Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document a282d12d-c0e5-11ee-b164-01aa75ed71a1

Consolidated text: Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel

02009A0428(02) — ET — 01.09.2021 — 003.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel

(ELT L 107 28.4.2009, lk 166)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu  PROTOKOLL,

  L 107

2

28.4.2009

►M2

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu  PROTOKOLL,

  L 165

19

4.6.2014

 M3

ELI JA ALBAANIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1,  11. mai 2015,

  L 129

50

27.5.2015

►M4

ELI JA ALBAANIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2021,  23. juuli 2021,

  L 

1

11.12.2023




▼B

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel



BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu

osalised (edaspidi „liikmesriigid”) ja

EUROOPA ÜHENDUS, EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

ALBAANIA VABARIIK, edaspidi „Albaania”,

teiselt poolt,

ARVESTADES pooltevahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid ja nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele huvile tuginevad lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Albaanial tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikidega, nagu on kehtestatud 1992. aastal ühendusega sõlmitud kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevas lepingus;

ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Albaania kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas justiits- ja siseküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust suurendada eespool nimetatud lepingule tuginedes poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust rakendada täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Helsingi lõppakti, Madridi ja Viini konverentsi lõppdokumentide ja Pariisi uue Euroopa harta omi, ning täita Daytoni/Pariisi rahulepingust ja Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust järgida vabaturumajanduse põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa Albaania majandusreformidele;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust arendada vabakaubandust kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) õiguste ja kohustustega;

ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;

OLLES VEENDUNUD, et leping loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;

PIDADES SILMAS Albaania püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;

KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise rakendusalasse jäävad kõnealuse lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte Euroopa Ühenduse osana, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Albaaniat, et ta on seotud lepinguga Euroopa Ühenduse osana vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile; sama kehtib Taani kohta vastavalt nimetatud lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile;

MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles tugevdama suhteid stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel ning tõhustama piirkondlikku koostööd;

MEENUTADES, et Thessaloniki tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt;

MEENUTADES, et 27. juunil 2001 kirjutati Brüsselis alla kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumile, millega Albaania ning teised piirkonna riigid kohustusid pidama läbirääkimisi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimise üle, et suurendada piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi integreeruda maailma majandusse;

MEENUTADES, et Euroopa Liit on valmis integreerima Albaaniat nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustab teda võimaliku Euroopa Liidu liikmesriigina Euroopa Liidu lepingu alusel, kui Albaania täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul määratud kriteeriumid ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

1.  
Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania vahel.
2.  

Assotsiatsiooni eesmärgid on järgmised:

— 
toetada Albaaniat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel;
— 
aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Albaanias ning kogu piirkonna stabiliseerimisele;
— 
luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab nende vahel välja arendada tihedad poliitilised suhted;
— 
toetada Albaaniat majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega;
— 
toetada Albaaniat toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel, harmooniliste majandussidemete loomisel ning arendada ühenduse ja Albaania vahel järk-järgult välja vabakaubanduspiirkond;
— 
edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd.

I

JAOTIS

PÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning Euroopa inimõiguste konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning austus nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtete kui ka CSCE Bonni majanduskoostöökonverentsi dokumendis kajastuvate turumajanduse põhimõtete vastu on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika kujundamise alus ning käesoleva lepingu oluline tingimus.

Artikkel 3

Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning heanaaberlike suhete arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste alusel ja Albaania tegeliku arengu põhjal.

Artikkel 4

Albaania kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, eriti inim- ja uimastikaubanduse vastase võitlusega. Nimetatud kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.

Artikkel 5

Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja sellealaste rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

Artikkel 6

Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult maksimaalselt kümneaastase üleminekuperioodi lõpuks ning on jagatud kahte järjestikusesse etappi.

Kahe etapi põhimõtet ei kohaldata IV jaotise suhtes, mille puhul sätestatakse nimetatud jaotises eraldi ajakava.

Assotsieerimise jagamine kahte etappi võimaldab läbi viia käesoleva lepingu täitmise põhjaliku vaheläbivaatuse. Õigusaktide ühtlustamise ja jõustamise alal tuleb Albaanial esimeses etapis keskenduda VI jaotises kirjeldatud ühenduse õigustiku peamistele valdkondadele ning määrata konkreetsed eesmärgid.

Artikli 116 kohaselt loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kontrollib korrapäraselt lepingu kohaldamist ning Albaania õigus-, haldus-, institutsiooniliste ja majandusreformide kulgu, lähtudes käesoleva lepingu preambulist ning põhimõtetest.

Esimene etapp algab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Viiendal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist annab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu hinnangu Albaania edusammudele ning otsustab, kas need on olnud piisavad, et minna üle teise, täieliku assotsieerimise etappi. Lisaks otsustab nõukogu, kas ja milliseid erisätteid on vaja teise etapi elluviimiseks.

Artikkel 7

Leping on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eelkõige 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning üldise teenustekaubanduse kokkuleppe (GATS) V artikliga, ning seda täidetakse nendest lähtuvalt.

II

JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 8

1.  
Lepinguosaliste poliitilist dialoogi arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ja Albaania lähenemist ning aitab lepinguosalistel luua ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevaid tihedaid sidemeid.
2.  

Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama järgmist:

— 
Albaania täielikku integreerimist demokraatlike riikide ühendusse ning järk-järgulist lähenemist Euroopa Liidule;
— 
poolte seisukohtade lähendamist rahvusvahelistes küsimustes, vahetades asjakohast teavet eelkõige küsimustes, mis tõenäoliselt mõjutavad pooli märkimisväärselt;
— 
piirkondlikku koostööd ning heanaaberlike suhete arengut;
— 
ühiste vaadete kujunemist Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, sealhulgas koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades.
3.  
Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise riigi tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning seda täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.

Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu järgmiselt:

— 
võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;
— 
luues tõhusa riigisisese ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

Selleteemalist dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 9

1.  
Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel lasub üldvastutus lepinguosaliste esitatud küsimustega tegelemise eest.
2.  

Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:

— 
ühelt poolt Albaaniat ning teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki ja komisjoni esindavate kõrgemate ametnike kohtumised vajaduse korral;
— 
kõigi diplomaatiliste kanalite kasutamine, sealhulgas asjakohased kontaktid kolmandates riikides, ÜROs, OSCEs, Euroopa Ülemkogus ning muudel rahvusvahelistel foorumitel;
— 
kõik muud vahendid, mis võivad soodustada sellise dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist.

Artikkel 10

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 122 kohaselt moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 11

Poliitilist dialoogi võib pidada mitmepoolselt ning kaasata sellesse ka teisi piirkonna riike.

III

JAOTIS

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 12

Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid edendab Albaania aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.

Kui Albaania kavatseb süvendada koostööd mõnega artiklites 13, 14 või 15 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning arvestada nende seisukohaga vastavalt X jaotisele.

Albaanial tuleb läbi vaadata olemasolevad või sõlmida uued kahepoolsed lepingud kõigi asjaomaste riikidega, et kindlustada nende kooskõla 27. juunil 2001. aastal Brüsselis alla kirjutatud kaubavahetuse soodustamise ja liberaliseerimise vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud põhimõtetega.

Artikkel 13

Koostöö muude riikidega, kes on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule

Pärast käesolevale lepingule allakirjutamist alustab Albaania läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.

Nimetatud konventsioonide põhieesmärgid on järgmised:

— 
poliitiline dialoog;
— 
vabakaubanduspiirkonna loomine lepinguosaliste vahel kooskõlas WTO asjaomaste sätetega;
— 
töötajate liikumise, asutamisvabaduse, teenuste osutamise, jooksvate maksete, kapitali liikumise ning isikute liikumist käsitlevate muude meetmetega seotud vastastikused soodustused, mille tase ühtib käesolevas lepingus sätestatuga;
— 
sätted, mis käsitlevad koostööd muudes valdkondades, eelkõige justiits- ja siseküsimustes, sõltumata sellest, kas neid on käesolevas lepingus nimetatud.

Nimetatud konventsioonid sisaldavad vajaduse korral asjakohaste institutsiooniliste mehhanismide loomist käsitlevaid sätteid.

Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Albaania valmisolek sõlmida selliseid konventsioone on Albaania ja Euroopa Liidu suhete edasise arengu eelduseks.

Albaania alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.

Artikkel 14

Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega

Albaania teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega mõnes või igas käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvas valdkonnas. Selline koostöö peab olema kooskõlas käesoleva lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 15

Koostöö Euroopa Liidu kandidaatriikidega

1.  
Albaania võib arendada koostööd ning sõlmida piirkondliku koostöö konventsioonid Euroopa Liidu kandidaatriikidega kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkondades. Selliste konventsioonide eesmärk on Albaania ja nimetatud riikide kahepoolsete suhete järkjärguline ühtlustamine ühenduse, selle liikmesriikide ja nimetatud riikide suhetega.
2.  
Albaania alustab läbirääkimisi Türgiga vastastikku kasuliku lepingu sõlmimiseks, millega luuakse GATTi artikli XXIV kohaselt poolte vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja nende vahel teenuste pakkumine käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.

Läbirääkimisi tuleks alustada võimalikult kiiresti, et sõlmida selline leping enne artikli 16 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.

IV

JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 16

1.  
Ühendus ja Albaania loovad kuni kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast järk-järgult vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas GATT 1994 ja WTO vastuvõetud sätetega. Seejuures võtavad nad arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.
2.  
Kaupade klassifitseerimiseks kahe lepinguosalise vahelises kaubanduses kasutatakse kaupade kombineeritud nomenklatuuri.
3.  
Iga toote korral on tollimaksu baasmääraks, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus ette nähtud järjestikuseid vähendamisi, tollimaksumäär, mida tegelikult kohaldatakse erga omnes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelneval päeval.
4.  
Albaania puhul kohaldatavad käesoleva lepingu kohaselt arvutatud vähendatud tollimaksumäärad ümardatakse täisarvudeks, kasutades selleks aritmeetika tavapõhimõtteid. Seega tuleb arvud, millel pärast komakohta on kuni 50 (kaasa arvatud) sajandikku, ümardada allapoole lähima täisarvuni ning arvud, millel pärast komakohta on üle 50 sajandiku, ülespoole lähima täisarvuni.
5.  
Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes põhimõttel teatavaid vähendatud tollimakse, eelkõige WTO läbirääkimistest tulenevaid, asendavad sellised vähendatud tollimaksud lõikes 3 nimetatud tollimaksu baasmäära alates kuupäevast, millal selliseid vähendamisi kohaldama hakatakse.
6.  
Ühendus ja Albaania edastavad teineteisele asjaomased tollimaksu baasmäärad.

I

PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 17

1.  
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Albaaniast pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade kombineeritud nomenklatuuri gruppides 25–97, välja arvatud põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii (GATT 1994) loetletud tooted.
2.  
Lepinguosaliste vaheline kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 18

1.  
Albaaniast pärit toodete suhtes ühenduses kohaldatavad imporditollimaksud tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.
2.  
Albaaniast pärit kaupade suhtes ühenduses kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 19

1.  
Ühendusest pärit toodete suhtes, mida ei ole loetletud I lisas, Albaanias kohaldatavad imporditollimaksud tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval
2.  

I lisas loetletud ühendusest pärit kaupade suhtes Albaanias kohaldatavat imporditollimaksu vähendatakse järk-järgult vastavalt järgmisele ajakavale:

— 
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini baasmäärast;
— 
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva esimese aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini baasmäärast;
— 
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini baasmäärast;
— 
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini baasmäärast;
— 
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 10 protsendini baasmäärast;
— 
käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.
3.  
Ühendusest pärit kaupade suhtes Albaanias kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 20

Ühendus ja Albaania tühistavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval omavahelises kaubavahetuses kõik imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud.

Artikkel 21

1.  
Ühendus ja Albaania tühistavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.
2.  
Ühendus ja Albaania tühistavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval omavahelises kaubavahetuses kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 22

Albaania kinnitab, et on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse artiklis 19 ette nähtust kiiremini, kui riigi üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda sellest lähtuvalt ja annab asjakohased soovitused.

Artikkel 23

Protokollis nr 1 on sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 72 ja 73 kuuluvate malmi- ja terasetoodete suhtes kohaldatav kord.

II

PEATÜKK

Põllumajandus ja kalandus

Artikkel 24

Mõiste

1.  
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Albaaniast pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.
2.  
Mõiste „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 1–24 kuuluvaid tooteid ja põllumajanduslepingu I lisa I peatüki alapunktis ii (GATT, 1994) loetletud tooteid.
3.  
Kõnealune mõiste hõlmab kala ja kalandustooteid, mis kuuluvad grupi 3 rubriikidesse 1604  ja 1605 ning alamrubriikidesse 0511 91 , 2301 20 00  ja ex 1902 20 [10].

Artikkel 25

Protokollis nr 2 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kord.

Artikkel 26

1.  
Lepingu jõustumise kuupäeval tühistab ühendus kõik Albaaniast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.
2.  
Lepingu jõustumise kuupäeval tühistab Albaania kõik ühendusest pärit põllumajandus- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 27

Põllumajandustooted

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Albaaniast pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 0102 , 0201 , 0202 , 1701 , 1702  ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kaupade kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kohaldab ühendus koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701  ja 1702 kuuluvate Albaaniast pärit toodete suhtes tollimaksuvaba importi aastase 1 000 tonnise tariifikvoodi piires.
3.  

Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval teeb Albaania järgmist:

a) 

kaotab teatavate ühendusest pärit ja IIa lisas nimetatud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;

b) 

vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja IIb lisas nimetatud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavaid tollimakse vastavalt iga toote jaoks kõnealuses lisas sätestatud ajakavale;

c) 

kaotab teatavate ühendusest pärit ja IIc lisas nimetatud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud iga toote jaoks sätestatud tariifikvoodi piires.

4.  
Protokollis nr 3 sätestatakse selles osutatud veini- ja piiritusetoodete suhtes kohaldatav kord.

Artikkel 28

Kala- ja kalandustooted

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Albaaniast pärit kala ja kalandustoodete, välja arvatud III lisas nimetatud toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud. III lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.
2.  
Alates lepingu jõustumise kuupäevast ei kohalda Albaania ühtki tollimaksu ega tollimaksuga samaväärset maksu Euroopa Ühendusest pärit kala või kalatoodete suhtes.

Artikkel 29

Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodete kaubanduse mahtu lepingupoolte vahel ja selle erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, Albaania põllumajanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse osa Albaania majanduses ning WTO raames toimunud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi, vaatavad ühendus ja Albaania stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus hiljemalt kuue aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist toodete kaupa õiguspärasel ja asjakohasel viisil vastastikku läbi teineteisele täiendavate soodustuste tegemise võimalused, et veelgi liberaliseerida põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemist.

Artikkel 30

Käesoleva peatüki sätted ei mõjuta mingil moel soodsamaid meetmeid, mida üks või teine lepinguosaline võib ühepoolselt kohaldada.

Artikkel 31

Kui ühest lepinguosalisest riigist pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 27 ja 28 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise riigi turgudel või riigisisestes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artiklite 38 ja 43 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturgu iseloomustavat tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.

III

PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 32

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollides nr 1, 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 33

Status quo

1.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Albaania vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ja samaväärse toimega makse ega suurendata juba kehtivaid makse.
2.  
Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Albaania vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ja samaväärse toimega meetmeid ega muudeta rangemaks juba kehtivaid piiranguid.
3.  
Ilma et see piiraks artikli 26 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted Albaaniat ja ühendust mingil moel järgimast oma põllumajanduspoliitikat ja võtmast selle alusel meetmeid, kui see ei mõjuta II ja III lisas sätestatud impordikorda.

Artikkel 34

Maksualase diskrimineerimise keeld

1.  
Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistavad sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.
2.  
Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigisiseste maksude tagasimaksed olla suuremad kui nende toodete suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.

Artikkel 35

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 36

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped

1.  
Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ette nähtud kaubavahetuskorda.
2.  
Artiklis 19 sätestatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva spetsiaalse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ja Albaania vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Albaania poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud kahepoolsetest kokkulepetest, mis on täpsustatud III jaotises.
3.  
Lepinguosalised peavad koostöönõukogus nõu lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige leiavad sellised konsultatsioonid aset kolmanda riigi ühinemisel ühendusega, et tagada käesolevas lepingus kindlaksmääratud ühenduse ja Albaania vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 37

Dumping ja subsiidiumid

1.  
Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi võtmast kaubanduse kaitse meetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ja artiklile 38.
2.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega toimub dumping ja/või tasakaalustatav subsideerimine, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu kooskõlas WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepinguga, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga ning oma asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Artikkel 38

Üldine kaitseklausel

1.  
Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 artiklit XIX ja WTO kaitsemeetmete lepingut.
2.  

Kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada

— 
tõsist kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil või
— 
tõsiseid häireid mõnes majandusharus või probleeme, millega võib kaasneda majandusliku olukorra tõsine halvenemine mõnes importiva lepinguosalise piirkonnas,

võib importiv lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

3.  
Teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed ei tohi olla rangemad, kui on vaja tekkinud probleemide lahendamiseks, ning peaksid tavatingimustel hõlmama kõigi asjaomase toote suhtes käesoleva lepingu alusel kohaldatavate tollimaksude edasise vähendamise peatamist või kõnealuse toote suhtes kohaldatava tollimaksu määra suurendamist sama toote suhtes kohaldatava enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava maksimumini. Selliste meetmete puhul peab olema selgelt sätestatud nende järkjärguline tühistamine kindlaksmääratud ajavahemiku möödumisel ning neid saab võtta kuni ühe aasta jooksul. Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid võtta kokku kuni kolme aasta jooksul. Kui teatava toote impordi suhtes on eelnevalt kohaldatud kaitsemeetmeid, ei kohaldata selle toote suhtes selliseid meetmeid vähemalt kolme aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.
4.  
Vastavalt vajadusele esitab kas ühendus või Albaania käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne selles artiklis sätestatud meetmete võtmist ja lõike 5 punkti b kohaldamise korral võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.
5.  

Eespool sätestatud lõigete rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende lahendamiseks vajaliku otsuse.

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole 30 päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamist teinud probleemide lahendamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. GATTi artikli XIX ja WTO kaitsemeetmete lepingu alusel kohaldatavad kaitsemeetmed peavad jääma käesoleva lepingu alusel antud soodustustega samale tasemele;

b) 

kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev informeerimine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis sätestatud olukordades kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks; ta informeerib sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende tühistamiseks, niipea kui asjaolud võimaldavad.

6.  
Kui ühendus või Albaania kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, informeerib ta sellest teist lepinguosalist.

Artikkel 39

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

1.  

Kui käesoleva jaotise järgimine toob kaasa

a) 

eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puudujäägi või selle ohu või

b) 

reeksportimise kolmandasse riiki, mille suhtes ekspordiriik on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega maksud, ja kui kõnealune olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi,

võib importiv lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2.  
Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning sellised meetmed tühistatakse, kui asjaolud neid enam ei õigusta.
3.  
Vastavalt vajadusele esitab kas ühendus või Albaania enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta 30 päeva jooksul pärast probleemi edastamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.
4.  
Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev informeerimine või läbivaatamine võimatu, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Albaania kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks; ta informeerib sellest viivitamata teist lepinguosalist.
5.  
Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava meetmete tühistamiseks, niipea kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 40

Riigi monopolid

Albaania kohandab järk-järgult kaubanduslikke riigi monopole, et nelja aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest välistada igasugune liikmesriikide ja Albaania kodanike vaheline diskrimineerimine kaupade hankimis- ja turustamistingimuste alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed teatatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Artikkel 41

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kehtestatakse päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks protokolliga nr 4.

Artikkel 42

Lubatud piirangud

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- ja transiidikeeldude ja -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra ja julgeoleku seisukohast; seotud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja muinasväärtuste ning intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega ning kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud ja piirangud ei tohi siiski olla meelevaldse diskrimineerimise ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendiks.

Artikkel 43

1.  
Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on käesoleva jaotise alusel antava sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks äärmiselt oluline ning rõhutavad oma kohustust võidelda eeskirjade eiramise vastu ning pettustega tollis ja sellega seotud küsimustes.
2.  
Kui lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal tuvastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise tähenduses, võib nimetatud lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise ajutiselt peatada.
3.  

Käesolevas artiklis tähendab halduskoostööst hoidumine muu hulgas järgmist:

a) 

asjaomas(t)e too(de)te päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduv eiramine;

b) 

korduv keeldumine või põhjendamatu viivitus sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c) 

korduv keeldumine või põhjendamatu viivitus loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui kaupade import ilma rahuldava seletuseta kiiresti kasvab, ületades teise lepinguosalise tavapärase tootmistaseme ja ekspordimahu, ning sellega seoses saadakse objektiivset teavet eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.  

Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a) 

objektiivse teabe põhjal halduskoostöö mittetegemise ja/või tollis või sellega seotud küsimustes eeskirjade eiramise või pettuse tuvastanud lepinguosaline teavitab põhjendamatu viivituseta stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed tuvastatud asjaoludest, edastades objektiivse teabe, ning alustab kogu asjaomase teabe ja tuvastatud objektiivsete asjaolude põhjal stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduse leidmiseks;

b) 

kui lepinguosalised on stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees alustanud konsultatsioone, kuid pole kolme kuu jooksul pärast teavitamist vastuvõetavat lahendust leidnud, võib asjaomane lepinguosaline asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise ajutiselt peatada. Ajutisest peatamisest teavitatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed põhjendamatu viivituseta;

c) 

käesolevas artiklis sätestatud ajutist peatamist kohaldatakse vaid sellises ulatuses, nagu on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. Ajutine peatamine ei tohi ületada kuut kuud ning seda võib pikendada. Ajutisest peatamisest teavitatakse kohe pärast selle heakskiitmist stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee vaatab ajutise peatamise korrapäraselt läbi, pidades eelkõige silmas selle lõpetamise võimalust, niipea kui selle kohaldamise põhjused kaovad.

5.  
Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamisega lõike 4 punkti a alusel peab asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele peaks osutatama, et objektiivse teabe põhjal on tuvastatud asjaomase toote suhtes halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 44

Kui pädev asutus teeb ekspordi soodussüsteemi nõuetekohasel haldamisel olulisi vigu, eelkõige päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli nr 4 kohaldamisel, ja kui sellistel vigadel on mõju imporditollimaksudele, võib tagajärgedest mõjutatud lepinguosaline taotleda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogult teabevahetuse alustamist, et selgitada välja asjakohased meetmed olukorra parandamiseks.

Artikkel 45

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse kohaldamist Kanaari saartel.

V

JAOTIS

TÖÖJÕU LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, JOOKSVAD MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE

I

PEATÜKK

Tööjõu liikumine

Artikkel 46

1.  

Liikmesriikides kohaldatavad tingimused ja kord:

— 
Albaania kodanikke, kes töötavad seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil, ei diskrimineerita kodakondsuse alusel seoses töö-, palga- ning töölt vabastamise tingimustega võrreldes asjaomase liikmesriigi kodanikega;
— 
liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja (välja arvatud hooajatöölised ning artikli 47 tähenduses liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingute alusel töötavad töötajad) seaduslikult liikmesriigis elaval abikaasal ja lastel on juurdepääs kõnealuse liikmesriigi tööturule nimetatud töötaja lubatud tööaja vältel.
2.  
Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Albaania, et liikmesriigi kodanikke, kes töötavad seaduslikult Albaania territooriumil, ning nende seaduslikult nimetatud riigis elavat abikaasat ja lapsi koheldakse vastavalt lõikes 1 kirjeldatud korrale.

Artikkel 47

1.  

Võttes arvesse liikmesriikide tööturu olukorda ning lähtudes liikmesriikide õigusaktidest ja tööjõu liikumise valdkonnas kehtivatest liikmesriikide eeskirjadest:

— 
tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada olemasolevaid töö saamise võimalusi, mida teatavad liikmesriigid Albaania töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel annavad;
— 
teistel liikmesriikidel tuleks selliste lepingute sõlmimise võimalused läbi vaadata.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.

Artikkel 48

1.  

Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Albaania kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:

— 
selliste töötajate ja nende pereliikmete vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ja hüvitiste arvestamisel ning samuti neile tervishoiuteenuste osutamisel liidetakse kokku nende töötajate kõik ELi liikmesriikides täitunud kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodid;
— 
kõik vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensionid ja hüvitised, välja arvatud mittesissemakselised hüvitised, kantakse vabalt üle hüvitisi väljamaksva ELi liikmesriigi või liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel;
— 
kõnealuste töötajate pereliikmed saavad peretoetusi eespool kirjeldatud korras.
2.  
Albaania kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult sellel territooriumil elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 teises ja kolmandas taandes.

II

PEATÜKK

Asutamisõigus

Artikkel 49

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„ühenduse äriühing” ja „Albaania äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Albaania õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumil.

Liikmesriigi või Albaania õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt kas ühenduse või Albaania äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas ühe liikmesriigi või Albaania majandusega;

b) 

„äriühingu tütarettevõte” – esimesena nimetatud äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;

c) 

„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d) 

„asutamisõigus” on:

i) 

kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata nende suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad;

ii) 

ühenduse või Albaania äriühingute õigus alustada vastavalt kas ühenduses või Albaanias majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;

e) 

„tegevus” – majandustegevus;

f) 

„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;

g) 

„ühenduse kodanik” ja „Albaania kodanik” – vastavalt kas mõne ELi liikmesriigi või Albaania kodakondsusega juriidiline isik;

h) 

rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt kas väljaspool ühendust või Albaaniat asuvate liikmesriigi või Albaania kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Albaaniat asutatud ja vastavalt kas ELi liikmesriigi või Albaania kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt kas selles ELi liikmesriigis või Albaanias kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

i) 

„finantsteenused” – IV lisas määratletud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.

Artikkel 50

1.  

Albaania lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist Albaania territooriumil. Selleks kindlustab Albaania käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates:

i) 

seoses ühenduse äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Albaania enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline äriühing on parem, ning

ii) 

seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Albaania enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline äriühing on parem.

2.  
Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse ühenduse või Albaania äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust asjaomastel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega.
3.  

Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates:

i) 

seoses Albaania äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui ühenduse enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline äriühing on parem;

ii) 

seoses Albaania äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline äriühing on parem.

4.  
Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu lepingusse muudatused, et laiendada eelnimetatud sätete alusel antavat asutamisõigust mõlema lepinguosalise kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.
5.  

Olenemata käesoleva artikli sätetest:

a) 

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates õigus kasutada ja anda rendile kinnisvara;

b) 

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel samuti õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Albaania äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara (v.a loodusvarad, põllumajandusmaa, metsad ja metsamaa) suhtes on neil samad õigused kui Albaania äriühingutel, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ette nähtud majandustegevuse läbiviimiseks. Seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muudatused, et laiendada käesoleva artikli raames antavaid õigusi esialgu välja arvatud varadele.

Artikkel 51

1.  
Artikli 50 sätete valdkonnas, v.a IV lisas määratletud finantsteenused, võivad mõlemad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.
2.  
Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.
3.  
Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 52

1.  
Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu (ECAA) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 53

1.  
Artiklite 50 ja 51 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega, ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.
2.  
Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevat otsest vajadust ning finantsteenuste puhul järelevalve vajadust.

Artikkel 54

Et ühenduse ja Albaania kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Sel eesmärgil võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 55

1.  
Ühenduse või Albaania territooriumil asutatud ühenduse või Albaania äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt ühenduse või Albaania territooriumil, kui töötajad on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Albaania kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.
2.  

Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel, et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavaid isikuid”, kes on:

a) 

organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:

— 
äriühingu või selle osakonna või allosakonna juhtimine;
— 
muude järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontroll;
— 
kedagi tööle võtta ja töölt vabastada või soovitada kellegi töölevõtmist või töölt vabastamist või muud personaliga seotud toimingud;
b) 

organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka;

c) 

korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune.

3.  

Albaania ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt kas ühenduse või Albaania territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Albaania äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Albaanias:

— 
kui need esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega ja
— 
kui äriühingu põhitegevuskoht on vastavalt kas väljaspool ühendust või Albaaniat ja äriühingul ei ole teisi esindajaid, kontoreid, filiaale ega tütarettevõtteid vastavalt kas selles liikmesriigis või Albaanias.

Artikkel 56

Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist on Albaanial üleminekuperioodil õigus võtta meetmeid, millega kehtestatakse ühenduse äriühingutele ja kodanikele erandid käesoleva peatüki asutamisõiguse sätetest teatavates tööstusharudes:

— 
kus toimub ümberkorraldamine või mis on tõsistes raskustes, eelkõige kui nende tegevus võib põhjustada Albaaniale tõsiseid sotsiaalseid probleeme;
— 
milles Albaania äriühingud või kodanikud võivad kaotada kogu turuosa või väheneb nende turuosa Albaania asjaomases sektoris või tööstusharus märgatavalt või
— 
kui tegemist on uue kujuneva tööstusharuga Albaanias.

Asjaomased meetmed:

i) 

kaotavad kehtivuse hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist;

ii) 

peavad olema põhjendatud ja vajalikud olukorra parandamiseks ja

iii) 

ei tohi võrreldes Albaania äriühingute ja kodanike tegevusega põhjustada nende ühenduse äriühingute või kodanike tegevusega seotud diskrimineerimist, kes asjaomase meetme kehtestamise ajal juba tegelevad ettevõtlusega Albaanias.

Asjaomaste meetmete kavandamisel ja kohaldamisel kindlustab Albaania ühenduse äriühingutele ja kodanikele võimaluse korral sooduskohtlemise ega kohtle neid mingil juhul halvemini kui kolmandate riikide äriühinguid või kodanikke. Enne asjaomaste meetmete vastuvõtmist konsulteerib Albaania stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga ega jõusta meetmeid enne ühe kuu möödumist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatise esitamisest Albaania kehtestatavate meetmete kohta, v.a juhul kui parandamatu kahju tekkimise ohu tõttu tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid, sel juhul peab Albaania konsulteerima stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga vahetult pärast asjaomaste meetmete võtmist.

Pärast viie aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumisest võib Albaania kehtestada või säilitada asjaomaseid meetmeid ainult stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu loal ja viimase seatud tingimustel.

III

PEATÜKK

Teenuse osutamine

Artikkel 57

1.  
Lepinguosalised võtavad vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Albaania äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.
2.  
Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 55 lõike 2 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Albaania äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.
3.  
Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist võtab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste saavutatud edu õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 58

1.  
Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Albaania äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas võrreldes käesoleva lepingu jõustumise päevale eelnenud olukorraga.
2.  
Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise poolt käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.

Artikkel 59

Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Albaania vahel kohaldatakse järgmisi sätteid.

1. 

Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 5 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Albaania ja ühenduse, et tõhusalt rakendada mittediskrimineerimise põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Albaania transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega.

2. 

Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu mereveoturule ja mereliiklusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal. Lepinguosalised kohustuvad looma vaba konkurentsi keskkonna, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.

3. 

Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel:

a) 

ei kehtesta lepinguosalised tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete raames lastijaotusklausleid;

b) 

kaotavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele;

c) 

võimaldavad lepinguosalised muu hulgas teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele seoses nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamise ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenustega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4. 

Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb teineteise turule pääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda eri kokkulepetega, mida lepinguosalised sõlmivad pärast läbirääkimisi.

5. 

Enne lõikes 4 osutatud kokkulepete sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisele eelneva olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid.

6. 

Albaania kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere- ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks.

7. 

Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu- ja maismaatransporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks.

IV

PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 60

Lepinguosalised kohustuvad lubama kõiki ühenduse ja Albaania vahel Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kooskõlas ning vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.

Artikkel 61

1.  
Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.
2.  
Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.

Käesoleva lepingu jõustumisel lubab Albaania, võttes täies ulatuses ja otstarbekalt kasutusele oma õigusaktid ja menetlused, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel Albaanias kinnisvara omandada, v.a nende piirangute ulatuses, mis on sätestatud üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) alusel võetud erikohustuste graafikuga Albaanias. Seitsme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist kohandab Albaania järk-järgult oma õigusakte, mis käsitlevad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kinnisvara omandamist Albaanias, et tagada nendega ELi kodanikele vähemalt sama soodne kohtlemine, kui on ette nähtud Albaania kodanikele. Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu läbi GATSi piirangute järkjärgulise kõrvaldamise korra.

Pärast viie aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.

3.  
Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised mingeid uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ja Albaania territooriumil asuvatele isikutele ega karmista praegu kehtivat korda.
4.  
Ilma et see piiraks artikli 60 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ja Albaania vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Albaania valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Albaania võtta ühenduse ja Albaania vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem üheks aastaks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud.
5.  
Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.
6.  
Lepinguosalised arutavad ühenduse ja Albaania vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.

Artikkel 62

1.  
Esimese kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad lepinguosalised meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.
2.  
Kolmanda aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade täieliku rakendamise korra.

V

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 63

1.  
Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.
2.  
Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on asjaomase lepinguosalise territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 64

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. See säte ei piira artikli 63 kohaldamist.

Artikkel 65

Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Albaania äriühingud või kodanikud, ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, kuuluvad samuti käesoleva jaotise kohaldamisalasse.

Artikkel 66

1.  
Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.
2.  
Käesoleva jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või riigisisese maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.
3.  
Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Albaanial oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 67

1.  
Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordialaste meetmete kehtestamist seoses maksebilansiga. Kui lepinguosaline võtab selliseid meetmeid, esitab ta teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.
2.  
Kui ühel või mitmel ELi liikmesriigil või Albaanial on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui sellised raskused neid ohustavad, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Albaania võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Olenevalt asjaoludest teatab kas ühendus või Albaania sellest viivitamata teisele lepinguosalisele.
3.  
Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ega investeeringutest tulenevate tulude suhtes.

Artikkel 68

Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige üldise teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) V artiklist tulenevate nõuete alusel.

Artikkel 69

Käesoleva lepingu sätted ei takista kumbagi lepinguosalist kohaldamast vajalikke meetmeid, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turule.

VI

JAOTIS

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 70

1.  
Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Albaania kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Albaania püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järk-järgult vastavusse ühenduse õigustikuga. Albaania tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.
2.  
Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse artiklis 6 määratud üleminekuperioodi lõpuks järk-järgult kõigile käesolevas lepingus viidatud ühenduse õigustiku valdkondadele.
3.  
Artiklis 6 määratletud esimesel etapil ühtlustatakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse õigustiku põhinõuded ning muud olulised valdkonnad nagu konkurents, intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused, riigihanked, standardid ja sertifitseerimine, finantsteenused, maismaa- ja meretransport (rõhuasetusega ohutus- ja keskkonnanormidele ning sotsiaalsetele aspektidele), äriühinguõigus, raamatupidamine, tarbijakaitse, andmekaitse, töötervishoid ja tööohutus ning võrdsed võimalused. Teisel etapil keskendub Albaania ülejäänud ühenduse õigustiku osadele.

Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Albaania vahel kokkulepitud kava alusel.

4.  
Kokkuleppel Euroopa Ühenduste Komisjoniga määrab Albaania ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve korra.

Artikkel 71

Konkurentsi ja muud majandussätted

1.  

Kuivõrd see võib mõjutada ühenduse ja Albaania vahelist kaubandust, on käesoleva lepingu nõuetekohase täitmisega kokkusobimatu järgmine:

i) 

kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või moonutada konkurentsi;

ii) 

ühe või mitme ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kogu ühenduse või kogu Albaania territooriumil või nende olulisel osal;

iii) 

riigiabi, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soosides teatud ettevõtjaid või tooteid.

2.  
Käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.
3.  
Lepinguosalised tagavad, et lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused seoses eraõiguslike ja avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused, usaldatakse sõltumatule riigiasutusele.
4.  
Albaania asutab nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist sõltumatu asutuse, kellele usaldatakse lõike 1 punkti iii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Asjaomasel asutusel on muu hulgas volitused riigiabikavade ja üksiktoetuste kinnitamiseks kooskõlas lõikega 2, samuti volitused ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmiseks.
5.  
Mõlemad lepinguosalised tagavad riigiabi valdkonna läbipaistvuse, esitades muu hulgas teisele lepinguosalisele igal aastal aruande või sellega võrdväärse dokumendi, milles järgitakse ühenduse riigiabiteemalise statistilise uuringu metoodikat ja esitamisviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.
6.  
Hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist koostab Albaania algatatud abikavade täieliku nimistu ning viib asjaomased abikavad vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega.
7.  
Lõike 1 punkti iii sätete kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kümne aasta jooksul võetakse Albaania antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Albaania on võrdsustatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega.

Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Albaania Euroopa Ühenduste Komisjonile NUTS II tasandil ühtlustatud andmed, mis käsitlevad SKTd ühe elaniku kohta. Lõikes 4 kirjeldatud asutus ja Euroopa Ühenduste Komisjon hindavad seejärel ühiselt Albaania piirkondade abikõlblikkust ja suurimaid abimäärasid neis piirkondades, et koostada piirkondlikku riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste põhjal piirkondadele eraldatava abi kaart.

8.  

IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:

— 
ei kohaldata lõike 1 punkti iii;
— 
iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust hinnatakse kriteeriumide kohaselt, mille ühendus on kehtestanud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 36 ja 37 ning nende põhjal vastu võetud konkreetsete ühenduse dokumentide alusel.
9.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et mingi tegevus on vastuolus lõikes 1 seatud tingimustega, võib ta pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga konsulteerimist või 30 tööpäeva möödumisel sellise konsultatsiooni taotlemisest võtta asjakohased meetmed.

Käesolev artikkel ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATT 1994 asjakohaste artiklite alusel, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu või asjakohaste riigisiseste õigusaktide alusel.

Artikkel 72

Riigi osalusega äriühingud

Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Albaania riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigustega äriühingute suhtes Euroopa Ühenduse asutamislepingus, eelkõige selle artiklis 86 sätestatud põhimõtteid.

Riigi osalusega äriühingute eriõigused üleminekuajal ei hõlma võimalust kehtestada impordile ühendusest Albaaniasse koguselisi piiranguid või samalaadse mõjuga meetmeid.

Artikkel 73

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

1.  
Lepinguosalised kinnitavad, et peavad kooskõlas käesoleva artikli ja V lisa sätetega oluliseks intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse ning jõustamise tagamist.
2.  
Albaania võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagada, et hiljemalt neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kaitstakse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi samal tasemel kui ühenduses ning nende õiguste jõustamiseks on olemas tõhusad vahendid.
3.  
Albaania kohustub nelja aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest ühinema V lisa lõikes 1 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma otsusega kohustada Albaaniat ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega asjaomases valdkonnas.
4.  
Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekivad kaubandustingimusi mõjutavad probleemid, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel vastastikku rahuldavate lahenduste leidmiseks viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse.

Artikkel 74

Riigihankelepingud

1.  
Lepinguosalised seavad eesmärgiks riigihankelepingute väljakuulutamise mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttel, eelkõige WTO kontekstis.
2.  
Ühenduses või väljaspool ühendust asutatud Albaania äriühingutele tagatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele ühenduses riigihanke valdkonnas kehtivate ühenduse eeskirjade kohaselt ning vähemalt sama soodsatel tingimustel kui ühenduse äriühingutele.

Eelnevaid sätteid kohaldatakse ka üldhuviteenuste sektori riigihankelepingute suhtes, kui Albaania valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse ühenduse eeskirjad asjaomases valdkonnas. Ühendus kontrollib pidevalt, kas Albaania on asjaomased õigusaktid vastu võtnud.

3.  
Ühenduse äriühingutele, mis ei ole asutatud Albaanias, tagatakse hiljemalt neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Albaanias riigihanke valdkonnas kehtivate Albaania õigusaktide kohaselt ning vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Albaania äriühingutele.
4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Albaania võimalusi võimaldada kõigile ühenduse äriühingutele juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Albaanias.

Vastavalt V jaotise II peatükile on Albaania territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Albaanias ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Albaania äriühingutele.

5.  
Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ja Albaania vahel kohaldatakse artikleid 46 ja 69.

Artikkel 75

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

1.  
Albaania võtab vajalikud meetmed, et saavutada järk-järgult vastavus ühenduse tehnilistele eeskirjadele ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustele.
2.  

Lepinguosalised alustavad varakult järgmise tegevusega:

— 
ühenduse tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamiskorra kasutamise edendamine;
— 
kvaliteetse infrastruktuuri arengu edendamise toetamine standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise valdkonnas;
— 
Albaania osalemise toetamine standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja teiste sarnaste valdkondadega tegelevate organisatsioonide töös (eelkõige CEN, Cenelec, ETSI, EA, WELMEC, EUROMET jt);
— 
vajaduse korral tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu sõlmimine, kui Albaania õigusraamistik ja menetlused on viidud piisavalt vastavusse ühenduse omadega ja on tagatud asjakohane ekspertiis.

Artikkel 76

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad koostööd Albaania tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.

Sel eesmärgil ning ühiseid huve silmas pidades soodustavad ja tagavad lepinguosalised järgmist:

— 
aktiivne tarbijakaitsepoliitika kooskõlas ühenduse õigusaktidega;
— 
Albaania tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine ühenduses kehtivate sellealaste õigusaktidega;
— 
tarbijate tõhus õiguskaitse parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ja hoidmaks vastavaid ohutusstandardeid;
— 
pädevate asutuste läbiviidav eeskirjade täitmise järelevalve ning õiguskaitse kättesaadavuse tagamine vaidluste korral.

Artikkel 77

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Albaania ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.

VII

JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

I

PEATÜKK

Sissejuhatus

Artikkel 78

Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik

Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tehtavas koostöös pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõigi tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Artikkel 79

Isikuandmete kaitse

Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Albaania isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Albaania asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.

II

PEATÜKK

Koostöö isikute liikumise valdkonnas

Artikkel 80

Viisad, piirikontroll, varjupaigaõigus ja ränne

Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.

Koostöö esimeses lõigus nimetatud valdkondades põhineb lepinguosaliste vahelistel vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:

— 
õigusakte ja toiminguid käsitlev teabevahetus;
— 
õigusaktide koostamine;
— 
institutsioonide tõhususe tõstmine;
— 
personali koolitus;
— 
reisidokumentide turvalisus ja võltsitud dokumentide avastamine;
— 
piirikontroll.

Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

— 
varjupaiga andmise valdkonnas: riiklike õigusaktide rakendamine, et täita 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 1967. aasta New Yorgi protokolli tingimusi ning tagada mittetagasisaatmise põhimõtte ning varjupaigataotlejate ja põgenike muude õiguste austamine;
— 
seadusliku rände valdkonnas: riiki lubamise eeskirjad ning vastu võetud isikute õigused ja seisund. Rände valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku, et nad kohtlevad seaduslikult nende territooriumil elavate teiste riikide kodanikke õiglaselt ning toetavad integratsioonipoliitikat, mille eesmärk on muuta asjaomaste kodanike õigused ja kohustused sarnaseks oma kodanike õiguste ja kohustustega.

Artikkel 81

Ebaseadusliku sisserände tõkestamine ja kontroll, ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmine

1.  

Lepinguosalised teevad koostööd ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil on pooled kokku leppinud, et taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta võtavad Albaania ja ELi liikmesriigid tagasi:

— 
kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud;
— 
ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes on sisenenud Albaania territooriumile ELi liikmesriigi kaudu või ELi liikmesriigi territooriumile Albaania kaudu.
2.  
Euroopa Liidu liikmesriigid ning Albaania annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja tagavad neile selleks vajalikud haldussoodustused.
3.  
14. aprillil 2005. aastal allkirjastatud lepingus (leping Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahel ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise kohta) on sätestatud konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohta.
4.  
Albaania kohustub sõlmima tagasivõtmise lepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega ja võtma kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.
5.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab muud ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike vältimiseks ja kontrolliks.

III

PEATÜKK

Koostöö võitluses rahapesu, terrorismi rahastamise ja ebaseadusliku uimastiäriga ning terrorismivastane koostöö

Artikkel 82

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.  
Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudega saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.
2.  
Selle valdkonna koostöö võib hõlmata tehnilist ja haldusabi, mis on mõeldud määruste rakendamise ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusa toimimise edendamiseks, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastases töökonnas (FATF) vastu võetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.

Artikkel 83

Koostöö uimastivastase võitluse valdkonnas

1.  
Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, et tagada tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja sellealaste meetmete abil tuleb vähendada ebaseaduslikku uimastite tarnimist, nende salakaubandust ja nõudlust uimastite järele, samuti tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.
2.  
Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrolli strateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.

Artikkel 84

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd kooskõlas oma seaduste ja määrustega ning rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist, eriti juhul kui tegemist on piiriülese tegevusega:

— 
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) terrorismiaktide poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatud ohu kohta ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja juriidiliste dokumentide täieliku rakendamise raames;
— 
terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike alases teabevahetuses kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega;
— 
terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnika-, koolitus- ning terrorismi ennetamise alaste kogemuste vahetamises.

IV

PEATÜKK

Koostöö kriminaalasjade valdkonnas

Artikkel 85

Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja võitlus selle vastu

Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel järgmistes valdkondades:

— 
inimeste üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;
— 
ebaseaduslik majandustegevus, eriti valeraha valmistamine, ebaseaduslikud tehingud seoses tööstusjäätmete, radioaktiivsete materjalide, ebaseaduslike või võltsitud toodetega;
— 
korruptsioon nii era- kui riigisektoris, eriti kui see seostub läbipaistmatu haldustegevusega;
— 
maksupettus;
— 
uimastite ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu;
— 
salakaubavedu;
— 
ebaseaduslik relvakaubandus;
— 
dokumentide võltsimine;
— 
ebaseaduslik sõidukiäri;
— 
küberkuritegevus.

Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

VIII

JAOTIS

KOOSTÖÖPOLIITIKA

Artikkel 86

Üldsätted koostööpoliitikate kohta

1.  
Lepinguosalised seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärk on kaasa aidata Albaania arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid kõige laiaulatuslikumalt ja sellest on kasu mõlemale lepinguosalisele.
2.  
Määratakse kindlaks põhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Albaania jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.
3.  
Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Albaania ning tema naaberriikide (sealhulgas ELi liikmesriikide) vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, millised järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkonnad või nende osad on prioriteetsed.

Artikkel 87

Majandus- ja kaubanduspoliitika

1.  
Lepinguosalised soodustavad majandusreformi läbiviimist, tehes koostööd selleks, et parandada teineteise majanduse põhialuste tundmist ning majanduspoliitika kavandamise ja rakendamise oskust turumajandustingimustes.
2.  
Albaania ametiasutuste palvel võib ühendus anda abi, mis toetab Albaania püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning ühtlustada oma poliitika järk-järgult majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga.
3.  
Lisaks on koostöö eesmärk õigusriigi põhimõtte tugevdamine ettevõtluse valdkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.
4.  
Koostöö selles valdkonnas hõlmab Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ja tegevust käsitlevat mitteametlikku teabevahetust.

Artikkel 88

Koostöö statistika valdkonnas

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mille abil on võimalik esitada omavahel võrreldavaid, usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mida on vaja Albaania ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Albaania statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus halduses kui erasektoris. Statistikasüsteem peab olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas.

Artikkel 89

Pangandus-, kindlustus- ning muud finantsteenused

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Albaanias.

Artikkel 90

Koostöö auditeerimise ja finantskontrolli valdkonnas

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada Albaanias välja tõhusad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid, mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodikaga ning ELi parimate tavadega.

Artikkel 91

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste pädevuse piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad tingimused nii riigisisestele kui välisinvesteeringutele, mis on Albaania majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised.

Artikkel 92

Koostöö tööstuse valdkonnas

1.  
Koostöö eesmärk on edendada Albaania tööstuse ja individuaalsektori ajakohastamist ja ümberkorraldamist, samuti ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.
2.  
Tööstuskoostöö algatused kajastavad mõlema lepinguosalise kindlaksmääratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärk on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimise ja oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine.
3.  
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevaid ühenduse õigusakte.

Artikkel 93

Väikesed ja keskmise suurusega äriühingud

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega äriühingute arendamine ja tugevdamine ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeste ja keskmise suurusega äriühinguid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 94

Turism

1.  
Lepinguosaliste vahelise turismikoostöö eesmärk on eelkõige turismialase teabe edastamise tõhustamine rahvusvaheliste võrgustike, andmebaaside jms abil ning oskusteabe edasiandmine koolituse, kogemuste vahetamise ning seminaride kaudu. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse nimetatud valdkonda käsitlevaid ühenduse õigusakte.
2.  
Koostööpoliitika võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.

Artikkel 95

Põllumajandus- ja agrotööstussektor

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele põllumajandusvaldkonnas. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Albaania põllumajandus- ja agrotööstussektor ning toetada Albaania õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.

Artikkel 96

Kalandus

Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade väljaselgitamiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelised kohustused kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.

Artikkel 97

Toll

1.  
Lepinguosalised alustavad asjaomases valdkonnas koostööd eesmärgiga tagada vastavus kaubanduse valdkonnas vastuvõetavate sätetega ning saavutada Albaania tollisüsteemi vastavusse viimine ühenduse tollisüsteemiga; see aitab sillutada teed käesoleva lepingu raames kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Albaania tollialaste õigusaktide järkjärgulisele ühtlustamisele ühenduse õigustikuga.
2.  
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete tolli valdkonnas.
3.  
Lepinguosaliste vahelise vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad sätestatakse protokollis nr 6.

Artikkel 98

Maksustamine

1.  
Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettusevastast võitlust.
2.  
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Sellega seoses kinnitavad lepinguosalised läbipaistvuse suurendamise ja teabevahetuse tähtsust Euroopa Liidu liikmesriikide ja Albaania vahel, et lihtsustada maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete rakendamist. Lisaks peavad lepinguosalised teineteisega alates käesoleva lepingu jõustumise päevast nõu, et kaotada kahjustav maksukonkurents Euroopa Liidu liikmesriikide ja Albaania vahel ja tagada ettevõtluse maksustamise valdkonnas lepinguosalistele võrdsed tingimused.

Artikkel 99

Koostöö sotsiaalküsimustes

1.  
Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Albaanias. Koostöö eesmärk on ka toetada Albaania sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele ning koostöö raames kohandatakse Albaanias kehtivaid töötingimusi ja naiste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme.
2.  
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 100

Haridus ja koolitus

1.  
Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noorsoopoliitika ja noorsootöö taset Albaanias. Kõrgharidussüsteemi prioriteet on Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.
2.  
Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Albaanias ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse alusel.
3.  
Ühenduse asjakohaste programmide ja vahenditega aidatakse kaasa Albaania haridus- ja koolitusstruktuuride ning -tegevuse ajakohastamisele.
4.  
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvad prioriteedid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 101

Kultuurikoostöö

Lepinguosalised kohustuvad edendama kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muu hulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige Unesco kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.

Artikkel 102

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

1.  
Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning laiendada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.
2.  
Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi nii avalikele kui ka erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.
3.  
Albaania viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla ühenduse poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse õigustikuga. Erilist tähelepanu pöörab Albaania satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.

Artikkel 103

Infoühiskond

1.  
Koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele infoühiskonna valdkonnas. Sellega toetatakse peamiselt Albaania asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.
2.  
Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on infoühiskonna edasine arendamine Albaanias. Üldeesmärk on valmistada kogu ühiskonda ette digitaalajastuks, soodustada investeeringuid ning tagada elektrooniliste võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.

Artikkel 104

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused

1.  
Koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele asjaomases valdkonnas.
2.  
Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja nendega seotud teenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Albaania võtab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse õigustiku.

Artikkel 105

Teave ja side

Ühendus ja Albaania võtavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse edendamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning Albaania erialaringkondadele kitsamat erialast teavet.

Artikkel 106

Transport

1.  
Lepinguosaliste koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.
2.  
Koostöö eesmärk on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Albaania transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, soodustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele, toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrgustikes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid, saavutada ühenduse tegevusstandarditega võrreldavad standardid, viia Albaania transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.

Artikkel 107

Energeetika

Koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele energeetikavaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral tuumaohutuse aspektidele. Koostöös tuginetakse turumajanduse põhimõtetele ja allkirjastatud piirkondliku energiaühenduse lepingule, eesmärgiga liita Albaania järk-järgult ühenduse energiaturuga.

Artikkel 108

Keskkond

1.  
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna olukorra halvenemise vastases elutähtsas võitluses eesmärgiga säästa keskkonda.
2.  
Koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele keskkonnaalastele prioriteetidele.

Artikkel 109

Koostöö teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas

1.  
Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.
2.  
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.
3.  
Koostööd tehakse erikorra alusel, mille lepinguosalised vastuvõetud menetluse kohaselt läbi arutavad ja kehtestavad.

Artikkel 110

Piirkondlik ja kohalik areng

1.  
Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd piirkondliku ja kohaliku arengu valdkonnas, eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Erilist tähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide- ning piirkondadevahelisele koostööle.
2.  
Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete regionaalarengu valdkonnas.

Artikkel 111

Avalik haldus

1.  
Koostöö eesmärk on tagada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse areng Albaanias, eelkõige toetada õigusriigi ellurakendamist, riigi institutsioonide nõuetekohast toimimist Albaania elanike heaks üldiselt ning Euroopa Liidu ja Albaania vaheliste suhete sujuvat arengut.
2.  
Selle valdkonna koostöös keskendutakse institutsioonide ülesehitamisele, sealhulgas läbipaistva ja erapooletu värbamismenetluse väljaarendamisele ja kohaldamisele, personalijuhtimisele, karjääri kujundamisele avalikus teenistuses, pidevale koolitusele, eetiliste tõekspidamiste edendamisele avalikus halduses ning e-valitsusele. Koostöö hõlmab nii juhtivaid avaliku halduse asutusi kui ka kohalikke omavalitsusi.

IX

JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 112

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 3, 113 ja 115 võib Albaania saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduselt saadav abi on seotud 29. aprilli 1997. aasta üldasjade nõukogu järeldustes esitatud põhimõtete ja tingimuste täitmisega, võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, Euroopa partnerlust ning muid üldasjade nõukogu järeldusi, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Albaaniale antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.

Artikkel 113

Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega mitmeaastase näidisprogrammi raames, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Albaaniaga.

Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse justiitsküsimustele, vabadusele ja turvalisusele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse arengule.

Artikkel 114

Albaania palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Sellise abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Albaania ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.

Artikkel 115

Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.

Sel eesmärgil vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõigi abi allikate kohta.

X

JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 116

Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu. Selle ülesanne on jälgida käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingust tulenevad tähtsad küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 117

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Albaania valitsuse liikmed.
2.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.
3.  
Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.
4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on töökorra kohaselt vaheldumisi Euroopa Ühenduse esindaja ja Albaania esindaja.
5.  
Euroopa Investeerimispanka käsitlevate küsimuste korral võtab panga esindaja stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa vaatlejana.

Artikkel 118

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ette nähtud juhtude ulatuses. Vastuvõetud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad võtavad vajalikke meetmeid nende otsuste rakendamiseks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Nõukogu teeb oma otsused ja soovitused lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel.

Artikkel 119

Kumbki lepinguosaline võib pöörduda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu poole kõigi vaidlustega, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

Artikkel 120

1.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Albaania esindajad.
2.  
Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.
3.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma volitusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 118 sätestatud tingimuste kohaselt.
4.  
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada asutada muid erikomiteesid või organeid, mis aitavad nõukogul täita selle kohustusi. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu töökorras määratakse kindlaks selliste komiteede või organite koosseis ja kohustused ning nende töökorraldus.

Artikkel 121

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu. Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsustab luua allkomiteesid ning määrab kindlaks nende pädevuse, arvestab ta rändega seotud küsimuste nõuetekohase käsitlemise olulisust, eelkõige käesoleva lepingu artiklite 80 ja 81 rakendamise ning Albaaniat ja tema lähipiirkonda käsitleva ELi tegevuskava järelevalve olulisust.

Artikkel 122

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorum, kus Albaania parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed kohtuvad ja mõtteid vahetavad. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Albaania parlamendi liikmed.

Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kehtestab oma töökorra.

Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlament ja Albaania parlament.

Artikkel 123

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisala ulatuses tagama, et ei diskrimineeri teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid võrreldes oma kodanikega, kui need isikud pöörduvad lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse isiku- ja omandiõiguste kaitsmiseks.

Artikkel 124

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a) 

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) 

mis on seotud relvade, laskemoona ja sõjatarvikute tootmise või kaubandusega või kaitse eesmärgil vajaliku teadus- ja arendustöö ning tootmisega tingimusel, et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete puhul, mis ei ole spetsiaalselt sõjalise otstarbega;

c) 

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt oluliseks avaliku korra ja julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste riigisiseste rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamise nimel.

Artikkel 125

1.  

Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingu erisätete kohaldamist:

— 
ei tohi meetmed, mida Albaania rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike, äriühingute ega ettevõtete suhtes;
— 
ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Albaania suhtes, põhjustada diskrimineerimist Albaania kodanike, äriühingute ega ettevõtete suhtes.
2.  
Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksustamisalaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kelle elu- või asukoht ei ole ühenduse või Albaania territooriumil.

Artikkel 126

1.  
Lepinguosalised võtavad kasutusele kõik üld- ja erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tegutsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise nimel.
2.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevat kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, esitab meetme võtmise algatanud lepinguosaline stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe, et nõukogu saaks leida lepinguosaliste jaoks vastuvõetava lahenduse.
3.  
Meetmete valikul tuleb eelistada neid, mis mõjutavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teavitatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu viivitamata ja teise lepinguosalise taotluse korral arutatakse neid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus.

Artikkel 127

Lepinguosalised lepivad kokku, et nii ühe kui teise lepinguosalise taotluse korral peavad nad viivitamata sobival viisil nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja omavaheliste suhete muid asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 31, 37, 38, 39 ja 43 kohaldamist.

Artikkel 128

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu alusel, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Albaaniat siduvate kehtivate lepingutega.

Artikkel 129

I–V lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline raamleping Albaania ühenduse programmides osalemise üldiste põhimõtete kohta, mis allkirjastati 22. novembril 2004, ning selle lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Asjaomase raamlepingu artiklis 8 sätestatud läbivaatamise viib läbi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kelle pädevuses on raamlepingu muutmine vajaduse korral.

Artikkel 130

Käesolev leping on sõlmitud piiramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesolevast lepingust loobuda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse kuue kuu möödumisel teatamise kuupäevast.

Artikkel 131

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Albaaniat.

Artikkel 132

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Albaania territooriumi suhtes.

Artikkel 133

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 134

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris lepinguosaliste ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed ( 1 ).

Artikkel 135

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt.

Asjakohased ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase ratifitseerimis- või kinnitamiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 136

Vaheleping

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Albaania vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 40, 71, 72, 73 ja 74, protokollides nr 1, 2, 3, 4 ja 6 ning protokolli nr 5 asjakohastes sätetes vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.

Artikkel 137

Käesoleva lepingu jõustumisest alates asendatakse 11. mail 1992. aastal allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline kaubanduse ning kaubandus- ja majanduskoostöö leping käesoleva lepinguga. See ei mõjuta lepinguosaliste 11. mail 1992. aastal allkirjastatud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ega seeläbi saavutatud õiguslikku olukorda.

Hecho en Luxemburgo, el doce de junio del dos mil seis.

V Lucemburku dne dvanáctého června dva tisíce šest.

Udfærdiget i Luxembourg den tolvte juni to tusind og seks.

Geschehen zu Luxemburg am zwölften Juni zweitausendsechs.

Kahe tuhande kuuenda aasta juunikuu kaheteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις δώδεκα Ιουνίου δύο χιλιάδες έξι.

Done at Luxembourg on the twelfth day of June in the year two thousand and six.

Fait à Luxembourg, le douze juin deux mille six.

Fatto a Lussemburgo, addì dodici giugno duemilase.

Luksemburgā, divtūkstoš sestā gada divpadsmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai šeštų metų birželio dvyliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer hatodik év június tizenkettedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fit-tnax jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u sitta.

Gedaan te Luxemburg, de twaalfde juni tweeduizend zes.

Sporządzono w Luksemburgu, dnia dwunastego czerwca roku dwutysięcznego szóstego.

Feito no Luxemburgo, em doze de Junho de dois mil e seis.

V Luxemburgu dňa dvanásteho júna dvetisícšesť.

V Luxembourgu, dvanajstega junija leta dva tisoč šest.

Tehty Luxemburgissa kahdentenatoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakuusi.

Som skedde i Luxemburg den tolfte juni tjugohundrasex.

Bërë në Luksemburg në datë dymbëdhjetë qershor të vitit dymijë e gjashtë.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

signatory

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Za Českou republiku

signatory

På Kongeriget Danmarks vegne

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

Eesti Vabariigi nimel

signatory

Για την Ελληνική Δημοκρατία

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la République française

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

signatory

Latvijas Republikas vārdā

signatory

Lietuvos Respublikos vardu

signatory

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

signatory

A Magyar Köztársaság részéről

signatory

Għar-Repubblika ta’ Malta

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

Za Republiko Slovenijo

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Za Európske spoločenstvá

Za Evropski skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

signatory

signatory

Për Republikën e Shqipěrisë

signatory

LISADE LOETELU

I lisa.

Albaania tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele

IIa lisa.

Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduse esmatoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile a))

IIb lisa.

Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduse esmatoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile b)

IIc lisa.

Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduslikele esmatoodetele (osutatud artikli 27 lõike 3 punktis c)

III lisa.

Ühenduse soodustused Albaania kala- ja kalandustoodetele

IV lisa.

Arvedeklaratsiooni tekst

V lisa.

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

▼M1

I LISA

ALBAANIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(osutatud artiklis 19)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

— 
1. jaanuaril 2007 vähendatakse imporditollimakse 60 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2008 vähendatakse imporditollimakse 40 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2009 vähendatakse imporditollimakse 20 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2010 vähendatakse imporditollimakse 10 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2011 kaotatakse allesjäänud tollimaksud.



CN-kood

Kirjeldus

2501 00

Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi:

– sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega:

– – muud

– – – muud

2501 00 91

– – – – inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool

2523

Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed:

– naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid) ja mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina üle 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks, v.a õlijäätmed:

2710 11

– – kergõlid ja preparaadid:

– – – muuks otstarbeks:

– – – – spetsiaalsed bensiinid:

2710 11 25

– – – – – muud

– – – – muud:

– – – – mootoribensiin

– – – – – – muud, mille pliisisaldus on:

– – – – – – – kuni 0,013 g/l:

2710 11 41

– – – – – – – – oktaaniarvuga uurimismeetodil alla 95

2710 11 70

– – – – – reaktiivmootoribensiin

2710 19

– – muud:

– – – keskmised õlid:

– – – – muuks otstarbeks:

– – – – – petrool:

2710 19 21

– – – – – – reaktiivkütus

2710 19 25

– – – – – – muud

2710 19 29

– – – – – muud

– – – rasked õlid:

– – – – gaasiõlid:

2710 19 31

– – – – – spetsiifiliseks töötluseks

2710 19 35

– – – – –keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 2710 19 31 juures

– – – – – muuks otstarbeks:

2710 19 41

– – – – – – väävlisisaldusega kuni 0,05 % massist

2710 19 45

– – – – – – väävlisisaldusega üle 0,05 %, kuid mitte üle 0,2 % massist

2710 19 49

– – – – – – väävlisisaldusega üle 0,2 % massist

– – – – kütteõlid:

– – – – – muuks otstarbeks:

2710 19 69

– – – – – – väävlisisaldusega üle 2,8 % massist

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid:

– naftakoks:

2713 12 00

– – kaltsineeritud

2713 20 00

– aftabituumen

2713 90

– muud nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

3103

Mineraalsed ja keemilised fosforväetised:

3103 10

– superfosfaadid

3304

Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid:

– muud:

3304 91 00

– – puudrid, pressitud või pressimata

3304 99 00

– – muud

3305

Juuksehooldusvahendid:

3305 10 00

– šampoonid

3305 30 00

– juukselakid

3305 90

– muud

3306

Suu- ja hambahügieenivahendid, k.a hambaproteeside kinnitamise pastad ja pulbrid; rubriigi 3306 niit hambavahede puhastamiseks (hambaniit), individuaalses jaemüügipakendis:

3306 10 00

– hambapasta, -pulber

3307

Habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid, ihudesodorandid, vannipreparaadid, depilaatorid jm mujal nimetamata parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; valmis desodoraatorid kasutamiseks ruumides, lõhnastamata või lõhnastatud, desinfitseeriva toimega või ilma desinfitseeriva toimeta:

3307 10 00

– habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid

3307 20 00

– ihudesodorandid ja higistamisvastased vahendid

3401

Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

– seep ning orgaanilised pindaktiivsed ained ja valmistised kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seebi või pindaktiivse ainega kaetud, immutatud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

3401 11 00

– – tualettseep, sh ravimeid sisaldav tualettseep

3401 19 00

– – muud

3401 20

– seep muul kujul

3402

Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted:

3402 20

– tooted jaemüügipakendis

3402 90

– muud:

3402 90 10

– – pindaktiivsed valmistised

3405

Jalatsite, mööbli, põranda, sõidukikere, klaasi ja metalli poleervahendid ja kreemid, puhastuspastad ja -pulbrid jms vahendid (k.a nimetatud materjalidega kaetud, pinnatud või immutatud paber, vatt, vilt, lausriie, vahtplast ja vahtkummi), v.a rubriigi 3404 vahad:

3405 20 00

– poleervahendid, kreemid jms hooldusvahendid puitmööblile, põrandatele jm puittoodetele

3405 30 00

– poleervahendid jms hooldusvahendid sõidukikeredele, v.a metalli poleervahendid

3405 90

– muud:

3405 90 90

– – muud

3923

Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid:

3923 10 00

– karbid, kastid, korvid jms tooted

– kotid ja pakendid (k.a torbikud):

3923 21 00

– – etüleeni polümeeridest

3923 29

– – muudest plastidest:

3923 29 10

– – – polü(vinüülkloriidist)

3923 29 90

– – – muud

3924

Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualett-tarbed

3925

Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid:

3925 10 00

– reservuaarid, paagid, vaadid jm mahutid mahutavusega üle 300 l

3926

Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901 –3914 kuuluvatest materjalidest tooted

4012

Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

– – protekteeritud rehvid:

4012 11 00

– – sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

4012 12 00

– – bussidele ja veoautodele

4012 13 00

– – lennunduses kasutamiseks:

ex 4012 13 00

– – – muud kui kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4012 20 00

– kasutatud õhkrehvid:

ex 4012 20 00

– – muud kui kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4012 90

– muud:

4012 90 20

– – täis- või padjandrehvid

6401

Veekindlad jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid

6402

Muud jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega:

– muud jalatsid:

6402 99

– – muud:

– – – muud:

– – – – plastist pealsetega:

6402 99 50

– – – – – tuhvlid jm toajalatisd

6404

Kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja tekstiilpealsetega jalatsid:

– kummist või plastist välistaldadega:

6404 19

– – muud:

6404 19 90

– – – muud

6404 20

– nahast või komposiitnahast välistaldadega jalatsid

6405

Muud jalatsid

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad:

6406 10

– jalatsipealsed ja nende osad (v.a kapid ja muud jäigad detailid)

6904

Keraamilised ehitustellised, põrandaplaadid, tugi- või täitekivid jms

6905

Keraamilised katusekivid, korstnaava kaitsed, korstnakübarad, lõõride voodrid, arhitektuursed ornamendid jm keraamilised ehitusdetailid

6907

Glasuurimata keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuurimata keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta

6908

Glasuuritud keraamilised teekatteplaadid ja sillutis, põranda- ja seinaviimistlusplaadid; glasuuritud keraamilised mosaiikkivid jms alusel või aluseta

7213

Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud:

7213 10 00

– süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega

– muud:

7213 91

– – ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm

7213 99

– – muud:

7213 99 10

– – – süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist

7214

Muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (k.a valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata:

7214 10 00

– sepistatud

7214 20 00

– süvendite, nukkide, soonte või muude valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioonidega või valtsimisjärgselt painutatud

– muud:

7214 91

– – täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega

7214 99

– – muud

7306

Muud raud- või terastorud ning õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega):

– muud keevisõmblusega, mitteümmarguse ristlõikega:

7306 61

– – ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega

7306 69

– – muu mitteümmarguse ristlõikega

7306 90 00

– muud

7326

Muud raud- ja terastooted:

7326 90

– muud:

– – muud raud- ja terastooted:

7326 90 98

– – – muud

7408

Vasktraat:

– rafineeritud vasest:

7408 11 00

– – ristlõike maksimaalmõõtmega üle 6 mm

7408 19

– – muud

7413 00

Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita:

7413 00 20

– rafineeritud vasest:

ex 7413 00 20

– – muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta):

– mähisetraat:

8544 11

– – vasest

8544 19

– – muud

8544 20 00

– koaksiaalkaablid jm koaksiaalsed elektrijuhtmed

– muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele kuni 1 000  V:

8544 49

– – muud:

– – – muud:

8544 49 91

– – – – voolu juhtivate isoleeritud soonte läbimõõduga üle 0,51 mm

– – – – muud:

8544 49 95

– – – – – pingele üle 80 V, kuid alla 1 000  V

8544 49 99

– – – – – pingele 1 000  V

8544 60

– muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele üle 1 000  V

9403

Muu mööbel ja selle osad:

9403 30

– puidust kontorimööbel

9403 40

– puidust köögimööbel

9403 60

– muu puitmööbel:

9403 60 30

– – puidust kauplusemööbel

IIA LISA

ALBAANIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile a))

Piiramata koguste tollimaksuvabastus



CN-kood

Kirjeldus

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid:

0101 10

– tõupuhtad aretusloomad

0102

Elusveised:

0102 10

– tõupuhtad aretusloomad

0102 90

– muud:

– – koduveised:

– – – massiga üle 80 kg, aga mitte üle 160 kg:

0102 90 29

– – – – muud

0103

Elussead

0104

Eluslambad ja -kitsed

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad:

– massiga kuni 185 g:

0105 11

– – kanad liigist Gallus domesticus

0105 12 00

– – kalkunid

0105 19

– – muud

– muud

0105 94 00

– – kanad liigist Gallus domesticus:

ex 0105 94 00

– – – massiga kuni 2 000  g

0106

Muud elusloomad:

– imetajad:

0106 11 00

– – esikloomalised

0106 19

– – muud

0106 20 00

– roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad)

– linnud:

0106 31 00

– – röövlinnud

0106 32 00

– – papagoilised (kaasa arvatud papagoid, aarad ja kakaduud)

0106 39

– – muud

0106 90 00

– muud

0205 00

Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0206 10

– veise rups, värske või jahutatud:

0206 10 10

– – farmaatsiatoodete tooraineks

– veise rups, külmutatud:

0206 29

– – muud:

0206 29 10

– – – farmaatsiatoodete tooraineks

0206 30 00

– sea rups, värske või jahutatud

– sea rups, külmutatud:

0206 41 00

– – maks

0206 80

– muud, värsked või jahutatud:

0206 80 10

– – farmaatsiatoodete tooraineks

0206 90

– muud, külmutatud:

0206 90 10

– – farmaatsiatoodete tooraineks

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0404 10

– vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

– – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

– – – ilma suhkru- ja muu magusainelisandita, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 02

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 04

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 06

– – – – – üle 27 % massist

– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 12

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 14

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 16

– – – – – üle 27 % massist

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

– kodulindude munad:

– – inkubeerimiseks:

0407 00 11

– – – kalkuni- ja hanemunad

0407 00 19

– – – muud

0410 00 00

Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

0504 00 00

Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik:

0602 10

– juurdumata pistikud ja pookoksad:

0602 10 90

– – muud

0602 20

– puud ja põõsad, poogitud või pookimata, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid:

0602 20 90

– – muud

0602 30 00

– rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata

0602 40

– roosid, poogitud või pookimata

0602 90

– muud

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

0701 10 00

– seemnekartul

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud:

0703 20 00

– küüslauk

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud:

– sigur:

0705 21 00

– – salatsigur (Cichorium intybus var. foliosum)

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud:

0706 90

– muud:

0706 90 30

– – mädarõigas (Cochlearia armoracia)

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud:

0708 20 00

– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

– seened ja trühvlid:

0709 51 00

– – seened perekonnast Agaricus

0709 59

– – muud:

0709 59 10

– – – kukeseened

0709 59 30

– – – puravikud

0709 59 90

– – – muud

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

– seened ja trühvlid:

0711 51 00

– – seened perekonnast Agaricus

0711 90

– muu köögivili; köögiviljasegud:

– – köögivili:

0711 90 10

– – – perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika

0711 90 50

– – – sibulad

0711 90 80

– – – muud

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata:

– seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid:

0712 31 00

– – seened perekonnast Agaricus

0712 32 00

– – kõrvtarrikud (Auricularia spp.)

0712 33 00

– – kõhrikud (Tremella spp.)

0712 39 00

– – muud

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 10

– herned (Pisum sativum):

0713 10 10

– – seemneks

– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

0713 31 00

– – aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek

0713 33

– – harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

0713 33 10

– – – seemneks

0713 40 00

– läätsed

0713 50 00

– põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor)

0713 90 00

– muud

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata:

– brasiilia pähklid:

0801 22 00

– – kooritud

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

– mandlid:

0802 11

– – koorimata

0802 12

– – kooritud

– kreeka pähklid:

0802 31 00

– – koorimata

0802 32 00

– – kooritud

0802 60 00

– makadaamiapähklid

0802 90

– muud:

0802 90 20

– – beetli-, koola- ja pekanipähklid

0802 90 50

– – piiniapähklid

0803 00

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid:

0803 00 90

– kuivatatud

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:

0804 40 00

– avokaado

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad:

0805 40 00

– greibid (k.a pomelod)

0805 90 00

– muud

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

0806 20

– kuivatatud

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 40

– jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium:

0810 40 10

– – pohlad (marjad liigist Vaccinium vitisidaea)

0810 60 00

– durianid

0810 90

– muud:

– – mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad:

0810 90 60

– – – punased sõstrad

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0811 20

– vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad:

– – suhkru- või muu magusainelisandiga:

0811 20 11

– – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

0811 20 19

– – – muud

– – muud:

0811 20 39

– – – mustsõstrad

0811 90

– muud:

– – suhkru- või muu magusainelisandiga:

– – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

0811 90 11

– – – – troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

– – – muud:

0811 90 31

– – – – troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0812 90

– muud:

0812 90 10

– – aprikoosid

0812 90 30

– – papaiad

0812 90 40

– – mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0812 90 70

– – guajaavid, mangod, mangostanid, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad, pitahaiad ja troopilised pähklid

0812 90 98

– – muud:

ex 0812 90 98

– – – mustsõstrad

ex 0812 90 98

– – – vaarikad

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 50

– selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

– – kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 50 19

– – – mustade ploomidega

– – segud, mis koosnevad eranditult rubriikidesse 0801  ja 0802 kuuluvatest kuivatatud pähklitest:

0813 50 31

– – – troopilistest pähklitest

0813 50 39

– – – muud

– – muud segud:

0813 50 91

– – – mustade ploomideta või viigimarjadeta

0814 00 00

Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

0901 90

– muud:

0901 90 10

– – kohviubade kestad ja koored

0908

Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon

1001

Nisu ja meslin:

1001 90

– muud:

1001 90 10

– – speltanisu seemneks

1006

Riis

1007 00

Terasorgo

1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

1102 90

– muud:

1102 90 30

– – kaerajahu

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

– tangud ja lihtjahu:

1103 19

– – muust teraviljast:

1103 19 10

– – – rukkist

1103 19 30

– – – odrast

1103 19 40

– – – kaerast

1103 19 50

– – – riisist

1103 20

– graanulid

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud:

– valtsitud või helvestatud terad:

1104 12

– – kaerast:

1104 12 10

– – – valtsitud

1104 19

– – muust teraviljast:

1104 19 30

– – – rukkist

– – – odrast:

1104 19 61

– – – – valtsitud

1104 19 69

– – – – helvestatud

– – – muud:

1104 19 91

– – – – helvestatud riis

– muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega):

1104 22

– – kaerast

1104 23

– – maisist:

1104 23 30

– – – kruubid

1104 23 90

– – – jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 29

– – muust teraviljast:

– – – odrast:

1104 29 01

– – – – kroovitud (lüditud või kestast vabastatud)

1104 29 03

– – – – kroovitud ja lõigatud või jämejahvatusega („Grütze” või „grutten”)

1104 29 05

– – – – kruubid

1104 29 07

– – – – jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

1104 29 09

– – – – muud

– – – muud:

– – – – kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

1104 29 11

– – – – – nisust

1104 29 18

– – – – – muud

1104 29 30

– – – – kruubid:

ex 1104 29 30

– – – – – nisust

ex 1104 29 30

– – – – – rukkist

– – – – jämejahvatusega, muul viisil töötlemata:

1104 29 51

– – – – – nisust

1104 29 55

– – – – – rukkist

1104 29 59

– – – – – muud

 

– – – – muud:

1104 29 81

– – – – – nisust

1104 29 85

– – – – – rukkist

1104 30

– teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud:

1104 30 10

– – nisust

1105

Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid

1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

1107

Linnased, röstitud või röstimata

1108

Tärklis; inuliin:

– tärklis:

1108 19

– – muu tärklis:

1108 19 10

– – – riisitärklis

1108 20 00

– inuliin

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

1201 00

Sojauba, purustatud või purustamata

1202

Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata):

1202 10

– koorimata:

1202 10 10

– – seemneks

1203 00 00

Kopra

1204 00

Linaseemned, purustatud või purustamata

1205

Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata

1206 00

Päevalilleseemned, purustatud või purustamata

1207

Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata

1208

Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep)

1209

Seemned, viljad ja eosed külviks

1210

Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliiin

1211

Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud:

1211 90

– muud:

1211 90 85

– – muud:

ex 1211 90 85

– – – muud, v.a lagritsajuur

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

– muud:

1212 91

– – suhkrupeet

1212 99

– – muud

1213 00 00

Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud

1214

Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

– taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 11 00

– – oopium

1302 19

– – muud

– taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32

– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 90

– – – guaaraoa seemnetest

1302 39 00

– – muud

1501 00

Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

– searasv ja -rasvkude (k.a seapekk):

1501 00 11

– – kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1501 00 90

– kodulinnurasv ja -rasvkude

1502 00

Veise-, lamba– või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

1503 00

Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1508 10

– toorõli:

1508 10 10

– – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1508 90

– muud:

1508 90 10

– – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1511

Palmiiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1513

Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1514

Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

– linaseemneõli ja selle fraktsioonid:

1515 11 00

– – toorõli

1515 19

– – muud

– maisiõli ja selle fraktsioonid:

1515 21

– – toorõli

1515 29

– – muud

1515 30

– riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid

1515 50

– seesamiõli ja selle fraktsioonid

1515 90

– muud:

1515 90 11

– – tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid:

ex 1515 90 11

– – – tungaõli ja selle fraktsioonid

– – tubakaseemneõli ja selle fraktsioonid:

– – – toorõli:

1515 90 21

– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1515 90 29

– – – – muud

– – – muud:

1515 90 31

– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

1515 90 39

– – – – muud

– – muud õlid ja nende fraktsioonid:

– – – toorõlid:

1515 90 40

– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

– – – – muud:

1515 90 51

– – – – – tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

1515 90 59

– – – – – muud tahkel kujul; vedelal kujul

– – – muud:

1515 90 60

– – – – kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

– – – – muud:

1515 90 91

– – – – – tahkel kujul, kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

1515 90 99

– – – – – muud tahkel kujul; vedelal kujul

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 10

– loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid

1516 20

– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

– – muud:

1516 20 91

– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg

– – – muud:

1516 20 95

– – – – rüpsi-, linaseemne-, rapsi-, päevalilleseemne-, illipe-, karite-, makore-, touloucounavõi babassupalmiõli kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

– – – – muud:

1516 20 96

– – – – – maapähkli- (arahhise-), puuvillaseemne-, sojaoa- või päevalilleseemneõli; muud õlid, mis sisaldavad alla 50 % massist vabu rasvhappeid, v.a palmituuma-, illipe-, kookospähkli-, rapsi-, rüpsi- või copaibaõli

1516 20 98

– – – – – muud

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

– margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 90

– – muud

1517 90

– muud:

– – muud:

1517 90 91

– – – taimsete rasvõlide vedelad segud

1517 90 99

– – – muud

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

– taimsete rasvõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks:

1518 00 31

– – toorõlid

1518 00 39

– – muud

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

– loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid:

– – oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad:

1522 00 31

– – – seebirasv

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid:

– sea:

1602 49

– – muud, sh segud:

– – – kodusea:

– – – – mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv:

1602 49 11

– – – – – seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud seljatükkidest ja tagaosadest

1602 49 15

– – – – – muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke- või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke

1602 49 50

– – – – mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv

1602 50

– veise:

1602 50 10

– – kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

1602 90

– muud, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest:

1602 90 10

– – tooted mis tahes loomade verest

1603 00

Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul:

– toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta:

1701 11

– – roosuhkur

1701 12

– – peedisuhkur

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse– ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 20

– vahtrasuhkur ja vahtrasiirup:

1702 20 10

– – vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

1702 30

– glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist

1702 40

– glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

1702 60

– muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 90

– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 30

– – isoglükoos

1702 90 50

– – maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup

1702 90 80

– – inuliinisiirup

1702 90 99

– – muud

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

1802 00 00

Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

1902 20

– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

1902 20 30

– – mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

– muud:

2001 90 99

– – muud

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

2006 00

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud):

2006 00 10

– ingver

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 19

– – muud, sh segud:

– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 19 91

– – – – troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju

2008 20

– ananassid:

– – piirituselisandiga:

– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 11

– – – – suhkrusisaldusega üle 17 % massist

– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 20 31

– – – – suhkrusisaldusega üle 19 % massist

2008 20 39

– – – – muud

– – piirituselisandita:

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 59

– – – – muud

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 20 79

– – – – muud

2008 20 90

– – – suhkrulisandita

2008 40

– pirnid:

– – piirituselisandita:

2008 40 90

– – – suhkrulisandita

2008 70

– virsikud, k.a nektariinid:

– – piirituselisandita:

– – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 70 98

– – – – alla 5 kg

2008 80

– maasikad:

– – piirituselisandiga:

2008 80 90

– – – suhkrulisandita

– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 92

– – segud:

– – – piirituselisandiga:

– – – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

– – – – – muud:

2008 92 16

– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

– – – – muud:

 

– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 92 32

– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 34

– – – – – – muud

– – – – – muud:

2008 92 36

– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

– – – piirituselisandita:

– – – – suhkrulisandiga:

– – – – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 92 51

– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

– – – – – muud:

– – – – – – puuviljade segud, milles mis tahes ühe puuvilja osatähtsus ei ületa 50 % kogumassist:

2008 92 72

– – – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

– – – – – – muud:

2008 92 76

– – – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 78

– – – – – – – muud

– – – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

– – – – – vähemalt 5 kg:

2008 92 92

– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 93

– – – – – – muud

– – – – – vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg:

2008 92 94

– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 92 96

– – – – – – muud

– – – – – alla 4,5 kg:

2008 92 97

– – – – – – troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)

2008 99

– – muud:

– – – piirituselisandiga:

– – – – ingver:

2008 99 11

– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

– – – – muud:

– – – – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

– – – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 24

– – – – – – – troopilised puuviljad:

ex 2008 99 24

– – – – – – – – mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

– – – – – – muud:

2008 99 31

– – – – – – – troopilised puuviljad

2008 99 34

– – – – – – – muud

– – – – – muud:

– – – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist:

2008 99 37

– – – – – – – muud

– – – – – – muud:

2008 99 38

– – – – – – – troopilised puuviljad

2008 99 40

– – – – – – – muud

– – – piirituselisandita:

– – – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 99 41

– – – – – ingver

2008 99 46

– – – – – kannatuslille viljad, guajaavid ja tamarindid

2008 99 47

– – – – – mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

– – – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 99 51

– – – – – ingver

2008 99 61

– – – – – kannatuslille viljad ja guajaavid

2008 99 62

– – – – – mangod, mangostanid, papaiad, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, karamboolad ja pitahaiad

2008 99 67

– – – – – muud

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

– greibimahl (k.a pomelomahl):

2009 29

– – muud:

– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 29 91

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

– muu tsitrusvilja mahl:

2009 31

– – Brixi arvuga kuni 20:

– – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30:

2009 31 11

– – – – suhkrulisandiga:

2009 39

– – muud:

– – – Brixi arvuga üle 67:

2009 39 11

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30

– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30:

2009 39 31

– – – – – suhkrulisandiga

2009 39 39

– – – – – suhkrulisandita

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30:

– – – – – sidrunimahl:

2009 39 51

– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 39 55

– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2009 39 59

– – – – – – suhkrulisandita

– – – – – muude tsitrusviljade mahl:

2009 39 91

– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 39 95

– – – – – – lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

– ananassimahl:

2009 41

– – Brixi arvuga kuni 20:

2009 41 10

– – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30, suhkrulisandiga

– – – muud:

2009 41 91

– – – – suhkrulisandiga:

2009 49

– – muud:

– – – Brixi arvuga üle 67:

2009 49 11

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30

– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 49 30

– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30, suhkrulisandiga

– – – – muud:

2009 49 91

– – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 49 93

– – – – – lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 90

– muud:

– – lõhna- ja maitseainelisandiga või värvilisandiga suhkrusiirupid:

2106 90 30

– – – isoglükoosisiirup

– – – muud:

2106 90 51

– – – – laktoosisiirupid

2106 90 55

– – – – glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist

2106 90 59

– – – – muud

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata:

2206 00 10

– piquette

– muud:

– – vahutavad joogid:

2206 00 31

– – – õuna- ja pirnisiider

– – mittevahutavad, nõudes mahuga:

– – – kuni 2 liitrit:

2206 00 51

– – – – õuna- ja pirnisiider

2301

Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned: rasvakõrned:

2301 10 00

– inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud

2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata

2304 00 00

Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304  ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2308 00

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:

2308 00 40

– tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 10

– koera- ja kassitoit, jaemüügiks pakendatud:

– – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50  ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

– – – mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

– – – – mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

2309 10 13

– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 19

– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

– – – – mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2309 10 33

– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 39

– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

– – – – mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist:

2309 10 53

– – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 70

– – – mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

2309 90

– muud:

2309 90 10

– – lahustatud tooted kalast või mereimetajatest

2309 90 20

– – käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted

– – muud, sh eelsegud:

– – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50  ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

– – – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

– – – – – mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

2309 90 31

– – – – – – mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 33

– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

– – – – – mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2309 90 43

– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 90 49

– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

– – – muud:

– – – – muud:

2309 90 99

– – – – – muud

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed:

2401 10

– eemaldamata leherootsudega tubakas:

– – suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 10 10

– – – suitsus kuivatatud Virginia tubakas

2401 10 20

– – – õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)

2401 10 30

– – – õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas

– – – kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 10 41

– – – – Kentucky tubakas

2401 10 49

– – – – muud

– – muud:

2401 10 50

– – – õhu käes kuivatatud hele tubakas

2401 10 70

– – – õhu käes kuivatatud tume tubakas

2401 10 80

– – – suitsus kuivatatud tubakas

2401 10 90

– – – muu tubakas

2401 20

– osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas:

– – suitsus kuivatatud Virginia tubakas; õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid); õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas ja kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 20 10

– – – suitsus kuivatatud Virginia tubakas

2401 20 20

– – – õhu käes kuivatatud hele Burley tubakas (k.a hübriidid)

2401 20 30

– – – õhu käes kuivatatud hele Marylandi tubakas

– – – kuumuses kuivatatud tubakas:

2401 20 41

– – – – Kentucky tubakas

2401 20 49

– – – – muud

– – muud:

2401 20 50

– – – õhu käes kuivatatud hele tubakas

2401 20 70

– – – õhu käes kuivatatud tume tubakas

2401 20 80

– – – suitsus kuivatatud tubakas

2401 20 90

– – – muu tubakas

2401 30 00

– tubakajäätmed

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

– tsitrusviljade eeterlikud õlid:

3301 12

– – apelsiniõli

3301 13

– – sidruniõli

3301 19

– – muud

– muud eeterlikud õlid:

3301 24

– – piparmündi (Mentha piperita) õli

3301 25

– – teiste müntide õli

3301 29

– – muud

3301 30 00

– resinoidid

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

– kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

– – kasutamiseks jookide tootmisel:

3302 10 40

– – – muud

3302 10 90

– – kasutamiseks toiduainetööstuses

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 90

– muud:

3501 90 10

– – kaseiinliimid

3502

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid

3503 00

Želatiin (sh nelinurksete tahvlitena, töödeldud või töötlemata pinnaga, värvitud või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid

3504 00 00

Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

– dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

– – muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 50

– – – esterdatud ja eeterdatud tärklised

4101

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata:

4102

Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuses 1.c nimetatud

4103

Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuses 1.b või 1.c nimetatud

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad

5001 00 00

Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid

5002 00 00

Toorsiid (nullkeeruga)

5003 00 00

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

5101

Lambavill, kraasimata ja kammimata

5102

Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata

5103

Lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kohestatud jäätmed

5201 00

Puuvill, kraasimata ja kammimata

5202

Puuvillajäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

5203 00 00

Puuvill, kraasitud või kammitud

5301

Toor- või töödeldud lina, ketramata; linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5302

Toorkanep (Cannabis sativa L.) või töödeldud, ent ketramata kanep; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

IIb LISA

ALBAANIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSEST PÄRIT PÕLLUMAJANDUSE ESMATOODETELE

(vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile b)

Käesolevas lisas loetletud toodete tollimaksude vähendamine ja kaotamine toimub vastavalt järgmisele ajakavale:

— 
1. jaanuaril 2007 vähendatakse imporditollimakse 80 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2008 vähendatakse imporditollimakse 60 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2009 vähendatakse imporditollimakse 40 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2010 vähendatakse imporditollimakse 0 protsendini baasmäärast.



CN-kood

Kirjeldus

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja –hobueeslid:

0101 90

– muud

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0206 10

– veise rups, värske või jahutatud:

– – muud:

0206 10 91

– – – maks

0206 10 95

– – – paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 10 99

– – – muud

– veise rups, külmutatud:

0206 21 00

– – keeled

0206 22 00

– – maks

0206 29

– – muud:

– – – muud:

0206 29 91

– – – – paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 29 99

– – – – muud

– sea rups, külmutatud:

0206 49

– – muud

0206 80

– muud, värsked või jahutatud:

– – muud:

0206 80 91

– – – hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

0206 80 99

– – – lamba- ja kitseliha

0206 90

– muud, külmutatud:

– – muud:

0206 90 91

– – – hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

0206 90 99

– – – lamba- ja kitseliha

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0208 10

– küüliku või jänese

0208 40

– vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)

0208 40 10

– – vaala

0208 90

– muud

0209 00

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 90

– muud:

– – lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

– – – – suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 90 11

– – – – – kuni 1,5 % massist

0403 90 13

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 19

– – – – – üle 27 % massist

– – – – muud, rasvasisaldus:

0403 90 31

– – – – – kuni 1,5 % massist

0403 90 33

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 39

– – – – – üle 27 % massist

– – – muud:

– – – – suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega:

0403 90 51

– – – – – kuni 3 % massist

0403 90 53

– – – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 59

– – – – – üle 6 % massist

– – – – muud, rasvasisaldus:

0403 90 61

– – – – – kuni 3 % massist

0403 90 63

– – – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 69

– – – – – üle 6 % massist

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0404 10

– vadak ja modifitseeritud vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

– – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul:

– – – muu, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 26

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 28

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 32

– – – – – üle 27 % massist

– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 34

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 36

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 38

– – – – – üle 27 % massist

– – muud:

– – – ilma suhkru- ja muu magusainelisandita, valgusisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 48

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 52

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 54

– – – – – üle 27 % massist

– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 56

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 58

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 62

– – – – – üle 27 % massist

– – – muu, valgusisaldusega (lämmastikusisaldus × 6,38):

– – – – kuni 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 72

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 74

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 76

– – – – – üle 27 % massist

– – – – üle 15 % massist, rasvasisaldus:

0404 10 78

– – – – – kuni 1,5 % massist

0404 10 82

– – – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0404 10 84

– – – – – üle 27 % massist

0404 90

– muud

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

– piimarasvavõided:

0405 20 90

– – rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist

0405 90

– muud

0406

Juust ja kohupiim:

0406 10

– värske juust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim

0406 20

– riivitud juust või juustupulber

0406 30

– sulatatud juust, riivimata, pulbristamata

0406 40

– sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roquefort’i tekitatud hallitust

0406 90

– muud juustud:

0406 90 01

– – töötlemiseks

– – muud:

0406 90 13

– – – Emmental

0406 90 15

– – – Gruyère, Sbrinz

0406 90 17

– – – Bergkäse, Appenzell

0406 90 18

– – – Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d’Or ja Tête de Moine

0406 90 19

– – – Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) – juust, mis on valmistatud kooritud piimast ja millele on lisatud peeneks hakitud maitsetaimi

0406 90 21

– – – Cheddar

0406 90 23

– – – Edam

0406 90 25

– – – Tilsit

0406 90 27

– – – Butterkäse

0406 90 29

– – – Kashkaval

0406 90 35

– – – Kefalo-Tyri

0406 90 37

– – – Finlandia

0406 90 39

– – – Jarlsberg

– – – muud:

0406 90 50

– – – – juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites

– – – – muud:

– – – – – rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus:

– – – – – – kuni 47 %:

0406 90 61

– – – – – – – Grana Padano, Parmigiano Reggiano

0406 90 69

– – – – – – – muud

– – – – – – üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist:

0406 90 73

– – – – – – – Provolone

0406 90 75

– – – – – – – Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano

0406 90 76

– – – – – – – Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Sams¢

0406 90 78

– – – – – – – Gouda

0406 90 79

– – – – – – – Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, Taleggio

0406 90 81

– – – – – – – Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

0406 90 82

– – – – – – – Camembert

0406 90 84

– – – – – – – Brie

0406 90 85

– – – – – – – Kefalograviera, Kasseri

– – – – – – – muud juustud, mitterasvaine veesisaldus:

0406 90 86

– – – – – – – – üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist

0406 90 87

– – – – – – – – üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist

0406 90 88

– – – – – – – – üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist

0406 90 93

– – – – – – üle 72 % massist

0406 90 99

– – – – – muud

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

0511 10 00

– veisesperma

– muud:

0511 99

– – muud:

0511 99 10

– – – sooned ja kõõlused; toornahkade lõikmed ja muud samalaadsed jäätmed

0511 99 85

– – – muud:

ex 0511 99 85

– – – – hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0604

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud):

0604 10

– samblad ja samblikud:

0604 10 10

– – põdrasamblik

– muud:

0604 91

– – värsked:

0604 91 40

– – – okaspuuoksad:

ex 0604 91 40

– – – – Kaukaasia nulu (Abies nordmanniana (Stev.) Spach) või hõbenulu (Abies procera Rehd.)

0701

Kartulid, värsked või jahutatud:

0701 90

– muud:

0701 90 10

– – tärklise tootmiseks

– – muud:

0701 90 90

– – – muud

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud:

0703 10

– sibul ja šalott:

0703 10 90

– – šalott

0703 90 00

– porrulauk jm sibulköögiviljad

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud:

– aedsalat:

0705 11 00

– – peasalat

0705 19 00

– – muud

– sigur:

0705 29 00

– – muud

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud:

0706 90

– muud:

0706 90 10

– – juurseller

0706 90 90

– – muud

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:

0707 00 90

– kornišonid

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud:

0708 10 00

– herned (Pisum sativum)

0708 90 00

– muud kaunviljad

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud:

0709 20 00

– spargel

0709 30 00

– baklažaan

0709 40 00

– seller (v.a juurseller)

– seened ja trühvlid:

0709 59

– – muud:

0709 59 50

– – – trühvlid

0709 60

– perekonna Capsicum või Pimenta viljad

0709 70 00

– spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

0709 90

– muud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 10 00

– kartul

– kaunviljad, poetatud või poetamata:

0710 21 00

– – herned (Pisum sativum)

0710 22 00

– – aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

0710 29 00

– – muud

0710 30 00

– spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat

0710 80

– muu köögivili

0710 90 00

– köögiviljasegud

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 20

– oliivid

0711 40 00

– kurgid ja kornišonid

– seened ja trühvlid:

0711 59 00

– – muud

0711 90

– muu köögivili; köögiviljasegud:

– – köögivili:

0711 90 70

– – – kapparid

0711 90 90

– – köögiviljasegud

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata:

0712 20 00

– sibulad

0712 90

– muu köögivili; köögiviljasegud

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):

0713 10

– herned (Pisum sativum):

0713 10 90

– – muud

0713 20 00

– kikerherned (nuudid)

– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):

0713 32 00

– – kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis)

0713 33

– – harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):

0713 33 90

– – – muud

0713 39 00

– – muud

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata, lüditud või lüdimata:

– kookospähklid:

0801 11 00

– – kuivatatud

0801 19 00

– – muud

– brasiilia pähklid:

0801 21 00

– – koorimata

– kašupähklid:

0801 31 00

– – koorimata

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:

– sarapuupähklid (Corylus spp.):

0802 21 00

– – koorimata

0802 22 00

– – kooritud

0802 40 00

– kastanid (Castanea spp.)

0802 50 00

– pistaatsiapähklid

0802 90

– muud:

0802 90 85

– – muud

0803 00

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid:

– värsked:

0803 00 11

– – jahubanaanid

0803 00 19

– – muud

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:

0804 20

– viigimarjad:

0804 20 10

– – värsked

0804 30 00

– ananassid

0804 50 00

– guajaavid, mangod ja mangostanid

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad:

0805 10

– apelsinid

0805 20

– mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid

0805 50

– sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) ja laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia)

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad:

0806 10

– värsked:

0806 10 10

– – lauaviinamarjad

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad:

0807 20 00

– papaiad

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid:

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad:

0810 20

– vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad

0810 40

– jõhvikad, mustikad ja muud marjad perekonnast Vaccinium:

0810 40 30

– – mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 50

– – marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum

0810 40 90

– – muud

0810 50 00

– kiivid

0810 90

– muud:

0810 90 30

– – tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid

0810 90 40

– – kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

– – mustad, valged ja punased sõstrad ning karusmarjad:

0810 90 50

– – – mustsõstrad

0810 90 70

– – – muud

0810 90 95

– – muud

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0811 10

– maasikad

0811 20

– vaarikad, murakad, mooruspuumarjad, logani murakad, punased, mustad või valged sõstrad ja karusmarjad:

– – muud:

0811 20 31

– – – vaarikad

0811 20 51

– – – punased sõstrad

0811 20 59

– – – murakad ja mooruspuumarjad

0811 20 90

– – – muud

0811 90

– muud:

– – suhkru- või muu magusainelisandiga:

– – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

0811 90 19

– – – – muud

– – – muud:

0811 90 39

– – – – muud

– – muud:

0811 90 50

– – – mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)

0811 90 70

– – – marjad liigist Vaccinium myrtilloides ja Vaccinium augostifolium

– – – kirsid:

0811 90 75

– – – – hapukirsid (Prunus cerasus)

0811 90 80

– – – – muud

0811 90 85

– – – troopilised puuviljad ja troopilised pähklid

0811 90 95

– – – muud

0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0812 10 00

– kirsid

0812 90

– muud:

0812 90 20

– – apelsinid

0812 90 98

– – muud

0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801 –0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

0813 10 00

– aprikoosid

0813 20 00

– mustad ploomid

0813 30 00

– õunad

0813 40

– muud marjad ja puuviljad

0813 50

– selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

– – kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a rubriikidesse 0801 –0806 kuuluvate kuivatatud puuviljade ja marjade segud:

– – – mustade ploomideta:

0813 50 12

– – – – papaiadest, tamarindidest, kašuõuntest, litšidest, jakadest, sapotilli ploomidest, kannatuslille viljadest, karambooladest ja pitahaiadest

0813 50 15

– – – – muud

– – muud segud:

0813 50 99

– – – muud

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

– röstimata kohv:

0901 11 00

– – kofeiiniga

0901 12 00

– – kofeiinivaba

– röstitud kohv:

0901 21 00

– – kofeiiniga

0901 22 00

– – kofeiinivaba

0901 90

– muud:

0901 90 90

– – kohvi sisaldavad kohviasendajad

0904

Piprad perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad:

0904 20

– perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud:

– – purustamata ja jahvatamata:

0904 20 30

– – – muud

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

1102 10 00

– rukkijahu

1102 20

– maisijahu

1102 90

– muud:

1102 90 10

– – odrajahu

1102 90 50

– – riisijahu

1102 90 90

– – muud

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

– tangud ja lihtjahu:

1103 11

– – nisust

1103 13

– – maisist

1103 19

– – muust teraviljast:

1103 19 90

– – – muud

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud:

– valtsitud või helvestatud terad:

1104 12

– – kaerast:

1104 12 90

– – – helvestatud

1104 19

– – muust teraviljast:

1104 19 10

– – – nisust

1104 19 50

– – – maisist

– – – muud:

1104 19 99

– – – – muud

– muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega):

1104 23

– – maisist:

1104 23 10

– – – kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega

1104 23 99

– – – muud

1104 29

– – muust teraviljast:

– – – muud:

1104 29 30

– – – – kruubid:

ex 1104 29 30

– – – – – muust teraviljast peale nisu ja rukki

– – – – muud:

1104 29 89

– – – – – muud

1104 30

– teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud:

1104 30 90

– – muust teraviljast

1108

Tärklis; inuliin:

– tärklis:

1108 11 00

– – nisutärklis

1108 12 00

– – maisitärklis

1108 13 00

– – kartulitärklis

1108 14 00

– – maniokitärklis

1108 19

– – muu tärklis:

1108 19 90

– – – muud

1202

Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata):

1202 10

– koorimata:

1202 10 90

– – muud

1202 20 00

– lüditud, purustatud või purustamata

1211

Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud:

1211 20 00

– ženšennijuured

1211 30 00

– kokalehed

1211 40 00

– magunavarred

1211 90

– muud:

1211 90 85

– – muud:

ex 1211 90 85

– – – lagritsajuured

1501 00

Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

– searasv ja -rasvkude (k.a seapekk):

1501 00 19

– – muud

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1508 10

– toorõli:

1508 10 90

– – muud

1508 90

– muud:

1508 90 90

– – muud

1510 00

Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

– loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid:

– – oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad:

1522 00 39

– – – muud

– – muud:

1522 00 91

– – – õlijätted ja -setted; seebirasv

1522 00 99

– – – muud

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid:

1602 10 00

– homogeenitud tooted

– rubriigi 0105 kodulindudest:

1602 31

– – kalkuni:

– – – mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 31 11

– – – – mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha

1602 31 19

– – – – muud

1602 31 90

– – – muud

1602 32

– – kana ja kuke liigist Gallus domesticus

– – – mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 32 11

– – – – kuumtöötlemata

1602 32 19

– – – – muud

1602 32 90

– – – muud

1602 39

– – muud:

– – – mis sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist:

1602 39 21

– – – – kuumtöötlemata

1602 39 29

– – – – muud

1602 39 80

– – – muud

– sea:

1602 41

– – tagaosad ja nende jaotustükid

1602 42

– – abatükid ja nende jaotustükid

1602 49

– – muud, sh segud:

– – – kodusea:

– – – – mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv:

1602 49 13

– – – – – kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja abatükkidest

1602 49 19

– – – – – muud

1602 49 90

– – – muud

1602 50

– veise:

– – muud:

– – – õhukindlas pakendis:

1602 50 31

– – – – soolaliha

1602 50 39

– – – – muud

1602 50 80

– – – muud

1602 90

– muud, sealhulgas tooted mis tahes loomade verest:

– – muud:

1602 90 31

– – – uluki või küüliku

1602 90 41

– – – põhjapõdra

– – – muud:

1602 90 51

– – – – mis sisaldavad kodusea liha või rupsi

– – – – muud:

– – – – – mis sisaldavad veiseliha või rupsi:

1602 90 61

– – – – – – kuumtöötlemata segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

– – – – – muud:

– – – – – – lamba või kitse:

– – – – – – – kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist:

1602 90 72

– – – – – – – – lamba

1602 90 74

– – – – – – – – kitse

– – – – – – – muud:

1602 90 76

– – – – – – – – lamba

1602 90 78

– – – – – – – – kitse

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul:

– muud:

1701 91 00

– – maitse- või värvainelisanditega

1701 99

– – muud

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

– laktoos ja laktoosisiirup:

1702 11 00

– – kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

1702 19 00

– – muud

1702 20

– vahtrasuhkur ja vahtrasiirup:

1702 20 90

– – muud

1702 90

– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 60

– – tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata

– – karamell:

1702 90 71

– – – kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

– – – muud:

1702 90 75

– – – – pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

1702 90 79

– – – – muud

1801 00 00

Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud)

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

– kartulid:

2004 10 10

– – kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata

– – muud:

2004 10 99

– – – muud

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

– kartulid:

– – muud:

2005 20 20

– – – õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

2005 20 80

– – – muud

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– – maapähklid:

– – – muud, kontaktpakendis netomassiga:

– – – – üle 1 kg:

2008 11 92

– – – – – röstitud

2008 11 94

– – – – – muud

– – – – kuni 1 kg:

2008 11 96

– – – – – röstitud

2008 11 98

– – – – – muud

2008 19

– – muud, sh segud:

– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 19 11

– – – – troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju

– – – – muud:

2008 19 13

– – – – – röstitud mandlid ja pistaatsiad

2008 19 19

– – – – – muud

– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 19 91

– – – – troopilised pähklid; segud, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju

ex 2008 19 91

– – – – – röstimata troopilised pähklid

– – – – muud:

– – – – – röstitud pähklid:

2008 19 93

– – – – – – mandlid ja pistaatsiad

2008 19 95

– – – – – – muud

2008 19 99

– – – – – muud

2008 20

– ananassid:

– – piirituselisandiga:

– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 19

– – – – muud

– – piirituselisandita:

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 20 51

– – – – suhkrusisaldusega üle 17 % massist

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 20 71

– – – – suhkrusisaldusega üle 19 % massist

2008 30

– tsitrusviljad:

– – piirituselisandiga:

– – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 30 11

– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

– – piirituselisandita:

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 30 51

– – – – greibid (k.a pomelod)

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 30 71

– – – – greibid (k.a pomelod)

2008 30 75

– – – – mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid

2008 30 90

– – – suhkrulisandita

2008 40

– pirnid:

– – piirituselisandiga:

– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

– – – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 40 11

– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

– – – – muud:

2008 40 21

– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

– – – kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 40 31

– – – – suhkrusisaldusega üle 15 % massist

– – piirituselisandita:

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 40 51

– – – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

2008 40 71

– – – – suhkrusisaldusega üle 15 % massist

2008 40 79

– – – – muud

2008 50

– aprikoosid:

– – piirituselisandiga:

– – – kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

– – – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist:

2008 50 11

– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

– – – – muud:

2008 50 31

– – – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 50 39

– – – – – muud

– – piirituselisandita:

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 50 69

– – – – muud

– – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 50 94

– – – – vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg

2008 50 99

– – – – alla 4,5 kg

2008 60

– kirsid:

– – piirituselisandiga:

– – – muud:

2008 60 31

– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

– – piirituselisandita:

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga:

2008 60 50

– – – – üle 1 kg

– – – suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga:

2008 60 70

– – – – vähemalt 4,5 kg

2008 60 90

– – – – alla 4,5 kg

ex 2008 60 90

– – – – – hapukirsid (Prunus cerasus)

2008 80

– maasikad:

– – piirituselisandiga:

– – – suhkrusisaldusega üle 9 % massist:

2008 80 11

– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

2008 80 19

– – – – muud

– – – muud:

2008 80 31

– – – – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist

– – piirituselisandita:

2008 80 50

– – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg

– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 99

– – muud:

– – – piirituselisandita:

– – – – suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg:

2008 99 45

– – – – – ploomid ja mustad ploomid

– – – – suhkrulisandita:

– – – – – ploomid ja mustad ploomid, kontaktpakendis netomassiga:

2008 99 72

– – – – – – vähemalt 5 kg

2008 99 78

– – – – – – alla 5 kg

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

– apelsinimahl:

2009 11

– – külmutatud

2009 19

– – muud:

– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

2009 19 98

– – – – muud

– viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

2009 69

– – muud:

– – – Brixi arvuga üle 67:

2009 69 11

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 22

– – – Brixi arvuga üle 30, kuid mitte üle 67:

– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 18:

2009 69 51

– – – – – kontsentreeritud

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 18:

– – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist:

2009 69 71

– – – – – – kontsentreeritud

2009 69 79

– – – – – – muud

– õunamahl:

2009 79

– – muud:

– – – Brixi arvuga üle 67:

2009 79 11

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 22

– – – Brixi arvuga üle 20, kuid mitte üle 67:

– – – – muud:

2009 79 91

– – – – – lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

2009 79 99

– – – – – suhkrulisandita

2009 90

– mahlasegud:

– – Brixi arvuga üle 67:

– – – mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

2009 90 11

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 22

2009 90 19

– – – – muud

– – Brixi arvuga kuni 67:

– – – mahlasegud õuna- ja pirnimahlast:

2009 90 31

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 18, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist

– – – muud:

– – – – 100 kg netomassi väärtusega üle eurot 30:

– – – – – mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

2009 90 41

– – – – – – suhkrulisandiga

– – – – 100 kg netomassi väärtusega kuni eurot 30:

– – – – – mahlasegud tsitrusviljade ja ananassimahlast:

2009 90 79

– – – – – – suhkrulisandita

2305 00 00

Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2307 00

Veinisete; viinakivi

2308 00

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:

– viinamarjade pressimisjäägid:

2308 00 11

– – summaarse alkoholisisaldusega kuni 4,3 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 40 % massist

2308 00 19

– – muud

2308 00 90

– muud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 90

– muud:

– – muud, sh eelsegud:

– – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit, alamrubriikidesse 1702 30 51 –1702 30 99 , 1702 40 90 , 1702 90 50  ja 2106 90 55 kuuluvaid tooteid või piimatooteid:

– – – – mis sisaldavad tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

– – – – – mis ei sisalda tärklist või sisaldavad seda kuni 10 % massist:

2309 90 35

– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 %, kuid alla 75 % massist

2309 90 39

– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 75 % massist

– – – – – mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist:

2309 90 41

– – – – – – mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

– – – – – mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist:

2309 90 51

– – – – – – mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 53

– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 90 59

– – – – – – mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 50 % massist

2309 90 70

– – – – mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, kuid sisaldavad piimatooteid

– – – muud:

2309 90 91

– – – – suhkrupeedi pressimisjäägid lisatud melassiga

– – – – muud:

2309 90 95

– – – – – mis sisaldavad vähemalt 49 % massist koliinkloriidi, orgaanilisel või anorgaanilisel baasil

▼M2

II LISA (c)

Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduslikele esmatoodetele

(osutatud artikli 27 lõike 3 punktis c)



CN-kood

Kauba kirjeldus

Aastakvoot

(tonnides)

Tollimaksumäär kvoodi piires

0401 10 10

PIIM JA RÕÕSK KOOR, KONTSENTREERIMATA, SUHKRU- VÕI MUU MAGUSAINELISANDITA RASVASISALDUS KUNI 1 % MASSISTKONTAKTPAKENDIS NETOMAHUGA KUNI 2 LIITRIT

790

0 %

0401 20 11

PIIM JA RÕÕSK KOOR, KONTSENTREERIMATA, SUHKRU- VÕI MUU MAGUSAINELISANDITA RASVASISALDUS KUNI 3 %, KUID MITTE ALLA 1 % MASSIST KONTAKTPAKENDIS NETOMAHUGA KUNI 2 LIITRIT

0401 20 91

PIIM JA RÕÕSK KOOR, KONTSENTREERIMATA, SUHKRU- VÕI MUU MAGUSAINELISANDITA RASVASISALDUS ÜLE 3 %, KUID KUNI 6 % MASSIST KONTAKTPAKENDIS NETOMAHUGA KUNI 2 LIITRIT

1001 91 20

(varem: 1001 90 91 )

HARILIK NISU JA MESLIN SEEMNEKS

42 000

0 %

1001 99 00

(varem: 1001 90 99 )

SPELTANISU, HARILIK NISU JA MESLIN (V.A SEEME)

1005 90 00

MAISITERAD (V.A SEEMNEKS)

10 000

0 %

▼M1

III LISA

ÜHENDUSE SOODUSTUSED ALBAANIA KALA- JA KALANDUSTOODETELE

Järgnevate Albaania päritolu toodete importimisel Euroopa Ühendusse kehtivad järgmised soodustused:



CN-kood

Kirjeldus

Alates 1. jaanuarist 2007

Alates 1. jaanuarist 2008 ja järgnevatel aastatel

0301 91 10

0301 91 90

0302 11 10

0302 11 20

0302 11 80

0303 21 10

0303 21 20

0303 21 80

0304 19 15

0304 19 17

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

0304 29 15

0304 29 17

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

0305 49 45

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 50 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi:

80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 50 t 0 %-ga

Üle tariifikvoodi:

70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

0301 93 00

0302 69 11

0303 79 11

ex 0304 19 19

ex 0304 19 91

ex 0304 29 19

ex 0304 99 21

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga.

Üle tariifikvoodi:

80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga.

Üle tariifikvoodi:

70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 61

0303 79 71

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Merikogerlased (Dentex dentex ja Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga.

Üle tariifikvoodi:

55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga.

Üle tariifikvoodi:

30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

ex 0301 99 80

0302 69 94

ex 0303 77 00

ex 0304 19 39

ex 0304 19 99

ex 0304 29 99

ex 0304 99 99

ex 0305 10 00

ex 0305 30 90

ex 0305 49 80

ex 0305 59 80

ex 0305 69 80

Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga.

Üle tariifikvoodi:

55 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

Tariifikvoot: 20 t 0 %-ga.

Üle tariifikvoodi:

30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust



CN-kood

Kirjeldus

Esialgne kvoodi maht

Tollimaksumäär

1604 13 11

1604 13 19

ex 1604 20 50

Töödeldud või konserveeritud sardiinid

100 tonni

6  % (1)

1604 16 00

1604 20 40

Töödeldud või konserveeritud anšoovised

1 000 tonni (2)

0  % (1)

(1)   

Kvoodi mahu ületamise korral rakendatakse enamsoodustusrežiimi tollitariifimäära täies ulatuses.

(2)   

Esimese aasta 1. jaanuarist pärast lepingu jõustumise kuupäeva suurendatakse kvooti 200 tonni võrra aastas tingimusel, et vähemalt 80 % eelmise aasta kvoodist on 31. detsembriks ära kasutatud. Selline mehhanism kehtib kuni aastakvoot on tõusnud 1 600 tonnini või osapooled otsustavad rakendada teistsugust korda.

Kõikide HS rubriiki 1604 kuuluvate toodete (välja arvatud sardiinide ja anšooviste pooltoodete või konservide) suhtes kohaldatavat tollitariifimäära vähendatakse järgmiselt:



Aasta

1. detsember 2006

1. jaanuar 2007

Alates 1. jaanuarist 2008 ja järgnevatel aastatel

Tollimaks

80 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

65 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust

▼M2

IV LISA

Arvedeklaratsiooni tekst

Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Bulgaariakeelne sõnastus

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … ( 2 )) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с …. ( 3 ) преференциален произход.

Hispaaniakeelne sõnastus

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (2) ) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (3) .

Tšehhikeelne sõnastus

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (2) ) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (3) .

Taanikeelne sõnastus

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (2) ), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (3) .

Saksakeelne sõnastus

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (2) ) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (3)  Ursprungswaren sind.

Eestikeelne sõnastus

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (2) ) deklareerib, et need tooted on … (3)  sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne sõnastus

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (2) ) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (3) .

Ingliskeelne sõnastus

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (2) ) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (3)  preferential origin.

Prantsuskeelne sõnastus

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (2) ) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (3) .

Horvaadikeelne sõnastus

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (2) ) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (3)  preferencijalnog podrijetla.

Itaaliakeelne sõnastus

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (2) ) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (3) .

Lätikeelne sõnastus

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (2) ), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (3) .

Leedukeelne sõnastus

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (2) ) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (3)  preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne sõnastus

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (2) ) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (3)  származásúak.

Maltakeelne sõnastus

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (2) ) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (3) .

Hollandikeelne sõnastus

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (2) ), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (3) .

Poolakeelne sõnastus

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (2) ) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (3)  preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne sõnastus

O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (2) ), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (3) .

Rumeeniakeelne sõnastus

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (2) ) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (3) .

Slovakikeelne sõnastus

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (2) ) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (3) .

Sloveenikeelne sõnastus

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (2) ) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (3)  poreklo.

Soomekeelne sõnastus

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (2) ) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (3) .

Rootsikeelne sõnastus

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (2) ) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (3) .

Albaaniakeelne tekst

Eksportuesi i produkteve të përfshira në këtë dokument (autorizim doganor Nr. … (2) ) deklaron që, përveç rasteve kur tregohet qartësisht ndryshe, këto produkte janë me origjinë preferenciale … (3) .

 ( 4 )

(Kuupäev ja koht)

 ( 5 )

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi)

▼B

V LISA

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI ÕIGUSED

(viide artiklis 73)

1. Artikli 73 lõikes 3 käsitletakse järgmisi mitmepoolseid konventsioone, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad:

— 
WIPO autoriõiguse leping (Genf, 1996);
— 
fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsev konventsioon (Genf, 1971);
— 
rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1991. aasta Genfi akt).

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada artikli 73 lõike 3 kohaldamist ka muude mitmepoolsete konventsioonide suhtes.

2. Lepinguosalised kinnitavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust:

— 
Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961);
— 
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);
— 
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);
— 
WIPO esituse ja fonogrammide leping (Genf, 1996);
— 
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);
— 
Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal);
— 
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989);
— 
Patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal);
— 
Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);
— 
Euroopa patendikonventsioon;
— 
Patendiõiguse leping (WIPO);
— 
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektid (TRIPs).

3. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtleb Albaania ühenduse äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.

PROTOKOLLID

Protokoll nr 1 malmi- ja terasetoodete kohta
Protokoll nr 2 Albaania ja ühenduse vahelise töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kohta (Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 2)
Protokoll nr 3 teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta
Protokoll nr 4 milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid
Protokoll nr 5 maismaatranspordi kohta
Protokoll nr 6 tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmise kohta

PROTOKOLL nr 1

malmi- ja terasetoodete kohta



Artikkel 1

Käesolevat protokolli kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri gruppides 72 ja 73 loetletud toodete suhtes. Samuti kohaldatakse seda muude malmist ja terasest valmistoodete suhtes, mis eespool nimetatud gruppide alusel võivad tulevikus pärineda Albaaniast.

Artikkel 2

Albaaniast pärit malmi- ja terasetoodete suhtes ühenduse piires kohaldatavad imporditollimaksud kaotatakse lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 3

1.  
Lepingu jõustumisel vähendatakse lepingule lisatud ajakava kohaselt järk-järgult ühendusest pärit malmi- ja terasetoodete suhtes Albaanias kohaldatavaid imporditollimakse, millele on viidatud käesoleva lepingu artiklis 19 ja mis on loetletud lepingu I lisas.
2.  
Lepingu jõustumisel kaotatakse kõigi muude ühendusest pärit malmi- ja terasetoodete suhtes Albaanias kohaldatavad tollimaksud.

Artikkel 4

1.  
Albaaniast pärit malmi- ja terasetoodete impordi suhtes ühenduse territooriumil kohaldatavad koguselised piirangud ning samalaadse toimega meetmed tühistatakse lepingu jõustumise kuupäeval.
2.  
Ühendusest pärit malmi- ja terasetoodete impordi suhtes Albaanias kohaldatavad koguselised piirangud ning samalaadse toimega meetmed tühistatakse lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 5

1.  
Lepingu artiklis 71 sätestatud reegleid silmas pidades leiavad lepinguosalised, et mõlemad lepinguosalised peavad hakkama viivitamata tegelema terasesektori struktuuri mis tahes nõrkade külgedega, et tagada kõnealuse tööstusharu konkurentsivõime maailmas. Seepärast koostab Albaania kolme aasta jooksul oma terasetööstuse restruktureerimise ja ümberkorraldamise kava, mille abil muuta kõnealune sektor tavalistes turutingimustes elujõuliseks. Soovi korral annab ühendus Albaaniale selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku tehnilist nõu.
2.  
Lisaks lepingu artiklis 71 sätestatud reeglitele hinnatakse kõiki käesoleva artikliga vastuolus olevaid toiminguid erikriteeriumide põhjal, mis tulenevad ühenduse riigiabi reeglite, sealhulgas teiseste õigusaktide kohaldamisest ja hõlmavad konkreetseid eeskirju, mida hakatakse malmi- ja terasesektoris kohaldama pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemist.
3.  

Seoses lepingu artikli 71 lõike 1 punkti iii sätete kohaldamisega malmi- ja terasetoodete suhtes leiab komisjon, et viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist võib Albaania erandkorras anda ümberkorraldusteks riigiabi, kui:

— 
see aitab muuta abisaavad ettevõtted ümberkorraldusperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks;
— 
sellise abi suurus ja ulatus ei ole suurem, kui see on elujõulisuse tagamiseks vältimatult vajalik, ning abi vähendatakse järk-järgult;
— 
restruktureerimiskava seotakse üldise ratsionaliseerimisega ja kompensatsioonimeetmetega vastukaaluks Albaaniale antava abi moonutavale toimele.
4.  
Mõlemad lepinguosalised tagavad restruktureerimise ja ümberkorraldamise kava rakendamisel täieliku läbipaistvuse, edastades teisele lepinguosalisele pidevalt täielikku teavet, sealhulgas üksikasju restruktureerimiskava ning lõigete 2 ja 3 põhjal antava riigiabi suuruse, ulatuse ja eesmärkide kohta.
5.  
Lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rakendamist jälgib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu.
6.  
Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise mingisugune tegevus on vastuolus käesolevas artiklis sätestatud tingimustega ja kui selline tegevus piirab või ähvardab piirata tema huve või tekitab materiaalset kahju tema omamaisele tööstusele, võib esimesena nimetatud lepinguosaline pärast konsulteerimist artiklis 7 nimetatud siderühmaga või 30 tööpäeva möödumisel sellise nõupidamise taotlemisest võtta vajalikud meetmed.

Artikkel 6

Lepingu artiklite 20, 21 ja 22 sätteid kohaldatakse lepinguosaliste vahelise malmi- ja terasetoodetega kauplemise suhtes.

Artikkel 7

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva protokolli nõuetekohase rakendamise järgimiseks ja läbivaatamiseks moodustatakse lepingu artikli 120 lõike 4 kohaselt siderühm.

▼M1

PROTOKOLL nr 2

Albaania ja ühenduse vahelise kaubavahetuse kohta töödeldud põllumajandussaaduste sektoris

(Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 2)



Artikkel 1

1.  
Ühendus ja Albaania kohaldavad töödeldud põllumajandussaaduste suhtes vastavalt I, IIa, IIb, IIc ja IId lisas esitatud tollimaksumäärasid asjaomases lisas osutatud tingimustel, olenemata sellest, kas tariifikvooti kohaldatakse või mitte.
2.  

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsustab järgmiste küsimuste üle:

— 
käesolevas protokollis esitatud töödeldud põllumajandussaaduste loetelu täiendamine;
— 
I lisas ning IIb, IIc ja IId lisades osutatud tollimaksude muutmine;
— 
tariifikvootide suurendamine või kaotamine.

Artikkel 2

Vastavalt artiklile 1 kohaldatavaid tollimakse võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vähendada:

— 
kui ühenduse ja Albaania vahelises kaubavahetuses vähendatakse põhisaaduste suhtes kohaldatavaid tollimakse või
— 
vastuseks vähendamistele, mis tulenevad töödeldud põllumajandussaadustega seotud vastastikustest soodustustest.

Esimeses taandes osutatud vähendamised arvutatakse tollimaksu põllumajanduskomponendi põhjal, mis vastab asjakohaste töödeldud põllumajandussaaduste valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandustoodetele, ja need arvatakse maha kõnealuste põllumajanduse põhisaaduste suhtes kohaldatavatest tollimaksudest.

Artikkel 3

Ühendus ja Albaania teatavad teineteisele käesoleva protokolliga hõlmatud toodete kohta kehtestatud halduskorra. Selline kord tagab kõigi huvitatud isikute võrdse kohtlemise ning on võimalikult lihtne ja paindlik.

I LISA

Albaaniast pärit töödeldud põllumajandustoodete ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud

Järgmiste Albaaniast pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.



CN-kood

Kirjeldus

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

– jogurt:

– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – – kuni 1,5 % massis

0403 10 53

– – – – üle 1,5 % kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – – üle 27 % massist

– – – muu, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

– – – – kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – – üle 6 % massist

0403 90

– muud:

– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – – kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – – üle 27 % massist

– – – muu, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – – kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – – üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

– piimarasvavõided:

0405 20 10

– – piimarasvavõided:

0405 20 30

– – rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

– muud:

0511 99

– – muud:

– – – looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – – töötlemata kujul

0511 99 39

– – – – muud

0511 99 85

– – – muud:

ex 0511 99 85

– – – – hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

– suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

– muu köögivili; köögiviljasegud:

– – köögivili:

0711 90 30

– – – suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum) röstimata juured):

1212 20 00

– mere- ja muud vetikad

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

– taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– – lagritsast

1302 13 00

– – humalast

1302 19

– – muud:

1302 19 80

– – – muud

1302 20

– pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

– taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– – agar-agar

1302 32

– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – – jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

– muud:

1515 90 11

– – tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid:

ex 1515 90 11

– – – jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 20

– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– – hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

– margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

– muud:

1517 90 10

– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

– – muud:

1517 90 93

– – – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

1518 00 10

– linoksiin

– muud:

1518 00 91

– – loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

– – muud:

1518 00 95

– – – loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – – muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

– degraa (parkerasv)

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

1901

Linnaseekstrakt; jäme– ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

– täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– – muna sisaldavad

1902 19

– – muud

1902 20

– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

– – muud:

1902 20 91

– – – kuumtöödeldud

1902 20 99

– – – muud

1902 30

– muud pastatooted:

1902 40

– kuskuss:

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

– muud:

2001 90 30

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– – palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

– kartulid:

– – muud

2004 10 91

– – – jahu või helvestena

2004 90

– muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

– kartulid:

2005 20 10

– – jahu või helvestena

2005 80 00

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma

– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– – maapähklid:

2008 11 10

– – – maapähklivõi

– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 91 00

– – palmipungad

2008 99

– – muud:

– – – piirituselisandita:

– – – – suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid );

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

– muud:

2106 90 20

– – alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

– – muud:

2106 90 92

– – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

2106 90 98

– – – muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse– ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu– ja köögiviljamahlad

2203 00

Linnaseõlu

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül– jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; “homogeenitud” ja “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

– muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– – mannitool

2905 44

– – D-glütsitool (sorbitool):

2905 45 00

– – glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

– muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

– kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

– – kasutamiseks jookide tootmisel:

– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – – tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – – muud:

3302 10 21

– – – – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – – muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

– kaseiin:

3501 90

– muud:

3501 90 90

– – muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

– dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– – dekstriinid

– – muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – – muud

3505 20

– liimid

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

– tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

IIa LISA

Ühendusest pärit töödeldud põllumajandustoodete Albaaniasse importimisel kohaldatavad tollimaksud

Järgmiste ühendusest pärit kaupade Albaaniasse importimise suhtes kohaldatakse nullmääraga imporditollimaksu.



CN-kood

Kirjeldus

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

– muud:

0511 99

– – muud:

– – – looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – – töötlemata kujul

0511 99 39

– – – – muud

0511 99 85

– – – muud:

ex 0511 99 85

– – – – hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0903 00 00

Mate

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

– taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– – lagritsast

1302 13 00

– – humalast

1302 19

– – muud:

1302 19 80

– – – muud

1302 20

– pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

– taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– – agar-agar

1302 32

– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – – jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

– muud:

1515 90 11

– – tungaõli; jojoobi- ja oiticica õli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid:

ex 1515 90 11

– – – jojoobi- ja oiticicaõli; mürdivaha ja jaapanivaha; nende fraktsioonid

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 20

– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– – hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

– margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

– muud:

1517 90 10

– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

– – muud:

1517 90 93

– – – toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

1518 00 10

– linoksiin

– muud:

1518 00 91

– – loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

– – muud:

1518 00 95

– – – loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – – muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

– degraa (parkerasv)

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse– ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 50 00

– keemiliselt puhas fruktoos

1702 90

– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 10

– – keemiliselt puhas maltoos

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

2101 20

– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

– – tooted:

2101 20 92

– – – tee- või mateekstraktidel, -essentsidel või -kontsentraatidel põhinevad

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103 30

– sinepipulber ja valmissinep

2103 30 10

– – sinepipulber

2103 30 90

– – valmissinep

2103 90

– muud:

2103 90 10

– – vedel mango-chutney

2103 90 30

– – aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitt

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

– muud:

2106 90 20

– – alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

– – muud:

2106 90 92

– – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

2106 90 98

– – – muud

2203 00

Linnaseõlu

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül– jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja –essentsid:

2403 10

– suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid:

2403 10 90

– – muud

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

– muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– – mannitool

2905 44

– – D-glütsitool (sorbitool):

2905 45 00

– – glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

– muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

– kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

– – kasutamiseks jookide tootmisel:

– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – – tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – – muud:

3302 10 21

– – – – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – – muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

– kaseiin:

3501 90

– muud:

3501 90 90

– – muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

– dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– – dekstriinid

– – muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – – muud

3505 20

– liimid

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

– tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

IIb LISA

Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit töödeldud põllumajandustoodetele

Käesolevas lisas loetletud toodete tollimaksude vähendamine ja kaotamine toimub vastavalt järgmisele ajakavale:

— 
1. jaanuaril 2007 vähendatakse imporditollimakse 80 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2008 vähendatakse imporditollimakse 60 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2009 vähendatakse imporditollimakse 40 protsendini baasmäärast;
— 
1. jaanuaril 2010 kaotatakse allesjäänud tollimaksud.



CN-kood

Kirjeldus

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

– suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

– muu köögivili; köögiviljasegud:

– – köögivili:

0711 90 30

– – – suhkrumais

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

1901

Linnaseekstrakt; jäme– ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

– täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– – muna sisaldavad

1902 19

– – muud

1902 20

– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

– – muud:

1902 20 91

– – – kuumtöödeldud

1902 20 99

– – – muud

1902 30

– muud pastatooted

1902 40

– kuskuss

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

– muud:

2001 90 30

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– – palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

– kartulid:

– – muud:

2004 10 91

– – – jahu või helvestena

2004 90

– muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

– kartulid:

2005 20 10

– – jahu või helvestena

2005 80 00

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– – maapähklid:

2008 11 10

– – – maapähklivõi

– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:

2008 91 00

– – palmipungad

2008 99

– – muud:

– – – piirituselisandita:

– – – – suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

2101 11

– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid

2101 12

– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil

2101 20

– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

2101 20 20

– – ekstraktid, essentsid või kontsentraadid

– – tooted:

2101 20 98

– – – muud

2101 30

– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103 10 00

– sojakaste

2103 90

– muud:

2103 90 90

– – muud

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse– ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu– ja köögiviljamahlad

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja –essentsid:

2403 10

– suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid:

2403 10 10

– – kontaktpakendis netomassiga kuni 500 g

– muud:

2403 91 00

– – „homogeenitud” või „taastatud” tubakas

2403 99

– – muud

IIc LISA

Lepingu jõustumise kuupäeval jätkatakse käesolevas lisas loetletud töödeldud põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate enamsoodustusrežiimi tollimaksude kohaldamist.



CN-kood

Kirjeldus

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

– jogurt:

– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – – kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – – üle 27 % massist

– – – muu, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

– – – – kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – – üle 6 % massist

0403 90

– muud:

– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – – kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – – üle 27 % massist

– – – muu, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – – kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – – üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

– piimarasvavõided:

0405 20 10

– – rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

– – rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103 20 00

– ketšup jm tomatikastmed

IId LISA

Ühendusest pärit töödeldud põllumajandussaaduste Albaaniasse importimisel kohaldatavad tollimaksud

Käesolevas tabelis loetletud ühendusest pärit toodete importimisel Albaaniasse kohaldatakse allpool sätestatud tariifikvootide raames tollimaksu nullimäära. Kvooti ületavate koguste puhul kohaldatakse IIa, IIb ja IIc lisas sätestatud tingimusi.



CN-kood

Kirjeldus

Iga-aastane tollimaksuvaba kvoot

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

150 tonni

1904

Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

100 tonni

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep

60 tonni

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

100 tonni

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi

3 700  hl

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru– või muu magusainelisandiga või maitse– ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu– ja köögiviljamahlad

▼B

PROTOKOLL nr 3

teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta



Artikkel 1

Käesolev protokoll koosneb järgmistest osadest:

1) 

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline leping teatavate veinide kaubanduses kohaldatavate vastastikuste kontsessioonide kohta (käesoleva protokolli I lisa);

2) 

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vaheline leping veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta (käesoleva protokolli II lisa).

Artikkel 2

Kõnealuseid lepinguid kohaldatakse 14. juunil 1983. aastal Brüsselis allkirjastatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni harmoneeritud süsteemi rubriiki 2204 kuuluvate veinide, rubriiki 2208 kuuluvate piiritusjookide ja rubriiki 2205 kuuluvate aromatiseeritud veinide suhtes.

Kõnealused lepingud käsitlevad järgmisi tooteid:

1) 

värsketest viinamarjadest toodetud veinid, mis:

a) 

on pärit ühendusest ning on toodetud kooskõlas veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (muudetud kujul) V jaotises nimetatud veinivalmistustavasid ja -menetlusi reguleerivate eeskirjadega ja kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1622/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta (muudetud kujul);

b) 

on pärit Albaaniast ning on toodetud vastavalt Albaania õigusaktide kohastele veinivalmistustavasid ja -menetlusi reguleerivatele eeskirjadele. Nimetatud veinivalmistuseeskirjad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega;

2) 

piiritusjoogid, mis on määratletud:

a) 

ühenduses vastavalt nõukogu 29. mai 1989. aasta muudetud määrusele (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (muudetud kujul), ja komisjoni 24. aprilli 1990. aasta muudetud määrusele (EMÜ) nr 1014/90, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (muudetud kujul);

b) 

Albaanias vastavalt ministri 6. jaanuari 2003. aasta määrusele nr 2, mis käsitleb viinamarjakasvatust, veini ja viinamarjade kõrvalsaadusi käsitleval 21. jaanuari 1999. aasta seadusel nr 8443 põhineva piiritusjookide kirjeldamise ja esitlemise määratlemist käsitleva määruse vastuvõtmist;

3) 

aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid, edaspidi „aromatiseeritud veinid”, mis on määratletud:

a) 

ühenduses vastavalt nõukogu 10. juuni 1991. aasta muudetud määrusele (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (muudetud kujul);

b) 

Albaanias vastavalt 21. jaanuari 1999. aasta seadusele nr 8443 viinamarjakasvatuse, veini ja viinamarjade kõrvalsaaduste kohta.

I LISA




LEPING

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahel teatavate veinide kaubanduses kohaldatavate vastastikuste kontsessioonide kohta



1. Järgnevate Albaania päritolu veinide importimisel ühenduse riikidesse kehtivad järgmised soodustused:



CN-kood

Kirjeldus (vastavalt protokolli nr 3 artikli 2 lõike 1 punktile b)

Kohaldatav tollimaks

Kogused hektoliitrites

Erisätted

ex 2204 10

Kvaliteetvahuvein

vabastus

5 000

 (1)

ex 2204 21

Vein värsketest viinamarjadest

ex 2204 29

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

2 000

 (1)

(1)   

Lepinguosalise taotlusel võib pidada konsultatsioone kvootide kohandamiseks, koguste rubriigi ex 2204 29 suhtes kohaldatava kvoodi alt rubriikide ex 2204 10  ja ex 2204 21 suhtes kohaldatava kvoodi alla viimise teel.

2. Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Albaanias ekspordisubsiidiume.

3. Järgnevate ühenduse päritolu veinide importimisel Albaaniasse kehtivad järgmised soodustused:



Albaania tollitariifi kood

Kirjeldus (vastavalt protokolli nr 3 artikli 2 lõike 1 punktile b)

Kohaldatav tollimaks

Kogused hektoliitrites

ex 2204 10

Kvaliteetvahuvein

vabastus

10 000

ex 2204 21

Vein värsketest viinamarjadest

4. Albaania määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduses ekspordisubsiidiume.

5. Käesoleva lepingu kohaselt rakendatavad päritolureeglid sätestatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollis nr 4.

6. Käesolevas lepingus sätestatud soodustuste kohase veiniimpordi korral on vaja esitada komisjoni 24. aprill 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 883/2001 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas) vastav sertifikaat ja saatedokument, mille on välja andnud vastastikuselt tunnustatud ametiasutus, mis esineb ühiselt koostatud nimekirjades, ja mis kinnitab, et kõnealune vein vastab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 artikli 2 lõikele 1.

7. Lepinguosalised kaaluvad hiljemalt 2008. aasta esimeses kvartalis võimalust anda üksteisele muid täiendavaid soodustusi, võttes arvesse lepinguosaliste vahelise veinikaubanduse arenemist.

8. Lepinguosalised tagavad vastastikuste soodustuste sõltumatuse muudest meetmetest.

9. Ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel toimuvad arutelud mis tahes käesoleva lepingu toimimisega seonduvates küsimustes.

II LISA




LEPING

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahel veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta



Artikkel 1

Eesmärgid

1.  
Lepinguosalised lepivad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttel kokku oma territooriumilt pärit veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuses tunnustamises, kaitses ja kontrollis käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.
2.  
Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mis on vajalikud käesolevas lepingus sätestatud kohustuste täitmise ja eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

a)

„päritolu”, kui seda kasutatakse seoses lepinguosalise nimega –

i) 

vein on täielikult toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil viinamarjadest, mille saak on täies mahus koristatud selle lepinguosalise territooriumilt;

ii) 

piiritusjook või aromatiseeritud vein on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil;

b)

„geograafiline tähis” – 1. liite loetelus tähis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 22 lõike 1 tähenduses;

c)

„traditsiooniline märge” – 2. liites kindlaksmääratud traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige veini tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile, kohale või tüübile või asjaomase veini ajalooga seonduvale konkreetsele sündmusele ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

d)

„homonüümne” – erinevatele kohtadele, menetlustele või asjaoludele viitamiseks kasutatav sama geograafiline tähis või sama traditsiooniline märge või nii sarnane termin, et see võib tekitada segaduse;

e)

„kirjeldus” – sõnad, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldamiseks etiketil, veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedes, ning reklaammaterjalides;

f)

„märgistus” – kõik kirjeldused ja muud märkused, sümbolid, kujutised, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad veini, piiritusjooki või aromatiseeritud veini teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasildil;

g)

„esitlusviis ” – märgistusel, pakendil, mahutitel, sulguril ning mis tahes reklaami- ja/või müügiedenduskampaania käigus kasutatav väljendite, viidete ja muu seesuguse kogum, millega viidatakse veinile, piiritusjoogile või aromatiseeritud veinile;

h)

„pakend” – kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimiseks või toodete lõpptarbijale müümiseks;

i)

„toodetud” – kogu veinivalmistusprotsess, piiritusjoogi valmistamine ja aromatiseeritud veini valmistamine;

j)

„vein” – ainult käesolevas lepingus nimetatud viinamarjasortidest värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täieliku või osalise alkohoolse käärimise tulemusel saadud jook;

k)

„viinamarjasordid” – vitis vinifera liiki kuuluvad taimesordid, ilma et see piiraks lepinguosalise selliste võimalike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad erinevate viinamarjasortide kasutamist kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud veinis;

l)

„WTO leping” – 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Marrakeši leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon.

Artikkel 3

Üldised impordi- ja turustuseeskirjad

Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini import ja turustamine kooskõlas lepinguosalise territooriumil kohaldatavate õigusaktidega.

I

JAOTIS

VEINI, PIIRITUSJOOKIDE JA AROMATISEERITUD VEINI NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 4

Kaitstud nimetused

Artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud aspektides on kaitstud järgmised nimetused:

a) 

ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:

— 
viited selle liikmesriigi nimele, kust vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein pärineb, või muud liikmesriigi tähistamiseks kasutatavad nimed;
— 
geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite A osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul;
— 
2. liites loetletud traditsioonilised märked.
b) 

Albaania päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul:

— 
viited nimele „Albaania” või muudele nimedele, mis sellele riigile osutavad;
— 
geograafilised tähised, mis on loetletud 1. liite B osa punktis a veinide puhul, punktis b piiritusjookide puhul ja punktis c aromatiseeritud veinide puhul.

Artikkel 5

Ühenduse liikmesriikidele ja Albaaniale viitavate nimetuste kaitse

1.  

Albaanias on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu määramiseks:

a) 

reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b) 

ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2.  

Ühenduses on viited Albaaniale ja muudele Albaania tähistamiseks kasutatavatele nimedele, mida kasutatakse veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu määramiseks:

a) 

reserveeritud Albaania päritolu veinile, piiritusjoogile ja aromatiseeritud veinile ja

b) 

Albaania ei või neid kasutada muul viisil kui Albaania õigusnormides sätestatud tingimustel.

Artikkel 6

Geograafiliste tähiste kaitse

1.  

Albaanias on 1. liite A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:

a) 

kaitstud ühenduse päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b) 

ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2.  

Ühenduses on 1. liite B osas loetletud Albaania geograafilised tähised:

a) 

kaitstud Albaania päritolu veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini puhul ja

b) 

Albaania ei või neid kasutada muul viisil kui Albaania õigusnormides sätestatud tingimustel.

3.  
Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artiklis 4 nimetatud lepinguosaliste territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Selleks kasutab iga lepinguosaline asjakohaseid õiguslikke vahendeid, millele on viidatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 23, et tagada tõhus kaitse ja vältida geograafiliste tähiste kasutamist nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kindlaks määramiseks, mida asjaomased tähised ja kirjeldused ei hõlma.
4.  
Artiklis 4 nimetatud geograafilised tähised on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele, mille kohta neid kasutatakse, ja neid võib kasutada ainult lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.
5.  

Käesolevas lepingus sätestatud kaitse alusel on keelatud kaitstud nimetuste kasutamine eelkõige nende veinide, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide kohta, mis ei pärine nimetatud geograafiliselt alalt või kohast, kus vastavat märget on traditsiooniliselt kasutatud, ning seda kaitset kohaldatakse isegi siis, kui:

— 
veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini tegelik päritolu on märgitud;
— 
kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes;
— 
nimetusele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid.
6.  
Kui 1. liites loetletud geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse homonüümseid geograafilisi tähiseid, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.
7.  
Kui 1. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 23 lõiget 3.
8.  
Käesoleva lepingu sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse viisil, mis tarbijaid eksitab.
9.  
Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise 1. liites loetletud geograafilisi tähiseid või traditsioonilisi märkeid, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud nende päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.
10.  
Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei pea lepinguosalised 1. liites loetletud kaitstud geograafilisi tähiseid lepinguosaliste tavakeeles enam tavapäraseks veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini üldnimetuseks, nagu see on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 24 lõikes 6.

Artikkel 7

Traditsiooniliste märgete kaitse

1.  

2. liites loetletud ühenduse traditsioonilisi märkeid:

a) 

ei kasutata Albaanias Albaania päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks ning

b) 

ei tohi Albaanias kasutada ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muidu, kui 2. liites loetletud päritolu ja kategooriaga veinide puhul ja nimetatud keeles ning ühenduse õigusnormidega sätestatud tingimustel.

2.  
Albaania võtab vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed artiklis 4 nimetatud ühenduse territooriumilt pärineva veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatavate traditsiooniliste märgete kaitseks. Selleks näeb Albaania ette asjakohased õiguslikud vahendid, et tagada tõhus kaitse ja vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele märgetele, isegi kui traditsioonilistele märgetele on lisatud selliseid sõnu nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” või muid selletaolisi väljendeid.
3.  

Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse ainult:

a) 

keele või keelte suhtes, milles see on esitatud 2. liites, ja mitte tõlkes, ning

b) 

tootekategoorias, millega seoses seda ühenduses kaitstakse, nagu on esitatud 2. liites.

4.  
Lõikes 3 ette nähtud kaitse ei mõjuta artiklit 4.

Artikkel 8

Kaubamärgid

1.  
Asjaomased riiklikud ja kohalikud lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini kaubamärke, mis on identsed või sarnased nende geograafiliste tähistega või sisaldavad viidet nendele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepingu artikliga 4, seoses veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veiniga, millel ei ole nimetatud päritolu ja mis ei vasta selle veini kasutamise eeskirjadele.
2.  
Asjaomased riiklikud ja kohalikud lepinguosaliste ametid keelduvad registreerimast veini kaubamärke, mis sisaldavad viidet geograafilistele tähistele või koosnevad viitest geograafilisele tähisele, mis on kaitstud käesoleva lepinguga, kui kõnealune vein ei ole vein, millele traditsiooniline märge reserveeritud on, nagu on esitatud 2. liites.
3.  
Albaania valitsus võtab oma haldusalas tegutsedes ja lepinguosaliste vahel kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, et muuta kaubamärkide nimesid Amantia (Grappa) ja Gjergj Kastrioti Skenderbeu Konjak nii, et neist oleks 31. detsembriks 2007. aastaks täielikult eemaldatud viited ühenduse geograafilistele tähistele, mis on kaitstud käesoleva lepingu artikliga 4.

Artikkel 9

Eksport

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lepinguosalise territooriumilt pärineva veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini eksportimise ja turustamise korral väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi ei kasutata teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks artikli 4 punktide a ja b teises lõigus viidatud kaitstud geograafilisi tähiseid ja veini puhul artikli 4 punkti a kolmandas lõigus viidatud kõnealuse lepinguosalise traditsioonilisi märkeid.

II

JAOTIS

RAKENDAMINE JA PÄDEVATE AMETIASUTUSTE VASTASTIKUNE ABI NING LEPINGU HALDAMINE

Artikkel 10

Töörühm

1.  
Loodava põllumajanduse põhitöörühma egiidi all tuleb Albaania ja ühenduse vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 121 kohaselt asutada töörühm.
2.  
Töörühm hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki lepingu rakendamisega seotud küsimusi.
3.  
Töörühm võib esitada soovitusi, arutada ja esitada ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini sektoris. Töörühm kohtub ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ühenduses ja Albaanias lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud ajal, kohas ja viisil.

Artikkel 11

Lepinguosaliste ülesanded

1.  
Lepinguosalised peavad kas otseselt või artiklis 10 viidatud töörühma kaudu ühendust kõigis käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes.
2.  
Albaania määrab oma esindajaks põllumajandus- ja toiduaineteministeeriumi. Euroopa ühendus määrab oma esindajaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist esindaja muutmisest.
3.  
Esindaja tagab kõigi käesoleva lepingu rakendamise eest vastutavate asutuste tegevuse kooskõlastatuse.
4.  

Lepinguosalised:

a) 

muudavad mõlemad käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud nimekirju stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et võtta arvesse kõiki muudatusi lepinguosaliste õigusnormides;

b) 

otsustavad mõlemad stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsusega, et käesoleva lepingu liiteid tuleks muuta. Liited loetakse muudetuks olenevalt asjaoludest kas lepinguosaliste kirjavahetuses nimetatud kuupäevast või töörühma otsuse tegemise kuupäevast;

c) 

kehtestavad vastastikusel kokkuleppel artikli 6 lõikes 6 osutatud kasutustingimused.

d) 

teatavad üksteisele kavatsuse võtta vastu uusi määrusi või teha muudatusi olemasolevates avalikkusele huvi pakkuvates määrustes, näiteks tervise- või tarbijakaitse valdkonnas, millel on mõju veini, piiritusjookide või aromatiseeritud veini sektorile;

e) 

teatavad üksteisele kõik käesoleva lepingu rakendamisega seotud õiguslikud, haldusalased ja juriidilised otsused ning nende otsuste alusel võetud meetmed.

Artikkel 12

Lepingu kohaldamine ja toimimine

Lepinguosalised määravad kindlaks 3. liites sätestatud kontaktpunktid, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.

Artikkel 13

Jõustamine ja lepinguosaliste vastastikune abi

1.  
Kui veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini kirjeldus või esitlus, eelkõige märgistusel, ametlikes ja kaubanduslikes dokumentides või reklaamis rikub käesolevat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid ja/või algatavad õigusliku menetluse kõlvatu konkurentsiga võitlemiseks või muul viisil kaitstud nimetuse ebaõige kasutamise vältimiseks.
2.  

Lõikes 1 nimetatud meetmed ja menetlused on kohaldatavad eelkõige:

a) 

kui käesoleva lepinguga kaitstud veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veiniga seotud kirjeldusi või kirjelduste, nimetuste, teksti või illustratsioonide tõlkeid kasutatakse otseselt või kaudselt viisil, mis annab vale- või eksitavat teavet veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini päritolu, omaduste või kvaliteedi kohta;

b) 

kui pakendina kasutatakse mahuteid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.

3.  

Kui ühel lepinguosalistest on põhjust kahelda, et:

a) 

artiklis 2 määratletud vein, piiritusjook või aromatiseeritud vein, millega kaubeldakse Albaanias või ühenduses, ei vasta eeskirjadele, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit ühenduses või Albaanias, või käesolevale lepingule; ning

b) 

kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise ja/või kohtumenetluse, teatab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise esindajale.

4.  
Vastavalt lõikele 3 antav teave sisaldab üksikasju nende eeskirjade rikkumise kohta, mis reguleerivad veini, piiritusjoogi või aromatiseeritud veini sektorit lepinguosalise territooriumil, ja/või käesoleva lepingu rikkumise kohta ning nendega koos edastatakse ametlikud, kaubanduslikud või muud asjakohased dokumendid kõigi nende haldusmeetmete või kohtumenetluste üksikasjadega, mida võib vajaduse korral võtta.

Artikkel 14

Konsulteerimine

1.  
Lepinguosalised konsulteerivad, kui üks neist arvab, et teine ei ole suutnud täita mõnd käesolevast lepingust tulenevat kohustust.
2.  
Lepinguosaline, kes taotleb konsulteerimist, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.
3.  
Kui mis tahes viivitus võib ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast kõnealuste meetmete võtmist.
4.  
Kui lepinguosalised ei ole pärast lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsulteerimist jõudnud kokkuleppele, võib see lepinguosaline, kes taotles konsulteerimist või kes võttis lõikes 3 osutatud meetmed, võtta asjakohased meetmed vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklile 126 selleks, et käesolevat lepingut oleks võimalik nõuetekohaselt kohaldada.

III

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 15

Väikeste koguste transiit

1.  

Käesolevat lepingut ei kohaldata veinile, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinile, mis:

a) 

viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b) 

on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes lõikes II kehtestatud tingimustel ja korras:

2.  

Veini, piiritusjoogi ja aromatiseeritud veini puhul loetakse väikesteks kogusteks järgmisi tooteid:

a) 

kuni viieliitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites kogused, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 50 liitrit;

b) 
i) 

reisijate isiklikus pagasis sisalduvad kogused, kui need kogused ei ületa 30 liitrit;

ii) 

kogused, mis saadetakse saadetistena ühelt eraisikult teisele ja mis ei ületa 30 liitrit;

iii) 

kogused, mis moodustavad osa kolivate üksikisikute varast;

iv) 

kuni ühe hektoliitrised kogused, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;

v) 

diplomaatiliste-, konsulaar- ja muude selliste asutuste jaoks ettenähtud kogused, mida imporditakse tollivabade soodustuste raames;

vi) 

kogused, mida hoitakse pardavarudena rahvusvaheliste transpordivahendite pardal.

Punktis a osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis b osutatud erandjuhtumiga.

Artikkel 16

Olemasolevate varude turustamine

1.  
Veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitatud kooskõlas lepinguosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesoleva lepinguga, võib müüa kuni varude ammendumiseni.
2.  
Kui lepinguosalised ei võta vastu seda keelavaid sätteid, võib käesoleva lepinguga kooskõlas toodetud, valmistatud, kirjeldatud ja esitletud veini, piiritusjooke ja aromatiseeritud veini, mille tootmine, valmistamine, kirjeldamine ja esitlemine ei ole enam lepingu muutmise tõttu sellega kooskõlas, turustada kuni varude ammendumiseni.




1. LIIDE

KAITSTUD NIMETUSTE LOETELU

(viide II lisa artiklites 4 ja 6)

A OSA:   ÜHENDUSES

a)    ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINID

Belgia

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkondade nimed

Côtes de Sambre et Meuse

Hagelandse Wijn

Haspengouwse Wijn

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays des jardins de Wallonie

Tšehhi Vabariik

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Čechy

litoměřická

mělnická

Morava

mikulovská

slovácká

velkopavlovická

znojemská

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

české zemské víno

moravské zemské víno

Saksamaa

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkondade nimed

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Ahr

Walporzheim või Ahrtal

Baden

Badische Bergstraße

Bodensee

Breisgau

Kaiserstuhl

Kraichgau

Markgräflerland

Ortenau

Tauberfranken

Tuniberg

Franken

Maindreieck

Mainviereck

Steigerwald

Hessische Bergstraße

Starkenburg

Umstadt

Mittelrhein

Loreley

Siebengebirge

Bernkastel

Mosel-Saar-Ruwer või Mosel või Saar või Ruwer

Burg Cochem

Moseltor

Obermosel

Ruwertal

Saar

Nahe

Nahetal

Pfalz

Mittelhaardt Deutsche Weinstraße

Südliche Weinstraße

Rheingau

Johannisberg

Rheinhessen

Bingen

Nierstein

Wonnegau

Saale-Unstrut

Mansfelder Seen

Schloß Neuenburg

Thüringen

Sachsen

Meißen

Württemberg

Bayerischer Bodensee

Kocher-Jagst-Tauber

Oberer Neckar

Remstal-Stuttgart

Württembergisch Unterland

Württembergischer Bodensee

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Landwein

Tafelwein

Ahrtaler Landwein

Albrechtsburg

Badischer Landwein

Bayern

Bayerischer Bodensee-Landwein

Burgengau

Fränkischer Landwein

Donau

Landwein der Mosel

Lindau

Landwein der Ruwer

Main

Landwein der Saar

Mecklenburger

Mecklenburger Landwein

Neckar

Mitteldeutscher Landwein

Oberrhein

Nahegauer Landwein

Rhein

Pfälzer Landwein

Rhein-Mosel

Regensburger Landwein

Römertor

Rheinburgen-Landwein

Stargarder Land

Rheingauer Landwein

 

Rheinischer Landwein

 

Saarländischer Landwein der Mosel

 

Sächsischer Landwein

 

Schwäbischer Landwein

 

Starkenburger Landwein

 

Taubertäler Landwein

 

Kreeka

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

Kreeka keeles

Inglise keeles

Σάμος

Samos

Μοσχάτος Πατρών

Moschatos Patra

Μοσχάτος Ρίου — Πατρών

Moschatos Riou Patra

Μοσχάτος Κεφαλληνίας

Moschatos Kephalinia

Μοσχάτος Λήμνου

Moschatos Lemnos

Μοσχάτος Ρόδου

Moschatos Rhodos

Μαυροδάφνη Πατρών

Mavrodafni Patra

Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας

Mavrodafni Kephalinia

Σητεία

Sitia

Νεμέα

Nemea

Σαντορίνη

Santorini

Δαφνές

Dafnes

Ρόδος

Rhodos

Νάουσα

Naoussa

Ρομπόλα Κεφαλληνίας

Robola Kephalinia

Ραψάνη

Rapsani

Μαντινεία

Mantinia

Μεσενικόλα

Mesenicola

Πεζά

Peza

Αρχάνες

Archanes

Πάτρα

Patra

Ζίτσα

Zitsa

Αμύνταιο

Amynteon

Γουμένισσα

Goumenissa

Πάρος

Paros

Λήμνος

Lemnos

Αγχίαλος

Anchialos

Πλαγιές Μελίτωνα

Slopes of Melitona

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Mesogia, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Kropia või Retsina Koropi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Markopoulou, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Megara, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Peania või Retsina of Liopesi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Pallini, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Pikermi, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττικής

Retsina of Spata, millele võib järgneda Attika

Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτίας

Retsina of Thebes, millele võib järgneda Viotias

Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Gialtra, millele võib järgneda Evvia

Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Karystos, millele võib järgneda Evvia

Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Ευβοίας

Retsina of Halkida, millele võib järgneda Evvia

Βερντεα Ζακύνθου

Verntea Zakynthou

Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Mount Athos Agioritikos

Τοπικός Οίνος Αναβύσσου

Regional wine of Anavyssos

Αττικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Attiki-Attikos

Τοπικός Οίνος Βιλίτσας

Regional wine of Vilitsas

Τοπικός Οίνος Γρεβενών

Regional wine of Grevena

Τοπικός Οίνος Δράμας

Regional wine of Drama

Δωδεκανησιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Dodekanese — Dodekanissiakos

Τοπικός Οίνος Επανομής

Regional wine of Epanomi

Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Heraklion — Herakliotikos

Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Thessalia — Thessalikos

Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Thebes — Thivaikos

Τοπικός Οίνος Κισσάμου

Regional wine of Kissamos

Τοπικός Οίνος Κρανιάς

Regional wine of Krania

Κρητικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Crete — Kritikos

Λασιθιώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Lasithi — Lassithiotikos

Μακεδονικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Macedonia — Macedonikos

Μεσημβριώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Nea Messimvria

Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Messinia — Messiniakos

Παιανίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Peanea

Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Pallini — Palliniotikos

Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Peloponnese — Peloponnisiakos

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου

Regional wine of Slopes of Ambelos

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου

Regional wine of Slopes of Vertiskos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα

Regional wine of Slopes of Kitherona

Κορινθιακός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Korinthos — Korinthiakos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας

Regional wine of Slopes of Parnitha

Τοπικός Οίνος Πυλίας

Regional wine of Pylia

Τοπικός Οίνος Τριφυλίας

Regional wine of Trifilia

Τοπικός Οίνος Τυρνάβου

Regional wine of Tyrnavos

Σιατιστινός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Siastista — Siatistinos

Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδος

Regional wine of Ritsona Avlidas

Τοπικός Οίνος Λετρίνων

Regional wine of Letrines

Τοπικός Οίνος Σπάτων

Regional wine of Spata

Τοπικός Οίνος Βορείων Πλαγιών Πεντελικού

Regional wine of Slopes of Penteliko

Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Aegean Sea

Τοπικός Οίνος Ληλάντιου πεδίου

Regional wine of Lilantio Pedio

Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου

Regional wine of Markopoulo

Τοπικός Οίνος Τεγέας

Regional wine of Tegea

Τοπικός Οίνος Ανδριανής

Regional wine of Adriana

Τοπικός Οίνος Χαλικούνας

Regional wine of Halikouna

Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής

Regional wine of Halkidiki

Καρυστινός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Karystos — Karystinos

Τοπικός Οίνος Πέλλας

Regional wine of Pella

Τοπικός Οίνος Σερρών

Regional wine of Serres

Συριανός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Syros — Syrianos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού

Regional wine of Slopes of Petroto

Τοπικός Οίνος Γερανείων

Regional wine of Gerania

Τοπικός Οίνος Οπουντίας Λοκρίδος

Regional wine of Opountias Lokridos

Τοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδος

Regional wine of Sterea Ellada

Τοπικός Οίνος Αγοράς

Regional wine of Agora

Τοπικός Οίνος Κοιλάδος Αταλάντης

Regional wine of Valley of Atalanti

Τοπικός Οίνος Αρκαδίας

Regional wine of Arkadia

Παγγαιορείτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Pangeon — Pangeoritikos

Τοπικός Οίνος Μεταξάτων

Regional wine of Metaxata

Τοπικός Οίνος Ημαθίας

Regional wine of Imathia

Τοπικός Οίνος Κλημέντι

Regional wine of Klimenti

Τοπικός Οίνος Κέρκυρας

Regional wine of Corfu

Τοπικός Οίνος Σιθωνίας

Regional wine of Sithonia

Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων

Regional wine of Mantzavinata

Ισμαρικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Ismaros — Ismarikos

Τοπικός Οίνος Αβδήρων

Regional wine of Avdira

Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων

Regional wine of Ioannina

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας

Regional wine of Slopes of Egialia

Τοπικός Οίνος Πλαγιές του Αίνου

Regional wine of Enos

Θρακικός Τοπικός Οίνος or Τοπικός Οίνος Θράκης

Regional wine of Thrace — Thrakikos või Regional wine of Thrakis

Τοπικός Οίνος Ιλίου

Regional wine of Ilion

Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Metsovo — Metsovitikos

Τοπικός Οίνος Κορωπίου

Regional wine of Koropi

Τοπικός Οίνος Φλώρινας

Regional wine of Florina

Τοπικός Οίνος Θαψανών

Regional wine of Thapsana

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος

Regional wine of Slopes of Knimida

πειρωτικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Epirus — Epirotikos

Τοπικός Οίνος Πισάτιδος

Regional wine of Pisatis

Τοπικός Οίνος Λευκάδας

Regional wine of Lefkada

Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος

Regional wine of Monemvasia — Monemvasios

Τοπικός Οίνος Βελβεντού

Regional wine of Velvendos

Λακωνικός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Lakonia — Lakonikos

Τοπικός Οίνος Μαρτίνου

Regional wine of Martino

Αχαϊκός Τοπικός Οίνος

Regional wine of Achaia

Τοπικός Οίνος Ηλιείας

Regional wine of Ilia

Hispaania

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Abona

 

Alella

 

Alicante

Marina Alta

Almansa

 

Ampurdán-Costa Brava

 

Arabako Txakolina-Txakolí de Alava või Chacolí de Álava

 

Arlanza

 

Bierzo

 

Binissalem-Mallorca

 

Bullas

 

Calatayud

 

Campo de Borja

 

Cariñena

 

Cataluña

 

Cava

 

Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina

 

Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina

 

Cigales

 

Conca de Barberá

 

Condado de Huelva

 

Costers del Segre

Raimat

Artesa

Valls de Riu Corb

Les Garrigues

Dominio de Valdepusa

 

El Hierro

 

Guijoso

 

Jerez-Xérès-Sherry või Jerez või Xérès või Sherry

 

Jumilla

 

La Mancha

 

La Palma

Hoyo de Mazo

Fuencaliente

Norte de la Palma

Lanzarote

 

Málaga

 

Manchuela

 

Manzanilla

 

Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

 

Méntrida

 

Mondéjar

 

Monterrei

Ladera de Monterrei

Val de Monterrei

Montilla-Moriles

 

Montsant

 

Navarra

Baja Montaña

Ribera Alta

Ribera Baja

Tierra Estella

Valdizarbe

Penedés

 

Pla de Bages

 

Pla i Llevant

 

Priorato

 

Rías Baixas

Condado do Tea

O Rosal

Ribera do Ulla

Soutomaior

Val do Salnés

Ribeira Sacra

Amandi

Chantada

Quiroga-Bibei

Ribeiras do Miño

Ribeiras do Sil

Ribeiro

 

Ribera del Duero

 

Ribera del Guadiana

Cañamero

Matanegra

Montánchez

Ribera Alta

Ribera Baja

Tierra de Barros

Ribera del Júcar

 

Rioja

Alavesa

Alta

Baja

Rueda

 

Sierras de Málaga

Serranía de Ronda

Somontano

 

Tacoronte-Acentejo

Anaga

Tarragona

 

Terra Alta

 

Tierra de León

 

Tierra del Vino de Zamora

 

Toro

 

Utiel-Requena

 

Valdeorras

 

Valdepeñas

 

Valencia

Alto Turia

Clariano

Moscatel de Valencia

Valentino

Valle de Güímar

 

Valle de la Orotava

 

Valles de Benavente (Los)

 

Vinos de Madrid

Arganda

Navalcarnero

San Martín de Valdeiglesias

Ycoden-Daute-Isora

 

Yecla

 

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vino de la Tierra de Abanilla

Vino de la Tierra de Bailén

Vino de la Tierra de Bajo Aragón

Vino de la Tierra de Betanzos

Vino de la Tierra de Cádiz

Vino de la Tierra de Campo de Belchite

Vino de la Tierra de Campo de Cartagena

Vino de la Tierra de Cangas

Vino de la Terra de Castelló

Vino de la Tierra de Castilla

Vino de la Tierra de Castilla y León

Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra

Vino de la Tierra de Córdoba

Vino de la Tierra de Desierto de Almería

Vino de la Tierra de Extremadura

Vino de la Tierra Formentera

Vino de la Tierra de Gálvez

Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste

Vino de la Tierra de Ibiza

Vino de la Tierra de Illes Balears

Vino de la Tierra de Isla de Menorca

Vino de la Tierra de La Gomera

Vino de la Tierra de Laujar-Alpujarra

Vino de la Tierra de Los Palacios

Vino de la Tierra de Norte de Granada

Vino de la Tierra Norte de Sevilla

Vino de la Tierra de Pozohondo

Vino de la Tierra de Ribera del Andarax

Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza

Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas

Vino de la Tierra de Ribera del Queiles

Vino de la Tierra de Serra de Tramuntana-Costa Nord

Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz

Vino de la Tierra de Valdejalón

Vino de la Tierra de Valle del Cinca

Vino de la Tierra de Valle del Jiloca

Vino de la Tierra del Valle del Miño-Ourense

Vino de la Tierra Valles de Sadacia

Prantsusmaa

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace või Vin d’Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Ajaccio

Aloxe-Corton

Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire, või Villages Brissac

Anjou, millele võib järgneda „Gamay”, „Mousseux” või „Villages”

Arbois

Arbois Pupillin

Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages

Bandol

Banyuls

Barsac

Bâtard-Montrachet

Béarn või Béarn Bellocq

Beaujolais Supérieur

Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Beaujolais-Villages

Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda „Muscat de”

Beaune

Bellet või Vin de Bellet

Bergerac

Bienvenues Bâtard-Montrachet

Blagny

Blanc Fumé de Pouilly

Blanquette de Limoux

Blaye

Bonnes Mares

Bonnezeaux

Bordeaux Côtes de Francs

Bordeaux Haut-Benauge

Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet” või „Supérieur” või „Rosé” või „mousseux”

Bourg

Bourgeais

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet” või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi

Bourgogne Aligoté

Bourgueil

Bouzeron

Brouilly

Buzet

Cabardès

Cabernet d’Anjou

Cabernet de Saumur

Cadillac

Cahors

Canon-Fronsac

Cap Corse, millele eelneb „Muscat de”

Cassis

Cérons

Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chambertin

Chambertin Clos de Bèze

Chambolle-Musigny

Champagne

Chapelle-Chambertin

Charlemagne

Charmes-Chambertin

Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Château Châlon

Château Grillet

Châteaumeillant

Châteauneuf-du-Pape

Châtillon-en-Diois

Chenas

Chevalier-Montrachet

Cheverny

Chinon

Chiroubles

Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune-Villages

Clairette de Bellegarde

Clairette de Die

Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Clos de la Roche

Clos de Tart

Clos des Lambrays

Clos Saint-Denis

Clos Vougeot

Collioure

Condrieu

Corbières, millele võib järgneda Boutenac

Cornas

Corton

Corton-Charlemagne

Costières de Nîmes

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune-Villages

Côte de Brouilly

Côte de Nuits

Côte Roannaise

Côte Rôtie

Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux d’Aix-en-Provence

Coteaux d’ Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimetus

Coteaux de Die

Coteaux de l’Aubance

Coteaux de Pierrevert

Coteaux de Saumur

Coteaux du Giennois

Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume

Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Loir

Coteaux du Lyonnais

Coteaux du Quercy

Coteaux du Tricastin

Coteaux du Vendômois

Coteaux Varois

Côte-de-Nuits-Villages

Côtes Canon-Fronsac

Côte d’Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes de Bergerac

Côtes de Blaye

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

Côtes de Bourg

Côtes de Brulhois

Côtes de Castillon

Côtes de Duras

Côtes de la Malepère

Côtes de Millau

Côtes de Montravel

Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire

Côtes de Saint-Mont

Côtes de Toul

Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric

Côtes du Jura

Côtes du Lubéron

Côtes du Marmandais

Côtes du Rhône

Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes du Roussillon

Côtes du Roussillon Villages, millele võivad järgneda järgmised omavalitsusüksused: Caramany või Latour de France või Les Aspres või Lesquerde või Tautavel

Côtes du Ventoux

Côtes du Vivarais

Cour-Cheverny

Crémant d’Alsace

Crémant de Bordeaux

Crémant de Bourgogne

Crémant de Die

Crémant de Limoux

Crémant de Loire

Crémant du Jura

Crépy

Criots Bâtard-Montrachet

Crozes Ermitage

Crozes-Hermitage

Echezeaux

Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge

Ermitage

Faugères

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda „lieu-dit” Mareuil või Brem või Vix või Pissotte

Fitou

Fixin

Fleurie

Floc de Gascogne

Fronsac

Frontignan

Gaillac

Gaillac Premières Côtes

Gevrey-Chambertin

Gigondas

Givry

Grand Roussillon

Grands Echezeaux

Graves

Graves de Vayres

Griotte-Chambertin

Gros Plant du Pays Nantais

Haut Poitou

Haut-Médoc

Haut-Montravel

Hermitage

Irancy

Irouléguy

Jasnières

Juliénas

Jurançon

L’Etoile

La Grande Rue

Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de beaune-Villages

Lalande de Pomerol

Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Latricières-Chambertin

Les-Baux-de-Provence

Limoux

Lirac

Listrac-Médoc

Loupiac

Lunel, millele võib eelneda „Muscat de”

Lussac Saint-Émilion

Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn

Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mâcon-Villages

Macvin du Jura

Madiran

Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages

Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Marcillac

Margaux

Marsannay

Maury

Mazis-Chambertin

Mazoyères-Chambertin

Médoc

Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mercurey

Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages

Minervois

Minervois-la-Livinière

Mireval

Monbazillac

Montagne Saint-Émilion

Montagny

Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages

Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Montrachet

Montravel

Morey-Saint-Denis

Morgon

Moselle

Moulin-à-Vent

Moulis

Moulis-en-Médoc

Muscadet

Muscadet Coteaux de la Loire

Muscadet Côtes de Grandlieu

Muscadet Sèvre-et-Maine

Musigny

Néac

Nuits

Nuits-Saint-Georges

Orléans

Orléans-Cléry

Pacherenc du Vic-Bilh

Palette

Patrimonio

Pauillac

Pécharmant

Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages

Pessac-Léognan

Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Pineau des Charentes

Pinot-Chardonnay-Macôn

Pomerol

Pommard

Pouilly Fumé

Pouilly-Fuissé

Pouilly-Loché

Pouilly-sur-Loire

Pouilly-Vinzelles

Premières Côtes de Blaye

Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Puisseguin Saint-Émilion

Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Quarts-de-Chaume

Quincy

Rasteau

Rasteau Rancio

Régnié

Reuilly

Richebourg

Rivesaltes, millele võib eelneda „Muscat de”

Rivesaltes Rancio

Romanée (La)

Romanée Conti

Romanée Saint-Vivant

Rosé des Riceys

Rosette

Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Ruchottes-Chambertin

Rully

Saint Julien

Saint-Amour

Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages

Saint-Bris

Saint-Chinian

Sainte-Croix-du-Mont

Sainte-Foy Bordeaux

Saint-Émilion

Saint-Emilion Grand Cru

Saint-Estèphe

Saint-Georges Saint-Émilion

Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda „Muscat de”

Saint-Joseph

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

Saint-Péray

Saint-Pourçain

Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages

Saint-Véran

Sancerre

Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages

Saumur Champigny

Saussignac

Sauternes

Savennières

Savennières-Coulée-de-Serrant

Savennières-Roche-aux-Moines

Savigny või Savigny-lès-Beaune

Seyssel

Tâche (La)

Tavel

Thouarsais

Touraine Amboise

Touraine Azay-le-Rideau

Touraine Mesland

Touraine Noble Joue

Touraine, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Tursan

Vacqueyras

Valençay

Vin d’Entraygues et du Fel

Vin d’Estaing

Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin de Lavilledieu

Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin Fin de la Côte de Nuits

Viré Clessé

Volnay

Volnay Santenots

Vosne-Romanée

Vougeot

Vouvray, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays de l’Agenais

Vin de pays d’Aigues

Vin de pays de l’Ain

Vin de pays de l’Allier

Vin de pays d’Allobrogie

Vin de pays des Alpes de Haute-Provence

Vin de pays des Alpes Maritimes

Vin de pays de l’Ardèche

Vin de pays d’Argens

Vin de pays de l’Ariège

Vin de pays de l’Aude

Vin de pays de l’Aveyron

Vin de pays des Balmes dauphinoises

Vin de pays de la Bénovie

Vin de pays du Bérange

Vin de pays de Bessan

Vin de pays de Bigorre

Vin de pays des Bouches du Rhône

Vin de pays du Bourbonnais

Vin de pays du Calvados

Vin de pays de Cassan

Vin de pays Cathare

Vin de pays de Caux

Vin de pays de Cessenon

Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet

Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d’Oléron või Saint-Sornin

Vin de pays de la Charente

Vin de pays des Charentes-Maritimes

Vin de pays du Cher

Vin de pays de la Cité de Carcassonne

Vin de pays des Collines de la Moure

Vin de pays des Collines rhodaniennes

Vin de pays du Comté de Grignan

Vin de pays du Comté tolosan

Vin de pays des Comtés rhodaniens

Vin de pays de la Corrèze

Vin de pays de la Côte Vermeille

Vin de pays des coteaux charitois

Vin de pays des coteaux d’Enserune

Vin de pays des coteaux de Besilles

Vin de pays des coteaux de Cèze

Vin de pays des coteaux de Coiffy

Vin de pays des coteaux Flaviens

Vin de pays des coteaux de Fontcaude

Vin de pays des coteaux de Glanes

Vin de pays des coteaux de l’Ardèche

Vin de pays des coteaux de l’Auxois

Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse

Vin de pays des coteaux de Laurens

Vin de pays des coteaux de Miramont

Vin de pays des coteaux de Montélimar

Vin de pays des coteaux de Murviel

Vin de pays des coteaux de Narbonne

Vin de pays des coteaux de Peyriac

Vin de pays des coteaux des Baronnies

Vin de pays des coteaux du Cher et de l’Arnon

Vin de pays des coteaux du Grésivaudan

Vin de pays des coteaux du Libron

Vin de pays des coteaux du Littoral Audois

Vin de pays des coteaux du Pont du Gard

Vin de pays des coteaux du Salagou

Vin de pays des coteaux de Tannay

Vin de pays des coteaux du Verdon

Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban

Vin de pays des côtes catalanes

Vin de pays des côtes de Gascogne

Vin de pays des côtes de Lastours

Vin de pays des côtes de Montestruc

Vin de pays des côtes de Pérignan

Vin de pays des côtes de Prouilhe

Vin de pays des côtes de Thau

Vin de pays des côtes de Thongue

Vin de pays des côtes du Brian

Vin de pays des côtes de Ceressou

Vin de pays des côtes du Condomois

Vin de pays des côtes du Tarn

Vin de pays des côtes du Vidourle

Vin de pays de la Creuse

Vin de pays de Cucugnan

Vin de pays des Deux-Sèvres

Vin de pays de la Dordogne

Vin de pays du Doubs

Vin de pays de la Drôme

Vin de pays Duché d’Uzès

Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte

Vin de pays du Gard

Vin de pays du Gers

Vin de pays des Hautes-Alpes

Vin de pays de la Haute-Garonne

Vin de pays de la Haute-Marne

Vin de pays des Hautes-Pyrénées

Vin de pays d’Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan

Vin de pays de la Haute-Saône

Vin de pays de la Haute-Vienne

Vin de pays de la Haute vallée de l’Aude

Vin de pays de la Haute vallée de l’Orb

Vin de pays des Hauts de Badens

Vin de pays de l’Hérault

Vin de pays de l’Ile de Beauté

Vin de pays de l’Indre et Loire

Vin de pays de l’Indre

Vin de pays de l’Isère

Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz

Vin de pays des Landes

Vin de pays de Loire-Atlantique

Vin de pays du Loir et Cher

Vin de pays du Loiret

Vin de pays du Lot

Vin de pays du Lot et Garonne

Vin de pays des Maures

Vin de pays de Maine et Loire

Vin de pays de la Mayenne

Vin de pays de Meurthe-et-Moselle

Vin de pays de la Meuse

Vin de pays du Mont Baudile

Vin de pays du Mont Caume

Vin de pays des Monts de la Grage

Vin de pays de la Nièvre

Vin de pays d’Oc

Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme

Vin de pays de la Petite Crau

Vin de pays des Portes de Méditerranée

Vin de pays de la Principauté d’Orange

Vin de pays du Puy de Dôme

Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques

Vin de pays des Pyrénées-Orientales

Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Vin de pays de la Sainte Baume

Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert

Vin de pays de Saint-Sardos

Vin de pays de Sainte Marie la Blanche

Vin de pays de Saône et Loire

Vin de pays de la Sarthe

Vin de pays de Seine et Marne

Vin de pays du Tarn

Vin de pays du Tarn et Garonne

Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L’Adour või Sables Fauves või Sables de l’Océan

Vin de pays de Thézac-Perricard

Vin de pays du Torgan

Vin de pays d’Urfé

Vin de pays du Val de Cesse

Vin de pays du Val de Dagne

Vin de pays du Val de Montferrand

Vin de pays de la Vallée du Paradis

Vin de pays du Var

Vin de pays du Vaucluse

Vin de pays de la Vaunage

Vin de pays de la Vendée

Vin de pays de la Vicomté d’Aumelas

Vin de pays de la Vienne

Vin de pays de la Vistrenque

Vin de pays de l’Yonne

Itaalia

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

D.O.C.G. (Denominazioni di Origine Controllata e Garantita)

Albana di Romagna

Asti või Moscato d’Asti või Asti Spumante

Barbaresco

Bardolino superiore

Barolo

Brachetto d’Acqui või Acqui

Brunello di Montalcino

Carmignano

Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina

Chianti Classico

Fiano di Avellino

Forgiano

Franciacorta

Gattinara

Gavi või Cortese di Gavi

Ghemme

Greco di Tufo

Montefalco Sagrantino

Montepulciano d’Abruzzo Colline Tramane

Ramandolo

Recioto di Soave

Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina

Soave superiore

Taurasi

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Valgella

Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura

Vernaccia di San Gimignano

Vino Nobile di Montepulciano

D.O.C. (Denominazioni di Origine Controllata)

Aglianico del Taburno või Taburno

Aglianico del Vulture

Albugnano

Alcamo või Alcamo classico

Aleatico di Gradoli

Aleatico di Puglia

Alezio

Alghero või Sardegna Alghero

Alta Langa

Alto Adige või dell’ Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võivad järgneda:

— 
Colli di Bolzano (Bozner Leiten),
— 
Meranese di Collina või Meranese (Meraner Hugel või Meraner),
— 
Santa Maddalena (St.Magdalener),
— 
Terlano (Terlaner),
— 
Valle Isarco (Eisacktal või Eisacktaler),
— 
Valle Venosta (Vinschgau)

Ansonica Costa dell’Argentario

Aprilia

Arborea või Sardegna Arborea

Arcole

Assisi

Atina

Aversa

Bagnoli di Sopra või Bagnoli

Barbera d’Asti

Barbera del Monferrato

Barbera d’Alba

Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignano

või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice

Bardolino

Bianchello del Metauro

Bianco Capena

Bianco dell’Empolese

Bianco della Valdinievole

Bianco di Custoza

Bianco di Pitigliano

Bianco Pisano di S. Torpè

Biferno

Bivongi

Boca

Bolgheri e Bolgheri Sassicaia

Bosco Eliceo

Botticino

Bramaterra

Breganze

Brindisi

Cacc’e mmitte di Lucera

Cagnina di Romagna

Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda „Classico”

Campi Flegrei

Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba

Canavese

Candia dei Colli Apuani

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu

Capalbio

Capri

Capriano del Colle

Carema

Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis

Carso

Castel del Monte

Castel San Lorenzo

Casteller

Castelli Romani

Cellatica

Cerasuolo di Vittoria

Cerveteri

Cesanese del Piglio

Cesanese di Affile või Affile

Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano

Cilento

Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa

Circeo

Cirò

Cisterna d’Asti

Colli Albani

Colli Altotiberini

Colli Amerini

Colli Berici, millele võib järgneda „Barbarano”

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predona või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või

Terre di Montebudello või Serravalle

Colli Bolognesi Classico-Pignoletto

Colli del Trasimeno või Trasimeno

Colli della Sabina

Colli dell’Etruria Centrale

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo või Torchiato di Fregona

Colli di Faenza

Colli di Luni (Regione Liguria)

Colli di Luni (Regione Toscana)

Colli di Parma

Colli di Rimini

Colli di Scandiano e di Canossa

Colli d’Imola

Colli Etruschi Viterbesi

Colli Euganei

Colli Lanuvini

Colli Maceratesi

Colli Martani, millele võib järgneda Todi

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo

Colli Perugini

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara või Roncaglia

Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d’Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure

Colli Romagna Centrale

Colli Tortonesi

Collina Torinese

Colline di Levanto

Colline Lucchesi

Colline Novaresi

Colline Saluzzesi

Collio Goriziano või Collio

Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze

Conero

Contea di Sclafani

Contessa Entellina

Controguerra

Copertino

Cori

Cortese dell’Alto Monferrato

Corti Benedettine del Padovano

Cortona

Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti

Coste della Sesia

Delia Nivolelli

Dolcetto d’Acqui

Dolcetto d’Alba

Dolcetto d’Asti

Dolcetto delle Langhe Monregalesi

Dolcetto di Diano d’Alba või Diano d’Alba

Dolcetto di Dogliani superior või Dogliani

Dolcetto di Ovada

Donnici

Elba

Eloro, millele võib järgneda Pachino

Erbaluce di Caluso või Caluso

Erice

Esino

Est! Est!! Est!!! di Montefiascone

Etna

Falerio dei Colli Ascolani või Falerio

Falerno del Massico

Fara

Faro

Frascati

Freisa d’Asti

Freisa di Chieri

Friuli Annia

Friuli Aquileia

Friuli Grave

Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli

Friuli Latisana

Gabiano

Galatina

Galluccio

Gambellara

Garda (Regione Lombardia)

Garda (Regione Veneto)

Garda Colli Mantovani

Genazzano

Gioia del Colle

Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari

Golfo del Tigullio

Gravina

Greco di Bianco

Greco di Tufo

Grignolino d’Asti

Grignolino del Monferrato Casalese

Guardia Sanframondi o Guardiolo

I Terreni di Sanseverino

Ischia

Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d’Alba

Lago di Corbara

Lambrusco di Sorbara

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda: Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano

Lambrusco Salamino di Santa Croce

Lamezia

Langhe

Lessona

Leverano

Lizzano

Loazzolo

Locorotondo

Lugana (Regione Veneto)

Lugana (Regione Lombardia)

Malvasia delle Lipari

Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa

Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari

Malvasia di Casorzo d’Asti

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai

Marino

Marsala

Martina või Martina Franca

Matino

Melissa

Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera

Merlara

Molise

Monferrato, millele võib järgneda Casalese

Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari

Monica di Sardegna

Monreale

Montecarlo

Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna

Montecucco

Montefalco

Montello e Colli Asolani

Montepulciano d’Abruzzo

Monteregio di Massa Marittima

Montescudaio

Monti Lessini või Lessini

Morellino di Scansano

Moscadello di Montalcino

Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari

Moscato di Noto

Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda: Gallura või Tempio Pausania või Tempio

Moscato di Siracusa



Moscato di Sorso-Sennori

või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori

või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso

või Sardegna Moscato di Sennori

Moscato di Trani

Nardò

Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari

Nebiolo d’Alba

Nettuno

Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari

Offida

Oltrepò Pavese

Orcia

Orta Nova

Orvieto (Regione Umbria)

Orvieto (Regione Lazio)

Ostuni

Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro

Parrina

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento

Pentro di Isernia või Pentro

Piemonte

Pinerolese

Pollino

Pomino

Pornassio või Ormeasco di Pornassio

Primitivo di Manduria

Reggiano

Reno

Riesi

Riviera del Brenta

Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano

Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda: Riviera dei Fiori või Albenga o Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco

Roero

Romagna Albana spumante

Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua

Rosso Barletta

Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium

Rosso Conero

Rosso di Cerignola

Rosso di Montalcino

Rosso di Montepulciano

Rosso Orvietano või Orvietano Rosso

Rosso Piceno

Rubino di Cantavenna

Ruchè di Castagnole Monferrato

Salice Salentino

Sambuca di Sicilia

San Colombano al Lambro või San Colombano

San Gimignano

San Martino della Battaglia (Regione Veneto)

San Martino della Battaglia (Regione Lombardia)

San Severo

San Vito di Luzzi

Sangiovese di Romagna

Sannio

Sant’Agata de Goti

Santa Margherita di Belice

Sant’Anna di Isola di Capo Rizzuto

Sant’Antimo

Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro

Savuto

Scanzo või Moscato di Scanzo

Scavigna

Sciacca, millele võib järgneda Rayana

Serrapetrona

Sizzano

Soave

Solopaca

Sovana

Squinzano

Tarquinia

Teroldego Rotaliano

Terre di Franciacorta

Torgiano

Trebbiano d’Abruzzo

Trebbiano di Romagna

Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d’Isera või Ziresi või dei Ziresi

Trento

Val d’Arbia

Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto

Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata

Valcalepio

Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige)

Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto)

Valdichiana

Valle d’Aosta või Vallée d’Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või

Enfer d’Arvier või Torrette või

Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus

Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena

Valsusa

Valtellina

Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella

Velletri

Verbicaro

Verdicchio dei Castelli di Jesi

Verdicchio di Matelica

Verduno Pelaverga või Verduno

Vermentino di Sardegna

Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano

Vesuvio

Vicenza

Vignanello

Vin Santo del Chianti

Vin Santo del Chianti Classico

Vin Santo di Montepulciano

Vini del Piave või Piave

Zagarolo

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Allerona

Alta Valle della Greve

Alto Livenza (Regione Veneto)

Alto Livenza (Regione Friuli Venezia Giulia)

Alto Mincio

Alto Tirino

Arghillà

Barbagia

Basilicata

Benaco bresciano

Beneventano

Bergamasca

Bettona

Bianco di Castelfranco Emilia

Calabria

Camarro

Campania

Cannara

Civitella d’Agliano

Colli Aprutini

Colli Cimini

Colli del Limbara

Colli del Sangro

Colli della Toscana centrale

Colli di Salerno

Colli Ericini

Colli Trevigiani

Collina del Milanese

Colline del Genovesato

Colline Frentane

Colline Pescaresi

Colline Savonesi

Colline Teatine

Condoleo

Conselvano

Costa Viola

Daunia

Del Vastese või Histonium

Delle Venezie (Regione Veneto)

Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia)

Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige)

Dugenta

Emilia või dell’Emilia

Epomeo

Esaro

Fontanarossa di Cerda

Forlì

Fortana del Taro

Frusinate või del Frusinate

Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti

Grottino di Roccanova

Irpinia

Isola dei Nuraghi

Lazio

Lipuda

Locride

Marca Trevigiana

Marche

Maremma toscana

Marmilla

Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll

Modena või Provincia di Modena

Montenetto di Brescia

Murgia

Narni

Nurra

Ogliastra

Osco või Terre degli Osci

Paestum

Palizzi

Parteolla

Pellaro

Planargia

Pompeiano

Provincia di Mantova

Provincia di Nuoro

Provincia di Pavia

Provincia di Verona või Veronese

Puglia

Quistello

Ravenna

Roccamonfina

Romangia

Ronchi di Brescia

Rotae

Rubicone

Sabbioneta

Salemi

Salento

Salina

Scilla

Sebino

Sibiola

Sicilia

Sillaro või Bianco del Sillaro

Spello

Tarantino

Terrazze Retiche di Sondrio

Terre del Volturno

Terre di Chieti

Terre di Veleja

Tharros

Toscana või Toscano

Trexenta

Umbria

Val di Magra

Val di Neto

Val Tidone

Valdamato

Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige)

Vallagarina (Regione Veneto)

Valle Belice

Valle del Crati

Valle del Tirso

Valle d’Itria

Valle Peligna

Valli di Porto Pino

Veneto

Veneto Orientale

Venezia Giulia

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige)

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto)

Küpros

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Määratletud piirkond

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Määratletud piirkond

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Κουμανδαρία

 

Commandaria

 

Λαόνα Ακάμα

 

Laona Akama

 

Βουνί Παναγιάς — Αμπελίτης

 

Vouni Panayia — Ambelitis

 

Πιτσιλιά

 

Pitsilia

 

Κρασοχώρια Λεμεσού

Αφάμης või Λαόνα

Krasohoria Lemesou

Afames või Laona

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Kreeka keeles

Inglise keeles

Λεμεσός

Lemesos

Πάφος

Pafos

Λευκωσία

Lefkosia

Λάρνακα

Larnaka

Luksemburg

Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

(millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi)

Omavalitsusüksuste või nende osade nimed

Moselle Luxembourgeoise

Ahn

Assel

Bech-Kleinmacher

Born

Bous

Burmerange

Canach

Ehnen

Ellingen

Elvange

Erpeldingen

Gostingen

Greiveldingen

Grevenmacher

Lenningen

Machtum

Mertert

Moersdorf

Mondorf

Niederdonven

Oberdonven

Oberwormeldingen

Remerschen

Remich

Rolling

Rosport

Schengen

Schwebsingen

Stadtbredimus

Trintingen

Wasserbillig

Wellenstein

Wintringen

Wormeldingen

Ungari

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

Alampiirkonnad

(millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)

Ászár-Neszmély(-i)

Ászár(-i)

Neszmély(-i)

Badacsony(-i)

 

Balatonboglár(-i)

Balatonlelle(-i)

Marcali

Balatonfelvidék(-i)

Balatonederics-Lesence(-i)

Cserszeg(-i)

Kál(-i)

Balatonfüred-Csopak(-i)

Zánka(-i)

Balatonmelléke või Balatonmelléki

Muravidéki

Bükkalja(-i)

 

Csongrád(-i)

Kistelek(-i)

Mórahalom või Mórahalmi

Pusztamérges(-i)

Eger või Egri

Debrő(-i), millele võib järgneda Andornaktálya(-i) või Demjén(-i) või Egerbakta(-i) või Egerszalók(-i) või Egerszólát(-i) või Felsőtárkány(-i) või Kerecsend(-i) või Maklár(-i) või Nagytálya(-i) või Noszvaj(-i) või Novaj(-i) või Ostoros(-i) või Szomolya(-i) või Aldebrő(-i) või Feldebrő(-i) või Tófalu(-i) või Verpelét(-i) või Kompolt(-i) või Tarnaszentmária(-i)

Etyek-Buda(-i)

Buda(-i)

Etyek(-i)

Velence(-i)

Hajós-Baja(-i)

 

Kőszegi

 

Kunság(-i)

Bácska(-i)

Cegléd(-i)

Duna mente või Duna menti

Izsák(-i)

Jászság(-i)

Kecskemét-Kiskunfélegyháza või Kecskemét-Kiskunfélegyházi

Kiskunhalas-Kiskunmajsa(-i)

Kiskőrös(-i)

Monor(-i)

Tisza mente või Tisza menti

Mátra(-i)

 

Mór(-i)

 

Pannonhalma (Pannonhalmi)

 

Pécs(-i)

Versend(-i)

Szigetvár(-i)

Kapos(-i)

Szekszárd(-i)

 

Somló(-i)

Kissomlyó-Sághegyi

Sopron(-i)

Köszeg(-i)

Tokaj(-i)

Abaújszántó(-i) või Bekecs(-i) või Bodrogkeresztúr(-i) või Bodrogkisfalud(-i) või Bodrogolaszi või Erdőbénye(-i) või Erdőhorváti või Golop(-i) või Hercegkút(-i) või Legyesbénye(-i) või Makkoshotyka(-i) või Mád(-i) või Mezőzombor(-i) või Monok(-i) või Olaszliszka(-i) või Rátka(-i) või Sárazsadány(-i) või Sárospatak(-i) või Sátoraljaújhely(-i) või Szegi või Szegilong(-i) või Szerencs(-i) või Tarcal(-i) või Tállya(-i) või Tolcsva(-i) või Vámosújfalu(-i)

Tolna(-i)

Tamási

Völgység(-i)

Villány(-i)

Siklós(-i), millele võib järgneda Kisharsány(-i) või Nagyharsány(-i) või Palkonya(-i) või Villánykövesd(-i) või Bisse(-i) või Csarnóta(-i) või Diósviszló(-i) või Harkány(-i) või Hegyszentmárton(-i) või Kistótfalu(-i) või Márfa(-i) või Nagytótfalu(-i) või Szava(-i) või Túrony(-i) või Vokány(-i)

Malta

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Island of Malta

Rabat

Mdina või Medina

Marsaxlokk

Marnisi

Mgarr

Ta' Qali

Siggiewi

Gozo

Ramla

Marsalforn

Nadur

Victoria Heights

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Malta keeles

Inglise keeles

Gzejjer Maltin

Maltese Islands

Austria

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkond

Burgenland

Carnuntum

Donauland

Kamptal

Kärnten

Kremstal

Mittelburgenland

Neusiedlersee

Neusiedlersee-Hügelland

Niederösterreich

Oberösterreich

Salzburg

Steiermark

Südburgenland

Süd-Oststeiermark

Südsteiermark

Thermenregion

Tirol

Traisental

Vorarlberg

Wachau

Weinviertel

Weststeiermark

Wien

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Bergland

Steirerland

Weinland

Wien

Portugal

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Alenquer

 

Alentejo

Borba

Évora

Granja-Amareleja

Moura

Portalegre

Redondo

Reguengos

Vidigueira

Arruda

 

Bairrada

 

Beira Interior

Castelo Rodrigo

Cova da Beira

Pinhel

Biscoitos

 

Bucelas

 

Carcavelos

 

Chaves

 

Colares

 

Dão

Alva

Besteiros

Castendo

Serra da Estrela

Silgueiros

Terras de Azurara

Terras de Senhorim

Douro, millele võib järgneda Vinho do või Moscatel do

Baixo Corgo

Cima Corgo

Douro Superior

Encostas d’Aire

Alcobaça

Ourém

Graciosa

 

Lafões

 

Lagoa

 

Lagos

 

Lourinhã

 

Madeira või Madère või Madera või Vinho da Madeira või Madeira Weine või Madeira Wine või

 

Vin de Madère või Vino di Madera või Madera Wijn

 

Óbidos

 

Palmela

 

Pico

 

Planalto Mirandês

 

Portimão

 

Port või Porto või Oporto või Portwein või Portvin või Portwijn või Vin de Porto või Port Wine

 

Ribatejo

Almeirim

Cartaxo

Chamusca

Coruche

Santarém

Tomar

Setúbal

 

Tavira

 

Távora-Vorosa

 

Torres Vedras

 

Valpaços

 

Vinho Verde

Amarante

Ave

Baião

Basto

Cávado

Lima

Monção

Paiva

Sousa

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid



Määratletud piirkond

(millele võib järgneda alampiirkonna nimi)

Alampiirkonnad

Açores

 

Alentejano

 

Algarve

 

Beiras

Beira Alta

Beira Litoral

Terras de Sicó

Estremadura

Alta Estremadura

Palhete de Ourém

Minho

 

Ribatejano

 

Terras do Sado

 

Trás-os-Montes

Terras Durienses

Sloveenia

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkond

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Bela krajina või Belokranjec

Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko

Dolenjska

Dolenjska, cviček

Goriška Brda või Brda

Haloze või Haložan

Koper või Koprčan

Kras

Kras, teran

Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer

Maribor või Mariborčan

Radgona-Kapela või Kapela Radgona

Prekmurje või Prekmurčan

Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje

Srednje Slovenske gorice

Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

Podravje

Posavje

Primorska

Slovakkia

Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid



Määratletud piirkond

(millele järgneb mõiste „vinohradnícka oblasť”)

Alampiirkonnad

(millele võib järgneda määratletud piirkonna nimi)

(millele järgneb mõiste „vinohradnícka rajón”)

Južnoslovenská

Dunajskostredský

Galantský

Hurbanovský

Komárňanský

Palárikovský

Šamorínsky

Strekovský

Štúrovský

Malokarpatská

Bratislavský

Doľanský

Hlohovecký

Modranský

Orešanský

Pezinský

Senecký

Skalický

Stupavský

Trnavský

Vrbovský

Záhorský

Nitrianska

Nitriansky

Pukanecký

Radošinský

Šintavský

Tekovský

Vrábeľský

Želiezovský

Žitavský

Zlatomoravecký

Stredoslovenská

Fiľakovský

Gemerský

Hontiansky

Ipeľský

Modrokamenecký

Tornaľský

Vinický

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Čerhov

Černochov

Malá Tŕňa

Slovenské Nové Mesto

Veľká Bara

Veľká Tŕňa

Vinický

Východoslovenská

Kráľovskochlmecký

Michalovský

Moldavský

Sobranecký

Ühendkuningriik

1.   Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid

English vineyards

Welsh vineyards

2.   Geograafilise tähisega lauaveinid

England või Cornwall

Devon

Dorset

East Anglia

Gloucestershire

Hampshire

Herefordshire

Isle of Wight

Isles of Scilly

Kent

Lincolnshire

Oxfordshire

Shropshire

Somerset

Surrey

Sussex

Worcestershire

Yorkshire

Wales või Cardiff

Cardiganshire

Carmarthenshire

Denbighshire

Gwynedd

Monmouthshire

Newport

Pembrokeshire

Rhondda Cynon Taf

Swansea

The Vale of Glamorgan

Wrexham

b)    ÜHENDUSE PÄRITOLU PIIRITUSJOOGID

1. 

Rumm

Rhum de la Martinique/Rhum de la Martinique traditionnel
Rhum de la Guadeloupe/Rhum de la Guadeloupe traditionnel
Rhum de la Réunion/Rhum de la Réunion traditionnel
Rhum de la Guyane/Rhum de la Guyane traditionnel
Ron de Málaga
Ron de Granada
Rum da Madeira
2. 
a) 

Viski

Scotch whisky
Irish whisky
Whisky español

(Neid nimetusi võib täiendada mõistetega „malt” või „grain”)

b) 

Viski

Irish whiskey
Uisce Beatha Eireannach/Irish whiskey

(Neid nimetusi võib täiendada mõistega „Pot Still”)

3. 

Teraviljapiiritus

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise
Korn
Kornbrand
4. 

Veinipiiritus

Eau-de-vie de Cognac
Eau-de-vie des Charentes
Cognac
(Nimetust „Cognac” võib täiendada järgmiste mõistetega:
— 
Fine
— 
Grande Fine Champagne
— 
Grande Champagne
— 
Petite Champagne
— 
Petite Fine Champagne
— 
Fine Champagne
— 
Borderies
— 
Fins Bois
— 
Bons Bois)
Fine Bordeaux
Armagnac
Bas-Armagnac
Haut-Armagnac
Ténarèse
Eau-de-vie de vin de la Marne
Eau-de-vie de vin originaire d’Aquitaine
Eau-de-vie de vin de Bourgogne
Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de vin originaire du Bugey
Eau-de-vie de vin de Savoie
Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône
Eau-de-vie de vin originaire de Provence
Eau-de-vie de Faugères/Faugères
Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc
Aguardente do Minho
Aguardente do Douro
Aguardente da Beira Interior
Aguardente da Bairrada
Aguardente do Oeste
Aguardente do Ribatejo
Aguardente do Alentejo
Aguardente do Algarve
5. 

Brandy

Brandy de Jerez
Brandy del Penedés
Brandy italiano
Brandy Αττικής/Brandy of Attica
Brandy Πελλοπονήσου/Brandy of the Peloponnese
Brandy Κεντρικής Ελλάδας/Brandy of Central Greece
Deutscher Weinbrand
Wachauer Weinbrand
Weinbrand Dürnstein
Karpatské brandy špeciál
6. 

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud viin

Eau-de-vie de marc de Champagne or
Marc de Champagne
Eau-de-vie de marc originaire d’Aquitaine
Eau-de-vie de marc de Bourgogne
Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est
Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté
Eau-de-vie de marc originaire de Bugey
Eau-de-vie de marc originaire de Savoie
Marc de Bourgogne
Marc de Savoie
Marc d’Auvergne
Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire
Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône
Eau-de-vie de marc originaire de Provence
Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc
Marc d’Alsace Gewürztraminer
Marc de Lorraine
Bagaceira do Minho
Bagaceira do Douro
Bagaceira da Beira Interior
Bagaceira da Bairrada
Bagaceira do Oeste
Bagaceira do Ribatejo
Bagaceiro do Alentejo
Bagaceira do Algarve
Orujo gallego
Grappa
Grappa di Barolo
Grappa piemontese/Grappa del Piemonte
Grappa lombarda/Grappa di Lombardia
Grappa trentina/Grappa del Trentino
Grappa friulana/Grappa del Friuli
Grappa veneta/Grappa del Veneto
Südtiroler Grappa/Grappa dell’Alto Adige
Τσικουδιά Κρήτης/Tsikoudia of Crete
Τσίπουρο Μακεδονίας/Tsipouro of Macedonia
Τσίπουρο Θεσσαλίας/Tsipouro of Thessaly
Τσίπουρο Τυρνάβου/Tsipouro of Tyrnavos
Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise
Ζιβανία/Zivania
Pálinka
7. 

Puuviljaviin

Schwarzwälder Kirschwasser
Schwarzwälder Himbeergeist
Schwarzwälder Mirabellenwasser
Schwarzwälder Williamsbirne
Schwarzwälder Zwetschgenwasser
Fränkisches Zwetschgenwasser
Fränkisches Kirschwasser
Fränkischer Obstler
Mirabelle de Lorraine
Kirsch d’Alsace
Quetsch d’Alsace
Framboise d’Alsace
Mirabelle d’Alsace
Kirsch de Fougerolles
Südtiroler Williams/Williams dell’Alto Adige
Südtiroler Aprikot/Südtiroler
Marille/Aprikot dell’Alto Adige/Marille dell’Alto Adige
Südtiroler Kirsch/Kirsch dell’Alto Adige
Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell’Alto Adige
Südtiroler Obstler/Obstler dell’Alto Adige
Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell’Alto Adige
Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell’Alto Adige
Williams friulano/Williams del Friuli
Sliwovitz del Veneto
Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia
Sliwovitz del Trentino-Alto Adige
Distillato di mele trentino/Distillato di mele del Trentino
Williams trentino/Williams del Trentino
Sliwovitz trentino/Sliwovitz del Trentino
Aprikot trentino/Aprikot del Trentino
Medronheira do Algarve
Medronheira do Buçaco
Kirsch Friulano/Kirschwasser Friulano
Kirsch Trentino/Kirschwasser Trentino
Kirsch Veneto/Kirschwasser Veneto
Aguardente de pêra da Lousã
Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise
Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise
Wachauer Marillenbrand
Bošácka Slivovica
Szatmári Szilvapálinka
Kecskeméti Barackpálinka
Békési Szilvapálinka
Szabolcsi Almapálinka
Slivovice
Pálinka
8. 

Siidriviin ja pirniviin

Calvados
Calvados du Pays d’Auge
Eau-de-vie de cidre de Bretagne
Eau-de-vie de poiré de Bretagne
Eau-de-vie de cidre de Normandie
Eau-de-vie de poiré de Normandie
Eau-de-vie de cidre du Maine
Aguardiente de sidra de Asturias
Eau-de-vie de poiré du Maine
9. 

Emajuureviin

Bayerischer Gebirgsenzian
Südtiroler Enzian/Genzians dell’Alto Adige
Genziana trentina/Genziana del Trentino
10. 

Puuviljadest valmistatud alkohoolsed joogid

Pacharán
Pacharán navarro
11. 

Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Ostfriesischer Korngenever
Genièvre Flandres Artois
Hasseltse jenever
Balegemse jenever
Péket de Wallonie
Steinhäger
Plymouth Gin
Gin de Mahón
Vilniaus Džinas
Spišská Borovička
Slovenská Borovička Juniperus
Slovenská Borovička
Inovecká Borovička
Liptovská Borovička
12. 

Köömnemaitselised piiritusjoogid

Dansk Akvavit/Dansk Aquavit
Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit
13. 

Aniisimaitselised piiritusjoogid

Anís español
Évoca anisada
Cazalla
Chinchón
Ojén
Rute
Ούζο/Ouzo
14. 

Liköör

Berliner Kümmel
Hamburger Kümmel
Münchener Kümmel
Chiemseer Klosterlikör
Bayerischer Kräuterlikör
Cassis de Dijon
Cassis de Beaufort
Irish Cream
Palo de Mallorca
Ginjinha portuguesa
Licor de Singeverga
Benediktbeurer Klosterlikör
Ettaler Klosterlikör
Ratafia de Champagne
Ratafia catalana
Anis português
Finnish berry/Finnish fruit liqueur
Grossglockner Alpenbitter
Mariazeller Magenlikör
Mariazeller Jagasaftl
Puchheimer Bitter
Puchheimer Schlossgeist
Steinfelder Magenbitter
Wachauer Marillenlikör
Jägertee/Jagertee/Jagatee
Allažu Kimelis
Čepkelių
Demänovka Bylinný Likér
Polish Cherry
Karlovarská Hořká
15. 

Piiritusjook

Pommeau de Bretagne
Pommeau du Maine
Pommeau de Normandie
Svensk Punsch/Swedish Punch
Slivovice
16. 

Viin

Svensk Vodka/Swedish Vodka
Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland
Polska Wódka/Polish Vodka
Laugarício Vodka
Originali Lietuviška Degtinė
Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej/Herbal Vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass
Latvijas Dzidrais
Rīgas Degvīns
LB Degvīns
LB Vodka
17. 

Mõrumaitseline piiritusjook

Rīgas melnais Balzāms/Riga Black Balsam
Demänovka bylinná horká

c)    ÜHENDUSE PÄRITOLU AROMATISEERITUD VEINID

Nürnberger Glühwein

Thüringer Glühwein

Vermouth de Chambéry

Vermouth di Torino

B OSA:   ALBAANIAS

ALBAANIA PÄRITOLU VEINID

Määratletud piirkonna nimi, nagu see on määratletud Albaania valitsuse heakskiidetud 21. septembri 2000. aasta ministrite nõukogu otsusega nr 505.

I.    Esimene tsoon, mis hõlmab riigi tasandiku- ja rannikualasid.

Järgnevalt nimetatud määratletud piirkonnale võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi.

1. 

Delvinë

2. 

Sarandë

3. 

Vlorë

4. 

Fier

5. 

Lushnjë

6. 

Peqin

7. 

Kavajë

8. 

Durrës

9. 

Krujë

10. 

Kurbin

11. 

Lezhë

12. 

Shkodër

13. 

Koplik

II.    Teine tsoon hõlmab riigi keskosa.

Järgnevalt nimetatud määratletud piirkonnale võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi.

1. 

Mirdite

2. 

Mat

3. 

Tiranë

4. 

Elbasan

5. 

Berat

6. 

Kuçovë

7. 

Gramsh

8. 

Mallakastër

9. 

Tepelenë

10. 

Përmet

11. 

Gjirokastër

III.    Kolmas stsoon hõlmab riigi idaosa, mida iseloomustab külm talv ja jahe suvi.

Järgnevalt nimetatud määratletud piirkonnale võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi

1. 

Tropojë

2. 

Pukë

3. 

Has

4. 

Kukës

5. 

Dibër

6. 

Bulqizë

7. 

Librazhd

8. 

Pogradec

9. 

Skrapar

10. 

Devoll

11. 

Korçë

12. 

Kolonjë.




2. LIIDE



ÜHENDUSE PÄRITOLU VEINI TRADITSIOONILISTE MÄRGETE JA KVALITEEDIMÕISTETE LOETELU

(viide II lisa artiklites 4 ja 7)

Traditsioonilised märked

Asjaomased veinid

Veinikategooria

Keel

TŠEHHI VABARIIK

pozdní sběr

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Tšehhi

archivní víno

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Tšehhi

panenské víno

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Tšehhi

SAKSAMAA

Qualitätswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein garantierten Ursprungs/Q.g.U

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein mit Prädikät/at/Q.b.A.m.Pr/Prädikatswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Auslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Beerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Eiswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Kabinett

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Spätlese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Trockenbeerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Landwein

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

 

Affentaler

Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz/Bühl, Bühlertal, Neuweier/Baden-Baden

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Badisch Rotgold

Baden

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Ehrentrudis

Baden

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Hock

Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau

Geograafilise tähisega

lauavein Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Klassik/Classic

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Liebfrau(en)milch

Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Moseltaler

Mosel-Saar-Ruwer

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Riesling-Hochgewächs

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Schillerwein

Württemberg

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Weißherbst

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Winzersekt

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

KREEKA

Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (Appellation d’origine controlée)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (Appellation d’origine de qualité supérieure)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Οίνος γλυκός φυσικός (Vin doux naturel)

Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνές (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Οίνος φυσικώς γλυκός (Vin naturellement doux)

Vins de paille:

Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνές (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος (de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini)

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Τοπικός Οίνος (vins de pays)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Αγρέπαυλη (Agrepavlis)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Αμπέλι (Ampeli)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Αρχοντικό (Archontiko)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Κάβα (1) (Cava)

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru)

Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Κάστρο (Kastro)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Κτήμα (Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Λιαστός (Liastos)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Μετόχι (Metochi)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Μοναστήρι (Monastiri)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Νάμα (Nama)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Νυχτέρι (Nychteri)

Σαντορίνη

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Ορεινό κτήμα (Orino Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Πύργος (Pyrgos)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Kreeka

Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve)

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

Βερντέα (Verntea)

Ζάκυνθος

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Vinsanto

Σαντορίνη

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Kreeka

HISPAANIA

Denominacion de origen (DO)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Denominacion de origen calificada (DOCa)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino dulce natural

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino generoso

 (2)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino generoso de licor

 (3)

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino de la Tierra

Tous

Geograafilise tähisega lauavein

 

Aloque

DO Valdepeñas

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Amontillado

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Añejo

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

Hispaania

Añejo

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Chacoli/Txakolina

DO Chacoli de Bizkaia

DO Chacoli de Getaria

DO Chacoli de Alava

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Clásico

DO Abona

DO El Hierro

DO Lanzarote

DO La Palma

DO Tacoronte-Acentejo

DO Tarragona

DO Valle de Güimar

DO Valle de la Orotava

DO Ycoden-Daute-Isora

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Cream

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Criadera

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Criaderas y Soleras

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Crianza

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Dorado

DO Rueda

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Fino

DO Montilla Moriles

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Fondillón

DO Alicante

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Gran Reserva

All quality wines psr

Cava

Mpv-kvaliteetvein

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Lágrima

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Noble

Kõik

Mpv-kvaliteetvein Geograafilise tähisega lauavein

Hispaania

Noble

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Oloroso

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla-Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Pajarete

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Pálido

DO Condado de Huelva

DO Rueda

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Palo Cortado

DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla-Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Primero de cosecha

DO Valencia

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Rancio

Kõik

Mpv-kvaliteetvein,

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Raya

DO Montilla-Moriles

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Sobremadre

DO vinos de Madrid

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Solera

DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

DO Montilla Moriles

DO Málaga

DO Condado de Huelva

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Superior

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Trasañejo

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vino Maestro

DO Málaga

Mpv-kvaliteetliköörvein

Hispaania

Vendimia inicial

DO Utiel-Requena

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

Viejo

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Hispaania

Vino de tea

DO La Palma

Mpv-kvaliteetvein

Hispaania

PRANTSUSMAA

Appellation d’origine contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Appellation contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

 

Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Vin doux naturel

AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin de pays

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Ambré

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Prantsuse

Château

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Clairet

AOC Bourgogne AOC Bordeaux

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Claret

AOC Bordeaux

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Clos

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Cru Artisan

AOC Médoc,

Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Cru Bourgeois

AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Cru Classé,

éventuellement précédé de:

Grand,

Premier Grand,

Deuxième,

Troisième,

Quatrième,

Cinquième.

AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Edelzwicker

AOC Alsace

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Grand Cru

AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Grand Cru

Champagne

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Hors d’âge

AOC Rivesaltes

Mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Passe-tout-grains

AOC Bourgogne

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Premier Cru

AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée

Mpv-kvaliteetvein, quality sparkling wine psr

Prantsuse

Primeur

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Prantsuse

Rancio

AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau

Mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Sélection de grains nobles

AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l’Aubance, Cadillac

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Sur Lie

AOC Muscadet, Muscadet –Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet-Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d’Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Mpv-kvaliteetvein,

Geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Tuilé

AOC Rivesaltes

Mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Vendanges tardives

AOC Alsace, Jurançon

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Villages

AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin de paille

AOC Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Hermitage

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin jaune

AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L’Etoile, Château-Châlon)

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

ITAALIA

Denominazione di Origine Controllata/D.O.C.

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Itaalia

Denominazione di Origine Controllata e Garantita/D.O.C.G.

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Itaalia

Vino Dolce Naturale

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Inticazione geografica tipica (IGT)

Kõik

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Itaalia

Landwein

Bolzano autonoomse provintsi geograafilise tähisega vein

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Saksa

Vin de pays

Aosta piirkonna geograafilise tähisega vein

Lauavein, „vin de pays”, ülevalminud viinamarjadest vein ja geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Prantsuse

Alberata o vigneti ad alberata

DOC Aversa

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Itaalia

Amarone

DOC Valpolicella

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Ambra

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Ambrato

DOC Malvasia delle Lipari

DOC Vernaccia di Oristano

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Annoso

DOC Controguerra

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Apianum

DOC Fiano di Avellino

Mpv-kvaliteetvein

Ladina

Auslese

DOC Caldaro e Caldaro classico-Alto Adige

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Barco Reale

DOC Barco Reale di Carmignano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Brunello

DOC Brunello di Montalcino

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Buttafuoco

DOC Oltrepò Pavese

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

Itaalia

Cacc’e mitte

DOC Cacc’e Mitte di Lucera

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Cagnina

DOC Cagnina di Romagna

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Cannellino

DOC Frascati

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Cerasuolo

DOC Cerasuolo di Vittoria

DOC Montepulciano d’Abruzzo

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Chiaretto

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Ciaret

DOC Monferrato

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Château

DOC de la région Valle d’Aosta

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Prantsuse

Classico

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Dunkel

DOC Alto Adige

DOC Trentino

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Est!Est!!Est!!!

DOC Est!Est!!Est!!! di Montefiascone

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Ladina

Falerno

DOC Falerno del Massico

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Fine

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Fior d’Arancio

DOC Colli Euganei

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, Geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Falerio

DOC Falerio dei colli Ascolani

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Flétri

DOC Valle d’Aosta o Vallée d’Aoste

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Garibaldi Dolce (ou GD)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Governo all’uso toscano

DOCG Chianti/Chianti Classico

IGT Colli della Toscana Centrale

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Itaalia

Gutturnio

DOC Colli Piacentini

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

Itaalia

Italia Particolare (ou IP)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Klassisch/Klassisches Ursprungsgebiet

DOC Caldaro

DOC Alto Adige (avec la dénomination Santa Maddalena e Terlano)

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Kretzer

DOC Alto Adige

DOC Trentino

DOC Teroldego Rotaliano

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Lacrima

DOC Lacrima di Morro d’Alba

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Lacryma Christi

DOC Vesuvio

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Lambiccato

DOC Castel San Lorenzo

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

London Particolar (ou LP ou Inghilterra)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Morellino

DOC Morellino di Scansano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Occhio di Pernice

DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant’Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Oro

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Pagadebit

DOC pagadebit di Romagna

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Passito

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Ramie

DOC Pinerolese

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Rebola

DOC Colli di Rimini

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Recioto

DOC Valpolicella

DOC Gambellara

DOCG Recioto di Soave

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Itaalia

Riserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Rubino

DOC Garda Colli Mantovani

DOC Rubino di Cantavenna

DOC Teroldego Rotaliano

DOC Trentino

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Rubino

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Sangue di Giuda

DOC Oltrepò Pavese

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein

Itaalia

Scelto

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Sciacchetrà

DOC Cinque Terre

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Sciac-trà

DOC Pornassio o Ormeasco di Pornassio

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Sforzato, Sfursàt

DO Valtellina

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Spätlese

DOC/IGT de Bolzano

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Saksa

Soleras

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Stravecchio

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Strohwein

DOC/IGT de Bolzano

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Saksa

Superiore

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Superiore Old Marsala (ou SOM)

DOC Marsala

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Torchiato

DOC Colli di Conegliano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Torcolato

DOC Breganze

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vecchio

DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Vendemmia Tardiva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

Verdolino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Itaalia

Vergine

DOC Marsala

DOC Val di Chiana

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Vermiglio

DOC Colli dell Etruria Centrale

Mpv-kvaliteetliköörvein

Itaalia

Vino Fiore

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vino Nobile

Vino Nobile di Montepulciano

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vino Novello o Novello

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Itaalia

Vin santo/Vino Santo/Vinsanto

DOC et DOCG Bianco dell’Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell’Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San’Antimo, Val d’Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino

Mpv-kvaliteetvein

Itaalia

Vivace

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Itaalia

KÜPROS

Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Kreeka

Τοπικός Οίνος

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Μοναστήρι (Monastiri)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

Κτήμα (Ktima)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Kreeka

LUKSEMBURG

Marque nationale

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Appellation contrôlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Appellation d’origine controlée

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

Vin de pays

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Prantsuse

Grand premier cru

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Premier cru

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Vin classé

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Prantsuse

Château

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein

Prantsuse

UNGARI

minőségi bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

különleges minőségű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

fordítás

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

máslás

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

szamorodni

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

aszú puttonyos puttonyos, täiendatud numbritega 3–6

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

aszúeszencia

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

eszencia

Tokaj/-i

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

tájbor

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Ungari

bikavér

Eger, Szekszárd

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

késői szüretelésű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

válogatott szüretelésű bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

muzeális bor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Ungari

siller

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein

Ungari

AUSTRIA

Qualitätswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein besonderer Reife und Leseart/Prädikatswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Ausbruch/Ausbruchwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Auslese/Auslesewein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Beerenauslese (wein)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Eiswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Kabinett/Kabinettwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Schilfwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Spätlese/Spätlesewein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Strohwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Trockenbeerenauslese

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Landwein

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

 

Ausstich

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Auswahl

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Bergwein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Klassik/Classic

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Erste Wahl

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Hausmarke

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Heuriger

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Jubiläumswein

Kõik

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Reserve

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Saksa

Schilcher

Steiermark

Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein

Saksa

Sturm

Kõik

Geograafilise tähisega osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Saksa

PORTUGAL

Denominação de origem (DO)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Denominação de origem controlada (DOC)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Indicação de proveniencia regulamentada (IPR)

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Vinho DOCe natural

Kõik

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Vinho generoso

DO Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal, Carcavelos

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Vinho regional

Kõik

Geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Canteiro

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Colheita Seleccionada

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Portugali

Crusted/Crusting

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Escolha

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Portugali

Escuro

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Fino

DO Porto

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Frasqueira

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Garrafeira

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Lágrima

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Leve

Geograafilise tähisega lauavein piirkondadest Estremadura ja Ribatejano

DO Madeira, DO Porto

Geograafilise tähisega lauavein

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Nobre

DO Dão

Mpv-kvaliteetvein

Portugali

Reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein, geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Reserva velha (or grande reserva)

DO Madeira

Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Ruby

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Solera

DO Madeira

Mpv-kvaliteetliköörvein

Portugali

Super reserva

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Portugali

Superior

Kõik

Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein

Portugali

Tawny

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Vintage supplemented by Late Bottle (LBV) ou Character

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

Vintage

DO Porto

Mpv-kvaliteetliköörvein

Inglise

SLOVEENIA

Penina

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

pozna trgatev

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

jagodni izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

suhi jagodni izbor

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

ledeno vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

arhivsko vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

mlado vino

Kõik

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

Cviček

Dolenjska

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

Teran

Kras

Mpv-kvaliteetvein

Sloveeni

SLOVAKKIA

forditáš

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

mášláš

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

samorodné

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

výber putňový, putňový, completed by the numbers 3–6

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

výberová esencia

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

esencia

Tokaj/-ská/-ský/-ské

Mpv-kvaliteetvein

Slovaki

(1)   

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1493/1999 sätestatud mõiste „cava” kaitse ei piira „Cava” mpv-kvaliteetvahuveinide suhtes kohaldatavat geograafiliste tähiste kaitset.

(2)   

Asjaomased veinid on mpv-kvaliteetliköörveinid, mis on esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõikes 8.

(3)   

Asjaomased veinid on mpv-kvaliteetliköörveinid, mis on esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti L lõikes 11.




3. LIIDE

KONTAKTPUNKTIDE LOETELU

(viide II lisa artiklis 12)

a)    Ühendus

European Commission

Directorate-General for Agriculture and Rural Development

Directorate B International Affairs II

Head of Unit B.2 Enlargement

B-1049 Bruxelles/Brussel

BELGIUM

Telefon: +32 2 299 11 11

Faks: +32 2 296 62 92

b)    Albaania

Mrs Brunilda Stamo, Director

Directorate of Production Policies

Ministry of Agriculture, Food and Consumer Protection

Sheshi Skenderbej Nr.2

Tirana

ALBANIA

Telefon/faks: +355 4 225872

e-post: bstamo@albnet.net

▼M4

PROTOKOLL nr 4

milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid



Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

1.  
Lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ( 6 ) (edaspidi „konventsioon“), nagu seda on viimati muudetud ja mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.
2.  
Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid asjaomasele lepingule käsitatakse viidetena lepingule.
3.  
Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, Euroopa Liitu, Türgi Vabariiki, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, Moldova Vabariiki, Gruusiat ja Ukrainat, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või päritoludeklaratsioon.

Artikkel 2

Alternatiivsed kohaldatavad päritolureeglid

1.  
Olenemata käesoleva protokolli artiklist 1 käsitatakse lepingu rakendamisel tooteid, mis on sooduskohtlemist võimaldava päritoluga vastavalt käesoleva protokolli A liites sätestatud alternatiivselt kohaldatavatele päritolureeglitele („üleminekueeskirjad“), samuti Euroopa Liidust või Albaania Vabariigist pärinevate toodetena.
2.  
Üleminekueeskirju kohaldatakse kuni jõustub konventsiooni muudatus, millel üleminekueeskirjad põhinevad.

Artikkel 3

Vaidluste lahendamine

1.  
Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 või käesoleva protokolli A liite artiklis 34 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.
2.  
Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 4

Protokolli muutmine

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.

Artikkel 5

Konventsioonist väljaastumine

1.  
Kui Euroopa Liit või Albaania Vabariik teatab konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, alustavad Euroopa Liit ja Albaania Vabariik kohe läbirääkimisi lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.
2.  
Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingu suhtes konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist väljaastumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahelist kahepoolset kumulatsiooni.

▼B

PROTOKOLL nr 5

maismaatranspordi kohta



Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on edendada lepinguosaliste vahel koostööd maismaatranspordi, eelkõige transiitliikluse vallas, ja sel eesmärgil tagada, et lepinguosaliste territooriumide vahelist ja neid läbivat vedu arendatakse kooskõlas käesoleva protokolli sätete täieliku ja ühetaolise kohaldamisega.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  
Koostöö hõlmab maismaatransporti, eelkõige maantee-, raudtee- ja kombineeritud vedu ning asjakohast infrastruktuuri.
2.  

Sellega seoses kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse eelkõige:

— 
transpordi infrastruktuur mõlema lepinguosalise territooriumil ulatuses, mis on vajalik käesoleva protokolli eesmärgi saavutamiseks;
— 
vastastikune turulepääs maanteetranspordi valdkonnas;
— 
olulised toetusmeetmed õiguse ja halduse valdkonnas, sealhulgas kaubandus-, maksukorraldus-, sotsiaal- ja tehnilised meetmed;
— 
koostöö keskkonnanõuetele vastava transpordisüsteemi väljaarendamiseks ja
— 
korrapärane teabevahetus lepinguosaliste transpordipoliitika arengu kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordi infrastruktuurile.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse transiitliiklus” – ühenduses registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu ühenduse liikmesriiki või sealt välja läbi Albaania territooriumi;

b)

„Albaania transiitliiklus” – Albaanias registreeritud ettevõtja teostatav transiitkaupade vedu Albaaniast kolmandasse riiki või kolmandast riigist Albaaniasse läbi ühenduse territooriumi;

c)

„kombineeritud vedu” –

kaubavedu, mille puhul veoauto, haagis, poolhaagis (vedukiga või ilma), vahetusveovahend või 20jalane või suurem konteiner liigub veo alg- või lõppetapil maanteel ja ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid kasutades, kui viimati nimetatud etapi lennutee pikkus on üle 100 km, ja mille puhul veo alg- või lõppetapp on:

— 
teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni lähima ümberlaadimiseks sobiva raudteejaamani algetapi puhul ning teekond lähimast ümberlaadimiseks sobivast raudteejaamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul või
— 
lennuteekond 150 kilomeetri raadiuses siseveetee- või meresadamast, kus kaupu lastitakse või lossitakse.

I

JAOTIS

INFRASTRUKTUUR

Artikkel 4

Üldsäte

Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et võtavad mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri võrgustiku arendamiseks olulise abinõuna vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed, et lahendada Albaania kaudu kulgeva kaubaveoga seotud probleeme, eelkõige VIII üleeuroopalises koridoris, Põhja-Lõuna teljel ning ühendusteedel Aadria-Ioonia üleeuroopalisse transpordialasse.

Artikkel 5

Planeerimine

Ühendus ja Albaania on eriti huvitatud Albaania ja Kagu-Euroopa piirkonna vajadustele vastava peamisi maanteid ja raudteid, siseveeteid, siseveesadamaid, sadamaid ja lennujaamu ning teisi asjakohaseid transpordiliike hõlmava mitmeliigilise piirkondliku transpordivõrgu väljaarendamisest Albaania territooriumil. See võrk määrati Kagu-Euroopa transpordi infrastruktuuri põhivõrgustiku arendamise vastastikuse mõistmise memorandumis, mille allkirjastasid Kagu-Euroopa piirkonna ministrid ja Euroopa Komisjon 2004. aasta juunis. Võrgustiku arendamise ja eelistuste valimise viib läbi korralduskomitee, mis koosneb kõigi allakirjutanute esindajatest.

Artikkel 6

Finantsaspektid

1.  
Vastavalt lepingu artiklile 112 võib ühendus rahaliselt toetada vajalikke infrastruktuurimeetmeid, millele on viidatud käesoleva protokolli artiklis 5. Seda rahalist toetust võidakse anda Euroopa Investeerimispanga laenuna ja mis tahes muus rahastamisvormis, mis võimaldab edaspidi anda täiendavaid vahendeid.
2.  
Komisjon püüab töö kiirendamiseks niipalju kui võimalik soodustada täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, nagu näiteks teatavate ühenduse liikmesriikide kahepoolseid investeeringuid või riiklikke ja eravahendeid.

II

JAOTIS

RAUDTEEVEDU JA KOMBINEERITUD VEDU

Artikkel 7

Üldsäte

Lepinguosalised võtavad vastu vastastikku kooskõlastatud meetmed arendamaks ja edendamaks raudteevedu ja kombineeritud vedu kui vahendit, mis tagab, et tulevikus toimub suur osa nende kahepoolsetest vedudest ja transiitvedudest läbi Albaania keskkonnahoidlikematel tingimustel.

Artikkel 8

Infrastruktuuriga seotud eriaspektid

Albaania raudteede ajakohastamise raames võetakse vajalikke meetmeid, et kohandada raudteesüsteemi kombineeritud veo jaoks, pöörates erilist tähelepanu terminalide arendamisele ja ehitamisele ning tunnelite mõõtmetele ja läbilaskevõimele, mis nõuavad suuremahulisi investeeringuid.

Artikkel 9

Toetusmeetmed

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed kombineeritud veo arengu soodustamiseks.

Selliste meetmete eesmärk on:

— 
julgustada kasutajad ja kaubasaatjaid kombineeritud vedu kasutama;
— 
muuta kombineeritud vedu konkurentsivõimeliseks maanteetranspordiga, eelkõige ühenduse või Albaania rahalise toetuse abil nende asjakohaste õigusaktide raames;
— 
soodustada kombineeritud veo kasutamist pikkadel vahemaadel ja edendada eelkõige vahetuskerede, konteinerite ja saatjata veo kasutamist üldiselt;
— 
parandada kombineeritud veo kiirust ja usaldusväärsust ning eelkõige:
— 
suurendada kolonnide sagedust vastavalt kaubasaatjate ja kasutajate vajadustele;
— 
lühendada ooteaega terminalides ja suurendada nende läbilaskevõimet;
— 
kõrvaldada sobival viisil kõik takistused ligipääsuteedel, et parandada juurdepääsu kombineeritud veole;
— 
ühtlustada vajaduse korral eriotstarbeliste seadmete massid, mõõtmed ja tehnilised omadused eelkõige selleks, et tagada mõõtude sobilikkus ning võtta kooskõlastatud meetmeid nimetatud seadmete tellimiseks ja kasutuselevõtuks vastavalt liiklussagedusest tulenevatele nõuetele ja
— 
võtta üldjuhul muid asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 10

Raudteede ülesanne

Riikide ja raudteede asjakohaste volituste raames nii reisijate- kui kaubaveo puhul soovitavad lepinguosalised nende raudtee-ettevõtjatel:

— 
tõhustada kõikides valdkondades kas kahe- ja mitmepoolset koostööd või koostööd rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, et eelkõige parandada veoteenuste kvaliteeti ja ohutust;
— 
püüda kehtestada ühiselt raudteekorraldussüsteem, mis ausa konkurentsi tingimustes ja järgides vaba valiku põhimõtet julgustab kaubasaatjaid, eriti transiidi korral, vedama kaupa pigem raudteed kui maanteed mööda;
— 
valmistada ette Albaania osalemist ühenduse õigustiku rakendamisel ja edasiarendamisel raudteede arengus.

III

JAOTIS

MAANTEETRANSPORT

Artikkel 11

Üldsätted

1.  
Pidades silmas vastastikust juurdepääsu transporditurule, lepivad lepinguosalised esialgu kokku, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et säilitatakse ühenduse liikmesriikide ja Albaania vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või muudest olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenev kord või selliste lepingute ja kokkulepete puudumisel de facto valitsenud olukord 1991. aastal.

Ühenduse ja Albaania vahelise artiklis 12 sätestatud maanteeveoturule juurdepääsu käsitleva lepingu ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud maanteeliikluse maksustamise lepingu sõlmimiseni teeb Albaania liikmesriikidega koostööd nimetatud kahepoolsete lepingute või kokkulepete muutmiseks, et need vastaksid käesolevale protokollile.

2.  
Käesolevaga lepivad lepinguosalised kokku, et tagavad piiramatu juurdepääsu ühenduse transiitliiklusele läbi Albaania ning Albaania transiitliiklusele läbi ühenduse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
3.  
Kui lõike 2 alusel antud õiguste tulemusena suureneb ühenduse veoettevõtjate transiitliiklus sellise tasemeni, mis tõsiselt kahjustab või võib tõsiselt kahjustada maanteede infrastruktuuri ja/või liikluse ladusust artiklis 5 nimetatud telgjoontel ning kui samadel tingimustel tekivad probleemid ühenduse territooriumil Albaania piirialade läheduses, esitatakse see probleem stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vastavalt lepingu artiklile 118. Lepinguosalised võivad teha ettepaneku selliste erakorraliste ajutiste ja mittediskrimineerivate meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud, et sellist kahju piirata või leevendada.
4.  
Kui Euroopa Ühendus kehtestab reeglid Euroopa Liidus registreeritud raskete kaubaveokite põhjustatud saaste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks, kohaldatakse samasugust korda Albaanias registreeritud raskete kaubaveokite suhtes, mis liiguvad ühenduse territooriumil. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsustab vajalikud meetodid.
5.  
Lepinguosalised hoiduvad ühepoolsetest meetmetest, mille tagajärg võib viia diskrimineerimiseni ühenduse ja Albaania veoettevõtjate või veokite vahel. Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed hõlbustamaks maanteevedu teise lepinguosalise territooriumile või läbi selle territooriumi.

Artikkel 12

Turulepääs

Lepinguosalised kohustuvad tegema oma sisemiste eeskirjade kohaselt koostööd eelkõige selleks, et töötada välja:

— 
transpordi arengut soodustavad tegevusviisid, mis vastavad lepinguosaliste vajadustele ja mis on kooskõlas ühelt poolt ühenduse siseturu väljakujundamise ja ühise transpordipoliitika ellurakendamisega ning teiselt poolt Albaania majandus- ja transpordipoliitikaga;
— 
lõplik süsteem, mis reguleeriks tulevikus lepinguosaliste vahelist vastastikust maanteeveoturule juurdepääsu.

Artikkel 13

Maksustamine, teemaksud ja muud maksud

1.  
Lepinguosalised nõustuvad, et kummagi poole maanteesõidukite maksustamine, teemaksud ja muud maksud ei tohi olla diskrimineerivad.
2.  
Lepinguosalised alustavad läbirääkimisi, et jõuda nii kiiresti kui võimalik maanteeliikluse maksustamist käsitlevale kokkuleppele ühenduse asjaomaste vastuvõetud eeskirjade alusel. Sellise kokkuleppe eesmärk on eelkõige tagada sujuv piiriülene liiklusvoog, kõrvaldada järk-järgult erinevused lepinguosaliste maanteeliikluse maksustamise süsteemides ja kõrvaldada nendest erinevustest põhjustatud konkurentsimoonutused.
3.  
Kuni lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste lõpetamiseni kõrvaldavad lepinguosalised diskrimineerimise ühenduse või Albaania veoettevõtjate vahel, mis seisneb raskete kaubaveokite ringluse ja/või omamise puhul kohaldatavates maksudes ning veomaksudes lepinguosaliste territooriumil. Albaania kohustub Euroopa Ühenduste Komisjonile nõudmise korral teatama kohaldatavate maksude, teemaksude ja muude maksude määra ning samuti nende arvutamise meetodi.
4.  
Kuni lõikes 2 ja artiklis 12 osutatud kokkulepete sõlmimiseni peavad pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumist Albaaniat läbiva ühenduse transiidi suhtes kohaldatavate rahaliste maksete, teemaksude või muude maksude kavandatavad muudatused, kaasa arvatud muudatused nende kogumise süsteemides, läbima eelneva konsulteerimismenetluse.

Artikkel 14

Massid ja mõõtmed

1.  
Albaania nõustub, et ühenduse masside ja mõõtmete standarditele vastavad maanteesõidukid võivad vabalt ja takistusteta liikuda artiklis 5 nimetatud teedel. Kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võidakse Albaanias kehtivatele standarditele mittevastavate maanteesõidukite suhtes kohaldada mittediskrimineerivat erimaksu ülemäärasest teljekoormusest põhjustatud kahju eest.
2.  
Albaania püüab ühtlustada oma kehtivaid teede ehitust käsitlevaid eeskirju ja standardeid ühenduses kehtivate õigusaktidega viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ning teeb suuri jõupingutusi, et kavandatud ajavahemiku jooksul muuta paremaks artiklis 5 nimetatud teid nende uute eeskirjade ja standardite kohaselt vastavalt oma rahalistele võimalustele.

Artikkel 15

Keskkond

1.  
Keskkonna kaitsmise eesmärgil püüavad lepinguosalised kehtestada raskete kaubaveokite gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ja mürataseme standardid, mis kindlustavad kõrge kaitstuse taseme.
2.  
Selleks, et anda tööstusele selget teavet ja soodustada kooskõlastatud teadusuuringuid, tootmist ja programmide koostamist, välditakse antud valdkonnas riiklike eristandardite kehtestamist.

Ilma täiendavate piiranguteta võivad ühenduse territooriumil liikuda sõidukid, mis vastavad keskkonda käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud standarditele.

3.  
Lepinguosalised teevad koostööd uute standardite kehtestamiseks, et saavutada eespool nimetatud eesmärgid.

Artikkel 16

Sotsiaalsed aspektid

1.  
Albaania ühtlustab maanteetranspordi personalikoolitust käsitlevad õigusaktid ühenduse standarditega, eelkõige seoses ohtlike kaupade veoga.
2.  
Albaania, kes on rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna Euroopa kokkuleppe (AETR) lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik sõiduaega, katkestusi, juhtide puhkeaega ja meeskonna koosseisu käsitlevat poliitikat, pidades silmas sotsiaalõigusnormide arengut selles valdkonnas.
3.  
Lepinguosalised teevad koostööd maanteetranspordi valdkonnas sotsiaalõigusnormide rakendamiseks ja jõustamiseks.
4.  
Lepinguosalised tagavad maanteeveo-ettevõtjate vastastikust tunnustamist silmas pidades nende tegevusalale lubamist käsitlevate õigusaktide võrdväärsuse.

Artikkel 17

Sätted liikluse kohta

1.  
Lepinguosalised ühendavad oma kogemused ja püüavad ühtlustada oma õigusakte, et parandada liikluse sujuvust tippaegadel (nädalavahetused, riigipühad, turismihooaeg).
2.  
Üldiselt lepinguosalised soodustavad liiklusteabesüsteemi sisseviimist, arendamist ja kooskõlastamist.
3.  
Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma õigusaktid, mis käsitlevad kergesti riknevate kaupade, elusloomade ja ohtlike ainete vedu.
4.  
Lepinguosalised püüavad ühtlustada ka juhtidele antavat tehnilist abi, olulise liiklusteabe levitamist ja muid turistidele olulisi küsimusi ning hädaabiteenuseid, sealhulgas kiirabi.

Artikkel 18

Liiklusohutus

1.  
Albaania kooskõlastab oma liiklusohutust käsitlevad õigusaktid, eelkõige ohtlike kaupade vedu silmas pidades, ühenduse omadega viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist.
2.  
Albaania, kes on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lepinguosaline, ning ühendus kooskõlastavad nii suures ulatuses kui võimalik oma poliitikat ohtlike vedude valdkonnas.
3.  
Lepinguosalised teevad koostööd liiklusohutusalaste õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel, eelkõige valdkonnas, mis käsitleb juhilube ja meetmeid liiklusõnnetuste vähendamiseks.

IV

JAOTIS

VORMINÕUETE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 19

Vorminõuete lihtsustamine

1.  
Lepinguosalised lubavad muuta kaubaveo raudteid ja maanteid mööda lihtsamaks, olenemata sellest, kas tegemist on vastastikuse kaubavahetuse või transiidiga.
2.  
Lepinguosalised lubavad alustada läbirääkimisi kaubaveo kontrolli ja vorminõuete hõlbustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks.
3.  
Lepinguosalised lubavad võtta vajaduse piires ühismeetmeid ja toetada täiendavate lihtsustusmeetmete võtmist.

V

JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Reguleerimisala laiendamine

Kui üks lepinguosaline leiab käesoleva protokolli kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, et on muid käesoleva protokolliga hõlmamata meetmeid, mis on kooskõlastatud Euroopa transpordipoliitika seisukohast olulised ning võivad eelkõige aidata lahendada transiitliikluse probleeme, esitab ta asjakohased ettepanekud teisele lepinguosalisele.

Artikkel 21

Rakendamine

1.  
Lepinguosaliste vaheline koostöö toimub allkomitee raames, mis luuakse selleks otstarbeks kooskõlas lepingu artikliga 121.
2.  

Allkomitee ülesandeks on:

a) 

koostada koostöökavad raudtee- ja kombineeritud veo, transpordiuuringute ja keskkonna valdkonnas;

b) 

analüüsida käesoleva protokolli otsuste kohaldamist ja esitada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule sobivad lahendused võimalike probleemide kohta;

c) 

koostada kaks aastat pärast lepingu jõustumist ülevaade infrastruktuuri parandamisest ja vaba transiidi mõjust ja

d) 

kooskõlastada rahvusvahelise transpordi ja eelkõige transiitliiklusega seotud seiret, prognoose ja muud statistikat.

PROTOKOLL nr 6

tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmise kohta



Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„tollialased õigusaktid” – lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) 

„taotluse esitanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud ja kes taotleb abi tolliküsimustes käesoleva protokolli alusel;

c) 

„taotluse saanud asutus” – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse käesoleva protokolli alusel;

d) 

„isikuandmed” – igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;

e) 

„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  
Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires käesolevas protokollis sätestatud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamine, eelkõige ennetades ja uurides neid õigusakte rikkuvaid toiminguid ning võideldes nende rikkumise vastu.
2.  
Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud organid on andnud loa sellise teabe edastamiseks.
3.  
Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  
Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.
2.  

Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

a) 

kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

b) 

kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

3.  

Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a) 

füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b) 

paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c) 

kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

d) 

transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist oma riigisiseste õigusnormide kohaselt, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet:

— 
toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;
— 
tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;
— 
kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;
— 
füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;
— 
transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine/teavitamine

Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

— 
edastada kõik dokumendid või
— 
teatada kõigist otsustest,

mis pärinevad taotluse esitanud asutusest ja kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil elavale või seal asuvale adressaadile.

Taotlus dokumentide ja teadete edastamiseks tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.  
Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.
2.  

Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a) 

taotluse esitanud asutus;

b) 

taotletav meede;

c) 

taotluse eesmärk ja põhjus;

d) 

asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e) 

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) 

asjakohaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte.

3.  
Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata dokumentide suhtes, mis lisatakse lõike 1 alusel esitatud taotlusele.
4.  
Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib ette näha ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  
Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades juba olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende läbiviimist. Sama kehtib ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse edastanud juhul, kui taotluse saanud asutus ei saa ise tegutseda.
2.  
Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
3.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida vasttavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.
4.  
Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise kaasatud lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  
Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, kinnitatud koopiad või muud materjalid.
2.  
Selle teabe võib esitada elektroonilises vormis.
3.  
Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral juhtudel, kui kinnitatud koopiatest ei piisa. Need originaalid tuleb tagastada esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  

Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

a) 

võib kahjustada Albaania või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või

b) 

võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel või

c) 

rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.  
Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.
3.  
Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
4.  
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks teha.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsuse nõue

1.  
Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate asjakohaste sätete kohaselt.
2.  
Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Selleks edastavad lepinguosalised teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.
3.  
Selle protokolli alusel saadud teavet kasutatakse kohtu- või haldusmenetluses, mis on algatatud seoses tollialaste õigusaktide rikkumisega, käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Seetõttu võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning menetlustes ja kohtus. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.
4.  
Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb arvesse võtta kõnealuse asutuse ette nähtud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluse seisukohast vajalikke esemeid, dokumente või dokumentide kinnitatud koopiaid. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises õigus- või haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõigist nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud vajaduse korral kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  
Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Albaania keskasutused ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes eelkõige arvesse kehtivaid andmekaitse norme. Nad võivad esitada pädevatele asutustele soovitusi muudatuste kohta, mida on nende arvates vaja käesolevasse protokolli teha.
2.  
Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud kokkulepped

1.  

Võttes vastavalt arvesse ühenduse ja liikmesriikide pädevust:

— 
ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest,
— 
on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Albaania vahel,
— 
ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib ühendusele huvi pakkuda.
2.  
Olenemata käesoleva protokolli lõike 1 sätetest, on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liikmesriigi ja Albaania vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.
3.  
Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 120 alusel loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees.

LÕPPAKT



Täievolilised esindajad, kes esindavad:

BELGIA KUNINGRIIKI,

TŠEHHI VABARIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

EESTI VABARIIKI,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

IIRIMAAD,

ITAALIA VABARIIKI,

KÜPROSE VABARIIKI,

LÄTI VABARIIKI,

LEEDU VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

UNGARI VABARIIKI,

MALTA VABARIIKI,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

POOLA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

SLOVEENIA VABARIIKI,

SLOVAKI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu asutamislepingu osalised,

edaspidi „liikmesriigid”, ning

EUROOPA ÜHENDUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ja

ALBAANIA VABARIIGI täievolilised esindajad

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Luxembourgis 12. juunil 2006. aastal, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule (edaspidi „leping”), on vastu võtnud järgmised dokumendid:



leping ja lepingu I–V lisa, täpsemalt:

I lisa. Albaania tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele;
IIa lisa. Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduse esmatoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile a));
IIb lisa. Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduse esmatoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile b);
IIc lisa. Albaania tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajanduslikele esmatoodetele (osutatud artikli 27 lõike 3 punktis c);
III lisa. Ühenduse soodustused Albaania kala- ja kalandustoodetele;
IV lisa. Arvedeklaratsiooni tekst;
V lisa. Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused;

ja järgmised protokollid:

Protokoll nr 1 malmi- ja terasetoodete kohta;
Protokoll nr 2 Albaania ja ühenduse vahelise töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kohta (Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 2);
Protokoll nr 3 teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta;
Protokoll nr 4 milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise;
Protokoll nr 5 maismaatranspordi kohta;
Protokoll nr 6 tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmise kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Albaania Vabariigi täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Ühisdeklaratsioon lepingu artiklite 22 ja 29 kohta;
Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 41 kohta;
Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 46 kohta;
Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 48 kohta
Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 61 kohta;
Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 73 kohta;
Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 80 kohta;
Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 126 kohta;
Ühisdeklaratsioon rände, liikumisvabaduse ja töötajate õiguste kohta;
Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta seoses lepingu protokolliga nr 4;
Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta seoses lepingu protokolliga nr 4;
Ühisdeklaratsioon lepingu protokolli nr 5 kohta.

Albaania Vabariigi täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgnevalt nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühenduse deklaratsiooni:

Ühenduse deklaratsioon Euroopa Ühenduse poolt määruse (EÜ) nr 2007/2000 alusel ette nähtud erandlike kaubandusmeetmete kohta.

Hecho en Luxemburgo, el doce de junio de dos mil seis.

V Luxemburku, dne dvanáctého června dva tisíce šest.

Udfærdiget i Luxembourg den tolvte juni to tusind og seks.

Geschehen zu Luxemburg am zwölften Juni zweitausendsechs.

Kahe tuhande kuuenda aasta juunikuu kaheteistkümnendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις δώδεκα Ιουνίου δύο χιλιάδες έξι.

Done at Luxembourg on the twelfth day of June in the year two thousand and six.

Fait à Lussemburgo, le douze juin deux mille six.

Fatto a Lussemburgo, addì dodici giugno duemilasei.

Luksemburgā, divtūkstoš sestă gada divpadsmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai šeštų metų birželio dvyliktą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer hatodik év június tizenkettedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fit-tnax jum ta' Ġunju tas-sena elfejn u sitta.

Gedaan te Luxemburg, de twaalfde juni tweeduizend zes.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwunastego czerwca roku dwa tysiące szóstego.

Feito em Luxemburgo, em doze de Junho de dois mil e seis.

V Luxemburgu dňa dvanásteho júna dvetisícšesť.

V Luxembourgu, dvanajstega junija leta dva tisoč šest.

Tehty Luxemburgissa kahdentenatoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakuusi.

Som skedde i Luxemburg den tolfe juni tjugohundrasex.

Bërë në Luksemburg në datë dymbëdhjetë qershor të vitit dymijë e gjasthtë.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

signatory

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Za Českou republiku

signatory

På Kongeriget Danmarks vegne

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

Eesti Vabariigi nimel

signatory

Για την Ελληνική Δημοκρατία

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la Republique française

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

signatory

Latvijas Republikas vārdā

signatory

Lietuvos Respublikos vardu

signatory

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

signatory

A Magyar Köztársaság részéről

signatory

Għar-Repubblika ta' Malta

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

Za Republiko Slovenijo

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Za Európske spoločenstvá

Za Evropski skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

signatory

signatory

Për Republikën e Shqipërisë

signatory

ÜHISDEKLARATSIOONID

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLITE 22 JA 29 KOHTA

Lepinguosalised deklareerivad, et artiklite 22 ja 29 rakendamisel uurivad nad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus kõigi Albaania ja kolmandate riikide (v.a ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga liitunud riikide ja muude naaberriikide, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid) vahel sõlmitud sooduslepingute mõju. Kui uurimisel selgub, et Albaania soodustused kolmandatele riikidele on märgatavalt paremad, võib Albaania poolt Euroopa Ühendusele antavaid soodustusi kohandada.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 41 KOHTA

1. Ühendus deklareerib valmisolekut vaadata stabiliseerimis- ja assotsienerimisnõukogus läbi Albaania osalemise küsimus päritolueeskirjade diagonaalses kumulatsioonis pärast seda, kui majandus-, kaubandus- ning muud asjakohased tingimused diagonaalse kumulatsiooni lubamiseks on kehtestatud.

2. Seoses sellega deklareerib Albaania valmisolekut luua vabakaubanduspiirkonnad eelkõige teiste Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga liitunud riikidega.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 46 KOHTA

Lepitakse kokku, et mõiste „lapsed” tähendus vastab asjaomase vastuvõtjariigi õigusaktidele.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 48 KOHTA

Lepitakse kokku, et mõiste „nende pereliikmed” tähendus vastab asjaomase vastuvõtjariigi õigusaktidele.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 61 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 61 sätteid ei tõlgendata nii, et need võimaldavad vältida ühist huvi pakkuva kinnisvara omandamise proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise piirangut või mõjutavad muul viisil kinnisvara omandamisõiguse süsteemi käsitlevaid lepinguosaliste eeskirju (v.a neid, mis on kehtestatud artikli 61 sätetega).

Lepitakse kokku, et Albaania kodanikud võivad omandada kinnisvara Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt asjakohastes ühenduse õigusaktides ette nähtud eranditele ning kohaldades ühenduse õigustikku kooskõlas asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktidega.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 73 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevas lepingus kasutatud mõiste „intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand” hõlmab eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust ja kaasnevaid õigusi, andmebaasidega seotud õigusi, patentide, tööstusdisaini, kaubamärkide ja teenindusmärkide, mikrolülituste topoloogia ja geograafiliste tähistega (sealhulgas päritolumärgistustega) seotud õigusi ning samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 80 KOHTA

Lepinguosalised on teadlikud, kui tähtis on viisarežiimi liberaliseerimisel Albaania inimeste ja Albaania valitsuse tegevus. Edu sõltub sellest, kui kiiresti rakendab Albaania olulised reformid niisugustes valdkondades nagu õigusriigi tugevdamine, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ebaseadusliku rände vastane võitlus ning haldussuutlikkuse tugevdamine piirikontrolli ja dokumentide turvalisuse valdkonnas.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 126 KOHTA

1. Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva lepingu kohaldamisel ja tegelikul rakendamisel tähendab käesoleva lepingu artiklis126 sisalduv mõiste „eriti kiireloomulistel juhtudel” juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse järgmist:

— 
lepingust lahtiütlemine, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud ja
— 
artiklis 2 sätestatud käesoleva lepingu oluliste tingimuste rikkumine.

2. Lepinguosalised on ühel meelel, et artiklis 126 nimetatud „asjakohased meetmed” on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed. Kui lepinguosaline võtab artiklis 126 sätestatud eriti kiireloomulisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline kasutada vaidluste lahendamise korda.

ÜHISDEKLARATSIOON SEADUSLIKU RÄNDE, LIIKUMISVABADUSE JA TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KOHTA

Elamisloa väljastamisest või pikendamisest keeldumine on reguleeritud iga liikmesriigi õigusaktidega ning Albaania ja liikmesriikide vahel kehtivate kahepoolsete kokkulepete ja konventsioonidega.

ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA SEOSES LEPINGU PROTOKOLLIGA nr 4

1. Albaania aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON SAN MARINO VABARIIGI KOHTA SEOSES LEPINGU PROTOKOLLIGA nr 4

1. Albaania aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid ühendusest pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määramiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON LEPINGU PROTOKOLLI nr 5 KOHTA

1. Ühendus ja Albaania märgivad, et raske kaubaveoki tüübikinnituses kehtivad ühenduses alates 1. jaanuarist 2001 ( 7 ) järgmised gaasiliste heitmete ja müra tasemed.

ESC ja ELR katsetsüklite programmil mõõdetud piirväärtused:



 

 

Süsinikmono oksiid

Süsivesinikud

Lämmastikok siidid

Tahked osakesed

Suitsusus

 

 

(CO) g/kWh

(CH) g/kWh

(NOx) g/kWh

Tahked osakesed g/kWh

m-1

Rida A

Euro III

2,1

0,66

5,0

0,10

0,13 (a)

0,8

a)  Mootorite puhul, mille töömaht on alla 0,75 dm3 silindri kohta ja suurimale võimsusele vastav pöörlemissagedus ületab 3 000 min-1.

ETC katsetsükli programmil mõõdetud piirväärtused:



 

 

Süsinikmono oksiid

Muud süsivesinikud kui metaan

Metaan

Lämmastik oksiidid

Tahked osakesed

 

 

(CO) g/kWh

(NMHC)

g/kWh

(CH4)

(b)

g/kWh

(NOx)

g/kWh

Tahked osakesed

(c)

g/kWh

Rida A

Euro III

5,45

0,78

1,6

5,0

0,16

0,21 (a)

a)  Mootorite puhul, mille töömaht on alla 0,75 dm3 silindri kohta ja suurimale võimsusele vastav pöörlemissagedus ületab 3 000 min-1.

b)  Kehtib ainult maagaasil töötavate mootorite kohta.

c)  Ei kehti gaasimootorite kohta.

2. Tulevikus püüavad ühendus ja Albaania vähendada mootorsõidukite põhjustatud heiteid, kasutades uusimaid tehnoloogia saavutusi sõidukite heitekontrolli tehnoloogias ning parandatud kvaliteediga mootorikütust.

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

Ühenduse deklaratsioon ühenduse määruse (EÜ) nr 2007/2000 alusel ette nähtud erandlike kaubandusmeetmete kohta.

Võttes arvesse, et ühendus on kehtestanud ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide, sealhulgas Albaania suhtes nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erakorralised kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide ja territooriumide jaoks, ( 8 ) erakorralised kaubandusmeetmed, deklareerib ühendus järgmist:

— 
seni, kuni kohaldatakse nõukogu muudetud määrust (EÜ) nr 2007/2000, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 30 alusel lisaks ühenduses käesoleva lepinguga võimaldatud lepingulistele kaubandussoodustustele neid ühepoolseid autonoomseid kaubandusmeetmeid, mis on soodsamad;
— 
eelkõige kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate toodete korral, mille puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, vähendatakse erandina lepingu artikli 27 lõike 1 asjakohasest sättest ka koguselist tollimaksu.



( 1 ) Lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.

( 2 ) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

( 3 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.

( 4 ) Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.

( 5 ) Juhtudel, kui eksportija ei ole kohustatud alla kirjutama, kehtib allkirja väljajätmine ka dokumendile allakirjutanud isiku nime väljajätmise kohta.

( 6 )  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/96/EÜ liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest paisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu.

( 8 )  EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1.

Top