Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document b744d976-3b45-11f0-8a44-01aa75ed71a1

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, 15. mai 2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

02014R0655 — ET — 01.05.2025 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 655/2014,

15. mai 2014,

millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades

(ELT L 189 27.6.2014, lk 59)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2844,  13. detsember 2023,

  L 2844

1

27.12.2023



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 655/2014,

15. mai 2014,

millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades



1.

PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

1.  
Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu menetlus, mis võimaldab võlausaldajal saada pangakonto Euroopa arestimismääruse („arestimismäärus”), millega hoitakse ära võlausaldaja nõude hilisema täitmise ohustamine raha ülekandmise või väljavõtmise teel määruses kindlaksmääratud summani, mida võlgnik hoiab või mida võlgniku nimel hoitakse liikmesriigis peetaval pangakontol.
2.  
Võlausaldaja saab kasutada arestimismäärust siseriikliku õiguse kohaste arestimismeetmete alternatiivina.

Artikkel 2

Reguleerimisese

1.  
Käesolevat määrust kohaldatakse rahaliste nõuete suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades artiklis 3 määratletud piiriüleste juhtumite puhul kõikides asjaomastes kohtutes ja erikohtutes („kohus”). Seda ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel („acta iure imperii”).
2.  

Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) 

varaliste õiguste suhtes, mis tulenevad abielusuhtest või suhtest, millel on sellele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnane toime;

b) 

testamentide ja pärimise, sealhulgas surmast tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes;

c) 

nõuete suhtes, mis on esitatud võlgniku vastu, kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute lõpetamise menetlus, kohtulik kompromiss, kompromissi tegemine või analoogne menetlus;

d) 

sotsiaalkindlustuse suhtes;

e) 

vahekohtumenetluse suhtes.

3.  
Käesolevat määrust ei kohaldata pangakontode suhtes, mida ei saa arestida selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus asjaomast kontot peetakse, ega kontode suhtes, mida peetakse seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ ( 1 ) artikli 2 punktis a määratletud süsteemi toimimisega.
4.  
Käesolevat määrust ei kohaldata pangakontode suhtes, mida hoitakse keskpankade poolt või keskpankades rahandusasutuse ülesandeid täites.

Artikkel 3

Piiriülesed juhtumid

1.  

Käesolevas määruses käsitatakse piiriülese juhtumina juhtumit, mille puhul arestimismäärusega arestitavat pangakontot või arestitavaid pangakontosid peetakse muus liikmesriigis kui:

a) 

liikmesriik, kus asub kohus, kellele on artikli 6 kohaselt esitatud arestimismääruse taotlus, või

b) 

liikmesriik, kus on võlausaldaja alaline elu- või asukoht.

2.  
Kas tegemist on piiriülese juhtumiga, määratakse kindlaks kuupäeva, mil arestimismääruse taotlus esitatakse arestimismääruse tegemiseks pädevale kohtule.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„pangakonto” või „konto” – pangas võlgniku või võlgnikku esindava kolmanda isiku nimel hoitav konto, millel hoitakse raha;

2)

„pank” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 2 ) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, sealhulgas krediidiasutuste filiaalid (nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti 17 tähenduses), kelle peakontor on liidus või, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 3 ) artikliga 47, väljaspool liitu, kui kõnealused filiaalid asuvad liidus;

3)

„raha” – rahasumma, mis on kontole krediteeritud mis tahes vääringus, või samalaadsed rahalised nõuded, näiteks rahaturu hoiused;

4)

„liikmesriik, kus pangakontot peetakse” –

a) 

asjaomase konto IBANis (rahvusvaheline pangakontonumber) märgitud liikmesriik või

b) 

kui pangakontol ei ole IBANi, siis liikmesriik, kus on panga, kus kontot peetakse, peakontor, või kui kontot peetakse filiaalis, siis liikmesriik, kus on filiaali asukoht;

5)

„nõue” – nõue kindla sissenõutavaks muutunud rahasumma maksmiseks või juba tehtud tehingust või toimunud sündmusest tuleneva kindlaksmääratava rahasumma maksmiseks, tingimusel et nõudega saab pöörduda kohtusse;

6)

„võlausaldaja” – füüsiline isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, või juriidiline isik või muu üksus, kelle alaline asukoht on liikmesriigis ja kellel on õigusvõime pöörduda kohtusse või keda on võimalik kaevata kohtusse liikmesriigi õiguse kohaselt ning kes taotleb nõudega seotud arestimismäärust või on selle juba saanud;

7)

„võlgnik” – füüsiline või juriidiline isik või mis tahes muu üksus, kellel on õigusvõime esitada hagi või kelle vastu on võimalik esitada hagi liikmesriigi õiguse alusel ning kelle vastu võlausaldaja püüab saada või on juba saanud nõudega seotud arestimismääruse;

8)

„kohtuotsus” – liikmesriigi kohtu otsus, olenemata sellest, kuidas seda kohtuotsust nimetatakse, sealhulgas kohtuametniku otsus kulude kindlaksmääramise kohta;

9)

„kohtulik kokkulepe” – kokkulepe, mille liikmesriigi kohus on kinnitanud või mis on sõlmitud liikmesriigi kohtus menetluse käigus;

10)

„ametlik dokument” –

dokument, mis on liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning

a) 

mille allkiri ja sisu on ehtsad ning

b) 

mille ehtsust on kinnitanud avaliku võimu kandja või muu selleks pädev asutus;

11)

„päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus tehti arestimismäärus;

12)

„täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus arestitavat pangakontot peetakse;

13)

„teabeasutus” – ametiasutus, kelle liikmesriik määranud pädevaks hankima vajalikku teavet võlgniku konto või kontode kohta vastavalt artiklile 14;

14)

„pädev asutus” – ametiasutus või ametiasutused, kelle liikmesriik on määranud pädevaks vastuvõtmiseks, edastamiseks ja kättetoimetamiseks vastavalt artikli 10 lõikele 2, artikli 23 lõigetele 3, 5 ja 6, artikli 25 lõikele 3, artikli 27 lõikele 2, artikli 28 lõikele 3 ning artikli 36 lõike 5 teisele lõigule;

15)

„alaline elu- või asukoht” – vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 ( 4 ) artiklitele 62 ja 63 määratletud alaline elu- või asukoht.

2.

PEATÜKK

ARESTIMISMÄÄRUSE SAAMISE MENETLUS

Artikkel 5

Kasutatavus

Võlausaldajal peab olema võimalik taotleda arestimismääruse tegemist järgmistel juhtudel:

a) 

enne, kui võlausaldaja algatab liikmesriigis võlgniku vastu sisulise menetluse, või kõnealuse menetluse mis tahes etapis kuni kohtuotsuse tegemiseni või kohtuliku kokkuleppe kinnitamise või sõlmimiseni;

b) 

pärast seda, kui võlausaldaja on liikmesriigis saanud kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi, millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude tasumist.

Artikkel 6

Kohtualluvus

1.  
Kui võlausaldaja ei ole kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti veel saanud, kuulub arestimismääruse tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kes asjakohaste kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade kohaselt on pädevad asja sisuliselt lahendama.
2.  
Olenemata lõikest 1, kui võlgnik on tarbija, kes on sõlminud võlausaldajaga lepingu eesmärgil, mida ei saa lugeda seotuks tema majandus- või kutsetegevusega, kuulub sellise arestimismääruse tegemine, mille eesmärk on tagada kõnealuse lepinguga seotud nõue, üksnes selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kus on võlgniku alaline elu- või asukoht.
3.  
Kui võlausaldaja on kohtuotsuse või kohtuliku kokkuleppe juba saanud, kuulub kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes kindlaks määratud nõude kohta arestimismääruse tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kus kohtuotsus tehti või kohtulik kokkulepe kinnitati või sõlmiti.
4.  
Kui võlausaldaja on saanud ametliku dokumendi, kuulub selles dokumendis kindlaks määratud nõude kohta arestimismääruse tegemine selle liikmesriigi sel otstarbel määratud kohtute pädevusse, kus nimetatud dokument koostati.

Artikkel 7

Arestimismääruse tegemise tingimused

1.  
Kohus teeb arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam.
2.  
Kui võlausaldaja ei ole veel saanud liikmesriigis kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti, millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist, esitab võlausaldaja ka piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse.

Artikkel 8

Arestimismääruse taotlemine

1.  
Arestimismääruse taotlemiseks kasutatakse vormi, mis kehtestatakse kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
2.  

Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a) 

selle kohtu nimi ja aadress, kellele taotlus esitatakse;

b) 

andmed võlausaldaja kohta: nimi ja kontaktandmed ning, kui see on kohaldatav, siis võlausaldaja esindaja nimi ja kontaktandmed, ning

i) 

sünniaeg ning vajaduse ja olemasolu korral identifitseerimis- või passi number, kui võlausaldaja on füüsiline isik, või

ii) 

kui võlausaldaja on juriidiline isik või mõni muu isik, kellel on õigusvõime esitada hagi või kelle vastu on võimalik esitada hagi liikmesriigi õiguse alusel, siis asutamise, õigusvõime tekkimise või registreerimise riik ja identifitseerimis- või registreerimisnumber või selle puudumisel asutamise, õigusvõime tekkimise või registreerimise kuupäev ja koht;

c) 

andmed võlgniku kohta: nimi ja kontaktandmed ja, kui see on kohaldatav, võlgniku esindaja nimi ja kontaktandmed, ning kui see on kättesaadav, siis:

i) 

sünniaeg ja identifitseerimis- või passi number, kui võlgnik on füüsiline isik, või

ii) 

kui võlgnik on juriidiline isik või mõni muu isik, kellel on õigusvõime esitada hagi või kelle vastu on võimalik esitada hagi liikmesriigi õiguse alusel, siis moodustamise, asutamise võiregistreerimise riik ja identifitseerimis- või registreerimisnumber või selle puudumisel moodustamise/asutamise/registreerimise kuupäev ja koht;

d) 

number, mille järgi on võimalik kindlaks teha pank (näiteks IBAN või BIC) ja/või selle panga nimi ja aadress, kus võlgnikul on üks või enam arestitavat kontot;

e) 

kui see on kättesaadav, siis arestitava konto number või arestitavate kontode numbrid ja sellisel juhul teave selle kohta, kas arestida tuleks ka mõni muu konto, mis on võlgnikul samas pangas;

f) 

kui punktis d osutatud teavet ei ole võimalik esitada, siis avaldus selle kohta, et artikli 14 kohaselt on tehtud taotlus kontot käsitleva teabe hankimiseks, kui selline taotlus on võimalik, ja üksikasjalik põhjendus selle kohta, miks võlausaldaja usub, et võlgnikul on teatud liikmesriigi pangas üks või enam pangakontot;

g) 

summa, mille suhtes arestimismäärust taotletakse:

i) 

kui võlausaldaja ei ole kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti veel saanud, siis nõude põhisumma või selle osa ning mis tahes intresside summa, mis on sissenõutavad vastavalt artiklile 15;

ii) 

kui võlausaldaja on kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi juba saanud, siis kohtuotsuses, kohtulikus kokkuleppes või ametlikus dokumendis kindlaks määratud nõude põhisumma või selle osa ning mis tahes intressid ja kulud, mis on sissenõutavad vastavalt artiklile 15;

h) 

kui võlausaldaja ei ole kohtuotsust, kohtulahendit või ametlikku dokumenti veel saanud, siis:

i) 

kõikide nende oluliste faktide kirjeldus, mis toetavad selle kohtu pädevust, kellele arestimismääruse taotlus esitatakse;

ii) 

kõikide nõude ja, kui see on kohaldatav, intressinõude aluseks olevate oluliste asjaolude kirjeldus;

iii) 

avaldus selle kohta, kas võlausaldaja on juba algatanud võlgniku vastu sisulise menetluse;

i) 

kui võlausaldaja on kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi juba saanud, siis avaldus selle kohta, et kohtuotsus, kohtulik kokkulepe või ametlik dokument ei ole veel täidetud, või kui see on osaliselt täidetud, siis andmed täitmata jätmise ulatuse kohta;

j) 

kõikide arestimismääruse tegemist põhjendavate oluliste asjaolude kirjeldus, nagu on nõutud artikli 7 lõikes 1;

k) 

vajaduse korral põhjendus selle kohta, miks võlausaldaja usub, et teda tuleks artikli 12 kohasest tagatise andmisest vabastada;

l) 

loetelu tõenditest, mille võlausaldaja on esitanud;

m) 

artiklis 16 sätestatud avaldus selle kohta, kas võlausaldaja on esitanud samaväärse siseriikliku määruse taotluse muudele kohtutele või ametiasutustele või kas selline määrus on juba tehtud või kas selle tegemisest on keeldutud ning kui selline määrus on juba tehtud, siis andmed selle kohta, millises ulatuses on seda täidetud;

n) 

valikuliselt andmed võlausaldaja pangakonto kohta, mida kasutatakse juhul, kui võlgnik tasub nõude vabatahtlikult;

o) 

avaldus selle kohta, et võlausaldajale teadaolevalt on taotluses esitatud teave tõene ja täielik ning et võlausaldaja on teadlik sellest, et mis tahes tahtlikul valede või puudulike andmete esitamisel võivad olla õiguslikud tagajärjed selle liikmesriigi õiguse alusel, kus taotlus esitati, või kaasneb sellega võlausaldaja vastutus vastavalt artiklile 13.

3.  
Taotlusele lisatakse kõik asjakohased tõendavad dokumendid ja kui võlausaldaja on kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi juba saanud, siis ka kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi koopia, mis vastab selle autentsuse tuvastamiseks vajalikele tingimustele.

▼M1

4.  
Taotluse ja tõendavad dokumendid võib esitada mis tahes sidevahendite, sealhulgas elektrooniliste sidevahendite kaudu, mis on lubatud selle liikmesriigi menetluseeskirjade kohaselt, kus taotlus esitatakse, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2844 ( 5 ) artiklis 4 sätestatud elektroonilise side vahendusel.

▼B

Artikkel 9

Tõendite kogumine

1.  
Kohus teeb oma otsuse kirjalikus menetluses võlausaldaja taotluses või sellega koos esitatud teabe ja tõendite põhjal. Kui kohus leiab, et esitatud tõendid ei ole piisavad, võib ta siseriikliku õigusega lubatud juhtudel nõuda, et võlausaldaja esitaks täiendavaid dokumentaalseid tõendeid.
2.  
Olenemata lõikest 1 ja kui artiklist 11 ei tulene teisiti ning tingimusel et see ei põhjusta menetluses põhjendamatut viivitust, võib kohus samuti kasutada muud asjakohast, siseriiklikus õiguses lubatud tõendite kogumise meetodit, näiteks võlausaldaja või tema tunnistaja(te) suulist ärakuulamist, mis võib toimuda ka videokonverentsi või muu sidetehnoloogia vahendusel.

Artikkel 10

Asja sisulise menetluse algatamine

1.  
Kui võlausaldaja on esitanud arestimismääruse taotluse enne sisulise menetluse algatamist, algatab ta sellise menetluse ja esitab tõendid sellise menetluse algatamise kohta arestimismääruse taotluse saanud kohtule 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta taotluse esitas, või 14 päeva jooksul alates arestimismääruse tegemise kuupäevast, sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem. Kohus võib seda tähtaega pikendada ka võlgniku taotlusel näiteks selleks, et pooled saaksid nõude osas kokkuleppele jõuda, ning teavitab sellest mõlemat poolt.
2.  
Kui kohus ei ole lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul saanud tõendeid menetluse algatamise kohta, tühistatakse arestimismäärus või see muutub kehtetuks ja pooli teavitatakse sellest.

Kui arestimismääruse teinud kohus asub täitmise liikmesriigis, tühistatakse arestimismäärus või muutub see kehtetuks kõnealuses liikmesriigis kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt.

Kui tühistamist või kehtetuks muutumist tuleb kohaldada liikmesriigis, mis ei ole päritoluliikmesriik, tühistab kohus arestimismääruse, kasutades selleks tühistamisvormi, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega, ning edastab kooskõlas artikliga 29 teabe tühistamise kohta täitmise liikmesriigi pädevale asutusele. Nimetatud asutus võtab artiklit 23 kohaldades vajalikke meetmeid tühistamise või kehtetuks muutumise kohaldamiseks.

3.  

Lõike 1 kohaldamisel loetakse sisuline menetlus algatatuks:

a) 

ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et võlausaldaja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument võlgnikule kätte toimetada, või

b) 

kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et võlausaldaja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada.

Esimese lõigu punktis b osutatud kättetoimetamise eest vastutav asutus on esimene asutus, kellele kättetoimetamist vajavad dokumendid antakse.

Artikkel 11

Ex parte menetlus

Võlgnikku ei teavitata arestimismääruse taotlusest ega kuulata enne arestimismääruse tegemist ära.

Artikkel 12

Võlausaldaja esitatav tagatis

1.  
Kui võlausaldaja ei ole kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti veel saanud, nõuab kohus enne arestimismääruse tegemist, et võlausaldaja esitaks tagatise summas, mis on piisav, et vältida käesolevas määruses sätestatud menetluse kuritarvitamist ning tagada võlgnikule arestimismäärusest tuleneva mis tahes kahju hüvitamine ulatuses, milles võlausaldaja on artikli 13 kohaselt kohustatud sellise kahju hüvitama.

Kohus võib erandkorras esimeses lõigus sätestatud nõudest loobuda, kui ta leiab, et nimetatud lõigus osutatud tagatise pakkumine ei ole konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes asjakohane.

2.  
Kui võlausaldaja on kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku dokumendi juba saanud, võib kohus enne arestimismääruse tegemist nõuda, et võlausaldaja esitaks lõike 1 esimeses lõigus osutatud tagatise, kui ta leiab, et see on konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes vajalik ja asjakohane.
3.  
Kui kohus nõuab käesoleva artikli kohaselt tagatise esitamist, teavitab ta võlausaldajat nõutavast summast ja kohtu asukohaks oleva liikmesriigi õiguse alusel vastuvõetavatest tagatise vormidest. Kohus teatab võlausaldajale, et ta teeb arestimismääruse kohe, kui tagatis on käesolevate nõuete kohaselt esitatud.

Artikkel 13

Võlausaldaja vastutus

1.  
Võlausaldaja on vastutav võlgnikule arestimismäärusega võlausaldaja süü läbi tekitatud mis tahes kahju eest. Tõendamiskoormis lasub võlgnikul.
2.  

Võlausaldaja süüd eeldatakse järgmistel juhtudel, kui ta ei tõesta vastupidist:

a) 

arestimismäärus tühistatakse, kuna võlausaldaja ei algatanud sisulist menetlust, välja arvatud juhul, kui sisuline menetlus jäeti algatamata võlgniku poolt nõude tasumise või poolte vahel muul viisil kokkuleppele jõudmise tulemusel;

b) 

võlausaldaja ei ole taotlenud nõude summat ületavate arestitud summade vabastamist, nagu on ette nähtud artikliga 27;

c) 

hiljem leitakse, et arestimismääruse tegemine ei olnud asjakohane või oli asjakohane väiksemas summas, sest võlausaldaja ei täitnud oma artikli 16 kohaseid kohustusi, või

d) 

arestimismäärus tühistatakse või selle täitmine lõpetatakse, kuna võlausaldaja ei ole täitnud oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi seoses dokumentide kättetoimetamise või tõlkimisega või kättetoimetamise või tõlke puudumise heastamisega.

3.  
Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada oma siseriiklikus õiguses muid vastutuse aluseid ja liike ning tõendamiskoormist käsitlevaid eeskirju. Kõikidele lõigetes 1 ja 2 reguleerimata aspektidele, mis seonduvad võlausaldaja vastutusega võlgniku ees, kohaldatakse siseriiklikku õigust.
4.  
Võlausaldaja vastutusele kohaldatakse täitmise liikmesriigi õigust.

Kui kontod arestitakse rohkem kui ühes liikmesriigis, kohaldatakse võlausaldaja vastutuse suhtes täitmise liikmesriigi õigust,

a) 

kus on võlgniku harilik viibimiskoht, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 864/2007 ( 6 ) artiklis 23, või selle puudumisel,

b) 

mis on muidu juhtumiga kõige tihedamalt seotud.

5.  
Käesolev artikkel ei reguleeri võlausaldaja võimalikku vastutust panga ja kolmandate isikute ees.

Artikkel 14

Pangakonto kohta teabe hankimise taotlus

1.  
Kui võlausaldaja on liikmesriigis saanud täidetava kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi, millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude rahuldamist, ning võlausaldajal on põhjust arvata, et võlgnikul on konkreetse liikmesriigi pangas üks või mitu kontot, kuid ta ei tea panga nime ja/või aadressi ega IBANi, BICi ega muud panganumbrit, mille abil saaks panka tuvastada, võib võlausaldaja taotleda kohtult, kellele arestimismääruse taotlus esitatakse, et see nõuaks täitmise liikmesriigi teabeasutuselt sellise teabe hankimist, mida on vaja panga või pankade ja võlgniku konto või kontode tuvastamiseks.

Olenemata esimesest lõigust võib võlausaldaja esitada selles lõigus viidatud taotluse juhul, kui võlausaldaja saadud kohtuotsus, kohtulik kokkulepe või ametlik dokument ei ole veel täitmisele pööratav ja arestitav summa on vastavaid asjaolusid arvesse võttes suur ning võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et sellist kontot käsitlevat teavet on vaja kiiresti saada, kuna on olemas oht, et ilma sellise teabeta on võlausaldaja poolt võlgniku suhtes algatatud nõude hilisem täitmine tõenäoliselt takistatud ja selle tulemusena võib võlausaldaja finantsseisund märkimisväärselt halveneda.

2.  
Võlausaldaja taotleb seda lõikes 1 osutatud arestimismääruse taotluses. Võlausaldaja põhjendab, miks ta arvab, et võlgnikul on konkreetses liikmesriigis üks või mitu pangakontot, ja esitab kogu oma käsutuses oleva asjakohase teabe võlgniku ning arestitava konto või kontode kohta. Kui kohus, kellele arestimismääruse taotlus esitati, leiab, et võlausaldaja taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, lükkab ta määruse taotluse tagasi.
3.  
Kui kohus on veendunud, et võlausaldaja taotlus on piisavalt põhjendatud ning et täidetud on kõik arestimismääruse tegemise tingimused ja nõuded, välja arvatud artikli 8 lõike 2 punktis d sätestatud teavet käsitlev nõue, ja, kui see on kohaldatav, tagatise nõue vastavalt artiklile 12, edastab kohus teabe hankimise taotluse täitmise liikmesriigi teabeasutusele kooskõlas artikliga 29.
4.  
Täitmise liikmesriigi teabeasutus kasutab lõikes 1 osutatud teabe hankimiseks ühte selle liikmesriigi poolt kooskõlas lõikega 5 kättesaadavaks tehtud meetodit.
5.  

Iga liikmesriik teeb oma siseriiklikus õiguses kättesaadavaks vähemalt ühe järgmistest lõikes 1 osutatud teabe hankimise meetoditest:

a) 

kõiki oma territooriumil asuvaid pankasid kohustatakse avaldama teabeasutuse taotluse korral teavet selle kohta, kas võlgnikul on nende pangas konto või mitte;

b) 

teabeasutusel on juurdepääs asjakohasele teabele, kui see teave on riigi ameti- või haldusasutuste käsutuses registrites või muul moel;

c) 

kohtutele antakse võimalus kohustada võlgnikku avaldama, millises liikmesriigi territooriumil asuvas pangas või asuvates pankades tal on konto või kontod, koos personaalse kohtumäärusega, millega tal keelatakse välja võtta või üle kanda oma kontol või kontodel hoitavat raha arestimismäärusega arestitava summa ulatuses, või

d) 

mis tahes muud meetodid, mis on tulemuslikud ja tõhusad asjakohase teabe saamiseks, tingimusel et need ei ole ebaproportsionaalselt kulukad ega aeganõudvad.

Olenemata sellest, millise meetodi või millised meetodid liikmesriik on kättesaadavaks teinud, tegutsevad kõik teabe hankimisega seotud asutused kiiresti.

6.  
Niipea kui täitmise liikmesriigi teabeasutus on hankinud konto kohta teabe, edastab ta selle teavet taotlenud kohtule kooskõlas artikliga 29.
7.  
Kui teabeasutus ei ole võimeline hankima lõikes 1 osutatud teavet, teatab ta sellest teavet taotlenud kohtule. Konto kohta teabe puudumisel lükatakse arestimismääruse taotlus täielikult tagasi, vabastab teavet taotlenud kohus viivitamata mis tahes tagatise, mille võlausaldaja võib olla esitanud vastavalt artiklile 12.
8.  
Kui pank annab teabeasutusele käesoleva artikli alusel teavet või talle antakse selle sätte alusel juurdepääs ameti- või haldusasutuste registrites hoitavale teabele kontode kohta, lükatakse võlgniku teavitamine tema isikuandmete avalikustamisest 30 päeva võrra edasi, et varajane teavitamine ei seaks ohtu arestimismääruse mõju.

Artikkel 15

Intressid ja kulud

1.  
Võlausaldaja taotlusel hõlmab arestimismäärus intresse, mis on kogunenud nõudele kohaldatava õiguse alusel kuni arestimismääruse tegemise päevani, tingimusel et intresside summa või liik ei ole vastuolus päritoluliikmesriigi õiguse üldist kehtivust omavate sätetega.
2.  
Kui võlausaldaja on kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku dokumendi juba saanud, hõlmab arestimismäärus võlausaldaja taotluse korral ka sellise kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku dokumendi saamise kulusid, juhul kui on kindlaks määratud, et nimetatud kulud peab kandma võlgnik.

Artikkel 16

Paralleelsed taotlused

1.  
Võlausaldaja ei või sama nõude tagamiseks esitada sama võlgniku vastu paralleelseid arestimismääruse taotlusi samaaegselt mitmele kohtule.
2.  
Arestimismääruse taotluses peab võlausaldaja teatama, kas ta on esitanud sama võlgniku vastu mis tahes muu kohtu või asutuse poole samaväärse siseriikliku määruse taotlusega sama nõude tagamiseks või on ta sellise määruse juba saanud. Lisaks märgib ta ära kõik selliste määruste taotlused, mis on tagasi lükatud kui vastuvõetamatud või põhjendamatud.
3.  
Kui võlausaldaja saab arestimismääruse tegemise menetluse jooksul samaväärse siseriikliku määruse sama võlgniku vastu ja sama nõude tagamiseks, teatab ta sellest ja saadud siseriikliku määruse mis tahes hilisemast täitmisest viivitamata kohtule. Lisaks teatab ta kohtule kõikidest samaväärse siseriikliku määruse taotlustest, mis on tagasi lükatud kui vastuvõetamatud või põhjendamatud.
4.  
Kui kohut on teavitatud sellest, et võlausaldaja on juba saanud samaväärse siseriikliku määruse, kaalub kohus kõiki juhtumi asjaolusid arvesse võttes, kas arestimismääruse tegemine täies ulatuses või osaliselt on endiselt asjakohane.

Artikkel 17

Otsus arestimismääruse taotluse kohta

1.  
Kohus, kellele arestimismääruse taotlus esitati, kontrollib, kas käesolevas määruses sätestatud tingimused ja nõuded on täidetud.
2.  
Kohus teeb oma otsuse taotluse kohta viivitamata, kuid hiljemalt artiklis 18 sätestatud tähtaegade möödumise ajaks.
3.  
Kui võlausaldaja ei esitanud kogu artiklis 8 nõutud teavet, võib kohus anda juhul, kui taotlus ei ole selgelt põhjendamatu või vastuvõetamatu, võlausaldajale võimaluse kohtu poolt määratud tähtaja jooksul taotlust täiendada või parandada. Kui võlausaldaja ei täienda ega paranda taotlust selle tähtaja jooksul, lükatakse taotlus tagasi.
4.  
Arestimismäärus tehakse summas, mis on artiklis 9 osutatud tõendite ja asjaomase nõude suhtes kohaldatava õiguse kohaselt õigustatud, ning see hõlmab vajaduse korral intresse ja/või kulusid vastavalt artiklile 15.

Arestimismäärust ei tehta mingil juhul summas, mis ületab võlausaldaja taotluses märgitud summat.

▼M1

5.  
Otsus taotluse kohta tehakse võlausaldajale teatavaks päritoluliikmesriigi õigusaktides sätestatud menetluse kohaselt, mida kohaldatakse samaväärse siseriikliku määruse puhul, või määruse (EL) 2023/2844 artiklis 4 sätestatud elektroonilise side vahendusel.

▼B

Artikkel 18

Arestimismääruse taotluse kohta otsuse tegemise tähtajad

1.  
Kui võlausaldaja ei ole kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti veel saanud, teeb kohus oma otsuse hiljemalt kümnenda tööpäeva lõpuks pärast võlausaldaja poolt taotluse esitamist või vajaduse korral selle täiendamist.
2.  
Kui võlausaldaja on kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi juba saanud, teeb kohus oma otsuse hiljemalt viienda tööpäeva lõpuks pärast võlausaldaja poolt taotluse esitamist või vajaduse korral selle täiendamist.
3.  
Kui kohus otsustab artikli 9 lõike 2 kohaselt, et on vaja korraldada võlausaldaja ja vajaduse korral tema tunnistaja(te) suuline ärakuulamine, korraldab kohus ärakuulamise viivitamata ja teeb oma otsuse hiljemalt viienda tööpäeva lõpuks pärast ärakuulamist.
4.  
Artiklis 12 osutatud juhtudel kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tähtaegu otsuse suhtes, millega nõutakse võlausaldajalt tagatise esitamist. Kohus teeb oma otsuse arestimismääruse taotluse kohta viivitamata pärast seda, kui võlausaldaja on esitanud nõutava tagatise.
5.  
Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1, 2 ja 3 teeb kohus artiklis 14 osutatud juhtudel oma otsuse viivitamata pärast seda, kui ta on saanud artikli 14 lõikes 6 või 7 osutatud teabe, tingimusel et võlausaldaja on selleks ajaks esitanud mis tahes nõutava tagatise.

Artikkel 19

Arestimismääruse vorm ja sisu

1.  

Arestimismääruse tegemisel kasutatakse vormi, mis kehtestatakse kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu võetud rakendusaktidega, ning sellel peab olema kohtu tempel, allkiri ja/või muu kinnitus. Vorm koosneb kahest osast:

a) 

A-osa, mis kajastab lõikes 2 sätestatud teavet, mis esitatakse pangale, võlausaldajale ja võlgnikule, ning

b) 

B-osa, mis kajastab lõikes 3 sätestatud teavet, mis esitatakse võlausaldajale ja võlgnikule lisaks lõikes 2 sätestatud teabele.

2.  

A-osa sisaldab järgmist teavet:

a) 

kohtu nimi ja aadress ning asja toimiku number;

b) 

võlausaldaja andmed, nagu on osutatud artikli 8 lõike 2 punktis b;

c) 

võlgniku andmed, nagu on osutatud artikli 8 lõike 2 punktis c;

d) 

arestimismäärust täitva panga nimi ja aadress;

e) 

kui võlausaldaja on taotluses esitanud võlgniku kontonumbri, siis arestitava konto number või arestitavate kontode numbrid, ja vajaduse korral teave selle kohta, kas arestida tuleks ka võlgniku mõni muu samas pangas olev konto;

f) 

asjakohasel juhul märge, et arestitava konto number saadi artikli 14 kohase taotlusega ning et pank saab vajaduse korral vastavalt artikli 24 lõike 4 teisele lõigule asjaomase numbri või asjaomased numbrid täitmise liikmesriigi teabeasutuselt;

g) 

arestimismäärusega arestitav summa;

h) 

korraldus pangale arestimismääruse täitmiseks kooskõlas artikliga 24;

i) 

arestimismääruse tegemise kuupäev;

j) 

kui võlausaldaja on esitanud oma taotluses artikli 8 lõike 2 punkti n kohaselt kontonumbri, siis artikli 24 lõike 3 kohane luba, et pank võib võlgniku taotluse korral ja kui see on lubatud täitmise liikmesriigi õigusega, arestitud kontolt vabastada ja üle kanda raha arestimismääruses nimetatud summani võlausaldaja poolt taotluses näidatud kontole;

k) 

teave selle kohta, kust leida artikli 25 kohase avalduse vormi elektrooniline versioon.

3.  

B-osa sisaldab järgmist teavet:

a) 

asja sisu kirjeldus ja kohtu põhjendused arestimismääruse tegemiseks;

b) 

olemasolu korral võlausaldaja esitatud tagatise summa;

c) 

kui see on kohaldatav, siis tähtaeg asja sisulise menetluse algatamiseks ja sellise menetluse algatamise tõestamiseks arestimismääruse teinud kohtule;

d) 

kui see on kohaldatav, siis teave selle kohta, millised dokumendid tuleb artikli 49 lõike 1 kolmanda lause kohaselt tõlkida;

e) 

kui see on asjakohane, siis märge, et võlausaldaja vastutab arestimismääruse täitmise algatamise eest ning sellest tulenevalt, kui see on asjakohane, märge, et võlausaldaja vastutab arestimismääruse edastamise eest täitmise liikmesriigi pädevale asutusele artikli 23 lõike 3 kohaselt ning võlgnikule kättetoimetamise algatamise eest artikli 28 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt, ning

f) 

teave võlgnikule kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.

4.  
Kui arestimismäärus hõlmab eri pankades avatud kontosid, täidetakse iga panga puhul eraldi vorm (lõike 2 kohaselt A-osa). Sellisel juhul hõlmab võlausaldajale ja võlgnikule esitatud vorm (vastavalt lõigete 2 ja 3 kohaselt A- ja B-osa) kõigi asjaomaste pankade loetelu.

Artikkel 20

Arestimise kestus

Arestimismääruse alusel arestitud raha jääb arestituks, nagu on ette nähtud arestimismäärusega või arestimismääruse hilisema muutmise või piiramise otsusega vastavalt 4. peatükile:

a) 

kuni arestimismäärus tühistatakse;

b) 

kuni arestimismääruse täitmine lõpetatakse või

c) 

kuni arestimismäärusega arestitud raha suhtes jõustub meede sellise kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmiseks, mille võlausaldaja on saanud seoses nõudega, mille tagamiseks arestimismäärus tehti.

Artikkel 21

Arestimismääruse tegemisest keeldumise vaidlustamine

1.  
Võlausaldajal on õigus esitada kaebus kohtu otsuse peale, millega tema arestimismääruse taotlus tervikuna või osaliselt tagasi lükati.
2.  
Selline kaebus esitatakse 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil võlausaldajale teatati lõikes 1 osutatud otsusest. Kaebus esitatakse kohtule, mille asjaomane liikmesriik on komisjonile teatavaks teinud vastavalt artikli 50 lõike 1 punktile d.
3.  
Kui arestimismääruse taotlus lükati tagasi tervikuna, käsitletakse kaebust ex parte menetluses, nagu on ette nähtud artikliga 11.

3.

PEATÜKK

ARESTIMISMÄÄRUSE TUNNUSTAMINE, TÄIDETAVUS JA TÄITMINE

Artikkel 22

Tunnustamine ja täidetavus

Ühes liikmesriigis kooskõlas käesoleva määrusega tehtud arestimismäärust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata ja täidetakse teises liikmesriigis ilma, et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada.

Artikkel 23

Arestimismääruse täitmise korraldamine

1.  
Võttes arvesse käesoleva peatüki sätteid, toimub arestimismääruse täitmine kooskõlas samaväärsete siseriiklike määruste täitmisele kohaldatavate menetlustega täitmise liikmesriigis.
2.  
Kõik arestimismääruse täitmisega seotud asutused võtavad meetmeid viivitamata.
3.  
Kui arestimismäärus tehti liikmesriigis, mis ei ole täitmise liikmesriik, edastatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel artikli 19 lõikes 2 osutatud arestimismääruse A-osa ja tühi standardvorm artikli 25 kohase kinnituse väljastamiseks kooskõlas artikliga 29 täitmise liikmesriigi pädevale asutusele.

Dokumendid edastab arestimismääruse teinud kohus või võlausaldaja, olenevalt sellest, kumb vastutab päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt täitmismenetluse algatamise eest.

4.  
Vajaduse korral lisatakse arestimismäärusele tõlge või transliteratsioon täitmise liikmesriigi ametlikku keelde, või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis esitatakse see arestimismääruse täitmise koha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest. Sellise tõlke või transliteratsiooni esitab arestimismääruse teinud kohus, kasutades artiklis 19 osutatud standardvormi sobivat keeleversiooni.
5.  
Täitmise liikmesriigi pädev asutus võtab vajalikud meetmed arestimismääruse täitmiseks kooskõlas oma siseriikliku õigusega.
6.  
Juhul kui arestimismäärus puudutab rohkem kui üht panka samas liikmesriigis või eri liikmesriikides, edastatakse vastava täitmise liikmesriigi pädevale asutusele iga panga kohta eraldi vorm, nagu on osutatud artikli 19 lõikes 4.

Artikkel 24

Arestimismääruse täitmine

1.  
Pank, kellele arestimismäärus on adresseeritud, täidab selle viivitamatult pärast arestimismääruse vastuvõtmist või täitmise liikmesriigi õiguses sätestatud juhtudel pärast vastava arestimismääruse täitmise korralduse vastuvõtmist.
2.  

Arestimismääruse täitmiseks arestib pank artikli 31 sätete kohaselt arestimismääruses märgitud summa, kas

a) 

tagades, et seda summat ei kanta üle ega võeta välja arestimismääruses näidatud või lõike 4 kohaselt kindlaks tehtud kontolt või kontodelt, või

b) 

kandes selle summa üle arestimiseks mõeldud kontole, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega.

Arestitud lõppsummaga võib arveldada tehinguid, mis on juba ootel, kui pank saab kätte arestimismääruse või vastava korralduse selle kohta. Ootel olevaid tehinguid võib siiski arvesse võtta üksnes juhul, kui need arveldatakse enne artiklis 25 osutatud kinnituse esitamist artikli 25 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3.  

Ilma et see piiraks lõike 2 punkti a kohaldamist, võib pank võlgniku taotlusel vabastada arestitud raha ja kanda selle üle arestimismääruses osutatud võlausaldaja kontole, eesmärgiga tasuda võlausaldaja nõue, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kõnealune panga õigus on arestimismääruses konkreetselt ära märgitud, kooskõlas artikli 19 lõike 2 punktiga j;

b) 

raha vabastamine ja ülekandmine on täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud ja

c) 

asjaomase kontoga seoses ei ole võistlevaid arestimismäärusi.

4.  
Kui arestimismääruses ei ole kindlaks määratud võlgniku pangakonto numbrit või pangakontode numbreid, vaid esitatakse üksnes võlgniku nimi ja temaga seonduvad muud üksikasjad, teeb pank või muu arestimismääruse täitmise eest vastutav üksus kindlaks arestimismääruses näidatud pangas hoitava võlgniku pangakonto või pangakontod.

Kui arestimismääruses esitatud teabe alusel ei ole pangal või muul üksusel võimalik võlgniku pangakontot kindlalt tuvastada, teeb pank järgmist:

a) 

kui kooskõlas artikli 19 lõike 2 punktiga f on arestimismääruses märgitud, et arestitava konto number või arestitavate kontode numbrid saadi artikli 14 kohase taotlusega, hangib pank konto numbri või kontode numbrid täitmise liikmesriigi teabeasutuselt, ning

b) 

kõigil muudel juhtudel pank arestimismäärust ei täida.

5.  
Arestimismääruse täitmine ei mõjuta lõike 2 punktis a osutatud kontol või kontodel hoitavat raha, mis ületab arestimismääruses osutatud summat.
6.  
Kui arestimismääruse täitmise ajal ei ole lõike 2 punktis a osutatud kontol või kontodel piisavalt raha, mis kataks arestimismääruses osutatud kogu summat, täidetakse arestimismäärus üksnes kontol või kontodel kättesaadava summa ulatuses.
7.  

Kui arestimismäärus hõlmab mitut võlgnikule kuuluvat pangakontot samas pangas ning nendel pangakontodel olev raha ületab arestimismääruses osutatud summa, täidetakse arestimismäärus järgmises järjekorras:

a) 

ainult võlgniku nimel olevad hoiukontod;

b) 

ainult võlgniku nimel olevad arvelduskontod;

c) 

ühised hoiukontod vastavalt artiklile 30;

d) 

ühised arvelduskontod vastavalt artiklile 30.

8.  
Kui lõike 2 punktis a osutatud pangakontol või pangakontodel oleva raha on arestimismääruses osutatud vääringust erinevas vääringus, konverteerib pank arestimismääruses kindlaks määratud summa pangakontol oleva raha vääringusse arestimismääruse täitmise päeval ja ajal kõnealuse vääringu müügil kohaldatava Euroopa Keskpanga või täitmise liikmesriigi keskpanga välisvaluuta vahetuskursi alusel ning arestib vastava summa pangakontol oleva raha vääringus.

Artikkel 25

Kinnitus raha arestimise kohta

1.  
Arestimismääruse täitmisele järgneva kolmanda tööpäeva lõpuks väljastab pank või muu täitmise liikmesriigis arestimismääruse täitmise eest vastutav üksus kinnituse, kasutades kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega kehtestatud kinnituse vormi, milles näidatakse, kas ja millises ulatuses on raha võlgniku kontol või kontodel arestitud ja kui on, siis mis kuupäeval arestimismäärus täideti. Kui pangal või muul üksusel ei ole erakordsete asjaolude tõttu võimalik kinnitust kolme tööpäeva jooksul väljastada, väljastab ta selle esimesel võimalusel, kuid hiljemalt arestimismääruse täitmisele järgneva kaheksanda tööpäeva lõpuks.

Kinnitus edastatakse viivitamata kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2.  
Kui arestimismäärus tehti täitmise liikmesriigis, siis edastab pank või muu arestimismääruse täitmise eest vastutav üksus kinnituse kooskõlas artikliga 29 arestimismääruse teinud kohtule ja väljastusteatega tähtkirjaga või võrdväärse elektroonilise kanali kaudu võlausaldajale.
3.  
Kui arestimismäärus tehti muus liikmesriigis kui täitmise liikmesriik, edastatakse kinnitus kooskõlas artikliga 29 täitmise liikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui arestimismääruse tegi sama asutus.

Kinnituse kättesaamisele või väljastamisele järgneva esimese tööpäeva lõpuks edastab kõnealune asutus kinnituse kooskõlas artikliga 29 arestimismääruse teinud kohtule ja väljastusteatega tähtkirjaga või võrdväärse elektroonilise kanali kaudu võlausaldajale.

4.  
Võlgniku taotlusel avaldab arestimismääruse täitmise eest vastutav pank või muu üksus võlgnikule arestimismäärust puudutavad üksikasjad. Pank või üksus võib seda teha ka ilma taotluseta.

Artikkel 26

Panga vastutus

Panga mis tahes vastutust tema käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest reguleerib täitmise liikmesriigi õigus.

Artikkel 27

Võlausaldaja kohustus taotleda nõude summat ületavate arestitud raha vabastamist

1.  

Võlausaldaja on kohustatud võtma vajalikud meetmed, et tagada summade vabastamine, mis pärast arestimismääruse täitmist ületavad arestimismääruses osutatud summat,

a) 

kui arestimismäärus hõlmab mitut kontot samas liikmesriigis või eri liikmesriikides või

b) 

kui arestimismäärus tehti pärast ühe või mitme samaväärse siseriikliku määruse täitmist sama võlgniku vastu ja sama nõude tagamiseks.

2.  
Kolmanda tööpäeva lõpuks pärast artikli 25 kohase kinnituse vastuvõtmist, milles on näidatud nõuet ületav arestitud raha, esitab võlausaldaja kiireimal võimalikul viisil ja kasutades nõuet ületava arestitud raha vabastamise taotluse vormi, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega, vabastamise taotluse selle täitmise liikmesriigi pädevale asutusele, kus nõuet ületav arestimine toimus.

Kõnealune asutus annab pärast taotluse vastuvõtmist asjaomasele pangale kiiresti korralduse vabastada nõuet ületava arestitud raha. Artikli 24 lõiget 7 kohaldatakse, kui see on asjakohane, tähtsusele vastupidises järjekorras.

3.  
Käesolev artikkel ei takista liikmesriigil oma siseriiklikus õiguses sätestada, et nõuet ületava arestitud raha vabastamise tema territooriumil peetavalt kontolt algatab selle liikmesriigi pädev täitevasutus omal algatusel.

Artikkel 28

Kättetoimetamine võlgnikule

1.  
Arestimismäärus, muud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud dokumendid ja artikli 25 kohane kinnitus toimetatakse võlgnikule kätte kooskõlas käesoleva artikliga.
2.  
Kui võlgniku alaline elu- või asukoht on päritoluliikmesriigis, toimetatakse dokumendid kätte kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt. Kättetoimetamise algatab määruse teinud kohus või võlausaldaja, olenevalt sellest, kumb vastutab päritoluriigis dokumentide kättetoimetamise algatamise eest, kolmanda tööpäeva lõpuks, mis järgneb artikli 25 kohase summade arestimist käsitleva kinnituse saamise päevale.
3.  
Kui võlgniku alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, edastab määruse teinud kohus või võlausaldaja, olenevalt sellest, kumb vastutab päritoluriigis dokumentide kättetoimetamise algatamise eest, kolmanda tööpäeva lõpuks, mis järgneb artikli 25 kohase summade arestimist käsitleva kinnituse saamise päevale, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumendid kooskõlas artikliga 29 selle liikmesriigi pädevale asutusele. Kõnealune asutus võtab viivitamata vajalikud meetmed võlgnikule dokumentide kättetoimetamiseks selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus on võlgniku alaline elu- või asukoht.

Kui võlgniku alaline elu- või asukoht on ainsas täitmise liikmesriigis, edastatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud dokumendid selle liikmesriigi pädevale asutusele samal ajal arestimismääruse edastamisega kooskõlas artikli 23 lõikega 3. Sellisel juhul algatab kõnealune pädev asutus kõikide käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentide kättetoimetamise kolmanda tööpäeva lõpuks pärast artikli 25 kohase summade arestimist käsitleva kinnituse saamise või väljastamise päeva.

Pädev asutus teavitab arestimismääruse teinud kohut või võlausaldajat, olenevalt sellest, kumb edastas kättetoimetatavad dokumendid, dokumentide võlgnikule kättetoimetamise tulemustest.

4.  
Kui võlgniku alaline elu- või asukoht on kolmandas riigis, toimub kättetoimetamine vastavalt rahvusvahelist kättetoimetamist reguleerivatele eeskirjadele, mida kohaldatakse päritoluliikmesriigis.
5.  

Võlgnikule toimetatakse kätte järgmised dokumendid, millele on vajaduse korral artikli 49 lõike 1 kohaselt lisatud tõlge või transliteratsioon:

a) 

arestimismäärus, kasutades artikli 19 lõigetes 2 ja 3 osutatud vormi A- ja B-osa;

b) 

võlausaldaja poolt kohtule esitatud arestimismääruse taotlus;

c) 

kõikide nende dokumentide koopiad, mille võlausaldaja on esitatud kohtule arestimismääruse tegemise eesmärgil.

6.  
Kui arestimismäärus puudutab rohkem kui üht panka, siis toimetatakse võlgnikule käesoleva artikli kohaselt kätte vaid esimene artikli 25 kohane kinnitus summade arestimise kohta. Edasistest artikli 25 kohastest kinnitustest teatatakse võlgnikule viivitamata.

▼M1

Artikkel 29

Dokumentide edastamine

1.  
Kui käesoleva määrusega on ette nähtud käesoleva artikli kohane dokumentide edastamine, toimub selline edastamine kooskõlas määrusega (EL) 2023/2844, kui suhtlus toimub asutuste vahel, või mis tahes sobival viisil, kui teabe edastajaks on võlausaldajad, tingimusel et vastuvõetud dokumendi sisu vastab täpselt edastatud dokumendi sisule ning et kogu selles sisalduv teave on kergesti loetav.
2.  

Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt dokumendid vastu võtnud kohus või asutus saadab vastuvõtmise päevale järgneva tööpäeva lõpuks:

a) 

kättesaamisteatise dokumendid edastanud asutusele kooskõlas määruse (EL) 2023/2844 artikliga 3 või

b) 

kättesaamisteatise dokumendid edastanud võlausaldajale või pangale, kasutades kiireimat võimalikku edastamise viisil.

Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt dokumendid vastu võtnud kohus või asutus kasutab kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega kehtestatud kättesaamisteatise standardvormi.

▼B

Artikkel 30

Ühiskonto ja volituse alusel kasutatava konto arestimine

Vahendeid, mida hoitakse pangakontodel, mis panga andmetel ei kuulu ainuisikuliselt võlgnikule või millel kolmas isik hoiab raha võlgniku nimel või millel võlgnik hoiab raha kolmanda isiku nimel, võib käesoleva määruse alusel arestida ainult ulatuses, milles neid võib arestida vastavalt täitmise liikmesriigi õigusele.

Artikkel 31

Arestimisele mitte kuuluvad summad

1.  
Täitmise liikmesriigi õiguse alusel arestimisele mitte kuuluvaid summasid käesoleva määruse alusel ei arestita.
2.  
Kui lõikes 1 osutatud summad ei kuulu täitmise liikmesriigi õiguse alusel arestimisele ilma võlgniku mis tahes taotluseta, jätab kõnealuses liikmesriigis nende summade arestimata jätmise eest vastutav asutus omal algatusel asjakohased summad arestimata.
3.  
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summad ei kuulu täitmise liikmesriigi õiguse alusel arestimisele võlgniku taotluse alusel, jäetakse need summad arestimata võlgniku taotluse alusel, nagu sätestatud artikli 34 lõike 1 punktis a.

Artikkel 32

Arestimismääruse järjekord kohaldamisel

Arestimismäärus pannakse asjakohasel juhul järjestuses samale kohale nagu täitmise liikmesriigi samaväärne siseriiklik määrus.

4.

PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEVAHENDID

Artikkel 33

Võlgniku õiguskaitsevahendid arestimismääruse vastu

1.  

Võlgniku poolt päritoluliikmesriigi pädevale kohtule tehtud taotluse alusel arestimismäärus tühistatakse või vajaduse korral seda muudetakse järgmistel põhjustel:

a) 

käesolevas määruses sätestatud tingimusi või nõudeid ei ole täidetud;

b) 

arestimismäärust, artikli 25 kohast kinnitust ja/või muid artikli 28 lõikes 5 osutatud dokumente ei ole võlgnikule kätte toimetatud 14 päeva jooksul alates tema konto või kontode arestimisest;

c) 

artikli 28 kohaselt võlgnikule kätte toimetatud dokumendid ei vasta artikli 49 lõikes 1 dokumendi keele suhtes sätestatud nõuetele;

d) 

arestimismääruse summat ületavaid arestitud summasid ei ole kooskõlas artikliga 27 vabastatud;

e) 

nõue, mille täitmist võlausaldaja soovib arestimismäärusega tagada, on tervenisti või osaliselt tasutud, või

f) 

asja sisu suhtes tehtud kohtuotsusega on jäetud rahuldamata nõue, mille täitmist võlausaldaja soovis arestimismäärusega tagada;

g) 

asja sisu suhtes tehtud kohtuotsus, kohtulik kokkulepe või ametlik dokument, mille täitmist võlausaldaja soovis arestimismäärusega tagada, on tühistatud.

2.  
Võlgniku poolt päritoluliikmesriigi pädevale kohtule tehtud taotluse alusel vaadatakse uuesti läbi artikli 12 kohane otsus tagatise kohta põhjusel, et nimetatud artikli tingimused või nõuded ei olnud täidetud.

Kui sellise õiguskaitsevahendi põhjal kohus nõuab, et võlausaldaja esitaks tagatise või täiendava tagatise, siis kohaldatakse asjakohasena artikli 12 lõike 3 esimest lauset ning kohus märgib, et arestimismäärus tühistatakse või seda muudetakse, kui nõutavat (täiendavat) tagatist ei esitata kohtu poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul.

3.  
Lõike 1 punkti b alusel kohaldatav õiguskaitsevahend antakse siis, kui dokumente ei ole kättetoimetatud 14 päeva jooksul alates sellest, mil võlausaldajat teavitati võlgniku lõike 1 punkti b kohasest õiguskaitsevahendi taotlusest.

Kui kättetoimetamist ei ole veel toimunud muude vahenditega, loetakse selle hindamiseks, kas lõike 1 punkti b kohane õiguskaitsevahend antakse või mitte, kättetoimetamine toimunuks, kui:

a) 

võlausaldaja taotleb päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt kättetoimetamise eest vastutavalt asutuselt dokumentide kättetoimetamist võlgnikule, või

b) 

võlgnik on õiguskaitsevahendi taotluses osutanud, et ta nõustub dokumentidele järele minema päritoluliikmesriigi kohtusse, ning võlausaldajal oli kohustus esitada tõlked ja võlausaldaja edastab asjaomasele kohtule mis tahes artikli 49 lõikes 1 nõutavad tõlked.

Võlausaldaja käesoleva lõike teise lõigu punkti a kohase taotluse korral toimetab päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt kättetoimetamise eest vastutav asutus dokumendid viivitamata võlgnikule kätte väljastusteatega tähtkirjaga võlgniku poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 osutatud aadressil.

Kui artiklis 28 osutatud dokumentide kättetoimetamise algatamise eest oli vastutav võlausaldaja, saab kättetoimetamine toimuda ainult siis, kui võlausaldaja tõendab, et ta võttis kõik temalt nõutud meetmed dokumentide algseks kättetoimetamiseks.

4.  
Lõike 1 punkti c alusel taotletav õiguskaitsevahend antakse, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja esitab võlgnikule käesoleva määruse kohaselt nõutavad tõlked 14 päeva jooksul alates sellest, mil teda teavitati võlgniku lõike 1 punkti c kohasest õiguskaitsevahendi taotlusest.

Lõike 3 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse, kui see on asjakohane.

5.  
Võlgnik märgib lõike 1 punktide b ja c kohases õiguskaitsevahendi taotluses aadressi, kuhu artiklis 28 osutatud dokumendid ja tõlked võib talle kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 3 ja 4 saata, või märgib teise võimalusena, et ta nõustub kõnealustele dokumentidele päritoluliikmesriigi kohtusse järele minema.

Artikkel 34

Võlgniku õiguskaitsevahendid arestimismääruse täitmise vastu

1.  

Olenemata artiklitest 33 ja 35 toimitakse võlgniku poolt täitmise liikmesriigi pädevale kohtule või, kui nii on sätestatud siseriiklikus õiguses, täitmise liikmesriigi pädevale täitevasutusele tehtud taotluse alusel selles liikmesriigis arestimismääruse täitmisel järgmiselt:

a) 

täitmist piiratakse selle alusel, et teatavad kontol olevad summad ei peaks kuuluma kooskõlas artikli 31 lõikega 3 arestimisele või et arestimisele mitte kuuluvad summasid ei ole arestimismääruse täitmisel artikli 31 lõike 2 kohaselt arvesse võetud või neid ei ole õigesti arvesse võetud, või

b) 

täitmine lõpetatakse selle alusel, et:

i) 

vastavalt artikli 2 lõigetele 3 ja 4 ei kuulu arestitud konto käesoleva määruse reguleerimisalasse;

ii) 

kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmisest, mille täitmise tagamist võlausaldaja arestimismäärusega taotles, on täitmise liikmesriigis keeldutud;

iii) 

selle kohtuotsuse, mille täitmist võlausaldaja soovis arestimismäärusega tagada, täitmisele pööratavus on päritoluliikmesriigis peatatud, või

iv) 

kohaldatakse artikli 33 lõike 1 punkti b, c, d, e, f või g. Artikli 33 lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse, kui see on asjakohane.

2.  
Võlgniku taotluse korral täitmise liikmesriigi pädevale kohtule lõpetatakse arestimismääruse täitmine selles liikmesriigis, kui see on selgelt vastuolus täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

Artikkel 35

Muud võlgnikule ja võlausaldajale kättesaadavad õiguskaitsevahendid

1.  
Võlausaldaja või võlgnik võib taotleda arestimismääruse teinud kohtult arestimismääruse muutmist või tühistamist selle alusel, et arestimismääruse tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud.
2.  
Samuti võib arestimismääruse teinud kohus, kui päritoluliikmesriigi õigus seda võimaldab ja kui asjaolud peaksid olema muutunud, arestimismäärust omal algatusel muuta või selle tühistada.
3.  
Võlgnik ja võlausaldaja võivad põhjendusega, et nad on leppinud kokku nõude rahuldamises, taotleda arestimismääruse teinud kohtult ühiselt arestimismääruse tühistamist või muutmist või täitmise liikmesriigi pädevalt kohtult või, kui see on sätestatud siseriiklikus õiguses, selle liikmesriigi pädevalt täitevasutuselt arestimismääruse täitmise lõpetamist või piiramist.
4.  
Võlausaldaja võib taotleda täitmise liikmesriigi pädevalt kohtult või, kui see on sätestatud siseriiklikus õiguses, kõnealuse liikmesriigi pädevalt täitevasutuselt arestimismääruse täitmise muutmist, et kohandada kõnealuses liikmesriigis artikli 31 kohaselt kohaldatud arestimata jätmist selle alusel, et arestimata jätmist on juba kohaldatud piisavalt suures summas seoses ühes või mitmes muus liikmesriigis peetava ühe või mitme kontoga ning et kohandamine on seetõttu asjakohane.

Artikkel 36

Artiklite 33, 34 ja 35 kohaste õiguskaitsevahendite kasutamise menetlus

▼M1

1.  
Artikli 33, 34 või 35 kohane õiguskaitsevahendi taotlus esitatakse, kasutades õiguskaitsevahendi vormi, mis kehtestatakse kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu võetud rakendusaktidega.

Taotluse võib esitada mis tahes ajal ja selle võib esitada:

a) 

mis tahes sidevahendite, sealhulgas elektrooniliste sidevahendite kaudu, mis on lubatud selle liikmesriigi menetluseeskirjade kohaselt, kus taotlus esitatakse; või

b) 

määruse (EL) 2023/2844 artiklis 4 sätestatud elektroonilise side vahendusel.

▼B

2.  
Taotlus tehakse teisele poolele teatavaks.

▼M1

3.  
Välja arvatud juhul, kui võlgnik esitas taotluse artikli 34 lõike 1 punkti a või artikli 35 lõike 3 kohaselt, tehakse taotluse kohta otsus pärast seda, kui mõlemale poolele on antud võimalus selgitusi esitada, sealhulgas kasutades iga asjaomase liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavaid ja lubatud asjakohaseid sidetehnoloogia vahendeid või määruses (EL) 2023/2844 sätestatud elektroonilist sidet.

▼B

4.  
Otsus tehakse viivitamata, kuid hiljemalt 21 päeva jooksul pärast seda, kui kohus või, kui nii on sätestatud siseriiklikus õiguses, pädev täitevasutus on saanud kätte kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe. Otsus tehakse pooltele teatavaks.
5.  
Arestimismääruse tühistamise või muutmise otsus ning arestimismääruse täitmise piiramise või lõpetamise otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Kui õiguskaitsevahendit taotleti päritoluliikmesriigis, edastab kohus õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse kooskõlas artikliga 29 viivitamata täitmise liikmesriigi pädevale asutusele, kasutades kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega kehtestatud vormi. Kõnealune asutus tagab kohe pärast otsuse vastuvõtmist õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse täitmise.

Kui õiguskaitsevahendit käsitlev otsus puudutab päritoluliikmesriigis peetavat pangakontot, täidetakse otsus kõnealuse pangakonto puhul päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt.

Kui õiguskaitsevahendit taotleti täitmise liikmesriigis, täidetakse õiguskaitsevahendit käsitlevat otsust selle täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt.

Artikkel 37

Edasikaebeõigus

Kummalgi poolel on õigus artikli 33, 34 või 35 kohaselt tehtud otsus edasi kaevata. Selline kaebus esitatakse, kasutades kaebuse vormi, mis kehtestatakse kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastuvõetud rakendusaktidega.

Artikkel 38

Õigus esitada arestimise asemel tagatis

1.  

Võlgniku taotlusel:

a) 

arestimismääruse teinud kohus võib anda korralduse arestitud raha vabastamiseks, kui võlgnik esitab kõnealusele kohtule arestimismääruse summa ulatuses tagatise või alternatiivse tagatise kujul, mis on kohtu asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt vastuvõetav ning millel on vähemalt selle summaga võrdne väärtus;

b) 

pädev kohus või, kui nii on sätestatud siseriiklikus õiguses, täitmise liikmesriigi pädev täitevasutus võib lõpetada täitmise liikmesriigis arestimismääruse täitmise, kui võlgnik esitab kõnealusele kohtule või asutusele tagatise selles liikmesriigis arestitud raha ulatuses või alternatiivse tagatise kujul, mis on kohtu asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt vastuvõetav ning millel on vähemalt selle summaga võrdne väärtus.

2.  
Kui see on asjakohane, kohaldatakse arestitud raha vabastamise suhtes artikleid 23 ja 24. Tagatise esitamisest arestimise asemel teatatakse võlausaldajale kooskõlas siseriikliku õigusega.

Artikkel 39

Kolmanda isiku õigus

1.  
Kolmanda isiku õigust vaidlustada arestimismäärus reguleeritakse päritoluliikmesriigi õigusega.
2.  
Kolmanda isiku õigust vaidlustada arestimismääruse täitmine reguleeritakse täitmise liikmesriigi õigusega.
3.  

Ilma et see piiraks muude liidu õiguses või siseriiklikus õiguses sätestatud kohtualluvuse eeskirjade kohaldamist, on seoses kolmanda isiku poolt esitatud mis tahes hagiga pädevad:

a) 

arestimismääruse vaidlustamisel päritoluliikmesriigi kohtud, ning

b) 

arestimismääruse täitmise vaidlustamisel täitmise liikmesriigis täitmise liikmesriigi kohtud või, kui nii on sätestatud selle liikmesriigi siseriiklikus õiguses, pädev täitevasutus.

5.

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 40

Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus

Käesoleva määruse raames ei nõuta legaliseerimist ega muude sarnaste formaalsuste täitmist.

Artikkel 41

Esindamine õigusnõustaja poolt

Arestimismääruse saamise menetluses ei ole advokaadi- või muu õigusnõustaja poolne esindamine kohustuslik. 4. peatüki kohases menetluses ei ole advokaadi- või mõne muu õigusnõustaja poolne esindamine kohustuslik, välja arvatud juhul, kui kohtu või asutuse, kellele õiguskaitsevahendi kasutamise taotlus esitati, liikmesriigi õiguse kohaselt on selline esindamine kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elu- või asukohast.

Artikkel 42

Kohtukulud

Arestimismääruse saamise menetlusega või arestimismääruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamise menetlusega seotud kohtukulud ei tohi olla suuremad kui samaväärse siseriikliku määruse saamise menetlusega või sellise siseriikliku määruse vastu võetava õiguskaitsevahendi saamisega seotud kulud.

Artikkel 43

Panga kantud kulud

1.  
Pangal on õigus nõuda võlausaldajalt või võlgnikult arestimismääruse täitmisega seotud kulude tasumist või hüvitamist ainult siis, kui pangal on täitmise liikmesriigi õiguse alusel õigus sellisele tasumisele või hüvitamisele samaväärsete siseriiklike määruste puhul.
2.  
Panga poolt lõikes 1 osutatud kulude katmiseks võetavad tasud määratakse kindlaks arestimismääruse täitmise keerukust arvesse võttes ja need ei või olla suuremad kui samaväärsete siseriiklike määruste täitmise eest võetavad tasud.
3.  
Panga poolt artikli 14 kohase kontoga seotud teabe esitamise kulude katmiseks võetavad tasud ei või ületada tegelikult kantud kulusid ning, kui see on asjakohane, tasusid, mida võetakse kontot käsitleva teabe esitamise eest samaväärsete siseriiklike määrustega seoses.

Artikkel 44

Asutuste võetavad tasud

Arestimismääruse menetlemisse või täitmisesse või artikli 14 kohase kontot käsitleva teabe esitamisse kaasatud mis tahes asutuse poolt täitmise liikmesriigis võetavad tasud määratakse kindlaks tasude skaala või muude eeskirjade alusel, mille iga liikmesriik on eelnevalt kehtestanud ja milles määratakse läbipaistval viisil kindlaks kohaldatavad tasud. Skaala või muude eeskirjade kehtestamisel võib liikmesriik võtta arvesse arestimismääruses osutatud summat ja arestimismääruse menetlemise keerulisust. Kui see on kohaldatav, ei või tasud olla suuremad kui samaväärsete siseriiklike määrustega seoses võetavad tasud.

Artikkel 45

Tähtajad

Kui kohtul või asjaomasel asutusel ei ole erandlikel asjaoludel võimalik artikli 14 lõikes 7, artiklis 18, artikli 23 lõikes 2, artikli 25 lõike 3 teises lauses, artikli 28 lõigetes 2, 3 ja 6, artikli 33 lõikes 3 ning artikli 36 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaegadest kinni pidada, võtab kohus või asutus kõnealuste sätetega ette nähtud meetmed nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 46

Seos siseriikliku menetlusõigusega

1.  
Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleerib selle liikmesriigi õigus, kus menetlus läbi viiakse.
2.  
Maksejõuetusmenetluse algatamise mõju konkreetsetele täitemeetmetele, nagu arestimismääruse täitmine, reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus maksejõuetusmenetlus algatati.

Artikkel 47

Andmekaitse

1.  
Käesoleva määruse alusel saadud, menetletud või edastatud isikuandmed on piisavad, asjakohased ja mitte ülemäärased eesmärgi suhtes, milleks neid saadi, menetleti või edastati, ning neid võib kasutada ainult sellel eesmärgil.
2.  
Pädev asutus, teabeasutus ja mis tahes muu arestimismääruse täitmise eest vastutav asutus ei või säilitada lõikes 1 osutatud andmeid kauem, kui on vaja eesmärgi jaoks, milleks need saadi, neid menetleti või edastati, mis ei või mingil juhul olla kauem kui kuus kuud pärast menetluse lõppemist, ning nad tagavad selle aja jooksul isikuandmete asjakohase kaitse. Käesolevat lõiget ei kohaldata kohtute poolt õigusemõistmisega seotud ülesannete täitmisel menetletavate või säilitatavate andmete suhtes.

Artikkel 48

Seos muude õigusaktidega

Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide kohaldamist:

a) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007, ( 7 ) välja arvatud käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2, artikli 14 lõigetes 3 ja 6, artikli 17 lõikes 5, artikli 23 lõigetes 3 ja 6, artikli 25 lõigetes 2 ja 3, artikli 28 lõigetes 1, 3, 5 ja 6, artiklis 29, artikli 33 lõikes 4, artikli 36 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 49 lõikes 1 sätestatu osas;

b) 

määrus (EL) nr 1215/2012;

c) 

määrus (EÜ) nr 1346/2000;

d) 

direktiiv 95/46/EÜ, välja arvatud käesoleva määruse artikli 14 lõikes 8 ja artiklis 47 sätestatu osas;

e) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001 ( 8 );

f) 

määrus (EÜ) nr 864/2007, välja arvatud käesoleva määruse artikli 13 lõikes 4 sätestatu osas.

Artikkel 49

Keeled

1.  
Kõigile artikli 28 lõike 5 punktide a ja b kohastele dokumentidele, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada ning mis ei ole võlgniku alalise elu- või asukoha liikmesriigi ametlikus keeles või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis võlgniku alalise elu- või asukoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, või mõnes muus keeles, millest võlgnik aru saab, lisatakse tõlge või transliteratsioon ühte neist keeltest. Artikli 28 lõike 5 punktis c loetletud dokumente ei tule tõlkida, väljaarvatud, kui kohus otsustab, et konkreetsed dokumendid tuleks erandkorras tõlkida või translitereerida, et võlgnik saaks oma õigusi kaitsta.
2.  
Käesoleva määruse alusel kohtule või pädevale asutusele edastatavad mis tahes dokumendid võivad olla ka mis tahes muus liidu institutsioonide ametlikus keeles, mida asjaomane liikmesriik aktsepteerib.
3.  
Kõik käesoleva määruse kohased tõlked peab tegema isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriikidest.

Artikkel 50

Liikmesriikide esitatav teave

1.  

Liikmesriigid edastavad 18. juuliks 2016 komisjonile järgmise teabe:

a) 

kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema (artikli 6 lõige 4);

b) 

asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet (artikkel 14);

c) 

nende siseriikliku õiguse kohased kontot käsitleva teabe hankimise viisid (artikli 14 lõige 5);

d) 

kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus (artikkel 21);

e) 

asutus või asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente käesoleva määruse kohaselt vastu võtma, edastama ja kätte toimetama (artikli 4 punkt 14);

f) 

asutus, kes on pädev täitma arestimismäärust vastavalt 3. peatükile;

g) 

ulatus, milles ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot võib nende siseriikliku õiguse alusel arestida (artikkel 30);

h) 

arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad siseriikliku õiguse kohased eeskirjad (artikkel 31);

i) 

teave selle kohta, kas nende siseriikliku õiguse alusel on pankadel õigus võtta tasusid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest ja kui neil on see õigus, siis milline pool peab need tasud algselt ja lõplikult maksma (artikkel 43);

j) 

arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud (artikkel 44);

k) 

teave selle kohta, kas samaväärsete siseriiklike määruste puhul kasutatakse siseriikliku õiguse alusel kohaldamise järjestamist (artikkel 32);

l) 

kohtud või, kui see on kohaldatav, täitevasutus, kes on pädevad rakendama õiguskaitsevahendit (artikli 33 lõige 1, artikli 34 lõige 1 või artikli 42 lõige 2);

m) 

kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, sellise kaebuse esitamise võimalik tähtaeg siseriikliku õiguse kohaselt ja ajavahemiku algust tähistav sündmus (artikkel 37);

n) 

teave kohtukulude kohta (artikkel 42) ning

o) 

dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled (artikli 49 lõige 2).

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist loetletud teabes tehtud hilisematest muudatustest.

2.  
Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikkel 51

Vormide kehtestamine ja hilisem muutmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artikli 8 lõikes 1, artikli 10 lõikes 2, artikli 19 lõikes 1, artikli 25 lõikes 1, artikli 27 lõikes 2, artikli 29 lõikes 2, artikli 36 lõikes 1, artikli 36 lõike 5 teises ja kolmandas lõigus ning artiklis 37 osutatud vormid ning hiljem muudetakse neid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 52

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 53

Järelevalve ja läbivaatamine

1.  

Komisjon esitab hiljemalt 18. jaanuariks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas hinnangu selle kohta, kas:

a) 

finantsinstrumendid tuleks lisada käesoleva määruse reguleerimisalasse, ja

b) 

arestimismääruse täitmise tulemusena võlgniku kontole kantud summad võiks arestimismääruse alusel arestida.

Aruandele lisatakse asjakohasel juhul ettepanek muuta käesolevat määrust ning hinnang sisseviidavate muudatuste mõju kohta.

2.  

Lõike 1 kohaldamise eesmärgil koguvad liikmesriigid ja teevad komisjonile taotluse korral kättesaadavaks järgmise teabe:

a) 

arestimismääruse taotluste arv ja juhtumite arv, mille puhul arestimismäärus tehti;

b) 

artiklite 33 ja 34 kohaste õiguskaitsevahendi taotluste arv ja võimaluse korral juhtumite arv, mille puhul õiguskaitsevahendi taotlus rahuldati, ning

c) 

artikli 37 kohaste edasikaebuse arv ja võimaluse korral juhtumite arv, mille puhul edasikaebus rahuldati.

6.

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2017, välja arvatud artikkel 50, mida kohaldatakse alates 18. juulist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2844, mis käsitleb piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õigusalase koostöö ning õiguskaitse kättesaadavuse digitaliseerimist ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L, 2023/2844, 27.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2844/oj).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (ELT L 199, 31.7.2007, lk 40).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine”), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).

( 8 ) Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

Top