TAGASISIDEKORJE:

MÕJU HINDAMINE

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda avalikkusele ja sidusrühmadele teavet komisjoni tulevase õigusloometöö kohta, et nad saaksid anda tagasisidet komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, muu hulgas näiteks eri poliitikavariantide võimalike mõjude kohta.

Võimaluse korral vastake sellele dokumendile mõju hindamise varasemates etappides, et sidusrühmade tagasisidest oleks võimalikult palju kasu.

Algatuse pealkiri

Eurojusti määrus – läbivaatamine

Juhtiv peadirektoraat (vastutav üksus)

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (DG JUST), üksus A4 – kriminaalõigus

Algatuse tõenäoline liik

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

Ligikaudne ajakava

Kavandatud vastuvõtmise kuupäev: 2026. aasta II kvartal

Lisateave

Eurojust – Euroopa Komisjon

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU on sätestatud ühtne lähenemisviis sisejulgeolekule. Strateegia sisaldab selliste julgeolekuvaldkonna peamiste osalejate nagu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ülesannete põhjalikku läbivaatamist. Strateegia eesmärgid on kinnitatud Euroopa kriminaalõiguse tulevikku käsitleval kõrgetasemelisel foorumil.

Eurojusti määruse läbivaatamine parandab Eurojusti suutlikkust toetada liikmesriikide ja ELi õigusasutusi raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. See aitab tugevdada ELi julgeolekut ja julgeolekuvõimet ning täiendab nendega seotud algatusi, nagu organiseeritud kuritegevust käsitlevate normide ajakohastamine. See tõhustab Eurojusti koostööd ELi ja rahvusvahelisel tasandil ning tagab, et Eurojust ja teised ELi ametid ja organid – eelkõige Europol ja Euroopa Prokuratuur – teevad tõhusamat koostööd ja täiendavad üksteise tööd. Samuti aitab see tugevdada ELi pettustevastast struktuuri.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Hiljutise hinnangu 1 kohaselt on Eurojusti peamine probleem see, et ta ei kasuta täielikult ära oma potentsiaali toetada raskete ja organiseeritud piiriüleste kuritegude uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist. Puuduste peamised põhjused (probleemi põhjused) on järgmised:

·Eurojust reageerib peamiselt ELi liikmesriikide toetusetaotlustele, selle asemel et tegutseda ennetavalt. Ta ei algata meetmeid, näiteks riiklikelt ametiasutustelt või muudelt ELi justiits- ja siseküsimustes osalejatelt saadud andmetel põhinevate seoste kindlakstegemise kaudu. Samuti ei algata ta uurimisi ega loo ühiseid uurimisrühmi. Lisaks ei kasuta Eurojust olemasolevaid vahendeid nii tulemuslikult kui võimalik ning see piirab tema suutlikkust aidata kaasa võitlusele raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

·Eurojusti koostöö teiste ELi justiits- ja siseküsimuste asutuste, organite ja võrgustikega ei ole nii tõhus kui võiks olla, sest asjakohastes õiguslikes alustes sisalduvad koostöö- ja andmevahetusnormid on ebapiisavad ja vastuolulised. Selline killustatus vähendab Eurojusti suutlikkust võidelda tulemuslikumalt raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse vastu, tuginedes teistelt justiits- ja siseküsimustes osalejatelt saadud teabele, või teha nendega tihedamat koostööd. Selle küsimuse lahendamine parandaks ka teiste justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste töötavasid;

·Eurojustil ei ole piisavalt vahendeid, et reageerida organiseeritud kuritegevuse muutumisele üha rahvusvahelisemaks. Kuigi Eurojust teeb head tehnilist koostööd mitme ELi mittekuuluva riigiga, on tal raskusi, et tulemuslikult täita oma rahvusvahelisi kohustusi; 

·Eurojusti keerukad juhtimis- ja otsustusprotsessid ning pädevuse teatav selgusetus vähendavad Eurojusti töömeetodite tõhusust ning tema suutlikkust reageerida kiiresti organiseeritud kuritegevuse teisenevale olemusele ja geopoliitilistele muutustele. Sellel on negatiivne mõju operatiivtoele, mida ta annab ELi riikidele raske piiriülese ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. Juhtimisküsimustega tegelemine, pädevuse selgitamine ja menetluste lihtsustamine on väga olulised, kui amet soovib parandada oma reageerimisvõimet ja tegevussuutlikkust ning saavutada samade vahenditega rohkem.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Läbivaatamise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 85, mille kohaselt võib EL reguleerida Eurojusti struktuuri, toimimismehhanisme, tegevusvaldkonda ja ülesandeid, et tõhustada liikmesriikidevahelist õigusalast koordineerimist. 

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Selleks et EL saaks tulemuslikumalt võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu, on tekkinud praktiline vajadus suurendada Eurojusti suutlikkust toetada õigusasutusi riiklikul ja ELi tasandil ning tugevdada ameti suutlikkust koordineerida oma tegevust ELi riikide ja rahvusvaheliste partneritega. Sellist kooskõlastatud lähenemisviisi ELi tasandil ei suuda ELi liikmesriigid üksi tegutsedes saavutada. Seetõttu peaks EL ajakohastama kehtivat õigusraamistikku, et tugevdada Eurojusti suutlikkust, ning tagama, et meetmed on subsidiaarsuse põhimõttele vastavalt proportsionaalsed lahendamist vajavate probleemidega.

B. Eesmärgid ja poliitikavariandid

Üldeesmärk: tagada, et Eurojust saavutab oma täieliku potentsiaali raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse vastase võitluse toetamisel kiiresti areneval julgeolekumaastikul.

Erieesmärgid: suurendada Eurojusti suutlikkust toetada liikmesriikide ametiasutusi ja Euroopa Prokuratuuri; parandada andmevahetust ja koostööd teiste justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste, organite ja võrgustikega, et tagada sidusus; hõlbustada koostööd rahvusvaheliste partneritega; muuta otsuste tegemine kiiremaks ja tõhusamaks.

Seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud võimalused, mida tuleb uurida, on järgmised.

Lähtestsenaarium (status quo) – praeguse olukorra säilitamine vaatamata raske ja organiseeritud kuritegevuse ning sellega seotud ohtude kiirele arengule.

Muud kui seadusandlikud meetmed Eurojusti määruse rakendamise parandamiseks, näiteks muude ELi ametitega sõlmitud koostöölepingute läbivaatamine, täiendavate koostöölepingute ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimine kolmandate riikidega ning sisemenetluste läbivaatamine halduskoormuse lihtsustamiseks/vähendamiseks.

Eurojusti määruse sihipärased tehnilised muudatused, näiteks mõistete, pädevuse ja menetluste lisamine ja selgitamine, sihipäraste õigusnormide kehtestamine, et ületada kõige suuremad tehnilised ja õiguslikud takistused teabevahetuselt teiste justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste/asutuste/võrgustikega, ning haldusmenetluste ja personaliga seotud ülesannete lihtsustamine.

Eurojusti volituste põhjalikum läbivaatamine, näiteks Eurojusti ülesannete uuestisõnastamine ja laiendamine, et suurendada toetust, mida Eurojust saab anda ELi riikidele, ning koostöö justiits- ja siseküsimuste asutuste ja rahvusvaheliste partneritega; juhtimise ja menetluste lihtsustamine ning ressursside optimeerimine. Valikus olevad lühi- ja pikemaajalised põhimeetmed võivad olla üksteist täiendavad ja kombineeritavad.

C. Tõenäoline mõju

·Algatus peaks suurendama julgeolekut. Eurojusti suurem toetus liikmesriikide ametiasutustele peaks aitama märkimisväärselt kaasa võitlusele raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu, vähendama organiseeritud kuritegevusest (sealhulgas finantskuritegudest) tulenevat märkimisväärset majanduslikku kahju ning edendama majanduslikku stabiilsust ja majanduskasvu ELis. 

·Tänu toetuse suurendamisele ELi liikmesriikidele võitluses organiseeritud kuritegevuse ja selliste kuritegude vastu nagu uimastikaubandus, inimkaubandus ja küberkuriteod, peaks algatus tooma märkimisväärset sotsiaalset kasu ning parandama avalikku ohutust ja julgeolekut, rahvatervist ja võrguturvet kogu ELis. Algatus peaks edendama põhiõigusi, sest seeläbi tagatakse kodanike turvalisus, parandatakse ohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele ja kaitstakse kahtlustatavate õigusi. Teabevahetuse parandamine võib mõjutada isikuandmete kaitset, kuid kavas on kehtestada piisavad kaitsemeetmed.

·Algatus hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada Eurojusti töömeetodeid ja koostööd teiste osalejatega. Sellega kaasneb ka lihtsustamine, halduskoormuse vähenemine ja ressursside optimaalne kasutamine.

D. Parema õigusloome vahendid

Mõju hindamine

Kooskõlas Euroopa Komisjoni parema õigusloome suunistega viiakse läbi mõju hindamine tagamaks, et Eurojusti määruse 2 läbivaatamise otsus põhineb faktilistel tõenditel. Pärast hindamisaruande avaldamist on praegu käimas mõju hindamise ettevalmistamine. Seda protsessi toetab välisuuring, millega tagatakse võimaluste mõju põhjalik analüüs ja antakse vajalik ülevaade komisjoni asjaomaste talituste töö toetamiseks.

Konsulteerimisstrateegia

Üldsuse erinevate seisukohtade kogumiseks korraldatakse avalik konsultatsioon. Seda täiendavad sihtkonsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega (nt liikmesriikide ametiasutused, ELi institutsioonid, organite ja asutuste esindajad ning võrgustikud, sealhulgas Eurojusti tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tasandid, advokatuurid ja õigusühingud, juristid, kohtunikud, prokurörid ja õiguskaitseühendused).    

Koos ELi liikmesriikide ametiasutustega, kes tegelevad raskete piiriüleste kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamisega, korraldatakse uuring. Samuti kutsutakse teadlasi ja akadeemikuid üles panustama algatusse oma teadmiste ja analüüsidega.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Konsultatsiooni eesmärk on koguda teavet Eurojusti määruse võimaliku läbivaatamise jaoks, et suurendada Eurojusti tulemuslikkust võitluses raske piiriülese kuritegevuse vastu, ning luua raamistik, et reageerida organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel kiiremini ja tõhusamalt.

Sihtrühm

Liikmesriikide ametiasutused, ELi institutsioonide, organite ja asutuste ning võrgustike esindajad, sealhulgas Eurojusti tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tasandid, advokatuurid ja õigusühingud, juristid, kohtunikud, prokurörid, õiguskaitseühendused ning erasektori sidusrühmad, nagu kodanikud, akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid nii ELis kui ka mujal.