This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document a282d12d-c0e5-11ee-b164-01aa75ed71a1
Stabilisation and Association Agreement between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Republic of Albania, of the other part
Consolidated text: Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel
02009A0428(02) — ET — 01.09.2021 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel (ELT L 107 28.4.2009, lk 166) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 107 |
2 |
28.4.2009 |
||
|
L 165 |
19 |
4.6.2014 |
||
|
ELI JA ALBAANIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1, 11. mai 2015, |
L 129 |
50 |
27.5.2015 |
|
|
ELI JA ALBAANIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2021, 23. juuli 2021, |
L |
1 |
11.12.2023 |
|
STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING
ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel
BELGIA KUNINGRIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
IIRIMAA,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI VABARIIK,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu
osalised (edaspidi „liikmesriigid”) ja
EUROOPA ÜHENDUS, EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,
edaspidi „ühendus”,
ühelt poolt ning
ALBAANIA VABARIIK, edaspidi „Albaania”,
teiselt poolt,
ARVESTADES pooltevahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid ja nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele huvile tuginevad lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Albaanial tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikidega, nagu on kehtestatud 1992. aastal ühendusega sõlmitud kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevas lepingus;
ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Albaania kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas justiits- ja siseküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust suurendada eespool nimetatud lepingule tuginedes poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust rakendada täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Helsingi lõppakti, Madridi ja Viini konverentsi lõppdokumentide ja Pariisi uue Euroopa harta omi, ning täita Daytoni/Pariisi rahulepingust ja Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust järgida vabaturumajanduse põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa Albaania majandusreformidele;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust arendada vabakaubandust kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) õiguste ja kohustustega;
ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;
ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;
OLLES VEENDUNUD, et leping loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;
PIDADES SILMAS Albaania püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;
VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;
KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise rakendusalasse jäävad kõnealuse lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte Euroopa Ühenduse osana, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Albaaniat, et ta on seotud lepinguga Euroopa Ühenduse osana vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile; sama kehtib Taani kohta vastavalt nimetatud lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile;
MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles tugevdama suhteid stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel ning tõhustama piirkondlikku koostööd;
MEENUTADES, et Thessaloniki tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt;
MEENUTADES, et 27. juunil 2001 kirjutati Brüsselis alla kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumile, millega Albaania ning teised piirkonna riigid kohustusid pidama läbirääkimisi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimise üle, et suurendada piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi integreeruda maailma majandusse;
MEENUTADES, et Euroopa Liit on valmis integreerima Albaaniat nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustab teda võimaliku Euroopa Liidu liikmesriigina Euroopa Liidu lepingu alusel, kui Albaania täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul määratud kriteeriumid ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Assotsiatsiooni eesmärgid on järgmised:
I
JAOTIS
PÕHIMÕTTED
Artikkel 2
Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning Euroopa inimõiguste konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning austus nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtete kui ka CSCE Bonni majanduskoostöökonverentsi dokumendis kajastuvate turumajanduse põhimõtete vastu on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika kujundamise alus ning käesoleva lepingu oluline tingimus.
Artikkel 3
Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning heanaaberlike suhete arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste alusel ja Albaania tegeliku arengu põhjal.
Artikkel 4
Albaania kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, eriti inim- ja uimastikaubanduse vastase võitlusega. Nimetatud kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.
Artikkel 5
Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja sellealaste rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
Artikkel 6
Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult maksimaalselt kümneaastase üleminekuperioodi lõpuks ning on jagatud kahte järjestikusesse etappi.
Kahe etapi põhimõtet ei kohaldata IV jaotise suhtes, mille puhul sätestatakse nimetatud jaotises eraldi ajakava.
Assotsieerimise jagamine kahte etappi võimaldab läbi viia käesoleva lepingu täitmise põhjaliku vaheläbivaatuse. Õigusaktide ühtlustamise ja jõustamise alal tuleb Albaanial esimeses etapis keskenduda VI jaotises kirjeldatud ühenduse õigustiku peamistele valdkondadele ning määrata konkreetsed eesmärgid.
Artikli 116 kohaselt loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kontrollib korrapäraselt lepingu kohaldamist ning Albaania õigus-, haldus-, institutsiooniliste ja majandusreformide kulgu, lähtudes käesoleva lepingu preambulist ning põhimõtetest.
Esimene etapp algab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Viiendal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist annab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu hinnangu Albaania edusammudele ning otsustab, kas need on olnud piisavad, et minna üle teise, täieliku assotsieerimise etappi. Lisaks otsustab nõukogu, kas ja milliseid erisätteid on vaja teise etapi elluviimiseks.
Artikkel 7
Leping on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eelkõige 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning üldise teenustekaubanduse kokkuleppe (GATS) V artikliga, ning seda täidetakse nendest lähtuvalt.
II
JAOTIS
POLIITILINE DIALOOG
Artikkel 8
Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama järgmist:
Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu järgmiselt:
Selleteemalist dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.
Artikkel 9
Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:
Artikkel 10
Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 122 kohaselt moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.
Artikkel 11
Poliitilist dialoogi võib pidada mitmepoolselt ning kaasata sellesse ka teisi piirkonna riike.
III
JAOTIS
PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ
Artikkel 12
Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid edendab Albaania aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.
Kui Albaania kavatseb süvendada koostööd mõnega artiklites 13, 14 või 15 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning arvestada nende seisukohaga vastavalt X jaotisele.
Albaanial tuleb läbi vaadata olemasolevad või sõlmida uued kahepoolsed lepingud kõigi asjaomaste riikidega, et kindlustada nende kooskõla 27. juunil 2001. aastal Brüsselis alla kirjutatud kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud põhimõtetega.
Artikkel 13
Koostöö muude riikidega, kes on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule
Pärast käesolevale lepingule allakirjutamist alustab Albaania läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.
Nimetatud konventsioonide põhieesmärgid on järgmised:
Nimetatud konventsioonid sisaldavad vajaduse korral asjakohaste institutsiooniliste mehhanismide loomist käsitlevaid sätteid.
Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Albaania valmisolek sõlmida selliseid konventsioone on Albaania ja Euroopa Liidu suhete edasise arengu eelduseks.
Albaania alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.
Artikkel 14
Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega
Albaania teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega mõnes või igas käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvas valdkonnas. Selline koostöö peab olema kooskõlas käesoleva lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.
Artikkel 15
Koostöö Euroopa Liidu kandidaatriikidega
Läbirääkimisi tuleks alustada võimalikult kiiresti, et sõlmida selline leping enne artikli 16 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.
IV
JAOTIS
KAUPADE VABA LIIKUMINE
Artikkel 16
I
PEATÜKK
Tööstustooted
Artikkel 17
Artikkel 18
Artikkel 19
I lisas loetletud ühendusest pärit kaupade suhtes Albaanias kohaldatavat imporditollimaksu vähendatakse järk-järgult vastavalt järgmisele ajakavale:
Artikkel 20
Ühendus ja Albaania tühistavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval omavahelises kaubavahetuses kõik imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud.
Artikkel 21
Artikkel 22
Albaania kinnitab, et on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse artiklis 19 ette nähtust kiiremini, kui riigi üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda sellest lähtuvalt ja annab asjakohased soovitused.
Artikkel 23
Protokollis nr 1 on sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 72 ja 73 kuuluvate malmi- ja terasetoodete suhtes kohaldatav kord.
II
PEATÜKK
Põllumajandus ja kalandus
Artikkel 24
Mõiste
Artikkel 25
Protokollis nr 2 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kord.
Artikkel 26
Artikkel 27
Põllumajandustooted
Kui kaupade kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.
Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval teeb Albaania järgmist:
kaotab teatavate ühendusest pärit ja IIa lisas nimetatud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;
vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja IIb lisas nimetatud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavaid tollimakse vastavalt iga toote jaoks kõnealuses lisas sätestatud ajakavale;
kaotab teatavate ühendusest pärit ja IIc lisas nimetatud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud iga toote jaoks sätestatud tariifikvoodi piires.
Artikkel 28
Kala- ja kalandustooted
Artikkel 29
Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodete kaubanduse mahtu lepingupoolte vahel ja selle erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, Albaania põllumajanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse osa Albaania majanduses ning WTO raames toimunud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi, vaatavad ühendus ja Albaania stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus hiljemalt kuue aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist toodete kaupa õiguspärasel ja asjakohasel viisil vastastikku läbi teineteisele täiendavate soodustuste tegemise võimalused, et veelgi liberaliseerida põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemist.
Artikkel 30
Käesoleva peatüki sätted ei mõjuta mingil moel soodsamaid meetmeid, mida üks või teine lepinguosaline võib ühepoolselt kohaldada.
Artikkel 31
Kui ühest lepinguosalisest riigist pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 27 ja 28 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise riigi turgudel või riigisisestes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artiklite 38 ja 43 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturgu iseloomustavat tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.
III
PEATÜKK
ÜHISSÄTTED
Artikkel 32
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollides nr 1, 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 33
Status quo
Artikkel 34
Maksualase diskrimineerimise keeld
Artikkel 35
Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.
Artikkel 36
Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped
Artikkel 37
Dumping ja subsiidiumid
Artikkel 38
Üldine kaitseklausel
Kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada
võib importiv lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.
Eespool sätestatud lõigete rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende lahendamiseks vajaliku otsuse.
Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole 30 päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamist teinud probleemide lahendamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. GATTi artikli XIX ja WTO kaitsemeetmete lepingu alusel kohaldatavad kaitsemeetmed peavad jääma käesoleva lepingu alusel antud soodustustega samale tasemele;
kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev informeerimine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis sätestatud olukordades kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks; ta informeerib sellest viivitamata teist lepinguosalist.
Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende tühistamiseks, niipea kui asjaolud võimaldavad.
Artikkel 39
Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid
Kui käesoleva jaotise järgimine toob kaasa
eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puudujäägi või selle ohu või
reeksportimise kolmandasse riiki, mille suhtes ekspordiriik on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega maksud, ja kui kõnealune olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi,
võib importiv lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.
Artikkel 40
Riigi monopolid
Albaania kohandab järk-järgult kaubanduslikke riigi monopole, et nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest välistada igasugune liikmesriikide ja Albaania kodanike vaheline diskrimineerimine kaupade hankimis- ja turustamistingimuste alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed teatatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.
Artikkel 41
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kehtestatakse päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks protokolliga nr 4.
Artikkel 42
Lubatud piirangud
Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- ja transiidikeeldude ja -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra ja julgeoleku seisukohast; seotud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja muinasväärtuste ning intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega ning kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud ja piirangud ei tohi siiski olla meelevaldse diskrimineerimise ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendiks.
Artikkel 43
Käesolevas artiklis tähendab halduskoostööst hoidumine muu hulgas järgmist:
asjaomas(t)e too(de)te päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduv eiramine;
korduv keeldumine või põhjendamatu viivitus sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;
korduv keeldumine või põhjendamatu viivitus loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.
Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui kaupade import ilma rahuldava seletuseta kiiresti kasvab, ületades teise lepinguosalise tavapärase tootmistaseme ja ekspordimahu, ning sellega seoses saadakse objektiivset teavet eeskirjade eiramise või pettuse kohta.
Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:
objektiivse teabe põhjal halduskoostöö mittetegemise ja/või tollis või sellega seotud küsimustes eeskirjade eiramise või pettuse tuvastanud lepinguosaline teavitab põhjendamatu viivituseta stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed tuvastatud asjaoludest, edastades objektiivse teabe, ning alustab kogu asjaomase teabe ja tuvastatud objektiivsete asjaolude põhjal stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduse leidmiseks;
kui lepinguosalised on stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees alustanud konsultatsioone, kuid pole kolme kuu jooksul pärast teavitamist vastuvõetavat lahendust leidnud, võib asjaomane lepinguosaline asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise ajutiselt peatada. Ajutisest peatamisest teavitatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed põhjendamatu viivituseta;
käesolevas artiklis sätestatud ajutist peatamist kohaldatakse vaid sellises ulatuses, nagu on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. Ajutine peatamine ei tohi ületada kuut kuud ning seda võib pikendada. Ajutisest peatamisest teavitatakse kohe pärast selle heakskiitmist stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee vaatab ajutise peatamise korrapäraselt läbi, pidades eelkõige silmas selle lõpetamise võimalust, niipea kui selle kohaldamise põhjused kaovad.
Artikkel 44
Kui pädev asutus teeb ekspordi soodussüsteemi nõuetekohasel haldamisel olulisi vigu, eelkõige päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli nr 4 kohaldamisel, ja kui sellistel vigadel on mõju imporditollimaksudele, võib tagajärgedest mõjutatud lepinguosaline taotleda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogult teabevahetuse alustamist, et selgitada välja asjakohased meetmed olukorra parandamiseks.
Artikkel 45
Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse kohaldamist Kanaari saartel.
V
JAOTIS
TÖÖJÕU LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, JOOKSVAD MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE
I
PEATÜKK
Tööjõu liikumine
Artikkel 46
Liikmesriikides kohaldatavad tingimused ja kord:
Artikkel 47
Võttes arvesse liikmesriikide tööturu olukorda ning lähtudes liikmesriikide õigusaktidest ja tööjõu liikumise valdkonnas kehtivatest liikmesriikide eeskirjadest:
Artikkel 48
Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Albaania kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:
II
PEATÜKK
Asutamisõigus
Artikkel 49
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
„ühenduse äriühing” ja „Albaania äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Albaania õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumil.
Liikmesriigi või Albaania õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt kas ühenduse või Albaania äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas ühe liikmesriigi või Albaania majandusega;
„äriühingu tütarettevõte” – esimesena nimetatud äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;
„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;
„asutamisõigus” on:
kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata nende suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad;
ühenduse või Albaania äriühingute õigus alustada vastavalt kas ühenduses või Albaanias majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;
„tegevus” – majandustegevus;
„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;
„ühenduse kodanik” ja „Albaania kodanik” – vastavalt kas mõne ELi liikmesriigi või Albaania kodakondsusega juriidiline isik;
rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt kas väljaspool ühendust või Albaaniat asuvate liikmesriigi või Albaania kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Albaaniat asutatud ja vastavalt kas ELi liikmesriigi või Albaania kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt kas selles ELi liikmesriigis või Albaanias kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.
„finantsteenused” – IV lisas määratletud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.
Artikkel 50
Albaania lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist Albaania territooriumil. Selleks kindlustab Albaania käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates:
seoses ühenduse äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Albaania enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline äriühing on parem, ning
seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Albaania enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline äriühing on parem.
Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates:
seoses Albaania äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui ühenduse enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline äriühing on parem;
seoses Albaania äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline äriühing on parem.
Olenemata käesoleva artikli sätetest:
on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates õigus kasutada ja anda rendile kinnisvara;
on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel samuti õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Albaania äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara (v.a loodusvarad, põllumajandusmaa, metsad ja metsamaa) suhtes on neil samad õigused kui Albaania äriühingutel, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ette nähtud majandustegevuse läbiviimiseks. Seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muudatused, et laiendada käesoleva artikli raames antavaid õigusi esialgu välja arvatud varadele.
Artikkel 51
Artikkel 52
Artikkel 53
Artikkel 54
Et ühenduse ja Albaania kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Sel eesmärgil võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.
Artikkel 55
Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel, et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavaid isikuid”, kes on:
organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:
organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka;
korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune.
Albaania ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Albaania äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Albaanias:
Artikkel 56
Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist on Albaanial üleminekuperioodil õigus võtta meetmeid, millega kehtestatakse ühenduse äriühingutele ja kodanikele erandid käesoleva peatüki asutamisõiguse sätetest teatavates tööstusharudes:
Asjaomased meetmed:
kaotavad kehtivuse hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist;
peavad olema põhjendatud ja vajalikud olukorra parandamiseks ja
ei tohi võrreldes Albaania äriühingute ja kodanike tegevusega põhjustada nende ühenduse äriühingute või kodanike tegevusega seotud diskrimineerimist, kes asjaomase meetme kehtestamise ajal juba tegelevad ettevõtlusega Albaanias.
Asjaomaste meetmete kavandamisel ja kohaldamisel kindlustab Albaania ühenduse äriühingutele ja kodanikele võimaluse korral sooduskohtlemise ega kohtle neid mingil juhul halvemini kui kolmandate riikide äriühinguid või kodanikke. Enne asjaomaste meetmete vastuvõtmist konsulteerib Albaania stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga ega jõusta meetmeid enne ühe kuu möödumist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatise esitamisest Albaania kehtestatavate meetmete kohta, v.a juhul kui parandamatu kahju tekkimise ohu tõttu tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid, sel juhul peab Albaania konsulteerima stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga vahetult pärast asjaomaste meetmete võtmist.
Pärast viie aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumisest võib Albaania kehtestada või säilitada asjaomaseid meetmeid ainult stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu loal ja viimase seatud tingimustel.
III
PEATÜKK
Teenuse osutamine
Artikkel 57
Artikkel 58
Artikkel 59
Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Albaania vahel kohaldatakse järgmisi sätteid.
Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 5 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Albaania ja ühenduse, et tõhusalt rakendada mittediskrimineerimise põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Albaania transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega.
Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu mereveoturule ja mereliiklusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal. Lepinguosalised kohustuvad looma vaba konkurentsi keskkonna, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.
Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel:
ei kehtesta lepinguosalised tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete raames lastijaotusklausleid;
kaotavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele;
võimaldavad lepinguosalised muu hulgas teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele seoses nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamise ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenustega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.
Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb teineteise turule pääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda eri kokkulepetega, mida lepinguosalised sõlmivad pärast läbirääkimisi.
Enne lõikes 4 osutatud kokkulepete sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisele eelneva olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid.
Albaania kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere- ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks.
Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu- ja maismaatransporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks.
IV
PEATÜKK
Jooksvad maksed ja kapitali liikumine
Artikkel 60
Lepinguosalised kohustuvad lubama kõiki ühenduse ja Albaania vahel Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kooskõlas ning vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.
Artikkel 61
Käesoleva lepingu jõustumisel lubab Albaania, võttes täies ulatuses ja otstarbekalt kasutusele oma õigusaktid ja menetlused, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel Albaanias kinnisvara omandada, v.a nende piirangute ulatuses, mis on sätestatud üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) alusel võetud erikohustuste graafikuga Albaanias. Seitsme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist kohandab Albaania järk-järgult oma õigusakte, mis käsitlevad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kinnisvara omandamist Albaanias, et tagada nendega ELi kodanikele vähemalt sama soodne kohtlemine, kui on ette nähtud Albaania kodanikele. Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu läbi GATSi piirangute järkjärgulise kõrvaldamise korra.
Pärast viie aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.
Artikkel 62
V
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 63
Artikkel 64
Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. See säte ei piira artikli 63 kohaldamist.
Artikkel 65
Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Albaania äriühingud või kodanikud, ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, kuuluvad samuti käesoleva jaotise kohaldamisalasse.
Artikkel 66
Artikkel 67
Artikkel 68
Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige üldise teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) V artiklist tulenevate nõuete alusel.
Artikkel 69
Käesoleva lepingu sätted ei takista kumbagi lepinguosalist kohaldamast vajalikke meetmeid, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turule.
VI
JAOTIS
ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD
Artikkel 70
Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Albaania vahel kokkulepitud kava alusel.
Artikkel 71
Konkurentsi ja muud majandussätted
Kuivõrd see võib mõjutada ühenduse ja Albaania vahelist kaubandust, on käesoleva lepingu nõuetekohase täitmisega kokkusobimatu järgmine:
kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või moonutada konkurentsi;
ühe või mitme ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kogu ühenduse või kogu Albaania territooriumil või nende olulisel osal;
riigiabi, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soosides teatud ettevõtjaid või tooteid.
Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Albaania Euroopa Ühenduste Komisjonile NUTS II tasandil ühtlustatud andmed, mis käsitlevad SKTd ühe elaniku kohta. Lõikes 4 kirjeldatud asutus ja Euroopa Ühenduste Komisjon hindavad seejärel ühiselt Albaania piirkondade abikõlblikkust ja suurimaid abimäärasid neis piirkondades, et koostada piirkondlikku riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste põhjal piirkondadele eraldatava abi kaart.
IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:
Käesolev artikkel ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATT 1994 asjakohaste artiklite alusel, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu või asjakohaste riigisiseste õigusaktide alusel.
Artikkel 72
Riigi osalusega äriühingud
Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Albaania riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigustega äriühingute suhtes Euroopa Ühenduse asutamislepingus, eelkõige selle artiklis 86 sätestatud põhimõtteid.
Riigi osalusega äriühingute eriõigused üleminekuajal ei hõlma võimalust kehtestada impordile ühendusest Albaaniasse koguselisi piiranguid või samalaadse mõjuga meetmeid.
Artikkel 73
Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand
Artikkel 74
Riigihankelepingud
Eelnevaid sätteid kohaldatakse ka üldhuviteenuste sektori riigihankelepingute suhtes, kui Albaania valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse ühenduse eeskirjad asjaomases valdkonnas. Ühendus kontrollib pidevalt, kas Albaania on asjaomased õigusaktid vastu võtnud.
Vastavalt V jaotise II peatükile on Albaania territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Albaanias ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Albaania äriühingutele.
Artikkel 75
Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine
Lepinguosalised alustavad varakult järgmise tegevusega:
Artikkel 76
Tarbijakaitse
Lepinguosalised teevad koostööd Albaania tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.
Sel eesmärgil ning ühiseid huve silmas pidades soodustavad ja tagavad lepinguosalised järgmist:
Artikkel 77
Töötingimused ja võrdsed võimalused
Albaania ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.
VII
JAOTIS
ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS
I
PEATÜKK
Sissejuhatus
Artikkel 78
Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik
Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tehtavas koostöös pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõigi tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Artikkel 79
Isikuandmete kaitse
Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Albaania isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Albaania asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.
II
PEATÜKK
Koostöö isikute liikumise valdkonnas
Artikkel 80
Viisad, piirikontroll, varjupaigaõigus ja ränne
Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.
Koostöö esimeses lõigus nimetatud valdkondades põhineb lepinguosaliste vahelistel vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:
Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:
Artikkel 81
Ebaseadusliku sisserände tõkestamine ja kontroll, ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmine
Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil on pooled kokku leppinud, et taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta võtavad Albaania ja ELi liikmesriigid tagasi:
III
PEATÜKK
Koostöö võitluses rahapesu, terrorismi rahastamise ja ebaseadusliku uimastiäriga ning terrorismivastane koostöö
Artikkel 82
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
Artikkel 83
Koostöö uimastivastase võitluse valdkonnas
Artikkel 84
Terrorismivastane võitlus
Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd kooskõlas oma seaduste ja määrustega ning rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist, eriti juhul kui tegemist on piiriülese tegevusega:
IV
PEATÜKK
Koostöö kriminaalasjade valdkonnas
Artikkel 85
Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja võitlus selle vastu
Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel järgmistes valdkondades:
Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.
VIII
JAOTIS
KOOSTÖÖPOLIITIKA
Artikkel 86
Üldsätted koostööpoliitikate kohta
Artikkel 87
Majandus- ja kaubanduspoliitika
Artikkel 88
Koostöö statistika valdkonnas
Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mille abil on võimalik esitada omavahel võrreldavaid, usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mida on vaja Albaania ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Albaania statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus halduses kui erasektoris. Statistikasüsteem peab olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas.
Artikkel 89
Pangandus-, kindlustus- ning muud finantsteenused
Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Albaanias.
Artikkel 90
Koostöö auditeerimise ja finantskontrolli valdkonnas
Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada Albaanias välja tõhusad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid, mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodikaga ning ELi parimate tavadega.
Artikkel 91
Investeeringute soodustamine ja kaitse
Lepinguosaliste pädevuse piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad tingimused nii riigisisestele kui välisinvesteeringutele, mis on Albaania majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised.
Artikkel 92
Koostöö tööstuse valdkonnas
Artikkel 93
Väikesed ja keskmise suurusega äriühingud
Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega äriühingute arendamine ja tugevdamine ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeste ja keskmise suurusega äriühinguid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.
Artikkel 94
Turism
Artikkel 95
Põllumajandus- ja agrotööstussektor
Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele põllumajandusvaldkonnas. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Albaania põllumajandus- ja agrotööstussektor ning toetada Albaania õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.
Artikkel 96
Kalandus
Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade väljaselgitamiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelised kohustused kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.
Artikkel 97
Toll
Artikkel 98
Maksustamine
Artikkel 99
Koostöö sotsiaalküsimustes
Artikkel 100
Haridus ja koolitus
Artikkel 101
Kultuurikoostöö
Lepinguosalised kohustuvad edendama kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muu hulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige Unesco kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.
Artikkel 102
Koostöö audiovisuaalvaldkonnas
Artikkel 103
Infoühiskond
Artikkel 104
Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused
Artikkel 105
Teave ja side
Ühendus ja Albaania võtavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse edendamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning Albaania erialaringkondadele kitsamat erialast teavet.
Artikkel 106
Transport
Artikkel 107
Energeetika
Koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele energeetikavaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral tuumaohutuse aspektidele. Koostöös tuginetakse turumajanduse põhimõtetele ja allkirjastatud piirkondliku energiaühenduse lepingule, eesmärgiga liita Albaania järk-järgult ühenduse energiaturuga.
Artikkel 108
Keskkond
Artikkel 109
Koostöö teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas
Artikkel 110
Piirkondlik ja kohalik areng
Artikkel 111
Avalik haldus
IX
JAOTIS
RAHANDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 112
Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 3, 113 ja 115 võib Albaania saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduselt saadav abi on seotud 29. aprilli 1997. aasta üldasjade nõukogu järeldustes esitatud põhimõtete ja tingimuste täitmisega, võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, Euroopa partnerlust ning muid üldasjade nõukogu järeldusi, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Albaaniale antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.
Artikkel 113
Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega mitmeaastase näidisprogrammi raames, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Albaaniaga.
Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse justiitsküsimustele, vabadusele ja turvalisusele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse arengule.
Artikkel 114
Albaania palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Sellise abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Albaania ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.
Artikkel 115
Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.
Sel eesmärgil vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõigi abi allikate kohta.
X
JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 116
Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu. Selle ülesanne on jälgida käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingust tulenevad tähtsad küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.
Artikkel 117
Artikkel 118
Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ette nähtud juhtude ulatuses. Vastuvõetud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad võtavad vajalikke meetmeid nende otsuste rakendamiseks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Nõukogu teeb oma otsused ja soovitused lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel.
Artikkel 119
Kumbki lepinguosaline võib pöörduda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu poole kõigi vaidlustega, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.
Artikkel 120
Artikkel 121
Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid.
Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu. Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsustab luua allkomiteesid ning määrab kindlaks nende pädevuse, arvestab ta rändega seotud küsimuste nõuetekohase käsitlemise olulisust, eelkõige käesoleva lepingu artiklite 80 ja 81 rakendamise ning Albaaniat ja tema lähipiirkonda käsitleva ELi tegevuskava järelevalve olulisust.
Artikkel 122
Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorum, kus Albaania parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed kohtuvad ja mõtteid vahetavad. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Albaania parlamendi liikmed.
Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kehtestab oma töökorra.
Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlament ja Albaania parlament.
Artikkel 123
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisala ulatuses tagama, et ei diskrimineeri teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid võrreldes oma kodanikega, kui need isikud pöörduvad lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse isiku- ja omandiõiguste kaitsmiseks.
Artikkel 124
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:
mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;
mis on seotud relvade, laskemoona ja sõjatarvikute tootmise või kaubandusega või kaitse eesmärgil vajaliku teadus- ja arendustöö ning tootmisega tingimusel, et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete puhul, mis ei ole spetsiaalselt sõjalise otstarbega;
mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt oluliseks avaliku korra ja julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste riigisiseste rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamise nimel.
Artikkel 125
Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingu erisätete kohaldamist:
Artikkel 126
Artikkel 127
Lepinguosalised lepivad kokku, et nii ühe kui teise lepinguosalise taotluse korral peavad nad viivitamata sobival viisil nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja omavaheliste suhete muid asjakohaseid tahke.
Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 31, 37, 38, 39 ja 43 kohaldamist.
Artikkel 128
Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu alusel, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Albaaniat siduvate kehtivate lepingutega.
Artikkel 129
I–V lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline raamleping Albaania ühenduse programmides osalemise üldiste põhimõtete kohta, mis allkirjastati 22. novembril 2004, ning selle lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Asjaomase raamlepingu artiklis 8 sätestatud läbivaatamise viib läbi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kelle pädevuses on raamlepingu muutmine vajaduse korral.
Artikkel 130
Käesolev leping on sõlmitud piiramata ajaks.
Kumbki lepinguosaline võib käesolevast lepingust loobuda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse kuue kuu möödumisel teatamise kuupäevast.
Artikkel 131
Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Albaaniat.
Artikkel 132
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Albaania territooriumi suhtes.
Artikkel 133
Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
Artikkel 134
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris lepinguosaliste ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed ( 1 ).
Artikkel 135
Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt.
Asjakohased ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase ratifitseerimis- või kinnitamiskirja hoiuleandmist.
Artikkel 136
Vaheleping
Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Albaania vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 40, 71, 72, 73 ja 74, protokollides nr 1, 2, 3, 4 ja 6 ning protokolli nr 5 asjakohastes sätetes vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.
Artikkel 137
Käesoleva lepingu jõustumisest alates asendatakse 11. mail 1992. aastal allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline kaubanduse ning kaubandus- ja majanduskoostöö leping käesoleva lepinguga. See ei mõjuta lepinguosaliste 11. mail 1992. aastal allkirjastatud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ega seeläbi saavutatud õiguslikku olukorda.
Hecho en Luxemburgo, el doce de junio del dos mil seis.
V Lucemburku dne dvanáctého června dva tisíce šest.
Udfærdiget i Luxembourg den tolvte juni to tusind og seks.
Geschehen zu Luxemburg am zwölften Juni zweitausendsechs.
Kahe tuhande kuuenda aasta juunikuu kaheteistkümnendal päeval Luxembourgis.
Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις δώδεκα Ιουνίου δύο χιλιάδες έξι.
Done at Luxembourg on the twelfth day of June in the year two thousand and six.
Fait à Luxembourg, le douze juin deux mille six.
Fatto a Lussemburgo, addì dodici giugno duemilase.
Luksemburgā, divtūkstoš sestā gada divpadsmitajā jūnijā.
Priimta du tūkstančiai šeštų metų birželio dvyliktą dieną Liuksemburge.
Kelt Luxembourgban, a kettőezer hatodik év június tizenkettedik napján.
Magħmul fil-Lussemburgu, fit-tnax jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u sitta.
Gedaan te Luxemburg, de twaalfde juni tweeduizend zes.
Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwunastego czerwca roku dwutysięcznego szóstego.
Feito no Luxemburgo, em doze de Junho de dois mil e seis.
V Luxemburgu dňa dvanásteho júna dvetisícšesť.
V Luxembourgu, dvanajstega junija leta dva tisoč šest.
Tehty Luxemburgissa kahdentenatoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakuusi.
Som skedde i Luxemburg den tolfte juni tjugohundrasex.
Bërë në Luksemburg në datë dymbëdhjetë qershor të vitit dymijë e gjashtë.
Pour le Royaume de Belgique
Voor het Koninkrijk België
Für das Königreich Belgien
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
Za Českou republiku
På Kongeriget Danmarks vegne
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
A Magyar Köztársaság részéről
Għar-Repubblika ta’ Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
Por las Comunidades Europeas
Za Evropská společenství
For De Europæiske Fællesskaber
Für die Europäischen Gemeinschaften
Euroopa ühenduste nimel
Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες
For the European Communities
Pour les Communautés européennes
Per le Comunità europee
Eiropas Kopienu vārdā
Europos Bendrijų vardu
Az Európai Közösségek részéről
Għall-Komunitajiet Ewropej
Voor de Europese Gemeenschappen
W imieniu Wspólnot Europejskich
Pelas Comunidades Europeias
Za Európske spoločenstvá
Za Evropski skupnosti
Euroopan yhteisöjen puolesta
På Europeiska gemenskapernas vägnar
Për Republikën e Shqipěrisë
LISADE LOETELU
|
I lisa. |
Albaania tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele |
|
IIa lisa. |
Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduse esmatoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile a)) |
|
IIb lisa. |
Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduse esmatoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile b) |
|
IIc lisa. |
Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduslikele esmatoodetele (osutatud artikli 27 lõike 3 punktis c) |
|
III lisa. |
Ühenduse soodustused Albaania kala- ja kalandustoodetele |
|
IV lisa. |
Arvedeklaratsiooni tekst |
|
V lisa. |
Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused |
I LISA
ALBAANIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE
(osutatud artiklis 19)
Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
2501 00 |
Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi: |
|
– sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega: |
|
|
– – muud |
|
|
– – – muud |
|
|
2501 00 91 |
– – – – inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool |
|
2523 |
Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte |
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed: |
|
– naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid) ja mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina üle 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks, v.a õlijäätmed: |
|
|
2710 11 |
– – kergõlid ja preparaadid: |
|
– – – muuks otstarbeks: |
|
|
– – – – spetsiaalsed bensiinid: |
|
|
2710 11 25 |
– – – – – muud |
|
– – – – muud: |
|
|
– – – – mootoribensiin |
|
|
– – – – – – muud, mille pliisisaldus on: |
|
|
– – – – – – – kuni 0,013 g/l: |
|
|
2710 11 41 |
– – – – – – – – oktaaniarvuga uurimismeetodil alla 95 |
|
2710 11 70 |
– – – – – reaktiivmootoribensiin |
|
2710 19 |
– – muud: |
|
– – – keskmised õlid: |
|
|
– – – – muuks otstarbeks: |
|
|
– – – – – petrool: |
|
|
2710 19 21 |
– – – – – – reaktiivkütus |
|
2710 19 25 |
– – – – – – muud |
|
2710 19 29 |
– – – – – muud |
|
– – – rasked õlid: |
|
|
– – – – gaasiõlid: |
|
|
2710 19 31 |
– – – – – spetsiifiliseks töötluseks |
|
2710 19 35 |
– – – – –keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2710 19 31 juures |
|
– – – – – muuks otstarbeks: |
|
|
2710 19 41 |
– – – – – – väävlisisaldusega kuni 0,05 % massist |
|
2710 19 45 |
– – – – – – väävlisisaldusega üle 0,05 %, kuid mitte üle 0,2 % massist |
|
2710 19 49 |
– – – – – – väävlisisaldusega üle 0,2 % massist |
|
– – – – kütteõlid: |
|
|
– – – – – muuks otstarbeks: |
|
|
2710 19 69 |
– – – – – – väävlisisaldusega üle 2,8 % massist |
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid: |
|
– naftakoks: |
|
|
2713 12 00 |
– – kaltsineeritud |
|
2713 20 00 |
– aftabituumen |
|
2713 90 |
– muud nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
|
3103 |
Mineraalsed ja keemilised fosforväetised: |
|
3103 10 |
– superfosfaadid |
|
3304 |
Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid: |
|
– muud: |
|
|
3304 91 00 |
– – puudrid, pressitud või pressimata |
|
3304 99 00 |
– – muud |
|
3305 |
Juuksehooldusvahendid: |
|
3305 10 00 |
– šampoonid |
|
3305 30 00 |
– juukselakid |
|
3305 90 |
– muud |
|
3306 |
Suu- ja hambahügieenivahendid, k.a hambaproteeside kinnitamise pastad ja pulbrid; rubriigi 3306 niit hambavahede puhastamiseks (hambaniit), individuaalses jaemüügipakendis: |
|
3306 10 00 |
– hambapasta, -pulber |
|
3307 |
Habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid, ihudesodorandid, vannipreparaadid, depilaatorid jm mujal nimetamata parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; valmis desodoraatorid kasutamiseks ruumides, lõhnastamata või lõhnastatud, desinfitseeriva toimega või ilma desinfitseeriva toimeta: |
|
3307 10 00 |
– habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid |
|
3307 20 00 |
– ihudesodorandid ja higistamisvastased vahendid |
|
3401 |
Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie: |
|
– seep ning orgaanilised pindaktiivsed ained ja valmistised kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seebi või pindaktiivse ainega kaetud, immutatud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie: |
|
|
3401 11 00 |
– – tualettseep, sh ravimeid sisaldav tualettseep |
|
3401 19 00 |
– – muud |
|
3401 20 |
– seep muul kujul |
|
3402 |
Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted: |
|
3402 20 |
– tooted jaemüügipakendis |
|
3402 90 |
– muud: |
|
3402 90 10 |
– – pindaktiivsed valmistised |
|
3405 |
Jalatsite, mööbli, põranda, sõidukikere, klaasi ja metalli poleervahendid ja kreemid, puhastuspastad ja -pulbrid jms vahendid (k.a nimetatud materjalidega kaetud, pinnatud või immutatud paber, vatt, vilt, lausriie, vahtplast ja vahtkummi), v.a rubriigi 3404 vahad: |
|
3405 20 00 |
– poleervahendid, kreemid jms hooldusvahendid puitmööblile, põrandatele jm puittoodetele |
|
3405 30 00 |
– poleervahendid jms hooldusvahendid sõidukikeredele, v.a metalli poleervahendid |
|
3405 90 |
– muud: |
|
3405 90 90 |
– – muud |
|
3923 |
Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid: |
|
3923 10 00 |
– karbid, kastid, korvid jms tooted |
|
– kotid ja pakendid (k.a torbikud): |
|
|
3923 21 00 |
– – etüleeni polümeeridest |
|
3923 29 |
– – muudest plastidest: |
|
3923 29 10 |
– – – polü(vinüülkloriidist) |
|
3923 29 90 |
– – – muud |
|
3924 |
Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualett-tarbed |
|
3925 |
Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid: |
|
3925 10 00 |
– reservuaarid, paagid, vaadid jm mahutid mahutavusega üle 300 l |
|
3926 |
Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901 –3914 kuuluvatest materjalidest tooted |
|
4012 |
Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: |
|
– – protekteeritud rehvid: |
|
|
4012 11 00 |
– – sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod) |
|
4012 12 00 |
– – bussidele ja veoautodele |
|
4012 13 00 |
– – lennunduses kasutamiseks: |
|
ex 4012 13 00 |
– – – muud kui kasutamiseks tsiviilõhusõidukites |
|
4012 20 00 |
– kasutatud õhkrehvid: |
|
ex 4012 20 00 |
– – muud kui kasutamiseks tsiviilõhusõidukites |
|
4012 90 |
– muud: |
|
4012 90 20 |
– – täis- või padjandrehvid |
|
6401 |
Veekindlad jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid |
|
6402 |
Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega: |
|
– muud jalatsid: |
|
|
6402 99 |
– – muud: |
|
– – – muud: |
|
|
– – – – plastist pealsetega: |
|
|
6402 99 50 |
– – – – – tuhvlid jm toajalatisd |
|
6404 |
Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja tekstiilpealsetega jalatsid: |
|
– kummist või plastist välistaldadega: |
|
|
6404 19 |
– – muud: |
|
6404 19 90 |
– – – muud |
|
6404 20 |
– nahast või komposiitnahast välistaldadega jalatsid |
|
6405 |
Muud jalatsid |
|
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad: |
|
6406 10 |
– jalatsipealsed ja nende osad (v.a kapid ja muud jäigad detailid) |
|
6904 |
Keraamilised ehitustellised, põrandaplaadid, tugi- või täitekivid jms |
|
6905 |
Keraamilised katusekivid, korstnaava kaitsed, korstnakübarad, lõõride voodrid, arhitektuursed ornamendid jm keraamilised ehitusdetailid |
|
6907 |
Glasuurimata keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuurimata keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta |
|
6908 |
Glasuuritud keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuuritud keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta |
|
7213 |
Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud: |
|
7213 10 00 |
– süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega |
|
– muud: |
|
|
7213 91 |
– – ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm |
|
7213 99 |
– – muud: |
|
7213 99 10 |
– – – süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist |
|
7214 |
Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata: |
|
7214 10 00 |
– sepistatud |
|
7214 20 00 |
– süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega või valtsimisjärgselt painutatud |
|
– muud: |
|
|
7214 91 |
– – täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega |
|
7214 99 |
– – muud |
|
7306 |
Muud raud- või terastorud ning õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega): |
|
– muud keevisõmblusega, mitteümmarguse ristlõikega: |
|
|
7306 61 |
– – ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega |
|
7306 69 |
– – muu mitteümmarguse ristlõikega |
|
7306 90 00 |
– muud |
|
7326 |
Muud raud- ja terastooted: |
|
7326 90 |
– muud: |
|
– – muud raud- ja terastooted: |
|
|
7326 90 98 |
– – – muud |
|
7408 |
Vasktraat: |
|
– rafineeritud vasest: |
|
|
7408 11 00 |
– – ristlõike maksimaalmõõtmega üle 6 mm |
|
7408 19 |
– – muud |
|
7413 00 |
Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita: |
|
7413 00 20 |
– rafineeritud vasest: |
|
ex 7413 00 20 |
– – muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites |
|
8544 |
Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta): |
|
– mähisetraat: |
|
|
8544 11 |
– – vasest |
|
8544 19 |
– – muud |
|
8544 20 00 |
– koaksiaalkaablid jm koaksiaalsed elektrijuhtmed |
|
– muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele kuni 1 000 V: |
|
|
8544 49 |
– – muud: |
|
– – – muud: |
|
|
8544 49 91 |
– – – – voolu juhtivate isoleeritud soonte läbimõõduga üle 0,51 mm |
|
– – – – muud: |
|
|
8544 49 95 |
– – – – – pingele üle 80 V, kuid alla 1 000 V |
|
8544 49 99 |
– – – – – pingele 1 000 V |
|
8544 60 |
– muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele üle 1 000 V |
|
9403 |
Muu mööbel ja selle osad: |
|
9403 30 |
– puidust kontorimööbel |
|
9403 40 |
– puidust köögimööbel |
|
9403 60 |
– muu puitmööbel: |
|
9403 60 30 |
– – puidust kauplusemööbel |
IIA LISA
ALBAANIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE
(vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile a))
Piiramata koguste tollimaksuvabastus
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
0101 |
Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid: |
|
0101 10 |
– tõupuhtad aretusloomad |
|
0102 |
Elusveised: |
|
0102 10 |
– tõupuhtad aretusloomad |
|
0102 90 |
– muud: |
|
– – koduveised: |
|
|
– – – massiga üle 80 kg, aga mitte üle 160 kg: |
|
|
0102 90 29 |
– – – – muud |
|
0103 |
Elussead |
|
0104 |
Eluslambad ja -kitsed |
|
0105 |
Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad: |
|
– massiga kuni 185 g: |
|
|
0105 11 |
– – kanad liigist Gallus domesticus |
|
0105 12 00 |
– – kalkunid |
|
0105 19 |
– – muud |
|
– muud |
|
|
0105 94 00 |
– – kanad liigist Gallus domesticus: |
|
ex 0105 94 00 |
– – – massiga kuni 2 000 g |
|
0106 |
Muud elusloomad: |
|
– imetajad: |
|
|
0106 11 00 |
– – esikloomalised |
|
0106 19 |
– – muud |
|
0106 20 00 |
– roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad) |
|
– linnud: |
|
|
0106 31 00 |
– – röövlinnud |
|
0106 32 00 |
– – papagoilised (kaasa arvatud papagoid, aarad ja kakaduud) |
|
0106 39 |
– – muud |
|
0106 90 00 |
– muud |
|
0205 00 |
Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud |
|
0206 |
Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud: |
|
0206 10 |
– veise rups, värske või jahutatud: |
|
0206 10 10 |
– – farmaatsiatoodete tooraineks |
|
– veise rups, külmutatud: |
|
|
0206 29 |
– – muud: |
|
0206 29 10 |
– – – farmaatsiatoodete tooraineks |
|
0206 30 00 |
– sea rups, värske või jahutatud |
|
– sea rups, külmutatud: |
|
|
0206 41 00 |
– – maks |
|
0206 80 |
– muud, värsked või jahutatud: |
|
0206 80 10 |
– – farmaatsiatoodete tooraineks |
|
0206 90 |
– muud, külmutatud: |
|
0206 90 10 |
– – farmaatsiatoodete tooraineks |
|
0404 |
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
0404 10 |
– vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
– – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul: |
|
|
– – – ilma suhkru- ja muu magusainelisandita, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38): |
|
|
– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 02 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 04 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 06 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 12 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 14 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 16 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
0407 00 |
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud: |
|
– kodulindude munad: |
|
|
– – inkubeerimiseks: |
|
|
0407 00 11 |
– – – kalkuni- ja hanemunad |
|
0407 00 19 |
– – – muud |
|
0410 00 00 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
|
0504 00 00 |
Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |
|
0601 |
Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212 |
|
0602 |
Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik: |
|
0602 10 |
– juurdumata pistikud ja pookoksad: |
|
0602 10 90 |
– – muud |
|
0602 20 |
– puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid: |
|
0602 20 90 |
– – muud |
|
0602 30 00 |
– rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata |
|
0602 40 |
– roosid, poogitud või pookimata |
|
0602 90 |
– muud |
|
0701 |
Kartulid, värsked või jahutatud: |
|
0701 10 00 |
– seemnekartul |
|
0703 |
Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud: |
|
0703 20 00 |
– küüslauk |
|
0705 |
Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud: |
|
– sigur: |
|
|
0705 21 00 |
– – salatsigur (Cichorium intybus var. foliosum) |
|
0706 |
Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud: |
|
0706 90 |
– muud: |
|
0706 90 30 |
– – mädarõigas (Cochlearia armoracia) |
|
0708 |
Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud: |
|
0708 20 00 |
– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.) |
|
0709 |
Muu köögivili, värske või jahutatud: |
|
– seened ja trühvlid: |
|
|
0709 51 00 |
– – seened perekonnast Agaricus |
|
0709 59 |
– – muud: |
|
0709 59 10 |
– – – kukeseened |
|
0709 59 30 |
– – – puravikud |
|
0709 59 90 |
– – – muud |
|
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
– seened ja trühvlid: |
|
|
0711 51 00 |
– – seened perekonnast Agaricus |
|
0711 90 |
– muu köögivili; köögiviljasegud: |
|
– – köögivili: |
|
|
0711 90 10 |
– – – perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika |
|
0711 90 50 |
– – – sibulad |
|
0711 90 80 |
– – – muud |
|
0712 |
Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata: |
|
– seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid: |
|
|
0712 31 00 |
– – seened perekonnast Agaricus |
|
0712 32 00 |
– – kõrvtarrikud (Auricularia spp.) |
|
0712 33 00 |
– – kõhrikud (Tremella spp.) |
|
0712 39 00 |
– – muud |
|
0713 |
Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata): |
|
0713 10 |
– herned (Pisum sativum): |
|
0713 10 10 |
– – seemneks |
|
– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.): |
|
|
0713 31 00 |
– – aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek |
|
0713 33 |
– – harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris): |
|
0713 33 10 |
– – – seemneks |
|
0713 40 00 |
– läätsed |
|
0713 50 00 |
– põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor) |
|
0713 90 00 |
– muud |
|
0714 |
Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi |
|
0801 |
Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata: |
|
– brasiilia pähklid: |
|
|
0801 22 00 |
– – kooritud |
|
0802 |
Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata: |
|
– mandlid: |
|
|
0802 11 |
– – koorimata |
|
0802 12 |
– – kooritud |
|
– kreeka pähklid: |
|
|
0802 31 00 |
– – koorimata |
|
0802 32 00 |
– – kooritud |
|
0802 60 00 |
– makadaamiapähklid |
|
0802 90 |
– muud: |
|
0802 90 20 |
– – beetli-, koola- ja pekanipähklid |
|
0802 90 50 |
– – piiniapähklid |
|
0803 00 |
Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid: |
|
0803 00 90 |
– kuivatatud |
|
0804 |
Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid: |
|
0804 40 00 |
– avokaado |
|
0805 |
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad: |
|
0805 40 00 |
– greibid (k.a pomelod) |
|
0805 90 00 |
– muud |
|
0806 |
Värsked või kuivatatud viinamarjad: |
|
0806 20 |
– kuivatatud |
|
0810 |
Muud värsked marjad ja puuviljad: |
|
0810 40 |
– jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium: |
|
0810 40 10 |
– – pohlad (marjad liigist Vaccinium vitisidaea) |
|
0810 60 00 |
– durianid |
|
0810 90 |
– muud: |
|
– – mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad: |
|
|
0810 90 60 |
– – – punased sõstrad |
|
0811 |
Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
0811 20 |
– vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad: |
|
– – suhkru- või muu magusainelisandiga: |
|
|
0811 20 11 |
– – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist: |
|
0811 20 19 |
– – – muud |
|
– – muud: |
|
|
0811 20 39 |
– – – mustsõstrad |
|
0811 90 |
– muud: |
|
– – suhkru- või muu magusainelisandiga: |
|
|
– – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist: |
|
|
0811 90 11 |
– – – – troopilised puuviljad ja troopilised pähklid |
|
– – – muud: |
|
|
0811 90 31 |
– – – – troopilised puuviljad ja troopilised pähklid |
|
0812 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
0812 90 |
– muud: |
|
0812 90 10 |
– – aprikoosid |
|
0812 90 30 |
– – papaiad |
|
0812 90 40 |
– – mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus) |
|
0812 90 70 |
– – guajaavid, mangod, mangostanid, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad, pitahaiad ja troopilised pähklid |
|
0812 90 98 |
– – muud: |
|
ex 0812 90 98 |
– – – mustsõstrad |
|
ex 0812 90 98 |
– – – vaarikad |
|
0813 |
Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
|
0813 50 |
– selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
|
– – kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
|
|
0813 50 19 |
– – – mustade ploomidega |
|
– – segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest kuivatatud pähklitest: |
|
|
0813 50 31 |
– – – troopilistest pähklitest |
|
0813 50 39 |
– – – muud |
|
– – muud segud: |
|
|
0813 50 91 |
– – – mustade ploomideta või viigimarjadeta |
|
0814 00 00 |
Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses |
|
0901 |
Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad: |
|
0901 90 |
– muud: |
|
0901 90 10 |
– – kohviubade kestad ja koored |
|
0908 |
Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon |
|
1001 |
Nisu ja meslin: |
|
1001 90 |
– muud: |
|
1001 90 10 |
– – speltanisu seemneks |
|
1006 |
Riis |
|
1007 00 |
Terasorgo |
|
1008 |
Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili |
|
1102 |
Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist: |
|
1102 90 |
– muud: |
|
1102 90 30 |
– – kaerajahu |
|
1103 |
Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid: |
|
– tangud ja lihtjahu: |
|
|
1103 19 |
– – muust teraviljast: |
|
1103 19 10 |
– – – rukkist |
|
1103 19 30 |
– – – odrast |
|
1103 19 40 |
– – – kaerast |
|
1103 19 50 |
– – – riisist |
|
1103 20 |
– graanulid |
|
1104 |
Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud: |
|
– valtsitud või helvestatud terad: |
|
|
1104 12 |
– – kaerast: |
|
1104 12 10 |
– – – valtsitud |
|
1104 19 |
– – muust teraviljast: |
|
1104 19 30 |
– – – rukkist |
|
– – – odrast: |
|
|
1104 19 61 |
– – – – valtsitud |
|
1104 19 69 |
– – – – helvestatud |
|
– – – muud: |
|
|
1104 19 91 |
– – – – helvestatud riis |
|
– muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega): |
|
|
1104 22 |
– – kaerast |
|
1104 23 |
– – maisist: |
|
1104 23 30 |
– – – kruubid |
|
1104 23 90 |
– – – jämejahvatusega, muul viisil töötlemata |
|
1104 29 |
– – muust teraviljast: |
|
– – – odrast: |
|
|
1104 29 01 |
– – – – kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) |
|
1104 29 03 |
– – – – kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”) |
|
1104 29 05 |
– – – – kruubid |
|
1104 29 07 |
– – – – jämejahvatusega, muul viisil töötlemata |
|
1104 29 09 |
– – – – muud |
|
– – – muud: |
|
|
– – – – kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega: |
|
|
1104 29 11 |
– – – – – nisust |
|
1104 29 18 |
– – – – – muud |
|
1104 29 30 |
– – – – kruubid: |
|
ex 1104 29 30 |
– – – – – nisust |
|
ex 1104 29 30 |
– – – – – rukkist |
|
– – – – jämejahvatusega, muul viisil töötlemata: |
|
|
1104 29 51 |
– – – – – nisust |
|
1104 29 55 |
– – – – – rukkist |
|
1104 29 59 |
– – – – – muud |
|
|
– – – – muud: |
|
1104 29 81 |
– – – – – nisust |
|
1104 29 85 |
– – – – – rukkist |
|
1104 30 |
– teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud: |
|
1104 30 10 |
– – nisust |
|
1105 |
Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid |
|
1106 |
Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber |
|
1107 |
Linnased, röstitud või röstimata |
|
1108 |
Tärklis; inuliin: |
|
– tärklis: |
|
|
1108 19 |
– – muu tärklis: |
|
1108 19 10 |
– – – riisitärklis |
|
1108 20 00 |
– inuliin |
|
1109 00 00 |
Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata |
|
1201 00 |
Sojauba, purustatud või purustamata |
|
1202 |
Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata): |
|
1202 10 |
– koorimata: |
|
1202 10 10 |
– – seemneks |
|
1203 00 00 |
Kopra |
|
1204 00 |
Linaseemned, purustatud või purustamata |
|
1205 |
Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata |
|
1206 00 |
Päevalilleseemned, purustatud või purustamata |
|
1207 |
Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata |
|
1208 |
Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep) |
|
1209 |
Seemned, viljad ja eosed külviks |
|
1210 |
Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliiin |
|
1211 |
Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud: |
|
1211 90 |
– muud: |
|
1211 90 85 |
– – muud: |
|
ex 1211 90 85 |
– – – muud, v.a lagritsajuur |
|
1212 |
Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured): |
|
– muud: |
|
|
1212 91 |
– – suhkrupeet |
|
1212 99 |
– – muud |
|
1213 00 00 |
Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud |
|
1214 |
Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena |
|
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) |
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
– taimemahlad ja -ekstraktid: |
|
|
1302 11 00 |
– – oopium |
|
1302 19 |
– – muud |
|
– taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
1302 32 |
– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
1302 32 90 |
– – – guaaraoa seemnetest |
|
1302 39 00 |
– – muud |
|
1501 00 |
Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
|
– searasv ja -rasvkude (k.a seapekk): |
|
|
1501 00 11 |
– – kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
1501 00 90 |
– kodulinnurasv ja -rasvkude |
|
1502 00 |
Veise-, lamba– või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv |
|
1503 00 |
Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata) |
|
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1507 |
Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
1508 10 |
– toorõli: |
|
1508 10 10 |
– – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
1508 90 |
– muud: |
|
1508 90 10 |
– – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
1511 |
Palmiiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1512 |
Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1513 |
Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1514 |
Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
– linaseemneõli ja selle fraktsioonid: |
|
|
1515 11 00 |
– – toorõli |
|
1515 19 |
– – muud |
|
– maisiõli ja selle fraktsioonid: |
|
|
1515 21 |
– – toorõli |
|
1515 29 |
– – muud |
|
1515 30 |
– riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid |
|
1515 50 |
– seesamiõli ja selle fraktsioonid |
|
1515 90 |
– muud: |
|
1515 90 11 |
– – tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid: |
|
ex 1515 90 11 |
– – – tungaõli ja selle fraktsioonid |
|
– – tubakaseemneõli ja selle fraktsioonid: |
|
|
– – – toorõli: |
|
|
1515 90 21 |
– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
1515 90 29 |
– – – – muud |
|
– – – muud: |
|
|
1515 90 31 |
– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
1515 90 39 |
– – – – muud |
|
– – muud õlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
– – – toorõlid: |
|
|
1515 90 40 |
– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
– – – – muud: |
|
|
1515 90 51 |
– – – – – tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg |
|
1515 90 59 |
– – – – – muud tahkel kujul; vedelal kujul |
|
– – – muud: |
|
|
1515 90 60 |
– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
– – – – muud: |
|
|
1515 90 91 |
– – – – – tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg |
|
1515 90 99 |
– – – – – muud tahkel kujul; vedelal kujul |
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata: |
|
1516 10 |
– loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid |
|
1516 20 |
– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: |
|
– – muud: |
|
|
1516 20 91 |
– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg |
|
– – – muud: |
|
|
1516 20 95 |
– – – – rüpsi-, linaseemne-, rapsi-, päevalilleseemne-, illipe-, karite-, makore-, touloucounavõi babassupalmiõli kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks |
|
– – – – muud: |
|
|
1516 20 96 |
– – – – – maapähkli- (arahhise-), puuvillaseemne-, sojaoa- või päevalilleseemneõli; muud õlid, mis sisaldavad alla 50 % massist vabu rasvhappeid, v.a palmituuma-, illipe-, kookospähkli-, rapsi-, rüpsi- või copaibaõli |
|
1516 20 98 |
– – – – – muud |
|
1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest: |
|
1517 10 |
– margariin, v.a vedel margariin: |
|
1517 10 90 |
– – muud |
|
1517 90 |
– muud: |
|
– – muud: |
|
|
1517 90 91 |
– – – taimsete rasvõlide vedelad segud |
|
1517 90 99 |
– – – muud |
|
1518 00 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
|
– taimsete rasvõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks: |
|
|
1518 00 31 |
– – toorõlid |
|
1518 00 39 |
– – muud |
|
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
|
– loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid: |
|
|
– – oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad: |
|
|
1522 00 31 |
– – – seebirasv |
|
1602 |
Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid: |
|
– sea: |
|
|
1602 49 |
– – muud, sh segud: |
|
– – – kodusea: |
|
|
– – – – mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv: |
|
|
1602 49 11 |
– – – – – seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud seljatükkidest ja tagaosadest |
|
1602 49 15 |
– – – – – muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke- või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke |
|
1602 49 50 |
– – – – mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv |
|
1602 50 |
– veise: |
|
1602 50 10 |
– – kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |
|
1602 90 |
– muud, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest: |
|
1602 90 10 |
– – tooted mis tahes loomade verest |
|
1603 00 |
Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
|
1701 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul: |
|
– toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta: |
|
|
1701 11 |
– – roosuhkur |
|
1701 12 |
– – peedisuhkur |
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse– ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
1702 20 |
– vahtrasuhkur ja vahtrasiirup: |
|
1702 20 10 |
– – vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega |
|
1702 30 |
– glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist |
|
1702 40 |
– glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur |
|
1702 60 |
– muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur: |
|
1702 90 |
– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist: |
|
1702 90 30 |
– – isoglükoos |
|
1702 90 50 |
– – maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup |
|
1702 90 80 |
– – inuliinisiirup |
|
1702 90 99 |
– – muud |
|
1703 |
Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel |
|
1802 00 00 |
Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid |
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
1902 20 |
– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |
|
1902 20 30 |
– – mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu |
|
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
|
2001 90 |
– muud: |
|
2001 90 99 |
– – muud |
|
2003 |
Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
|
2006 00 |
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud): |
|
2006 00 10 |
– ingver |
|
2008 |
Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
|
– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
|
2008 19 |
– – muud, sh segud: |
|
– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 19 91 |
– – – – troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju |
|
2008 20 |
– ananassid: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 20 11 |
– – – – suhkrusisaldusega üle 17 % massist |
|
– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 20 31 |
– – – – suhkrusisaldusega üle 19 % massist |
|
2008 20 39 |
– – – – muud |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 20 59 |
– – – – muud |
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 20 79 |
– – – – muud |
|
2008 20 90 |
– – – suhkrulisandita |
|
2008 40 |
– pirnid: |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
2008 40 90 |
– – – suhkrulisandita |
|
2008 70 |
– virsikud, k.a nektariinid: |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
– – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga: |
|
|
2008 70 98 |
– – – – alla 5 kg |
|
2008 80 |
– maasikad: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
2008 80 90 |
– – – suhkrulisandita |
|
– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest: |
|
|
2008 92 |
– – segud: |
|
– – – piirituselisandiga: |
|
|
– – – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist: |
|
|
– – – – – muud: |
|
|
2008 92 16 |
– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
– – – – muud: |
|
|
|
– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist: |
|
2008 92 32 |
– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
2008 92 34 |
– – – – – – muud |
|
– – – – – muud: |
|
|
2008 92 36 |
– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
– – – piirituselisandita: |
|
|
– – – – suhkrulisandiga: |
|
|
– – – – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 92 51 |
– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
– – – – – muud: |
|
|
– – – – – – puuviljade segud, milles mis tahes ühe puuvilja osatähtsus ei ületa 50 % kogumassist: |
|
|
2008 92 72 |
– – – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
– – – – – – muud: |
|
|
2008 92 76 |
– – – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
2008 92 78 |
– – – – – – – muud |
|
– – – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga: |
|
|
– – – – – vähemalt 5 kg: |
|
|
2008 92 92 |
– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
2008 92 93 |
– – – – – – muud |
|
– – – – – vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg: |
|
|
2008 92 94 |
– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
2008 92 96 |
– – – – – – muud |
|
– – – – – alla 4,5 kg: |
|
|
2008 92 97 |
– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) |
|
2008 99 |
– – muud: |
|
– – – piirituselisandiga: |
|
|
– – – – ingver: |
|
|
2008 99 11 |
– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
– – – – muud: |
|
|
– – – – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist: |
|
|
– – – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist: |
|
|
2008 99 24 |
– – – – – – – troopilised puuviljad: |
|
ex 2008 99 24 |
– – – – – – – – mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad |
|
– – – – – – muud: |
|
|
2008 99 31 |
– – – – – – – troopilised puuviljad |
|
2008 99 34 |
– – – – – – – muud |
|
– – – – – muud: |
|
|
– – – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist: |
|
|
2008 99 37 |
– – – – – – – muud |
|
– – – – – – muud: |
|
|
2008 99 38 |
– – – – – – – troopilised puuviljad |
|
2008 99 40 |
– – – – – – – muud |
|
– – – piirituselisandita: |
|
|
– – – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 99 41 |
– – – – – ingver |
|
2008 99 46 |
– – – – – kannatuslille viljad, guajaavid ja tamarindid |
|
2008 99 47 |
– – – – – mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad |
|
– – – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 99 51 |
– – – – – ingver |
|
2008 99 61 |
– – – – – kannatuslille viljad ja guajaavid |
|
2008 99 62 |
– – – – – mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad |
|
2008 99 67 |
– – – – – muud |
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
– greibimahl (k.a pomelomahl): |
|
|
2009 29 |
– – muud: |
|
– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67: |
|
|
2009 29 91 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist |
|
– muu tsitrusvilja mahl: |
|
|
2009 31 |
– – Brixi arvuga kuni 20: |
|
– – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30: |
|
|
2009 31 11 |
– – – – suhkrulisandiga: |
|
2009 39 |
– – muud: |
|
– – – Brixi arvuga üle 67: |
|
|
2009 39 11 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30 |
|
– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67: |
|
|
– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30: |
|
|
2009 39 31 |
– – – – – suhkrulisandiga |
|
2009 39 39 |
– – – – – suhkrulisandita |
|
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30: |
|
|
– – – – – sidrunimahl: |
|
|
2009 39 51 |
– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist |
|
2009 39 55 |
– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist |
|
2009 39 59 |
– – – – – – suhkrulisandita |
|
– – – – – muude tsitrusviljade mahl: |
|
|
2009 39 91 |
– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist |
|
2009 39 95 |
– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist |
|
– ananassimahl: |
|
|
2009 41 |
– – Brixi arvuga kuni 20: |
|
2009 41 10 |
– – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30, suhkrulisandiga |
|
– – – muud: |
|
|
2009 41 91 |
– – – – suhkrulisandiga: |
|
2009 49 |
– – muud: |
|
– – – Brixi arvuga üle 67: |
|
|
2009 49 11 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30 |
|
– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67: |
|
|
2009 49 30 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30, suhkrulisandiga |
|
– – – – muud: |
|
|
2009 49 91 |
– – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist |
|
2009 49 93 |
– – – – – lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: |
|
2106 90 |
– muud: |
|
– – lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid: |
|
|
2106 90 30 |
– – – isoglükoosisiirup |
|
– – – muud: |
|
|
2106 90 51 |
– – – – laktoosisiirupid |
|
2106 90 55 |
– – – – glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist |
|
2106 90 59 |
– – – – muud |
|
2206 00 |
Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata: |
|
2206 00 10 |
– piquette |
|
– muud: |
|
|
– – vahutavad joogid: |
|
|
2206 00 31 |
– – – õuna- ja pirnisiider |
|
– – mittevahutavad, nõudes mahuga: |
|
|
– – – kuni 2 liitrit: |
|
|
2206 00 51 |
– – – – õuna- ja pirnisiider |
|
2301 |
Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned: rasvakõrned: |
|
2301 10 00 |
– inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned |
|
2302 |
Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud |
|
2303 |
Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata |
|
2304 00 00 |
Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
|
2306 |
Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
|
2308 00 |
Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata: |
|
2308 00 40 |
– tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid |
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted: |
|
2309 10 |
– koera- ja kassitoit, jaemüügiks pakendatud: |
|
– – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid: |
|
|
– – – mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit: |
|
|
– – – – mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist: |
|
|
2309 10 13 |
– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist |
|
2309 10 19 |
– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist |
|
– – – – mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist: |
|
|
2309 10 33 |
– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist |
|
2309 10 39 |
– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist |
|
– – – – mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist: |
|
|
2309 10 53 |
– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist |
|
2309 10 70 |
– – – mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid |
|
2309 90 |
– muud: |
|
2309 90 10 |
– – lahustatud tooted kalast või mereimetajatest |
|
2309 90 20 |
– – käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted |
|
– – muud, sh eelsegud: |
|
|
– – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid: |
|
|
– – – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit: |
|
|
– – – – – mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist: |
|
|
2309 90 31 |
– – – – – – mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist |
|
2309 90 33 |
– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist |
|
– – – – – mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist: |
|
|
2309 90 43 |
– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist |
|
2309 90 49 |
– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist |
|
– – – muud: |
|
|
– – – – muud: |
|
|
2309 90 99 |
– – – – – muud |
|
2401 |
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed: |
|
2401 10 |
– eemaldamata leherootsudega tubakas: |
|
– – suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas: |
|
|
2401 10 10 |
– – – suitsus kuivatatud Virginia tubakas |
|
2401 10 20 |
– – – õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid) |
|
2401 10 30 |
– – – õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas |
|
– – – kuumuses kuivatatud tubakas: |
|
|
2401 10 41 |
– – – – Kentucky tubakas |
|
2401 10 49 |
– – – – muud |
|
– – muud: |
|
|
2401 10 50 |
– – – õhu käes kuivatatud hele tubakas |
|
2401 10 70 |
– – – õhu käes kuivatatud tume tubakas |
|
2401 10 80 |
– – – suitsus kuivatatud tubakas |
|
2401 10 90 |
– – – muu tubakas |
|
2401 20 |
– osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas: |
|
– – suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas: |
|
|
2401 20 10 |
– – – suitsus kuivatatud Virginia tubakas |
|
2401 20 20 |
– – – õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid) |
|
2401 20 30 |
– – – õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas |
|
– – – kuumuses kuivatatud tubakas: |
|
|
2401 20 41 |
– – – – Kentucky tubakas |
|
2401 20 49 |
– – – – muud |
|
– – muud: |
|
|
2401 20 50 |
– – – õhu käes kuivatatud hele tubakas |
|
2401 20 70 |
– – – õhu käes kuivatatud tume tubakas |
|
2401 20 80 |
– – – suitsus kuivatatud tubakas |
|
2401 20 90 |
– – – muu tubakas |
|
2401 30 00 |
– tubakajäätmed |
|
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused: |
|
– tsitrusviljade eeterlikud õlid: |
|
|
3301 12 |
– – apelsiniõli |
|
3301 13 |
– – sidruniõli |
|
3301 19 |
– – muud |
|
– muud eeterlikud õlid: |
|
|
3301 24 |
– – piparmündi (Mentha piperita) õli |
|
3301 25 |
– – teiste müntide õli |
|
3301 29 |
– – muud |
|
3301 30 00 |
– resinoidid |
|
3302 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |
|
3302 10 |
– kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel: |
|
– – kasutamiseks jookide tootmisel: |
|
|
3302 10 40 |
– – – muud |
|
3302 10 90 |
– – kasutamiseks toiduainetööstuses |
|
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: |
|
3501 90 |
– muud: |
|
3501 90 10 |
– – kaseiinliimid |
|
3502 |
Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid |
|
3503 00 |
Želatiin (sh nelinurksete tahvlitena, töödeldud või töötlemata pinnaga, värvitud või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid |
|
3504 00 00 |
Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
3505 10 |
– dekstriinid jm modifitseeritud tärklised: |
|
– – muud modifitseeritud tärklised: |
|
|
3505 10 50 |
– – – esterdatud ja eeterdatud tärklised |
|
4101 |
Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata: |
|
4102 |
Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuses 1.c nimetatud |
|
4103 |
Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuses 1.b või 1.c nimetatud |
|
4301 |
Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad |
|
5001 00 00 |
Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid |
|
5002 00 00 |
Toorsiid (nullkeeruga) |
|
5003 00 00 |
Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
|
5101 |
Lambavill, kraasimata ja kammimata |
|
5102 |
Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata |
|
5103 |
Lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kohestatud jäätmed |
|
5201 00 |
Puuvill, kraasimata ja kammimata |
|
5202 |
Puuvillajäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
|
5203 00 00 |
Puuvill, kraasitud või kammitud |
|
5301 |
Toor- või töödeldud lina, ketramata; linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) |
|
5302 |
Toorkanep (Cannabis sativa L.) või töödeldud, ent ketramata kanep; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) |
IIb LISA
ALBAANIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE
(vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile b)
Käesolevas lisas loetletud toodete tollimaksude vähendamine ja kaotamine toimub vastavalt järgmisele ajakavale:
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
0101 |
Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid: |
|
0101 90 |
– muud |
|
0206 |
Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud: |
|
0206 10 |
– veise rups, värske või jahutatud: |
|
– – muud: |
|
|
0206 10 91 |
– – – maks |
|
0206 10 95 |
– – – paks vaheliha ja õhuke vaheliha |
|
0206 10 99 |
– – – muud |
|
– veise rups, külmutatud: |
|
|
0206 21 00 |
– – keeled |
|
0206 22 00 |
– – maks |
|
0206 29 |
– – muud: |
|
– – – muud: |
|
|
0206 29 91 |
– – – – paks vaheliha ja õhuke vaheliha |
|
0206 29 99 |
– – – – muud |
|
– sea rups, külmutatud: |
|
|
0206 49 |
– – muud |
|
0206 80 |
– muud, värsked või jahutatud: |
|
– – muud: |
|
|
0206 80 91 |
– – – hobuse, eesli, muula või hobueesli rups |
|
0206 80 99 |
– – – lamba- ja kitseliha |
|
0206 90 |
– muud, külmutatud: |
|
– – muud: |
|
|
0206 90 91 |
– – – hobuse, eesli, muula või hobueesli rups |
|
0206 90 99 |
– – – lamba- ja kitseliha |
|
0208 |
Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud: |
|
0208 10 |
– küüliku või jänese |
|
0208 40 |
– vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia) |
|
0208 40 10 |
– – vaala |
|
0208 90 |
– muud |
|
0209 00 |
Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
|
0403 90 |
– muud: |
|
– – lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita: |
|
|
– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul: |
|
|
– – – – suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega: |
|
|
0403 90 11 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0403 90 13 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0403 90 19 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – – – muud, rasvasisaldus: |
|
|
0403 90 31 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0403 90 33 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0403 90 39 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – – muud: |
|
|
– – – – suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega: |
|
|
0403 90 51 |
– – – – – kuni 3 % massist |
|
0403 90 53 |
– – – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist |
|
0403 90 59 |
– – – – – üle 6 % massist |
|
– – – – muud, rasvasisaldus: |
|
|
0403 90 61 |
– – – – – kuni 3 % massist |
|
0403 90 63 |
– – – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist |
|
0403 90 69 |
– – – – – üle 6 % massist |
|
0404 |
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
0404 10 |
– vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
– – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul: |
|
|
– – – muu, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38): |
|
|
– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 26 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 28 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 32 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 34 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 36 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 38 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – muud: |
|
|
– – – ilma suhkru- ja muu magusainelisandita, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38): |
|
|
– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 48 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 52 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 54 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 56 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 58 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 62 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – – muu, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38): |
|
|
– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 72 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 74 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 76 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus: |
|
|
0404 10 78 |
– – – – – kuni 1,5 % massist |
|
0404 10 82 |
– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0404 10 84 |
– – – – – üle 27 % massist |
|
0404 90 |
– muud |
|
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
|
0405 20 |
– piimarasvavõided: |
|
0405 20 90 |
– – rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist |
|
0405 90 |
– muud |
|
0406 |
Juust ja kohupiim: |
|
0406 10 |
– värske juust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim |
|
0406 20 |
– riivitud juust või juustupulber |
|
0406 30 |
– sulatatud juust, riivimata, pulbristamata |
|
0406 40 |
– sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roquefort’i tekitatud hallitust |
|
0406 90 |
– muud juustud: |
|
0406 90 01 |
– – töötlemiseks |
|
– – muud: |
|
|
0406 90 13 |
– – – Emmental |
|
0406 90 15 |
– – – Gruyère, Sbrinz |
|
0406 90 17 |
– – – Bergkäse, Appenzell |
|
0406 90 18 |
– – – Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d’Or ja Tête de Moine |
|
0406 90 19 |
– – – Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) – juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi |
|
0406 90 21 |
– – – Cheddar |
|
0406 90 23 |
– – – Edam |
|
0406 90 25 |
– – – Tilsit |
|
0406 90 27 |
– – – Butterkäse |
|
0406 90 29 |
– – – Kashkaval |
|
0406 90 35 |
– – – Kefalo-Tyri |
|
0406 90 37 |
– – – Finlandia |
|
0406 90 39 |
– – – Jarlsberg |
|
– – – muud: |
|
|
0406 90 50 |
– – – – juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites |
|
– – – – muud: |
|
|
– – – – – rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus: |
|
|
– – – – – – kuni 47 %: |
|
|
0406 90 61 |
– – – – – – – Grana Padano, Parmigiano Reggiano |
|
0406 90 69 |
– – – – – – – muud |
|
– – – – – – üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist: |
|
|
0406 90 73 |
– – – – – – – Provolone |
|
0406 90 75 |
– – – – – – – Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano |
|
0406 90 76 |
– – – – – – – Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Sams¢ |
|
0406 90 78 |
– – – – – – – Gouda |
|
0406 90 79 |
– – – – – – – Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, Taleggio |
|
0406 90 81 |
– – – – – – – Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey |
|
0406 90 82 |
– – – – – – – Camembert |
|
0406 90 84 |
– – – – – – – Brie |
|
0406 90 85 |
– – – – – – – Kefalograviera, Kasseri |
|
– – – – – – – muud juustud, mitterasvaine veesisaldus: |
|
|
0406 90 86 |
– – – – – – – – üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist |
|
0406 90 87 |
– – – – – – – – üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist |
|
0406 90 88 |
– – – – – – – – üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist |
|
0406 90 93 |
– – – – – – üle 72 % massist |
|
0406 90 99 |
– – – – – muud |
|
0408 |
Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
|
0511 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3: |
|
0511 10 00 |
– veisesperma |
|
– muud: |
|
|
0511 99 |
– – muud: |
|
0511 99 10 |
– – – sooned ja kõõlused; toornahkade lõikmed ja muud samalaadsed jäätmed |
|
0511 99 85 |
– – – muud: |
|
ex 0511 99 85 |
– – – – hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta |
|
0603 |
Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud) |
|
0604 |
Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud): |
|
0604 10 |
– samblad ja samblikud: |
|
0604 10 10 |
– – põdrasamblik |
|
– muud: |
|
|
0604 91 |
– – värsked: |
|
0604 91 40 |
– – – okaspuuoksad: |
|
ex 0604 91 40 |
– – – – Kaukaasia nulu (Abies nordmanniana (Stev.) Spach) või hõbenulu (Abies procera Rehd.) |
|
0701 |
Kartulid, värsked või jahutatud: |
|
0701 90 |
– muud: |
|
0701 90 10 |
– – tärklise tootmiseks |
|
– – muud: |
|
|
0701 90 90 |
– – – muud |
|
0703 |
Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud: |
|
0703 10 |
– sibul ja šalott: |
|
0703 10 90 |
– – šalott |
|
0703 90 00 |
– porrulauk jm sibulköögiviljad |
|
0705 |
Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud: |
|
– aedsalat: |
|
|
0705 11 00 |
– – peasalat |
|
0705 19 00 |
– – muud |
|
– sigur: |
|
|
0705 29 00 |
– – muud |
|
0706 |
Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud: |
|
0706 90 |
– muud: |
|
0706 90 10 |
– – juurseller |
|
0706 90 90 |
– – muud |
|
0707 00 |
Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud: |
|
0707 00 90 |
– kornišonid |
|
0708 |
Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud: |
|
0708 10 00 |
– herned (Pisum sativum) |
|
0708 90 00 |
– muud kaunviljad |
|
0709 |
Muu köögivili, värske või jahutatud: |
|
0709 20 00 |
– spargel |
|
0709 30 00 |
– baklažaan |
|
0709 40 00 |
– seller (v.a juurseller) |
|
– seened ja trühvlid: |
|
|
0709 59 |
– – muud: |
|
0709 59 50 |
– – – trühvlid |
|
0709 60 |
– perekonna Capsicum või Pimenta viljad |
|
0709 70 00 |
– spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat |
|
0709 90 |
– muud |
|
0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud: |
|
0710 10 00 |
– kartul |
|
– kaunviljad, poetatud või poetamata: |
|
|
0710 21 00 |
– – herned (Pisum sativum) |
|
0710 22 00 |
– – aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.) |
|
0710 29 00 |
– – muud |
|
0710 30 00 |
– spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat |
|
0710 80 |
– muu köögivili |
|
0710 90 00 |
– köögiviljasegud |
|
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
0711 20 |
– oliivid |
|
0711 40 00 |
– kurgid ja kornišonid |
|
– seened ja trühvlid: |
|
|
0711 59 00 |
– – muud |
|
0711 90 |
– muu köögivili; köögiviljasegud: |
|
– – köögivili: |
|
|
0711 90 70 |
– – – kapparid |
|
0711 90 90 |
– – köögiviljasegud |
|
0712 |
Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata: |
|
0712 20 00 |
– sibulad |
|
0712 90 |
– muu köögivili; köögiviljasegud |
|
0713 |
Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata): |
|
0713 10 |
– herned (Pisum sativum): |
|
0713 10 90 |
– – muud |
|
0713 20 00 |
– kikerherned (nuudid) |
|
– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.): |
|
|
0713 32 00 |
– – kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis) |
|
0713 33 |
– – harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris): |
|
0713 33 90 |
– – – muud |
|
0713 39 00 |
– – muud |
|
0801 |
Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata: |
|
– kookospähklid: |
|
|
0801 11 00 |
– – kuivatatud |
|
0801 19 00 |
– – muud |
|
– brasiilia pähklid: |
|
|
0801 21 00 |
– – koorimata |
|
– kašupähklid: |
|
|
0801 31 00 |
– – koorimata |
|
0802 |
Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata: |
|
– sarapuupähklid (Corylus spp.): |
|
|
0802 21 00 |
– – koorimata |
|
0802 22 00 |
– – kooritud |
|
0802 40 00 |
– kastanid (Castanea spp.) |
|
0802 50 00 |
– pistaatsiapähklid |
|
0802 90 |
– muud: |
|
0802 90 85 |
– – muud |
|
0803 00 |
Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid: |
|
– värsked: |
|
|
0803 00 11 |
– – jahubanaanid |
|
0803 00 19 |
– – muud |
|
0804 |
Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid: |
|
0804 20 |
– viigimarjad: |
|
0804 20 10 |
– – värsked |
|
0804 30 00 |
– ananassid |
|
0804 50 00 |
– guajaavid, mangod ja mangostanid |
|
0805 |
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad: |
|
0805 10 |
– apelsinid |
|
0805 20 |
– mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid |
|
0805 50 |
– sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia) |
|
0806 |
Värsked või kuivatatud viinamarjad: |
|
0806 10 |
– värsked: |
|
0806 10 10 |
– – lauaviinamarjad |
|
0807 |
Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad: |
|
0807 20 00 |
– papaiad |
|
0808 |
Värsked õunad, pirnid ja küdooniad |
|
0809 |
Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid: |
|
0810 |
Muud värsked marjad ja puuviljad: |
|
0810 20 |
– vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad |
|
0810 40 |
– jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium: |
|
0810 40 30 |
– – mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus) |
|
0810 40 50 |
– – marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum |
|
0810 40 90 |
– – muud |
|
0810 50 00 |
– kiivid |
|
0810 90 |
– muud: |
|
0810 90 30 |
– – tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid |
|
0810 90 40 |
– – kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad |
|
– – mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad: |
|
|
0810 90 50 |
– – – mustsõstrad |
|
0810 90 70 |
– – – muud |
|
0810 90 95 |
– – muud |
|
0811 |
Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
0811 10 |
– maasikad |
|
0811 20 |
– vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad: |
|
– – muud: |
|
|
0811 20 31 |
– – – vaarikad |
|
0811 20 51 |
– – – punased sõstrad |
|
0811 20 59 |
– – – murakad ja mooruspuumarjad |
|
0811 20 90 |
– – – muud |
|
0811 90 |
– muud: |
|
– – suhkru- või muu magusainelisandiga: |
|
|
– – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist: |
|
|
0811 90 19 |
– – – – muud |
|
– – – muud: |
|
|
0811 90 39 |
– – – – muud |
|
– – muud: |
|
|
0811 90 50 |
– – – mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus) |
|
0811 90 70 |
– – – marjad liigist Vaccinium myrtilloides ja Vaccinium augostifolium |
|
– – – kirsid: |
|
|
0811 90 75 |
– – – – hapukirsid (Prunus cerasus) |
|
0811 90 80 |
– – – – muud |
|
0811 90 85 |
– – – troopilised puuviljad ja troopilised pähklid |
|
0811 90 95 |
– – – muud |
|
0812 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
0812 10 00 |
– kirsid |
|
0812 90 |
– muud: |
|
0812 90 20 |
– – apelsinid |
|
0812 90 98 |
– – muud |
|
0813 |
Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
|
0813 10 00 |
– aprikoosid |
|
0813 20 00 |
– mustad ploomid |
|
0813 30 00 |
– õunad |
|
0813 40 |
– muud marjad ja puuviljad |
|
0813 50 |
– selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
|
– – kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud: |
|
|
– – – mustade ploomideta: |
|
|
0813 50 12 |
– – – – papaiadest, tamarindidest, kašuõuntest, litšidest, jakadest, sapotilli ploomidest, kannatuslille viljadest, karambooladest ja pitahaiadest |
|
0813 50 15 |
– – – – muud |
|
– – muud segud: |
|
|
0813 50 99 |
– – – muud |
|
0901 |
Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad: |
|
– röstimata kohv: |
|
|
0901 11 00 |
– – kofeiiniga |
|
0901 12 00 |
– – kofeiinivaba |
|
– röstitud kohv: |
|
|
0901 21 00 |
– – kofeiiniga |
|
0901 22 00 |
– – kofeiinivaba |
|
0901 90 |
– muud: |
|
0901 90 90 |
– – kohvi sisaldavad kohviasendajad |
|
0904 |
Piprad perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad: |
|
0904 20 |
– perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud: |
|
– – purustamata ja jahvatamata: |
|
|
0904 20 30 |
– – – muud |
|
0909 |
Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad |
|
0910 |
Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid |
|
1102 |
Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist: |
|
1102 10 00 |
– rukkijahu |
|
1102 20 |
– maisijahu |
|
1102 90 |
– muud: |
|
1102 90 10 |
– – odrajahu |
|
1102 90 50 |
– – riisijahu |
|
1102 90 90 |
– – muud |
|
1103 |
Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid: |
|
– tangud ja lihtjahu: |
|
|
1103 11 |
– – nisust |
|
1103 13 |
– – maisist |
|
1103 19 |
– – muust teraviljast: |
|
1103 19 90 |
– – – muud |
|
1104 |
Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud: |
|
– valtsitud või helvestatud terad: |
|
|
1104 12 |
– – kaerast: |
|
1104 12 90 |
– – – helvestatud |
|
1104 19 |
– – muust teraviljast: |
|
1104 19 10 |
– – – nisust |
|
1104 19 50 |
– – – maisist |
|
– – – muud: |
|
|
1104 19 99 |
– – – – muud |
|
– muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega): |
|
|
1104 23 |
– – maisist: |
|
1104 23 10 |
– – – kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega |
|
1104 23 99 |
– – – muud |
|
1104 29 |
– – muust teraviljast: |
|
– – – muud: |
|
|
1104 29 30 |
– – – – kruubid: |
|
ex 1104 29 30 |
– – – – – muust teraviljast peale nisu ja rukki |
|
– – – – muud: |
|
|
1104 29 89 |
– – – – – muud |
|
1104 30 |
– teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud: |
|
1104 30 90 |
– – muust teraviljast |
|
1108 |
Tärklis; inuliin: |
|
– tärklis: |
|
|
1108 11 00 |
– – nisutärklis |
|
1108 12 00 |
– – maisitärklis |
|
1108 13 00 |
– – kartulitärklis |
|
1108 14 00 |
– – maniokitärklis |
|
1108 19 |
– – muu tärklis: |
|
1108 19 90 |
– – – muud |
|
1202 |
Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata): |
|
1202 10 |
– koorimata: |
|
1202 10 90 |
– – muud |
|
1202 20 00 |
– lüditud, purustatud või purustamata |
|
1211 |
Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud: |
|
1211 20 00 |
– ženšennijuured |
|
1211 30 00 |
– kokalehed |
|
1211 40 00 |
– magunavarred |
|
1211 90 |
– muud: |
|
1211 90 85 |
– – muud: |
|
ex 1211 90 85 |
– – – lagritsajuured |
|
1501 00 |
Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
|
– searasv ja -rasvkude (k.a seapekk): |
|
|
1501 00 19 |
– – muud |
|
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
1508 10 |
– toorõli: |
|
1508 10 90 |
– – muud |
|
1508 90 |
– muud: |
|
1508 90 90 |
– – muud |
|
1510 00 |
Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega |
|
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
|
– loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid: |
|
|
– – oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad: |
|
|
1522 00 39 |
– – – muud |
|
– – muud: |
|
|
1522 00 91 |
– – – õlijätted ja -setted; seebirasv |
|
1522 00 99 |
– – – muud |
|
1602 |
Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid: |
|
1602 10 00 |
– homogeenitud tooted |
|
– rubriigi 0105 kodulindudest: |
|
|
1602 31 |
– – kalkuni: |
|
– – – mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist: |
|
|
1602 31 11 |
– – – – mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha |
|
1602 31 19 |
– – – – muud |
|
1602 31 90 |
– – – muud |
|
1602 32 |
– – kana ja kuke liigist Gallus domesticus |
|
– – – mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist: |
|
|
1602 32 11 |
– – – – kuumtöötlemata |
|
1602 32 19 |
– – – – muud |
|
1602 32 90 |
– – – muud |
|
1602 39 |
– – muud: |
|
– – – mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist: |
|
|
1602 39 21 |
– – – – kuumtöötlemata |
|
1602 39 29 |
– – – – muud |
|
1602 39 80 |
– – – muud |
|
– sea: |
|
|
1602 41 |
– – tagaosad ja nende jaotustükid |
|
1602 42 |
– – abatükid ja nende jaotustükid |
|
1602 49 |
– – muud, sh segud: |
|
– – – kodusea: |
|
|
– – – – mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv: |
|
|
1602 49 13 |
– – – – – kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja abatükkidest |
|
1602 49 19 |
– – – – – muud |
|
1602 49 90 |
– – – muud |
|
1602 50 |
– veise: |
|
– – muud: |
|
|
– – – õhukindlas pakendis: |
|
|
1602 50 31 |
– – – – soolaliha |
|
1602 50 39 |
– – – – muud |
|
1602 50 80 |
– – – muud |
|
1602 90 |
– muud, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest: |
|
– – muud: |
|
|
1602 90 31 |
– – – uluki või küüliku |
|
1602 90 41 |
– – – põhjapõdra |
|
– – – muud: |
|
|
1602 90 51 |
– – – – mis sisaldavad kodusea liha või rupsi |
|
– – – – muud: |
|
|
– – – – – mis sisaldavad veiseliha või rupsi: |
|
|
1602 90 61 |
– – – – – – kuumtöötlemata segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist |
|
– – – – – muud: |
|
|
– – – – – – lamba või kitse: |
|
|
– – – – – – – kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist: |
|
|
1602 90 72 |
– – – – – – – – lamba |
|
1602 90 74 |
– – – – – – – – kitse |
|
– – – – – – – muud: |
|
|
1602 90 76 |
– – – – – – – – lamba |
|
1602 90 78 |
– – – – – – – – kitse |
|
1701 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul: |
|
– muud: |
|
|
1701 91 00 |
– – maitse- või värvainelisanditega |
|
1701 99 |
– – muud |
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
– laktoos ja laktoosisiirup: |
|
|
1702 11 00 |
– – kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines |
|
1702 19 00 |
– – muud |
|
1702 20 |
– vahtrasuhkur ja vahtrasiirup: |
|
1702 20 90 |
– – muud |
|
1702 90 |
– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist: |
|
1702 90 60 |
– – tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata |
|
– – karamell: |
|
|
1702 90 71 |
– – – kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist |
|
– – – muud: |
|
|
1702 90 75 |
– – – – pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata |
|
1702 90 79 |
– – – – muud |
|
1801 00 00 |
Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud) |
|
2002 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
|
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2004 10 |
– kartulid: |
|
2004 10 10 |
– – kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata |
|
– – muud: |
|
|
2004 10 99 |
– – – muud |
|
2005 |
Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2005 20 |
– kartulid: |
|
– – muud: |
|
|
2005 20 20 |
– – – õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks |
|
2005 20 80 |
– – – muud |
|
2008 |
Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
|
– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
|
2008 11 |
– – maapähklid: |
|
– – – muud, kontaktpakendis netomassiga: |
|
|
– – – – üle 1 kg: |
|
|
2008 11 92 |
– – – – – röstitud |
|
2008 11 94 |
– – – – – muud |
|
– – – – kuni 1 kg: |
|
|
2008 11 96 |
– – – – – röstitud |
|
2008 11 98 |
– – – – – muud |
|
2008 19 |
– – muud, sh segud: |
|
– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 19 11 |
– – – – troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju |
|
– – – – muud: |
|
|
2008 19 13 |
– – – – – röstitud mandlid ja pistaatsiad |
|
2008 19 19 |
– – – – – muud |
|
– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 19 91 |
– – – – troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju |
|
ex 2008 19 91 |
– – – – – röstimata troopilised pähklid |
|
– – – – muud: |
|
|
– – – – – röstitud pähklid: |
|
|
2008 19 93 |
– – – – – – mandlid ja pistaatsiad |
|
2008 19 95 |
– – – – – – muud |
|
2008 19 99 |
– – – – – muud |
|
2008 20 |
– ananassid: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 20 19 |
– – – – muud |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 20 51 |
– – – – suhkrusisaldusega üle 17 % massist |
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 20 71 |
– – – – suhkrusisaldusega üle 19 % massist |
|
2008 30 |
– tsitrusviljad: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
– – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist: |
|
|
2008 30 11 |
– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 30 51 |
– – – – greibid (k.a pomelod) |
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 30 71 |
– – – – greibid (k.a pomelod) |
|
2008 30 75 |
– – – – mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid |
|
2008 30 90 |
– – – suhkrulisandita |
|
2008 40 |
– pirnid: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
– – – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist: |
|
|
2008 40 11 |
– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
– – – – muud: |
|
|
2008 40 21 |
– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 40 31 |
– – – – suhkrusisaldusega üle 15 % massist |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 40 51 |
– – – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist |
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg: |
|
|
2008 40 71 |
– – – – suhkrusisaldusega üle 15 % massist |
|
2008 40 79 |
– – – – muud |
|
2008 50 |
– aprikoosid: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
– – – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist: |
|
|
2008 50 11 |
– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
– – – – muud: |
|
|
2008 50 31 |
– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
2008 50 39 |
– – – – – muud |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 50 69 |
– – – – muud |
|
– – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga: |
|
|
2008 50 94 |
– – – – vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg |
|
2008 50 99 |
– – – – alla 4,5 kg |
|
2008 60 |
– kirsid: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
– – – muud: |
|
|
2008 60 31 |
– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga: |
|
|
2008 60 50 |
– – – – üle 1 kg |
|
– – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga: |
|
|
2008 60 70 |
– – – – vähemalt 4,5 kg |
|
2008 60 90 |
– – – – alla 4,5 kg |
|
ex 2008 60 90 |
– – – – – hapukirsid (Prunus cerasus) |
|
2008 80 |
– maasikad: |
|
– – piirituselisandiga: |
|
|
– – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist: |
|
|
2008 80 11 |
– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
2008 80 19 |
– – – – muud |
|
– – – muud: |
|
|
2008 80 31 |
– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist |
|
– – piirituselisandita: |
|
|
2008 80 50 |
– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg |
|
– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest: |
|
|
2008 99 |
– – muud: |
|
– – – piirituselisandita: |
|
|
– – – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg: |
|
|
2008 99 45 |
– – – – – ploomid ja mustad ploomid |
|
– – – – suhkrulisandita: |
|
|
– – – – – ploomid ja mustad ploomid, kontaktpakendis netomassiga: |
|
|
2008 99 72 |
– – – – – – vähemalt 5 kg |
|
2008 99 78 |
– – – – – – alla 5 kg |
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma: |
|
– apelsinimahl: |
|
|
2009 11 |
– – külmutatud |
|
2009 19 |
– – muud: |
|
– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67: |
|
|
2009 19 98 |
– – – – muud |
|
– viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre): |
|
|
2009 69 |
– – muud: |
|
– – – Brixi arvuga üle 67: |
|
|
2009 69 11 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 22 |
|
– – – Brixi arvuga üle 30, kuid mitte üle 67: |
|
|
– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 18: |
|
|
2009 69 51 |
– – – – – kontsentreeritud |
|
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 18: |
|
|
– – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist: |
|
|
2009 69 71 |
– – – – – – kontsentreeritud |
|
2009 69 79 |
– – – – – – muud |
|
– õunamahl: |
|
|
2009 79 |
– – muud: |
|
– – – Brixi arvuga üle 67: |
|
|
2009 79 11 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 22 |
|
– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67: |
|
|
– – – – muud: |
|
|
2009 79 91 |
– – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist |
|
2009 79 99 |
– – – – – suhkrulisandita |
|
2009 90 |
– mahlasegud: |
|
– – Brixi arvuga üle 67: |
|
|
– – – mahlasegud õuna- ja pirnimahlast: |
|
|
2009 90 11 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 22 |
|
2009 90 19 |
– – – – muud |
|
– – Brixi arvuga kuni 67: |
|
|
– – – mahlasegud õuna- ja pirnimahlast: |
|
|
2009 90 31 |
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 18, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist |
|
– – – muud: |
|
|
– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30: |
|
|
– – – – – mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast: |
|
|
2009 90 41 |
– – – – – – suhkrulisandiga |
|
– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30: |
|
|
– – – – – mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast: |
|
|
2009 90 79 |
– – – – – – suhkrulisandita |
|
2305 00 00 |
Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata |
|
2307 00 |
Veinisete; viinakivi |
|
2308 00 |
Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata: |
|
– viinamarjade pressimisjäägid: |
|
|
2308 00 11 |
– – summaarse alkoholisisaldusega kuni 4,3 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 40 % massist |
|
2308 00 19 |
– – muud |
|
2308 00 90 |
– muud |
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted: |
|
2309 90 |
– muud: |
|
– – muud, sh eelsegud: |
|
|
– – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid: |
|
|
– – – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit: |
|
|
– – – – – mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist: |
|
|
2309 90 35 |
– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist |
|
2309 90 39 |
– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist |
|
– – – – – mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist: |
|
|
2309 90 41 |
– – – – – – mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist |
|
– – – – – mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist: |
|
|
2309 90 51 |
– – – – – – mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist |
|
2309 90 53 |
– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist |
|
2309 90 59 |
– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist |
|
2309 90 70 |
– – – – mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid |
|
– – – muud: |
|
|
2309 90 91 |
– – – – suhkrupeedi pressimisjäägid lisatud melassiga |
|
– – – – muud: |
|
|
2309 90 95 |
– – – – – mis sisaldavad vähemalt 49 % massist koliinkloriidi, orgaanilisel või anorgaanilisel baasil |
II LISA (c)
Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduslikele esmatoodetele
(osutatud artikli 27 lõike 3 punktis c)
|
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Aastakvoot (tonnides) |
Tollimaksumäär kvoodi piires |
|
0401 10 10 |
PIIM JA RÕÕSK KOOR, KONTSENTREERIMATA, SUHKRU- VÕI MUU MAGUSAINELISANDITA RASVASISALDUS KUNI 1 % MASSISTKONTAKTPAKENDIS NETOMAHUGA KUNI 2 LIITRIT |
790 |
0 % |
|
0401 20 11 |
PIIM JA RÕÕSK KOOR, KONTSENTREERIMATA, SUHKRU- VÕI MUU MAGUSAINELISANDITA RASVASISALDUS KUNI 3 %, KUID MITTE ALLA 1 % MASSIST KONTAKTPAKENDIS NETOMAHUGA KUNI 2 LIITRIT |
||
|
0401 20 91 |
PIIM JA RÕÕSK KOOR, KONTSENTREERIMATA, SUHKRU- VÕI MUU MAGUSAINELISANDITA RASVASISALDUS ÜLE 3 %, KUID KUNI 6 % MASSIST KONTAKTPAKENDIS NETOMAHUGA KUNI 2 LIITRIT |
||
|
1001 91 20 (varem: 1001 90 91 ) |
HARILIK NISU JA MESLIN SEEMNEKS |
42 000 |
0 % |
|
1001 99 00 (varem: 1001 90 99 ) |
SPELTANISU, HARILIK NISU JA MESLIN (V.A SEEME) |
||
|
1005 90 00 |
MAISITERAD (V.A SEEMNEKS) |
10 000 |
0 % |
III LISA
ÜHENDUSE SOODUSTUSED ALBAANIA KALA- JA KALANDUSTOODETELE
Järgnevate Albaania päritolu toodete importimisel Euroopa Ühendusse kehtivad järgmised soodustused:
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Alates 1. jaanuarist 2007 |
Alates 1. jaanuarist 2008 ja järgnevatel aastatel |
|
0301 91 10 0301 91 90 0302 11 10 0302 11 20 0302 11 80 0303 21 10 0303 21 20 0303 21 80 0304 19 15 0304 19 17 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 0304 29 15 0304 29 17 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 0305 49 45 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 50 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 50 t 0 %-ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
|
0301 93 00 0302 69 11 0303 79 11 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga. Üle tariifikvoodi: 80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga. Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
|
ex 0301 99 80 0302 69 61 0303 79 71 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga. Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga. Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
|
ex 0301 99 80 0302 69 94 ex 0303 77 00 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80 |
Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga. Üle tariifikvoodi: 55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga. Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Esialgne kvoodi maht |
Tollimaksumäär |
|
1604 13 11 1604 13 19 ex 1604 20 50 |
Töödeldud või konserveeritud sardiinid |
100 tonni |
6 % (1) |
|
1604 16 00 1604 20 40 |
Töödeldud või konserveeritud anšoovised |
1 000 tonni (2) |
0 % (1) |
|
(1)
Kvoodi mahu ületamise korral rakendatakse enamsoodustusrežiimi tollitariifimäära täies ulatuses.
(2)
Esimese aasta 1. jaanuarist pärast lepingu jõustumise kuupäeva suurendatakse kvooti 200 tonni võrra aastas tingimusel, et vähemalt 80 % eelmise aasta kvoodist on 31. detsembriks ära kasutatud. Selline mehhanism kehtib kuni aastakvoot on tõusnud 1 600 tonnini või osapooled otsustavad rakendada teistsugust korda. |
|||
Kõikide HS rubriiki 1604 kuuluvate toodete (välja arvatud sardiinide ja anšooviste pooltoodete või konservide) suhtes kohaldatavat tollitariifimäära vähendatakse järgmiselt:
|
Aasta |
1. detsember 2006 |
1. jaanuar 2007 |
Alates 1. jaanuarist 2008 ja järgnevatel aastatel |
|
Tollimaks |
80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
65 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust |
IV LISA
Arvedeklaratsiooni tekst
Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Bulgaariakeelne sõnastus
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … ( 2 )) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с …. ( 3 ) преференциален произход.
Hispaaniakeelne sõnastus
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (2) ) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (3) .
Tšehhikeelne sõnastus
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (2) ) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (3) .
Taanikeelne sõnastus
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (2) ), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (3) .
Saksakeelne sõnastus
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (2) ) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (3) Ursprungswaren sind.
Eestikeelne sõnastus
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (2) ) deklareerib, et need tooted on … (3) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Kreekakeelne sõnastus
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (2) ) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (3) .
Ingliskeelne sõnastus
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (2) ) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (3) preferential origin.
Prantsuskeelne sõnastus
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (2) ) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (3) .
Horvaadikeelne sõnastus
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (2) ) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (3) preferencijalnog podrijetla.
Itaaliakeelne sõnastus
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (2) ) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (3) .
Lätikeelne sõnastus
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (2) ), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (3) .
Leedukeelne sõnastus
Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (2) ) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (3) preferencinės kilmės produktai.
Ungarikeelne sõnastus
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (2) ) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (3) származásúak.
Maltakeelne sõnastus
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (2) ) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (3) .
Hollandikeelne sõnastus
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (2) ), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (3) .
Poolakeelne sõnastus
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (2) ) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (3) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne sõnastus
O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (2) ), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (3) .
Rumeeniakeelne sõnastus
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (2) ) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (3) .
Slovakikeelne sõnastus
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (2) ) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (3) .
Sloveenikeelne sõnastus
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (2) ) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (3) poreklo.
Soomekeelne sõnastus
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (2) ) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (3) .
Rootsikeelne sõnastus
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (2) ) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (3) .
Albaaniakeelne tekst
Eksportuesi i produkteve të përfshira në këtë dokument (autorizim doganor Nr. … (2) ) deklaron që, përveç rasteve kur tregohet qartësisht ndryshe, këto produkte janë me origjinë preferenciale … (3) .
( 4 )
(Kuupäev ja koht)
( 5 )
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi)
V LISA
INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED
(viide artiklis 73)
1. Artikli 73 lõikes 3 käsitletakse järgmisi mitmepoolseid konventsioone, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad:
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada artikli 73 lõike 3 kohaldamist ka muude mitmepoolsete konventsioonide suhtes.
2. Lepinguosalised kinnitavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust:
3. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtleb Albaania ühenduse äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.
PROTOKOLLID
PROTOKOLL nr 1
malmi- ja terasetoodete kohta
Artikkel 1
Käesolevat protokolli kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri gruppides 72 ja 73 loetletud toodete suhtes. Samuti kohaldatakse seda muude malmist ja terasest valmistoodete suhtes, mis eespool nimetatud gruppide alusel võivad tulevikus pärineda Albaaniast.
Artikkel 2
Albaaniast pärit malmi- ja terasetoodete suhtes ühenduse piires kohaldatavad imporditollimaksud kaotatakse lepingu jõustumise kuupäeval.
Artikkel 3
Artikkel 4
Artikkel 5
Seoses lepingu artikli 71 lõike 1 punkti iii sätete kohaldamisega malmi- ja terasetoodete suhtes leiab komisjon, et viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist võib Albaania erandkorras anda ümberkorraldusteks riigiabi, kui:
Artikkel 6
Lepingu artiklite 20, 21 ja 22 sätteid kohaldatakse lepinguosaliste vahelise malmi- ja terasetoodetega kauplemise suhtes.
Artikkel 7
Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva protokolli nõuetekohase rakendamise järgimiseks ja läbivaatamiseks moodustatakse lepingu artikli 120 lõike 4 kohaselt siderühm.
PROTOKOLL nr 2
Albaania ja ühenduse vahelise kaubavahetuse kohta töödeldud põllumajandussaaduste sektoris
(Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 2)
Artikkel 1
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsustab järgmiste küsimuste üle:
Artikkel 2
Vastavalt artiklile 1 kohaldatavaid tollimakse võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vähendada:
Esimeses taandes osutatud vähendamised arvutatakse tollimaksu põllumajanduskomponendi põhjal, mis vastab asjakohaste töödeldud põllumajandussaaduste valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandustoodetele, ja need arvatakse maha kõnealuste põllumajanduse põhisaaduste suhtes kohaldatavatest tollimaksudest.
Artikkel 3
Ühendus ja Albaania teatavad teineteisele käesoleva protokolliga hõlmatud toodete kohta kehtestatud halduskorra. Selline kord tagab kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning on võimalikult lihtne ja paindlik.
I LISA
Albaaniast pärit töödeldud põllumajandustoodete ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud
Järgmiste Albaaniast pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
|
0403 10 |
– jogurt: |
|
– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga: |
|
|
– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 10 51 |
– – – – kuni 1,5 % massis |
|
0403 10 53 |
– – – – üle 1,5 % kuid mitte üle 27 % massist |
|
0403 10 59 |
– – – – üle 27 % massist |
|
– – – muu, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 10 91 |
– – – – kuni 3 % massist |
|
0403 10 93 |
– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist |
|
0403 10 99 |
– – – – üle 6 % massist |
|
0403 90 |
– muud: |
|
– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga: |
|
|
– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 90 71 |
– – – – kuni 1,5 % massist |
|
0403 90 73 |
– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0403 90 79 |
– – – – üle 27 % massist |
|
– – – muu, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 90 91 |
– – – – kuni 3 % massist |
|
0403 90 93 |
– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist |
|
0403 90 99 |
– – – – üle 6 % massist |
|
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
|
0405 20 |
– piimarasvavõided: |
|
0405 20 10 |
– – piimarasvavõided: |
|
0405 20 30 |
– – rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist |
|
0501 00 00 |
Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed |
|
0502 |
Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed |
|
0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed |
|
0506 |
Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed |
|
0507 |
Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed |
|
0508 00 00 |
Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber |
|
0510 00 00 |
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) |
|
0511 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3: |
|
– muud: |
|
|
0511 99 |
– – muud: |
|
– – – looduslikud loomsed käsnad: |
|
|
0511 99 31 |
– – – – töötlemata kujul |
|
0511 99 39 |
– – – – muud |
|
0511 99 85 |
– – – muud: |
|
ex 0511 99 85 |
– – – – hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta |
|
0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud: |
|
0710 40 00 |
– suhkrumais |
|
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
0711 90 |
– muu köögivili; köögiviljasegud: |
|
– – köögivili: |
|
|
0711 90 30 |
– – – suhkrumais |
|
0903 00 00 |
Mate |
|
1212 |
Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum) röstimata juured): |
|
1212 20 00 |
– mere- ja muud vetikad |
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
– taimemahlad ja -ekstraktid: |
|
|
1302 12 00 |
– – lagritsast |
|
1302 13 00 |
– – humalast |
|
1302 19 |
– – muud: |
|
1302 19 80 |
– – – muud |
|
1302 20 |
– pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
|
– taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
1302 31 00 |
– – agar-agar |
|
1302 32 |
– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
1302 32 10 |
– – – jaanileivapuu kaunadest või seemnetest |
|
1401 |
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor) |
|
1404 |
Mujal nimetamata taimne materjal |
|
1505 00 |
Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin) |
|
1506 00 00 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
1515 90 |
– muud: |
|
1515 90 11 |
– – tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid: |
|
ex 1515 90 11 |
– – – jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid |
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata: |
|
1516 20 |
– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: |
|
1516 20 10 |
– – hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha |
|
1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest: |
|
1517 10 |
– margariin, v.a vedel margariin: |
|
1517 10 10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
1517 90 |
– muud: |
|
1517 90 10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
– – muud: |
|
|
1517 90 93 |
– – – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
1518 00 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
|
1518 00 10 |
– linoksiin |
|
– muud: |
|
|
1518 00 91 |
– – loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted |
|
– – muud: |
|
|
1518 00 95 |
– – – loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised |
|
1518 00 99 |
– – – muud |
|
1520 00 00 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
|
1521 |
Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata |
|
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
|
1522 00 10 |
– degraa (parkerasv) |
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
|
1803 |
Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata |
|
1804 00 00 |
Kakaovõi, -rasv ja -õli |
|
1805 00 00 |
Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita |
|
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme– ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt |
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
– täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata: |
|
|
1902 11 00 |
– – muna sisaldavad |
|
1902 19 |
– – muud |
|
1902 20 |
– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |
|
– – muud: |
|
|
1902 20 91 |
– – – kuumtöödeldud |
|
1902 20 99 |
– – – muud |
|
1902 30 |
– muud pastatooted: |
|
1902 40 |
– kuskuss: |
|
1903 00 00 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
|
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
|
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
|
2001 90 |
– muud: |
|
2001 90 30 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2001 90 40 |
– – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist |
|
2001 90 60 |
– – palmipungad |
|
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2004 10 |
– kartulid: |
|
– – muud |
|
|
2004 10 91 |
– – – jahu või helvestena |
|
2004 90 |
– muud köögiviljad, sh segud: |
|
2004 90 10 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2005 |
Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2005 20 |
– kartulid: |
|
2005 20 10 |
– – jahu või helvestena |
|
2005 80 00 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2008 |
Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma |
|
– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
|
2008 11 |
– – maapähklid: |
|
2008 11 10 |
– – – maapähklivõi |
|
– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest: |
|
|
2008 91 00 |
– – palmipungad |
|
2008 99 |
– – muud: |
|
– – – piirituselisandita: |
|
|
– – – – suhkrulisandita: |
|
|
2008 99 85 |
– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2008 99 91 |
– – – – – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist |
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
|
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid ); |
|
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep |
|
2104 |
Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist |
|
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: |
|
2106 10 |
– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained |
|
2106 90 |
– muud: |
|
2106 90 20 |
– – alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks |
|
– – muud: |
|
|
2106 90 92 |
– – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist |
|
2106 90 98 |
– – – muud |
|
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi |
|
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse– ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu– ja köögiviljamahlad |
|
2203 00 |
Linnaseõlu |
|
2205 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |
|
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül– jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid |
|
2402 |
Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest |
|
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; “homogeenitud” ja “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid |
|
2905 |
Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid: |
|
– muud mitmehüdroksüülsed alkoholid: |
|
|
2905 43 00 |
– – mannitool |
|
2905 44 |
– – D-glütsitool (sorbitool): |
|
2905 45 00 |
– – glütserool |
|
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused: |
|
3301 90 |
– muud |
|
3302 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |
|
3302 10 |
– kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel: |
|
– – kasutamiseks jookide tootmisel: |
|
|
– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised: |
|
|
3302 10 10 |
– – – – tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust |
|
– – – – muud: |
|
|
3302 10 21 |
– – – – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist |
|
3302 10 29 |
– – – – – muud |
|
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: |
|
3501 10 |
– kaseiin: |
|
3501 90 |
– muud: |
|
3501 90 90 |
– – muud |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
3505 10 |
– dekstriinid jm modifitseeritud tärklised: |
|
3505 10 10 |
– – dekstriinid |
|
– – muud modifitseeritud tärklised: |
|
|
3505 10 90 |
– – – muud |
|
3505 20 |
– liimid |
|
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid): |
|
3809 10 |
– tärklisainete baasil |
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid |
|
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
|
3824 60 |
– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv) |
IIa LISA
Ühendusest pärit töödeldud põllumajandustoodete Albaaniasse importimisel kohaldatavad tollimaksud
Järgmiste ühendusest pärit kaupade Albaaniasse importimise suhtes kohaldatakse nullmääraga imporditollimaksu.
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
0501 00 00 |
Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed |
|
0502 |
Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed |
|
0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed |
|
0506 |
Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed |
|
0507 |
Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed |
|
0508 00 00 |
Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber |
|
0510 00 00 |
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) |
|
0511 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3: |
|
– muud: |
|
|
0511 99 |
– – muud: |
|
– – – looduslikud loomsed käsnad: |
|
|
0511 99 31 |
– – – – töötlemata kujul |
|
0511 99 39 |
– – – – muud |
|
0511 99 85 |
– – – muud: |
|
ex 0511 99 85 |
– – – – hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta |
|
0903 00 00 |
Mate |
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
– taimemahlad ja -ekstraktid: |
|
|
1302 12 00 |
– – lagritsast |
|
1302 13 00 |
– – humalast |
|
1302 19 |
– – muud: |
|
1302 19 80 |
– – – muud |
|
1302 20 |
– pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
|
– taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
1302 31 00 |
– – agar-agar |
|
1302 32 |
– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
1302 32 10 |
– – – jaanileivapuu kaunadest või seemnetest |
|
1401 |
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor) |
|
1404 |
Mujal nimetamata taimne materjal |
|
1505 00 |
Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin) |
|
1506 00 00 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
1515 90 |
– muud: |
|
1515 90 11 |
– – tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid: |
|
ex 1515 90 11 |
– – – jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid |
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata: |
|
1516 20 |
– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: |
|
1516 20 10 |
– – hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha |
|
1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest: |
|
1517 10 |
– margariin, v.a vedel margariin: |
|
1517 10 10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
1517 90 |
– muud: |
|
1517 90 10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
– – muud: |
|
|
1517 90 93 |
– – – toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena |
|
1518 00 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
|
1518 00 10 |
– linoksiin |
|
– muud: |
|
|
1518 00 91 |
– – loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted |
|
– – muud: |
|
|
1518 00 95 |
– – – loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised |
|
1518 00 99 |
– – – muud |
|
1520 00 00 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
|
1521 |
Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata |
|
1522 00 |
Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
|
1522 00 10 |
– degraa (parkerasv) |
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse– ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
1702 50 00 |
– keemiliselt puhas fruktoos |
|
1702 90 |
– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist: |
|
1702 90 10 |
– – keemiliselt puhas maltoos |
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
|
1803 |
Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata |
|
1804 00 00 |
Kakaovõi, -rasv ja -õli |
|
1805 00 00 |
Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita |
|
1903 00 00 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |
|
2101 20 |
– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted: |
|
– – tooted: |
|
|
2101 20 92 |
– – – tee- või mateekstraktidel, -essentsidel või -kontsentraatidel põhinevad |
|
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
2103 30 |
– sinepipulber ja valmissinep |
|
2103 30 10 |
– – sinepipulber |
|
2103 30 90 |
– – valmissinep |
|
2103 90 |
– muud: |
|
2103 90 10 |
– – vedel mango-chutney |
|
2103 90 30 |
– – aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitt |
|
2104 |
Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: |
|
2106 10 |
– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained |
|
2106 90 |
– muud: |
|
2106 90 20 |
– – alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks |
|
– – muud: |
|
|
2106 90 92 |
– – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist |
|
2106 90 98 |
– – – muud |
|
2203 00 |
Linnaseõlu |
|
2205 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |
|
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül– jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid |
|
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja –essentsid: |
|
2403 10 |
– suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid: |
|
2403 10 90 |
– – muud |
|
2905 |
Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid: |
|
– muud mitmehüdroksüülsed alkoholid: |
|
|
2905 43 00 |
– – mannitool |
|
2905 44 |
– – D-glütsitool (sorbitool): |
|
2905 45 00 |
– – glütserool |
|
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused: |
|
3301 90 |
– muud |
|
3302 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: |
|
3302 10 |
– kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel: |
|
– – kasutamiseks jookide tootmisel: |
|
|
– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised: |
|
|
3302 10 10 |
– – – – tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust |
|
– – – – muud: |
|
|
3302 10 21 |
– – – – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist |
|
3302 10 29 |
– – – – – muud |
|
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: |
|
3501 10 |
– kaseiin: |
|
3501 90 |
– muud: |
|
3501 90 90 |
– – muud |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
3505 10 |
– dekstriinid jm modifitseeritud tärklised: |
|
3505 10 10 |
– – dekstriinid |
|
– – muud modifitseeritud tärklised: |
|
|
3505 10 90 |
– – – muud |
|
3505 20 |
– liimid |
|
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid): |
|
3809 10 |
– tärklisainete baasil |
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid |
|
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
|
3824 60 |
– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv) |
IIb LISA
Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit töödeldud põllumajandustoodetele
Käesolevas lisas loetletud toodete tollimaksude vähendamine ja kaotamine toimub vastavalt järgmisele ajakavale:
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud: |
|
0710 40 00 |
– suhkrumais |
|
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
0711 90 |
– muu köögivili; köögiviljasegud: |
|
– – köögivili: |
|
|
0711 90 30 |
– – – suhkrumais |
|
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme– ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt |
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
– täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata: |
|
|
1902 11 00 |
– – muna sisaldavad |
|
1902 19 |
– – muud |
|
1902 20 |
– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |
|
– – muud: |
|
|
1902 20 91 |
– – – kuumtöödeldud |
|
1902 20 99 |
– – – muud |
|
1902 30 |
– muud pastatooted |
|
1902 40 |
– kuskuss |
|
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
|
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
|
2001 90 |
– muud: |
|
2001 90 30 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2001 90 40 |
– – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist |
|
2001 90 60 |
– – palmipungad |
|
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2004 10 |
– kartulid: |
|
– – muud: |
|
|
2004 10 91 |
– – – jahu või helvestena |
|
2004 90 |
– muud köögiviljad, sh segud: |
|
2004 90 10 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2005 |
Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
2005 20 |
– kartulid: |
|
2005 20 10 |
– – jahu või helvestena |
|
2005 80 00 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2008 |
Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
|
– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
|
2008 11 |
– – maapähklid: |
|
2008 11 10 |
– – – maapähklivõi |
|
– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest: |
|
|
2008 91 00 |
– – palmipungad |
|
2008 99 |
– – muud: |
|
– – – piirituselisandita: |
|
|
– – – – suhkrulisandita: |
|
|
2008 99 85 |
– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2008 99 91 |
– – – – – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist |
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |
|
– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted: |
|
|
2101 11 |
– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
|
2101 12 |
– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil |
|
2101 20 |
– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted: |
|
2101 20 20 |
– – ekstraktid, essentsid või kontsentraadid |
|
– – tooted: |
|
|
2101 20 98 |
– – – muud |
|
2101 30 |
– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid |
|
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
2103 10 00 |
– sojakaste |
|
2103 90 |
– muud: |
|
2103 90 90 |
– – muud |
|
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
|
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi |
|
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse– ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu– ja köögiviljamahlad |
|
2402 |
Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest |
|
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja –essentsid: |
|
2403 10 |
– suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid: |
|
2403 10 10 |
– – kontaktpakendis netomassiga kuni 500 g |
|
– muud: |
|
|
2403 91 00 |
– – „homogeenitud” või „taastatud” tubakas |
|
2403 99 |
– – muud |
IIc LISA
Lepingu jõustumise kuupäeval jätkatakse käesolevas lisas loetletud töödeldud põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate enamsoodustusrežiimi tollimaksude kohaldamist.
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
|
0403 10 |
– jogurt: |
|
– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga: |
|
|
– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 10 51 |
– – – – kuni 1,5 % massist |
|
0403 10 53 |
– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0403 10 59 |
– – – – üle 27 % massist |
|
– – – muu, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 10 91 |
– – – – kuni 3 % massist |
|
0403 10 93 |
– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist |
|
0403 10 99 |
– – – – üle 6 % massist |
|
0403 90 |
– muud: |
|
– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga: |
|
|
– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 90 71 |
– – – – kuni 1,5 % massist |
|
0403 90 73 |
– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist |
|
0403 90 79 |
– – – – üle 27 % massist |
|
– – – muu, piimarasvasisaldus: |
|
|
0403 90 91 |
– – – – kuni 3 % massist |
|
0403 90 93 |
– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist |
|
0403 90 99 |
– – – – üle 6 % massist |
|
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
|
0405 20 |
– piimarasvavõided: |
|
0405 20 10 |
– – rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist |
|
0405 20 30 |
– – rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist |
|
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
2103 20 00 |
– ketšup jm tomatikastmed |
IId LISA
Ühendusest pärit töödeldud põllumajandussaaduste Albaaniasse importimisel kohaldatavad tollimaksud
Käesolevas tabelis loetletud ühendusest pärit toodete importimisel Albaaniasse kohaldatakse allpool sätestatud tariifikvootide raames tollimaksu nullimäära. Kvooti ületavate koguste puhul kohaldatakse IIa, IIb ja IIc lisas sätestatud tingimusi.
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Iga-aastane tollimaksuvaba kvoot |
|
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised |
150 tonni |
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
100 tonni |
|
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep |
60 tonni |
|
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
100 tonni |
|
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi |
3 700 hl |
|
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse– ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu– ja köögiviljamahlad |
PROTOKOLL nr 3
teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta
Artikkel 1
Käesolev protokoll koosneb järgmistest osadest:
Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline leping teatavate veinide kaubanduses kohaldatavate vastastikuste kontsessioonide kohta (käesoleva protokolli I lisa);
Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta (käesoleva protokolli II lisa).
Artikkel 2
Kõnealuseid lepinguid kohaldatakse 14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2204 kuuluvate veinide, rubriiki 2208 kuuluvate piiritusjookide ja rubriiki 2205 kuuluvate aromatiseeritud veinide suhtes.
Kõnealused lepingud käsitlevad järgmisi tooteid:
värsketest viinamarjadest toodetud veinid, mis:
on pärit ühendusest ning on toodetud kooskõlas veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (muudetud kujul) V jaotises nimetatud veinivalmistustavasid ja -menetlusi reguleerivate eeskirjadega ja kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1622/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta (muudetud kujul);
on pärit Albaaniast ning on toodetud vastavalt Albaania õigusaktide kohastele veinivalmistustavasid ja -menetlusi reguleerivatele eeskirjadele. Nimetatud veinivalmistuseeskirjad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega;
piiritusjoogid, mis on määratletud:
ühenduses vastavalt nõukogu 29. mai 1989. aasta muudetud määrusele (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (muudetud kujul), ja komisjoni 24. aprilli 1990. aasta muudetud määrusele (EMÜ) nr 1014/90, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (muudetud kujul);
Albaanias vastavalt ministri 6. jaanuari 2003. aasta määrusele nr 2, mis käsitleb viinamarjakasvatust, veini ja viinamarjade kõrvalsaadusi käsitleval 21. jaanuari 1999. aasta seadusel nr 8443 põhineva piiritusjookide kirjeldamise ja esitlemise määratlemist käsitleva määruse vastuvõtmist;
aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid, edaspidi „aromatiseeritud veinid”, mis on määratletud:
ühenduses vastavalt nõukogu 10. juuni 1991. aasta muudetud määrusele (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (muudetud kujul);
Albaanias vastavalt 21. jaanuari 1999. aasta seadusele nr 8443 viinamarjakasvatuse, veini ja viinamarjade kõrvalsaaduste kohta.
I LISA
LEPING
Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahel teatavate veinide kaubanduses kohaldatavate vastastikuste kontsessioonide kohta
1. Järgnevate Albaania päritolu veinide importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:
|
CN-kood |
Kirjeldus (vastavalt protokolli nr 3 artikli 2 lõike 1 punktile b) |
Kohaldatav tollimaks |
Kogused hektoliitrites |
Erisätted |
|
ex 2204 10 |
Kvaliteetvahuvein |
vabastus |
5 000 |
|
|
ex 2204 21 |
Vein värsketest viinamarjadest |
|||
|
ex 2204 29 |
Vein värsketest viinamarjadest |
vabastus |
2 000 |
|
|
(1)
Lepinguosalise taotlusel võib pidada konsultatsioone kvootide kohandamiseks, koguste rubriigi ex 2204 29 suhtes kohaldatava kvoodi alt rubriikide ex 2204 10 ja ex 2204 21 suhtes kohaldatava kvoodi alla viimise teel. |
||||
2. Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Albaanias ekspordisubsiidiume.
3. Järgnevate ühenduse päritolu veinide importimisel Albaaniasse kehtivad järgmised soodustused:
|
Albaania tollitariifi kood |
Kirjeldus (vastavalt protokolli nr 3 artikli 2 lõike 1 punktile b) |
Kohaldatav tollimaks |
Kogused hektoliitrites |
|
ex 2204 10 |
Kvaliteetvahuvein |
vabastus |
10 000 |
|
ex 2204 21 |
Vein värsketest viinamarjadest |
4. Albaania määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduses ekspordisubsiidiume.
5. Käesoleva lepingu kohaselt rakendatavad päritolureeglid sätestatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollis nr 4.
6. Käesolevas lepingus sätestatud soodustuste kohase veiniimpordi korral on vaja esitada komisjoni 24. aprill 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 883/2001 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas) vastav sertifikaat ja saatedokument, mille on välja andnud vastastikuselt tunnustatud ametiasutus, mis esineb ühiselt koostatud nimekirjades, ja mis kinnitab, et kõnealune vein vastab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 artikli 2 lõikele 1.
7. Lepinguosalised kaaluvad hiljemalt 2008. aasta esimeses kvartalis võimalust anda üksteisele muid täiendavaid soodustusi, võttes arvesse lepinguosaliste vahelise veinikaubanduse arenemist.
8. Lepinguosalised tagavad vastastikuste soodustuste sõltumatuse muudest meetmetest.
9. Ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel toimuvad arutelud mis tahes käesoleva lepingu toimimisega seonduvates küsimustes.
II LISA
LEPING
Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahel veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta
Artikkel 1
Eesmärgid
Artikkel 2
Mõisted
Kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:
|
a) |
„päritolu”, kui seda kasutatakse seoses lepinguosalise nimega –
i)
vein on täielikult toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil viinamarjadest, mille saak on täies mahus koristatud selle lepinguosalise territooriumilt;
ii)
piiritusjook või aromatiseeritud vein on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil; |
|
b) |
„geograafiline tähis” – 1. liite loetelus tähis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 22 lõike 1 tähenduses; |
|
c) |
„traditsiooniline märge” – 2. liites kindlaksmääratud traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige veini tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile, kohale või tüübile või asjaomase veini ajalooga seonduvale konkreetsele sündmusele ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks; |
|
d) |
„homonüümne” – erinevatele kohtadele, menetlustele või asjaoludele viitamiseks kasutatav sama geograafiline tähis või sama traditsiooniline märge või nii sarnane termin, et see võib tekitada segaduse; |
|
e) |
„kirjeldus” – sõnad, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldamiseks etiketil, veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedes, ning reklaammaterjalides; |
|
f) |
„märgistus” – kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, kujutised, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad veini, piiritusjooki või aromatiseeritud veini teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasildil; |
|
g) |
„esitlusviis ” – märgistusel, pakendil, mahutitel, sulguril ning mis tahes reklaami- ja/või müügiedenduskampaania käigus kasutatav väljendite, viidete ja muu seesuguse kogum, millega viidatakse veinile, piiritusjoogile või aromatiseeritud veinile; |
|
h) |
„pakend” – kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimiseks või toodete lõpptarbijale müümiseks; |
|
i) |
„toodetud” – kogu veinivalmistusprotsess, piiritusjoogi valmistamine ja aromatiseeritud veini valmistamine; |
|
j) |
„vein” – ainult käesolevas lepingus nimetatud viinamarjasortidest värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täieliku või osalise alkohoolse käärimise tulemusel saadud jook; |
|
k) |
„viinamarjasordid” – vitis vinifera liiki kuuluvad taimesordid, ilma et see piiraks lepinguosalise selliste võimalike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad erinevate viinamarjasortide kasutamist kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud veinis; |
|
l) |
„WTO leping” – 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Marrakeši leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon. |
Artikkel 3
Üldised impordi- ja turustuseeskirjad
Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini import ja turustamine kooskõlas lepinguosalise territooriumil kohaldatavate õigusaktidega.
I
JAOTIS
VEINI, PIIRITUSJOOKIDE JA AROMATISEERITUD VEINI NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE
Artikkel 4
Kaitstud nimetused
Artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud aspektides on kaitstud järgmised nimetused:
ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:
Albaania päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:
Artikkel 5
Ühenduse liikmesriikidele ja Albaaniale viitavate nimetuste kaitse
Albaanias on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu määramiseks:
reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja
ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.
Ühenduses on viited Albaaniale ja muudele Albaania tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu määramiseks:
reserveeritud Albaania päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja
Albaania ei või neid kasutada muul viisil kui Albaania õigusnormides sätestatud tingimustel.
Artikkel 6
Geograafiliste tähiste kaitse
Albaanias on 1. liite A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:
kaitstud ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja
ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.
Ühenduses on 1. liite B osas loetletud Albaania geograafilised tähised:
kaitstud Albaania päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja
Albaania ei või neid kasutada muul viisil kui Albaania õigusnormides sätestatud tingimustel.
Käesolevas lepingus sätestatud kaitse alusel on keelatud kaitstud nimetuste kasutamine eelkõige nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kohta, mis ei pärine nimetatud geograafiliselt alalt või kohast, kus vastavat märget on traditsiooniliselt kasutatud, ning seda kaitset kohaldatakse isegi siis, kui:
Artikkel 7
Traditsiooniliste märgete kaitse
2. liites loetletud ühenduse traditsioonilisi märkeid:
ei kasutata Albaanias Albaania päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks ning
ei tohi Albaanias kasutada ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muidu, kui 2. liites loetletud päritolu ja kategooriaga veinide puhul ja nimetatud keeles ning ühenduse õigusnormidega sätestatud tingimustel.
Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse ainult:
keele või keelte suhtes, milles see on esitatud 2. liites, ja mitte tõlkes, ning
tootekategoorias, millega seoses seda ühenduses kaitstakse, nagu on esitatud 2. liites.
Artikkel 8
Kaubamärgid
Artikkel 9
Eksport
Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepinguosalise territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini eksportimise ja turustamise korral väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi ei kasutata teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks artikli 4 punktide a ja b teises lõigus viidatud kaitstud geograafilisi tähiseid ja veini puhul artikli 4 punkti a kolmandas lõigus viidatud kõnealuse lepinguosalise traditsioonilisi märkeid.
II
JAOTIS
RAKENDAMINE JA PÄDEVATE AMETIASUTUSTE VASTASTIKUNE ABI NING LEPINGU HALDAMINE
Artikkel 10
Töörühm
Artikkel 11
Lepinguosaliste ülesanded
Lepinguosalised:
muudavad mõlemad käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud nimekirju stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et võtta arvesse kõiki muudatusi lepinguosaliste õigusnormides;
otsustavad mõlemad stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et käesoleva lepingu liiteid tuleks muuta. Liited loetakse muudetuks olenevalt asjaoludest kas lepinguosaliste kirjavahetuses nimetatud kuupäevast või töörühma otsuse tegemise kuupäevast;
kehtestavad vastastikusel kokkuleppel artikli 6 lõikes 6 osutatud kasutustingimused.
teatavad üksteisele kavatsuse võtta vastu uusi määrusi või teha muudatusi olemasolevates avalikkusele huvi pakkuvates määrustes, näiteks tervise- või tarbijakaitse valdkonnas, millel on mõju veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini sektorile;
teatavad üksteisele kõik käesoleva lepingu rakendamisega seotud õiguslikud, haldusalased ja juriidilised otsused ning nende otsuste alusel võetud meetmed.
Artikkel 12
Lepingu kohaldamine ja toimimine
Lepinguosalised määravad kindlaks 3. liites sätestatud kontaktpunktid, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.
Artikkel 13
Jõustamine ja lepinguosaliste vastastikune abi
Lõikes 1 nimetatud meetmed ja menetlused on kohaldatavad eelkõige:
kui käesoleva lepinguga kaitstud veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veiniga seotud kirjeldusi või kirjelduste, nimetuste, teksti või illustratsioonide tõlkeid kasutatakse otseselt või kaudselt viisil, mis annab vale- või eksitavat teavet veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu, omaduste või kvaliteedi kohta;
kui pakendina kasutatakse mahuteid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.
Kui ühel lepinguosalistest on põhjust kahelda, et:
artiklis 2 määratletud vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein, millega kaubeldakse Albaanias või ühenduses, ei vasta eeskirjadele, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit ühenduses või Albaanias, või käesolevale lepingule; ning
kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise ja/või kohtumenetluse, teatab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise esindajale.
Artikkel 14
Konsulteerimine
III
JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 15
Väikeste koguste transiit
Käesolevat lepingut ei kohaldata veinile, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinile, mis:
viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või
on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes lõikes II kehtestatud tingimustel ja korras:
Veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini puhul loetakse väikesteks kogusteks järgmisi tooteid:
kuni viieliitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites kogused, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 50 liitrit;
reisijate isiklikus pagasis sisalduvad kogused, kui need kogused ei ületa 30 liitrit;
kogused, mis saadetakse saadetistena ühelt eraisikult teisele ja mis ei ületa 30 liitrit;
kogused, mis moodustavad osa kolivate üksikisikute varast;
kuni ühe hektoliitrised kogused, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;
diplomaatiliste-, konsulaar- ja muude selliste asutuste jaoks ettenähtud kogused, mida imporditakse tollivabade soodustuste raames;
kogused, mida hoitakse pardavarudena rahvusvaheliste transpordivahendite pardal.
Punktis a osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis b osutatud erandjuhtumiga.
Artikkel 16
Olemasolevate varude turustamine
1. LIIDE
KAITSTUD NIMETUSTE LOETELU
(viide II lisa artiklites 4 ja 6)
A OSA: ÜHENDUSES
a) ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINID
Belgia
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkondade nimed
Côtes de Sambre et Meuse
Hagelandse Wijn
Haspengouwse Wijn
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Vin de pays des jardins de Wallonie
Tšehhi Vabariik
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad (millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi) |
|
Čechy |
litoměřická |
|
mělnická |
|
|
Morava |
mikulovská |
|
slovácká |
|
|
velkopavlovická |
|
|
znojemská |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
české zemské víno
moravské zemské víno
Saksamaa
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkondade nimed (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
|
Ahr |
Walporzheim või Ahrtal |
|
Baden |
Badische Bergstraße |
|
Bodensee |
|
|
Breisgau |
|
|
Kaiserstuhl |
|
|
Kraichgau |
|
|
Markgräflerland |
|
|
Ortenau |
|
|
Tauberfranken |
|
|
Tuniberg |
|
|
Franken |
Maindreieck |
|
Mainviereck |
|
|
Steigerwald |
|
|
Hessische Bergstraße |
Starkenburg |
|
Umstadt |
|
|
Mittelrhein |
Loreley |
|
Siebengebirge |
|
|
Bernkastel |
|
|
Mosel-Saar-Ruwer või Mosel või Saar või Ruwer |
Burg Cochem |
|
Moseltor |
|
|
Obermosel |
|
|
Ruwertal |
|
|
Saar |
|
|
Nahe |
Nahetal |
|
Pfalz |
Mittelhaardt Deutsche Weinstraße |
|
Südliche Weinstraße |
|
|
Rheingau |
Johannisberg |
|
Rheinhessen |
Bingen |
|
Nierstein |
|
|
Wonnegau |
|
|
Saale-Unstrut |
Mansfelder Seen |
|
Schloß Neuenburg |
|
|
Thüringen |
|
|
Sachsen |
Meißen |
|
Württemberg |
Bayerischer Bodensee |
|
Kocher-Jagst-Tauber |
|
|
Oberer Neckar |
|
|
Remstal-Stuttgart |
|
|
Württembergisch Unterland |
|
|
Württembergischer Bodensee |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
|
Landwein |
Tafelwein |
|
Ahrtaler Landwein |
Albrechtsburg |
|
Badischer Landwein |
Bayern |
|
Bayerischer Bodensee-Landwein |
Burgengau |
|
Fränkischer Landwein |
Donau |
|
Landwein der Mosel |
Lindau |
|
Landwein der Ruwer |
Main |
|
Landwein der Saar |
Mecklenburger |
|
Mecklenburger Landwein |
Neckar |
|
Mitteldeutscher Landwein |
Oberrhein |
|
Nahegauer Landwein |
Rhein |
|
Pfälzer Landwein |
Rhein-Mosel |
|
Regensburger Landwein |
Römertor |
|
Rheinburgen-Landwein |
Stargarder Land |
|
Rheingauer Landwein |
|
|
Rheinischer Landwein |
|
|
Saarländischer Landwein der Mosel |
|
|
Sächsischer Landwein |
|
|
Schwäbischer Landwein |
|
|
Starkenburger Landwein |
|
|
Taubertäler Landwein |
|
Kreeka
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond |
|
|
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
|
Σάμος |
Samos |
|
Μοσχάτος Πατρών |
Moschatos Patra |
|
Μοσχάτος Ρίου — Πατρών |
Moschatos Riou Patra |
|
Μοσχάτος Κεφαλληνίας |
Moschatos Kephalinia |
|
Μοσχάτος Λήμνου |
Moschatos Lemnos |
|
Μοσχάτος Ρόδου |
Moschatos Rhodos |
|
Μαυροδάφνη Πατρών |
Mavrodafni Patra |
|
Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας |
Mavrodafni Kephalinia |
|
Σητεία |
Sitia |
|
Νεμέα |
Nemea |
|
Σαντορίνη |
Santorini |
|
Δαφνές |
Dafnes |
|
Ρόδος |
Rhodos |
|
Νάουσα |
Naoussa |
|
Ρομπόλα Κεφαλληνίας |
Robola Kephalinia |
|
Ραψάνη |
Rapsani |
|
Μαντινεία |
Mantinia |
|
Μεσενικόλα |
Mesenicola |
|
Πεζά |
Peza |
|
Αρχάνες |
Archanes |
|
Πάτρα |
Patra |
|
Ζίτσα |
Zitsa |
|
Αμύνταιο |
Amynteon |
|
Γουμένισσα |
Goumenissa |
|
Πάρος |
Paros |
|
Λήμνος |
Lemnos |
|
Αγχίαλος |
Anchialos |
|
Πλαγιές Μελίτωνα |
Slopes of Melitona |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
|
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
|
Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Mesogia, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Kropia või Retsina Koropi, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Markopoulou, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Megara, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Peania või Retsina of Liopesi, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Pallini, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Pikermi, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττικής |
Retsina of Spata, millele võib järgneda Attika |
|
Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτίας |
Retsina of Thebes, millele võib järgneda Viotias |
|
Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Ευβοίας |
Retsina of Gialtra, millele võib järgneda Evvia |
|
Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Ευβοίας |
Retsina of Karystos, millele võib järgneda Evvia |
|
Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Ευβοίας |
Retsina of Halkida, millele võib järgneda Evvia |
|
Βερντεα Ζακύνθου |
Verntea Zakynthou |
|
Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Mount Athos Agioritikos |
|
Τοπικός Οίνος Αναβύσσου |
Regional wine of Anavyssos |
|
Αττικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Attiki-Attikos |
|
Τοπικός Οίνος Βιλίτσας |
Regional wine of Vilitsas |
|
Τοπικός Οίνος Γρεβενών |
Regional wine of Grevena |
|
Τοπικός Οίνος Δράμας |
Regional wine of Drama |
|
Δωδεκανησιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Dodekanese — Dodekanissiakos |
|
Τοπικός Οίνος Επανομής |
Regional wine of Epanomi |
|
Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Heraklion — Herakliotikos |
|
Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Thessalia — Thessalikos |
|
Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Thebes — Thivaikos |
|
Τοπικός Οίνος Κισσάμου |
Regional wine of Kissamos |
|
Τοπικός Οίνος Κρανιάς |
Regional wine of Krania |
|
Κρητικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Crete — Kritikos |
|
Λασιθιώτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Lasithi — Lassithiotikos |
|
Μακεδονικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Macedonia — Macedonikos |
|
Μεσημβριώτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Nea Messimvria |
|
Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Messinia — Messiniakos |
|
Παιανίτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Peanea |
|
Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Pallini — Palliniotikos |
|
Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Peloponnese — Peloponnisiakos |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου |
Regional wine of Slopes of Ambelos |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου |
Regional wine of Slopes of Vertiskos |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα |
Regional wine of Slopes of Kitherona |
|
Κορινθιακός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Korinthos — Korinthiakos |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας |
Regional wine of Slopes of Parnitha |
|
Τοπικός Οίνος Πυλίας |
Regional wine of Pylia |
|
Τοπικός Οίνος Τριφυλίας |
Regional wine of Trifilia |
|
Τοπικός Οίνος Τυρνάβου |
Regional wine of Tyrnavos |
|
Σιατιστινός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Siastista — Siatistinos |
|
Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδος |
Regional wine of Ritsona Avlidas |
|
Τοπικός Οίνος Λετρίνων |
Regional wine of Letrines |
|
Τοπικός Οίνος Σπάτων |
Regional wine of Spata |
|
Τοπικός Οίνος Βορείων Πλαγιών Πεντελικού |
Regional wine of Slopes of Penteliko |
|
Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Aegean Sea |
|
Τοπικός Οίνος Ληλάντιου πεδίου |
Regional wine of Lilantio Pedio |
|
Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου |
Regional wine of Markopoulo |
|
Τοπικός Οίνος Τεγέας |
Regional wine of Tegea |
|
Τοπικός Οίνος Ανδριανής |
Regional wine of Adriana |
|
Τοπικός Οίνος Χαλικούνας |
Regional wine of Halikouna |
|
Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής |
Regional wine of Halkidiki |
|
Καρυστινός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Karystos — Karystinos |
|
Τοπικός Οίνος Πέλλας |
Regional wine of Pella |
|
Τοπικός Οίνος Σερρών |
Regional wine of Serres |
|
Συριανός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Syros — Syrianos |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού |
Regional wine of Slopes of Petroto |
|
Τοπικός Οίνος Γερανείων |
Regional wine of Gerania |
|
Τοπικός Οίνος Οπουντίας Λοκρίδος |
Regional wine of Opountias Lokridos |
|
Τοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδος |
Regional wine of Sterea Ellada |
|
Τοπικός Οίνος Αγοράς |
Regional wine of Agora |
|
Τοπικός Οίνος Κοιλάδος Αταλάντης |
Regional wine of Valley of Atalanti |
|
Τοπικός Οίνος Αρκαδίας |
Regional wine of Arkadia |
|
Παγγαιορείτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Pangeon — Pangeoritikos |
|
Τοπικός Οίνος Μεταξάτων |
Regional wine of Metaxata |
|
Τοπικός Οίνος Ημαθίας |
Regional wine of Imathia |
|
Τοπικός Οίνος Κλημέντι |
Regional wine of Klimenti |
|
Τοπικός Οίνος Κέρκυρας |
Regional wine of Corfu |
|
Τοπικός Οίνος Σιθωνίας |
Regional wine of Sithonia |
|
Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων |
Regional wine of Mantzavinata |
|
Ισμαρικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Ismaros — Ismarikos |
|
Τοπικός Οίνος Αβδήρων |
Regional wine of Avdira |
|
Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων |
Regional wine of Ioannina |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας |
Regional wine of Slopes of Egialia |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιές του Αίνου |
Regional wine of Enos |
|
Θρακικός Τοπικός Οίνος or Τοπικός Οίνος Θράκης |
Regional wine of Thrace — Thrakikos või Regional wine of Thrakis |
|
Τοπικός Οίνος Ιλίου |
Regional wine of Ilion |
|
Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Metsovo — Metsovitikos |
|
Τοπικός Οίνος Κορωπίου |
Regional wine of Koropi |
|
Τοπικός Οίνος Φλώρινας |
Regional wine of Florina |
|
Τοπικός Οίνος Θαψανών |
Regional wine of Thapsana |
|
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος |
Regional wine of Slopes of Knimida |
|
πειρωτικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Epirus — Epirotikos |
|
Τοπικός Οίνος Πισάτιδος |
Regional wine of Pisatis |
|
Τοπικός Οίνος Λευκάδας |
Regional wine of Lefkada |
|
Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Monemvasia — Monemvasios |
|
Τοπικός Οίνος Βελβεντού |
Regional wine of Velvendos |
|
Λακωνικός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Lakonia — Lakonikos |
|
Τοπικός Οίνος Μαρτίνου |
Regional wine of Martino |
|
Αχαϊκός Τοπικός Οίνος |
Regional wine of Achaia |
|
Τοπικός Οίνος Ηλιείας |
Regional wine of Ilia |
Hispaania
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
|
Abona |
|
|
Alella |
|
|
Alicante |
Marina Alta |
|
Almansa |
|
|
Ampurdán-Costa Brava |
|
|
Arabako Txakolina-Txakolí de Alava või Chacolí de Álava |
|
|
Arlanza |
|
|
Bierzo |
|
|
Binissalem-Mallorca |
|
|
Bullas |
|
|
Calatayud |
|
|
Campo de Borja |
|
|
Cariñena |
|
|
Cataluña |
|
|
Cava |
|
|
Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina |
|
|
Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina |
|
|
Cigales |
|
|
Conca de Barberá |
|
|
Condado de Huelva |
|
|
Costers del Segre |
Raimat |
|
Artesa |
|
|
Valls de Riu Corb |
|
|
Les Garrigues |
|
|
Dominio de Valdepusa |
|
|
El Hierro |
|
|
Guijoso |
|
|
Jerez-Xérès-Sherry või Jerez või Xérès või Sherry |
|
|
Jumilla |
|
|
La Mancha |
|
|
La Palma |
Hoyo de Mazo |
|
Fuencaliente |
|
|
Norte de la Palma |
|
|
Lanzarote |
|
|
Málaga |
|
|
Manchuela |
|
|
Manzanilla |
|
|
Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda |
|
|
Méntrida |
|
|
Mondéjar |
|
|
Monterrei |
Ladera de Monterrei |
|
Val de Monterrei |
|
|
Montilla-Moriles |
|
|
Montsant |
|
|
Navarra |
Baja Montaña |
|
Ribera Alta |
|
|
Ribera Baja |
|
|
Tierra Estella |
|
|
Valdizarbe |
|
|
Penedés |
|
|
Pla de Bages |
|
|
Pla i Llevant |
|
|
Priorato |
|
|
Rías Baixas |
Condado do Tea |
|
O Rosal |
|
|
Ribera do Ulla |
|
|
Soutomaior |
|
|
Val do Salnés |
|
|
Ribeira Sacra |
Amandi |
|
Chantada |
|
|
Quiroga-Bibei |
|
|
Ribeiras do Miño |
|
|
Ribeiras do Sil |
|
|
Ribeiro |
|
|
Ribera del Duero |
|
|
Ribera del Guadiana |
Cañamero |
|
Matanegra |
|
|
Montánchez |
|
|
Ribera Alta |
|
|
Ribera Baja |
|
|
Tierra de Barros |
|
|
Ribera del Júcar |
|
|
Rioja |
Alavesa |
|
Alta |
|
|
Baja |
|
|
Rueda |
|
|
Sierras de Málaga |
Serranía de Ronda |
|
Somontano |
|
|
Tacoronte-Acentejo |
Anaga |
|
Tarragona |
|
|
Terra Alta |
|
|
Tierra de León |
|
|
Tierra del Vino de Zamora |
|
|
Toro |
|
|
Utiel-Requena |
|
|
Valdeorras |
|
|
Valdepeñas |
|
|
Valencia |
Alto Turia |
|
Clariano |
|
|
Moscatel de Valencia |
|
|
Valentino |
|
|
Valle de Güímar |
|
|
Valle de la Orotava |
|
|
Valles de Benavente (Los) |
|
|
Vinos de Madrid |
Arganda |
|
Navalcarnero |
|
|
San Martín de Valdeiglesias |
|
|
Ycoden-Daute-Isora |
|
|
Yecla |
|
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Vino de la Tierra de Abanilla
Vino de la Tierra de Bailén
Vino de la Tierra de Bajo Aragón
Vino de la Tierra de Betanzos
Vino de la Tierra de Cádiz
Vino de la Tierra de Campo de Belchite
Vino de la Tierra de Campo de Cartagena
Vino de la Tierra de Cangas
Vino de la Terra de Castelló
Vino de la Tierra de Castilla
Vino de la Tierra de Castilla y León
Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra
Vino de la Tierra de Córdoba
Vino de la Tierra de Desierto de Almería
Vino de la Tierra de Extremadura
Vino de la Tierra Formentera
Vino de la Tierra de Gálvez
Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste
Vino de la Tierra de Ibiza
Vino de la Tierra de Illes Balears
Vino de la Tierra de Isla de Menorca
Vino de la Tierra de La Gomera
Vino de la Tierra de Laujar-Alpujarra
Vino de la Tierra de Los Palacios
Vino de la Tierra de Norte de Granada
Vino de la Tierra Norte de Sevilla
Vino de la Tierra de Pozohondo
Vino de la Tierra de Ribera del Andarax
Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza
Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas
Vino de la Tierra de Ribera del Queiles
Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord
Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz
Vino de la Tierra de Valdejalón
Vino de la Tierra de Valle del Cinca
Vino de la Tierra de Valle del Jiloca
Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense
Vino de la Tierra Valles de Sadacia
Prantsusmaa
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi
Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Alsace või Vin d’Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi
Ajaccio
Aloxe-Corton
Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire, või Villages Brissac
Anjou, millele võib järgneda „Gamay”, „Mousseux” või „Villages”
Arbois
Arbois Pupillin
Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages
Bandol
Banyuls
Barsac
Bâtard-Montrachet
Béarn või Béarn Bellocq
Beaujolais Supérieur
Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Beaujolais-Villages
Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda „Muscat de”
Beaune
Bellet või Vin de Bellet
Bergerac
Bienvenues Bâtard-Montrachet
Blagny
Blanc Fumé de Pouilly
Blanquette de Limoux
Blaye
Bonnes Mares
Bonnezeaux
Bordeaux Côtes de Francs
Bordeaux Haut-Benauge
Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet” või „Supérieur” või „Rosé” või „mousseux”
Bourg
Bourgeais
Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet” või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi
Bourgogne Aligoté
Bourgueil
Bouzeron
Brouilly
Buzet
Cabardès
Cabernet d’Anjou
Cabernet de Saumur
Cadillac
Cahors
Canon-Fronsac
Cap Corse, millele eelneb „Muscat de”
Cassis
Cérons
Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Chambertin
Chambertin Clos de Bèze
Chambolle-Musigny
Champagne
Chapelle-Chambertin
Charlemagne
Charmes-Chambertin
Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune-Villages
Château Châlon
Château Grillet
Châteaumeillant
Châteauneuf-du-Pape
Châtillon-en-Diois
Chenas
Chevalier-Montrachet
Cheverny
Chinon
Chiroubles
Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune-Villages
Clairette de Bellegarde
Clairette de Die
Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Clos de la Roche
Clos de Tart
Clos des Lambrays
Clos Saint-Denis
Clos Vougeot
Collioure
Condrieu
Corbières, millele võib järgneda Boutenac
Cornas
Corton
Corton-Charlemagne
Costières de Nîmes
Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côte de Beaune-Villages
Côte de Brouilly
Côte de Nuits
Côte Roannaise
Côte Rôtie
Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Coteaux d’Aix-en-Provence
Coteaux d’ Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimetus
Coteaux de Die
Coteaux de l’Aubance
Coteaux de Pierrevert
Coteaux de Saumur
Coteaux du Giennois
Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume
Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Coteaux du Loir
Coteaux du Lyonnais
Coteaux du Quercy
Coteaux du Tricastin
Coteaux du Vendômois
Coteaux Varois
Côte-de-Nuits-Villages
Côtes Canon-Fronsac
Côte d’Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côtes de Bergerac
Côtes de Blaye
Côtes de Bordeaux Saint-Macaire
Côtes de Bourg
Côtes de Brulhois
Côtes de Castillon
Côtes de Duras
Côtes de la Malepère
Côtes de Millau
Côtes de Montravel
Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire
Côtes de Saint-Mont
Côtes de Toul
Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric
Côtes du Jura
Côtes du Lubéron
Côtes du Marmandais
Côtes du Rhône
Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Côtes du Roussillon
Côtes du Roussillon Villages, millele võivad järgneda järgmised omavalitsusüksused: Caramany või Latour de France või Les Aspres või Lesquerde või Tautavel
Côtes du Ventoux
Côtes du Vivarais
Cour-Cheverny
Crémant d’Alsace
Crémant de Bordeaux
Crémant de Bourgogne
Crémant de Die
Crémant de Limoux
Crémant de Loire
Crémant du Jura
Crépy
Criots Bâtard-Montrachet
Crozes Ermitage
Crozes-Hermitage
Echezeaux
Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge
Ermitage
Faugères
Fiefs Vendéens, millele võib järgneda „lieu-dit” Mareuil või Brem või Vix või Pissotte
Fitou
Fixin
Fleurie
Floc de Gascogne
Fronsac
Frontignan
Gaillac
Gaillac Premières Côtes
Gevrey-Chambertin
Gigondas
Givry
Grand Roussillon
Grands Echezeaux
Graves
Graves de Vayres
Griotte-Chambertin
Gros Plant du Pays Nantais
Haut Poitou
Haut-Médoc
Haut-Montravel
Hermitage
Irancy
Irouléguy
Jasnières
Juliénas
Jurançon
L’Etoile
La Grande Rue
Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de beaune-Villages
Lalande de Pomerol
Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Latricières-Chambertin
Les-Baux-de-Provence
Limoux
Lirac
Listrac-Médoc
Loupiac
Lunel, millele võib eelneda „Muscat de”
Lussac Saint-Émilion
Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn
Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Mâcon-Villages
Macvin du Jura
Madiran
Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages
Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Marcillac
Margaux
Marsannay
Maury
Mazis-Chambertin
Mazoyères-Chambertin
Médoc
Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Mercurey
Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages
Minervois
Minervois-la-Livinière
Mireval
Monbazillac
Montagne Saint-Émilion
Montagny
Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages
Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”
Montrachet
Montravel
Morey-Saint-Denis
Morgon
Moselle
Moulin-à-Vent
Moulis
Moulis-en-Médoc
Muscadet
Muscadet Coteaux de la Loire
Muscadet Côtes de Grandlieu
Muscadet Sèvre-et-Maine
Musigny
Néac
Nuits
Nuits-Saint-Georges
Orléans
Orléans-Cléry
Pacherenc du Vic-Bilh
Palette
Patrimonio
Pauillac
Pécharmant
Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages
Pessac-Léognan
Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Pineau des Charentes
Pinot-Chardonnay-Macôn
Pomerol
Pommard
Pouilly Fumé
Pouilly-Fuissé
Pouilly-Loché
Pouilly-sur-Loire
Pouilly-Vinzelles
Premières Côtes de Blaye
Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Puisseguin Saint-Émilion
Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages
Quarts-de-Chaume
Quincy
Rasteau
Rasteau Rancio
Régnié
Reuilly
Richebourg
Rivesaltes, millele võib eelneda „Muscat de”
Rivesaltes Rancio
Romanée (La)
Romanée Conti
Romanée Saint-Vivant
Rosé des Riceys
Rosette
Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Ruchottes-Chambertin
Rully
Saint Julien
Saint-Amour
Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages
Saint-Bris
Saint-Chinian
Sainte-Croix-du-Mont
Sainte-Foy Bordeaux
Saint-Émilion
Saint-Emilion Grand Cru
Saint-Estèphe
Saint-Georges Saint-Émilion
Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda „Muscat de”
Saint-Joseph
Saint-Nicolas-de-Bourgueil
Saint-Péray
Saint-Pourçain
Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages
Saint-Véran
Sancerre
Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages
Saumur Champigny
Saussignac
Sauternes
Savennières
Savennières-Coulée-de-Serrant
Savennières-Roche-aux-Moines
Savigny või Savigny-lès-Beaune
Seyssel
Tâche (La)
Tavel
Thouarsais
Touraine Amboise
Touraine Azay-le-Rideau
Touraine Mesland
Touraine Noble Joue
Touraine, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”
Tursan
Vacqueyras
Valençay
Vin d’Entraygues et du Fel
Vin d’Estaing
Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Vin de Lavilledieu
Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi
Vin Fin de la Côte de Nuits
Viré Clessé
Volnay
Volnay Santenots
Vosne-Romanée
Vougeot
Vouvray, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Vin de pays de l’Agenais
Vin de pays d’Aigues
Vin de pays de l’Ain
Vin de pays de l’Allier
Vin de pays d’Allobrogie
Vin de pays des Alpes de Haute-Provence
Vin de pays des Alpes Maritimes
Vin de pays de l’Ardèche
Vin de pays d’Argens
Vin de pays de l’Ariège
Vin de pays de l’Aude
Vin de pays de l’Aveyron
Vin de pays des Balmes dauphinoises
Vin de pays de la Bénovie
Vin de pays du Bérange
Vin de pays de Bessan
Vin de pays de Bigorre
Vin de pays des Bouches du Rhône
Vin de pays du Bourbonnais
Vin de pays du Calvados
Vin de pays de Cassan
Vin de pays Cathare
Vin de pays de Caux
Vin de pays de Cessenon
Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet
Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d’Oléron või Saint-Sornin
Vin de pays de la Charente
Vin de pays des Charentes-Maritimes
Vin de pays du Cher
Vin de pays de la Cité de Carcassonne
Vin de pays des Collines de la Moure
Vin de pays des Collines rhodaniennes
Vin de pays du Comté de Grignan
Vin de pays du Comté tolosan
Vin de pays des Comtés rhodaniens
Vin de pays de la Corrèze
Vin de pays de la Côte Vermeille
Vin de pays des coteaux charitois
Vin de pays des coteaux d’Enserune
Vin de pays des coteaux de Besilles
Vin de pays des coteaux de Cèze
Vin de pays des coteaux de Coiffy
Vin de pays des coteaux Flaviens
Vin de pays des coteaux de Fontcaude
Vin de pays des coteaux de Glanes
Vin de pays des coteaux de l’Ardèche
Vin de pays des coteaux de l’Auxois
Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse
Vin de pays des coteaux de Laurens
Vin de pays des coteaux de Miramont
Vin de pays des coteaux de Montélimar
Vin de pays des coteaux de Murviel
Vin de pays des coteaux de Narbonne
Vin de pays des coteaux de Peyriac
Vin de pays des coteaux des Baronnies
Vin de pays des coteaux du Cher et de l’Arnon
Vin de pays des coteaux du Grésivaudan
Vin de pays des coteaux du Libron
Vin de pays des coteaux du Littoral Audois
Vin de pays des coteaux du Pont du Gard
Vin de pays des coteaux du Salagou
Vin de pays des coteaux de Tannay
Vin de pays des coteaux du Verdon
Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban
Vin de pays des côtes catalanes
Vin de pays des côtes de Gascogne
Vin de pays des côtes de Lastours
Vin de pays des côtes de Montestruc
Vin de pays des côtes de Pérignan
Vin de pays des côtes de Prouilhe
Vin de pays des côtes de Thau
Vin de pays des côtes de Thongue
Vin de pays des côtes du Brian
Vin de pays des côtes de Ceressou
Vin de pays des côtes du Condomois
Vin de pays des côtes du Tarn
Vin de pays des côtes du Vidourle
Vin de pays de la Creuse
Vin de pays de Cucugnan
Vin de pays des Deux-Sèvres
Vin de pays de la Dordogne
Vin de pays du Doubs
Vin de pays de la Drôme
Vin de pays Duché d’Uzès
Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte
Vin de pays du Gard
Vin de pays du Gers
Vin de pays des Hautes-Alpes
Vin de pays de la Haute-Garonne
Vin de pays de la Haute-Marne
Vin de pays des Hautes-Pyrénées
Vin de pays d’Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan
Vin de pays de la Haute-Saône
Vin de pays de la Haute-Vienne
Vin de pays de la Haute vallée de l’Aude
Vin de pays de la Haute vallée de l’Orb
Vin de pays des Hauts de Badens
Vin de pays de l’Hérault
Vin de pays de l’Ile de Beauté
Vin de pays de l’Indre et Loire
Vin de pays de l’Indre
Vin de pays de l’Isère
Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz
Vin de pays des Landes
Vin de pays de Loire-Atlantique
Vin de pays du Loir et Cher
Vin de pays du Loiret
Vin de pays du Lot
Vin de pays du Lot et Garonne
Vin de pays des Maures
Vin de pays de Maine et Loire
Vin de pays de la Mayenne
Vin de pays de Meurthe-et-Moselle
Vin de pays de la Meuse
Vin de pays du Mont Baudile
Vin de pays du Mont Caume
Vin de pays des Monts de la Grage
Vin de pays de la Nièvre
Vin de pays d’Oc
Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme
Vin de pays de la Petite Crau
Vin de pays des Portes de Méditerranée
Vin de pays de la Principauté d’Orange
Vin de pays du Puy de Dôme
Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques
Vin de pays des Pyrénées-Orientales
Vin de pays des Sables du Golfe du Lion
Vin de pays de la Sainte Baume
Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert
Vin de pays de Saint-Sardos
Vin de pays de Sainte Marie la Blanche
Vin de pays de Saône et Loire
Vin de pays de la Sarthe
Vin de pays de Seine et Marne
Vin de pays du Tarn
Vin de pays du Tarn et Garonne
Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L’Adour või Sables Fauves või Sables de l’Océan
Vin de pays de Thézac-Perricard
Vin de pays du Torgan
Vin de pays d’Urfé
Vin de pays du Val de Cesse
Vin de pays du Val de Dagne
Vin de pays du Val de Montferrand
Vin de pays de la Vallée du Paradis
Vin de pays du Var
Vin de pays du Vaucluse
Vin de pays de la Vaunage
Vin de pays de la Vendée
Vin de pays de la Vicomté d’Aumelas
Vin de pays de la Vienne
Vin de pays de la Vistrenque
Vin de pays de l’Yonne
Itaalia
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
D.O.C.G. (Denominazioni di Origine Controllata e Garantita)
Albana di Romagna
Asti või Moscato d’Asti või Asti Spumante
Barbaresco
Bardolino superiore
Barolo
Brachetto d’Acqui või Acqui
Brunello di Montalcino
Carmignano
Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina
Chianti Classico
Fiano di Avellino
Forgiano
Franciacorta
Gattinara
Gavi või Cortese di Gavi
Ghemme
Greco di Tufo
Montefalco Sagrantino
Montepulciano d’Abruzzo Colline Tramane
Ramandolo
Recioto di Soave
Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina
Soave superiore
Taurasi
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Valgella
Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura
Vernaccia di San Gimignano
Vino Nobile di Montepulciano
D.O.C. (Denominazioni di Origine Controllata)
Aglianico del Taburno või Taburno
Aglianico del Vulture
Albugnano
Alcamo või Alcamo classico
Aleatico di Gradoli
Aleatico di Puglia
Alezio
Alghero või Sardegna Alghero
Alta Langa
Alto Adige või dell’ Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võivad järgneda:
Ansonica Costa dell’Argentario
Aprilia
Arborea või Sardegna Arborea
Arcole
Assisi
Atina
Aversa
Bagnoli di Sopra või Bagnoli
Barbera d’Asti
Barbera del Monferrato
Barbera d’Alba
Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignano
või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice
Bardolino
Bianchello del Metauro
Bianco Capena
Bianco dell’Empolese
Bianco della Valdinievole
Bianco di Custoza
Bianco di Pitigliano
Bianco Pisano di S. Torpè
Biferno
Bivongi
Boca
Bolgheri e Bolgheri Sassicaia
Bosco Eliceo
Botticino
Bramaterra
Breganze
Brindisi
Cacc’e mmitte di Lucera
Cagnina di Romagna
Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda „Classico”
Campi Flegrei
Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba
Canavese
Candia dei Colli Apuani
Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu
Capalbio
Capri
Capriano del Colle
Carema
Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis
Carso
Castel del Monte
Castel San Lorenzo
Casteller
Castelli Romani
Cellatica
Cerasuolo di Vittoria
Cerveteri
Cesanese del Piglio
Cesanese di Affile või Affile
Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano
Cilento
Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa
Circeo
Cirò
Cisterna d’Asti
Colli Albani
Colli Altotiberini
Colli Amerini
Colli Berici, millele võib järgneda „Barbarano”
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predona või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või
Terre di Montebudello või Serravalle
Colli Bolognesi Classico-Pignoletto
Colli del Trasimeno või Trasimeno
Colli della Sabina
Colli dell’Etruria Centrale
Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo või Torchiato di Fregona
Colli di Faenza
Colli di Luni (Regione Liguria)
Colli di Luni (Regione Toscana)
Colli di Parma
Colli di Rimini
Colli di Scandiano e di Canossa
Colli d’Imola
Colli Etruschi Viterbesi
Colli Euganei
Colli Lanuvini
Colli Maceratesi
Colli Martani, millele võib järgneda Todi
Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo
Colli Perugini
Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara või Roncaglia
Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d’Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure
Colli Romagna Centrale
Colli Tortonesi
Collina Torinese
Colline di Levanto
Colline Lucchesi
Colline Novaresi
Colline Saluzzesi
Collio Goriziano või Collio
Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze
Conero
Contea di Sclafani
Contessa Entellina
Controguerra
Copertino
Cori
Cortese dell’Alto Monferrato
Corti Benedettine del Padovano
Cortona
Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti
Coste della Sesia
Delia Nivolelli
Dolcetto d’Acqui
Dolcetto d’Alba
Dolcetto d’Asti
Dolcetto delle Langhe Monregalesi
Dolcetto di Diano d’Alba või Diano d’Alba
Dolcetto di Dogliani superior või Dogliani
Dolcetto di Ovada
Donnici
Elba
Eloro, millele võib järgneda Pachino
Erbaluce di Caluso või Caluso
Erice
Esino
Est! Est!! Est!!! di Montefiascone
Etna
Falerio dei Colli Ascolani või Falerio
Falerno del Massico
Fara
Faro
Frascati
Freisa d’Asti
Freisa di Chieri
Friuli Annia
Friuli Aquileia
Friuli Grave
Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli
Friuli Latisana
Gabiano
Galatina
Galluccio
Gambellara
Garda (Regione Lombardia)
Garda (Regione Veneto)
Garda Colli Mantovani
Genazzano
Gioia del Colle
Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari
Golfo del Tigullio
Gravina
Greco di Bianco
Greco di Tufo
Grignolino d’Asti
Grignolino del Monferrato Casalese
Guardia Sanframondi o Guardiolo
I Terreni di Sanseverino
Ischia
Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d’Alba
Lago di Corbara
Lambrusco di Sorbara
Lambrusco Grasparossa di Castelvetro
Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda: Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano
Lambrusco Salamino di Santa Croce
Lamezia
Langhe
Lessona
Leverano
Lizzano
Loazzolo
Locorotondo
Lugana (Regione Veneto)
Lugana (Regione Lombardia)
Malvasia delle Lipari
Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa
Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari
Malvasia di Casorzo d’Asti
Malvasia di Castelnuovo Don Bosco
Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai
Marino
Marsala
Martina või Martina Franca
Matino
Melissa
Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera
Merlara
Molise
Monferrato, millele võib järgneda Casalese
Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari
Monica di Sardegna
Monreale
Montecarlo
Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna
Montecucco
Montefalco
Montello e Colli Asolani
Montepulciano d’Abruzzo
Monteregio di Massa Marittima
Montescudaio
Monti Lessini või Lessini
Morellino di Scansano
Moscadello di Montalcino
Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari
Moscato di Noto
Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria
Moscato di Sardegna, millele võib järgneda: Gallura või Tempio Pausania või Tempio
Moscato di Siracusa
|
Moscato di Sorso-Sennori |
või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori |
|
või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso |
|
|
või Sardegna Moscato di Sennori |
Moscato di Trani
Nardò
Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari
Nebiolo d’Alba
Nettuno
Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari
Offida
Oltrepò Pavese
Orcia
Orta Nova
Orvieto (Regione Umbria)
Orvieto (Regione Lazio)
Ostuni
Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro
Parrina
Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento
Pentro di Isernia või Pentro
Piemonte
Pinerolese
Pollino
Pomino
Pornassio või Ormeasco di Pornassio
Primitivo di Manduria
Reggiano
Reno
Riesi
Riviera del Brenta
Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano
Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda: Riviera dei Fiori või Albenga o Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco
Roero
Romagna Albana spumante
Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua
Rosso Barletta
Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium
Rosso Conero
Rosso di Cerignola
Rosso di Montalcino
Rosso di Montepulciano
Rosso Orvietano või Orvietano Rosso
Rosso Piceno
Rubino di Cantavenna
Ruchè di Castagnole Monferrato
Salice Salentino
Sambuca di Sicilia
San Colombano al Lambro või San Colombano
San Gimignano
San Martino della Battaglia (Regione Veneto)
San Martino della Battaglia (Regione Lombardia)
San Severo
San Vito di Luzzi
Sangiovese di Romagna
Sannio
Sant’Agata de Goti
Santa Margherita di Belice
Sant’Anna di Isola di Capo Rizzuto
Sant’Antimo
Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro
Savuto
Scanzo või Moscato di Scanzo
Scavigna
Sciacca, millele võib järgneda Rayana
Serrapetrona
Sizzano
Soave
Solopaca
Sovana
Squinzano
Tarquinia
Teroldego Rotaliano
Terre di Franciacorta
Torgiano
Trebbiano d’Abruzzo
Trebbiano di Romagna
Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d’Isera või Ziresi või dei Ziresi
Trento
Val d’Arbia
Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto
Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata
Valcalepio
Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige)
Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto)
Valdichiana
Valle d’Aosta või Vallée d’Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või
Enfer d’Arvier või Torrette või
Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus
Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena
Valsusa
Valtellina
Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella
Velletri
Verbicaro
Verdicchio dei Castelli di Jesi
Verdicchio di Matelica
Verduno Pelaverga või Verduno
Vermentino di Sardegna
Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano
Vesuvio
Vicenza
Vignanello
Vin Santo del Chianti
Vin Santo del Chianti Classico
Vin Santo di Montepulciano
Vini del Piave või Piave
Zagarolo
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Allerona
Alta Valle della Greve
Alto Livenza (Regione Veneto)
Alto Livenza (Regione Friuli Venezia Giulia)
Alto Mincio
Alto Tirino
Arghillà
Barbagia
Basilicata
Benaco bresciano
Beneventano
Bergamasca
Bettona
Bianco di Castelfranco Emilia
Calabria
Camarro
Campania
Cannara
Civitella d’Agliano
Colli Aprutini
Colli Cimini
Colli del Limbara
Colli del Sangro
Colli della Toscana centrale
Colli di Salerno
Colli Ericini
Colli Trevigiani
Collina del Milanese
Colline del Genovesato
Colline Frentane
Colline Pescaresi
Colline Savonesi
Colline Teatine
Condoleo
Conselvano
Costa Viola
Daunia
Del Vastese või Histonium
Delle Venezie (Regione Veneto)
Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia)
Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige)
Dugenta
Emilia või dell’Emilia
Epomeo
Esaro
Fontanarossa di Cerda
Forlì
Fortana del Taro
Frusinate või del Frusinate
Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti
Grottino di Roccanova
Irpinia
Isola dei Nuraghi
Lazio
Lipuda
Locride
Marca Trevigiana
Marche
Maremma toscana
Marmilla
Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll
Modena või Provincia di Modena
Montenetto di Brescia
Murgia
Narni
Nurra
Ogliastra
Osco või Terre degli Osci
Paestum
Palizzi
Parteolla
Pellaro
Planargia
Pompeiano
Provincia di Mantova
Provincia di Nuoro
Provincia di Pavia
Provincia di Verona või Veronese
Puglia
Quistello
Ravenna
Roccamonfina
Romangia
Ronchi di Brescia
Rotae
Rubicone
Sabbioneta
Salemi
Salento
Salina
Scilla
Sebino
Sibiola
Sicilia
Sillaro või Bianco del Sillaro
Spello
Tarantino
Terrazze Retiche di Sondrio
Terre del Volturno
Terre di Chieti
Terre di Veleja
Tharros
Toscana või Toscano
Trexenta
Umbria
Val di Magra
Val di Neto
Val Tidone
Valdamato
Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige)
Vallagarina (Regione Veneto)
Valle Belice
Valle del Crati
Valle del Tirso
Valle d’Itria
Valle Peligna
Valli di Porto Pino
Veneto
Veneto Orientale
Venezia Giulia
Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige)
Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto)
Küpros
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
||
|
Määratletud piirkond |
Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi) |
Määratletud piirkond |
Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi) |
|
Κουμανδαρία |
|
Commandaria |
|
|
Λαόνα Ακάμα |
|
Laona Akama |
|
|
Βουνί Παναγιάς — Αμπελίτης |
|
Vouni Panayia — Ambelitis |
|
|
Πιτσιλιά |
|
Pitsilia |
|
|
Κρασοχώρια Λεμεσού |
Αφάμης või Λαόνα |
Krasohoria Lemesou |
Afames või Laona |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
|
Kreeka keeles |
Inglise keeles |
|
Λεμεσός |
Lemesos |
|
Πάφος |
Pafos |
|
Λευκωσία |
Lefkosia |
|
Λάρνακα |
Larnaka |
Luksemburg
Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond (millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi) |
Omavalitsusüksuste või nende osade nimed |
|
Moselle Luxembourgeoise |
Ahn |
|
Assel |
|
|
Bech-Kleinmacher |
|
|
Born |
|
|
Bous |
|
|
Burmerange |
|
|
Canach |
|
|
Ehnen |
|
|
Ellingen |
|
|
Elvange |
|
|
Erpeldingen |
|
|
Gostingen |
|
|
Greiveldingen |
|
|
Grevenmacher |
|
|
Lenningen |
|
|
Machtum |
|
|
Mertert |
|
|
Moersdorf |
|
|
Mondorf |
|
|
Niederdonven |
|
|
Oberdonven |
|
|
Oberwormeldingen |
|
|
Remerschen |
|
|
Remich |
|
|
Rolling |
|
|
Rosport |
|
|
Schengen |
|
|
Schwebsingen |
|
|
Stadtbredimus |
|
|
Trintingen |
|
|
Wasserbillig |
|
|
Wellenstein |
|
|
Wintringen |
|
|
Wormeldingen |
Ungari
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond |
Alampiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi) |
|
Ászár-Neszmély(-i) |
Ászár(-i) |
|
Neszmély(-i) |
|
|
Badacsony(-i) |
|
|
Balatonboglár(-i) |
Balatonlelle(-i) |
|
Marcali |
|
|
Balatonfelvidék(-i) |
Balatonederics-Lesence(-i) |
|
Cserszeg(-i) |
|
|
Kál(-i) |
|
|
Balatonfüred-Csopak(-i) |
Zánka(-i) |
|
Balatonmelléke või Balatonmelléki |
Muravidéki |
|
Bükkalja(-i) |
|
|
Csongrád(-i) |
Kistelek(-i) |
|
Mórahalom või Mórahalmi |
|
|
Pusztamérges(-i) |
|
|
Eger või Egri |
Debrő(-i), millele võib järgneda Andornaktálya(-i) või Demjén(-i) või Egerbakta(-i) või Egerszalók(-i) või Egerszólát(-i) või Felsőtárkány(-i) või Kerecsend(-i) või Maklár(-i) või Nagytálya(-i) või Noszvaj(-i) või Novaj(-i) või Ostoros(-i) või Szomolya(-i) või Aldebrő(-i) või Feldebrő(-i) või Tófalu(-i) või Verpelét(-i) või Kompolt(-i) või Tarnaszentmária(-i) |
|
Etyek-Buda(-i) |
Buda(-i) |
|
Etyek(-i) |
|
|
Velence(-i) |
|
|
Hajós-Baja(-i) |
|
|
Kőszegi |
|
|
Kunság(-i) |
Bácska(-i) |
|
Cegléd(-i) |
|
|
Duna mente või Duna menti |
|
|
Izsák(-i) |
|
|
Jászság(-i) |
|
|
Kecskemét-Kiskunfélegyháza või Kecskemét-Kiskunfélegyházi |
|
|
Kiskunhalas-Kiskunmajsa(-i) |
|
|
Kiskőrös(-i) |
|
|
Monor(-i) |
|
|
Tisza mente või Tisza menti |
|
|
Mátra(-i) |
|
|
Mór(-i) |
|
|
Pannonhalma (Pannonhalmi) |
|
|
Pécs(-i) |
Versend(-i) |
|
Szigetvár(-i) |
|
|
Kapos(-i) |
|
|
Szekszárd(-i) |
|
|
Somló(-i) |
Kissomlyó-Sághegyi |
|
Sopron(-i) |
Köszeg(-i) |
|
Tokaj(-i) |
Abaújszántó(-i) või Bekecs(-i) või Bodrogkeresztúr(-i) või Bodrogkisfalud(-i) või Bodrogolaszi või Erdőbénye(-i) või Erdőhorváti või Golop(-i) või Hercegkút(-i) või Legyesbénye(-i) või Makkoshotyka(-i) või Mád(-i) või Mezőzombor(-i) või Monok(-i) või Olaszliszka(-i) või Rátka(-i) või Sárazsadány(-i) või Sárospatak(-i) või Sátoraljaújhely(-i) või Szegi või Szegilong(-i) või Szerencs(-i) või Tarcal(-i) või Tállya(-i) või Tolcsva(-i) või Vámosújfalu(-i) |
|
Tolna(-i) |
Tamási |
|
Völgység(-i) |
|
|
Villány(-i) |
Siklós(-i), millele võib järgneda Kisharsány(-i) või Nagyharsány(-i) või Palkonya(-i) või Villánykövesd(-i) või Bisse(-i) või Csarnóta(-i) või Diósviszló(-i) või Harkány(-i) või Hegyszentmárton(-i) või Kistótfalu(-i) või Márfa(-i) või Nagytótfalu(-i) või Szava(-i) või Túrony(-i) või Vokány(-i) |
Malta
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
|
Island of Malta |
Rabat |
|
Mdina või Medina |
|
|
Marsaxlokk |
|
|
Marnisi |
|
|
Mgarr |
|
|
Ta' Qali |
|
|
Siggiewi |
|
|
Gozo |
Ramla |
|
Marsalforn |
|
|
Nadur |
|
|
Victoria Heights |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
|
Malta keeles |
Inglise keeles |
|
Gzejjer Maltin |
Maltese Islands |
Austria
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkond
Burgenland
Carnuntum
Donauland
Kamptal
Kärnten
Kremstal
Mittelburgenland
Neusiedlersee
Neusiedlersee-Hügelland
Niederösterreich
Oberösterreich
Salzburg
Steiermark
Südburgenland
Süd-Oststeiermark
Südsteiermark
Thermenregion
Tirol
Traisental
Vorarlberg
Wachau
Weinviertel
Weststeiermark
Wien
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Bergland
Steirerland
Weinland
Wien
Portugal
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
|
Alenquer |
|
|
Alentejo |
Borba |
|
Évora |
|
|
Granja-Amareleja |
|
|
Moura |
|
|
Portalegre |
|
|
Redondo |
|
|
Reguengos |
|
|
Vidigueira |
|
|
Arruda |
|
|
Bairrada |
|
|
Beira Interior |
Castelo Rodrigo |
|
Cova da Beira |
|
|
Pinhel |
|
|
Biscoitos |
|
|
Bucelas |
|
|
Carcavelos |
|
|
Chaves |
|
|
Colares |
|
|
Dão |
Alva |
|
Besteiros |
|
|
Castendo |
|
|
Serra da Estrela |
|
|
Silgueiros |
|
|
Terras de Azurara |
|
|
Terras de Senhorim |
|
|
Douro, millele võib järgneda Vinho do või Moscatel do |
Baixo Corgo |
|
Cima Corgo |
|
|
Douro Superior |
|
|
Encostas d’Aire |
Alcobaça |
|
Ourém |
|
|
Graciosa |
|
|
Lafões |
|
|
Lagoa |
|
|
Lagos |
|
|
Lourinhã |
|
|
Madeira või Madère või Madera või Vinho da Madeira või Madeira Weine või Madeira Wine või |
|
|
Vin de Madère või Vino di Madera või Madera Wijn |
|
|
Óbidos |
|
|
Palmela |
|
|
Pico |
|
|
Planalto Mirandês |
|
|
Portimão |
|
|
Port või Porto või Oporto või Portwein või Portvin või Portwijn või Vin de Porto või Port Wine |
|
|
Ribatejo |
Almeirim |
|
Cartaxo |
|
|
Chamusca |
|
|
Coruche |
|
|
Santarém |
|
|
Tomar |
|
|
Setúbal |
|
|
Tavira |
|
|
Távora-Vorosa |
|
|
Torres Vedras |
|
|
Valpaços |
|
|
Vinho Verde |
Amarante |
|
Ave |
|
|
Baião |
|
|
Basto |
|
|
Cávado |
|
|
Lima |
|
|
Monção |
|
|
Paiva |
|
|
Sousa |
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
|
Määratletud piirkond (millele võib järgneda alampiirkonna nimi) |
Alampiirkonnad |
|
Açores |
|
|
Alentejano |
|
|
Algarve |
|
|
Beiras |
Beira Alta |
|
Beira Litoral |
|
|
Terras de Sicó |
|
|
Estremadura |
Alta Estremadura |
|
Palhete de Ourém |
|
|
Minho |
|
|
Ribatejano |
|
|
Terras do Sado |
|
|
Trás-os-Montes |
Terras Durienses |
Sloveenia
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
Määratletud piirkond
(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)
Bela krajina või Belokranjec
Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko
Dolenjska
Dolenjska, cviček
Goriška Brda või Brda
Haloze või Haložan
Koper või Koprčan
Kras
Kras, teran
Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer
Maribor või Mariborčan
Radgona-Kapela või Kapela Radgona
Prekmurje või Prekmurčan
Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje
Srednje Slovenske gorice
Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
Podravje
Posavje
Primorska
Slovakkia
Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
|
Määratletud piirkond (millele järgneb mõiste „vinohradnícka oblasť”) |
Alampiirkonnad (millele võib järgneda määratletud piirkonna nimi) (millele järgneb mõiste „vinohradnícka rajón”) |
|
Južnoslovenská |
Dunajskostredský |
|
Galantský |
|
|
Hurbanovský |
|
|
Komárňanský |
|
|
Palárikovský |
|
|
Šamorínsky |
|
|
Strekovský |
|
|
Štúrovský |
|
|
Malokarpatská |
Bratislavský |
|
Doľanský |
|
|
Hlohovecký |
|
|
Modranský |
|
|
Orešanský |
|
|
Pezinský |
|
|
Senecký |
|
|
Skalický |
|
|
Stupavský |
|
|
Trnavský |
|
|
Vrbovský |
|
|
Záhorský |
|
|
Nitrianska |
Nitriansky |
|
Pukanecký |
|
|
Radošinský |
|
|
Šintavský |
|
|
Tekovský |
|
|
Vrábeľský |
|
|
Želiezovský |
|
|
Žitavský |
|
|
Zlatomoravecký |
|
|
Stredoslovenská |
Fiľakovský |
|
Gemerský |
|
|
Hontiansky |
|
|
Ipeľský |
|
|
Modrokamenecký |
|
|
Tornaľský |
|
|
Vinický |
|
|
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Čerhov |
|
Černochov |
|
|
Malá Tŕňa |
|
|
Slovenské Nové Mesto |
|
|
Veľká Bara |
|
|
Veľká Tŕňa |
|
|
Vinický |
|
|
Východoslovenská |
Kráľovskochlmecký |
|
Michalovský |
|
|
Moldavský |
|
|
Sobranecký |
Ühendkuningriik
1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid
English vineyards
Welsh vineyards
2. Geograafilise tähisega lauaveinid
England või Cornwall
Devon
Dorset
East Anglia
Gloucestershire
Hampshire
Herefordshire
Isle of Wight
Isles of Scilly
Kent
Lincolnshire
Oxfordshire
Shropshire
Somerset
Surrey
Sussex
Worcestershire
Yorkshire
Wales või Cardiff
Cardiganshire
Carmarthenshire
Denbighshire
Gwynedd
Monmouthshire
Newport
Pembrokeshire
Rhondda Cynon Taf
Swansea
The Vale of Glamorgan
Wrexham
b) ÜHENDUSE PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID
Rumm
Viski
(Neid nimetusi võib täiendada mõistetega „malt” või „grain”)
Viski
(Neid nimetusi võib täiendada mõistega „Pot Still”)
Teraviljapiiritus
Veinipiiritus
Brandy
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud viin
Puuviljaviin
Siidriviin ja pirniviin
Emajuureviin
Puuviljadest valmistatud alkohoolsed joogid
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid
Köömnemaitselised piiritusjoogid
Aniisimaitselised piiritusjoogid
Liköör
Piiritusjook
Viin
Mõrumaitseline piiritusjook
c) ÜHENDUSE PÄRITOLU AROMATISEERITUD VEINID
Nürnberger Glühwein
Thüringer Glühwein
Vermouth de Chambéry
Vermouth di Torino
B OSA: ALBAANIAS
ALBAANIA PÄRITOLU VEINID
Määratletud piirkonna nimi, nagu see on määratletud Albaania valitsuse heakskiidetud 21. septembri 2000. aasta ministrite nõukogu otsusega nr 505.
I. Esimene tsoon, mis hõlmab riigi tasandiku- ja rannikualasid.
Järgnevalt nimetatud määratletud piirkonnale võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi.
Delvinë
Sarandë
Vlorë
Fier
Lushnjë
Peqin
Kavajë
Durrës
Krujë
Kurbin
Lezhë
Shkodër
Koplik
II. Teine tsoon hõlmab riigi keskosa.
Järgnevalt nimetatud määratletud piirkonnale võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi.
Mirdite
Mat
Tiranë
Elbasan
Berat
Kuçovë
Gramsh
Mallakastër
Tepelenë
Përmet
Gjirokastër
III. Kolmas stsoon hõlmab riigi idaosa, mida iseloomustab külm talv ja jahe suvi.
Järgnevalt nimetatud määratletud piirkonnale võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi
Tropojë
Pukë
Has
Kukës
Dibër
Bulqizë
Librazhd
Pogradec
Skrapar
Devoll
Korçë
Kolonjë.
2. LIIDE
ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINI TRADITSIOONILISTE MÄRGETE JA KVALITEEDIMÕISTETE LOETELU
(viide II lisa artiklites 4 ja 7)
|
Traditsioonilised märked |
Asjaomased veinid |
Veinikategooria |
Keel |
|
TŠEHHI VABARIIK |
|||
|
pozdní sběr |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Tšehhi |
|
archivní víno |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Tšehhi |
|
panenské víno |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Tšehhi |
|
SAKSAMAA |
|||
|
Qualitätswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Qualitätswein garantierten Ursprungs/Q.g.U |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Qualitätswein mit Prädikät/at/Q.b.A.m.Pr/Prädikatswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Auslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Beerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Eiswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Kabinett |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Spätlese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Trockenbeerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Landwein |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
|
|
Affentaler |
Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz/Bühl, Bühlertal, Neuweier/Baden-Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Badisch Rotgold |
Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Ehrentrudis |
Baden |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Hock |
Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau |
Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Klassik/Classic |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Liebfrau(en)milch |
Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Moseltaler |
Mosel-Saar-Ruwer |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Riesling-Hochgewächs |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Schillerwein |
Württemberg |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Weißherbst |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Winzersekt |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
KREEKA |
|||
|
Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (Appellation d’origine controlée) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Kreeka |
|
Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (Appellation d’origine de qualité supérieure) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Kreeka |
|
Οίνος γλυκός φυσικός (Vin doux naturel) |
Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνές (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini) |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Kreeka |
|
Οίνος φυσικώς γλυκός (Vin naturellement doux) |
Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνές (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος (de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini) |
Mpv-kvaliteetvein |
Kreeka |
|
Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Kreeka |
|
Τοπικός Οίνος (vins de pays) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Kreeka |
|
Αγρέπαυλη (Agrepavlis) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Αμπέλι (Ampeli) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Αρχοντικό (Archontiko) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Κάβα (1) (Cava) |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Kreeka |
|
Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru) |
Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos) |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Kreeka |
|
Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Kreeka |
|
Κάστρο (Kastro) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Κτήμα (Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Λιαστός (Liastos) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Μετόχι (Metochi) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Μοναστήρι (Monastiri) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Νάμα (Nama) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Νυχτέρι (Nychteri) |
Σαντορίνη |
Mpv-kvaliteetvein |
Kreeka |
|
Ορεινό κτήμα (Orino Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Πύργος (Pyrgos) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Kreeka |
|
Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Kreeka |
|
Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Kreeka |
|
Βερντέα (Verntea) |
Ζάκυνθος |
Geograafilise tähisega lauavein |
Kreeka |
|
Vinsanto |
Σαντορίνη |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Kreeka |
|
HISPAANIA |
|||
|
Denominacion de origen (DO) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Denominacion de origen calificada (DOCa) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Vino dulce natural |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Vino generoso |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
|
Vino generoso de licor |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
|
Vino de la Tierra |
Tous |
Geograafilise tähisega lauavein |
|
|
Aloque |
DO Valdepeñas |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Amontillado |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Añejo |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein |
Hispaania |
|
Añejo |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Chacoli/Txakolina |
DO Chacoli de Bizkaia DO Chacoli de Getaria DO Chacoli de Alava |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Clásico |
DO Abona DO El Hierro DO Lanzarote DO La Palma DO Tacoronte-Acentejo DO Tarragona DO Valle de Güimar DO Valle de la Orotava DO Ycoden-Daute-Isora |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Cream |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Inglise |
|
Criadera |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Criaderas y Soleras |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Crianza |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Dorado |
DO Rueda DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Fino |
DO Montilla Moriles DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Fondillón |
DO Alicante |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Gran Reserva |
All quality wines psr Cava |
Mpv-kvaliteetvein Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Lágrima |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Noble |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein |
Hispaania |
|
Noble |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Oloroso |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla-Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Pajarete |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Pálido |
DO Condado de Huelva DO Rueda DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Palo Cortado |
DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla-Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Primero de cosecha |
DO Valencia |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Rancio |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Raya |
DO Montilla-Moriles |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Sobremadre |
DO vinos de Madrid |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Solera |
DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Superior |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Trasañejo |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Vino Maestro |
DO Málaga |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Hispaania |
|
Vendimia inicial |
DO Utiel-Requena |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
Viejo |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
Hispaania |
|
Vino de tea |
DO La Palma |
Mpv-kvaliteetvein |
Hispaania |
|
PRANTSUSMAA |
|||
|
Appellation d’origine contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Prantsuse |
|
Appellation contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
|
|
Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Prantsuse |
|
Vin doux naturel |
AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Vin de pays |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Prantsuse |
|
Ambré |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Prantsuse |
|
Château |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Prantsuse |
|
Clairet |
AOC Bourgogne AOC Bordeaux |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Claret |
AOC Bordeaux |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Clos |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Prantsuse |
|
Cru Artisan |
AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Cru Bourgeois |
AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Cru Classé, éventuellement précédé de: Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième. |
AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Edelzwicker |
AOC Alsace |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Grand Cru |
AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Grand Cru |
Champagne |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Hors d’âge |
AOC Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Prantsuse |
|
Passe-tout-grains |
AOC Bourgogne |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Premier Cru |
AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée |
Mpv-kvaliteetvein, quality sparkling wine psr |
Prantsuse |
|
Primeur |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Prantsuse |
|
Rancio |
AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Prantsuse |
|
Sélection de grains nobles |
AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l’Aubance, Cadillac |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Sur Lie |
AOC Muscadet, Muscadet –Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet-Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d’Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion |
Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein |
Prantsuse |
|
Tuilé |
AOC Rivesaltes |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Prantsuse |
|
Vendanges tardives |
AOC Alsace, Jurançon |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Villages |
AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Vin de paille |
AOC Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Hermitage |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Vin jaune |
AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Château-Châlon) |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
ITAALIA |
|||
|
Denominazione di Origine Controllata/D.O.C. |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
Itaalia |
|
Denominazione di Origine Controllata e Garantita/D.O.C.G. |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
Itaalia |
|
Vino Dolce Naturale |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Inticazione geografica tipica (IGT) |
Kõik |
Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
Itaalia |
|
Landwein |
Bolzano autonoomse provintsi geograafilise tähisega vein |
Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
Saksa |
|
Vin de pays |
Aosta piirkonna geograafilise tähisega vein |
Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
Prantsuse |
|
Alberata o vigneti ad alberata |
DOC Aversa |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Itaalia |
|
Amarone |
DOC Valpolicella |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Ambra |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Ambrato |
DOC Malvasia delle Lipari DOC Vernaccia di Oristano |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Annoso |
DOC Controguerra |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Apianum |
DOC Fiano di Avellino |
Mpv-kvaliteetvein |
Ladina |
|
Auslese |
DOC Caldaro e Caldaro classico-Alto Adige |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Barco Reale |
DOC Barco Reale di Carmignano |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Brunello |
DOC Brunello di Montalcino |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Buttafuoco |
DOC Oltrepò Pavese |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
Itaalia |
|
Cacc’e mitte |
DOC Cacc’e Mitte di Lucera |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Cagnina |
DOC Cagnina di Romagna |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Cannellino |
DOC Frascati |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Cerasuolo |
DOC Cerasuolo di Vittoria DOC Montepulciano d’Abruzzo |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Chiaretto |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
Itaalia |
|
Ciaret |
DOC Monferrato |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Château |
DOC de la région Valle d’Aosta |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Prantsuse |
|
Classico |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Dunkel |
DOC Alto Adige DOC Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Est!Est!!Est!!! |
DOC Est!Est!!Est!!! di Montefiascone |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Ladina |
|
Falerno |
DOC Falerno del Massico |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Fine |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Fior d’Arancio |
DOC Colli Euganei |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, Geograafilise tähisega lauavein |
Itaalia |
|
Falerio |
DOC Falerio dei colli Ascolani |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Flétri |
DOC Valle d’Aosta o Vallée d’Aoste |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Garibaldi Dolce (ou GD) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Governo all’uso toscano |
DOCG Chianti/Chianti Classico IGT Colli della Toscana Centrale |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Itaalia |
|
Gutturnio |
DOC Colli Piacentini |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
Itaalia |
|
Italia Particolare (ou IP) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Klassisch/Klassisches Ursprungsgebiet |
DOC Caldaro DOC Alto Adige (avec la dénomination Santa Maddalena e Terlano) |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Kretzer |
DOC Alto Adige DOC Trentino DOC Teroldego Rotaliano |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Lacrima |
DOC Lacrima di Morro d’Alba |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Lacryma Christi |
DOC Vesuvio |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Lambiccato |
DOC Castel San Lorenzo |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
London Particolar (ou LP ou Inghilterra) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Morellino |
DOC Morellino di Scansano |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Occhio di Pernice |
DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant’Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Oro |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Pagadebit |
DOC pagadebit di Romagna |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Passito |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
Itaalia |
|
Ramie |
DOC Pinerolese |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Rebola |
DOC Colli di Rimini |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Recioto |
DOC Valpolicella DOC Gambellara DOCG Recioto di Soave |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Itaalia |
|
Riserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Rubino |
DOC Garda Colli Mantovani DOC Rubino di Cantavenna DOC Teroldego Rotaliano DOC Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Rubino |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Sangue di Giuda |
DOC Oltrepò Pavese |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein |
Itaalia |
|
Scelto |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Sciacchetrà |
DOC Cinque Terre |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Sciac-trà |
DOC Pornassio o Ormeasco di Pornassio |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Sforzato, Sfursàt |
DO Valtellina |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Spätlese |
DOC/IGT de Bolzano |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Saksa |
|
Soleras |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Stravecchio |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Strohwein |
DOC/IGT de Bolzano |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Saksa |
|
Superiore |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Superiore Old Marsala (ou SOM) |
DOC Marsala |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Torchiato |
DOC Colli di Conegliano |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Torcolato |
DOC Breganze |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Vecchio |
DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Vendemmia Tardiva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein |
Itaalia |
|
Verdolino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Itaalia |
|
Vergine |
DOC Marsala DOC Val di Chiana |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Vermiglio |
DOC Colli dell Etruria Centrale |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Itaalia |
|
Vino Fiore |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Vino Nobile |
Vino Nobile di Montepulciano |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Vino Novello o Novello |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Itaalia |
|
Vin santo/Vino Santo/Vinsanto |
DOC et DOCG Bianco dell’Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San’Antimo, Val d’Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino |
Mpv-kvaliteetvein |
Itaalia |
|
Vivace |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
Itaalia |
|
KÜPROS |
|||
|
Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Kreeka |
|
Τοπικός Οίνος |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Kreeka |
|
Μοναστήρι (Monastiri) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Kreeka |
|
Κτήμα (Ktima) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Kreeka |
|
LUKSEMBURG |
|||
|
Marque nationale |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Prantsuse |
|
Appellation contrôlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Prantsuse |
|
Appellation d’origine controlée |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Prantsuse |
|
Vin de pays |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Prantsuse |
|
Grand premier cru |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Premier cru |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Vin classé |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Prantsuse |
|
Château |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein |
Prantsuse |
|
UNGARI |
|||
|
minőségi bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
különleges minőségű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
fordítás |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
máslás |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
szamorodni |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
aszú puttonyos puttonyos, täiendatud numbritega 3–6 |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
aszúeszencia |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
eszencia |
Tokaj/-i |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
tájbor |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Ungari |
|
bikavér |
Eger, Szekszárd |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
késői szüretelésű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
válogatott szüretelésű bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
muzeális bor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
siller |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein |
Ungari |
|
AUSTRIA |
|||
|
Qualitätswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Qualitätswein besonderer Reife und Leseart/Prädikatswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Ausbruch/Ausbruchwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Auslese/Auslesewein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Beerenauslese (wein) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Eiswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Kabinett/Kabinettwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Schilfwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Spätlese/Spätlesewein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Strohwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Trockenbeerenauslese |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Landwein |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
|
|
Ausstich |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Auswahl |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Bergwein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Klassik/Classic |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Erste Wahl |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Hausmarke |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Heuriger |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Jubiläumswein |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Reserve |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Saksa |
|
Schilcher |
Steiermark |
Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein |
Saksa |
|
Sturm |
Kõik |
Geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre |
Saksa |
|
PORTUGAL |
|||
|
Denominação de origem (DO) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Denominação de origem controlada (DOC) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Indicação de proveniencia regulamentada (IPR) |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Vinho DOCe natural |
Kõik |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Vinho generoso |
DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Vinho regional |
Kõik |
Geograafilise tähisega lauavein |
Portugali |
|
Canteiro |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Colheita Seleccionada |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Portugali |
|
Crusted/Crusting |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Inglise |
|
Escolha |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein |
Portugali |
|
Escuro |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Fino |
DO Porto DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Frasqueira |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Garrafeira |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Lágrima |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Leve |
Geograafilise tähisega lauavein piirkondadest Estremadura ja Ribatejano DO Madeira, DO Porto |
Geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Nobre |
DO Dão |
Mpv-kvaliteetvein |
Portugali |
|
Reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein |
Portugali |
|
Reserva velha (or grande reserva) |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Ruby |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Inglise |
|
Solera |
DO Madeira |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Portugali |
|
Super reserva |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Portugali |
|
Superior |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein |
Portugali |
|
Tawny |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Inglise |
|
Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Inglise |
|
Vintage |
DO Porto |
Mpv-kvaliteetliköörvein |
Inglise |
|
SLOVEENIA |
|||
|
Penina |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
pozna trgatev |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
jagodni izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
suhi jagodni izbor |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
ledeno vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
arhivsko vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
mlado vino |
Kõik |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
Cviček |
Dolenjska |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
Teran |
Kras |
Mpv-kvaliteetvein |
Sloveeni |
|
SLOVAKKIA |
|||
|
forditáš |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
Slovaki |
|
mášláš |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
Slovaki |
|
samorodné |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
Slovaki |
|
výber putňový, putňový, completed by the numbers 3–6 |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
Slovaki |
|
výberová esencia |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
Slovaki |
|
esencia |
Tokaj/-ská/-ský/-ské |
Mpv-kvaliteetvein |
Slovaki |
|
(1)
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1493/1999 sätestatud mõiste „cava” kaitse ei piira „Cava” mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes kohaldatavat geograafiliste tähiste kaitset.
(2)
Asjaomased veinid on mpv-kvaliteetliköörveinid, mis on esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõikes 8.
(3)
Asjaomased veinid on mpv-kvaliteetliköörveinid, mis on esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõikes 11. |
|||
3. LIIDE
KONTAKTPUNKTIDE LOETELU
(viide II lisa artiklis 12)
a) Ühendus
European Commission
Directorate-General for Agriculture and Rural Development
Directorate B International Affairs II
Head of Unit B.2 Enlargement
B-1049 Bruxelles/Brussel
BELGIUM
Telefon: +32 2 299 11 11
Faks: +32 2 296 62 92
b) Albaania
Mrs Brunilda Stamo, Director
Directorate of Production Policies
Ministry of Agriculture, Food and Consumer Protection
Sheshi Skenderbej Nr.2
Tirana
ALBANIA
Telefon/faks: +355 4 225872
e-post: bstamo@albnet.net
PROTOKOLL nr 4
milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid
Artikkel 1
Kohaldatavad päritolureeglid
Artikkel 2
Alternatiivsed kohaldatavad päritolureeglid
Artikkel 3
Vaidluste lahendamine
Artikkel 4
Protokolli muutmine
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.
Artikkel 5
Konventsioonist väljaastumine
PROTOKOLL nr 5
maismaatranspordi kohta
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on edendada lepinguosaliste vahel koostööd maismaatranspordi, eelkõige transiitliikluse vallas, ja sel eesmärgil tagada, et lepinguosaliste territooriumide vahelist ja neid läbivat vedu arendatakse kooskõlas käesoleva protokolli sätete täieliku ja ühetaolise kohaldamisega.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Sellega seoses kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse eelkõige:
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„ühenduse transiitliiklus” – ühenduses registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu ühenduse liikmesriiki või sealt välja läbi Albaania territooriumi; |
|
b) |
„Albaania transiitliiklus” – Albaanias registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu Albaaniast kolmandasse riiki või kolmandast riigist Albaaniasse läbi ühenduse territooriumi; |
|
c) |
„kombineeritud vedu” – kaubavedu, mille puhul veoauto, haagis, poolhaagis (vedukiga või ilma), vahetusveovahend või 20jalane või suurem konteiner liigub veo alg- või lõppetapil maanteel ja ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid kasutades, kui viimati nimetatud etapi lennutee pikkus on üle 100 km, ja mille puhul veo alg- või lõppetapp on:
—
teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni lähima ümberlaadimiseks sobiva raudteejaamani algetapi puhul ning teekond lähimast ümberlaadimiseks sobivast raudteejaamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul või
—
lennuteekond 150 kilomeetri raadiuses siseveetee- või meresadamast, kus kaupu lastitakse või lossitakse.
|
I
JAOTIS
INFRASTRUKTUUR
Artikkel 4
Üldsäte
Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et võtavad mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri võrgustiku arendamiseks olulise abinõuna vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed, et lahendada Albaania kaudu kulgeva kaubaveoga seotud probleeme, eelkõige VIII üleeuroopalises koridoris, Põhja-Lõuna teljel ning ühendusteedel Aadria-Ioonia üleeuroopalisse transpordialasse.
Artikkel 5
Planeerimine
Ühendus ja Albaania on eriti huvitatud Albaania ja Kagu-Euroopa piirkonna vajadustele vastava peamisi maanteid ja raudteid, siseveeteid, siseveesadamaid, sadamaid ja lennujaamu ning teisi asjakohaseid transpordiliike hõlmava mitmeliigilise piirkondliku transpordivõrgu väljaarendamisest Albaania territooriumil. See võrk määrati Kagu-Euroopa transpordi infrastruktuuri põhivõrgustiku arendamise vastastikuse mõistmise memorandumis, mille allkirjastasid Kagu-Euroopa piirkonna ministrid ja Euroopa Komisjon 2004. aasta juunis. Võrgustiku arendamise ja eelistuste valimise viib läbi korralduskomitee, mis koosneb kõigi allakirjutanute esindajatest.
Artikkel 6
Finantsaspektid
II
JAOTIS
RAUDTEEVEDU JA KOMBINEERITUD VEDU
Artikkel 7
Üldsäte
Lepinguosalised võtavad vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed arendamaks ja edendamaks raudteevedu ja kombineeritud vedu kui vahendit, mis tagab, et tulevikus toimub suur osa nende kahepoolsetest vedudest ja transiitvedudest läbi Albaania keskkonnahoidlikematel tingimustel.
Artikkel 8
Infrastruktuuriga seotud eriaspektid
Albaania raudteede ajakohastamise raames võetakse vajalikke meetmeid, et kohandada raudteesüsteemi kombineeritud veo jaoks, pöörates erilist tähelepanu terminalide arendamisele ja ehitamisele ning tunnelite mõõtmetele ja läbilaskevõimele, mis nõuavad suuremahulisi investeeringuid.
Artikkel 9
Toetusmeetmed
Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed kombineeritud veo arengu soodustamiseks.
Selliste meetmete eesmärk on:
Artikkel 10
Raudteede ülesanne
Riikide ja raudteede asjakohaste volituste raames nii reisijate- kui kaubaveo puhul soovitavad lepinguosalised nende raudtee-ettevõtjatel:
III
JAOTIS
MAANTEETRANSPORT
Artikkel 11
Üldsätted
Ühenduse ja Albaania vahelise artiklis 12 sätestatud maanteeveoturule juurdepääsu käsitleva lepingu ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud maanteeliikluse maksustamise lepingu sõlmimiseni teeb Albaania liikmesriikidega koostööd nimetatud kahepoolsete lepingute või kokkulepete muutmiseks, et need vastaksid käesolevale protokollile.
Artikkel 12
Turulepääs
Lepinguosalised kohustuvad tegema oma sisemiste eeskirjade kohaselt koostööd eelkõige selleks, et töötada välja:
Artikkel 13
Maksustamine, teemaksud ja muud maksud
Artikkel 14
Massid ja mõõtmed
Artikkel 15
Keskkond
Ilma täiendavate piiranguteta võivad ühenduse territooriumil liikuda sõidukid, mis vastavad keskkonda käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud standarditele.
Artikkel 16
Sotsiaalsed aspektid
Artikkel 17
Sätted liikluse kohta
Artikkel 18
Liiklusohutus
IV
JAOTIS
VORMINÕUETE LIHTSUSTAMINE
Artikkel 19
Vorminõuete lihtsustamine
V
JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 20
Reguleerimisala laiendamine
Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva protokolli kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, et on muid käesoleva protokolliga hõlmamata meetmeid, mis on kooskõlastatud Euroopa transpordipoliitika seisukohast olulised ning võivad eelkõige aidata lahendada transiitliikluse probleeme, esitab ta asjakohased ettepanekud teisele lepinguosalisele.
Artikkel 21
Rakendamine
Allkomitee ülesandeks on:
koostada koostöökavad raudtee- ja kombineeritud veo, transpordiuuringute ja keskkonna valdkonnas;
analüüsida käesoleva protokolli otsuste kohaldamist ja esitada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule sobivad lahendused võimalike probleemide kohta;
koostada kaks aastat pärast lepingu jõustumist ülevaade infrastruktuuri parandamisest ja vaba transiidi mõjust ja
kooskõlastada rahvusvahelise transpordi ja eelkõige transiitliiklusega seotud seiret, prognoose ja muud statistikat.
PROTOKOLL nr 6
tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmise kohta
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;
„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud ja kes taotleb abi tolliküsimustes käesoleva protokolli alusel;
„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse käesoleva protokolli alusel;
„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;
„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Artikkel 3
Abistamine taotluse korral
Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:
kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;
kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;
Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:
füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;
paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;
kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;
transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.
Artikkel 4
Abistamine omal algatusel
Lepinguosalised abistavad teineteist oma riigisiseste õigusnormide kohaselt, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet:
Artikkel 5
Edastamine/teavitamine
Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:
mis pärinevad taotluse esitanud asutusest ja kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil elavale või seal asuvale adressaadile.
Taotlus dokumentide ja teadete edastamiseks tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.
Artikkel 6
Abitaotluste vorm ja sisu
Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:
taotluse esitanud asutus;
taotletav meede;
taotluse eesmärk ja põhjus;
asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;
võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;
asjakohaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte.
Artikkel 7
Taotluste täitmine
Artikkel 8
Teabeedastuse vorm
Artikkel 9
Erandid abistamiskohustusest
Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:
võib kahjustada Albaania või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või
võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel või
rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.
Artikkel 10
Teabevahetus ja konfidentsiaalsuse nõue
Artikkel 11
Eksperdid ja tunnistajad
Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluse seisukohast vajalikke esemeid, dokumente või dokumentide kinnitatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises õigus- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.
Artikkel 12
Abistamiskulud
Lepinguosalised loobuvad kõigist nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud vajaduse korral kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.
Artikkel 13
Rakendamine
Artikkel 14
Muud kokkulepped
Võttes vastavalt arvesse ühenduse ja liikmesriikide pädevust:
LÕPPAKT
Täievolilised esindajad, kes esindavad:
BELGIA KUNINGRIIKI,
TŠEHHI VABARIIKI,
TAANI KUNINGRIIKI,
SAKSAMAA LIITVABARIIKI,
EESTI VABARIIKI,
KREEKA VABARIIKI,
HISPAANIA KUNINGRIIKI,
PRANTSUSE VABARIIKI,
IIRIMAAD,
ITAALIA VABARIIKI,
KÜPROSE VABARIIKI,
LÄTI VABARIIKI,
LEEDU VABARIIKI,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,
UNGARI VABARIIKI,
MALTA VABARIIKI,
MADALMAADE KUNINGRIIKI,
AUSTRIA VABARIIKI,
POOLA VABARIIKI,
PORTUGALI VABARIIKI,
SLOVEENIA VABARIIKI,
SLOVAKI VABARIIKI,
SOOME VABARIIKI,
ROOTSI KUNINGRIIKI,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,
kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu asutamislepingu osalised,
edaspidi „liikmesriigid”, ning
EUROOPA ÜHENDUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,
edaspidi „ühendus”,
ühelt poolt ja
ALBAANIA VABARIIGI täievolilised esindajad
teiselt poolt,
kes on kokku tulnud Luxembourgis 12. juunil 2006. aastal, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule (edaspidi „leping”), on vastu võtnud järgmised dokumendid:
leping ja lepingu I–V lisa, täpsemalt:
ja järgmised protokollid:
Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Albaania Vabariigi täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:
Albaania Vabariigi täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgnevalt nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühenduse deklaratsiooni:
Ühenduse deklaratsioon Euroopa Ühenduse poolt määruse (EÜ) nr 2007/2000 alusel ette nähtud erandlike kaubandusmeetmete kohta.
Hecho en Luxemburgo, el doce de junio de dos mil seis.
V Luxemburku, dne dvanáctého června dva tisíce šest.
Udfærdiget i Luxembourg den tolvte juni to tusind og seks.
Geschehen zu Luxemburg am zwölften Juni zweitausendsechs.
Kahe tuhande kuuenda aasta juunikuu kaheteistkümnendal päeval Luxembourgis.
Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις δώδεκα Ιουνίου δύο χιλιάδες έξι.
Done at Luxembourg on the twelfth day of June in the year two thousand and six.
Fait à Lussemburgo, le douze juin deux mille six.
Fatto a Lussemburgo, addì dodici giugno duemilasei.
Luksemburgā, divtūkstoš sestă gada divpadsmitajā jūnijā.
Priimta du tūkstančiai šeštų metų birželio dvyliktą dieną Liuksemburge.
Kelt Luxembourgban, a kettőezer hatodik év június tizenkettedik napján.
Magħmul fil-Lussemburgu, fit-tnax jum ta' Ġunju tas-sena elfejn u sitta.
Gedaan te Luxemburg, de twaalfde juni tweeduizend zes.
Sporządzono w Luksemburgu dnia dwunastego czerwca roku dwa tysiące szóstego.
Feito em Luxemburgo, em doze de Junho de dois mil e seis.
V Luxemburgu dňa dvanásteho júna dvetisícšesť.
V Luxembourgu, dvanajstega junija leta dva tisoč šest.
Tehty Luxemburgissa kahdentenatoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakuusi.
Som skedde i Luxemburg den tolfe juni tjugohundrasex.
Bërë në Luksemburg në datë dymbëdhjetë qershor të vitit dymijë e gjasthtë.
Pour le Royaume de Belgique
Voor het Koninkrijk België
Für das Königreich Belgien
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
Za Českou republiku
På Kongeriget Danmarks vegne
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la Republique française
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
A Magyar Köztársaság részéről
Għar-Repubblika ta' Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
Por las Comunidades Europeas
Za Evropská společenství
For De Europæiske Fællesskaber
Für die Europäischen Gemeinschaften
Euroopa ühenduste nimel
Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες
For the European Communities
Pour les Communautés européennes
Per le Comunità europee
Eiropas Kopienu vārdā
Europos Bendrijų vardu
Az Európai Közösségek részéről
Għall-Komunitajiet Ewropej
Voor de Europese Gemeenschappen
W imieniu Wspólnot Europejskich
Pelas Comunidades Europeias
Za Európske spoločenstvá
Za Evropski skupnosti
Euroopan yhteisöjen puolesta
På Europeiska gemenskapernas vägnar
Për Republikën e Shqipërisë
ÜHISDEKLARATSIOONID
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLITE 22 JA 29 KOHTA
Lepinguosalised deklareerivad, et artiklite 22 ja 29 rakendamisel uurivad nad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus kõigi Albaania ja kolmandate riikide (v.a ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga liitunud riikide ja muude naaberriikide, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid) vahel sõlmitud sooduslepingute mõju. Kui uurimisel selgub, et Albaania soodustused kolmandatele riikidele on märgatavalt paremad, võib Albaania poolt Euroopa Ühendusele antavaid soodustusi kohandada.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 41 KOHTA
1. Ühendus deklareerib valmisolekut vaadata stabiliseerimis- ja assotsienerimisnõukogus läbi Albaania osalemise küsimus päritolueeskirjade diagonaalses kumulatsioonis pärast seda, kui majandus-, kaubandus- ning muud asjakohased tingimused diagonaalse kumulatsiooni lubamiseks on kehtestatud.
2. Seoses sellega deklareerib Albaania valmisolekut luua vabakaubanduspiirkonnad eelkõige teiste Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga liitunud riikidega.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 46 KOHTA
Lepitakse kokku, et mõiste „lapsed” tähendus vastab asjaomase vastuvõtjariigi õigusaktidele.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 48 KOHTA
Lepitakse kokku, et mõiste „nende pereliikmed” tähendus vastab asjaomase vastuvõtjariigi õigusaktidele.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 61 KOHTA
Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 61 sätteid ei tõlgendata nii, et need võimaldavad vältida ühist huvi pakkuva kinnisvara omandamise proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise piirangut või mõjutavad muul viisil kinnisvara omandamisõiguse süsteemi käsitlevaid lepinguosaliste eeskirju (v.a neid, mis on kehtestatud artikli 61 sätetega).
Lepitakse kokku, et Albaania kodanikud võivad omandada kinnisvara Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt asjakohastes ühenduse õigusaktides ette nähtud eranditele ning kohaldades ühenduse õigustikku kooskõlas asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktidega.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 73 KOHTA
Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevas lepingus kasutatud mõiste „intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand” hõlmab eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust ja kaasnevaid õigusi, andmebaasidega seotud õigusi, patentide, tööstusdisaini, kaubamärkide ja teenindusmärkide, mikrolülituste topoloogia ja geograafiliste tähistega (sealhulgas päritolumärgistustega) seotud õigusi ning samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 80 KOHTA
Lepinguosalised on teadlikud, kui tähtis on viisarežiimi liberaliseerimisel Albaania inimeste ja Albaania valitsuse tegevus. Edu sõltub sellest, kui kiiresti rakendab Albaania olulised reformid niisugustes valdkondades nagu õigusriigi tugevdamine, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ebaseadusliku rände vastane võitlus ning haldussuutlikkuse tugevdamine piirikontrolli ja dokumentide turvalisuse valdkonnas.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 126 KOHTA
1. Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva lepingu kohaldamisel ja tegelikul rakendamisel tähendab käesoleva lepingu artiklis126 sisalduv mõiste „eriti kiireloomulistel juhtudel” juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse järgmist:
2. Lepinguosalised on ühel meelel, et artiklis 126 nimetatud „asjakohased meetmed” on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed. Kui lepinguosaline võtab artiklis 126 sätestatud eriti kiireloomulisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline kasutada vaidluste lahendamise korda.
ÜHISDEKLARATSIOON SEADUSLIKU RÄNDE, LIIKUMISVABADUSE JA TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KOHTA
Elamisloa väljastamisest või pikendamisest keeldumine on reguleeritud iga liikmesriigi õigusaktidega ning Albaania ja liikmesriikide vahel kehtivate kahepoolsete kokkulepete ja konventsioonidega.
ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA SEOSES LEPINGU PROTOKOLLIGA nr 4
1. Albaania aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.
2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määramiseks.
ÜHISDEKLARATSIOON SAN MARINO VABARIIGI KOHTA SEOSES LEPINGU PROTOKOLLIGA nr 4
1. Albaania aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.
2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määramiseks.
ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU PROTOKOLLI nr 5 KOHTA
1. Ühendus ja Albaania märgivad, et raske kaubaveoki tüübikinnituses kehtivad ühenduses alates 1. jaanuarist 2001 ( 7 ) järgmised gaasiliste heitmete ja müra tasemed.
|
|
|
Süsinikmono oksiid |
Süsivesinikud |
Lämmastikok siidid |
Tahked osakesed |
Suitsusus |
|
|
|
(CO) g/kWh |
(CH) g/kWh |
(NOx) g/kWh |
Tahked osakesed g/kWh |
m-1 |
|
Rida A |
Euro III |
2,1 |
0,66 |
5,0 |
0,10 0,13 (a) |
0,8 |
|
a) Mootorite puhul, mille töömaht on alla 0,75 dm3 silindri kohta ja suurimale võimsusele vastav pöörlemissagedus ületab 3 000 min-1. |
||||||
|
|
|
Süsinikmono oksiid |
Muud süsivesinikud kui metaan |
Metaan |
Lämmastik oksiidid |
Tahked osakesed |
|
|
|
(CO) g/kWh |
(NMHC) g/kWh |
(CH4) (b) g/kWh |
(NOx) g/kWh |
Tahked osakesed (c) g/kWh |
|
Rida A |
Euro III |
5,45 |
0,78 |
1,6 |
5,0 |
0,16 0,21 (a) |
|
a) Mootorite puhul, mille töömaht on alla 0,75 dm3 silindri kohta ja suurimale võimsusele vastav pöörlemissagedus ületab 3 000 min-1. b) Kehtib ainult maagaasil töötavate mootorite kohta. c) Ei kehti gaasimootorite kohta. |
||||||
2. Tulevikus püüavad ühendus ja Albaania vähendada mootorsõidukite põhjustatud heiteid, kasutades uusimaid tehnoloogia saavutusi sõidukite heitekontrolli tehnoloogias ning parandatud kvaliteediga mootorikütust.
ÜHENDUSE DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon ühenduse määruse (EÜ) nr 2007/2000 alusel ette nähtud erandlike kaubandusmeetmete kohta.
Võttes arvesse, et ühendus on kehtestanud ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide, sealhulgas Albaania suhtes nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erakorralised kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide ja territooriumide jaoks, ( 8 ) erakorralised kaubandusmeetmed, deklareerib ühendus järgmist:
( 1 ) Lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.
( 2 ) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 3 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.
( 4 ) Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.
( 5 ) Juhtudel, kui eksportija ei ole kohustatud alla kirjutama, kehtib allkirja väljajätmine ka dokumendile allakirjutanud isiku nime väljajätmise kohta.
( 6 ) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/96/EÜ liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest paisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu.
( 8 ) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1.