arutelu rände teemal, on hädavajalik muuta vastavat narratiivi ja poliitikat, tuginedes tihedamale koostööle kolmandate riikidega. Pagulasi ja rändajaid ei tohiks käsitleda ohuna, vaid võimalusena edendada Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelit. Selleks on vaja terviklikku lähenemisviisi ja rändestrateegiat, unustamata seejuures seaduslikku rännet.

Ettepanekud

—	EL vajab põhjalikku ja rakendatavat mehhanismi demokraatia ja õigusriigi põhimõtte regulaarseks jälgimiseks kõikides ELi liikmesriikides.

—	Vaba ja sõltumatut meediat ja kodanikuühiskonda tuleb toetada ja lasta neil täita demokraatias oma rolli.

—

Tarbijapoliitika on üldistes huvides ja võib seega mõjutada inimeste pühendumist ELi integratsiooniprotsessile. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames, digimaailmas ning toodete ja teenuste ohutuse küsimuses on tarbijaõigused tagatud ja neid järgitakse. Komisjon peaks tugevdama meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada energiaostuvõimetus ja tarbimisvõimetus ning parandada kõigi eurooplaste juurdepääsu toidule ja teenustele. Samuti peaks komisjon edendama tarbijate õigust olla informeeritud ja haritud, osaleda ja organiseeruda oma huvide esindamiseks neid puudutavate eeskirjade koostamisel.

—	Komisjon peab lõpule viima ELi tarbijapoliitika kui valdkonnaülese, horisontaalse kodanikele suunatud poliitika peamiste õigusvahendite ja muude vahendite läbivaatamise ning esitama uue tegevuskava tarbijate kaitsmiseks järgmisel kümnel aastal.

—

Arvestades, et juurdepääs üldhuviteenustele on sotsiaalse õigluse oluline osa ja seda toetab kasutajate võrdse kohtlemise põhimõte, mis keelab igasuguse diskrimineerimise või tõrjutuse, kutsub komitee üles selgitama mõistet „üldine juurdepääs üldhuviteenustele“ja võtma kasutusele seadusandlikud meetmed, millega kohustatakse liikmesriike kehtestama juurdepääsu mõõtvad näitajad (48).

—

Komisjon peaks esitama Euroopa tegevuskava võitlemaks diskrimineerimisega Lissaboni lepingu artiklis 19 määratletud alustel ning võtma ka konkreetseid meetmeid, et avada taas arutelu direktiivi üle võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta ja direktiiv uuesti läbi vaadata, samuti käsitleda haavatavas olukorras laste, naiste, puuetega inimeste ja eakate olukorda ning uusi haavatavuse vorme. Komitee soovitab komisjonil selles küsimuses kohe oma ametiaja alguses kiiresti tegutseda.

—

Komisjon peaks tegema konkreetseid algatusi kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee soovitustega ning rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni oma välispoliitikas ja programmides, sealhulgas viies sisse ELi puudega isiku kaardi, mida tunnustatakse kõigis liikmesriikides. EL peaks 2020. aastal esitama oma ettepaneku Euroopa puuetega inimeste õiguste 2020–2030. aasta tegevuskava kohta ning kuulutama 2023. aasta Euroopa puuetega inimeste õiguste aastaks.

—	Samuti julgustab komitee komisjoni toetama haridusasutuste tegevust kõikidel tasanditel, et aidata õppuritel teha vahet võltsuudistel ja teaduspõhistel faktidel.

—

EL peab tõhustama oma poliitikat ja meetmeid, et tagada sooline võrdõiguslikkus, rakendades selleks soolise võrdõiguslikkuse ümberkujundava ja mõõdetava tegevuskava, mis on ELi integreeritud ja kaugelepürgiva soolise võrdõiguslikkuse viieaastase strateegia osa. Strateegia peaks hõlmama soolise palgalõhe likvideerimist ka muul moel kui ainult erivahendi abil, millega parandatakse ettevõtete palgapoliitika ja soolise palgalõhe vähendamise strateegiate läbipaistvust, ning käsitlema kõiki soolise palgalõhega võitlemise tegevuskavas määratletud valdkondi. Peale selle peab EL tagama, et kõikidel diskrimineerimise eri vormidega kokku puutuvatel inimestel oleksid ühiskonnas võrdsed võimalused.

—

Komitee toonitab pakilist vajadust abistada ja integreerida pagulasi ja varjupaigataotlejaid. Ta kutsub komisjoni üles kiiresti algatama ja ette võtma Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõhusa reformi, mille käigus austataks inimõigusi, ja looma kõikidele liikmesriikidele tõeliselt ühise süsteemi. Samuti soovitab komitee liikuda edasi ümberasustamise ja pagulastele mõeldud humanitaarviisadega, et vastata tõelistele vajadustele. Komitee kutsub komisjoni üles intensiivistama jõupingutusi pagulaste liikmesriikide vahel jaotamise kokkuleppe rakendamise jälgimiseks ja soodustamiseks.

—	Lisaks nõuab komitee inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamist partnerluskokkulepete läbivaatamisel kolmandate riikidega, mis on transiidiriigid või rändevoogude päritoluriigid, ning finantsvahendite väljatöötamist, mille abil tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega.

—

Rände algpõhjustega tegelemiseks, pagulaste abistamiseks, segarändevoogude haldamiseks, ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks ning tagasisaatmise ja tagasivõtmise korraldamisel on väga oluline teha koostööd partnerriikidega. Inimestele tõhusa abi pakkumiseks nende kodumaal on vaja koordineerida humanitaarabi-, arengu- ja poliitilisi rahastamisvahendeid.

—

EL peaks võtma vastu poliitika ja meetmed, et toetada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ning tugevdada ka kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust. EL peaks reguleerima keskkonna tõttu ümberasujate staatust ning tegema tööjõu rände ja integratsiooniprogrammide valdkonnas ILOga tihedamat koostööd (49).

—

Komitee nõuab pagulastele ELi tulemiseks ohutuid seaduslikke rändeteid. Selleks et anda perekonna taasühinemiseks, ümberpaigutamiseks ja ümberasustamiseks rohkem võimalusi, on vaja kõigi liikmesriikide ning Euroopa ja liikmesriikide sidusrühmade kooskõlastatud lähenemisviisi, mis põhineb jagatud vastutusel, õiglasel jaotamisel, lähenemisel ja põhiõiguste austamisel.

5.   Euroopa huvide ja väärtuste edendamine maailmas – rakendusvahendite tugevdamine ja kestliku arengu alase ülemaailmse partnerluse taaselustamine

5.1.

Üha enam killustuvas ja üha rohkemate jõukeskustega maailmas peab EL oma positsiooni tugevdama, et tagada oma heaolu, julgeolek ja väärtused. Nagu on rõhutatud 2016. aasta juuni üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, peab Euroopa olema maailmas juhtrollis, toetades järjepidevalt ja kindlalt mitmepoolset, reeglitel põhinevat maailmakorda, mille keskmes on ÜRO. EL peaks soosima ülemaailmset juhtimist, mis rajaneb sellistel põhiväärtustel nagu sotsiaalne turumajandus, inimõigused, õigusriik, kestlik areng, mitmepoolsus ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine.

5.2.

Üks ELi prioriteetidest peaks samuti olema tihedate suhete sisseseadmine lähinaabritega, lähtudes õiguste ja kohustuste selgest tasakaalust. ELi ühe prioriteedina võiks viidata ELi naabruspoliitikale ja arengupoliitikale ning ELile maailma suurima rahastajana. Sellise poliitika seires peaks osalema kodanikuühiskond.

5.3.

EL peab jääma kindlaks laienemisprotsessile ning jätkama ühinemisläbirääkimisi ja -programme Lääne-Balkani riikidega.

5.4.

ELi kaubanduspoliitika on määrav tegur, mis kehtib kogu ELis ja ühendab tõepoolest kõiki selle liikmesriike. Kaubanduspoliitika on aidanud ELil suurendada oma jõukust kaubavahetuse kaudu paljude eri partneritega. Samal ajal kehastab ja edendab EL kaubanduse kaudu sotsiaalset kaasamist ja keskkonnakaitset, mis on väga olulised, et kujundada jätkusuutlikku globaliseerumist – teisisõnu globaliseerumise vormi, mis ei too kasu ainult suurettevõtetele ja investoritele, vaid ka tavainimestele, töötajatele, põllumajandustootjatele, tarbijatele, käsitöölistele ja vabade elukutsete esindajatele ning VKEdele ja iseäranis mikroettevõtjatele. Kaubandus on ka oluline vahend, millega toetada ELi poliitikat arengumaades, aidates minna üle arengult partnerlusele, eriti Aafrikas.

5.5.

EL vajab ajakohast ja õiglast maksustamispoliitikat, mis on kohandatud digimajanduse väljakutsetele ning mis tagab võrdsed võimalused nii internetihiidudele, veebikaupluste platvormidele kui ka kohalikele ettevõtjatele. Võitlus maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu nõuab ulatuslikumat koostööd rahvusvahelisel tasandil ja riiklike maksuhaldurite vahel.

Ettepanekud

—	Komitee nõuab iseäranis sihiteadlikku kaubanduspoliitika tegevuskava kõigil kolmel ehk ühepoolsel, kahepoolsel ja mitmepoolsel tasandil – poliitikat, mis loob ELis majanduskasvu ja kvaliteetseid töökohti, edendades samal ajal ülemaailmsel tasandil eeskirjadepõhist kaubanduspoliitikat.

—

EL koos Euroopa kodanikuühiskonnaga, sealhulgas ettevõtjad, peab samuti aktiivselt edendama inimõiguste täielikku austamist kaubanduslepingute läbirääkimistel. Lisaks tuleks järgida ILO konventsioone. Lepingute üle tuleks pidada demokraatlikku järelevalvet, mis tagab kodanikuühiskonna nõuetekohase osalemise, ning kui ILO konventsioone ei ole nõuetekohaselt ratifitseeritud või rakendatud, tuleks püüda lisada konkreetsete kohustuste tegevuskava (50).

—

EL peab kaasama ka kindla kohustuse seoses Pariisi kokkuleppe ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, et lisada igasse kaubanduslepingusse reaalsed sotsiaal-, tarbijakaitse- ja keskkonnaklauslid (see puudutab Euroopa kõiki potentsiaalseid kaubanduspartnereid, sest 195 ÜRO liiget 197st on sellele alla kirjutanud). Globaalsel tasandil tuleks edasi analüüsida ka CO2-heite maksustamist eelkõige Euroopa ressursi- ja energiamahukates tööstusharudes, (51) ning kui see on kavandatud vastavalt ELi ja WTO eeskirjadele, tuleks seda aktiivselt edendada (52). Seda eesmärki aitaks saavutada süsinikdioksiidi piirimaks.

—

Komitee julgustab komisjoni tugevdama dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide toimimist praegustes ja tulevastes kaubanduslepingutes. Komitee innustab komisjoni seadma kõrgemaid sihte, iseäranis et parandada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohustuste tõhusat jõustatavust (53). EL peab lisama kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse ka inimõigused, tarbijakaitse ja töötajate õigused kõige kõrgemal tasemel. Lisaks tuleks järgida ILO konventsioone. Lepingute üle tuleks pidada demokraatlikku järelevalvet, mis tagab kodanikuühiskonna nõuetekohase osalemise.

—

Komitee toetab õiglast maksustamist ning võitlust pettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ja maksuparadiiside finantstavadega; ELi institutsioonide, valitsuste ja ettevõtjate ühine eesmärk peab olema koostöö, et luua tõhusad mehhanismid, nagu kaks maksudest kõrvalehoidumise vastast direktiivi.

—	EL peab tegema koostööd teiste majanduspiirkondadega, et võidelda kogu maailmas tulemuslikult korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning tagada, et äriühingu tulumaksu käsitlevad rahvusvahelised eeskirjad oleksid selged, läbipaistvad, objektiivsed ja prognoositavad.

—

Internetil ja muudel digivahenditel põhinevate uute ärimudelite tulemusena tuginevad äriühingud üha vähem füüsilisele kohalolule asjaomases riigis. Komitee on seisukohal, et väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, ning osaleda aktiivselt praegu OECD ja G20 tasandil peetavates aruteludes digitaalset majandust käsitleva üleilmse lepingu üle, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel (54).

6.   Prioriteetide järgimine tugeva juhtimise ja ELi tugevama eelarve toel

6.1.

Muutuv majandus ja töötingimused, muutuv kliima ja muutuv geopoliitika on juba mõjutanud meie liitu ja saavad peamisteks meie tulevikku kujundavateks teguriteks. EL vajab uut lähenemist juhtimisele ning vajaduse korral ka uusi eeskirju ja vahendeid ELi poliitika määratlemisel ja rakendamisel. Kestlik areng eeldab terviklikku ja valdkondadeülest poliitilist lähenemisviisi, et tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide koos lahendamine.

6.2.

Komitee rõhutab, et EL peab need probleemid lahendama tugeva poliitilise pühendumise ning suurema ja parema poliitilise integratsiooni kaudu, austades ja edendades täiel määral inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tehes koostööd.

6.3.

Komitee rõhutab, et finants- ja majanduskriis on tekitanud ELi peamiste institutsioonide vahel tasakaalustamatuse. See nõuab uusi ELi tasandi juhtimis- ja haldusvorme. Euroopa Parlamendi rolli tuleb demokraatliku aruandluskohustuse edendamiseks tugevdada.

6.4.

Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu eesmärkide rakendamine nõuab tugevat eelarvebaasi, soodsat ettevõtluskeskkonda ning avaliku ja erasektori investeeringuid. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste eesmärk peaks olema tagada tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika nõuetekohane rahastamine ning tootlikud investeeringud.

6.5.

Esimene samm järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kliimamõõtme tugevdamiseks oleks suurendada vastavalt komitee nõudmisele kogu mitmeaastase finantsraamistiku kliimapoliitika integreerimise eesmärki 40 %-ni. See nõuaks kõikide valdkondade kliimaeesmärkide vastavat kohandamist ja nende muutmist õiguslikult siduvaks. Komisjon ja parlament peaksid tegema koostööd ka tagamaks, et uut ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikku struktuuri – täpsemalt tingimuslikkust ja ökokavasid – rakendatakse keskkonna seisukohast tõhusalt, et järk-järgult lõpetada ELi toetus kliimat kahjustavatele projektidele ja parandada kliima jälgimise metoodikat. See peaks ühtlasi vabastama märkimisväärsed vahendid nende isikute ja territooriumide toetamiseks, keda puhtale energiale üleminek kõige rohkem mõjutab, luues uusi vahendeid või reformides olemasolevaid.

6.6.

Ühehäälne otsus, mida aluslepingud mõne fundamentaalse küsimuse lahendamises nõuavad, on olulistel hetkedel ja oluliste otsuste puhul peaaegu ülesaamatu takistus, ja komitee pooldab seetõttu otsustusprotsessi silmas pidades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet nõukogus ja seadusandliku tavamenetluse kasutamist kõigis valdkondades, kus võimalik. Komitee tuletab meelde, et praeguste aluslepingute raames on seda võimalik saavutada mitmesuguseid sillaklausleid kasutades või – tõhustatud koostöö korral – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 333 kasutades (55).

Ettepanekud

—

Institutsioonidevahelise tasandi koostöö olulisust tuleks suurendada, austades samal ajal iga institutsiooni aluslepingutes sätestatud eesõigusi; sellisele koostööle on 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega antud uus raamistik. Komitee arvates tuleks teda ennast kaasata, et võetaks arvesse kõikide asjaomaste sidusrühmade seisukohti ning kokkuvõttes soodustataks kodanike osalemist ELi töös.

—

Euroopa Komisjoni parema õigusloome vahendite kasutamine on veel üks viis, kuidas tagada kestliku arengu edasine süvalaiendamine Euroopa poliitikas. Kõigi komisjoni mõjuhinnangute koostamisel tuleb hinnata keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja majandusmõju, et võtta nõuetekohaselt arvesse kestlikkust. Ka järelhindamiste raames tuleb analüüsida kõiki kolme mõõdet põhjalikult ja integreeritult. Samuti on vaja konsultatsioone sotsiaalpartneritega, järgides aluslepingu sätteid, milles nõutakse sotsiaalprobleeme käsitlevate õigusaktide üle tööturu osapooltega konsulteerimist (artikli 154 lõige 2). Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, Euroopa Regioonide Komiteega ja liikmesriikide parlamentidega moodustab parema õigusloome töövahendi teise osa, et täita kaasamise nõuet, mis on esitatud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 (56).

—

Komitee on igati veendunud, et kavandatav mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 ei ole kohandatud uute probleemide lahendamiseks, mis on esitatud Euroopa Ülemkogu strateegilises tegevuskavas 2019–2024 ja Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu poliitilistes suunistes 2019–2024. Komitee teeb ettepaneku suurendada rahalisi vahendeid, et võimaldada i) liikmesriikidel rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev strateegia, et ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist jätkusuutliku majandusarengu kontekstis, ii) viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning iii) rakendada Pariisi kokkulepe, millega edendatakse õiglast üleminekut keskkonnahoidlikule digiühiskonnale.

—

Liikmesriikide jaoks tuleks muuta ELi rahaliste vahendite saamine sõltuvaks õigusriigi põhimõtte austamisest, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt liidu väärtuste alussammas. Komitee on ka arvamusel, et sellist tingimuslikkust võiks laiendada teistele ELi aluslepingutes õigusriigi põhimõttega seotud põhimõtetele (57).

—

Toetatavaid projekte, mis vastavad ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja eeldavad suurt investeeringut innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevusse, tuleb tugevdada vahendiga, mille abil on võimalik visualiseerida vahendeid eri rahastamisallikatest (sh tulevasest mitmeaastasest finantsraamistikust) ja eri algatuste kaudu, (58) täpsemalt: — suunata rahastamine kestlike investeeringute poole sihtotstarbelise keskkonda suunamise teel ning selle raames edendada Euroopa Investeerimispanga keskkonnasäästliku finantstoote märgisega laene; — kasutada rahastamisallikana Euroopa Keskpanga rahapoliitika kvantitatiivset lõdvendamist; — suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kliimamuutustega võitlemisele suunatud vahendite osakaalu 40 %-ni; — EL peab näitama üles kliimamuutustevastase võitluse väljakutse mahu väärilist teotahet; sellele eesmärgile tuleb eraldada keskmiselt 40 % liidu kogueelarvest (mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027); — suurendada Euroopa Ühtekuuluvusfondi vastavat osa praeguse 20 %-ga võrreldes; — kasutada pensioni- ja kindlustusfonde 3 % ulatuses; — toetada ettevõtjate, eelkõige VKEde ja eeskätt mikroettevõtjate investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kuni 100 miljardi euro eraldamisega selleks eesmärgiks; — täita finantsabi kohustused nende lõunapoolsete riikide suhtes, kes osalevad võitluses kliimamuutuste vastu (59).

7.   Komitee juhib ja soodustab kodanikuühiskonna osalemist ELi asjades – kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamine, nende kaasamine ja nendega konsulteerimine

7.1.

Jätkusuutlikkuse edendamine selle igas – majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus – mõõtmes nõuab kõigi osalejate märkimisväärset jõupingutust ja pühendumist. Avatud demokraatlik arutelu, mille aluseks on kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamine, on õiglase ja tulemusliku ülemineku tagamisel määrava tähtsusega. Avatult ja läbipaistvalt tuleb tegeleda põhiküsimustega: millised on tulemused, kuidas nendeni jõuda ja kuidas tagada, et koormuse jagamine ja kasu jaotamine oleks õiglane ning kedagi ei jäetaks maha.

7.2.

Komitee toonitab kodanikuühiskonna organisatsioonide keskset rolli poliitikameetmete väljatöötamise, rakendamise ja jälgimise kõigil etappidel ja kõigil tasanditel, sh kohalikul tasandil. See nõuab muutust kultuuris ning kodanikuühiskonna väärtuse tunnustamist ELi ja liikmesriikide tasandil, mis on sätestatud juba ELi lepingu artiklis 11, mille kohaselt peaksid ELi institutsioonid edendama ja hõlbustama vertikaalset ja horisontaalset kodanikuühiskonna dialoogi, viima läbi laiapõhjalisi konsultatsioone ja panema aluse Euroopa kodanikualgatustele. Need on täiendavad protsessid, mille toimumine ei piira komiteega konsulteerimist ega sotsiaaldialoogi.

7.3.

Kodanikuühiskonnal on võime peegeldada tõeliselt väga erinevaid ja mõnikord lahknevaid huve ning neist otsustajaid teavitada. Komitee on selle protsessi väga hea näide ning ta on täielikult pühendunud oma rolli jätkamisele: dialoogi hõlbustamisele ja kontaktide loomisele kodanikuühiskonnaga ja teiste Euroopa institutsioonidega.

Ettepanekud

—

Et komitee on ELi tasandi kodanikuühiskonna institutsioon, tuleks tema rolli põhjalikult ja ulatuslikult tugevdada ning kodanikuühiskonna ELi küsimustesse kaasamise juhtimisel ja soodustamisel kasutada. Seepärast tuleks komitee aktiivselt kaasata Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ettevalmistamisse ja elluviimisse. Konverents, millest teatas Ursula von der Leyen oma Euroopa tegevuskavas, peaks algama 2020. aastal.

—

Komitee jälgib hoolikalt struktureeritud dialoogi ja konsulteerimisfoorumeid (nt Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, Euroopa rändefoorum), mis koondavad ja kaasavad kodanikuühiskonna organisatsioone ning teisi ELi institutsioonide ja liikmesriikide osalejaid, ning osaleb neis aktiivselt. REFITi platvormi sarnaste platvormide loomisel peaks komisjon kaaluma komitee esindatust neis platvormides kooskõlas komiteele aluslepingutes antud mandaadiga, tagades seejuures komitee kolme rühma esindatuse vastavalt komitee koosseisule.

—

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et ELi tasandil ei ole kodanikuühiskonna organisatsioonid struktuurselt kaasatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamise jälgimise protsessi. Seepärast soovitab komitee komisjonil tungivalt luua Euroopa kodanikuühiskonna ühtekuuluvuse foorum, (60) kus osaleksid tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning muud asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid.

—

Internetiportaalide kasutuselevõtul üldsuse, sealhulgas nii organisatsioonide kui ka üksikisikute arvamuste kogumiseks peaks komisjon eristama kodanikuühiskonna organisatsioonide panuseid üksikisikute panustest. Selleks peaks komisjon koostöös komiteega kaardistama sidusrühmad, et selgitada läbipaistvusregistri abil välja representatiivsed ja geograafiliselt tasakaalustatud sihtrühmad. Lisaks peaks komisjon tagama vastuste kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamise. Samuti peaks komisjon jätkuvalt parandama nende konsultatsioonide läbipaistvust, kättesaadavust, tagasisidet ja aruandlust osalejate jaoks.

—

Et töötada välja strateegilisem lähenemisviis neile tavadele, seades nad struktureeritumale institutsioonilisele ja esinduslikule alusele, peaks komisjon tegema tihedat koostööd komiteega ja taotlema ettevalmistava arvamuse koostamist küsimuses, kuidas kodanikuühiskonna dialoogi tõhusalt ja järjepidevalt korraldada, mis viiks komisjoni selleteemalise teatise koostamiseni.

—	Euroopa kodanikualgatuse mõju tuleks tõhustada, uurides uusi viise, näiteks digivahendite kasutamine noorte ja iseäranis haavatavatesse rühmadesse kuuluvate rühmade osaluse suurendamiseks.

---

(1)  Euroopa Parlamendi uuring „Global Trends to 2035“ning Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) aruanne „Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe“, 9. aprill 2019.

(2)  „Supporting the Sustainable Development Goals across the world: The 2019 Joint Synthesis Report of the European Union and its Member States“, 16. mai 2019.

(3)  Ministrite deklaratsioon: solidaarsust ja õiglast üleminekut käsitlev Sileesia deklaratsioon, mis võeti vastu juhtide tippkohtumisel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärgu (COP 24) raames 3. detsembril 2018 Poolas Katowices.

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. septembri 2019. aasta arvamus „Aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030““(ELTs seni avaldamata).

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. märtsi 2019. aasta arvamus „Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel (Sibiu ja sealt edasi)“(ELT C 228, 5.7.2019, lk 37).

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine“(ELT C 125, 21.4.2017, lk 10).

(7)  „Liit, mis seab kõrgemad sihid: minu tegevuskava Euroopa jaoks – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024)“.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(9)  Vt joonealune märkus 5.

(10)  Euroopa Komisjoni suvine majandusprognoos 2019: https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-performance-and-forecasts/economic-forecasts/summer-2019-economic-forecast-growth-clouded-external-factors_en.

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. jaanuari 2019. aasta arvamus „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“(ELT C 159, 10.5.2019, lk 49).

(12)  OECD 1. märtsi 2019. aasta aruanne „Going beyond GDP: Measuring What Counts for Economic and Social Performance“ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamus „SKP täiendamine – kodanikuühiskonna kaasamine täiendavate näitajate valimisse“(ELT C 181, 21.6.2012, lk 14).

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Avalike tööturuasutuste uus roll Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel“ELT C 353, 18.10.2019, lk 46.

(14)  Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).

(15)  ÜRO Peaassambleel 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsioon „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““.

(16)  Vt eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. jaanuari 2019. aasta arvamus „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“(ELT C 159, 10.5.2019, lk 49) ning 14. veebruari 2018. aasta arvamus „Kogemuste abil ELi kokkuhoiupoliitika raskete tagajärgede vältimine“, (ELT C 227, 28.6.2018, lk 1), 18. jaanuari 2018. aasta arvamus „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“(ELT C 197, 8.6.2018, lk 33), 10. juuli 2013. aasta arvamus „Roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta“(ELT C 327, 12.11.2013, lk 11), 26. märtsi 2014. aasta arvamus „Sotsiaalsete investeeringute mõju tööhõivele ja riigi eelarvele“(ELT C 226, 16.7.2014, lk 21), 14. aprilli 2018. aasta arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamine“(ELT C 262, 25.7.2018, lk 1) ja 20. veebruari 2019. aasta arvamus „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“(ELT C 190, 5.6.2019, lk 24).

(17)  Vt joonealune märkus 5.

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta“(ELT C 62, 15.2.2019, lk 165).

(19)  Vt joonealune märkus 5.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“(ELT C 62, 15.2.2019, lk 8).

(21)  Vt joonealune märkus 5.

(22)  ILO töö tuleviku ülemaailmse komisjoni aruanne – „Work for a brighter future“, 22. jaanuar 2019. Aruandes käsitletakse töötervishoidu ja -ohutust üldise töögarantii osana.

(23)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. septembri 2019. aasta arvamus „Kokkuvõte töötervishoidu ja tööohutusse tehtud investeeringute kuludest ja tuludest“(ELTs seni avaldamata).

(24)  „Employment and social development in Europe 2019“, Quarterly Review, March 2019.

(25)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. septembri 2019. aasta arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste sammas – esialgse rakendamise hindamine ja soovitused edaspidiseks“(ELTs seni avaldamata).

(26)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2017. aasta arvamus „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule – strateegia aastaks 2050“(ELT C 81, 2.3.2018, lk 44).

(27)  Vt joonealune märkus 5.

(28)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Paindlikuma ja jätkusuutlikuma Euroopa majanduse poole“(ELT C 353, 18.10.2019, lk 23).

(29)  Vt joonealune märkus 11.

(30)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamus „Euroopa raamdirektiiv piisava miinimumsissetuleku tagamiseks“(ELT C 190, 5.6.2019, lk 1).

(31)  https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1092&intPageId=2312&langId=et

(32)  https://emin-eu.net/what-is-emin/

(33)  Vt joonealune märkus 16.

(34)  Vt joonealune märkus 25.

(35)  Vt joonealune märkus 11.

(36)  Eurofound (2019), „Future of manufacturing – Energy scenario: Employment implications of the Paris Climate Agreement“, Eurofound Research Report, veebruar 2019.

(37)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast“(ELT C 353, 18.10.2019, lk 59).

(38)  Euroopa Komisjoni 18. juuni 2019. aasta teatis „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa“.

(39)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik“(COM(2018) 353 final — 2018/0178 (COD)) ja teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite võrdlusaluste ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste kohta“(COM(2018) 355 final — 2018/0180 (COD)) (ELT C 62, 15.2.2019, lk 103).

(40)  Vt joonealune märkus 25.

(41)  Vt joonealune märkus 5.

(42)  Vt joonalune märkus 19.

(43)  Vt joonealune märkus 7.

(44)  Vt joonalune märkus 19.

(45)  Vt joonealune märkus 38.

(46)  Vt joonealune märkus 19.

(47)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine““(COM(2018) 97 final) (ELT C 62, 15.2.2019, lk 73).

(48)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamus „Sotsiaalõiguste samba parem rakendamine ja esmatähtsate teenuste edendamine“(ELT C 282, 20.8.2019, lk 7).

(49)  Vt joonealune märkus 5.

(50)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamus „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“(ELT C 227, 28.6.2018, lk 27).

(51)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuli 2019. aasta arvamus „Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast“(ELT C 353, 18.10.2019, lk 59).

(52)  Vt joonealune märkus 19.

(53)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamus „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“(ELT C 227, 28.6.2018, lk 27).

(54)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamus „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 73).

(55)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. septembri 2015. aasta arvamus „Euroopa Liidu toimimise tõhustamine, kasutades ära Lissaboni lepingust tulenevat potentsiaali“(ELT C 13, 15.1.2016, lk 183).

(56)  Vt joonealune märkus 5.

(57)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamus „Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021–2027“(ELT C 440, 6.12.2018, lk 106).

(58)  Vt joonealune märkus 19.

(59)  Vt joonealune märkus 19.

(60)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta“(ELT C 62, 15.2.2019, lk 90).

Resolutsioon teemal „Ühinemisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga: ELi usaldusväärsuse ja geostrateegiliste huvide kaitseks“

(2020/C 47/02)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 30.‒31. oktoobri 2019 istungjärgul (31. oktoobri istungil) vastu järgmise resolutsiooni. Poolt hääletas 174, vastu hääletas 12, erapooletuks jäi 15.

1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on sügavalt pettunud ELi juhtide poolt Euroopa Ülemkogu 17.–18. oktoobri kohtumisel vastu võetud otsuses lükata edasi ühinemisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, mis tulenes üksmeele puudumisest liikmesriikide vahel.

2.

Komitee väljendab sügavat kahetsust selle üle, et nende kahe riigi suhtes võetud kohustusi ei ole täidetud. Tõepoolest, Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldustes, milles kiideti heaks nõukogu 26. juunil 2018. aastal vastu võetud järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta, pandi konkreetne alus ühinemisläbirääkimiste avamisele 2019. aasta juunis. Euroopa Ülemkogu otsustas juba 18. juunil 2019, et hiljemalt 2019. aasta oktoobris pöördutakse tagasi komisjoni soovituste juurde alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga.

3.

Komitee rõhutab, et teist korda langetamata jäetud otsus alustada ühinemisläbirääkimisi nende kahe riigiga, kes on täitnud kõik vajalikud tingimused, (1) on geostrateegiline ja ajalooline viga ning seab kahtluse alla ELi usaldusväärsuse ja usutavuse. ELil oli võimalus häid valitsemistavasid rangeks tingimuseks seades alustada läbirääkimisi, nõudes ühinemisläbirääkimiste ajal liikmesuse kriteeriumide ranget kohaldamist ja töötades välja paremad vahendid õigusriigi põhimõtete jälgimiseks pärast ühinemist.

4.

Komitee on veendunud, et selle keeruka piirkonna „euroopastumise“ protsess nõuab tõsiseid struktuurireforme Lääne-Balkani riikides.

5.

Komitee on kindlal seisukohal, et mõne ELi liikmesriigi kodanike hulgas on maad võtmas laienemisväsimus. Ei ole kahtlust, et ELi-sisene lõhe sellistes küsimustes nagu sisseränne ja uus eelarve on vajaliku poliitilise tähelepanu laienemispoliitikalt eemale suunanud. Kuid poliitilist konsensust ja avalikkuse laialdast toetust ELiga ühinemisele nii Põhja-Makedoonias kui ka Albaanias ei saa ignoreerida.

6.

Lääne-Balkani riikide noortel on ELi suhtes suured ootused ja me ei tohiks neid alt vedada. Komitee on veendunud, et peaksime neile andma positiivse tulevikuväljavaate, võimaldades neil elada stabiilses ja jõukas piirkonnas.

7.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on kindlalt veendunud, et Lääne-Balkani riigid on võtmetähtsusega Euroopa geostrateegiline piirkond meie vahetus naabruses, mida teised ülemaailmsed osalejad huviga jälgivad.

8.

7. Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna foorumil, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee edendas Tiranas 16.– 17. aprillil 2019, kordasid kodanikuühiskonna organisatsioonid lõppdeklaratsioonis, et ELi laienemine ning eelkõige selle demokraatlike väärtuste ja õiguslike standardite levik Lääne-Balkanile on nii piirkonna kui ka ELi huvides, hoolimata arvukatest probleemidest, millega praegu silmitsi seistakse (2).

9.

Komitee on korduvalt väljendanud muret kodanikuühiskonna aheneva ruumi pärast mitmes Lääne-Balkani riigis ning kutsunud Lääne-Balkani riikide ametivõime üles suurendama jõupingutusi, et tagada õigusriigi põhimõtete, põhiliste inimõiguste, kohtureformi, korruptsiooni ja diskrimineerimise vastase võitluse ning ajakirjanike sõltumatuse ja ajakirjandusvabaduse austamine – neid Euroopa põhiväärtusi peaksid järgima kõik ELi liikmesriigid. Sotsiaaldialoogi ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli majanduslikus ja sotsiaalses arengus tuleb jõuliselt julgustada ja edendada.

10.

Komitee jätkab tihedat ja intensiivset koostööd Lääne-Balkani maade kodanikuühiskonnaga, et toetada neid ja kinnitada neile, et nende koht on Euroopa Liidus. Me teeme kõik, mis meie võimuses, et edendada leppimist ja euroopalikke väärtusi selles piirkonnas ning jääme kindlaks oma seisukohale ELi laienemise kohta. Oleme veendunud, et ELiga ühinemise selge perspektiiv on piirkonna stabiilsuse jaoks väga oluline ja väljendame lootust, et laienemine jääb ELi üheks prioriteediks, hoolimata paljudest probleemidest, millega praegu silmitsi seistakse (3).

11.

Tänu meie korrapärasele koostööle selle piirkonna partneritega – kodanikuühiskonna ühised nõuandekomiteed Montenegro ja Serbiaga, Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorumid ning enne ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisi korraldatavad kõrgetasemelised kodanikuühiskonna konverentsid – oleme omalt poolt jätkuvalt Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna häälekandja ja toimime sillana ELi institutsioonide ja nende valitsuste vahel.

12.

Komitee väljendab ülimat tunnustust Euroopa Parlamendi 24. oktoobril 2019. aastal vastu võetud resolutsioonile ning kinnitab oma täielikku pühendumust toetada Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni uut koosseisu ELi laienemispoliitika tugevdamisel ning ELi vahendite tõhustamisel suhtluses Lääne-Balkani riikidega.

13.

Komitee kutsub kõiki sidusrühmi üles võtma kõik vajalikud meetmed, et Euroopa Ülemkogu võtaks ühehäälselt vastu positiivse otsuse enne ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist Zagrebis 2020. aasta mais. Samuti palume ELi järgmisel eesistujariigil Horvaatial anda tippkohtumisel laienemisprotsessile uut hoogu.

---

(1)  Nõukogu järeldused, juuni 2018.

(2)  7. Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna foorum: lõppdeklaratsioon https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/7th-western-balkans-civil-society-forum/final-declarations

(3)  https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/files/7th_eesc_western_balkans_civil_society_forum_-_final_declaration.pdf

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Plokiahel ja ELi ühtne turg: edasised sammud“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 47/03)

Raportöör: Ariane RODERT

Kaasraportöör: Gonçalo LOBO XAVIER

Täiskogu otsus	21.2.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 Omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	18.10.2019
Vastuvõtmine täiskogus	30.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	182/1/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Käesolevas arvamuses keskendutakse plokiahelale kui tehnoloogiale. Kui seda kasutatakse, võib plokiahel osutuda positiivseks ümberkujundavaks jõuks ühiskonna paljudes valdkondades, tuues endaga kaasa väärtusi nagu näiteks usaldus ja läbipaistvus, demokraatia ja julgeolek. Lõppkokkuvõttes võib see aidata leida uusi sotsiaal-majanduslikke mudeleid, toetades sellega praeguste ühiskondlike probleemide lahendamiseks vajalikku ühiskondlikku innovatsiooni. Ent kuna krüptoraha küsimus tekitab palju vaidlusi, tuleks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel kõnealuseid instrumente lähitulevikus eraldi käsitleda seoses rahapesu ja/või maksudest kõrvalehoidumise riskidega.

1.2.

Ühiskond saab juba praegu kasu plokiaheltehnoloogia kasutamisest. Plokiaheltehnoloogia aitab saavutada kestliku arengu eesmärke, suurendab kodanike õigusi, hoogustab ettevõtlust ja innovatsiooni ning parandab äriühingute liikuvust ja piiriüleseid võimalusi, muutudes samal ajal tarbijate jaoks läbipaistvamaks. Lisaks on selle abil võimalik vähendada maksudest kõrvalehoidmist ja korruptsiooni ning arendada nii era- kui ka avaliku sektori teenuseid. Sellegipoolest on vaja tegeleda edasi mitme probleemiga, eeskätt selliste pakiliste küsimustega, kuidas tagada õigusselgus ja -kindlus ning kaitsta privaatsust.

1.3.

Hoolimata asjaolust, et ELi institutsioonid on plokiahela teatavas ulatuses läbi vaadanud, on endiselt vaja ühist ELi lähenemisviisi. Seniseid tulemusi arvesse võttes on ELil harukordne võimalus säilitada üleilmsel turul juhtpositsioon, kuid üksnes siis, kui ta asub kohe tegutsema.

1.4.

Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles panema aluse suurele plokiahelaalgatusele, milles määratakse kindlaks kestlikest arengueesmärkidest lähtuv ELi ühine lähenemisviis ja visioon. Seda tuleks täiendada tegevuskavaga, mille abil saaks Euroopast plokiahela võrdkuju kogu maailmas. Euroopa olemasolevat plokiahelapartnerlust ning plokiahela vaatlusrühma ja foorumit tuleks tugevdada ELi plokiahela sidusrühmade platvormi loomisega, mis koondaks ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee, tööstuse, tarbijate, liikmesriikide ja teadlaste jne esindajaid, et luua ruum ühiseks õppimiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, võrkude võrgustiku rajamiseks ning heade tavade vahetamiseks.

1.5.

Komitee võib sellise platvormi haldamisel aktiivselt osaleda, tagades läbipaistvuse, kaasamise, koostöö ja organiseeritud kodanikuühiskonna osaluse.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Plokiahel- ja hajusraamatu tehnoloogia võivad meie ühiskonda muuta. Plokiahel on matemaatiline struktuur, mis on mõeldud andmete säilitamiseks korruptsiooni ja võltsandmeid piiraval moel. See tehnoloogia on uus viis tekitada usaldust, et vahetada turvaliselt midagi väärtuslikku. Seda peetakse internetiajastu uueks, murranguliseks etapiks, ent tasub märkida, et tegu on ühega paljudest tehnoloogilistest võimalustest.

2.2.

Käesolevas arvamuses keskendutakse plokiahelale kui tehnoloogiale, mida on võimalik rakendada paljudes valdkondades ja tööstusharudes nagu näiteks energeetika, rahandus, toidutööstus ja põllumajandus, meditsiin ja tervishoid, valimised ja valitsemine. Selles arvamuses keskendutaksegi just sellele ja iseäranis plokiahelale seoses ELi ühtse turuga. Plokiaheltehnoloogia suudab õige kasutuse korral kujundada ümber sellised kontseptsioonid nagu konkurents ja juhtimine ning lahendada seeläbi ühiskondlikke probleeme ja üleminekuid. Ent kuna krüptoraha küsimus tekitab palju vaidlusi, tuleks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel kõnealuseid instrumente lähitulevikus eraldi käsitleda seoses rahapesu ja/või maksudest kõrvalehoidumise riskidega.

2.3.

Komitee hiljutises arvamuses „Plokiahel ja hajusraamatu tehnoloogia sotsiaalmajanduse täiusliku taristuna“ (1) öeldakse, et „plokiahela puhul on […] tegemist koodiga, st sideprotokolliga, ja avaliku registriga, millesse kantakse maksimaalse läbipaistvuse alusel ja muutmatul kujul järjestikuliselt kõik võrgustiku osaliste vahelised tehingud“. Seda määratlust täiendab komisjoni seisukoht, et „[p]lokiahel on kasutajate usalduse edendamiseks mõeldud tehnoloogia. See võimaldab jagada sidusteavet, leppida kokku tehingutes ja neid registreerida kontrollitaval, turvalisel ja püsival moel“ (2).

2.4.

ELi asutused on juba astunud mõne sammu plokiahela arendamise toetamiseks. 2017. aastal avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus aruande „How blockchain technology could change our lives“ (Kuidas plokiaheltehnoloogia võib meie elu muuta) (3) ning 2018. aastal lõi komisjon plokiahela vaatlusrühma ja foorumi (4). Sellega tahetakse kiirendada plokiahelda innovatsiooni ja arendamist, et säilitada Euroopa üleilmne juhtpositsioon selles murrangulises uues tehnoloogiavaldkonnas.

2.5.

Oluline samm tehti aprillis 2018, kui komisjon allkirjastas koos 21 liikmesriigi ja Norraga deklaratsiooni, et asutada Euroopa plokiahela partnerlus ja teha koostööd Euroopa plokiahela teenustetaristu (5) rajamisel. Eesmärk on toetada piiriüleseid avalikke digiteenuseid, mis vastavad kõige kõrgematele julgeoleku- ja privaatsusstandarditele. Sestsaadik on partnerlusega ühinenud 27 liikmesriiki.

2.6.

2018. aastal võttis Euroopa Parlament plokiahela ja hajusraamatu tehnoloogia kohta vastu muu kui seadusandliku resolutsiooni, (6) milles rõhutati ELi võimalust saada „üleilmseks liidriks“ ja „usaldusväärseks osaliseks“ turu arengu kujundamisel kogu maailmas ja mitmes valdkonnas, märkides, et EL on plokiahelatehnoloogia arendamisel ja kohaldamisel praegu esirinnas võrreldes USA ja Hiinaga (7).

3.   Plokiahel – ühtse turu ja ELi võimalused

3.1.

Ehkki plokiaheltehnoloogia on suhteliselt uus nähtus, tekivad ühtse turu kontekstis juba olulised võimalused.

3.2.

Plokiahel aitab saavutada kestliku arengu eesmärke. Plokiahela loomisel on peetud silmas usaldust, avatust ja läbipaistvust ning tulevast väärtust, (8) mis tuleb esile ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise kontekstis (9).

3.3.

Mõni näide (10): — eesmärk nr 1 – vaesuse kaotamine – ja krüptoraha kasutamine pangakontota elanikkonna hulgas; — eesmärk nr 3 – tervis ja heaolu – ning võimalus jagada patsiendi terviseandmeid turvalisemalt ja tõhusamalt, samuti — eesmärgid nr 12, 14 ja 15 – säästev tootmine ja tarbimine – mille puhul plokiahela abil on võimalik tagada päritolu kogu tarneahela jooksul. Lisaks on plokiahelast kasu mitme muu kestliku arengu eesmärgi saavutamisel, nagu võrdsed võimalused, isikuandmetega seotud inimõigused, inimväärne töö ja majanduskasv, demokraatlik osalus jne.

3.4.

Kodanike õiguste suurendamine. Plokiahela abil võib osutuda võimalikuks anda kontroll teabe üle tagasi teabe omanikele. Andmeid läbipaistvalt jagades ja vähendades vajadust vahendajate järele on võimalik suurendada plokiahela abil nende osalejate õigusi, kes olid varem kesksete üksuste suhtes haavatavas seisundis.

3.5.

Ettevõtluse ja innovatsiooni hoogustamine. Koostöö- ja konsensuspõhine toimimine võimaldab luua innovatiivseid lahendusi ja uusi äriühinguid, kelle tegevus põhineb majanduslikul ja sotsiaalsel jätkusuutlikkusel ning keskkonnasäästlikkusel. Plokiahela abil võimalikuks saav kaasamine loob aluse platvormimajandusele ja muudele uutele ärimudelitele ning sotsiaalmajandusele, nagu komitee on juba välja selgitanud.

3.6.

Äriühingute liikuvuse ja piiriüleste võimaluste parandamiseks ja tarbijate kaitsmiseks tuleb võimalikult palju kaotada kaubandustõkkeid nii ELis kui ka kogu maailmas ning tagada vahetuse käigus maksete ja tehingute ohutus ja turvalisus. See parandab turutingimusi ning juurdepääsu kaupadele ja teenustele ELis, kaitstes samal ajal tarbijate privaatsust, konfidentsiaalsust ja teabe jagamist (11).

3.7.

Ühtse digivärava toetamine. Ühtse digivärava puhul võetakse kasutusele ühekordsuse põhimõte, mis tähendab, et mis tahes andmeid on võimalik platvormi sisestada vaid ühe korra. Tänu sellele võib Euroopa plokiahela teenustetaristu (milles nõutakse ühekordsuse põhimõtte järgimist) väljaarendamine võimaldada ja soodustada tõhusat, vastupidavat ja jätkusuutlikku ühtset turgu.

3.8.

Plokiahelapõhiste avaliku ja erasektori teenuste arendamine avaldab ELi majanduse ja ühiskonna kui terviku digiüleminekuga tohutut positiivset mõju. Euroopa plokiahelateenuste taristu (European Blockchain Services Infrastructure, EBSI) raames töötatakse praegu välja neli kasutusvõimalust (12). Need on notariaalne tõendamine ja autentsuse kinnitamine, diplomid, Euroopa iseseisev identiteet, maksustamine ja usaldusväärne andmete jagamine. Liikmesriikide tasandil tekitab majanduslikku kasu vahetu juurdepääs turule, ilma vahenduskuludeta või millega kaasnevad väiksed kulud, andes tarbijatele tõelist väärtust. Seda on võimalik arendada edasi, tagades tarbijatele ohutuse ja turvalisuse tänu plokiahela jälgitavusele ning osaledes kaupade ja teenuste ühisloomisel. Peale selle võivad plokiahelapõhised hääletussüsteemid teha hääletajate registreerimise ja tuvastamise turvaliseks ning pakkuda lihtsat ja kontrollitavat hääletussüsteemi.

3.9.

Üksikisikute ja organisatsioonide digitaalse identiteedi loomine ja kontroll. Kombineerides detsentraliseeritud plokiahela põhimõtteid identiteedi kontrollimise ja krüptograafiaga, saab luua digitaalse identiteedi ja omistada see igale varaga tehtud e-tehingule. Sellel võib olla hulk eeliseid nii tarbijatele, äriühingutele kui ka seadusandjatele. Plokiahelal põhinev digitaalne identiteet võimaldab vastastikust tuvastamist ja toimingute tegemist, kasutades nutilepingu koodi, mis ühtlasi lihtsustab äriühingute asutamist. Need digitaalsed identiteedid ja elektroonilised allkirjad peavad vastama eIDASe määruses sätestatud nõuetele ning tagama samuti koostalitlusvõime ja ühilduvuse.

3.10.

Isikuandmetega seotud rikkumiste vähendamine. Isikuandmetega seotud rikkumiste riski saab leevendada või vältida plokiahela andmestruktuuride vastutustundliku kasutamisega. See aitab kaitsta delikaatseid andmeid, tagades samal ajal andmete ohutu edastamise, et kaitsta inimeste õigust konfidentsiaalsusele ja privaatsusele. Üks võimalus selle saavutamiseks on vältida privaatsete andmete avalikku säilitamist plokiahelal. Selle asemel võiks privaatseid andmeid säilitada ahelast eraldi ning vahetada vaid vajaduse korral ja konkreetse partneriga.

3.11.

Standardimisprotsessid on piiriülese koostalitlusvõime ja plokiahela rakendamise eeltingimus. Reguleerivad asutused on mõnda neist praeguseks katsetanud ja uurinud, kuid nagu mis tahes innovatsiooni puhul, peavad standardimisalgatused olema tasakaalus soodsa keskkonna loomisega, et uurida põhjalikult selle tehnoloogiaga kaasnevaid võimalusi.

3.12.

Samuti tuleks teha jõupingutusi, et ühtlustada krüptograafilisi standardeid plokiahela ja muude eIDASega seotud tehnoloogiate vahel, (13) et luua uusi koostalitlusvõime tasemeid praeguste ja tulevaste tehnoloogiliste mudelite vahel. See piiraks plokiahela andmesilode tekkimise ohtu. Õigupoolest on Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) esitanud standardimise tegevuskava, mis hõlmab perioodi kuni aastani 2020, et kaaluda selliste valdkondade standardimist nagu terminoloogia, taksonoomia, identiteedi kontroll, koostalitlusvõime, valitsemine, julgeolek ja privaatsus, kasutusjuhtumid ja nutilepingud.

3.13.

Läbipaistvuse parandamine nutilepingute abil. Plokiahelapõhised lahendused tagavad detsentraliseerimise abil läbipaistvuse, mis võimaldab kõikidel osalejatel andmeid näha ja kontrollida. Üks selle näiteid on nutilepingud (14).

3.14.

Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise piiramine. ELi ühtne turg võib e-kaubandust tugevdada, vähendades samal ajal halba välismõju, mis nüüdisaegse rahvusvahelise kaubandusega kaasneb. Plokiahela maksutöötlussüsteemid võivad tagada suurema läbipaistvuse nii maksjale kui ka valitsusele. Plokiahel võib piirata maksudest kõrvalehoidmist ja rahapesu, suurendades vastutust tehingute ja tegevuse eest ning parandada sellega ELi ühtse turu konkurentsivõimet. Euroopa Komisjon võiks uurida, kuidas plokiahel saaks selles valdkonnas abiks olla.

3.15.

Uute rahastamismudelite loomine, näiteks ühisrahastamine, algmüntide või token’ite esmapakkumine on üldised rahastamismeetodid (geograafiliselt ja demograafiliselt) projektipõhise raha emiteerimisega, mida täiendab spetsiaalne kallinemismehhanism. See on ühisrahastamise suundumuse kulminatsioon.

3.16.

Uute sotsiaal-majanduslike mudelite leidmine. Üksikisikute võimu taastamine võib ühiskonna ümber kujundada. Kui plokiahela peamine eelis on lahendada inimestevaheline usaldusprobleem ilma kolmandat isikut kaasamata, võimaldab see luua uut tüüpi valitsemisviisid ja suhted, mis põhinevad tehingute läbipaistvusel. Nagu ühiskonna iga muutuse puhul, tuleb hoolikalt vältida väärkasutuseni viivate struktuuride teket, võimaldades samal ajal katsetamisvabadust, mis võib inimkonnale suurt kasu tuua. Veelgi enam, plokiaheltehnoloogia ja -võrgud peaksid vältima lõhede tekkimist nende vahel, kellel on kontrollivolitused või kes saavad seda võimaldada, ja nende vahel, kellel on suurkorporatsioonide kontrollitavate mudelite vahendusel vaid juurdepääsuõigus. Et plokiahel oleks edukas VKEde ja väiksemate organisatsioonide seas, tuleb ergutada avalike ja demokraatlike juhtimismudelitega organisatsioone (nagu ühistud) looma plokiahelapõhiseid äriühinguid ja neid toetada.

4.   Plokiahel – lahendamist vajavad probleemid

4.1.

Plokiahela potentsiaali ärakasutamiseks ELi ühtsel turul ja Euroopa ühiskondades tuleb lahendada mitu probleemi, mille puhul on esmatähtis praegune õiguslik ebakindlus. On olemas mõned õiguslikud krüptoraha ja algmüntide pakkumise lahendused, ent õigusraamistikus ei käsitleta siiani selgelt süsteemi ülesehitustega plokiaheltehnoloogiat kasutavaid valdkondi, mistõttu käsitletakse seda liikmesriikides erinevalt. Ilma ELi ühise algatuseta, mis tagaks õiguskindluse ja -selguse kogu ELis, jäävad piiriülesed võimalused piiratuks. Kasutusjuhtumid ja regulatiivsete nõuetega katsetamine teatavat liiki teenuste ja kasutuse puhul võiks olla esimene etapp tulevaste õigusnõuete mõistmiseks. ELi kogemus keeruliste, piiriüleste õigusaktide ja poliitika väljatöötamisel võib osutuda plokiahela edasisel õiguslikul reguleerimisel eeliseks.

4.2.

Määrava tähtsusega on privaatsuse kaitse. Kõige kiireloomulisemate andmeküsimuste lahendamiseks võeti vastu isikuandmete kaitse üldmäärus (15). Kuid määruse ettevalmistamise ajal oli plokiaheltehnoloogia suuresti tundmatu ning seega tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse ja plokiahela võimalikud vastuolud läbi vaadata. Komitee kutsub komisjoni üles isikuandmete kaitse üldmäärust hindama ning esitama muutmisettepanekuid ning lisasuuniseid üldmääruse ja plokitehnoloogia suhte kohta.

4.3.

Peamine õiguslik erinevus anonümiseeritud ja pseudonümiseeritud andmete vahel puudutab isikuandmete liigitamist. Pseudonümiseeritud andmeid (isegi kaudseid ja umbmääraseid) saab mingil määral uuesti tuvastada, aga anonüümsete andmete puhul seda teha ei saa. Ehkki loalises plokiahelas loetakse plokiaheltehnoloogiat kasutavate suhete puhul pseudonümiseerimist lahenduseks, on anonümiseerimine loatu plokiahela laialdasemal kasutamisel endiselt õiguslik tõke, mille saab kõrvaldada õiguslikesse piirangutesse lõimitud digitaalse identiteedi lahenduste abil.

4.4.

Töötõenduse konsensusmehhanism on väga energiamahukas. Kaaluloleva huvi tõendamise alternatiivse konsensusmehhanismi väljaarendamisega on võimalik see oluline keskkonnasäästlikkuse probleem lahendada. Lahendused on juba olemas, neid tuleb jagada ja täielikult rakendada (16).

4.5.

Teine tehniline probleem on koostalitlusvõime erinevate plokiahelaplatvormidega. Erinevad plokiahelad ei pruugi ühilduda riski tõttu pooltele, kes tahavad andmeid vahetada. Veel üks murekoht on plokiahelaplatvormide ja olemasolevate valitsussüsteemide ühilduvus, mis takistab valitsuste üleminekut olemasolevatelt platvormidelt plokiahelapõhisele koostalitlusvõimele. Massilise kasutuselevõtu võimaldamiseks peaks koostalitlusvõime tagamine olema lähitulevikus plokiahela arendajatele prioriteet.

4.6.

Plokiahela kasutuselevõtu ulatus oleneb sellest, kui palju lähevad sellele üle eri liiki ettevõtjad, kellest ELis moodustavad enamiku VKEd. Praegusel ajal on paljudel juhtudel takistuseks tehingukulud, mis muudavad tehnilised ja konsultatsiooniteenused VKEdele kättesaamatuks. Väga oluline on toetada uute plokiahelavõrgustike, nagu ühistute loomist, et tagada õiglane juurdepääs VKEdele ja muudele väiksematele üksustele, võimaldades paremat demokraatlikku valitsemist.

4.7.

Nagu iga murrangulise tehnoloogia puhul, tuleb tegeleda ka sotsiaalsete probleemidega. Ilmtingimata on vaja teavitada üldsust õigesti murrangulistest tehnoloogiatest. Neil on reaalne mõju inimeste igapäevaelule ning seda tuleb hoolega arvesse võtta, asetades ühiskondliku ja sotsiaalse dialoogi tähtsale kohale. Komitee jätkab teadmiste kogumist ja tutvustab ka edaspidi organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti plokiahela arengu järgmiste sammude kohta.

4.8.

On oluline täielikult mõista ja läbi vaadata, kuidas plokiaheltehnoloogia mõjutab tarbijakaitset ja tarbijate õigusi. On vaja selgust näiteks õigusaktidega (nt andmekaitset käsitlevad ELi õigusaktid), määrustega (klientide konfidentsiaalsus) või lepingutega (ärialane konfidentsiaalsus) kehtestatud konfidentsiaalsuse ja privaatsuse vahekorra kohta.

4.9.

Nagu iga uue tehnoloogia ja mis tahes tehnoloogiapõhiste ärimudelite puhul, oleks asjakohane ja sobiv analüüsida mõju ja võimalikke tagajärgi töökohtadele, töötingimustele, töötajate õigustele ja kaitsele ning sotsiaalsele dialoogile. Analüüsis tuleks hinnata ka mõju vahendusorganisatsioonidele. Teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikaoskused muutuvad plokiahelat kasutavate valdkondade jaoks tõenäoliselt aina olulisemaks. Võttes arvesse laialdaste teadmiste puudumist plokiahela toimimise (ja võimalike puuduste) kohta, kutsub komitee üles edendama elukestvat õpet, mis võimaldab inimestel omandada oskused ning ümber õppida ja oskusi täiendada, et plokiahela võimalusi ja probleeme paremini ära kasutada.

5.   Edasised sammud

5.1.

Hoolimata asjaolust, et ELi institutsioonid on plokiahela mingil määral läbi vaadanud, on endiselt puudu põhjalik ja ühine ELi lähenemine. Plokiahela seniseid tulemusi arvesse võttes on ELil harukordne võimalus säilitada üleilmsel turul juhtpositsioon, kuid üksnes siis, kui EL asub tegutsema.

5.2.

Plokiahela arendamine on kõikides liikmesriikides endiselt äärmiselt killustatud. Seepärast ergutab komitee ELi institutsioone saavutama selgust ja looma ühise lähtepunkti, et kasutada plokiahela täielikku potentsiaali Euroopas. Esimene samm komisjoni jaoks on koostada teatis ELi plokiahela ja hajusraamatu tehnoloogia arendamise kohta plokiahela põhimõtete alusel, (17) et väljendada poliitilist tahet, omanikutunnet ning sõnastada visioon ja tegevuskava soodsa keskkonna loomiseks. Lisaks algatusele tuleks uuesti kokku kutsuda EP digiteerimise laiendatud töörühm, mis tegeleks plokiahela ja hajusraamatu tehnoloogia küsimusega.

5.3.

ELi ühise visiooni eesmärk võiks olla kujundada Euroopast plokiahelapõhine katsekontinent maailmas, tagades sellega ELi konkurentsivõime säilimise, arendades samal ajal välja kestliku arengu eesmärkidest lähtuva lähenemisviisi digiüleminekule, toetudes avaliku sektori katsealgatustele ja -programmidele liikmesriikide ja ELi tasandil.

5.4.

Nüüd, kus on loodud Euroopa plokiahela partnerlus, plokiahela vaatlusrühm ja foorum, on aeg seda algatust laiendada ELi plokiahela sidusrühmade platvormi loomisega, kuhu kuuluvad ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, tööstuse, tarbijad, kodanikuühiskonna, liikmesriikide ja teadlaste jne esindajad. Veelgi enam, see platvorm peaks olema avatud kõikidele ELi kodanikele koostööks ja plokiahela projektis osalemiseks.

5.5.

Platvorm võimaldaks ühiselt õppida ja suutlikkust suurendada, kuid koondaks ka sidusrühmi, toimides võrkude võrgustikuna, pakkudes kohtumispaika ja jagades häid tavasid. Komiteel on hea positsioon ja vajalikud kogemused, et aktiivselt osaleda sellise platvormi haldamisel, tagades läbipaistvuse, kaasamise, koostöö ja organiseeritud kodanikuühiskonna osaluse ning tuginedes olemasolevatele sarnastele algatustele (18).

---

(1)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 1.

(2)  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/blockchain-technologies.

(3)  http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2017/581948/EPRS_IDA(2017)581948_EN.pdf.

(4)  https://www.eublockchainforum.eu/.

(5)  https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/european-countries-join-blockchain-partnership.

(6)  http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2018-0373_ET.html?redirect.

(7)  Üks meede on, et ainuüksi 2018. aastal ulatus algmüntide pakkumise tulu Euroopas ligikaudu 4,1 miljardi USA dollarini, mis oli peaaegu kaks korda rohkem kui Aasias sinnamaani kogutud 2,3 miljardit dollarit ning ületades tunduvalt USAs kogutud 2,6 miljardit dollarit. https://www.newsbtc.com/2018/10/16/europe-surpasses-us-and-asia-in-cryptocurrency-token-sales.

(8)  Plokiahela tulevane ühiskondlik väärtus tähendab iseseisvat identiteeti (autentimine, autoriseerimine), usaldust ja läbipaistvust, demokraatiat, muudetamatust ja sõltumatust vahendajatest.

(9)  https://blockchain4sdg.com/how-blockchains-can-tackle-the-un-sustainable-development-goals/.

(10)  UN/CEFACT, ECE/TRADE/C/CEFACT/2019/INF.3: Plokiahel kaubanduse lihtsustamisel: valdkondlikud muutused ja näited, http://www.unece.org/fileadmin/DAM/cefact/cf_plenary/2019_plenary/CEFACT_2019_INF03.pdf.

(11)  Konfidentsiaalsus tähendab üksuse (st üksikisiku või organisatsiooni) ja volitatud isiku vahel jagatud andmete kaitset volitamata kolmandate isikute eest. Privaatsus tähendab kaitset identiteeti ja isiklikesse tehingute sekkumise eest.

(12)  https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/CEFDIGITAL/EBSI.

(13)  Nagu elektroonilised allkirjad ja ajatemplid, kasutades praeguseid ristühilduvaid krüptoalgoritme.

(14)  Need on plokiahelal hoiustatavad isetäituvad lepingud, mida keegi ei saa muuta ja mida igaüks võib seetõttu usaldada. Näidetena võib nimetada väärtpaberite kliiringut ja arveldamist, kinkekaarte/lojaalsuskuponge, elektroonilisi terviseandmeid, honoraride maksmist, toodete päritolu, vastastikuseid tehinguid, laenamist, kindlustust, energiaühikuid ja valimisi.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). https://gdpr-info.eu/.

(16)  www.tolar.io on näide vähese energiatarbimise plokiahelast.

(17)  Plokiahela põhimõtted on: iseseisev identiteet – autentimine, autoriseerimine; jälgitavus; usaldus; muudetamatus; demokraatia; vahendajate puudumine.

(18)  Näiteks Euroopa ringmajanduse platvorm on ühisalgatus komisjoniga, samuti lööb komitee aktiivselt kaasa kõrgetasemelises tehisintellekti eksperdirühmas ja sotsiaalse ettevõtluse eksperdirühmas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaasava valdkonnapõhise digiülemineku tagamine raudteesektoris“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 47/04)

Raportöör: Alberto MAZZOLA

Kaasraportöör: Guy GREIVELDING

Täiskogu otsus	21.2.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine CCMIs	2.10.2019
Vastuvõtmine täiskogus	30.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	202/0/5

1.   Soovitused

1.1.

Digiüleminek aitab muuta raudteetranspordi tõhusamaks ning mugavamaks nii reisijate kui ka kaubaveo jaoks, kuid muudab raudteesüsteemid tundlikuks küberturvalisusega seotud riskide suhtes. Seepärast soovitab komitee tugevdada Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) koostööd.

1.2.

Komitee on seisukohal, et ELi raudtee digistrateegia keskse elemendi – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõttu tuleks märkimisväärselt kiirendada. Vajalikud investeeringud, mille suurus ületab 100 miljardit eurot, tuleks teha komisjoni sihtotstarbelise algatuse raames, mida rahastatakse olulisel määral ELi eelarvest ning millele lisandub liikmesriikide konkreetne toetus ja erakapitali ulatuslikud vahendid (InvestEU).

1.3.

Komitee kutsub raudteesektorit üles arendama koos teiste ühistranspordiliikidega välja ulatusliku ja koostalitlusvõimelise liikuvusteenuse raamistiku, mis tagaks liikuvuse ja ühistranspordi taskukohasuse ja juurdepääsetavuse üldhuviteenusena kõigile kodanikele, ning looma avatud ja isehäälestuva IT-raamistiku mitmeliigilise transpordi piletite levitamiseks Euroopas. Raudteesektor võiks olla Euroopa digitaalse identiteedi liikuvuse aspekti arendamise tugisammas.

1.4.

Komitee kutsub ELi sotsiaalse dialoogi raames Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liitu (ETF), Euroopa raudtee- ja taristuettevõtjate ühendust (CER) ja Euroopa raudteetaristuettevõtjate assotsiatsiooni (EIM) üles panema aluse proaktiivsele läbipaistvale dialoogile (nt digitaalse tegevuskava näol) ning käivitama ühisalgatusi, et teha kindlaks ja näha ette automatiseerimise ja digiülemineku mõju ning säilitada sotsiaalselt õiglase ülemineku raames tööhõive kõrge tase ja sotsiaalsed garantiid.

1.5.

Komitee kutsub üles looma ELi raudteevaldkonda reguleeriva asutuse, et toetada ELi ühtse raudteeturu arengut, mis hõlmab ka digitaalseid aspekte.

2.   Sissejuhatus

Euroopa liikuvus- ja transpordisüsteemis leiab praegu aset areng palju rohelisema ja digitaliseerituma süsteemi suunas.

Tulevikus logistikaahelad muutuvad, kuna uus tehnoloogia võimaldab eri transpordiliikidel lihtsamini digitaalselt integreeruda, liiklusvooge ja jälgimist puudutaval teabevool tiheneda, lihtsustab reisijate juurdepääsu teenustele ja teabele, aitab tõhusamalt kasutada taristu läbilaskevõimet ja tagab ajastuse parema prognoositavuse.

Digiüleminek suurendab ka raudtee-ettevõtjatele kättesaadavate andmete hulka. Nende andmete kasutamine, mis peab toimuma täielikult kooskõlas eraelu puutumatust ja andmete omandiõigust käsitlevate eeskirjadega, loob võimalusi uuteks ettevõtlusalasteks algatusteks.

3.   Vajadus raudteede digiülemineku järele

3.1.    Raudtee kui digitaalse ühtse Euroopa osa

Ühenduvus on alus, mis võimaldab Euroopa ühtse digitaalse turu täielikku väljakujundamist ja raudteesektori digiüleminekut.

Ühenduvuse kõrge tase on vajalik ka selleks, et pakkuda usaldusväärset teavet, mis puudutab rongide sõidugraafikuid, piletite kättesaadavust, reisiplaneerijaid, kaubaterminalide andmeid jne. Selles osas on tarbijatel ja töötajatel kõrged ootused teenuste kvaliteedi ja hoolduse parandamiseks.

Raudtee edasine digiüleminek sõltub heast koostööst nii raudteede kui ka telekommunikatsiooni valdkonnas tegutsejate vahel. Uued 5G võrgud pakuvad raudteevaldkonna jaoks suurepäraseid võimalusi, võimaldades muu hulgas asjade internetti ja paremat teavet reaalajas.

Raudtee võiks olla tugisammas Euroopa digitaalse identiteedi liikuvuse aspekti arendamiseks „konkurentsi ja innovatsiooni edendava õiguskeskkonna kaudu, mida kodanikud ja ettevõtjad usaldavad ning mis suurendab teadlikkust kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja töötajatele pakutavate transpordi-, energia- ja üldhuviteenuste valdkonnas kohaldatava digitehnoloogia, sealhulgas kõiki neid rolle koondava nn e-isiku hüvedest“ (1).

3.2.    Uued spetsiifilised tooted ja IT

ELi tehnilise strateegia keskmes peaks olema ERTMSi (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) kasutuselevõtt, et võimaldada selle süsteemi pakutavate eeliste elluviimist (nt tehniline ja operatiivne ühtlustamine, võrgu suurem võimsus, parandatud ohutus ja usaldusväärsus, hoolduskulude vähenemine). Viimase 20 aasta jooksul on ERTMSiga varustatud vähem kui 10 % üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgust. Seda tempot tuleks kiirendada, jätmata seejuures tähelepanuta piirkondlike raudteevõrgustike juurdepääsetavust.

Lisaks sellele peaksid tegevuskavas olema olulisel kohal tehnilise ja õigusliku raamistiku arendamine rongide automaatjuhtimissüsteemi taseme tõstmiseks ja andmeside ühenduvuse parandamine rongimarsruutidel (muu hulgas 5G tehnoloogia kaudu) ning ka muud raudteevaldkonna jaoks olulised digitaalsed arengud – kõige selle juures tuleb täiel määral arvesse võtta sotsiaaldialoogi.

3.2.1.   Raudteesektori sisemised protsessid

3.2.1.1.   Võimalused: taristu läbilaskevõime, hoolduse ja prognooshooldusteenuste suurendamine, kulude vähendamine, rongide automaatjuhtimissüsteem, ohutus, kriisiohje

Juhtimis-, juhtkäskude ja sidesüsteemid peaksid olema enamat kui rongide kontrollimise ja ohutu eraldamise süsteemid ning need peaksid muutuma reaalajas toimiva aruka liikluskorralduse ja otsuste langetamise paindlikuks tugisüsteemiks.

Praegustes süsteemides ei kasutata piisavalt ära uute tehnoloogiate ja menetluste eeliseid, sealhulgas satelliitpositsioneerimise tehnoloogiaid, kiireid, suure võimsusega andme- ja kõnesidesüsteeme (Wi-Fi, 4G/LTE, 5G) ja automatiseerimist, samuti uuenduslikke reaalajas andmete kogumise, töötlemise ja sidesüsteeme. Neis peitub potentsiaal liikluse oluliseks parandamiseks, suurendades seeläbi suutlikkust, vähendades veoenergia tarbimist ja süsinikdioksiidiheidet, alandades tegevuskulusid, suurendades ohutust – k.a sidusa intelligentse transpordisüsteemi (C-ITS) kasutamisel raudteeületuskohtadel – ning andes tarbijatele kättesaadavat, usaldusväärset ja arusaadavat teavet. Anduritel ja digitehnoloogial põhinev seisukorrast lähtuv hooldus parandab märkimisväärselt süsteemi – nii taristu kui ka veeremi – tõhusust, usaldusväärsust ja vastupidavust.

3.2.1.2.   Ohud: turvalisus ja küberturvalisus

Digiüleminek aitab muuta raudteetranspordi tõhusamaks ja mugavamaks, kuid muudab raudteesüsteemid tundlikuks küberturvalisusega seotud riskide suhtes. Vajadus arvestada rangete küberturvalisuse meetmetega ja valmisolek küberrünnakutega, k.a laiaulatuslike sündmustega tegelemiseks, kujutavad endast märkimisväärset väljakutset kogu raudteesektorile.

Küberturvalisuse eeskirjade ühene tõlgendamine, sealhulgas liikmesriikide vastastikune tunnustamine, „[…] sertifitseerimise raamistik ja eri sektorite sertifitseerimiskavad võivad tagada [digitaliseerimise] ühtse lähtealuse. […] antud protsessi [peaks] olema kaasatud […] Euroopa Liidu Raudteeamet […] ning […] mõnel juhul tuleks – ENISA nõusolekul sidususe tagamiseks – delegeerida küberturvalisuse kavade koostamine [talle]. Euroopa IT-turbe miinimumnõuded tuleks vastu võtta koostöös Euroopa Standardikomitee/Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee/Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudiga (2).“

3.2.2.   Uued teenused

3.2.2.1.   Uued rakendused reisijatele: e-piletid, e-broneerimine, ühtne piletimüügisüsteem, mitmeliigilise transpordi piletisüsteemid, liikuvusteenus (MaaS – Mobility-as-a-Service), digiplatvormid, digijaamad

Selleks et parandada reisimist puudutavat teavet, lihtsustada sobivaima rongi, ühendvedude võimaluse või siis otsepileti valikut, algatasid mõned Euroopa raudtee-ettevõtted koostöös juhtivate piletimüüjatega ühisprojekti „Full Service Model“, et luua avatud ja isehäälestuv IT-raamistik rongipiletite levitamiseks, selle asemel et luua turustajate ja raudteeteenuste pakkujate vahelisi kahepoolseid IT-lahendusi.

Kõnealuses kontekstis tähendab liikuvusteenus (Mobility-as-a-Service, MaaS) isiklike transpordivahendite asemel teenusena tarbitavate liikuvusvõimaluste kasutamist. Liikuvusteenuse põhikontseptsioon on pakkuda reisijatele nende reisivajadustest lähtuvaid uksest ukseni liikuvusvõimalusi ja valikut, tagades liikuvuse ja ühistranspordi kui üldhuviteenuse taskukohasuse ja juurdepääsetavuse. Liikuvusteenus vaatleb kogu transpordisüsteemi kui ühtset tervikut, vähese heitkogusega raudteetransport peab olema selle üks osa.

3.2.2.1.1.    Uued teemad: andmekaitse, privaatsus, reisijate õigused

Piletimüügi valdkonnas vajaliku hüppelise muutuse kindlustamiseks on keskne tähtsus õiguslikul stabiilsusel. Kliendisõbralik teave otsepiletisüsteemi kohta on oluline, pidades silmas rongireisijate õiguste määruses sisalduvaid ELi nõudeid.

Raudteesektor peab jätkama juurdepääsetavuse edendamisega kulutõhusal viisil. Mittevajalikud ettevõtetevahelised sätted tekitavad tarbetut bürokraatiat ning nendega tuleks tegeleda lepingulisel alusel ja vajaduse korral andmevahetuse asjaomases õigusraamistikus.

3.2.2.2.   Kaubavedu

Raudteesektor võttis 2016. aastal Rotterdamis toimunud üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) päevadel vastu valdkonna ühisdeklaratsiooni, milles kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb võtta rahvusvahelise raudteekaubaveo parandamiseks Euroopas. Ühisdeklaratsioonist lähtuvalt määratleti kümme prioriteetset meedet, sealhulgas rongide jälgimine ja eeldatav saabumisaeg ning ERTMSi konkreetse rakendamise lihtsustamine. Lisaks allkirjastasid Euroopa raudteesektori sotsiaalpartnerid 2. detsembril 2015 raudtee-kaubaveo deklaratsiooni, mis sisaldas nende ettepanekuid raudteekaubaveo parandamiseks.

Automaatpidurite katsetamine võimaldab märkimisväärselt suurendada tõhusust rongikoosseisude moodustamisel. Samuti tuleb tagada kaubaveo ärialaste andmete kaitse.

3.3.    Digiülemineku rahastamine ning teadusuuringud ja innovatsioon

3.3.1.   Raudtee digiülemineku rahastamine: digitaalse Euroopa programm, Euroopa ühendamise rahastu, InvestEU, riiklikud programmid

ELi ja riiklikest vahenditest tuleks tagada asjakohane toetus raudteesüsteemi kõikidele osadele ning Euroopa tõhusa raudteevõrgustiku väljaehitamisele.

Euroopa ühendamise rahastu peab jätkama tegutsemist pärast 2020. aastat ja selle vahendeid tuleb suurendada. Tuleb rõhutada, et Euroopa ühendamise rahastu peaks keskenduma sellistele digiüleminekuga seotud küsimustele nagu ERTMSi raudteeäärsed ja rongisisesed investeeringud. ERTMSi rakendamine üleeuroopalises transpordivõrgus digitaalseid blokeerimisseadmeid kasutades nõuab rohkem kui 100 miljardit eurot. Sellised investeeringud on võimalikud üksnes sihtotstarbelise algatuse kaudu, mida rahastatakse olulisel määral ELi eelarvest ja millele lisandub liikmesriikide konkreetne toetus ja erakapitali ulatuslikud vahendid (InvestEU). Komitee on seisukohal, et vajalike vahendite koondamiseks tuleb tugevdada komisjoni proaktiivset rolli ning töötada välja reguleeriv raamistik. Euroopa ühendamise rahastu II programmist rahastatakse ka 5G-raudteekoridore, et parandada ühenduvust.

3.3.2.   Shift2Rail ja Shift2Rail2

ELi toetust on samuti vaja innovatsiooni edendamiseks raudteesektoris, eelkõige seoses eduka ühisettevõtte Shift2Rail jätkamisega. Tulevase Euroopa institutsioonilise partnerluse eelarvet tuleks suurendada ja see peaks saama toetuda täiustatud ja lihtsustatud juhtimissüsteemile, milles võetakse rohkem arvesse raudteeveo-ettevõtjate ja nende klientide vajadusi ning mis oleks endiselt võimeline käivitama kogu raudtee innovatsiooni ökosüsteemi kõikides liikmesriikides. Digitaalse innovatsiooni teemaliste teadusuuringute rahastamine peab hõlmama ulatuslikku rahastust uuringutele kaasneva sotsiaalse mõju hindamiseks ning õiglast üleminekut hõlbustavatele meetmetele.

4.   Vajadus tagada sellise ülemineku kaasavus

4.1.    Töötajatele

Digitehnoloogiate kasutuselevõtult raudteekeskkonnas oodatakse tõhususe ja tootlikkuse kasvu, millest võidab sektori konkurentsivõime ning mis nõuab samal ajal kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi raudteesektori töökohtades ja töökorralduses

See üleminek on juba toimumas ning raudtee-ettevõtjad peavad õigeaegselt ja kaasaval viisil ette valmistama ja haldama oma tööjõudu mõjutavaid muutusi, et jääda hinnatud ja atraktiivseks tööandjaks.

Töö olemus ja nõudlus oskuste järele muutuvad tulevikus väga suurel määral. Komitee juhib tähelepanu sellele, et oluline on nende struktuuriliste muutustega toime tulla, soodustades õiglast ja sujuvat üleminekut ning tegeledes oskuste puudujäägiga, jälgides samas asjakohaselt kogu protsessi.

Alahinnata ei tohiks muutuste mõju raudteetöötajate tervisele, kaasa arvatud sellise vaimse koormuse kuhjumine, mis võib põhjustada haigestumisi ja pingeid inimeste eraelus.

Kaasava ülemineku tagamine tähendab muutuste haldamist sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, alustades avatud ja läbipaistvast dialoogist töötajate ja nende esindajatega. Selline dialoog peaks aitama toime tulla digiüleminekuga seotud võimalike hirmudega ning tagama personali kaasamise kogu muutuste toimumise perioodil.

Digiülemineku käigus tuleks olla äärmiselt ettevaatlik, et vältida murrangulisi üleminekuid ja sotsiaalseid vastuolusid. On ülimalt oluline, et Euroopa sotsiaalpartnerid – Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liit (ETF), Euroopa raudtee- ja taristuettevõtjate ühendus (CER) ja Euroopa raudteetaristuettevõtjate assotsiatsioon (EIM) – osaleksid ELi raudteevaldkonna sotsiaaldialoogis, et otsustada ühisprojektide üle, eesmärgiga teha paremini kindlaks ja näha ette automatiseerimise ja digiülemineku mõju, et säilitada sotsiaalselt õiglase ülemineku raames tööhõive kõrge tase ja sotsiaalsed garantiid.

Euroopa ja riikide poliitikakujundajad ja sotsiaalpartnerid peaksid tagama koordineerimise Euroopa sotsiaaldialoogi ja riiklike läbirääkimiste vahel, mille teemaks on Euroopa ühtse raudteesüsteemi digiülemineku protsessiga tööle ja sotsiaalsetele aspektidele kaasnevad tagajärjed.

Riiklikul tasandil peavad raudtee-ettevõtjad koos töötajate esindajatega juba varajases etapis koostama digitaalse tegevuskava ning tagama töötajate esindajatele digitaalsete protsesside ja mõjutavate tegurite teemalised koolitused.

Lisaks on vaja töötajate esindajatega pidada riiklikul tasandil kollektiivläbirääkimisi järgmises küsimustes:

—	õigus konsulteerimisele, osalusele ja kollektiivsele esindatusele enne uue tehnoloogia kasutuselevõttu;

—	alternatiivsete tegevuste/tööhõive, ümberõppe ja kvalifikatsioonide määratlemine ja tingimused;

—	töötervishoid ja tööohutus, õigus olla mittekättesaadav, töötajate andmete kaitse (pideva jälgimise eest);

—	lühemad tööajad ja/või (paindlikud) töömudelid.

Liiklusohutust ning reisijate ja töötajate turvalisust ei ole võimalik tagada üksnes digitaalsete ja automatiseeritud süsteemide abil, vajalik on inimeste kohalolek.

Nende probleemidega toimetuleku võti on keskendumine tööalastele üleminekutele, mida toetatakse elukestva õppe ja investeeringutega töötajate tööalase konkurentsivõimesse, et vältida inimeste töölt vabastamist. Raudteesektori jaoks on kaks olulist probleemi – töötajaskonna vanuselise püramiidi tasakaalustamatus ja raskused tööjõu värbamisel; eeskätt on raske leida noori ja naisi. Selle tulemusena peavad raudteeveo-ettevõtjad hoolitsema eakate töötajate suutlikkuse eest töötada edasi kiires muutumises olevatel töökohtadel, et tagada põhiteadmiste edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele; samuti tuleb laiendada nende värbamisbaasi.

Riiklike ja üleeuroopaliste süsteemide seisukohast lähtuvalt võib tööjõu tasakaalustamatust vähendada või isegi vältida viljaka dialoogi ning haridussektori ja ettevõtjate koostöö tulemusena, mille eesmärk on valmistada tulevast tööjõudu ette, viies töötajad ja koolitajad koolituste ja ümberõppe abil kurssi digioskustega.

Nagu eespool mainitud, on riiklikel haridussüsteemidel, eelkõige kutseharidusel, oluline roll selle tagamisel, et tulevased töötajad oleksid varustatud õigete oskustega. Soovitatakse luua valdkondlikud pädevusnõukogud.

4.2.    Reisijad: eakate inimeste juurdepääs IT-mahukatele teenustele, puuetega inimeste vajadustega arvestamine, maapiirkonnad jne.

4.2.1.

Digiüleminek pakub üha rohkem võimalusi meie transpordisüsteemi keskkonnamõju vähendamiseks ja liikuvuse tõhustamiseks. Kasvav ühenduvus peaks lihtsustama ka liikuvusteenuse võimalusi ja mitmeliigilist transporti. Maapiirkonnad saaksid sellest kasu ainult juhul, kui sinna suunataks vajalikke investeeringuid.

4.2.2.

Kuna raudteetransport on teenus, siis on oluline, et raudteevaldkonna digiülemineku elluviimisel oleksid partneritena kaasatud ka kodanikuühiskond, tarbijaühingud, keskkonnaühingud, puuetega inimeste organisatsioonid, õiglast liikuvust edendavad ja eakamaid inimesi esindavad ühendused.

4.2.3.

„Selleks et kasutada paremini ära 25 % liidu elanikkonnast moodustavate eakate kodanike majanduslikku potentsiaali, ei ole komitee arvates majanduskasvu seisukohast asjakohane pidada neid igapäevaelust kaugenenud kodanike kategooriaks, vaid pigem tuleks tunnistada nende võimet ja ootusi ning kaasata nad digitaalajastu majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalistena“ (3).

5.   Euroopa andmemajanduse kontekst

5.1.

Uute IT-tehnoloogiate väljatöötamine on lihtsustanud transpordiandmete kogumist ja kasutamist. Andmete kasutamise maksimeerimine toob kaasa majanduskasvu, innovatsiooni ja märkimisväärse kasu raudteesektorile, selle klientidele ja Euroopa majandusele, luues ja arendades koostalitlusvõimelisi ja omavahel seotud teenuseid. Raudteesektori ja ühiskonna jaoks selge lisaväärtuse loomiseks on vaja paremini uurida andmete kättesaadavaks tegemise ja andmete jagamise eri aspekte.

5.2.

Esimene samm on tagada andmevormingute koostalitlusvõime, et osalejad saaksid teha koostööd. Lisaks sellele oleks vaja luua selgus eri liiki andmete omandilise kuuluvuse, neile juurdepääsu ja nende kasutamise osas. Tihe koostöö ametiasutuste, tarbijaorganisatsioonide, riigi- ja eraettevõtjate, ametiühingute, taristuettevõtjate ja tarnijate vahel on hädavajalik, et kõrvaldada takistused raudtee ökosüsteemi andmete jagamise teelt.

5.3.

Suurandmete põhjalik analüüs annab seejärel teavet suundumuste ja nõudluse kohta, mis võib aidata transporti ümber kujundada, muutes selle personaalsemaks ja paindlikumaks, ning aidata linnadel suurendada tõhusust. Transpordi digiüleminek ja selle robotiseerimine nõuab andmete piisavat kättesaadavust, neile juurdepääsu ja nende vaba liikumist. Samas tuleb tagada korralik andmekaitse.

5.4.

Komitee palub komisjonil tagada andmetele juurdepääsu valdkonnas aus konkurents ja valikuvõimalused tarbijatele. Praegu valmistab muret suur konkurents, mis tuleneb püüetest saada juurdepääs reisijate andmetele. Probleemid kerkivad esile ka ühistranspordi valdkonnas, kus juurdepääs andmetele (nt rongide sõiduplaanid ja asukoht reaalajas) on väga oluline sujuvalt toimivate mitmeliigiliste transporditeenuste loomiseks.

5.5.

Euroopa Komisjon peaks võtma vastu siduvad eeskirjad, et tagada ausa konkurentsi põhimõtete järgimine ja juurdepääs transpordiandmetele, ilma et diskrimineeritaks sarnaseid teenuseid pakkuvaid avalikke ja eraettevõtteid, järgides samal ajal täiel määral andmekaitse eeskirju. „Mis puudutab andmevahetust ja kulude hüvitamist, siis tuleb avaliku ja erasektori ettevõtete suhtes kohaldada samu tingimusi“ (4) – see kehtib ka digiplatvormide suhtes.

6.   Euroopa raudteesektori tarnetööstus

6.1.

„Transpordi digiteerimine ja robotiseerimine pakub uusi ärivõimalusi nii tootmis- kui ka teenindussektorile, sh VKEdele, ning see võiks olla valdkond, mis annab ELile konkurentsieelise. Seda silmas pidades palub komitee tungivalt edendada ja võimaldada sobivat ärikeskkonda, sh avatust uute ärimudelite suhtes ja Euroopa digitaalsete platvormide arengu hoogustamist (5).“

6.2.

Digitaalseid suundumusi raudteesektoris käsitlevas dokumendis (Digital Trends in the Rail Sector) väljendab Euroopa raudteetööstuse ühendus (UNIFE) oma seiskohta küsimuses, kuidas digimuutused aitavad kaasa Euroopa raudteesektori ja selle tarnetööstuse eesmärkide saavutamisele – nii rongireisijate kogemuste parandamisele kui ka logistika optimeerimisele ja kaubaveo mahu suurendamisele. Selleks määratleti viis peamist valdkonda: 1) suurandmed 2) küberturvalisus 3) tehisintellekt 4) uued liikuvusteenused 5) kaubaveologistika teenuste digiteerimine.

7.   Institutsioonide rollid

7.1.    Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)

Selleks et arendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda ning vältida telemaatiliste seadmete väljatöötamise killustatust, suurendati ameti rolli kõnealuste seadmete valdkonnas. Selleks anti ametile õigus tegutseda telemaatiliste seadmete süsteemihaldurina ning selles rollis ERA hooldab, jälgib ja haldab kõiki asjaomaseid ELi tasandi allsüsteeme käsitlevaid nõudeid.

7.2.    Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA)

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) on Euroopa küberturvalisuse eksperdikeskus, mis annab panuse võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrge taseme saavutamisse ELis.

Ameti eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi, see hõlmab üleeuroopalisi küberturvalisuse õppusi, riiklikke küberjulgeoleku strateegiaid, küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRT) vahelist koostööd ja suutlikkuse suurendamist, uuringuid, mis käsitlevad turvalist pilvandmetöötlusele üleminekut, andmekaitse küsimuste käsitlemist, eraelu puutumatust soodustavaid tehnoloogiaid ja eraelu puutumatuse kaitset kujunemisjärgus tehnoloogiate, e-identimise ja usaldusteenuste puhul, küberohtude kindlakstegemist jne. ENISA ja ERA teevad neis küsimustes koostööd.

7.3.    Euroopa raudteevaldkonda reguleeriv asutus

ELi direktiividega on ette nähtud liikmesriikide reguleerivate asutuste kohustuslik loomine, mille eesmärk on konkurentsi järelevalve raudteeturul. Eeskätt rahvusvahelise kaubaveo ja reisijateveo valdkonnas nõuab Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomise eesmärk lisaks ka suuremaid üleeuroopalisi jõupingutusi, sealhulgas Euroopa raudteevaldkonda reguleeriva asutuse loomist.

---

(1)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 79.

(2)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.

(3)  „Majanduskasvu digitaalne sammas: e-eakad, 25 % ELi rahvastikupotentsiaalist“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 28).

(4)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 79.

(5)  „Transpordi digiteerimise ja robotiseerimise mõju ELi poliitika kujundamisele“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 52).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „2030. aasta kestliku arengu tegevuskava rakendamisel ei jäeta kedagi kõrvale“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 47/05)

Raportöör: Peter SCHMIDT

Kaasraportöör: Lutz RIBBE

Täiskogu otsus	21.2.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 Omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine täiskogus	31.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	159/21/16

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid on kõigi jaoks parema ja jätkusuutlikuma tuleviku teerajajad. Kestliku arengu eesmärkide põhisisu on kohustus tagada, et säästvuse ja vastupidavuse suunas liikudes ei jäetaks kedagi kõrvale, vaid et enim kõrvalejäetuteni jõutaks esimesena ning et ühtki eesmärki ei peetaks täidetuks enne, kui selle on täitnud kõik.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et sotsiaalseid probleeme tuleks lahendada täielikus koostoimes keskkonna- ja majanduslike muredega. ELis kestliku arengu eesmärkide täitmiseks on vaja ühendada kestlikkuse majandus- ja keskkonnamõõtmega sotsiaalne mõõde, muutes sellega süsteemi ja saades üle praegustes ELi strateegiates valdavast kapseldunud mõtteviisist. 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava mitmemõõtmeliste hoobade kaudu meetmete ja poliitika määramisel on vaieldamatu väärtus. Tegevuskava rakendamisel on eluliselt tähtis sotsiaalküsimustega tegelemine.

1.3.

Võrreldes keskkonna- ja majandusmõõtmega on nii sotsiaalküsimusi kui ka piirkondlikku ühtekuuluvust peetud seni pigem eraldiseisvateks poliitikavaldkondadeks kui kestlikkuspoliitika lahutamatuks pärisosaks. Kõikehõlmavas kestlikkuspoliitikas iseloomustavad sotsiaalset mõõdet lisaks edasiarendatud tavapärasele sotsiaalpoliitikale (näiteks paremad sotsiaaltoetused) ka õiglasem majandus ja suurem osalemine majanduselus, millest on kasu inimestele ja piirkondadele.

1.4.

Üleminek kestlikule, CO2-neutraalsele ja ressursitõhusale majandusele eeldab põhimõttelisi muutusi ühiskonnas ja majanduses. Muutustega kaasnevad võimalused, aga ka ohud. „Kedagi ei jäeta kõrvale“ tähendab, et kõik, kuid eelkõige rohkem kõrvalejäänud ühiskonnaliikmed saavad võimalustest kinni haarata ja on valmis ohtudega toime tulema. See eeldab aktiivseid poliitikameetmeid. Seega vajavad erilist tähelepanu kõige haavatavamad ühiskonnarühmad, samuti kõige ebasoodsamas olukorras olevad piirkonnad ja territooriumid.

1.5.

„Kedagi ei jäeta kõrvale“ hõlmab eelkõige seda, et võimalikult paljudel inimestel võimaldatakse taas tegusate kodanike positiivset rolli täita, maksimeerides ülemineku käigus investeeringute, uue elustiili, tarbimisharjumuste ja säästvate tehnoloogiate kättesaadavust kõikide inimeste, rühmade ja piirkondade jaoks. Kestlikkusele üleminekut ei saa ega tohi peale suruda, üleminek on edukas ainult juhul, kui sellel on lai toetuspind ja selles osalevalt aktiivselt kõik.

1.6.

Komitee palub kestliku arengu eesmärkide täitmiseks ja kõrvalejäetuteta edasiminekuks Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja liikmesriikidel — sõlmida loodusvarade tarbimisest faktiliselt sõltumatu ELi 2050. aasta kestliku arengu strateegia raames Euroopa uus roheline ja sotsiaalne kokkulepe, mille keskne eesmärk on parandada kodanike heaolu. Komitee on rahul, et Euroopa Komisjoni uus president kavatseb algatada Euroopa rohelise kokkuleppe, kuid komitee soovitab tungivalt lisada sellele sotsiaalne mõõde; — hinnata süstemaatiliselt ülemineku võimalikke negatiivseid/positiivseid kõrvaltoimeid Euroopa elanikkonnale (eelkõige vaestele ja haavatavatele rühmadele) ja struktuurselt nõrkadele piirkondadele ning mõista paremini kestlikkust ja ebavõrdsust mõjutavaid põlvkondadevahelisi tegureid; — luua kestliku arengu eesmärkide ning Euroopa rohelise ja sotsiaalse kokkuleppe täitmiseks sobivad haldusstruktuurid ja vahendid, kasutades ümberkorraldamise edendamiseks Euroopa poolaastat, paremat õigusloomet ning mitmeaastast finantsraamistikku, sh Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi; — jõuda õiglase ülemineku (kivisöe kasutamise lõpetamise) laiema mõistmiseni ja rakendada seda toetav Euroopa sotsiaalõiguste sammas, reformides samas ümberjagamissüsteeme (sihtotstarbeline maksustamine, sotsiaalkaitse ning jätkusuutlikud ja sotsiaalsed investeeringud), töö ja eraelu tasakaalu ja soolist võrdõiguslikkust; — tagada kõikidele võrdne juurdepääs piisavale haridusele ja koolitusele ja asjaomased võrdsed võimalused; — ületada tõkked, mis takistavad aktiivselt osaleda kodanikel, kellel ei ole vajalikku rahalist ja sotsiaalset kapitali, vajalikke teadmisi ja vajalikku teavet ning juurdepääsu võimalustele; — kehtestada poliitika, millest on kasu kodanikel ja millega kaitstakse ka keskkonda, nt haavatavaid rühmi eelisjärjekorras käsitlevad õhusaastekavad, keskkonnahoidlike sotsiaaleluruumide poliitika jne; — edendada kestlikkusele ülemineku raames sotsiaal- ja koostöömajandust (nt oskused, ringmajandus, energiasüsteemi ümberkujundamine, ühistute tegevuse soodustamine); — toetada VKEsid ülemineku õnnestumiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks, parandades oskuste, rahastamise, innovatsiooni ja tehnoloogia kättesaadavust; — edendada kvaliteetsete töökohtade loomist; — kujundada strateegia eesmärgiga tagada, et lisaks linnadele muutuksid ka maakogukonnad kaasavamaks, vastupidavamaks ja säästvamaks; — tugevdada Euroopas kliimakaitset ja kliimamuutustega kohanemist, et võidelda kõrbestumise vastu ning tegeleda veenappuse ja rahvastikukao probleemiga; — muuta noorte ja tulevaste põlvkondade hääl kuuldavamaks ja lasta neil kestlikkuse otsuse langetamisel kaasa rääkida; — edendada kestlikku kaubanduspoliitikat, milles võetakse arvesse kaubanduse positiivsid ja negatiivseid sotsiaalseid ja keskkonna välismõjusid.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Liiga kaua ei ole kestlikkuse sotsiaalmõõtmest maailma ega ELi tasandil piisavalt hoolitud. Võrreldes keskkonna- ja majandusmõõtmega on nii sotsiaalküsimusi kui ka piirkondlikku ühtekuuluvust peetud seni pigem eraldiseisvateks poliitikavaldkondadeks kui kestlikkuspoliitika lahutamatuks pärisosaks, samal ajal kui sotsiaalne ja piirkondlik ebavõrdsus püsivad Euroopas endiselt ja muutuvad kohati hullemaks. Teatavad inimesed, rühmad ja piirkonnad ongi olnud seni poliitikas kõrvale jäetud, austamata planeedi taluvuspiire ja ka olulise osa ELi elanike sotsiaalseid põhivajadusi. Euroopa Liitu peetakse sageli vastutavaks üha süveneva lõhe eest ühtekuuluvus- ja sotsiaalpoliitika lubaduste ning tegelikkuse vahel.

2.2.

Enam ei saa ega tohi eirata üha tugevamaid positiivseid ja negatiivseid seoseid majandus-, sotsiaal- ja ökoloogiliste probleemide vahel. Hiljuti üle Euroopa toimunud proteste ei tuleks pidada märgiks, et lai avalikkus on täielikult reformide vastu. Protestides avalduvad pigem paljude inimeste hirmud, kes ei ole rahul oma praegusegi olukorraga ja kes kardavad nüüd veel seda, et ees ootavad vajalikud ümberkorraldused, näiteks üleminek CO2-neutraalsele majandusele, mida tehakse taas kord nende arvel.

2.3.

Seetõttu tuleb uut kestliku arengu poliitikaraamistikku koostades analüüsida praeguse jätkusuutmatu poliitika vajakajäämisi ja jõuda uue rohelise ja sotsiaalase kokkuleppeni, milles pakutakse inimestele hirmudest ülesaamiseks sisulisi praktilisi lahendusi. Nimetatud ühiskondlikele meetmetele võimalikult laia avalikkuse heakskiidu ja toetuse saamiseks on esmane ülesanne jagada kantav kulu ja saadav kasu õiglaselt. Inimestel, kes ei saa võtta üleminekust osa positiivses võtmes, võib tekkida isegi suurem rahulolematus, vastuseis või poliitiline resigneeritus, näiteks võivad nad loobuda valimistel osalemast. Kahtlemata aitab puudulik osalus kaasa ühiskonnaliikmete kaldumisele äärmusluse, populismi, rassismi ja natsionalismi poole, mida võib märgata praegu paljudes ELi liikmesriikides.

2.4.

Sotsiaalmõõtmega tegelemata ei saa lahendada ökoloogilist kriisi ja see mõju on vastastikune. Sotsiaalse mõõtme majandus- ja keskkonnamõõtmega ühtmoodi väärtustamise vastuvõetavaks pidamiseks on tarvis ühiskondlikku arutelu.

2.5.

Komitee kordab, et põhimõte „kedagi ei jäeta kõrvale“ ei saa ega tohi tähendada tegelemist pelgalt üksikisikute konkreetsete murede ning majandusliku olukorra ja neid mõjutavate tingimustega (1). Tegeleda tuleb ka leibkondade, kogukondade, piirkondade, sektorite ja vähemuste probleemidega, kes on jäetud kõrvale ja tunnevad endid hüljatuna, näiteks kui avalike teenuste osutamine on lõpetatud või halveneb ja isegi põhiteenused on kättesaamatud või ei vasta (mitte üksnes rahalistele) võimalustele. Probleem saab alguse füüsilisest taristust (transport, telekommunikatsioon ja internet) ning mõjutab seejärel haridust, tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet ning meelelahutust, samuti haldusteenuseid, õiguskaitseasutusi, politseid jne.

2.6.

„Kedagi ei jäeta kõrvale“ hõlmab seda, et inimestel võimaldatakse taas aktiivsete kodanikena tegutseda, suurendades inimeste, rühmade ja piirkondade kaasamist üleminekuprotsessi ja selle läbipaistvust.

2.7.

Lisaks laiendatakse põhimõtet „kedagi ei jäeta kõrvale“ tulevastele põlvkondadele kooskõlas Brundtlandi komisjoni aruandes (2) esitatud kestliku arengu määratlusega. Komitee on seisukohal, et Euroopa praegune poliitikaraamistik ja majandussüsteem toimivad noorte ja tulevaste põlvkondade arvel, ning on rahul, et eelkõige noored väljendavad muret näiteks liikumise „Fridays for Future“ (Reeded tuleviku nimel) kaudu selgesti ja kuuldavalt.

2.8.

Inimesi on tarvis julgustada, et eelolevat ümberkorraldamise protsessi ei tasu karta, seepärast peavad kõikide tasandite poliitilised juhid põhimõtet „kedagi ei jäeta kõrvale“ rakendama. See on tingitud sellest, et ümberkorraldamine tähendab muutusi ja mingil juhul ei ole kõik inimesed kestlikkusele üleminekul võitjate hulgas. Seetõttu ei ole õige ega arukas rääkida üksnes olukordadest, kus võidavad mõlemad või isegi kõik pooled. Ühiskond tervikuna võidab, kuid kulu ega kasu ei jagata võrdselt poliitiliste sekkumisteta, millega tagatakse, et kedagi ei jäeta kõrvale.

3.   Murettekitavad Euroopa sotsiaalse ja keskkonnatingimuste ebavõrdsuse suundumused

3.1.

Euroopa inimareng on väga heal tasemel ja kodanike oodatav eluiga on kõrgemaid maailmas. Kuid kestliku arengu eesmärkide täitmiseni on Euroopal veel pikk tee käia. Viimaste kättesaadavate Eurostati andmete (3) kohaselt elas 2018. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 109,2 miljonit inimest ehk 21,7 % ELi elanikest. Enim on ohustatud lapsed ja vähemusrühmad. Suures materiaalses puuduses elamine, mis on absoluutse vaesuse mõõt, oli ajavahemikus 2008–2018 vähenenud oluliselt, 8,5 %-lt 5,8 %-le, (4) kuid see jääb siiski kaugele Euroopa 2020. aasta eesmärgist.

3.2.

Naiste tööhõivemäär on ainult 67,5 %, (5) samas kui meeste tööhõivemäär on 73 % (kolme ja enama lapsega naistest töötab ainult 55 %, ent 85 % meestest); (6) 32 % naistest töötab osalise tööajaga, (7) seevastu ainult 8 % meestest. ELis oli 2017. aastal naiste brutotunnitasu meeste omast keskmiselt 16 % väiksem, mille põhjustasid stereotüübid, segregatsioon hariduses ja tööturul, juhtivate ja kontrollfunktsiooniga ametikohtade täitmine enamasti meestega, pikemad tööturult eemalolekud, tasustamata hooldamiskohustused ja palgadiskrimineerimine (8). (Laste)hoiu puudumine on jätkuvalt peamine põhjus, miks naised ei osale tööturul. Kolmandik (31,7 %) mitteaktiivsetest naistest teatas, et on mitteaktiivsed hooldamiskohustuste tõttu, ent sama teatas ainult 4,6 % mitteaktiivsetest meestest. Meeste ja naiste palgaerinevus suureneb staaži ja vanusega, millest johtub hämmastavalt suur sooline pensionilõhe, mis on 39 %, ja ka sooline vaesuslõhe on suurim eakaimate rühmas (vanuses 65 aastat ja rohkem) (9).

3.3.

Jõukuse ebavõrdsus on veelgi suurem: 10 % kõige jõukamatele leibkondadele kuulub 50 % kogu jõukusest, samas kui 40 % kõige vähem jõukatele kuulub vaid veidi üle 3 % (10). 40 % väikseima summaarse ekvivalentnetosissetulekuga elanike osa sissetulekust on püsinud väike ja oli 2017. aastal 21,1 % (Eurostat, kestliku arengu eesmärgid, 2019). Sissetulek on ka ELis suures osas ebavõrdselt jaotunud: 2016. aastal oli 20 % suurima sissetulekuga elanike sissetulek 5,2 korda suurem kui 20 % väikseima sissetulekuga elanike sissetulek (11).

3.4.

Samuti on vaesed muutunud vaesemaks; 2016. aastal oli kogu ELis sügavas vaesuses (s.o vaesuse tõsiduse mõõt ehk kui palju on vaesuse ohus inimeste mediaansissetulek vaesuse ohu künnisest väiksem) 25 % elanikkonnast, st alla vaesuspiiri elavatest inimestest poole sissetulek oli vähemalt 25 % väiksem kui vaesuse ohu künnis (12).

3.5.

Osa kättesaadavate tõendite kohaselt elavad väikese sissetulekuga leibkonnad tavaliselt vähem tervislikus keskkonnas kui suure sissetulekuga leibkonnad ja on mitmel põhjusel haavatavad. Vaesematel leibkondadel on ka suuremad probleemid energia ja transpordi taskukohasusega (13). Euroopa kodanike saastatuse ja muude keskkonnaohtudega kokkupuutumise mõistes võrdsust ei ole (14).

3.6.

Ehkki majanduslik ebavõrdsus ELi riikide vahel on ajapikku vähenenud, on liikmesriikide vahel ilmsed erinevused, (15) kuna vaesuse ohus elanike osakaal ulatub 12,2 %st Tšehhi Vabariigis 32,8 %ni Bulgaarias (16). ELi piires varieerub leibkonna netosissetulek 25,8 %, kusjuures sissetulek on suurem põhja- ja läänepoolsetes ning väiksem ida- ja lõunapoolsetes liikmesriikides. Liikmesriikides erineb suuresti ka töötuse määr ja suure materiaalse puuduse levimus (17). Vaesuse ohus on 64,9 % kõikidest ELi töötutest, suurim (81,8 %) on osakaal Saksamaal ja väikseim (51,5 %) Poolas (18).

3.7.

Ebavõrdsus johtub majanduse praegusest olukorrast. Majanduskasvu edasikandumise teooria, mille kohaselt jõuavad, nii nagu tõusulaine kergitab kõiki laevu, ka majanduskasvu hüved kõikide ühiskonnakihtideni, ei kirjelda Euroopa tegelikkust, kuna kõik ühiskonnaliikmed ei olegi saanud Euroopa majanduskasvust ühtemoodi kasu, vaid suurema sissetulekuga leibkondade kasu on olnud palju suurem kui 40 % väiksema sissetulekuga elanike kasu. Paljudel inimestel on raske toime tulla, samas kui väga väike osa inimesi kasutab lõviosa rikkusest, mille loomises osalevad kõik inimesed.

4.   Kestlikkusele ülemineku erinevad mõjud

4.1.

Kestlikkusele üleminekuga ei täideta pelgalt vajadust käia loodusvaradega hoolikamalt ja vastutustundlikumalt ümber, vaid selle majandusliku potentsiaali kohta on üha rohkem tõendeid. Üleilmne vähese CO2-heitega kaupade ja teenuste turg kasvab juba praegu kiiresti. Vähese CO2-heitega majanduses luuakse töökohti ka sellistes piirkondades ja sektorites, kuhu ei ole aastakümneid piisavalt investeeritud. Ringlussevõtupõhisema majandusega aidatakse suurendada ressursitõhusust, vähendatakse negatiivset keskkonnamõju ja suurendatakse tööhõivet, tuues muu hulgas majandustegevuse tagasi Euroopasse ja teatavatesse liikmesriikide piirkondadesse, sh ebasoodsas olukorras olevatesse piirkondadesse. Hiljutises uuringus prognoositakse, et ringmajanduspoliitika tulemusena luuakse 2030. aastaks juurde ligikaudu 650 000 – 700 000 töökohta (19). Tuleks tagada, et need on kvaliteetsed töökohad ja et need on kõikidele inimestele kättesaadavad. Oodatakse, et kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga luuakse ELis 2030. aastaks lisaks juba eeldatud 12 miljonile uuele töökohale veel täiendavalt 1,2 miljonit töökohta. Üleminekuga võiks leeveneda käimasolev töökohtade automatiseerimisest ja digiteerimisest tingitud polariseerumine, kuna töökohti loodaks eelkõige ehituses ja tootmises ka palkade ja oskuste jaotuse skaala keskosas (20). Mõjutatakse kõiki sektoreid, kuid võrreldes teiste sektoritega prognoositakse palju suuremaid häireid autotööstuses ja põllumajanduses.

4.2.

Sellegipoolest ilmnevad jätkuvalt tohutud konkurentsimoonutused, sest olemasoleva turumajandusraamistikuga ei õnnestu vältida loodusvarade raiskamist, saastamist ega hävitamist. Need moonutused kahjustavad keskkonda ning takistavad ka uute ja säästvate majandusvõimaluste kiiret kasutuselevõttu. Moonutused on nii Euroopa piires kui ka rahvusvahelisel tasandil. Siseturupoliitikaga ega ka kaubanduspoliitikaga ei tohi anda ühtegi konkurentsieelist, mille näppavad inimeste heaolu suhtes vastutustundetult käitujad või loodusvarade röövijad. Seetõttu on komitee rahul, et Euroopa Liidu Komisjoni uus president nõudis näiteks süsinikdioksiidi piirimaksu kehtestamist, tingimusel et maksustamissüsteem nähakse ette kestlikkusele ülemineku kiirendamiseks ja sotsiaalse õigluse suurendamiseks. Pikaajalise lahendusena peab komitee oluliseks, et EL püüdleks ülemaailmse CO2-heite maksustamise poole.

4.3.

ELi liikmesriikide maksustamissüsteemide probleem on selles, et nad sõltuvad valdavalt tööjõu maksustamisest. 2016. aastal moodustasid keskkonnamaksud tegelikkuses kogumaksutulust ainult 6,3 %, samas kui tööjõumaksud moodustasid 49,8 %. Kestliku arengu eesmärkidega kooskõlas terviklik maksureformi käsitlusviis peakski keskenduma tööjõu asemel ülemäärase rikkuse, tarbimise, saastamise või digiteerimise maksustamisele (21). Muutes tuleks arvesse võtta üha suuremat sissetulekute ebavõrdsust Euroopas ning ka seost sissetuleku suuruse ja CO2-jalajälje vahel. Keskkonnamaksud tulebki kujundada eesmärgiga muuta intensiivseimate kasutajate käitumist, minimeerides samas negatiivset mõju sissetulekute ja varade ebavõrdsusele. Näiteks fossiilsete energiaallikate kasutamise subsideerimise lõpetamisel, CO2-heitemaksu kehtestamisel ja saadud tulu ühistranspordi arendamiseks eraldamisel võiks olla soodne mõju sissetulekute ebavõrdsusele ja sotsiaalsetele tulemustele.

4.4.

Euroopa Liitu usaldatakse kestlikkuse üleilmse eestvedajana ainult juhul, kui Euroopas on kestlikkusega kõik korras. Esiteks on see kiiresti kasvavatel tulevikuturgudel näiteks ringmajanduse, keskkonnahoidlike tehnoloogiate, biotehnika ja jätkusuutliku rahastamise valdkonnas kasu saamise eeltingimus. Samas aitab maailma tasandil kestlikkuse kohustuste võtmine täita ELi poliitilisi eesmärke muudes valdkondades (nt välispoliitilisest seisukohast rände põhjustega tegelemine, õiglane üleilmne kaubandus ja sõltuvuse vähendamine naftariikidest).

4.5.

Kuid kestlikkusele üleminekuks on tarvis tohutuid avaliku ja erasektori investeeringuid või suuri kulutusi kestvuskaupade ostuks leibkonna, äriühingu, samuti omavalitsuse, piirkonna ja riigi tasandil, mis tasuvad end ära pikas perspektiivis. Sotsiaalse kestlikkuse põhiküsimus on, kes suudab selle raha investeerida või kulutada. Vastusest sõltub, kes suudab nimetatud majanduslikke eeliseid ära kasutada. Sotsiaalne kestlikkus on suures ohus, — kui investeerida suudavad üksnes suured äriühingud, kuid mitte VKEd, — kui idufirmad ei pääse kestliku majanduse tulevikuturgudele, — kui taristu kestlikkuskõlblikuks muutmiseks piisav avaliku sektori eelarve on pigem ainult jõukates, mitte struktuurselt nõrkades piirkondades, — kuid mis kõige tähtsam, kui väiksema sissetulekuga ja piiratumate rahaliste vahenditega, kehvema haridusega ja napimate teadmistega, halvema laenamisvõimega, väiksema sotsiaalse kapitaliga ning väiksema kindlustundega inimestel ei ole või nad ei taju võimalusi tegelikult kestlikesse tarbimisharjumustesse investeerida ega tarbimisharjumusi kestlikeks muuta. Sellise stsenaariumi järgi saavad kestlikkusele üleminekust kasu ainult need, kel niigi hästi läheb. Sel juhul suureneks sotsiaalne ebavõrdsus ja ebaõiglus, samuti piirkondade ebavõrdsus.

4.6.

Sotsiaalse kestlikkuse puhul ei ole oluline see, kas see arendab tavapärast sotsiaalpoliitikat (näiteks paremad sotsiaaltoetused), vaid see, kas see pakub võrdsemaid võimalusi osalemiseks majanduselus. Selleks tuleb anda VKEdele, idufirmadele, avalikule sektorile struktuurselt nõrkades piirkondades ja eelkõige kodanikele (eeskätt kõige haavatumatele) võimalus osaleda aktiivselt kestlikkusele üleminekus. Selle taustal tuleb arvestada veel teisi tegureid, nagu sugu, individuaalsed võimed ja vanus, mis võivad süvendada Euroopas esinevat ebavõrdsust.

4.7.

Arvesse tuleb võtta ka ülemineku territoriaalset mõju. Kogu maailma inimestest elab 2050. aastal linnades 67 %. Euroopas jõuab linnaelanike osakaal eeldatavasti 80 %ni. Kõik inimesed ei koorma keskkonda ühtemoodi, millega tuleb poliitika kujundamisel sobival viisil arvestada. Näiteks keskmine Londoni elanike tekitatav heitkogus on pisut üle poole Ühendkuningriigi elanike keskmisest heitkogusest (22). Ent samas on maaelanikel sageli oluline roll ökosüsteemiteenuste osutamisel ja säilitamisel. Seega ei tohiks maapiirkondi, väikelinnu ega ka ELi äärepoolseimaid piirkondi unustada, vaid üleminekusse kaasata.

5.   Strateegilised tegevusvaldkonnad – lahenduste suunas

5.1.

Ühine kestliku arengu poliitika käsitlusviis on kasutada keskkonnale soodsa käitumise ergutamiseks majanduslikke stiimuleid ja/või karistada keskkonda kahjustava käitumise eest. Näiteks CO2-heitemaksu kehtestamine põhineb seisukohal, et turuhind peaks sisaldama CO2-heitest tulenevat kulu. Seda käsitlusviisi võib laiendada, võttes hinna määramisel arvesse võimaliku välismõju looduskeskkonnale. Välismõju arvessevõtmise käsitlusviis on populaarne, kuna see on kooskõlas turumajanduse põhikontseptsiooniga ning eeldatakse, et see on väga tulemuslik ja tõhus.

5.2.

Euroopa Komisjon on hakanud välismõjude arvessevõtmisse õnneks tõsisemalt suhtuma, tunnistades näiteks taastuvate energiaallikate ebasoodsas olukorras olekut kuni fossiilsete ressursside kõikide välismõjude turuhinnas arvesse võtmiseni (23) ja püüdes näiteks rakendada põhimõtet „saastaja maksab“ (24) transpordisektoris. Need käsitlusviisid on ühitatavad kestlikkuse ökoloogilise ja majandusmõõtmega, ent ei sisalda sotsiaalset mõõdet. Kõik ühiskonnarühmad ja sidusrühmad tuleb varustada raamistikuga, mis annab neile võrdse võimaluse toota ja tarbida kestlikult. Vastasel juhul kaotavad VKEd oma konkurentsivõime, struktuurselt nõrgad piirkonnad muutuvad veelgi nõrgemaks ning sotsiaalselt või isiklikult tõrjutud inimestel on veelgi kesisemad võimalused ühiskonna rikkusest osa saada.

5.3.

Seetõttu ei piisa pelgalt turupõhisest kestlikkusstrateegiast, milles tuginetakse ainult turule, kus ideaaljuhul on kõiki välismõjusid arvesse võetud, kuna sellise strateegiaga ei pruugi ühiskond automaatselt saada jätkusuutlikke tulemusi. Ka sotsiaalset kestlikkust edendav poliitika peab tuginema lisaks välismõjude arvessevõtmisele laiemale käsitlusviisile. Eraisikute, sotsiaalsete rühmade, ühistute, konkreetsete äriühingute või avaliku sektori kestlikus arengus osalemist takistavad olemasolevad tõkked tuleb kõrvaldada.

5.4.

Kestlikkusele üleminek on eriti oluline sellistes konkreetsetes sektorites nagu toit, transport, eluase ja energia. Seisukoha täiendamiseks esitatakse allpool kolm konkreetset näidet. — Suurem CO2-heitemaks muudab elektri kallimaks, välja arvatud juhul, kui elekter on toodetud 100 % süsihappegaasivabalt. See muudab atraktiivsemaks elektri enda tarbeks tootmise taastuvatest allikatest, näiteks päikeseenergia, mida hoogustab tulevikus elektrisalvestite kasutamine. Tarbitava tootmine on keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohast mõttekas. Ent tarbitava tootmisest on paremad võimalused kasu saada neil, kes elavad suure (katuse) pinnaga eramus või juhivad suure (katuse) pinnaga suurettevõtet. Seevastu üürnikel ja käsitööga tegelevatel väikeettevõtjatel on tootvaks tarbijaks saamine raskem või isegi objektiivselt võimatu. Seetõttu muutub elekter neile üha kallimaks, samas kui enda tarbeks tootjad suudavad raha kokku hoida ja teenida tasa enda tehtud investeeringud ning neile laekub samal ajal teatavatel tingimustel isegi maksumaksjate raha. See muudab väikeettevõtjate konkurentsiolukorra ebasoodsamaks ja süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. Vägagi samalaadsed probleemid ilmnevad ka küttesektoris. — Suurem CO2-heitemaks muudab ka fossiilkütused kallimaks. Teisisõnu tasub elektriauto ostuhind end kiiremini tasa. Ent selleks peab olema rahaline likviidsus või vähemalt krediidivõimelisus. Likviidsuseta ja laenuvõimeta eraisikutel ja isegi väikeettevõtjatel ei ole võimalik osta elektriautot ning nad peavad seetõttu kandma suuremaid bensiinikulusid. Vähemalt suurlinnades võib valida veel ka ühistranspordi või jalgrattasõidu. Kuid paljudes maapiirkondades ei ole selline alternatiivne võimalus mõistlik. Järelikult ei teki ainult elektri ja küttega samad probleemid, vaid täiendava pinge alla satub ka piirkondlik ühtekuuluvus. — Lõpuks on ringmajanduse arengu tulemuslikuks soodustamiseks tõenäoliselt parim meetod muuta toorainete tarbimine kallimaks näiteks käibemaksu reguleerimise abil. Kuid tööstus- või kaubandusettevõte peab tegema toorainete kasutamisest loobumiseks või ringlussevõtuks sageli ka kõigepealt investeeringuid seadmetesse või tehnoloogiasse, millest võidavad taas suured ettevõtted ja kaotajad on VKEd.

5.5.

Näidetest ilmneb, et ükskõik kui põhjendatud on taastuvenergia, elektromobiilsuse ja ringmajanduse soodustamine, muutes heite või toorained kulukamaks, halveneb ainult selle käsitlusviisi kasutamise korral sotsiaalne kestlikkus. Seda peavad toetama algatused, milles käsitletakse konkreetselt ebasoodsas olukorras olevaid turuosalisi ja nende ebasoodne olukord vähemalt hüvitatakse. Ent sotsiaalse kestlikkuse valdkonnas edusammude tegemiseks ei piisa sageli pelgalt lihtsast hüvitamisest. Kohati tuleb luua ebasoodsas olukorras olijatele tegelikkuses paremad võimalused.

5.6.

Selle taustal sõltub osalemine näiteks energiasüsteemi ümberkujundamises ka saadud haridusest ja teadmistest võimaliku meetme kohta, seega on ülioluline aidata inimestel suurendada kindlustunnet, et nad kaasatakse tegevusse, mis suurendab osalemist kestlikus arengus. Selleta võivad haldustoimingute ja bürokraatia loodud takistused olla veelgi raskemini ületatavad. Tähelepanuväärne on ka taristu muutmine.

5.7.

Veel üks strateegiline tegevusvaldkond on kvalifikatsioon, haridus, nõustamine ja abi. Kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab suuresti seda, milliseid oskusi on vaja. On pakiline vajadus investeerida inimkapitali (haridus, koolitus, elukestev õpe), et varustada praegused ja tulevased põlvkonnad keskkonnahoidlikes ja digitehnoloogiates vajalike oskustega. Koolid ja ülikoolid peaksid lisama kestliku arengu eriõppekava, et edendada tööpõhist õpet, mis kajastab tööturu olukorda. Elanikkonna ümberõppesse ja oskuste täiendamisse investeerimine on hädavajalik selleks, et kedagi ei jäetaks kõrvale.

5.8.

Sama tähtsad on sotsiaalsiirded, mida rahastatakse näiteks progressiivsetest maksudest või uudsetest maksudest, nagu finantstehingumaks. Tehnoloogiliste muutuste tõttu muutuv töö iseloom muudab oluliseks järgmist perioodi käsitlevaks aruteluks, millesse kaasatakse kõik sotsiaalpartnerid, uute õiguste andmise, nagu piisav sissetulek igaühele. Tähtis on tagada, et nende kujundamisega edendatakse kestlikkust, mitte ei pärsita seda.

5.9.

Sotsiaalpoliitikas on eiratud keskkonnaprobleeme. Näiteks Euroopa Sotsiaalfond ei tegele kliimamuutustega ning hinnanguliselt vaid 7 % on eraldatud vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele haridus- ja koolitussüsteemide ümberkujundamise, oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamise, töötajate oskuste täiendamise ja uute töökohtade loomise kaudu (25). Lisaks tuleneb poliitikaraamistike seostamatusest, et kompromisse, koostoimet ja kõrvalmeetmete vajadust arutelus ei käsitleta või on neid keeruline hinnata, kuna puuduvad kohandatud andmed, vahendid ja protsessid.

5.10.

Konkreetsemalt on vaja selleks, et hõlbustada paradigma orienteerimist tagantjärele hüvitamise ja leevendamise püüdluste asemel sellele, et võimaldada sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatel inimestel struktuurselt ebasoodsas olukorras olevates piirkondades arendada ise alt-üles projekte ja luua järk-järgult tõeliselt jätkusuutlikke, osaluspõhiseid ja kaasavaid majandusmudeleid, (26) järgmisi elemente: — tagatud piisav sissetulek neile, kes sellest puudust tunnevad; — erasektori pankade seisukohast kehva krediidireitinguga inimeste tagatud juurdepääs mikrorahastamise toele või avaliku sektori laenudele; — näiteks energia, eluaseme ja põllumajanduse valdkonnas (eelkõige kogukondade) enda tarbeks tootmise toetamine, mida võiks sisaldada erinevas vormis struktuurid sotsiaalmajanduse piires, eelkõige ühistud; — väiksemad haldustakistused neile osalistele; — õigusabi ja tehnilise nõustamise jõudmine abivajajateni; — suuremad avaliku sektori taristuinvesteeringud ja sotsiaalsed investeeringud.

6.   Euroopa sotsiaalõiguste samba roll kestlikkuse kontekstis

6.1.

ELi 2017. aasta novembris välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammas on ELi ees seisvate sotsiaalsete probleemide lahendamise erivahend ning see väljendab 21. sajandi Euroopas õiglase ja hästitoimiva tööturu ja hoolekandesüsteemide jaoks olulisi printsiipe ja õigusi sellega antakse kõikidele kodanikele uued ja tõhusamad õigused, tuginedes 20 aluspõhimõttele, mis on jagatud kolme järgmisse kategooriasse: i) võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, ii) õiglased töötingimused ning iii) sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus kõigile.

6.2.

Sotsiaalõiguste samba rakendamine eeldab kindlat eelarvebaasi ja investeeringuid. Esiteks peaks järgmine mitmeaastane finantsraamistik kindlustama vajaliku rahastamise ja teiseks saab sotsiaalseid investeeringuid edendada viitega sotsiaal- ja keskkonnaotstarbeliste avaliku sektori investeeringute kuldreeglile (27). Kohane maksupoliitika, sh tõhusad meetmed maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, peaks võimaldama liikmesriikidel ja ELil koguda täiendavaid vahendeid sotsiaalsamba ja kestliku arengu eesmärkide rahastamiseks (28). Ka erasektori investeeringud võivad täiendada avaliku sektori kulutusi/investeeringuid teatavates valdkondades, kuid mille suhtes peaksid kehtima läbipaistvad erikriteeriumid, mis tagavad piisava sotsiaalse tasuvuse üldiseks hüvanguks (29).

6.3.

Ehkki kestliku arengu 17 eesmärgil ning Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 õigusel ja põhimõttel on palju ühist, ei ole seni esitatud ühtegi ettepanekut, kuidas neid kahte kasulikult koos toimima panna. Selleks võiks hakata täiustama sotsiaalvaldkonna tulemustabeli 14 näitajat, et need Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 õiguse ja põhimõttega ning kestliku arengu eesmärkidega paremini ühtiksid. Samuti peaks Euroopa Komisjon käivitama ühiste näitajate laiendatud ja konkreetsemale kogumile tuginedes strateegia eesmärgiga ühendada paremini need kaks üliolulist vahendit edusammudeks sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas, vältides samas eksitavaid kattumisi. Veebisaidilwww.inequalityin.eu (30) esitatakse hea näitena vahend, millega mõõdetakse sissetulekut ja keskkonnaparameetreid elukvaliteedi näitajatena liikmesriikides.

6.4.

Arutatakse Euroopas õiglase ülemineku kontseptsiooni rakendamise viise. Aktiivse tööturupoliitika abil peaks hõlbustama üleminekut eelkõige vähese CO2-heitega töökohtadele (näiteks koolitus ja abi töö otsimisel) ja suurendama töötajate osalemist, samuti keskkonnateenuste eest maksmist, millega toetatakse ebasoodsas olukorras olevaid rühmi ülemineku käigus (31).

---

(1)  Komitee arvamus teemal „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 44).

(2)  Brundtlandi aruanne „Our Common Future“ (Meie ühine tulevik).

(3)  https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/10163468/3-16102019-CP-EN.pdf/edc3178f-ae3e-9973-f147-b839ee522578

(4)  Vt joonealune märkus 3.

(5)  Samas.

(6)  https://eige.europa.eu/publications/poverty-gender-and-intersecting-inequalities-in-the-eu

(7)  Eurostat.

(8)  https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/gender-equality/equal-pay/gender-pay-gap-situation-eu_en

(9)  https://www.equalpayday.be/europa/; Eurostat.

(10)  OECD 2017. aasta taustaaruanne „Understanding the Socio-Economic Divide in Europe“ (Euroopa sotsiaal-majandusliku lõhe olemus).

(11)  Income inequality in the EU (Sissetulekute ebavõrdus ELis), Eurostat, 2016.

(12)  „What is poverty – Poverty facts and trends“ (Mis on vaesus: vaesuse tõsiasjad ja suundumused), Euroopa vaesusevastane võrgustik (EAPN), 2016.

(13)  „30x30 Actions for a Sustainable Europe, #Think2030 Action Plan“ (Kestliku Euroopa 30 meedet aastaks 2030, tegevusplaan #Think2030), Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut (IEEP).

(14)  Euroopa Keskkonnaamet (EEA), 2018.

(15)  Eurostat, 2019.

(16)  Vt joonealune märkus 3.

(17)  Euroopa strateegia- ja poliitikaanalüüsisüsteem (ESPAS), 2019; Eurostat, 2019.

(18)  Eurostat, 2018.

(19)  „Impacts of circular economy policies on the labour market“ (Ringmajanduspoliitika mõju tööturule), Euroopa Komisjonile koostatud aruanne, Cambridge Econometrics, Trinomics ja ICF, mai 2018.

(20)  Euroopa tööhõive ja sotsiaalareng (ESDE), 2019.

(21)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Jätkusuutlikud sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsesüsteemid digiajastul“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 7).

(22)  IIED.

(23)  Komisjoni teatis „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1).

(24)  Valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011) 144 final).

(25)  Baldock, David and Charveriat, Céline. 2018. Aruandes viidatakse andmetele kui „Ricardole (2017) toetuvatele oma kalkulatsioonidele. Kliimameetmete süvalaiendamine ELi eelarves: ettevalmistus järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks“.

(26)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Uued jätkusuutlikud majandusmudelid“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 57).

(27)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 1 punkt 1.6; ELT C 197, 8.6.2018, lk 33, punkt 1.8 ja 3.6; ELT C 327, 12.11.2013, lk 11; ELT C 227, 28.6.2018, lk 95, punkt 1.4, ELT C 226, 16.7.2014, lk 21; ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 3.14 ja ELT C 190, 5.6.2019, lk 24, punkt 1.8; ECO/498 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 113).

(28)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 1.6.

(29)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 1.4.

(30)  https://www.inequalityin.eu

(31)  Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC) viitega Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) suunistele õiglase ülemineku kohta.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika roll ELi majandustulemuste parandamisel“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 47/06)

Raportöör: Jonathan PEEL

Raportöör: Tanja BUZEK

Täiskogu otsus	24.1.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	REXi sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	3.10.2019
Vastuvõtmine täiskogus	30.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	155/4/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Kaubandus ja investeeringud on Euroopa Liidu jaoks üliolulised, kuna nende valdkondade abil on võimalik parandada liidu sees majandustulemusi. ELis sõltub üks töökoht seitsmest ekspordist. Arvestades et järgmise 10–15 aasta jooksul toimub 90 % üleilmsest majanduskasvust eeldatavasti väljaspool Euroopat, peab EL tegema tööd selle nimel, et ta saaks võimalikult suure osa neist võimalustest ning ei kaotaks tarbetult turuosa kolmandatest riikidest pärit konkurentidele.

1.1.1.

ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikat on hakatud kontrollima ja poliitiliselt analüüsima rohkem kui kunagi varem. Olulised poliitilised muutused, nagu populismi kasv, Brexiti kaubandusmõju ja USA praeguse administratsiooni kehtestatud tööstuskaubandusmeetmed, on tõstnud esile probleemid ebaõiglaste kaubanduslepingutega ja toonud kaasa suurema poliitilise ebakindluse. Selles arvamuses uuritakse, mida EL peab ise tegema, et õiglane kaubandus edendaks oma hüvede õiglast jaotust. EL peab liikmesriikide vahel saavutama piisava üksmeele, et ta saaks jätkuvalt pidada läbirääkimisi kasulike ja dünaamiliste kaubanduslepingute sõlmimiseks üle kogu maailma. Selleks tuleb edendada edumeelset kaubanduskava, mille aluseks on keskkonna-, sotsiaal- ja tarbijakaitsestandardite ning õiguste kaitse.

1.1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tuletab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile meelde oma soovitusi, mis on esitatud hiljutistes olulistes arvamustes ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika kohta (1). Komitee kutsub üles need lisama uude kaubandusstrateegiasse. Käesoleva arvamuse eesmärk on keskenduda sellele, mida EL peab tegema liidus endas korra loomiseks ja kuidas ta peab samal ajal lahendama olemasolevaid kaubandusvastuolusid ja nägema ette vajalikud kaitsemeetmed.

1.2.

Esiteks peab komitee oluliseks, et EL tagaks siseturu ja euroala sujuva ja õiglase toimimise. Tulenevalt ülekanduvast mõjust asub üks viiendik kõigist ELi ekspordiga seotud töökohtadest (2) muus liikmesriigis, mitte eksportija riigis, seda ka tarneahelate kasvu tõttu.

1.2.1.

See eesmärk peab hõlmama väga suurt hulka eri poliitikavaldkondi alates transpordist ja energeetikast kuni teenuste parema lõimimiseni, et luua õiguslikult tugev ja sotsiaalselt kaitstud raamistik digipöörde ja tehisintellekti arengu jaoks. See peab hõlmama ka õiglasi ELi õigusakte ja poliitikat, millega edendatakse tingimusi, mis aitavad ettevõtjatel võtta juhtrolli konkurentsivõimet säilitavate uute tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel, tagades samas õiglase ülemineku raames majanduskasvu ja inimväärsed töökohad.

1.2.2.

Edukad teadusuuringud ja innovatsioon on keskse tähtsusega ELi positsiooni tugevdamisel maailmas. Seepärast nõuab komitee, et komisjoni uue koosseisu ühe peamise prioriteedina tuleb tagada, et programmi „Horisont 2020“ jätkuprogramm „Euroopa horisont“ oleks tõhus ja tugev. Teisalt on vaja märkimisväärseid jõupingutusi eriti liikmesriikidelt ja sotsiaalpartnerite igakülgse kaasamise kaudu, et tagada kvaliteetne haridus ning kutsehariduse ja laiema õppe kättesaadavus.

1.2.3.

Väga oluline on ka inimeste oskuste edendamine ja arendamine. Komitee leiab, et eelkõige tuleb elukestva õppe kaudu aidata kiiresti kohandada inimeste oskusi, suurem rõhuasetus peab olema mitmekeelsusel ja kergesti kohandatavatel koolitusprogrammidel, mitte püüetel muuta inimesed paremateks arvutiteks.

1.3.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadused ja potentsiaal tuleb kaasata igasse poliitikavaldkonda, et tagada nende juurdepääs rahastamisele ja muudele vahenditele ning toetada nende arenemisvõimet. Nagu märkis komisjon 2015. aasta teatises „Kaubandus kõigile“, (3) tagavad enam kui 600 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes annavad tööd rohkem kui kuuele miljonile inimesele, otseselt kolmandiku ELi ekspordist.

1.4.

Kaubanduse tegeliku toimimise suhtes kordab komitee oma üleskutset, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) toetades võtaks EL ülemaailmse juhtpositsiooni, et edendada eeskirju edumeelse, õiglase ja kestliku kaubanduspoliitika elluviimiseks. WTO reformimiseks peab EL jätkama tihedat koostööd teistega, muu hulgas eesmärgil kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et riigid järgivad ja viivad ellu kestliku arengu eesmärke. EL ja liikmesriigid peaksid seejuures kasutama oma mõjuvõimu ja argumentatsiooni WTO eri komiteedes, eelkõige sellistes uutes valdkondades nagu kaubandus ja inimväärne töö. Avatud, eeskirjadel põhinev rahvusvaheline kaubandussüsteem, mis tagab ranged keskkonna-, ohutus- ja tööstandardid, on oluline selleks, et parandada ELi ettevõtjate ärivõimalusi ja õiglasi kaubandustingimusi võrreldes konkurentidega.

1.5.

Komitee peab väga oluliseks, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika käsitleks kõiki turu avamise olulisi tagajärgi ning piiraks nii palju kui võimalik negatiivset mõju, sealhulgas sotsiaalseid ja üleminekukulusid. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist tuleb igas mitmeaastases finantsraamistikus näha ette piisavaid rahalisi vahendeid, et kompenseerida negatiivne kaubandusmõju, ning uuesti tuleb läbi vaadata tingimused ja kriteeriumid, mis piiravad nende vahendite kasutust.

1.5.1.

Laiaulatuslikumad kaubandusläbirääkimised võivad omakorda tõenäolisemalt tekitada konflikte tundlikes valdkondades. Kõik sellised vastuolud tuleb tõhusalt lahendada. Vastuolud võivad hõlmata probleeme rangete standarditega, eriti toiduohutuse, tarbijakaitse ja inimväärsete töötingimuste vallas, avalike teenuste kaitsmisel või kestliku kaubandusega seotud õiguste tagamisel. Seda kõike on üksikasjalikult käsitletud mitmes varasemas arvamuses. Komitee rõhutab veel kord, et mitte miski kaubanduslepingus ei tohi piirata valitsuste poliitilist vabadust reguleerida, nagu nad sobivaks peavad.

1.5.2.

Komitee kutsub komisjoni uut koosseisu üles ka taas kinnitama ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes piiriülese andmeedastuse ja isikuandmete kaitse horisontaalsätetest kinnipidamist.

1.5.3.

Kuna ELil on ainulaadne võimalus võtta hoolsuskohustuse vallas juhtroll, kutsub komitee komisjoni üles tegema selles valdkonnas ettepaneku EL tasandi õigusaktide kohta. Komitee väljendab taas veendumust, et vastutustundliku ettevõtluse rakendamine kaubanduspoliitikas on oluline ELi üleilmse kaubanduspositsiooni tugevdamiseks ja kestliku arengu toetamiseks, muu hulgas julgustades äriühinguid võtma vastutust oma mõju eest ühiskonnale. Samuti kutsub komitee üles sõlmima kaubanduslepinguid, mis nõuaksid valitsuste täielikku rolli nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.

1.5.4.

Komitee on seisukohal, et oluline on põhjalikum poliitiline arutelu kaubanduse ja investeeringute rolli üle, et tagada parem arusaamine nii selle liikumapanevatest teguritest kui ka majanduslikust mõjust. ELi hindamispoliitikas tuleb rohkem keskenduda kaubanduslepingute kvalitatiivsete elementide hindamisele, kaasates täielikult kodanikuühiskonna ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Vaja on laiemat näitajate kogumit, millega kaasneb avatud arutelu alternatiivsete mudelite üle, ning mõju hindamine tuleb lõpule viia enne läbirääkimiste alustamist. Lisaks tuleks sobivate ajavahemike järel läbi viia terviklik uuring kaubanduse üleilmse mõju kohta.

1.5.5.

Komitee nõuab veel kord tungivalt, et Euroopa välisteenistus muutuks kaubandusest teadlikumaks. Kaubandus on muutunud nii geopoliitiliselt kui ka majandusdiplomaatias üha olulisemaks, kuid on tähelepanuväärne, et ühisteatises Euroopa ja Aasia ühendamise kohta (4) ei kajastatud kaubandusküsimusi. Samuti kordab komitee üleskutset tagada sidusam ja läbipaistvam koostöö kaubanduse peadirektoraadi ja teiste peadirektoraatide, eelkõige rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi vahel.

1.6.

Komitee nõuab, et dialoog kodanikuühiskonnaga kaubandus- ja investeerimispoliitika üle kogu läbirääkimiste ajal ja pärast seda muutuks tunduvalt põhjalikumaks ning et kodanikuühiskonna järelevalverolli tugevdataks. Seda dialoogi tuleb arendada suuremat läbipaistvust ja pidevat täiustamist silmas pidades, kuna läbirääkimised ja kokkulepped muutuvad eelkõige kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kokkuleppe ja ringmajandusele ülemineku tõttu keerulisemaks.

1.7.

Samuti kordab komitee oma varasemat soovitust, mille kohaselt tuleb ümber mõtestada põllumajanduse mitmepoolne käsitlus ja seda taas elavdada. Peale selle on ELil hea positsioon, et võtta endale selles juhtiv ja ennetav roll, edendades samal ajal kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega keskkonna-, sotsiaal- ja laiemaid kestliku arengu standardeid. EL peab vältima põllumajanduses suuri järeleandmisi, mis kahjustaksid kodumaist tootmist.

1.8.

Komitee väljendas suurt toetust sellele, et teatises „Kaubandus kõigile“ seati rõhuasetus kestlikule arengule, eelkõige inim- ja sotsiaalõigustele ning keskkonnale, ning kõikidesse uue põlvkonna kaubanduslepingutesse lisati kaubanduse ja kestliku arengu peatükid. ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika edendamisel tuleb need seada keskpunktiks. Eelkõige et tagada ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused välismaal, tuleb need kohustused realiseerida, milleks on vaja need tõhusalt jõustada.

1.8.1.

Komitee tervitab komisjoni ametisseastuva presidendi hiljutist teadaannet ettepaneku kohta nimetada ametisse uus kaubanduse vanemametnik, kes annab aru kaubandusvolinikule ning kes jälgiks ja parandaks meie kaubanduslepingute täitmist (5). Kutsume tungivalt üles andma sellele uuele võtmeisikule laiaulatuslikud volitused, mis võrdse kaalu ja võrdse tõhususega hõlmaksid kõik vabakaubanduslepingutes kokku lepitud kohustused, eriti kestliku arenguga seotud kohustused. See peab toimuma objektiivses otsustusprotsessis, mis põhineb õigeaegsetel tõhusalt algatatud uurimistel, mida toetavad piisavad ressursid. Seejuures peab tunnustatud sidusrühmadel olema selge roll nii kaebuste esitamises kui ka kõigil järgnevatel avalikel kuulamistel osalemises. Lisaks põhjalikule aruandlusele Euroopa Parlamendile ja nõukogule peab sellega omakorda kaasnema komitee ja vastavate sisenõuanderühmade kindel roll ning jätkuvalt tuleb kaasata kodanikuühiskond.

1.8.2.

Komitee on varem soovitanud nii seda, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tulevastes volitustes oleks konkreetne klausel kestliku arengu eesmärkide edendamiseks, kui ka seda, et pärast Pariisi kokkulepet tuleks nüüd kaasata ka globaalse soojenemise vastu võitlemine ELi väärtuste lahutamatu osana. Üleminek vähese CO2 heitega ringmajandusele peab omakorda olema üks peamisi tegureid, mis kajastub kõigis ELi läbirääkimisvolitustes.

1.8.3.

Tegelik üleminek CO2-neutraalsele ELi majandusele 2050. aastaks on märkimisväärne väljakutse. Sellel on tugev mõju kaubanduspoliitika arengule, samal ajal kui kaubanduse kohta tehtud otsused mõjutavad omakorda põhjalikult selle ülemineku saavutamise üksikasju nii ELis kui ka kogu maailmas. Ka siin peab õiglase ülemineku seadma kogu tulevase kaubanduspoliitika, tavade ja läbirääkimiste keskmesse.

1.8.4.

Suuremad kaubavood nõuavad veelgi rohkem transporti, aga transpordi vallas on kasvuhoonegaaside heitkogused niigi märkimisväärselt suured. Seepärast kutsub komitee üles tagama nii seda, et tõhusamasse säästva ja õiglase transpordi poliitikasse kuuluvad kõik transpordiliigid, kui ka seda, et kaubanduse ja transpordi vahel luuakse selge poliitiline seos, eelkõige asjaomaste kestliku arengu eesmärkidest tulenevate kohustuste täitmisel.

1.8.5.

Lõpetuseks nõuab komitee tungivalt, et EL võtaks ringmajanduse suunas liikumisel hoolikalt arvesse küsimusi, mis mõjutavad nii ELi olulisi ressursi- kui ka energiamahukaid tööstusharusid, samuti püüaks ära hoida nii süsinikdioksiidi heite kui ka investeeringute leket ning uuriks põhjalikult piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise leevendavaid meetmeid, mis vastavad WTO nõuetele.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Kaubandus ja investeeringud on ELi jaoks üliolulised, kuna nende valdkondade abil on võimalik parandada majandustulemusi ELi sees. Teatises „Kaubandus kõigile“ (6) rõhutati, et seitsmendik ELi rohkem kui 30 miljonist töökohast sõltub ekspordist ja järgmise 15 aasta jooksul toimub 90 % kogu maailma majanduskasvust eeldatavasti väljaspool Euroopat. Kuigi EL tunnistab, et majandustulemuste parandamine kaubanduse kaudu on oluline, ei tohi EL toetuda üksnes ekspordil põhinevale mudelile. Sama tähtsaks tuleb pidada avaliku ja erasektori investeeringute ning tarbimise kaudu sisenõudluse suurendamist.

2.1.1.

EL, kelle arvele langeb üks kuuendik maailma impordist ja ekspordist, on maailma suurim tööstustoodete ja teenuste eksportija ning on omakorda umbes 80 riigi suurim eksporditurg. Tööstus, mis on Euroopa majanduse tugisammas, moodustab 80 % ELi ekspordist, loob olulist erasektori innovatsiooni ja pakub kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nagu toodi välja teatises „Kaubandus kõigile“, on impordi osakaal ELi ekspordis kasvanud alates 1995. aastast enam kui poole võrra, mis tõstab esile ettevõtjate ja tööstuse ning dünaamilise ja ennetava kaubanduspoliitika olulist rolli.

2.1.2.

Ekspordist sõltuvate töökohtade arv ELis on praegu 36 miljonit (7). See arv on alates 2000. aastast kasvanud kaks kolmandikku, mis tähendab umbes 1,5 triljonit eurot, ning ELi osakaal maailma kaubaekspordis (15 %) on jäänud samale tasemele, kusjuures Hiina osakaal on suurenenud ning USA ja Jaapani osakaalud vastavalt vähenenud. Komisjon rõhutab, et ekspordiga seotud töökohad on keskmiselt paremini tasustatud ja nende osakaal on igas liikmesriigis märkimisväärne.

2.1.3.

Erinevalt kaubavahetusest on teenustekaubanduses suurem potentsiaalne surve vähendada palku. Värske OECD aruanne (8) näitab, et teenused moodustavad suure osa töötlevast tööstusest ja selliste teenuste välismaa osakaal kasvab. Ettevõtted kaaluvad üha enam, kas osutada oma teenuseid ise või osta neid väliste tarnijate käest. Tegevuse üleviimisel madalamate tööjõukuludega riikidesse on eriti terav töökohtade kaotamise küsimus.

2.1.4.

Brexit võib muutuda oluliseks teguriks edasistes ELi kaubandussuhetes ning tariifivabade ja takistusteta kaubavoogude jätkumises. Olulise kaubandusriigi lahkumine ühtselt turult võib mõjutada nii ELi kaubanduspoliitikas leitud tasakaalu kui ka kujutada endast märkimisväärset väljakutset, kui Ühendkuningriik liigub seejärel jõuliselt dereguleerimise suunas, sealhulgas lõdvendades standardeid ja vähendades õigusi. On väga oluline, et EL teeks kõik endast oleneva, et võidelda Ühendkuningriigi meetmete vastu, mille eesmärk on konkureerida ebaõiglastel tingimustel. ELi ja Ühendkuningriigi kokkulepe, milles säilitatakse ranged standardid ja õigused, on väga oluline.

2.2.

Paljude tegurite koosmõjul on kasvanud üleilmne nõudlus kaubavahetuse ja üha enam teenustekaubanduse järele. Prognoositakse, et sajandi keskel jõuab maailma rahvaarv 9–10 miljardini. Kiire industrialiseerimise ja linnastumise tulemusel elab praegu esmakordselt enam kui pool maailma elanikkonnast linnades, kus inimesed on rohkem üksteisest sõltuvad kui maapiirkondade toimetulekupõhises ühiskonnas.

2.2.1.

Samuti on prognoositud, et 2030. aastaks võib maailmas (eriti näiteks Hiinas, Indias, Keenias, Tšiilis ja Indoneesias) olla kuni 2 miljardit keskmise sissetulekuga inimest rohkem. Need inimesed nõuavad palju suuremat mitmekesisust ja valikuvõimalusi selles, mida nad söövad, kannavad, kasutavad, millega sõidavad või mida muul viisil tarbivad, ning suudavad (paljud esimest korda oma elus) selle eest ka maksta.

2.2.2.

Turgude laienemine ei ole aga kaubavoogude kasvamise ainus põhjus. Tänapäeva maailmas on rahvusvaheliste ettevõtete tegevus järjest enam organiseeritud üleilmsete väärtusahelate järgi. Nende strateegiate analüüsimisel on OECD (9) selgitanud, kuidas globaalse kaubanduse peamised mootorid on maksustrateegiad, ulatus (ettevõtete kontsentratsioon kasvab), tehnoloogilised teadmised ja tegevuse mitmekesistamine. Traditsioonilisi piire hägustab ka majanduse digipööre. Peale selle tuginevad hargmaised ettevõtted üha enam suhetele, mis ei põhine kapitalil (strateegiline partnerlus, tegevuse edasiandmine). Seetõttu on kontsernide struktuurid keerukamad kui kunagi varem ja äritavad on muutuvad. Selle tulemusena võib olla vajalik kohandada kaubandus- ja investeerimispoliitikat.

2.3.

ELi eksportijate suur võimalus peitub ELi tugevates külgedes, eriti lisandväärtusega toodete tootmises või tipptasemel kaupade ja teenuste pakkumises ning ELi juba kehtivas ja viit mandrit katvas umbes 70 sooduskaubanduslepingus, kusjuures mitmed tähtsad läbirääkimised on veel käimas. Alternatiiv on jälgida, kuidas konkureerivad eksportijad, kes tegutsevad teistes arenenud riikides või eeskätt kiiresti areneva majandusega riikides, need võimalused ise ära kasutavad. Hiljutiste oluliste sündmuste hulka kuuluvad Vaikse ookeani ülese partnerluse läbivaatamine ja muud suured kaubandusläbirääkimised Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

3.   Peamised elemendid ELi kaubandusega seotud jõukuse toetamiseks

3.1.

Ühtse turu olulisust ELi kaubandusele näitab selle ülekanduv mõju – viiendik töökohtadest, mille olemasolu eest tuleb tänada eksporti, asub muus liikmesriigis, mitte eksportija riigis. Näiteks Saksamaa eksport annab Saksamaal tööd 6,8 miljonile inimesele, mujal ELis aga veel 1,6 miljonile inimesele. See on tingitud peamiselt üha pikematest tarneahelatest nii Euroopas kui ka kogu maailmas, mis tähendab, et lõpetamata tooted võivad ületada piiri mitu korda. Seda võib täheldada eriti autotööstuses. Brexit on tõstnud esile asjaolu, et 650 000 Ühendkuningriigis asuvat töökohta on seotud EList väljapoole suunduva ekspordiga teistest liikmesriikidest. Komisjoni andmed (10) näitavad, et olukorrast enim kasu saavad riigid on Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja Poola.

3.1.1.

Seetõttu on ühtse turu ja euroala sujuv ning õiglane toimimine oluline tegur ekspordiga seotud töökohtade säilitamisel ja edendamisel. Ühtse turu ja euroala jätkuv integreerimine, sealhulgas energeetika ja tõrgeteta toimiv transpordisüsteem, on endiselt ülioluline ning see tuleb saavutada töötajate õiglast liikuvust hõlbustades.

3.1.2.

Äärmiselt oluline on ka teenuste ja andmevoogude parem integreerimine, mida tuleb teha täielikult kooskõlas ELi andmekaitse eeskirjadega, eriti kuna ühtne turg muutub üha digitaalsemaks. Ka heas korras digitaalne ökosüsteem vajab poliitikat, kus andmeid saadakse kasutada üldsuse hüvanguks ja selleks, et pakkuda võimalusi avalikkusele suunatud digiteenuste arendamiseks.

3.1.3.

WTO reformimise teemalises arvamuses nõudis komitee, et kõikidel juhtudel vastaks iga tulevane andmeedastuse mitmepoolne algatus ELi kaubandus- ja investeerimislepingute ELi piiriülese andmeedastuse ja andmekaitse horisontaalsätetele, (11) ning kutsus komisjoni uut koosseisu üles taas kinnitama, et tegemist on vaieldamatu põhikohustusega.

3.2.

Digipöörde ja tehisintellekti kiire areng koos demograafiliste muutuste ja üleminekuga vähese CO2 heitega ringmajandusele muudab ühiskonda radikaalselt. Ettevõtted mängivad juhtrolli innovatsiooni ja uute tehnoloogiate arendamisel, samal ajal kui valitsuse roll on luua õigusraamistik õiglaseks üleminekuks ja põhimõtted tehisintellekti siduvatele eetilistele eeskirjadele.

3.2.1.

Teadusuuringud ja innovatsioon, mida juhib tööstus ja toetavad kvaliteetne haridus ja ettevõtlus, on hädavajalikud selleks, et EL jääks progressi juhtimisel esirinda. Komisjoni uue koosseisu ühe peamise prioriteedina tuleb tagada, et programmi „Horisont 2020“ jätkuprogramm „Euroopa horisont“ oleks tõhus ja tugev. EL peab keskenduma ka ettevõtjate toetamisele, et parandada nende konkurentsivõimet nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil ning töötada välja ja rakendada uusi tehnoloogiaid. Uuendustegevust soodustavad ka katseprojektid ning avaliku ja erasektori ning akadeemiliste ringkondade koostöö.

3.2.2.

Tehnoloogiline muutus ja areng nõuavad oskuste kiiret muutmist olukordades, kus lüngad ilmnevad kiiresti ja ootamatult, kuid enamasti tehnilistes valdkondades, eriti teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas.

3.2.3.

Inimeste oskuste edendamine ja arendamine ning ulatuslikum mitmekeelsus on sama oluline kui suurema tähelepanu pööramine kutseõppe, ümberõppe ja elukestva õppe kättesaadavusele.

3.2.4.

Oskuste lõhe vähendamiseks peavad koolitussüsteemid olema piisavalt paindlikud ja suutma reageerida tulevastele vajadustele. Liikmesriigid peavad selleks tegema märkimisväärseid jõupingutusi ning ka sotsiaalpartneritel peab siin olema oluline roll.

3.3.

Teistsuguste ja uute töövormide esile kerkimisel on ülioluline edendada sujuvat üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning ühelt töökohalt või tööülesandelt teisele, pakkudes samas stimuleerivaid tingimusi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ettevõtlusele. Töömaailma muutusi peavad toetama sotsiaalselt kaitstud, paindlikud ja hästi toimivad tööturud koos tulemustele orienteeritud sotsiaalse dialoogiga.

3.4.

Konkurents on ettevõtluse arendamise peamine edasiviiv jõud. ELi kaubanduspoliitika ja eeskirjad peavad oma volituste piires pakkuma ettevõtjatele positiivseid tingimusi, mis edendavad rangete tööstandarditega inimväärseid töökohti, konkureerides samaaegselt EList väljapoole jäävate riikidega. Selline reguleerimine peab olema eesmärgipärane ja soodustama positiivset ettevõtlusvaimu ja -kultuuri, mis tõmbab ligi ka noori ja eriti naisi.

3.4.1.

Komitee võtab teadmiseks OECD ja Rahvusvahelise Valuutafondi aruanded, (12) milles viidatakse tööstusharude suuremale koondumisele nii töötleva tööstuse kui ka mittefinantsteenuste valdkonnas. Sellise turukoondumise põhjuste mõistmiseks on vaja täiendavaid uuringuid, mis võimaldaksid näha konkurentsi ja rahvusvahelist kaubanduspoliitikat uue nurga alt. Eeskätt selles valdkonnas ei tohi kaubanduse tegevuskava takistada poliitikat, mille eesmärk on anda VKEdele parem võimalus turule sisenemiseks, tehes seda muu hulgas Euroopa kaugelepürgiva tööstuspoliitika kaudu, eriti digitaalsektoris.

3.4.2.

EL peab looma keskkonna, mis toetab era- ja avaliku sektori investeeringuid. See nõuab stabiilsust ja prognoositavust, stabiilset makromajanduslikku keskkonda, tugevat intellektuaalomandi õiguste kaitset ja eelarvepoliitilist vastutust. Maksusüsteem peab omalt poolt olema nii õiglane kui soodustama samas ka innovatsiooni, ettevõtlust, majanduskasvu ja töökohtade loomist.

3.4.3.

Samal ajal peab ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika olema valvas kõigi investeeringute suhtes, mis võivad tuleneda pettusest või isegi maksudest kõrvalehoidumisest.

3.4.4.

Välismaised otseinvesteeringud on olulised, kui ettevõtjad viivad tootmise üha enam oma lõppturgude lähedale, mis võib muu hulgas aidata neil säilitada oma konkurentsivõimet. Komitee on samuti avaldanud heameelt (13) ELi kaubanduskaitse määruse üle, mis käsitleb hiljutist arengut ELi tehtavate otseinvesteeringute taustauuringute raamistiku osas.

3.4.5.

Siiski nähtub OECD 2018. aasta välismaiste otseinvesteeringute statistika aruandest, et pärast USA maksureformi vähenesid üleilmsed välismaised otseinvesteeringud 27 %. Teatavate ELi riikide (Luksemburg, Madalmaad) osas on vähenemine olnud tähelepanuväärne. Seetõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata reaalmajandusega seotud välismaiste otseinvesteeringute eristamisele sellistest välismaistest otseinvesteeringutest, mida tehakse pettuste ja maksustamise vältimisel eesmärgil. Selle vastu peab EL peab võitlema kõigil tasanditel.

3.5.

Teatises „Kaubandus kõigile“ on märgitud, et rohkem kui 600 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes annavad tööd enam kui kuuele miljonile inimesele, ekspordivad otseselt kaupu väljapoole ELi, võttes enda peale kolmandiku ELi ekspordist (14). Teatises lisatakse, et veelgi rohkem on neid, kes ekspordivad teenuseid või on teiste suuremate ettevõtjate tarnijad.

3.5.1.

Eriti tervitatav oli komitee arvates suurem tähelepanu väikeettevõtjatele, kes seisavad uutele turgudele pürgides silmitsi suuremate takistustega. Kõigil tulevastel läbirääkimistel lubati sihtotstarbelisi VKEdele keskenduvad sätteid, nagu ka korrapäraseid uuringuid takistuste kohta, millega VKEd konkreetsetel turgudel silmitsi seisavad. Siinkohal on asjakohane viidata ka komitee arvamusele (15) teemal „Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ning selle mõju VKEdele“.

3.5.2.

VKEde potentsiaali ja vajadustega tuleb arvestada igas poliitikavaldkonnas, et aidata tagada nende juurdepääs rahastamisele, muudele ressurssidele ja turgudele ning toetada nende arenemisvõimet, arvestades samas eri tüüpi ettevõtete mitmesuguseid vajadusi ja samuti eritingimusi, milles VKEd tegutsevad (sealhulgas maapiirkonnad ja äärealad).

4.   Kaubandusega seotud vastuolude lahendamine

4.1.

Lissaboni leping andis ELile uue pädevuse investeeringute valdkonnas ning sidus selle töö kaubanduse ja investeeringute alal teiste võtmevaldkondadega, eriti arenguga. Oleme jätkuvalt mures selle pärast, et komisjoni eri peadirektoraatide, sealhulgas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi vahel ei ole piisavat teabevahetust kaubandusmõju teemal.

4.2.

Lisaks nn uue põlvkonna kaubanduslepingutele (alustades Koreaga) soovis komisjon pidada läbirääkimisi laiaulatuslikumate vabakaubanduslepingute sõlmimiseks nii idapartnerlusriikide kui ka arenenumate kaubanduspartneritega. See hõlmas Jaapanit ja eelkõige Kanadaga sõlmitud laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA), mis hõlmab peale tariifide kaotamise ka paljusid muid aspekte, nagu teenuste eeskirjad, mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine ja muud kaubandusega seotud aspektid, näiteks investeeringud ja konkurents või õigusloomealane koostöö.

4.2.1.

Selle arengu tõttu peab komitee tulevikku suunatud järkjärgulise kaubanduse tegevuskava pidevat arendamist kiireloomulisemaks kui kunagi varem. Sellised laiaulatuslikud kaubandusläbirääkimised sisaldavad suuremat ohtu vastuolude tekkimiseks sellistes tundlikes valdkondades nagu rangete standardite säilitamine, eriti toiduohutuse, tarbijakaitse ja inimväärsete töötingimuste vallas, avalike teenuste kaitsmine või kestliku kaubanduse tegevuskavaga seotud õiguste tagamine.

4.2.2.

Arvestades, et uue põlvkonna lepingud lähevad kaugemale tariifide alandamisest ja kehtestavad valitsuse meetmetele reeglid, mis ei luba kaubanduse piiramist, võib tekkida mure, et see ahendab avaliku poliitika võimalusi. Riikidel on lisaks oma äranägemise järgi reguleerimise õigusele ka kohustus seda teha üldistes huvides. Komitee rõhutab, et kaubanduskokkulepped ei tohi seda mitte mingil moel takistada.

4.2.3.

Komitee on sedastanud, (16) et ELi kaubanduspoliitikat hinnatakse selle järgi, kas komisjon on suuteline näitama, et kaubanduslepingutega ei muudeta keskkonna-, töö- ja teisi standardeid vähem rangemaks. Nende eesmärk peaks olema hoopis selliste standardite parandamine.

4.3.

Avatud ja reeglitel põhinev rahvusvaheline kaubandus on oluline nii ärivõimaluste suurendamiseks kui ka selleks, et tagada ettevõtetele õiglased tingimused võrreldes välismaiste konkurentidega. EL peab toetama WTO õiglast kaubandust edendavaid eeskirju, mis tagavad kestliku arengu eesmärkide järgimise, ning võtma ülemaailmse juhtpositsiooni nii protektsionismi ja häirete vastu võitlemisel kui ka järkjärgulise ja kestliku kaubanduspoliitika edendamisel. EL ja liikmesriigid peaksid seejuures kasutama oma mõjuvõimu ja argumentatsiooni WTO eri komiteedes, eelkõige sellistes uutes valdkondades nagu kaubandus ja inimväärne töö.

4.4.

Kaubandus on komisjoni üks enim hinnatud poliitikakujundusprotsesse. Laiema poliitilise arutelu võimaldamiseks kaubanduse ja investeeringute rolli üle on siiski vaja täiendavat analüüsi, et paremini mõista kaubanduse liikumapanevaid tegureid ja majanduslikku mõju, samuti selle potentsiaalset panust kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

4.4.1.

Siinkohal peab võtmerolli mängima ELi hindamispoliitika. Kaubanduse peadirektoraat hindab peamiste kaubandusalgatuste mõju eri vahenditega: mõjuhinnangud ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud, läbirääkimiste tulemuste majanduslikud hinnangud ja järelhindamised.

4.4.2.

Metoodika ja ajastuse küsimused on üliolulised ja need tuleks ümber hinnata. Kasutusel olev kalkuleeritav üldise tasakaalu mudel tuleks alternatiivsete mudelite valgel läbi vaadata ja peaks sisaldama laiemat näitajate kogumit, mis mõõdab mõju inim- ja tööõigustele, kliimamuutustele, elurikkusele ja välismaistele otseinvesteeringutele. Olukorra pelk võrdlemine kaubanduskokkuleppe olemasolu või selle puudumise aspektist ei ole piisav, kuna puudub läbirääkimisvõimaluste kvalitatiivne hinnang, eriti seoses kaubanduse ja kestliku arenguga. Mõjuhinnang ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnang tuleb läbirääkijate nõustamiseks teha õigeks ajaks ning neid tuleks arvesse võtta enne läbirääkimisi ja nende ajal, mitte pärast läbirääkimiste lõppu.

4.4.3.

ELi kaubanduspoliitika hindamise keskmes peaks olema see, kuidas soodustada kestliku arengu eesmärkide saavutamist, nagu komitee on varem soovitanud oma arvamuses „Kaubanduse ja investeeringute keskne roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ja saavutamisel“ (17).

4.4.4.

Komitee näeb kodanikuühiskonnaga peetavates nõupidamistes väärtuslikku panust jätkusuutlikkuse mõjuhinnangutesse ja soovitab neid laiendada pädevusraamistiku väljatöötamise varasele protsessile. Komisjoni hindamisalase juhtrühma tööd saaks kodanikuühiskonna kaasamisega veelgi parandada. Konsultandid vajavad eriti inimõiguste ja keskkonnaküsimuste osas piisavat sõltumatust ja asjatundlikkust.

4.4.5.

Samuti on vaja tööturgude üksikasjalikumat analüüsi võimaliku üleviimise mõju, palkade muutumise ja töökohakindluse aspektist. Majanduslikku mõju analüüsides tuleks tähelepanu pöörata mitte ainult ELile, vaid ka sellele, mil määral võimaldavad kaubandus ja investeeringud vähem arenenud majandusega riikidel suurendada oma tootlikkust ja innovatsiooni. Peale selle tuleks sobivate ajavahemike järel läbi viia terviklik uuring kaubanduse üleilmse mõju kohta.

4.4.6.

Kaubandus on muutunud üha olulisemaks elemendiks nii geopoliitiliselt kui ka majandusdiplomaatias. Seepärast peab Euroopa välisteenistus muutuma kaubandusest teadlikumaks: on tähelepanuväärne, et ühisteatises „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (18) ei kajastatud kaubandusküsimusi.

4.5.

Läbirääkimised USA-ga Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu sõlmimiseks tõid kõigepealt esile palju laiemaid avaliku sektori ja kodanikuühiskonna probleeme, kuid need on üldist laadi. Ehkki komisjon püüdles kaubandusläbirääkimistel selle poole, et pooled võtaksid poliitilise kohustuse mitte edendada kaubandust või investeeringuid kaitsetaseme langetamise kaudu või sätestada tagatisi, näiteks konkreetseid erandeid ja reservatsioone, spetsiaalseid klausleid riiklike monopolide kohta või investorite põhjendamatute nõuete varase rahuldamata jätmise kohta, püüdis komitee otsida ja otsib jätkuvalt lisaselgitusi ja -tagatisi erinevates ülitundlikes punktides.

4.5.1.

Äärmiselt oluliseks probleemiks peetakse kaubanduskokkuleppes ohtu avalikele teenustele turu liberaliseerimise ja konkreetsete klauslite (rakendamiskeelud ja sillaklauslid) kaudu, mis annab kokkuleppe osalistele tulevikus manööverdamisruumi turulepääsupiirangute ja diskrimineerivate meetmete kehtestamisel. Komitee on varem tervitanud komisjoni väljendatud soovi kaitsta kooskõlas komitee, Euroopa Parlamendi ja laiema kodanikuühiskonna seisukohtadega vabakaubanduslepingutes avalikke teenuseid, rõhutades aga, et parim viis selleks on kasutada positiivset nimekirja turulepääsu ja võrdse kohtlemise osas (19).

4.5.2.

Arvestades seda, et valitsus võib igal ajal vahetuda, ja sellest tulenevat avalike teenuste poliitika muutumist, oleks kaubanduskokkuleppe eelnev avamine blokeeritud. Tagasiminekut ei saa olla. Arvestades avalike teenuste kohaldamisala kitsust ja mitmetähenduslikkust, võivad rakendamiskeelud ja sillaklauslid eriti just neid ohustada.

4.5.3.

Selle avaliku poliitika tegutsemisruumi säilitamine on oluline ka riigihangete lisamisel kaubanduskokkulepetesse. Seetõttu rõhutas komitee, et tuleb säilitada hankeüksuste suutlikkus kasutada hankemenetlustes keskkonna-, sotsiaal- ja tööalaseid kriteeriume, näiteks kohustust täita kollektiivlepinguid (20).

4.6.

Investeerimiskaitse kontekstis kutsus komitee üles kehtestama menetluslikud tagatised nõuete vastu, mis on suunatud avalikku huvi kaitsvate siseriiklike õigusnormide vastu, et need kaitsemeetmed tagaksid osaleja õiguse avalikes huvides reguleerimiseks, mis on investori kaitsest olulisem (21). Mitmepoolset investeerimiskohust käsitlevas arvamuses väljendas komitee seisukohta, et selle saab piisavalt saavutada ainult avaliku huvi erandiga. Ent sellega peavad kaasnema asjakohased tagatised kuritarvitamise välistamiseks protektsionistlikel kaalutlustel. Komitee teatas oma arvamuses „EMSK seisukoht Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste raames tõstatatud konkreetsetes võtmeküsimustes“, et tuleks sõnaselgelt välja tuua kollektiivlepingud, k.a kolmepoolsed ja/või üldised (erga omnes) lepingud, et välistada seda, et neid tõlgendataks kui vastuollu sattumist investori õiguspäraste ootustega (22).

4.7.

Kuigi põllumajandus ja kaubandus on olnud ELi pädevuses üle 40 aasta, jääb kohati puudu suhtlemisest või ühtsest käsitlusest nende peamiste huvide vahel. EL peab vältima kiusatust teha põllumajanduses suuri järeleandmisi, mis kahjustaksid kodumaist tootmist.

4.7.1.

Komitee arvamuses põllumajanduse rolli kohta kaubandusläbirääkimistes (23) rõhutati, et kahepoolsete lepingute eesmärk peaks olema kaotada topeltstandardite kohaldamine partnerriikide põllumajanduses, eriti seoses sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ja tehniliste kaubandustõkete lepinguga. EL soovib kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega edendada ka oma keskkonna-, sotsiaal- ja laiemaid kestliku arengu standardeid. EL (ja teised) peavad võtma siduva kohustuse suurendada oma suutlikkust, et aidata vähem arenenud riikidel neid standardeid järgida, näiteks aidates välja töötada vastuvõetava sertifikaate väljastava veterinaarsüsteemi, milles on keskse tähtsusega toiduohutuse standardid.

4.7.2.

Mitmepoolne lähenemisviis kaubanduse rollile põllumajanduses vajab ümbermõtlemist ja taaselustamist. WTO Doha kaubandusdialoogi kontseptsiooni tuleb arenenud ja arenguriikide vahel edasi pidada ja tõhustada, austades põhimõtet, et kõik pooled peavad olema toiduainetega varustamises sõltumatud. Samas arvamuses rõhutati, et ELil on hea positsioon võtta juhtiv ja ennetav roll värske ja tasakaalustatud lähenemisviisi soodustamisel, muu hulgas seetõttu, et paljud kiiresti areneva majandusega riigid ei ole suutnud teha märkimisväärseid jõupingutusi, et aidata arengus mahajäänumaid riike.

4.8.

Komitee pidas oma WTO reformimist käsitlevas arvamuses oluliseks, et ELi aluslepingutes kehtestatud ettevaatuspõhimõtet kaitstakse nõuetekohaselt ka mitmepoolsel tasandil ja see saaks täieliku õigusliku tunnustuse, et tagada kõrgetasemelisem kaitse, kasutades inimtervisele või keskkonnale tekkiva ohu korral ennetavat otsuste tegemist. Arvestades selle tähtsust peaks EL käsitlema seda kõrgeima huvina kõigis kaubandusläbirääkimistes (24).

4.9.

Samal ajal, kui strateegias „Kaubandus kõigile“ keskendutakse eelkõige tarbijate usaldusele ohutute toodete vastu, esitatakse ÜRO tarbijakaitse suunistes palju laiem nägemus, sealhulgas tarbijate eraelu puutumatus, nende õigused e-kaubanduses ja õigus tarbijaõiguste tõhusale jõustamisele. Arvestades kaubanduse liberaliseerimise mõju tarbijatele, soovis komitee oma arvamuses „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ kaubanduse ja kestliku arengu raamistikus näha konkreetset peatükki tarbijate kohta, mis sisaldaks asjaomaseid rahvusvahelisi tarbijastandardeid ja tugevdaks koostööd tarbijaõiguste jõustamise valdkonnas (25).

4.10.

Komisjoni 2017. aasta aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta on välja toodud mitmed haldamata globaliseerumise tagajärjed, eriti suurenev ebavõrdsus. Kaubanduse eelised ei jaotu kunagi ühtlaselt. ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika peab käsitlema kõiki turu avamise olulisi tagajärgi ning piirama nii palju kui võimalik negatiivset mõju, sealhulgas sotsiaalseid ja üleminekukulusid.

4.10.1.

Teatises „Kaubandus kõigile“ tunnistatakse esimest korda, et kaubandus võib aga mõnele piirkonnale ja töötajale kaasa tuua ajutised häired, kui uus konkurents osutub mõne ettevõtja jaoks liiga tihedaks, ning rõhutatakse, et inimeste jaoks, kelle puhul mõju on otsene, ei ole aga selline muutus väike. Siinkohal on oluline Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond. Sellest toetati aastatel 2013–2014 enam kui 27 600 töötajat (26). Seetõttu peab komitee oluliseks, et tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes nähakse ette piisavad rahalised vahendid, mis oleksid otseselt seotud kaubanduse mõjudega, ning vaadatakse uuesti läbi tingimused ja kriteeriumid, mis piiravad nende vahendite kasutust. Ümberkorraldustega seotud muutuste paremaks prognoosimiseks ja korraldamiseks on õiglase ülemineku jaoks olulised töötajate kehtivad õigused teabele, konsultatsioonile ja kollektiivläbirääkimistele.

4.11.

Veel kutsub komitee üles pakkuma tundlikele sektoritele tugevamat kaitset ebaausa kaubanduskonkurentsi eest, lisades nende hindamise kriteeriumidesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardid. Oma hiljutises arvamuses kaubanduse kaitsevahendite metoodika kohta (27) kutsus komitee üles looma võrdseid võimalusi nii Euroopa kui ka kolmandate riikide eksportivatele tootjatele. Sellega seoses tundis komitee heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle kasutada konkreetseid kriteeriume, et teha kindlaks, kas turuolukorras esineb märkimisväärseid moonutusi, märkides aga, et lisaks tuleks arvesse võtta kinnipidamist ILO standarditest ja mitmepoolsetest keskkonnakokkulepetest.

4.12.

Komitee on avaldanud arvamust, et võttes arvesse Euroopa Komisjoni kindlat eesmärki tööga seotud sätteid tugevdada, peaksid partnerriigid enne kaubanduslepingu sõlmimist näitama üles täit austust ILO kaheksa põhilise tööstandardite konventsiooni vastu. Kui partnerriik ei ole neid konventsioone ratifitseerinud või nõuetekohaselt rakendanud ega tõendanud võrdset kaitse taset, siis soovitab komitee püüda lisada kaubanduse ja kestliku arengu peatükile konkreetsete kohustuste tegevuskava, et tagada nende õigeaegne täitmine (28). EL peab edendama ka ajakohastatud ILO standardite rakendamist ja täitmise tagamist, et tagada ELi ettevõtetele välismaal tõeliselt võrdsed võimalused ning toetada kestliku arengu eesmärki nr 8 inimväärse töö kohta.

4.13.

Kaubanduspoliitika peab tugevdama ettevõtja sotsiaalse vastutuse algatusi. Ettevõtjad peavad võtma vastutuse kõigis tarneahela etappides. See omakorda peaks tugevdama äriühingute luba tegutseda, viies samas maksimumini nii innovatsiooni kui ka kestliku majanduskasvu. Vastutustundliku ettevõtluse järjepidev rakendamine on oluline ELi üleilmse kaubanduspositsiooni tugevdamiseks ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kõigis vabakaubanduslepingutes peaks EL nõudma, et kõik allakirjutanud julgustaksid ettevõtjaid aktiivselt järgima OECD suuniseid hargmaistele ettevõtjatele (29). Tunnistades tööturueeskirjade jõustamise olulisust muu hulgas kontrollide kaudu kutsub komitee üles kaubanduskokkulepetes nõudma, et riikliku ja kohaliku tasandi valitsused täidaksid oma kohuseid täielikult.

4.13.1.

Üha rohkem valitsusi töötavad välja oma vastavad seadused ja dokumendid, kõige hiljutisemad on Prantsusmaa hoolsuskohustust käsitlev seadus ja Madalmaade seadus lapstööjõu kasutamise hoolsuskohustuse kohta. Kanada täiustas oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiat, keskendudes Kanada ettevõtjate käitumisele välismaal, ja lõi mitme sidusrühmaga nõuandekogu. 2019. aasta aprillis määrati esimene Kanada vastutustundliku ettevõtluse ombudsman, kelle volitus on läbi vaadata ja avalikult teatada väidetavatest inimõiguste rikkumistest, mis tulenevad Kanada ettevõtjate tegevusest välismaal kaevandus-, nafta-, gaasi- ja rõivatööstuses, ning teha soovitusi ettevõtjate kaubandusmeetmete kohta.

4.14.

Komitee leiab, et ELil on ainulaadne võimalus võtta hoolsuskohustuse vallas juhtroll, eriti arvestades pikenevaid üleilmseid tarne- ja väärtusahelaid. Vabatahtlikud ja siduvad meetmed ei välista üksteist, vaid peavad olema vastastikku täiendavad. Sellega seoses on komitee välja toonud töö ÜRO siduva lepingu väljatöötamise kallal, mida arutavad praegu ÜRO liikmed ja millega kavatsetakse kodifitseerida rahvusvaheliste korporatsioonide õiguslikult siduvad rahvusvahelised inimõigustealased kohustused, ning tervitab komitee enda käimasolevat tööd omaalgatusliku arvamuse REX/518 jaoks. Nagu ka teatud liikmesriigid, kes on juba koostanud õigusaktid hoolsuskohustuse vallas, kutsub komitee komisjoni üles tegema selles valdkonnas ettepaneku ELi tasandi õigusaktide kohta.

5.   Kaubandus ja kestlik areng: vajadus saavutada kestliku arengu/Pariisi lepingu eesmärgid

5.1.

Oma arvamuses teatise „Kaubandus kõigile“ (30) kohta tervitas komitee kõige enam ELi rõhuasetust sellel, et oluline koht on kestlikul arengul, eelkõige mis puudutab inim- ja sotsiaalseid õigusi ning keskkonda. Arvamuses „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (31) nõudis komitee, et komisjon oleks oma käsitlusviisis edasipüüdlikum, eelkõige seoses kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohustuste tõhusa jõustatavuse tugevdamisega, mis on komitee jaoks väga oluline. Kestliku arengu peatükkidele tuleb anda võrdne kaal ärilisi, tehnilisi või tariifiküsimusi käsitlevate peatükkidega.

5.1.1.

Eriti tervitab komitee seejuures komisjoni ametisseastuva presidendi hiljutist teadaannet nimetada peagi ametisse uus kaubanduse vanemametnik, kes jälgiks ja parandaks meie kaubanduslepingute täitmist, võtmata seejuures endale midagi kaubandusvoliniku üldisest vastutusest. Siinkohal on oluline, et sellele ametnikule on vaja laiaulatuslikke volitusi, mis võrdse kaalu ja võrdse tõhususega hõlmaksid kõik vabakaubanduslepingutes kokku lepitud kohustused, eriti neid, mis on seotud kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidega ning sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega, mis tekivad seoses kaubandus- ja investeerimislepingute teiste peatükkidega. See ametikoht peab hõlmama ka objektiivset otsustusprotsessi, mis põhineb õigeaegsetel, tõhusalt algatatud uurimistel, mida toetavad piisavad ressursid. Seejuures peab tunnustatud sidusrühmadel olema selge roll nii kaebuste esitamises kui ka kõigil järgnevatel avalikel kuulamistes. Lisaks põhjalikule aruandlusele Euroopa Parlamendile ja nõukogule peab sellega omakorda kaasnema komitee ja vastavate sisenõuanderühmade kindel roll ning jätkuvalt tuleb kaasata kodanikuühiskond.

5.2.

Kõigisse 2010. aasta järgsetesse vabakaubanduslepingutesse on EL lisanud spetsiaalse kaubanduse ja kestliku arengu peatüki. Sellega on kaasnenud ka mõlema poole aktiivne roll kodanikuühiskonna jälgimisel.

5.2.1.

Komitee arvates on oluline konstruktiivne dialoog kodanikuühiskonnaga kaubandus- ja investeerimispoliitika üle ning komitee kordab üleskutset tema rolli veelgi tugevdada. Arvamuses „ELi sisenõuanderühmade roll vabakaubanduslepingute rakendamise järelevalves“ (32) tõstis komitee seda rolli esile ja nõudis selle laiendamist kõikidele kaubanduslepingu aspektidele, keskendudes esmajärjekorras sellele, kuidas need kaubanduse ja kestliku arengu kohustusi mõjutavad.

5.2.2.

Komitee on juba soovitanud, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tulevastesse volitustesse lisataks mitte ainult konkreetne klausel kestliku arengu eesmärkide edendamiseks, (33) vaid pärast Pariisi kokkulepet tuleks nüüd lisada ka globaalse soojenemise vastu võitlemine.

5.3.

Üleilmseteks prioriteetideks peavad jääma nii 17 kestliku arengu eesmärki, mis on ÜRO 2030. aastani koostatud kestliku arengu tervikliku tegevuskava keskpunktiks, kui ka Pariisi kliimakokkulepe (34). Siin peab kaubandusel ja investeeringutel olema keskne toetav roll. Märkimisväärne väljakutse on aga CO2-neutraalse ELi majanduse saavutamine 2050. aastaks.

5.3.1.

Kõigil neil elementidel on kaubandusele sügav mõju ja kaubavood mõjutavad omakorda neid elemente nii ELis kui ka kogu maailmas. Pariisi ja kestliku arengu eesmärkide tegevuskavad peavad olema kogu tulevase kaubanduspoliitika, tavade ja läbirääkimiste keskmes. ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (35) hinnangul on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vaja 7 triljonit USA dollarit, millest vähemalt kolmandik peab tulema erasektorist. Kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ja rahastamisel on ka avaliku sektori vahendid äärmiselt tähtsad. Nagu WTO peadirektor märkis, on aastatuhande arengueesmärgid juba näidanud kaubanduse muutmispotentsiaali (36).

5.3.2.

Energiasüsteemi eduka ümberkujundamise ja Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkideks vajaliku vabaduse saavutamiseks on omakorda vaja teha olulisi regulatiivseid muudatusi. Komitee kutsus oma mitmepoolset investeerimiskohut käsitlevas arvamuses üles koostama hierarhia sätet, mis tagaks juhul, kui rahvusvahelise investeerimislepingu ja ühe poole jaoks siduva rahvusvahelise keskkonna-, inimõiguste- või tööalase kokkuleppe vahel on vastuolu, rahvusvaheliste keskkonna-, inimõiguste- või tööalaste kokkulepete kohaldamise, et vältida investeerimislepingute esimuslikkust (37).

5.4.

Komitee on juba varem järelduse teinud, (38) et EL on kestliku arengu eesmärkide saavutamise edendamiseks ainulaadsel positsioonil, kuna tal on usaldusväärsus, et toimida tõhusa ühenduslülina arenenud ja arenguriikide vahel. Sellegipoolest kutsus komitee üles pöörama suuremat tähelepanu kestliku arengu eesmärkide täielikule lõimimisele Euroopa poliitikaraamistikku ja komisjoni kehtivatesse prioriteetidesse, vajadusel ühiselt liikmesriikidega.

5.4.1.

Komitee on juba rõhutanud, et põllumajanduses on kaubandusel (39) üheteistkümne eesmärgi saavutamisel eriti oluline roll. Uuemas arvamuses Euroopa ja Aasia ühendamise kohta (40) rõhutati, et oluline on Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus ning kestliku arengu eesmärgid omavahel ametlikult siduda, loetledes taas üheksat kõige olulisemat kestliku arengu eesmärki.

5.5.

Vähemalt kolmteist kestliku arengu eesmärki viitavad kliimamuutustele. Pariisi kokkulepe on omakorda maailma esimene kõikehõlmav kliimakokkulepe. Kui kestliku arengu eesmärgid on järgmise põlvkonna tegevuskava, siis see on kogu planeedi tuleviku tegevuskava. On laialt levinud seisukoht, et üleilmse keskmise temperatuuri tõus üle 2 °C võrreldes industriaalse ajajärgu eelse tasemega põhjustaks katastroofilisi tagajärgi. Kõige enam mõjutatud riigid on ühtlasi riigid, mis suudavad vajalike muudatustega kõige vähem toime tulla.

5.5.1.

Suuremad kaubavood nõuavad veelgi rohkem transporti, aga transpordi vallas on kasvuhoonegaaside heitkogused niigi märkimisväärselt suured. Transport põhjustab 24 % üleilmsest CO2 heitest ja see on ainus sektor, mille heitkogused kasvavad ikka veel: prognooside kohaselt moodustavad need 2030. aastaks 40 % koguheitest. Pariisi kokkulepe otseselt rahvusvahelist lennundust ja laevandust ei hõlma, seega on hädavajalik käsitleda kõiki transpordiliike õiglase ja säästva transpordi tõhustatud poliitikas, kaasates ka teisi tarneahelas osalejaid, näiteks energiatootjaid ja algseadmete valmistajaid.

5.5.2.

Eraldi arvamuses transpordi rolli kohta rõhutas komitee, et seoses kestliku arengu eesmärkidega on palju probleeme, näiteks vajadus vähendada kliima- ja keskkonnamõju, edendada transpordisüsteeme ja liiklusohutust ning tegeleda töökohtade ja inimväärse tööga seotud kitsaskohtadega (41). Nüüd kutsub komitee üles looma poliitilise seose ka kaubanduse ja investeeringutega.

5.6.

See üldine mure on viinud ringmajanduse mõiste laienemiseni: seda kirjeldatakse majandussüsteemina, mille eesmärk on minimeerida jäätmeid ja kasutada ressursse maksimaalselt ära. Ringmajanduse eesmärk on minimeerida nii ressursikulu kui ka jäätmeid, heitkoguseid ja energialekkeid. Seda on võimalik saavutada taaselustava lähenemisviisi abil, mis põhineb pikaajalisel projekteerimisel, hooldamisel, parandamisel, taaskasutamisel, ümbertöötlemisel, uuendamisel ja ringlussevõtul.

5.6.1.

Paljud usuvad, et kestlik maailm ei tohiks tähendada tarbijate elukvaliteedi langust, seda saab saavutada ilma tulusid või lisakulusid kaotamata ning ringikujulised ärimudelid võivad olla sama tulusad kui lineaarsed mudelid.

5.6.2.

Sellegipoolest tekivad sellega seoses mitmed probleemid, eriti ELi ressursi- ja energiamahukate tööstusharude jaoks, mis seisavad silmitsi olemuslike raskustega. Neil on ELi tööstuslikes väärtusahelates oluline ja strateegiline roll. Kui kliimamuutuste poliitika eesmärk on vähendada (nii fossiilkütuste põletamisel kui ka tööstuslikes protsessides) kasvuhoonegaaside heitkoguseid – ELi praegune eesmärk on saavutada CO2-neutraalsus 2050. aastaks –, siis ressursi- ja energiamahukate tööstusharude energiakulud moodustavad nende kogukuludest eriti suure osa: terasetööstuses 25 %, alumiiniumitööstuses 22–29 %, (42) klaasitööstuses 25–32 % (43). Seda probleemi käsitletakse põhjalikumalt komitee sellekohases arvamuses (44).

5.6.3.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine ja seega investeeringute mujale viimine toimub, kui kõrgem hind ELis põhjustab turuosa ja asjaomaste töökohtade kaotust. Kui see juhtub, kantakse kasvuhoonegaaside heide lihtsalt ELi tootjatelt üle mujal asuvatele tootjatele (kes on tihti vähem energiatõhusad), mis (parimal juhul) ei avalda mõju ülemaailmsele kasvuhoonegaaside heitele.

5.6.4.

Võimalik on kasutada piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise leevendavaid meetmeid, mille korral riigid saavad nii imporditud kaupadele makse kehtestada kui ka eksporditud kaupadelt käibemaksu tagastada, ning WTO tunnistab need seaduslikuks, kui nad vastavad teatavatele tingimustele.

---

(1)  Nagu on osutatud enamikus joonealustes märkustes alates 9. märkusest.

(2)  Kaubanduse peadirektoraadi väljaanne, november 2018.

(3)  COM(2015) 497 final.

(4)  JOIN(2018) 31 final.

(5)  Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni missioonikiri kaubandusvoliniku kandidaadile Phil Hoganile, 10. september 2019.

(6)  Vt joonealune märkus 3.

(7)  Ning veel 20 miljonit väljaspool Euroopat.

(8)  OECD Trade Policy Papers, No. 226 (2019), „Offshoring of services functions and labour market adjustments“, Pariis.

(9)  OECD Trade Policy Papers, No. 227 (2019), „Micro-Evidence on Corporate Relationships in Global Value Chains: The Role of Trade, FDI and Strategic Partnerships“, Pariis.

(10)  Vt joonealune märkus 2.

(11)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(12)  OECD Productivity Working Papers, No. 18 (2019), „Industry Concentration in Europe and North America“, Pariis; World Economic Outlook Report, aprill 2019.

(13)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 94.

(14)  Vt joonealune märkus 3.

(15)  ELT C 383, 17.11.2015, lk 34.

(16)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 123.

(17)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 27.

(18)  Vt joonealune märkus 4.

(19)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 123.

(20)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(21)  ELT C 110, 22.3.2019, lk 145.

(22)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 30.

(23)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 20.

(24)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(25)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(26)  Euroopa Komisjoni pressiteade, juuli 2015.

(27)  ELT C 209, 30.6.2017, lk 66.

(28)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(29)  OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele, 2011.

(30)  Vt joonealune märkus 16.

(31)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(32)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 28.

(33)  Vt joonealune märkus 16.

(34)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärk Pariisis (UNFCCC COP21).

(35)  ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) maailma investeerimisfoorumi pressiteade, Genf, 14. oktoober 2014, seda on hiljem korratud.

(36)  Sõnavõtt ÜROs, 21.9.2016.

(37)  ELT C 110, 22.3.2019, lk 145.

(38)  Vt joonealune märkus 17.

(39)  Vt joonealune märkus 23.

(40)  ELT C 228, 5.7.2019, lk 95.

(41)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 9.

(42)  A. Marcu, W. Stoefs, „Study on composition and drivers of energy prices and costs in selected energy-intensive industries“, CEPS, 2016, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/20355.

(43)  C. Egenhofer, L. Schrefler, „Study on composition and drivers of energy prices and costs in energy-intensive industries. The case of the flat glass industry“, CEPS, 2014.

(44)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 59.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna konstruktiivsem roll keskkonnaõiguse rakendamisel“

(ettevalmistav arvamus)

(2020/C 47/07)

Raportöör: Arnaud SCHWARTZ

Kaasraportöör: István KOMORÓCZKI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.12.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 ettevalmistav arvamus
Täiskogu otsus	11.12.2018
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	1.10.2019
Vastuvõtmine täiskogus	30.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	152/3/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Komisjon kinnitas käesolevat arvamust taotledes, et organiseeritud kodanikuühiskonnas on tööandjatel, töötajatel ja muudel esindajatel rakendamises keskne roll. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub sellega ja rõhutab – nagu ka varasemates arvamustes (1) (2) –, et keskkonnaalaseid õigusakte ei ole nõuetekohaselt rakendatud, kuna kõikidel institutsioonilistel tasanditel jääb puudu poliitilisest tahtest. Küsimus ei ole mingil juhul selles, et kodanikuühiskond ei täida oma rolli piisavalt või konstruktiivselt.

1.2.

Seepärast kutsub komitee komisjoni üles töötama ELi tasandil välja parema nõuetele vastavuse raamistiku. Selleks tuleks kaebusi ja rikkumisi läbipaistvamal ja resoluutsemal viisil käsitleda ning ka inim- ja rahalisi ressursse suurendada (näiteks mitmeaastase finantsraamistiku raames). Eesmärk on täpsustada, mis on ELi keskkonnaalased õigusaktid, kontrollida, kas need on nõuetekohaselt rakendatud, hinnata neid ja abistada vajaduse korral kohtuid nende ülesannete täitmisel.

1.3.

Komitee toetab keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise protsessi, mis on oluline ulatusliku keskkonnateabe saamiseks sellistes küsimustes nagu kestlikkus, kliimamuutused ja elukvaliteet Euroopas. Komitee ootab siiski, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid täidaksid oma kohustusi, lisades kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohad keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ja riigipõhistesse aruannetesse.

1.4.

Samuti palub komitee komisjonil kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone süstemaatilisemalt ELi keskkonnaõiguse tulevastesse toimivuskontrollidesse ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise eelseisvatesse protsessidesse nii riigi kui ka ELi tasandil. See kaasamine peaks toimuma väga varases etapis – hindamiskriteeriumide kindlaksmääramise ajal – koostöös Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee või samaväärsete komiteedega, sõltuvalt sellest, kas see leiab aset Euroopa, riigi või kohalikul tasandil.

1.5.

Komitee palub komisjonil kindlustada, et liikmesriigid töötavad välja ja võtavad kasutusele ühtlustatud, keskkonnahoidlikud ja jätkusuutlikud maksusüsteemid, mis tuginevad „saastaja maksab“ põhimõttele, ning rakendavad neid. Niimoodi suunatakse ressursid süstemaatiliselt ümber neile, kes tegutsevad pinnase, vee ja õhu saastamise ärahoidmise nimel. Seda põhimõtet tuleks kohaldada ka valdadele ning muudele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

1.6.

Keskkonna alal tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja VKEd tuleks ulatuslikumalt kaasata töötajate teavitamisse ning keskkonnahariduse ja -koolituse kujundamisse, et tagada üldsusele põhiteadmised nimetatud küsimustes. Asjaomast koostööd peaksid toetama ja rahastama liikmesriigid. Iga riigi riiklik õppekava peaks sisaldama kohustuslikke kliima- ja keskkonnateemasid (õpilastele vanuses 6–18 eluaastat) ning alates 2020. aastast peaksid keskkonna alal tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema kohustuslikus korras teoreetilises või praktilises töös.

1.7.

Poliitilisel tasandil soovitab komitee kõikidel liikmesriikidel tungivalt moodustada vähemalt keskkonnakaitseministeeriumi, mis võimaldaks neil keskenduda enam keskkonnaõigusele ning parandada selle koordineerimist ja jõustamist.

1.8.

Komitee soovitab liikmesriikidel ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja kestliku arengu edendamiseks rakendada täielikult keskkonnahoidlike riigihangete strateegiaid Euroopa Komisjoni korrapärase ja otsese järelevalve all. Komisjon peaks rohkem nõudma kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimist keskkonnahoidlike riigihangete ettevalmistamisel ja laekunud pakkumiste lõpphindamisel. Samuti peaks komisjon edendama võimalust kasutada ELi rahalisi vahendeid keskkonnahoidlike riigihangete positiivse mõju tugevdamiseks.

1.9.

EL peab aitama välja töötada kohaliku arengu mudeleid ja edendama ulatuslikku kohalikku keskkonnakaitset. Eelnimetatud põhjustel on vaja nähtavamat ELi kohalolu kohalikul tasandil, et tagada ELi rahaliste vahendite otstarbekas kulutamine ning asjaomaste avaliku ja erasektori sidusrühmade kaasamine keskkonnaõiguse ja keskkonnajuhtimise nõuetekohasesse rakendamisse. Samuti võiks sellega vastata vajadusele kindlustada, et ELi äärepoolseimates piirkondades elavaid inimesi ja seal tegutsevaid organisatsioone toetataks ja koheldaks ELi olulise osana. Samuti peaks komisjon tagama, et värvatakse piisaval hulgal hästi koolitatud töötajaid teabe ja õiguskaitse kättesaadavuse valdkonnas ning eelkõige nõuetekohase rakendamise jälgimise alal.

1.10.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et komisjon peab kindlustama ja jõuliselt hoidma meie põhilisi keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid, kui ta propageerib ja kaitseb ELi majandust ülemaailmsetel kaubandusläbirääkimistel. See ei ole pelgalt üks viis parandada Euroopa konkurentsivõimet ja Euroopa kuvandit ning kindlustada Euroopa elanikele ja piirkondadele tulevik, vaid loob ka võimaluse näidata ülejäänud maailmale demokraatlikumat ja kestlikumat juhtimismudelit, mis tugineb kodanikuühiskonna organisatsioonide jõulisemale kaasamisele.

1.11.

Komitee teeb ettepaneku luua kolmepoolne organ (Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid), et lahendada vaidlused ja/või arutleda kodanikuühiskonna organisatsioonide tõstatatud probleemide üle enne võimaliku keskkonnakahju tekkimist või õiguskaitsevahendi otsimist. Lisaks peaks juhul, kui kodanikuühiskonna organisatsioon teatab probleemist, olema ELi sõltumatul teaduslikul nõuandeorganil võimalik esitada soovitusi Euroopa Komisjonile. Samuti peaks komisjon põhjendama oma otsuseid.

1.12.

Liikmesriigid ja komisjon peaksid laiendama ka poliitilist, rahalist ja kutselist abi VKEdele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et nad saaksid keskenduda keskkonnakaitsele pärast 2020. aastat.

2.   Üldised märkused

2.1.    Kodanikuühiskonna roll keskkonnaõiguse haldamisel, rakendamisel ja hindamisel

Kontekst

2.1.1.

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans kirjutas 2018. aasta detsembris komitee presidendile kirja, milles ta taotles käesoleva ettevalmistava arvamuse koostamist. Ta kinnitas selles, et kodanikuühiskonnal, st tööandjatel, töötajatel ja muudel esindajatel on rakendamises keskne roll. Organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandjana kajastab komitee ELi ühiskonna rohujuuretasandi seisukohti valdkondades, millele viidati eelnimetatud kirjas.

2.1.2.

Komitee on paari viimase aasta jooksul vastu võtnud mitu sellekohast arvamust, mida komisjon peaks arvesse võtma (3) (4).

2.1.3.

Pidades silmas kogu maailma kodanike aina kasvavat muret keskkonna pärast, (5) soovib komitee komisjonile meelde tuletada, et üks keskkonnaõiguse parema rakendamise suurimaid probleeme on olnud poliitilise tahte puudumine kohalikul, riigi ja ELi tasandil. Selle tagajärjeks on ka ebapiisavad inim- ja rahalised ressursid (näiteks mitmeaastase finantsraamistiku raames), mis on vajalikud selleks, et selgitada keskkonnaalaste õigusaktide otstarvet, tagada nende nõuetekohane rakendamine, abistada vajaduse korral kohtuid nende ülesannete täitmisel (6) ja eelnimetatut hinnata. Teisisõnu ei tulene keskkonnaalaste õigusaktide ebapiisav rakendamine sellest, et kodanikuühiskond ei ole oma rolli piisavalt või konstruktiivselt täitnud. Komitee on seisukohal, et süü lasub suuresti seadusandlikel kogudel, kes ei ole sellest lihtsalt piisavalt hoolinud.

2.1.4.

Vähem tähtis pole komitee arvates ka see, et organiseeritud kodanikuühiskonna rolli ELi keskkonnaeeskirjade haldamisel, rakendamisel ja hindamisel tuleb tugevdada, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid alates esimesest eesmärgist ja viia ellu üleilmsed kliimakokkulepped. Sellega seoses juhib komitee pädevate asutuste tähelepanu arvamuses nimetatud võimalustele üldise, valdkondliku ja sisulise olukorra parandamiseks.

Teabe kättesaadavus

2.1.5.

Komitee toetab kindlalt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise protsessi, mis on oluline ulatusliku keskkonnateabe saamiseks sellistes küsimustes nagu kestlikkus, kliimamuutused ja elukvaliteet Euroopas. Komitee ootab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid täidaksid oma kohustusi, lisades kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohad keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ja riigipõhistesse aruannetesse.

2.1.6.

Komitee palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt sellise mehhanismi kasutuselevõttu, mis võimaldab keskkonnateabele juurdepääsu ühe kuu jooksul (Århusi konventsioon) (7). Enam ei saa pidada vastuvõetavaks olukorda, kus üldsus on sunnitud seda teavet ootama mõnikord üle aasta.

2.1.7.

Komitee kutsub komisjoni samuti üles tutvustama ja propageerima ELi direktiivide visiooni paremini, korrapärasemalt ja tõhusamalt sotsiaalmeedia kaudu. Seda võiksid toetada kodanikuühiskonna organisatsioonid. Oluline on pidev koolitus ja harimine keskkonnaküsimustes.

Osalemine

2.1.8.

Komitee palub komisjonil kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone süstemaatilisemalt ELi keskkonnaeeskirjade tulevastesse toimivuskontrollidesse ning keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise eelseisvatesse protsessidesse nii riigi kui ka ELi tasandil. See kaasamine peaks toimuma väga varases etapis – hindamiskriteeriumide kindlaksmääramise ajal – koostöös Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja samaväärsete komiteedega riigi ja kohalikul tasandil.

2.1.9.

Komitee kordab varasemates arvamustes (8) (9) väljendatud seisukohta, et keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemuslikkus sõltub osaliselt kodanikuühiskonnale (tööandjad, töötajad ja muud sidusrühmad) aktiivsema rolli andmisest. Seega kordab komitee oma üleskutset kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone ulatuslikumalt ja struktuursemalt, mis võib omakorda tugevdada keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist. Näiteks tuleb riigi tasandil keskkonnaküsimusi käsitlevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teadusringkondadele anda võimalus panustada oma oskusteabe ja teadmistega riigipõhistesse aruannetesse ning struktureeritud dialoogi riikidega ja nende järelmeetmetesse.

2.1.10.

Sama kehtib ELi kaubandusläbirääkimiste kohta: komisjon peab kindlustama ja jõuliselt hoidma meie põhilisi keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid, kui ta propageerib ja kaitseb ELi majandust ülemaailmsetel kaubanduskõnelustel. See ei ole pelgalt üks viis parandada Euroopa konkurentsivõimet ja Euroopa kuvandit ning kindlustada Euroopa elanike ja piirkondade tulevik, vaid loob ka võimaluse näidata ülejäänud maailmale demokraatlikumat ja kestlikumat juhtimismudelit, mis tugineb kodanikuühiskonna organisatsioonide jõulisemale kaasamisele.

2.1.11.

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel palutakse sageli tõstatada ja väljendada ühiskonna muresid seoses rakendamise kulude ja ebemeeldivustega. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema roll menetluste varasemas etapis, kui neil palutakse korraldada arutelusid ja osaleda oluliste osalejatena vaidluste lahendamisel. Komitee arvab, et vaidlused tuleks lahendada menetluse varasemas etapis.

2.1.12.

Komitee teeb ettepaneku luua kolmepoolne organ (Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid), et lahendada vaidlused ja/või arutleda kodanikuühiskonna organisatsioonide tõstatatud probleemide üle enne võimaliku keskkonnakahju tekkimist või õiguskaitsevahendi otsimist. Lisaks peaks juhul, kui kodanikuühiskonna organisatsioon teatab probleemist, olema ELi sõltumatul teaduslikul nõuandeorganil võimalik esitada Euroopa Komisjonile soovitusi. Samuti peaks komisjon põhjendama oma otsuseid.

Õiguskaitse kättesaadavus

2.1.13.

Komitee osutab veel kord varasemale arvamusele (10) ja kutsub Euroopa Komisjoni üles tõhustama kodanikuühiskonna juurdepääsu õigusemõistmisele (nt anda kodanikuühiskonna organisatsioonidele õigus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse ning kasutada erikohtunikke ja prokuröre ELi, riigi ja kohalikul tasandil).

2.1.14.

Samuti arvab komitee, et õiguskaitse kättesaadavuse parandamiseks peaks üksikisikutel olema võimalus pöörduda otse Euroopa Liidu Kohtu poole, nagu Euroopa Inimõiguste Kohtu puhul, kui on tegemist ELi õiguse ülevõtmisega riiklikku õigusse ja oma riigi õiguskaitsevahendid on ammendatud.

2.1.15.

Kuna kohtusüsteemis esineb sageli ulatuslikke viivitusi, kutsub komitee komisjoni üles kaaluma keskkonnaalase ettekirjutuse koostamist, mida kasutatakse juhul, kui tegemist ei ole hädaolukorraga, ja mida liikmesriigid peavad täitma, mis tähendab, et kui tegemist võib olla otsese ohuga keskkonnale, peatatakse töö kuni esimese astme kohtu otsuseni.

2.1.16.

Samuti palub komitee komisjonil luua sobiv mehhanism, et keskkonnakahju tekitamise eest makstavad trahvid investeeritaks keskkonnakaitset toetavatesse meetmetesse.

2.2.    Kodanikuühiskonna ettepanekud VKEde, tööandjate, ametiühingute ja keskkonnaorganisatsioonide rolli kohta keskkonnaõiguse rakendamisel

VKEde roll keskkonnaõiguse rakendamisel

2.2.1.

Nagu komitee on rõhutanud varasemas arvamuses, (11) on ta – sarnaselt komisjoniga – skeptiline, kuna peab keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise tagamise mehhanismide ebapiisavat järgimist kahetsusväärseks teguriks, mis aitab kaasa ebaausa konkurentsi ja majandusliku kahju tekkimisele.

2.2.2.

Iseäranis VKEd ja mikroettevõtjad, määratletuna kas töötajate arvu või käibe ja bilansimahu alusel, (12) moodustavad 99,8 % Euroopa ettevõtjatest. VKEde panus väärtusloomesse ja tööhõivesse ja nende keskkonnamõju on märkimisväärsed. Ehkki VKEdel on üksikult võetuna enamasti piiratud inim- ja rahalised ressursid, on igaühe huvides mobiliseerida ja julgustada neid keskenduma enam keskkonnakaitse eeskirjadele. VKEde suutlikkus ja osalus innovatsioonis, uuendustes, töökohtade loomises ja sotsiaalse progressi säilitamises on väga olulised ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe üleilmsete kliimaeesmärkide saavutamiseks. Ka mitmes muus tähtsas valdkonnas, nagu tervishoid, põllumajandus, tootmine, turism ja majutus, teenused ja ärivaldkond üldiselt, on oluline välja töötada ja ühtlustada keskkonnastandardeid, kindlustada kestlik areng ja võidelda kliimamuutustega. Neis küsimustes peaksid Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid tõesti tegema tihedamat koostööd VKEdega.

2.2.3.

Komitee palub komisjonil tagada, et liikmesriigid töötavad välja ja võtavad kasutusele ühtlustatud, keskkonnahoidlikud ja jätkusuutlikud maksusüsteemid, mis tuginevad „saastaja maksab“ põhimõttele, ning rakendavad neid. Nii suunatakse ressursid süstemaatiliselt ümber neile, kes võitlevad pinnase, vee ja õhu saastamise vastu. Seda põhimõtet tuleks kohaldada ka valdadele ning muudele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Ametiühingute ja tööandjate roll keskkonnaõiguse rakendamisel

2.2.4.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles osaliselt subsideerima kulusid, mis tekivad töötajate koolitamisel keskkonnaeeskirjade tundmaõppimise ja rakendamise vallas ametiühingute ja/või tööandjate korraldatud kursuste raames.

2.2.5.

Keskkonnakaitsega tegelevad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja VKEd tuleks ulatuslikumalt kaasata töötajate teavitamisse ning keskkonnahariduse ja -koolituse kujundamisse, et tagada üldsusele põhiteadmised nimetatud küsimustes. Nimetatud koostööd peaksid rahastama liikmesriigid. Iga riigi riiklik õppekava peaks sisaldama kohustuslikke kliima- ja keskkonnateemasid (õpilastele vanuses 6–18 eluaastat) ning alates 2020. aastast peaksid keskkonna alal tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema kohustuslikus korras teoreetilises või praktilises töös.

Keskkonnaküsimustega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide roll keskkonnaõiguse rakendamisel

2.2.6.

Komitee palub Euroopa Komisjonil tagada, et ELi eelarvest kaetaks kulud, mis on seotud kasumit mittetaotlevate kodanikuühiskonna organisatsioonide panusega ELi ja riiklikesse protsessidesse, samuti keskkonnaõiguse haldamise, rakendamise ja hindamise struktuuri.

2.2.7.

Üldiselt öeldes peaksid liikmesriigid ja Euroopa Komisjon laiendama enam poliitilist, rahalist ja kutselist abi VKEdele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et nad saaksid keskenduda keskkonnakaitsele pärast 2020. aastat.

2.2.8.

Keskkonnaküsimustega tegelevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema võimalus osaleda otsustusprotsessis ELi rahaliste vahendite kasutamise üle keskkonda mõjutavates piirkondliku tasandi projektides. Lisaks peaksid need vahendid olema kodanikuühiskonna organisatsioonidele kergemini kättesaadavad.

2.2.9.

Samuti peavad keskkonna alal tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid olema suutelised nõustama ja osalema keskkonnadirektiividega seotud liikmesriigipõhiste aastaaruannete koostamisel (näiteks seoses linnudirektiivi ja elupaikade direktiiviga või iga liikmesriigi keskkonnaseisundiga seotud küsimustes). Euroopa Komisjon peaks olema ka valvsam selle tagamisel, et liikmesriigid esitaksid need aruanded õigeks ajaks (sest mõningaid aruandeid ei esitata elupaikade direktiivi (13) artiklis 16 või linnudirektiivi (14) artiklis 9 ette nähtud tähtajaks).

2.3.    Organiseeritud kodanikuühiskonna ettepanekud oma rolli kohta keskkonnaõiguse rakendamisel jäätmete, õhu ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas

Kodanikuühiskonna roll keskkonnaeeskirjade rakendamisel jäätmete valdkonnas

2.3.1.

Komitee tunneb suurt muret sellepärast, et Euroopa Komisjoni aruande kohaselt on poolte ELi liikmesriikide puhul oht, et nad ei täida 2020. aastaks 50 % olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki (15).

2.3.2.

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järk-järgult loobuma ringlussevõetavate jäätmete põletamisest ja matmisest. On ülim aeg selleks, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid täidaksid pigem oma kohustused looduskaitse vallas, mitte ei laseks ennast mõjutada lobitööst hädavajaliku kestliku ja jäätmevaba ringmajanduse vastu.

2.3.3.

Sellega seoses kutsub komitee kõiki liikmesriike üles täitma olulist rolli keskkonnakaitsele keskendumisel ja selle huvides tegutsemisel. Komisjon peaks nõudma liikmesriikidelt riigi valitsuse koosseisus keskkonnakaitse ja kestliku arengu valdkonnaga tegeleva ministeeriumi loomist, mis võimaldaks liikmesriikidel enam keskenduda ELi keskkonnaeeskirjade kooskõlastamisele ja jõustamisele.

2.3.4.

Samuti kutsub komitee liikmesriike üles algatama üldsusele, sh alg- ja keskkoolidele suunatud arusaadavaid koolitus- ja teabekampaaniaid jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse valdkonnas, et hõlbustada jäätme-eesmärkide täitmist ning toetada seda protsessi parema hariduse ja koolituse abil. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid keskkonnakaitsealase üldise sotsiaalse vastutuse paremaks esiletoomiseks kajastama VKEde ja vabaühenduste jäätmete kogumisele ja käitlusele suunatud tegevust veebi vahendusel korrapäraselt ja palju laiemalt. Komitee teeb ettepaneku, et komisjon peaks Euroopa rohelise pealinna auhinna (2019. aastal Oslo) (16) eeskujul andma alates 2020. aastast riikide keskkonna alal tegutsevatele vabaühendustele vajalikud rahalised vahendid, et anda liikmesriikides igal aastal välja samalaadne roheline auhind kolmele maapiirkonna asulale (linnale või väikelinnale) nende keskkonnatoime alusel. Auhind oleks mõistagi pigem sümboolne kui materiaalne, samas kui sellele suunatud kohalike ja riiklike meediakanalite huvi rõhutaks küsimuse tähtsust.

2.3.5.

Maksud, maksusanktsioonid, teatavate maksude maksmisest vabastamine ja maksusoodustused on riikide majandusjuhtimise ja majanduskasvu olulised stiimulid, millega julgustatakse sidusrühmi vähendama jäätmeteket, kõrvaldama ja hävitama jäätmeid ning käitlema jäätmeid kui kasulikku ressurssi, või takistatakse eelnimetatut. Mis puudutab VKEde kaasamist jäätmeressursside tõhusamasse käitlemisse ja parema õhukvaliteedi säilitamisse, siis soovitab komitee liikmesriikidel kehtestada kõrgemad maksud jäätmete prügilatesse ladustamise eest, vähendada olulisel määral jäätmete põletamist või see isegi keelata ning rakendada jäätmete kogusest sõltuvate tasude põhimõtet kõikides liikmesriikides, samuti kehtestada trahvid saastunud ringlussevõetavate ressursside eest. Väga kasulik oleks kehtestada rohelised (ehk keskkonnahoidlikud) maksud või ühekordsed maksusoodustused VKEdele oluliste jäätmekäitluse ja jäätmete korduskasutamisega seotud uuenduste eest.

2.3.6.

Komitee toetab kindlalt jäätmete raamdirektiivis (17) esitatud põhieesmärke, mille kohaselt tuleks jäätmeid käidelda „viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda ning mis eelkõige […] ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, […] ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid ning […] ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku“. Komisjon peaks järelmeetmena täiendama ELi jäätmeid käsitlevaid õigusakte ja meetmeid, kavandades kombinatsiooni jäätmete liigiti kogumise meetoditest (ukselt uksele prügikogumine, eriliigilise prügi konteinerid kõrvuti, jäätmevastuvõtukeskused, kollektiivsed-ühiskondlikud prügikogumismeetmed) ja luues riiklike jäätmevastuvõtukeskuste võrgustiku. Jäätmete kõrvaldamise koormust vähendavad ühekordselt kasutatavate PET-, alumiinium-, klaaspakendite tagatisrahasüsteemide kohustuslik rakendamine (ja jõustamine), suurjäätmete arukas kasutamine (korduskasutuskeskused), jäätmete eraldi kogumise laiendamine (tekstiilijäätmed, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed) ning kodumajapidamiste ja kogukondade korraldatava komposteerimise ulatuslikum edendamine koos rahalise ja tehnilise toega komposti kasutamiseks.

2.3.7.

Asjakohaste keskkonnaotsuste langetamisse ja riiklikku rakendamisse tuleks paremini kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid ja asjaomased VKEd (peamiselt jäätmekäitlusettevõtjad). Liikmesriigid peaksid looma rahalise toetamise süsteemid VKEdele, kes on aktiivsed jäätmete kogumisel, ringlussevõtul ja ümberhindamisel ning ringmajanduses üldisemalt.

2.3.8.

Komitee soovitab liikmesriikidel ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja kestliku arengu edendamiseks rakendada täielikult keskkonnahoidlike riigihangete strateegiaid Euroopa Komisjoni korrapärase ja otsese järelevalve all. Komisjon peaks rohkem nõudma liikmesriikides keskkonna alal tegutsevate vabaühenduste kaasamist keskkonnahoidlike riigihangete ettevalmistamisse ja laekunud pakkumiste lõpphindamisse. Samuti peaks komisjon edendama võimalust kasutada ELi rahalisi vahendeid keskkonnahoidlike riigihangete positiivse mõju tugevdamiseks.

2.3.9.

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise aruandeid (18) tuleks avaldada korrapäraselt, eesmärgiga jagada jooksvalt asjakohast teavet. 4. juulil 2019 avaldatud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise aruandes viidati uuringule, mille kohaselt on praeguste keskkonnapoliitika rakendamise vajakajäämiste hinnanguline kogumaksumus ühiskonnale 55 miljardit eurot aastas (19).

2.3.10.

ELi liikmesriikide keskkonnaametite ja omavalitsuste vastastikused ekspertide vahetused on toiminud viimased kaks aastat hästi, suurendades oluliselt sidusrühmade teadlikkust. Kuid omandatud uusi ideid ja parimaid tavasid peaks liikmesriikides veebi vahendusel palju laiemalt kajastama, tagades vastastikuse teabevahetuse ürituste sisu ja tulemuste korrapärase avaldamise. Riigi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja VKEde parem kaasamine võiks viia tihedamale tehnilisele või ärikoostööle ja VKEde võimaluste kiiremale äratundmisele. Komitee kutsub komisjoni üles teatama igal aastal avalikult üleilmsetest keskkonnapäevadest, (20) kutsudes liikmesriikide kohalikke sidusrühmi üles ja võimaldades neil tegutseda, kui on tegemist sidusrühmade, ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiasutuste ergutamise või rahastamisega eesmärgiga korraldada jäätmete kogumise, koristamise või õhukvaliteedi parandamise üritusi.

Kodanikuühiskonna roll keskkonnaõiguse rakendamisel õhu valdkonnas

2.3.11.

Liikmesriigid peaksid üha süvenevate tervise- ja keskkonnaprobleemide tõttu parandama üldist õhu kvaliteeti ja kaasama vabaühendusi ja ettevõtjaid aktiivsemalt saastamise ärahoidmise protsessi. Nii kodumajapidamiste kütmine kivisöe ja niiske puiduga, vabas õhus kaubandusjäätmete (nt plasti - ja tekstiilijäätmete), aiaprügi ja muude jäätmete põletamine, saastavamate mootoritega vanad sõidukid, tsiviil- ja sõjalennundus, (21) maanteetransport, meretransport, jõe- ja ookeaniristluslaevad, samuti teatud tööstus- ja põllumajandustavad saastavad kõik märkimisväärselt õhku.

2.3.12.

Komitee tunnustab täiel määral ühist põllumajanduspoliitikat, millega kehtestati siduvad keskkonnakaitse eeskirjad, et edendada kestlikku arengut (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 11), tarbijakaitse eeskirjad (artikkel 12), loomade heaolu nõuded (artikkel 13) jne. Komitee ergutab komisjoni jätkama nimetatud valdkondade täiustamist ja kehtestama näiteks uued ühise põllumajanduspoliitika meetmed, mis on seotud õhu kvaliteedi parandamise ja heitkoguste vähendamisega. Kuid EL peaks väikeettevõtjate ja põllumajandustootjate kantavate kuludega seotud probleemide vähendamiseks rakendama täiel määral ka otsust luua nõuetekohane alternatiivkütuste taristu, (22) mis lepiti kokku direktiiviga 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (23).

2.3.13.

Komisjon peaks peatama rohkem kui viie aasta vanuste kasutatud sõidukite piiriülese müügi, et vähendada vanade autode põhjustatavat õhusaastet. Õhusaaste vähendamisel on olulised tegurid maanteekaubaveo vähendamine, raudtee-, mere- ja jõekaubaveole paremate tingimuste loomine ning asustatud piirkondades vähese heitega alade kehtestamine. Õhu- ja mürasaaste ärahoidmiseks on vaja teha kestvaid jõupingutusi ja kasutada liikmesriikide rahalisi vahendeid, et asendada aastatel 2022–2027 praegused iganenud diiselmootoritega sõiduautod elektriautodega või vähemalt nende mootorid vähem saastavate mootoritega.

2.3.14.

Komisjon peaks õhu kvaliteedi parandamiseks toetama liikmesriike veeremi ajakohastamisel, raudteedel kiirusepiirangute kaotamisel, veoautodele ette nähtud elektroonilise vahemaapõhise teemaksu arvestuse laiendamisel kõikidele maanteedele ja heitkoguste alusel kogutava teemaksu süsteemis suurema eristuse kohaldamisel. Liikmesriigid peaksid vabaühenduste ja asjaomaste VKEdega peetavale dialoogile tuginedes kehtestama suurlinnade tänavatel sõitmise tasu (sh hiljemalt 2025. aastal nn ummikutasu) ja rajama suurlinnades enam jalakäijate tsoone, suuremaid parke ja muid haljasalasid. Nende tsoonide kavandamisse ja rajamisse tuleks korrapäraselt kaasata vabaühendusi ja VKEsid ning nendega veebi vahendusel nõu pidada.

2.3.15.

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma uusi eeskirju taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise kohta, suurendades seeläbi taastuvate energiaallikate osakaalu elektri ja küttega varustamisel. Nii vabaühendused kui ka VKEd peaksid olema nähtavalt kaasatud uute riiklike energiakavade koostamisse, mille tulemusena väheneks energia ja iseäranis fossiilkütuste tarbimine. Liikmesriigid peaksid arutama sellekohaseid praktilisi ja teostatavaid ettepanekuid; kaardistada tuleks ka parimaid tavasid ja eraldada vajalikke rahalisi vahendeid. Liikmesriigid peaksid korrapäraselt jagama oma parimaid keskkonnatavasid.

Kodanikuühiskonna roll keskkonnaõiguse rakendamisel bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas

2.3.16.

Komitee jaoks on eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele avalduvat mõju silmas pidades ülioluline, et liikmesriigid korraldavad avalikke arutelusid varases etapis, mil kõik võimalused on veel avatud ja alternatiive on võimalik reaalselt analüüsida. Peaasjalikult liikmesriikide ja pädevate asutuste ülesanne on tagada, et arendajad võtavad seda nõuet tõsiselt, ja soodustada avalikke arutelusid varases etapis.

2.3.17.

Et võimaldada kodanikuühiskonna organisatsioonidel pidada reaalseid arutelusid Euroopa Komisjoniga, tuleks selgitada komisjoni toimimist (iseäranis otsuste langetamise viisi) ja tema ootusi (oodatava teabe laadi) näiteks keskkonnaõiguse mittejärgimise või bioloogilise mitmekesisuse kahjustamise ohu korral.

2.4.    Kodanikuühiskonna ettepanekud keskkonnaõiguse rakendamise kohta ja Euroopa Komisjoni rolli kohta aluslepingute täitmise järelevalvajana

2.4.1.

Komitee kutsub komisjoni üles esitama märkusi liikmesriikide parlamentidele, kui liikmesriik menetleb ELi keskkonnaõiguse riiklikku õigusse ülevõtmist.

2.4.2.

Samuti soovib komitee, et komisjon koostaks kolmandate poolte nõudmisel seisukohad ja esitaks need asjaomastele pooltele, kui kõrgeimas kohtuastmes vaidlustatakse riiklik õigusnorm, millega ELi keskkonnaõigus on riiklikku õigusse üle võetud.

2.4.3.

Komitee palub komisjonil tuletada liikmesriikidele meelde, et ELi õigusaktides ei ole määratletud ülemäärase ülevõtmise mõistet ja et ELi keskkonnaõiguses nõutakse, et keskkonnaseisundi parandamiseks tuleb võtta pidevaid meetmeid. Seega on ELi õigusaktides keelatud igasugune tagasilangus.

2.4.4.

Samuti kutsub komitee komisjoni üles selgitama liikmesriikidele, et ELi keskkonnaõiguses, millega lubatakse erandeid teisese õiguse eeskirjadest, nõutakse, et need erandid oleksid riigiti rangelt piiratud, et vältida vastuolu ELi eesmärkidega.

2.4.5.

Komitee ergutab komisjoni jätkama suuniste koostamist eesmärgiga hõlbustada teisese keskkonnaõiguse tõlgendamist ja rakendamist iseäranis kahes valdkonnas: a) terviseküsimuste arvessevõtmine keskkonnahindamistes, b) märgalade määratlemine nende mitmeotstarbelisuse alusel.

2.4.6.

EL peab aitama arendada ja jälgida kohaliku arengu mudeleid ja edendama keskkonnakaitset. Seepärast oleksid nõutavad komisjoni korrapärasemad kontrollid liikmesriikides kohapeal, tagamaks, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse otstarbekalt ning et asjaomased avaliku ja erasektori sidusrühmad rakendavad nõuetekohaselt keskkonnavaldkonna eeskirju ja juhtimist. Sellega võiks vastata ka üldisele nõudele, et ELi äärepoolseimates piirkondades elavaid inimesi ja seal tegutsevaid organisatsioone toetataks ja koheldaks ELi olulise osana. Samuti peaks komisjon tagama, et igas liikmesriigis värvatakse hästi koolitatud töötajaid teabe ja õiguskaitse kättesaadavuse valdkonnas ning veelgi enam keskkonnaeeskirjade nõuetekohase rakendamise jälgimise valdkonnas.

2.4.7.

Komitee kutsub komisjoni presidenti üles andma keskkonnakaitse volinikule suuremad volitused iseäranis keskkonna ja tervisega seotud küsimustes. Volinik peaks keskenduma ka maapiirkondade arengu koordineerimisele, elukvaliteedi parandamisele kõikjal ja liidu ettevõtjate ELi keskkonnanõuetele vastavuse tagamisele ning kõigis eelnimetatud tegevustes rohkem osalema. Konkurentsivõimeline majandus peab tulevikus muutuma majanduseks, mis hõlmab kõike ilusat ja head, s.o elukvaliteeti parandavat kultuuri, kunsti ja keskkonnaga seotud kohaliku tasandi tegevust. Meie üks peaeesmärk peaks olema rahva õnneindeksi (GDH) kasv ehk üldise heaolu suurenemine, mis on seotud tervema majandusega ja mis pakub paremaid ja kestlikumaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaväärtusi, mida on võimalik taasluua.

---

(1)  EMSK arvamus „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 83).

(2)  EMSK arvamus „Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine“ (ELT C 110, 22.3.2019, lk 33).

(3)  EMSK arvamus „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 83).

(4)  EMSK arvamus „Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine“ (ELT C 110, 22.3.2019, lk 33),

(5)  https://glocalities.com/latest/reports/environmental-concern.

(6)  EMSK arvamus „Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine“ (ELT C 110, 22.3.2019, lk 33) (järeldus 1.5)

(7)  https://ec.europa.eu/environment/aarhus/.

(8)  EMSK arvamus „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 114).

(9)  EMSK arvamus „Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine“ (ELT C 110, 22.3.2019, lk 33).

(10)  EMSK arvamus „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 83).

(11)  EMSK arvamus „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 83).

(12)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32003H0361.

(13)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(15)  COM(2019) 149 final.

(16)  http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.htm.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3), http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/.

(18)  http://ec.europa.eu/environment/eir/pdf/eir_2019.pdf.

(19)  http://ec.europa.eu/environment/eir/pdf/study_costs_not_implementing_env_law.pdf.

(20)  https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_environmental_dates.

(21)  EMSK arvamus teemal „Heitkogustega kauplemise süsteem lennutegevuses“ (ELT C 288, 31.8.2017, lk 75).

(22)  EMSK arvamus „Alternatiivkütuste taristu tegevuskava“ (ELT C 262, 25.7.2018, lk 69).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0094.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sinine biomajandus“

(ettevalmistav arvamus)

(2020/C 47/08)

Raportöör: Simo TIANINEN

Raportöör: Henri MALOSSE

Konsulteerimistaotlus	ELi eesistujariik Soome, 7.2.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Juhatuse otsus	19.2.2019
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	1.10.2019
Vastuvõtmine täiskogus	30.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	151/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Sinine biomajandus tähistab sellist majandustegevust ja väärtuse loomist, mis põhineb taastuvate vee-elusressursside säästval ja arukal kasutamisel ning asjaomasel oskusteabel. Vee, veeressursside ja sinise biomajandusega on Euroopas seotud suur hulk eriala- ja oskusteadmisi ning traditsioone. Sellest hoolimata on sinise biomajandusega seotud äritegevuse potentsiaal ja võimalused Euroopas endiselt üsnagi tagasihoidlikud. Ületada tuleb mitu takistust.

1.2.

Sinise biomajanduse jätkusuutliku kasvu hoogustamiseks on vaja selgitada välja selle täielik potentsiaal ELis ja määrata kindlaks teadusuuringute prioriteedid. Eelkõige on tarvis saada parem ülevaade vee-elustiku tooraine kasutusvõimalustest lisandväärtuse loomisel. Jätkusuutliku kasvu hoogustamine nõuab teadusuuringute sihtotstarbelist rahastamist, et soodustada innovatsiooni, valdkonnaülest arengut, ettevõtlust ja uusi kvaliteetseid töökohti. Jätkusuutlik kasv nõuab ka tegevuskeskkonnas võrdseid konkurentsitingimusi ning laialdast koostööd ja uute partnerlussuhete loomist tööstuse, teadusorganisatsioonide, avaliku sektori asutuste ja kolmanda sektori vahel.

1.3.

Vee ja veeökosüsteemide seisund ei vasta ELi paljudes piirkondades nõuetele. Vee kvaliteet ja veekeskkonna tervis on aga sinise biomajanduse alus. Ookeanide, merede, järvede ja jõgede hea seisund ja elurikkus vajab kaitset ja taastamist. See nõuab suurt pingutust kõikidelt sidusrühmadelt, sealhulgas ELilt, riiklikelt ja piirkondlikelt asutustelt, ülikoolidelt ja teaduskeskustelt, kõigilt asjaomastelt erialaspetsialistidelt (nt kalandus- ja turismisektor), samuti kodanikuühiskonna organisatsioonidelt. Jõupingutused peavad hõlmama vajalikke teadusuuringuid, koolitust ja oskusteabe siiret.

1.4.

Veekeskkonna ja kanalisatsioonirajatiste majandamiseks on vaja suuremaid investeeringuid, et tagada kõigile juurdepääs puhtale veele ja korralikule kanalisatsioonile ning nende säästev kasutamine. Veest heitmete eemaldamiseks ning veesäästlike ja ringlussevõtu tehnoloogiate väljatöötamiseks on vaja konkurentsivõimelisi lahendusi. Tarvis on uusi kulutõhusaid lahendusi, et vähendada looduslikesse veekogudesse sattuvat toitainete kogust ning taastada olulised elupaigad ja muutunud veekogud.

1.5.

Komitee nõuab ELilt ja teistelt sinises biomajanduses osalejatelt viivitamatuid meetmeid, et võidelda kliimamuutuste ja nende mõjuga. Eelkõige on ülioluline kiiresti kohandada kalandus ja vesiviljelus kliimamuutustega, sest tingimused muutuvad drastiliselt ning see avaldab kõnealustele tähtsatele elatisvaldkondadele suurt mõju. Kalandus, vesiviljelus ja vetikakasvatus on veeandide säästva tootmise suurendamiseks ELis hädavajalikud. Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliste veeannisüsteemide väljaarendamine nõuab enne edukat rakendamist rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni. Vetikate biomass võib olla oluline veeressurss, mida saab väga mitmel otstarbel toorainena kasutada.

1.6.

Ülikoolid, teaduskeskused, vabaühendused ja kalandussektor peavad ühiselt pingutama, et arendada kala kõrvalsaadustest ja jäätmematerjalidest välja uusi lisandväärtusega tooteid. Tehnoloogilise innovatsiooni ja teenuste edendamiseks on tarvis uusi rahastamisvahendeid. Vaja on sektoritevahelist koostööd ja paremaid otsustusprotsesse. Merede, järvede ja jõgede elurikkuse taastamine loob uusi ärivõimalusi, eelkõige pere- ja väikeettevõtjatele kohalikel turgudel. Lisaks pakub uute veeturismi ja veeharrastuste ärimudelite edendamine äärealadele uusi jätkusuutlikke ärivõimalusi.

1.7.

Sinise biomajanduse tegevuskava prioriteetsed arengumeetmed on järgmised: i) puhas vesi ja kanalisatsioon, ii) terve, mitmekesine ja ohutu veekeskkond, iii) veeandide säästev tootmine, iv) toiduks mittekasutatavad väärtuslikud tooted, v) kohanemine kliimamuutustega, vi) sinine tervis ja heaolu, samuti vii) vee-elusressurssidega seotud ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse parem kooskõlastamine. Sedalaadi arengusse investeerides saab Euroopa kindlustada oma juhirolli ringmajanduses.

1.8.

Euroopa Liitu kutsutakse üles parandama teadlikkust, haridust ja koolitust, hõlmates teadusuuringuid ning ranniku ja siseveekogude äärsete alade kogukondade oskusteabe kasutamist ja siiret, mis võimaldab majandada keskkonda säästlikult ja luua selles valdkonnas Euroopa koolitusvõrgustikke. Põllumajanduses peaks EL käsitlema ka veenappuse probleemi.

1.9.

Komitee soovitab kujundada sinisest biomajandusest lipulaeva ELi poliitikas ja koostööpoliitikas naaberriikidega, samuti ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakonverentsil (COP21) kehtestatud eesmärkide raamistikus. Seda silmas pidades teeb komitee ELi Nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku paluda komisjonil käivitada mitu katsemeedet ELi erinevates mere- ja vesiviljeluse piirkondades, valides hoolikalt välja need, mis esindavad ELi praeguse olukorra suurt mitmekesisust, varude ammendumise ohu suurust nendes ja sinise biomajanduse arengupotentsiaali. Luua tuleks halduskomitee, kaasates sellesse muu hulgas liikmesriigid, piirkonnad ja sidusrühmad, k.a Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et korraldada tavade tutvustamisi ja tagada edukate katseprojektide laiaulatuslikum arendamine.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Sinine biomajandus tähistab sellist majandustegevust ja väärtuse loomist, mis põhineb taastuvate vee-elusressursside säästval ja arukal kasutamisel ning asjaomasel oskusteabel. Ettevõtted ja tegevused, mille raames toimub tooraine kasvatamine kõnealuste toodete tootmiseks, või bioloogiliste koostisosade ekstraheerimine, rafineerimine, töötlemine ja muundamine, on kõik sinise biomajanduse osad.

2.2.

Sinise biomajanduse tähtsus, tunnusjooned ja võimalused on liikmesriigiti geograafiliste tingimuste tõttu väga erinevad ning seda tuleb arvesse võtta. Enamikul liikmesriikidel on otsene juurdepääs ookeanile või merele. Rannikuvesi on paljude liikmesriikide jaoks väga oluline. Lisaks sellele on enamikus riikides oluline roll järvedel ja jõgedel.

2.3.

Komitee võttis 2019. aasta mais vastu arvamuse (1) Euroopa Komisjoni teatise kohta, millega ajakohastatakse 2012. aasta biomajanduse strateegiat. Arvamuses esitatud järeldused ja soovitused on sinise biomajanduse seisukohast olulised. Käesolevas arvamuses kirjeldatakse sinise biomajanduse võimalusi ja potentsiaali lähemalt. Sinine biomajandus on tihedalt seotud ringmajanduse mõistega.

2.4.

Puhas vesi ja taastuvad vee-elusressursid pakuvad olulisi jätkusuutliku äritegevuse võimalusi ja võivad endas kätkeda olulisi lahendusi paljude ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks (eesmärgid nr 2, 3, 6, 7, 8 ja 14). Käesoleva ettevalmistava arvamusega soovib komitee vastata ELi nõukogu eesistujariigi Soome tõstatatud küsimusele, kuidas EL saab edendada sinise biomajanduse arengut ja millised meetmed peaksid olema prioriteetsed.

3.   Üldised märkused

3.1.

Sinine biomajandus annab mitmesugust kasu vaid siis, kui veekeskkond on terve ja tootlik. Elurikkust ohustavad tegurid koos kliimamuutustega seavad olulisel määral ohtu veeorganismide produktiivsuse, nagu näitas IPBESi (valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum) 2019. aasta mais avaldatud aruanne. Liigkasutus, reostus, rannikualade arendamine, massiturism ja transport – kõik need põhjustavad olulisi katsumusi eelkõige nendest teguritest enim mõjutatud aladel Euroopa Liidus (eeskätt Vahemere piirkond). Vaja on eri tüüpi keskkonnale ja piirkondadele kohandatud lahendusi.

3.2.

Nõudlus biomassi järele kasvab edaspidi veelgi ja EL peab sellega tegelema. Biomassil põhinev üleminek kasvuhoonegaaside suhtes neutraalsele majandusele oleneb sellest, kui palju maad saab selleks kasutada. Seepärast tuleb biomajanduse võimaluste täielikuks kasutamiseks vee-elusressursside tootlikkust parandada. See hõlmab näiteks vetikate, samuti muude uute valguallikate tootmist ja kasutamist, mis võib nõudlust põllumajandusmaa järele leevendada.

3.3.

Sinisel biomajandusel on üha suurem potentsiaal parandada toiduga kindlustatust ning olla tervisliku ja vähese CO2-heitega toidu, uuendtoidu ja toidu lisaainete, loomasöötade, toidulisandite, ravimite, kosmeetikatoodete, uute materjalide, puhta vee, mittefossiilse energia ja toitainete ringlussevõtu allikas ning mitmel muul moel kasulik. Sinise biomajanduse kasv oleneb vee ja veeökosüsteemide heast seisundist, kalanduse ja vesiviljelussüsteemide vastupidavusest, tõhusast süsteemsest valdkonnaülesest koostööst, tehnoloogilisest innovatsioonist, uutest rahastamisvahenditest ning parematest teenustest ja jätkusuutlikest ärimudelitest.

3.4.

Elementaarne on rõhutada kultuuriliste tegurite tähtsust sinise biomajanduse juurutamisel. Ranniku ja siseveekogude piirkondade elanike oskusteave on Euroopa jaoks erakordne ressurss, eeldusel et seda märgatakse, säilitatakse ja antakse edasi uutele põlvkondadele. Seepärast tuleks iga sinise biomajanduse meetme puhul võtta arvesse kultuurilist ja inimmõõdet ning tagada kõikide asjaomaste sidusrühmade, eelkõige kohaliku tasandi esindajate, erialaspetsialistide ja kodanikuühiskonna kaasamine.

4.   Sinine biomajandus ja kestliku arengu eesmärgid

4.1.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid on vee ja veekeskkonnaga tihedalt seotud. Eesmärkides käsitletakse meie ees seisvaid peamisi üleilmseid probleeme ja seda, kuidas saavutada jätkusuutlikum tulevik olulistes valdkondades, nagu toiduga kindlustatus, kliimamuutused ning keskkonnaseisundi halvenemise vältimine. Eesmärgid on omavahel tihedalt läbi põimunud ning käesolevas dokumendis käsitletakse neid vett ja looduslikke veeressursse hõlmavate jätkusuutlike ärivõimaluste seisukohast. Eelkõige on tihe seos vee, energia ja toidu vahel.

Puhas vesi ja kanalisatsioon

4.2.

Eesmärk nr 6 (puhas vesi ja kanalisatsioon) on tagada juurdepääs puhtale veele ja selle säästlik kasutamine ning korralik kanalisatsioon kõigile. Kogu maailmas ei ole rohkem kui miljardil inimesel ikka veel juurdepääsu piisavalt kvaliteetsele mageveele ja üle kahe miljardi inimese juurdepääs mageveevarudele võib halveneda. Prognooside kohaselt suureneb nõudlus magevee järele 2030. aastaks märgatavalt. Komitee käsitles joogivee probleemi 2018. aasta arvamuses (2).

4.3.

Ehkki ELis ja muudeski piirkondades on hiljuti tehtud edusamme, on vaja mageveevarude majandamisse ja kanalisatsioonirajatistesse rohkem investeerida. Põhieesmärk on leida konkurentsivõimelised lahendused heitmete eemaldamiseks veest ning töötada välja vee säästmise ja ringlussevõtu tehnoloogiad vee raiskamise vähendamiseks. Vee säästmise ja ringlussevõtu lahendustel ja tehnoloogiatel, samuti veevarude ja -varustuse arukal majandamisel on suur potentsiaal. Välja on töötatud uued veepuhastusmeetodid ning tehnoloogiad ravimi- ja hormoonijääkide, samuti mikroplasti eemaldamiseks reoveest. Samuti on lootustandvaid leiutisi mereveest joogivee saamiseks taastuvenergia abil.

4.4.

Vee hea kvaliteet on sinise biomajanduse alus. Veevarude tõhusal majandamisel on oluline osa pea kõigi suurte probleemide (näiteks veevarude liigtarbimine ja vajadus kohaneda kliimamuutustega) lahendamisel kogu maailmas. Vee olelusringi haldamine nõuab selgeid eesmärke, ajakohast teavet, kavandamist ja haldamist. See hõlmab veeteenuste ja -seire digilahendusi ning mitmesuguseid uusi tehnolahendusi reovee käitlemiseks (membraanitehnoloogia), samuti seosepõhist ja avatud mõtlemist.

4.5.

ELil on väljavaade etendada veega seotud tehnoloogia ja teenuste pakkujana maailma veesektoris olulist rolli. Digiüleminek pakub veemajanduses uusi võimalusi ja võib märgatavalt tõhustada veevarude haldamist, samuti tootmis- ja teenuste pakkumise meetodeid. Digilahendusi on võimalik kasutada pakkumaks teenuseid, mis vastavad klientide vajadustele nii praegu kui ka edaspidi. EL suudab pakkuda selles valdkonnas konkurentsivõimelisi ja jätkusuutlikke lahendusi kogu maailmale.

Terve, mitmekesine ja ohutu veekeskkond

4.6.

Ookeanid, mered ja siseveekogud on maailma suurim jätkusuutlik valguallikas, kusjuures kogu maailmas sõltub rohkem kui kolm miljardit inimest endale elatist teenides mere ja ranniku elurikkusest. Inimtegevus halvendab kiiresti meie ookeanide, merede ja siseveekogude seisundit. Eelkõige halveneb ranniku- ja sisevete seisund reostuse ja eutrofeerumise tagajärjel ning muret teeb elupaikade hävimine. Kõik need muutused avaldavad veeökosüsteemide toimimisele ja elurikkusele ning selle kaudu potentsiaalsele toidutootmisele hävitavat mõju. Selle hädavajaliku üleilmse ressursi hoolikas majandamine on jätkusuutliku tuleviku võti.

4.7.

Eesmärk nr 14 (veealune elu) on kaitsta ookeane, meresid ja vee-elusressursse ning edendada nende säästvat kasutamist. Olukorra parandamiseks on vaja mitmeid meetmeid, sealhulgas vähendada oluliselt igasugust veereostust ning hallata tõhusamalt kogu inimtegevust. Looduslikesse veekogudesse kanduva toitainekoormuse vähendamiseks on vaja uusi lahendusi. Tarvis on välja töötada ja katsetada majanduslikult tõhusaid vahendeid ja meetodeid toitainete püüdmise ja sidumise parandamiseks pinnases. Eutrofeerumist on võimalik vähendada ka alakasutatud kalaliikide laialdasema kasutuse, samuti vetikate tootmise ja kogumise abil (sest püügiga eemaldatakse toitaineid). Eutrofeerumise vähendamiseks ning jõgede, järvede ja merepõhja taastamiseks on vaja uusi lahendusi.

4.8.

Terve veekeskkond võimaldab luua hulga uusi kvaliteetseid töökohti. Heas seisundis kalavarud ja puhas vesi on säästva kalapüügi ja veeharrastuste alus ning need pakuvad sinisele biomajandusele uusi võimalusi. Kogu maailmas pingutatakse jõgede ja magevee taastamise nimel, et taastada kahjustatud elupaigad, ökosüsteemide protsessid, siirdekalavarud, elukooslused ja nendega seotud teenused. Siirdevarude taastamine pakub uusi elatise teenimise võimalusi hõreasustusega piirkondades, luues töökohti pereäris tegutsevatele inimestele, kellel on juurdepääs kohalikele turgudele.

Veeandide säästev tootmine

4.9.

Prognooside kohaselt kasvab nõudlus toidu järele kogu maailmas märgatavalt. Eesmärk nr 2 (kaotada nälg) on teha 2030. aastaks lõpp näljale, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust.

4.10.

Kalandus ja vesiviljelus annavad toitainerikast toitu ja väga vajalikku sissetulekut, toetades samal ajal maaelu arengut ning ehk isegi kaitstes keskkonda. Nüüdisajal moodustab kala ligikaudu 17 % üleilmsest loomse valgu tarbimisest ning 6,5 % inimeste valgutarbimisest tervikuna. Sadadele miljonitele inimestele on kala peamine valgu ja asendamatute toitainete allikas. Mitmete kalavarude puhul on endiselt probleemiks liigkasutus ja neid tuleb paremini majandada. Paljudes maailma paikades peetakse suurte toetuste abil ikka veel ülal kalalaevastiku märgatavalt liigset püügivõimsust. Ookeane, meresid ja siseveekogusid tuleks kasutada palju säästvamalt, kui seda praegu tehakse. Toiduainete jätkusuutliku tootmise laiendamiseks ja toiduga kindlustatuse toetamiseks on hädavajalik suurendada investeeringuid vesiviljelusse, kalandusse ja kalatööstusesse, samuti uute toodete väljaarendamisse jäätmetest ja kõrvalsaadustest. ELi kala ja kalatoodete kaubandusbilanss on tugevalt negatiivne: ligikaudu 60 % ELis tarbitavatest mereandidest on imporditud, kuid import ei vasta alati ELi säästva tootmise ja toiduga kindlustatuse kriteeriumidele.

4.11.

Veisviljelusel on suur kasvupotentsiaal. Euroopa vesiviljeluses saaks säästvalt toota palju rohkem biomassi, kui vesiviljeluses kasutataks arvukamaid liike, sealhulgas toiduahelas madalamal tasemel asetsevaid mereliike (nt vetikad ja limused). Kuid vesiviljeluse arendamisel on hulk tõkkeid. Esiteks nõuab vesiviljelustootmise suurendamine täiendavaid söödaallikaid. Väljapüütud väheväärtuslikku kala kasutatakse tulevikus üha enam otse inimeste tarbeks ning vähem loomasööda toorainena. Vesiviljeluse suurendamiseks on vaja rohkem söödaks kasutatavat biomassi, mida võiks saada praegu üldiselt alakasutatud liikidest, näiteks tavaline hiilgevähk ja muud mesopelaagilised organismid, vetikatest ning jäätmete (kõrvalsaaduste) töötlemisest. Teiseks on üha suurem lahendamist vajav probleem vesiviljelusrajatiste jaoks sobivate alade vähesus. Vesiviljeluse kestliku arendamise võti on mere- ja mageveega seonduva tegevuse hoolikas kavandamine, mille puhul võetakse arvesse ökoloogilist, majanduslikku, ühiskondlikku ja kultuurilist mõõdet. Kolmandaks on vaja paremaid lahendusi toitainelekke ja haiguste ohjeldamiseks.

4.12.

Eri riikides kehtestatud rangetel keskkonnanormidel on suur mõju vesiviljeluse maksumusele ja konkurentsivõimele. Kuigi arendatakse aktiivselt mitmesuguseid uusi tehnoloogiaid, on endiselt terve hulk majanduslikke ja tehnoloogilisi probleeme. Ringluspõhistel vesiviljelussüsteemidel on mitu eelist, nagu minimaalne veevajadus, tõhus kontroll heitvee ja jäätmete üle, vähene ruumivajadus ning kontroll tootmistingimuste üle. Selline tehnoloogia pakub võimalusi eelkõige mageveesüsteemides. On siiski tõenäoline, et merevesiviljelusega hakatakse tegelema üha rohkem avamerel. Vaja on uusi mitmeks otstarbeks kasutamise ja tervikliku majandamise meetodeid, sealhulgas ruumiline planeerimine ja kohalikud majandamiskavad.

Lisandväärtusega vesiviljelustooted ja kasutamine muuks otstarbeks kui toiduks

4.13.

Kala ja muude veeorganismide töötlemisel inimtoiduks tekivad kõrvalsaadused, mida sageli ei kasutata otse inimtoiduks. Hinnanguliselt 30–70 % kogu püütud kala biomassist muutub väheväärtuslikuks kõrvalsaaduseks või läheb täiesti raisku. See võib osutuda kasulikuks ja väärtuslikuks materjaliks, millest saaks toota toitu ja muid saadusi. Nendest materjalidest saaks toota väärtuslikke funktsionaalseid koostisosi spetsialiseeritud toodete jaoks. Uute toodete (nt toidulisandite, ravimite ja kosmeetikatoodete) väljaarendamisel saaks kasutada mitmeid veeorganisme. Nendest võib saada ka uusi ensüüme, lipiide, biopolümeere ja muid biomaterjale. Sellise tooraine ökotõhus kasutamine on ülioluline. Kogu maailmas rõhutatakse, et bioloogilist päritolu materjalide kasutamist on vaja tõhustada ja vähendada sellega jäätmete teket. Mere biotehnoloogial võib olla suur tähtsus lisandväärtuse loomisel sinises biomajanduses.

4.14.

Vetikatest saadud biomass on üha olulisem tooraine, mida saab sinises biomajanduses mitmel äriotstarbel kasutada. Vetikad on bioressursipõhiste protsesside ja toodete seisukohast tõhus, kestlik ja suures osas veel kasutamata ressurss. Vetikad sisaldavad palju toitaineid ja neil on kõrge energiasisaldus. Makro- ja mikrovetikate tootmise suurendamine pälvib Euroopas laialdast tähelepanu kui ressurss, mida saab kasutada väga mitmeotstarbelise toorainena. Kasvab huvi vetikate kogumise, kasvatamise ja töötlemise vastu mitmesuguste väärtuslike toodete tarbeks (sealhulgas toit, loomasööt, toidulisandid ja bioressursipõhised tooted).

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

4.15.

Üldtunnustatud on kliimamuutuste mõju mitmetele keskkonnateguritele, sealhulgas sademed, temperatuur, jõevool, ohtlike vetikate õitsemine ja ookeani hapestumine. Eesmärgi nr 13 (kliimameetmed) raames julgustatakse võtma kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks. Temperatuuri tõus mõjutab ookeane, meresid ja muid veekogusid, samuti toitainevõrgustikke, kalandust ja elatise teenimist. Euroopas suurendavad kliimamuutused eeldatavasti talviseid sademeid; temperatuuri tõusuga kasvab eutrofeerumise ja vee kvaliteedi halvenemise oht. Sellel on palju kahjulikke tagajärgi kalavarudele ja muudele vee-elusressurssidele ning selle kaudu ka kalapüügile ja teistele tootmisviisidele. Kõrge temperatuur takistab jaheda vee lembeste liikide, näiteks lõhilaste elutegevust ning soodustab paljude kahjulike liikide ja haiguste levikut. Võimust võtavad liigid, millele eutrofeerumine mõjub soodsalt. Kõrge temperatuur tekitab vesiviljelusettevõtetele tõsiseid probleeme. Põllumajanduses peaks EL käsitlema ka veenappuse probleemi.

4.16.

Tulevased toidutootmismeetodid peavad võitlust kliimamuutustega toetama, mitte probleeme tekitama. Põhimõtteliselt on kalapüük ja vesiviljelus kliimale mõju avaldava heite seisukohast tõhusad valgutootmisviisid. Seepärast tuleks säästvat kalapüüki ja -kasvatust edendada. Lisaks sellele on väga oluline suurendada kalanduse ja vesiviljelussüsteemide vastupidavust. Kalapüük tuleb kohandada muutunud tingimustega, nagu äärmuslikud ilmastikutingimused ja jäävabad talved. Vesiviljeluse valdkonnas on üks temperatuuri tõusuks valmistumise võimalus avamereviljelus, mille puhul merevee keskmise temperatuuri tõusust võib mõnel juhul kasu olla. Vesiviljeluses võib kliimamuutustega kohanemiseks kasu olla ringluspõhistest vesiviljelussüsteemidest. Kalaliikide aretuse programmid võivad suurendada kasvatatava kala temperatuuritaluvust.

Sinine tervis ja heaolu

4.17.

Eesmärk nr 3 (tervis ja heaolu) on tagada hea tervis ja heaolu igas eas inimestele. Veekeskkonnaga seotud heaolu- ja harrastusteenustel on suur kasvupotentsiaal. Veeressursside harrastusotstarbelise kasutuse edendamine pakub äärealade maapiirkondadele uusi ärivõimalusi, mis aitavad luua uusi kvaliteetseid töökohti. Tänu oma tähtsusele ja majanduspotentsiaalile aitab sinine biomajandus kaasa ka eesmärgile nr 8 (inimväärne töö ja majanduskasv).

5.   Prioriteetsed meetmed

5.1.

Sinise biomajanduse tegevuskava arengumeetmete prioriteedid on järgmised: i) puhas vesi ja kanalisatsioon, merevee magestamine, reostuse vähendamine, ii) terve, mitmekesine ja ohutu veekeskkond ning ökosüsteemide ja elurikkuse taastamine veekeskkonnas, iii) veeandide säästev tootmine, iv) toiduks mittekasutatavate väärtuslike toodete väljaarendamine, v) kohanemine kliimamuutustega, vi) sinine tervis ja heaolu, energia säästmine ja taastuvenergia tootmine mere-, jõe- ja järveressurssidest, vii) veevarude parem säästmine ja säilitamine, viii) vee-elusressurssidega seotud ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse parem kooskõlastamine. Lisaks kerkivad oluliste teemadena esile soodne ja puhas vee bioenergia ning orgaaniliste jäätmete kasutamine. Sedalaadi arengusse investeerides saab Euroopa kindlustada oma juhirolli ringmajanduses.

5.2.

Komitee teeb ELi Nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku paluda komisjonil käivitada katsemeetmed veeökosüsteemide olukorra ja tootlikkuse parandamiseks valitud ELi piirkondades, tagades, et need esindavad praeguse olukorra suurt mitmekesisust ja sinise biomajanduse arengupotentsiaali. Need katsemeetmed tuleks viia ellu eri piirkondades rannikul ja siseveekogude ääres (sh saartel), mida inimtegevus kas mõõdukalt või kahjustavalt mõjutab, näiteks ülemäärane hooajaturism, reostus, toitainekoormus maapealsetest allikatest, veevoolu muutmine ja vee-elusressursside ülemäärane kasutamine.

5.3.

Katseprojekte tuleks rakendada võimalikult kiiresti koostöös kohalike valitud esindajate, ülikoolide ja teaduskeskuste, erialaspetsialistide ja asjaomaste kodanikuühiskonna esindajatega. Projektide abil peaks saama arendada ja katsetada peamisi tegevusi ja meetmeid, et parandada katsealade praegust kehva seisundit. Komitee soovitab teostada mõistliku arvu katseprojekte Vahemerel, Mustal merel, Atlandi ookeani rannikul, Põhjamerel ja Läänemerel ning samuti tohutu arengupotentsiaaliga siseveekogude läheduses. Projekti raames võiks näiteks puhastada sadama- või turismipiirkonna toitaineterikast või reostunud vett spetsiaalsete filtreerivate liikide abil, näiteks austrid, merisiilikud, karbid või veetaimed (vetikad), või taastada rändeteed ja koelmud, et ennistada siirdekalade elutsükkel. Samal ajal võiks katseprojekti käigus testida CO2 suuremahulise sidumise võimet. Peale selle võiks katseprojektis uurida uute tehnoloogiate kasutatavust mere- või järveressurssidest energia tootmisel või leida uusi veevarude säästmise viise.

5.4.

Katseprojektide käigus saadud tulemuste ja kogemuste abil kutsutakse Euroopa Liitu üles toetama koolitust ja oskusteabe siiret ranniku- ja siseveekogukondades, mis võimaldaks keskkonda taastada ja mõistlikult majandada ning luua selles valdkonnas Euroopa koolitusvõrgustikke, osutades kvaliteetsete töökohtade loomise võimalustele selles valdkonnas.

5.5.

Luua tuleks katseprojektide halduskomitee, kaasates sellesse muu hulgas liikmesriigid, piirkonnad ja sidusrühmad, k.a Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et koordineerida tavade tutvustamisi ja tagada edukate katseprojektide laiaulatuslikum arendamine. Ühtlasi tuleks ELi liikmesriike ja asjaomaseid piirkondi innustada koostama sinise biomajanduse strateegia, pidades nõu kohalike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

5.6.

ELi erialateadmised sinise biomajanduse kohta, mis saadi teadusprogrammide „Euroopa horisont“ ja LIFE ning sinise biomajanduse katseprojektide käigus, peaksid olema teatud tingimustel kättesaadavad kolmandatele riikidele, eelkõige idapartnerluse riikidele, Vahemere maadele ja Aafrika riikidele, Venemaale Läänemere piirkonna osas ning teistele huvitatud riikidele. Sinisest biomajandusest peaks saama ELi lipulaev ÜRO osalusega koostööprogrammides ja vahend Pariisi kliimakonverentsil (COP21) kehtestatud eesmärkide saavutamisel võitluses globaalse soojenemisega.

---

(1)  Komitee arvamus „2012. aasta biomajandusstrateegiat ajakohastav teatis“ (ELT C 240, 16.7.2019, lk 37).

(2)  Komitee arvamus olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (joogiveedirektiiv) (ELT C 367, 10.10.2018, lk 107).