Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 97e7c97b-c2f8-11eb-a925-01aa75ed71a1

Consolidated text: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, 13. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

02014R0532 — ET — 20.04.2021 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 532/2014,

13. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks

(ELT L 148 20.5.2014, lk 54)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/629, 4. november 2020,

  L 132

4

19.4.2021



▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 532/2014,

13. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse järgmised määrust (EL) nr 223/2014 täiendavad sätted:

a) 

eeskirjad, mis näevad ette selliste andmetega seotud teabe, mida tuleb salvestada ja säilitada elektroonilisel kujul korraldusasutuse loodavas seiresüsteemis;

b) 

üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta, mis on seotud raamatupidamisandmike säilitamise ja tõendavate dokumentide hoidmisega sertifitseerimis-, korraldus- ja vahendusasutuste ning toetusesaajate tasandil;

c) 

tegevusauditite ja raamatupidamise aastaaruannete auditite ulatus ja sisu ning tegevuste valimi koostamise metoodika;

d) 

üksikasjalikud eeskirjad komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate poolt tehtavate auditite käigus kogutavate andmete kasutamise kohta;

e) 

üksikasjalikud eeskirjad juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate suurte puuduste kindlakstegemiseks, kaasa arvatud selliste puuduste peamised tüübid, kasutatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid ning kindlate määrade ja ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid.



II PEATÜKK

JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEMI KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 2

Elektroonilises vormis salvestatavad ja säilitatavad andmed

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõige 8)

1.  
Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 2 punkti d kohaselt loodavas seiresüsteemis iga tegevuse kohta elektrooniliselt salvestatavaid ja säilitatavaid andmeid käsitlev teave on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
2.  
Andmed salvestatakse ja säilitatakse iga tegevuse kohta, kaasa arvatud II rakenduskava kaudu toetatavates tegevustes osalejate (võimaluse korral soopõhiselt eristatud) andmed, et võimaldada neid agregeerida, kui see on vajalik seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise eesmärgil. Samuti peab see võimaldama selliste andmete kumulatiivset agregeerimist kogu programmiperioodi vältel.

Artikkel 3

Üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõige 9)

1.  

Üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta, mis on seotud raamatupidamisandmike säilitamise ja tõendavate dokumentide hoidmisega, on järgmised:

a) 

kontrolljälg peab võimaldama kontrollida toidu- ja/või esmase materiaalse abi rakenduskavas (edaspidi „I rakenduskava”) või II rakenduskava seirekomisjoni poolt kehtestatud valikukriteeriumide kohaldamist;

b) 

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 25 lõike 1 punkti a kohaste toetuste kontekstis peab kontrolljälg võimaldama rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevuste kohta komisjonile esitatud sertifitseeritud agregeeritud summade kokkuviimist üksikasjalike raamatupidamisandmikega ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses;

c) 

artikli 25 lõike 1 punktide b ja c kohaste toetuste kontekstis peab kontrolljälg võimaldama rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevuste kohta komisjonile esitatud sertifitseeritud agregeeritud summade kokkuviimist üksikasjalike andmetega väljundite või tulemuste kohta ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses, kaasa arvatud vajaduse korral dokumentidega ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordsete maksete määratlemise kohta;

d) 

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 25 lõike 1 punkti d kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg vajaduse korral tõendama ja põhjendama arvutusmeetodit ning kindlate rahastamismäärade valiku aluseid ning neid rahastamiskõlblikke otseseid kulusid või muude valitud kategooriate raames deklareeritud kulusid, mille puhul kohaldatakse kindlat rahastamismäära;

e) 

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 26 lõike 2 punktide b, c ja e ning artikli 26 lõike 3 teise osa kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg võimaldama põhjendada rahastamiskõlblikke otseseid kulusid või muude valitud kategooriate raames deklareeritud kulusid, mille puhul kohaldatakse kindlat rahastamismäära;

f) 

kontrolljälg peab võimaldama kontrollida toetuse maksmist toetusesaajale avaliku sektori vahenditest;

g) 

kui see on asjakohane, sisaldab kontrolljälg iga tegevuse kohta tehnilisi kirjeldusi ja rahastamiskava, toetuse heakskiitmisega seotud dokumente, riigihankemenetlustega seotud dokumente, toetusesaaja aruandeid ning tehtud kontrollide ja auditite aruandeid;

h) 

kontrolljälg sisaldab teavet tegevuse valdkonnas tehtud juhtimise kontrollimise ja auditite kohta;

i) 

kontrolljälg peab võimaldama kontrollida tegevuse tulemusnäitajatega seotud andmete vastavust aruandes esitatud andmetele ja tulemustele ning vajaduse korral ka programmi eesmärkidele.

Punktides c ja d osutatud kulude puhul peab kontrolljälg võimaldama kontrolliasutuse poolt kasutatud arvutusmeetodi kontrolli määruse (EL) nr 223/2014 artikli 25 lõike 3 nõuetele vastavuse seisukohast.

2.  
Korraldusasutus tagab dokumentaalsed andmed selliste asutuste nimetuste ja asukohtade kohta, kelle valduses on kõigile lõikes 1 sätestatud miinimumnõuetele vastava piisava kontrolljälje tagamiseks vajalikud kõik tõendavad dokumendid.

▼M1

Artikkel 3a

Üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta seoses toetusega, mida antakse enim puudust kannatavatele isikutele kaudselt, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõige 9)

1.  

Lisaks artiklis 3 sätestatud kontrolljälje üksikasjalikele miinimumnõuetele peab enim puudust kannatavatele isikutele määruse (EL) nr 223/2014 artikli 23 lõike 4a alusel vautšereid, kaarte või muid vahendeid kasutades toidu või esmase materiaalse abi või mõlema andmise kontrolljälg:

a) 

võimaldama võrrelda väljastatud vautšerite, kaartide või muude vahendite koguarvu lõppsaajatele tarnitud ja kasutatud vautšerite, kaartide või muude vahendite koguarvuga, mis põhineb sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate raamatupidamisarvestusel ja tõendavatel dokumentidel;

b) 

võimaldama artikli 26 lõike 2 punktis a sätestatud rahastamiskõlblike kulude puhul võrrelda komisjonile esitatud tõendatud kogusummasid lõppsaajate kasutatud vautšerite, kaartide või muude vahendite väärtusega;

c) 

sisaldama dokumente vautšerite, kaartide või muude vahendite lõppsaajatele andmise ning jaotamise ja kasutamise kohta.

Kaartide, vautšerite või muude vahendite kasutamise kohta peab kontrolljälg tõendama, et vautšereid, kaarte või muid vahendeid kasutatakse ainult toidu või esmase materiaalse abi või mõlema ostmiseks.

2.  

Kui enim puudust kannatavatele isikutele jagatakse toitu ja/või esmast materiaalset abi vautšerite, kaartide või muude paberkujul olevate vahendite abil, peab kontrolljäljest nähtuma ka järgmine:

a) 

korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate võltsimise vältimiseks võetud turvameetmed;

b) 

vautšerite varu kaitsmiseks võetud meetmed;

c) 

andmed asutuste kohta, kes lõppsaajad kindlaks määravad, ja nende asutuste kohta, kes lõppsaajatele vautšereid, kaarte või muid vahendeid jaotavad;

d) 

dokumendid selle kohta, et lõppsaajad on vautšerid, kaardid või muud vahendid kätte saanud.

▼B

Artikkel 4

Komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate tehtavate auditite käigus kogutavate andmete kasutamine

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõige 8)

1.  
Komisjon rakendab kõiki vajalikke meetmeid, et vältida komisjoni poolt auditite käigus kogutavate andmete volitamata avaldamist või neile volitamata juurdepääsu.
2.  
Komisjon kasutab auditite käigus kogutud andmeid ainult selleks, et täita oma määruse (EL) nr 223/2014 artiklist 36 tulenevaid kohustusi. Kogutavatele andmetele on juurdepääs Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil.
3.  
Kogutud andmeid ei saadeta ilma andmeid esitanud liikmesriigi sõnaselge nõusolekuta kellelegi teisele kui neile liikmesriikide ametiisikutele või liidu institutsioonide ametiisikutele, kelle ülesanded nõuavad, et neil oleks kohaldatavate eeskirjade alusel juurdepääs neile andmetele.

Artikkel 5

Tegevusauditid

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõige 7)

1.  
Tegevusauditeid tehakse iga raamatupidamisaasta kohta; auditeeritakse tegevusi, mis valitakse auditeerimisasutuse poolt kehtestatud või heakskiidetud meetodil kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6.
2.  

Tegevusauditeid tehakse tõendavate dokumentide alusel, mis moodustavad kontrolljälje, ning tegevusaudit kontrollib komisjonile deklareeritud kulude seaduslikkust ja eeskirjadele vastavust järgmistes aspektides:

a) 

et tegevus on valitud kooskõlas rakenduskava valikukriteeriumidega, et tegevus ei olnud füüsiliselt valmis või täielikult ellu viidud enne, kui toetusesaaja esitas rakenduskava raames rahastamise taotluse, et tegevust on rakendatud kooskõlas heakskiitva otsusega ja see vastab auditi ajal kõigile kohaldatavatele tingimustele, mis on seotud funktsionaalsuse, kasutuse ja saavutatavate eesmärkidega;

b) 

et komisjonile deklareeritud kulud vastavad raamatupidamise andmetele ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu käesoleva määruse artikli 3 kohaselt;

c) 

et komisjonile deklareeritud kulud on arvestatud kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 25 lõike 1 punktidega b ja c, et nendest kuludest toetusesaajale tehtud maksete aluseks olnud väljundid ja tulemused on saavutatud, et osalejate andmed või vajaduse korral muud väljundite ja tulemustega seotud kirjed on kooskõlas komisjonile esitatud teabega ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 3.

Auditid peavad kontrollima ka seda, et avaliku sektori toetus oleks makstud toetusesaajale välja kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 42 lõikega 2.

3.  
Tegevusauditid peavad vajaduse korral hõlmama tegevuse füüsilise rakendamise kohapealset kontrolli.
4.  
Tegevusauditid kontrollivad sertifitseerimisasutuse poolt oma raamatupidamissüsteemis salvestatud vastavate kulude täpsust ja terviklikkust ning kontrolljälje kokkusobivust kõigil tasanditel.
5.  
Kui tuvastatud probleemid näivad olevat olemuselt süstemaatiliselt ja seavad seetõttu ohtu muud rakenduskava tegevused, tagab auditeerimisasutus edasise kontrolli, kaasa arvatud vajaduse korral täiendavad auditid, et teha kindlaks probleemide ulatus, ja soovitab vajalikke parandusmeetmeid.
6.  
Komisjonile aastase katvuse teatamisel võetakse auditeeritud kuludena arvesse ainult lõike 1 kohaselt tehtava auditiga hõlmatud kulusid. Sel eesmärgil kasutatakse määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõike 6 alusel koostatud kontrolliaruande näidist.

Artikkel 6

Tegevuste valimi koostamise metoodika

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõige 7)

1.  
Auditeerimisasutus kehtestab valimi koostamise meetodi („valimimeetod”) kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega, võttes arvesse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandardeid INTOSAI, IFAC või IIA.
2.  
Lisaks auditistrateegias toodud selgitustele säilitab auditeerimisasutus valimimeetodi määramisel kasutatud dokumente ja professionaalseid hinnanguid, mis hõlmavad kavandamise, valiku, katsetamise ja hindamise etappe tõendamaks, et kehtestatud meetod on sobiv.
3.  
Valim peab olema esinduslik populatsiooni suhtes, millest see valitakse, ning võimaldama auditeerimisasutusel koostada kehtiv auditiarvamus kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõike 5 punktiga a. Kõnealune populatsioon peab sisaldama rakenduskava kulusid, mille kohta on komisjonile asjaomase raamatupidamisaasta eest määruse (EL) nr 223/2014 artikli 41 kohaselt esitatud maksetaotlused. Valimi võib koostada raamatupidamisaasta jooksul või pärast seda.
4.  

Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõike 1 kohaldamiseks kasutatakse statistilise valimi koostamise meetodit, kui see tagab:

i) 

valimi elementide juhusliku valiku;

ii) 

tõenäosusteooria kasutamise valimi tulemuste hindamisel, kaasa arvatud valimi koostamise riski ning kavandatud ja saavutatud täpsuse mõõtmise ja kontrolli.

5.  
Valimimeetod peab tagama iga populatsiooni kuuluva valimiühiku juhusliku valimise, kasutades valimit moodustavate üksuste valimiseks iga populatsiooniühiku jaoks genereeritud juhuslikke arve, või süstemaatilise valiku teel, kasutades juhuslikku alguspunkti ja rakendades ülejäänud elementide valimiseks süstemaatilist reeglit.
6.  
Valimiühiku määrab auditeerimisasutus pädevale arvamusele tuginedes. Valimiühikuks võib olla tegevus, projekt tegevuse raames või toetusesaaja maksenõue. Teave valitud valimiühiku tüübi ning valiku langetamisel kasutatud pädeva arvamuse kohta kantakse kontrolliaruandesse.
7.  
Kui valimiühikuga seotud kogukulud raamatupidamisaastal on negatiivne summa, jäetakse see lõikes 3 eespool osutatud populatsioonist välja ning seda auditeeritakse eraldi. Auditeerimisasutus võib koostada ka kõnealuse eraldiseisva populatsiooni valimi.
8.  
Kui kohaldatakse määruse (EL) nr 223/2014 artikli 58 lõikes 1 sätestatud proportsionaalse kontrolli tingimusi, võib auditeerimisasutus jätta kõnealuses artiklis osutatud elemendid valimi võtmise populatsioonist välja. Kui asjaomane tegevus on juba valimisse valitud, asendab auditeerimisasutus selle sobiva juhusliku valikuga.
9.  
Kõiki valimis sisalduvaid komisjonile deklareeritud kulusid auditeeritakse.

Kui valitud valimiühikud hõlmavad suurt hulka maksetaotlusi või -arveid, võib auditeerimisasutus auditeerida neid allvalimi koostamise teel, valides maksetaotluseid või -arveid samade valimi koostamise parameetrite alusel, mida kasutatakse põhivalimi ühikute valimiseks.

Sellisel juhul arvutatakse iga auditeeritava valimiühiku jaoks sobivad valimi suurused ning igal juhul ei ole need väiksemad kui 30 maksetaotlust või -arvet iga valimiühiku kohta.

10.  
Auditeerimisasutus võib populatsiooni stratifitseerida, jaotades selle allpopulatsioonideks, millest igaüks on sarnaste omadustega valimiühikute rühm eelkõige riski või eeldatava veamäära poolest, või milles populatsioon sisaldab tegevusi, mis koosnevad rakenduskava alusel tehtavatest rahalistest maksetest suure maksumusega ühikute/üksuste jaoks.
11.  
Auditeerimisasutus hindab süsteemi usaldusväärsust kõrgelt, keskmiselt või madalalt, võttes arvesse süsteemiauditite tulemusi valimi koostamise tehniliste parameetrite määramisel, nii, et süsteemiaudititest ja tegevusaudititest saadav kokkuvõtlik kindlusaste oleks kõrge. Kui süsteemi usaldusväärsust hinnatakse kõrgelt, peab valimisse kuuluvate tegevuste usaldusväärsuse tase olema vähemalt 60 %. Kui süsteemi usaldusväärsust hinnatakse madalaks, peab valimisse kuuluvate tegevuste usaldusväärsuse tase olema vähemalt 90 %. Maksimaalne olulisuse piirmäär peab olema 2 % lõikes 3 osutatud kuludest.
12.  
Kui tuvastatakse rikkumisi või rikkumiste oht, otsustab auditeerimisasutus pädevale arvamusele tuginedes, kas on vaja auditeerida täiendavat valimit täiendavatest tegevustest või tegevuste osadest, mida juhuslikus valimis ei auditeeritud, et võtta arvesse tuvastatud spetsiifilisi riskitegureid.
13.  
Auditeerimisasutus analüüsib täiendava valimi auditite tulemusi eraldi, teeb nende tulemuste põhjal järeldused ning edastab need iga-aastases kontrolliaruandes komisjonile. Täiendavas valimis tuvastatud rikkumisi ei kaasata juhusliku valimi prognoositava juhusliku vea arvutusse.
14.  
Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõike 5 punktides a ja b osutatud auditiarvamuse ja kontrolliaruande jaoks arvutab auditeerimisasutus tegevusauditite tulemuste põhjal koguvea määra, mis on prognoositavate juhuslike vigade ning vajaduse korral süsteemsete vigade ja korrigeerimata anomaalsete vigade summa jagatuna populatsiooniga.

Artikkel 7

Raamatupidamise aastaaruannete auditid

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõige 7)

1.  
Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 49 lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruannete auditeid teeb auditeerimisasutus iga raamatupidamisaasta kohta.
2.  
Raamatupidamise aastaaruannete audit annab põhjendatud kindlustunde arvestuskannetes deklareeritud summade terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.
3.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab auditeerimisasutus arvesse eelkõige sertifitseerimisasutuse kohta tehtavate süsteemiauditite ning tegevusauditite tulemusi.
4.  
Süsteemiaudit hõlmab sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemi usaldusväärsuse kontrolli ning sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemi kantud tühistatud ja tagasi nõutud summade kulude täpsuse kontrolli valimi alusel.
5.  

Et auditiarvamuses oleks võimalik järeldada et arvepidamine on tõene ja aus, kontrollib auditeerimisasutus, et kõik määruse (EL) nr 223/2014 artikliga 49 nõutavad elemendid oleks arvepidamises õigesti kajastatud ning vastaksid tõendavatele arvestuskirjetele, mis on auditeerimisasutuse tehtava auditeerimise ajal kõigi asjaomaste asutuste ja toetusesaajate valduses. Eelkõige kontrollib auditeerimisasutus talle sertifitseerimisasutuse poolt esitatava arvepidamise alusel, kas

a) 

määruse (EL) nr 223/2014 artikli 49 lõike 1 punkti a kohaselt deklareeritud rahastamiskõlblike kulude kogusumma vastab asjaomasel raamatupidamisaastal komisjonile esitatud maksetaotlustes sisalduvatele kuludele ja vastavale avaliku sektori toetusele, ning kui esineb lahknevusi, kas nende vastavusse viimiseks vajalike summade kohta on antud arvepidamises piisavad selgitused;

b) 

raamatupidamisaasta jooksul tühistatud ja tagasi nõutud summad, raamatupidamisaasta lõpu seisuga tagasinõudmisele kuuluvad summad ning arvepidamises nimetatud summad, mida ei ole võimalik tagasi nõuda, vastavad sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse sisestatud summadele ning põhinevad vastutava korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse otsustel;

c) 

kulusid on arvepidamisest välja jäetud kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 49 lõikega 2, kui see kohaldub, ning kas kõik nõutavad korrektsioonid kajastuvad asjaomase raamatupidamisaasta arvepidamises.

Punktides b ja c osutatud kontrollimisi võib teha valimi alusel.



III PEATÜKK

FINANTSJUHTIMIST JA -KORREKTSIOONE KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 8

Kriteeriumid juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate suurte puuduste kindlakstegemiseks

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 55 lõige 4)

1.  
Komisjon annab oma hinnangu juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusale toimimisele lähtuvalt kõigi olemasolevate süsteemiauditite, kaasa arvatud kontrollimehhanismide testide ja tegevusauditite tulemustest.

Hindamine hõlmab rakenduskava sisekontrollikeskkonda, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste juhtimis- ja kontrollitegevusi, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste poolset seiret ja auditeerimisasutuse kontrollitoiminguid ning selle aluseks on II lisa tabelis 1 esitatud põhinõuete täitmise kontroll.

Kõnealuste põhinõuete täitmist hinnatakse II lisa tabelis 2 sätestatud kategooriate alusel.

2.  
Juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise suurte puuduste põhitüübid on juhtumid, kui mõni II lisa tabeli 1 punktides 2, 4, 5, 13, 15, 16 ja 18 osutatud põhinõuetest või kaks või enam II lisa tabeli 1 muudest põhinõuetest langevad hinnangu kohaselt II lisa tabeli 2 kategooriatesse 3 või 4.

Artikkel 9

Kindlate määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ning finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 55 lõige 4)

1.  
Finantskorrektsioone kohaldatakse kogu rakenduskavale või selle osale, kui komisjon tuvastab juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises ühe või mitu suurt puudust.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kohaldatakse kogu rakenduskavale või selle osale ekstrapoleeritud finantskorrektsioone, kui komisjon tuvastab tegevuste esinduslikus valimis süsteemseid rikkumisi, mis võimaldab kvantifitseerida täpsemalt riski liidu eelarvele. Sellisel juhul ekstrapoleeritakse esindusliku valimi kontrolli tulemusi ülejäänud populatsioonile, millest valim finantskorrektsiooni määramiseks võeti.

2.  

Kindlamääralise korrektsiooni taseme fikseerimisel võetakse arvesse järgmiseid elemente:

a) 

suure puuduse või suurte puuduste suhteline tähtsus juhtimis- ja kontrollisüsteemi terviklikus kontekstis;

b) 

suure puuduse või suurte puuduste sagedus ja ulatus;

c) 

liidu eelarvele põhjustatava kahju riski tase.

3.  

Neid elemente arvesse võttes fikseeritakse finantskorrektsiooni tase järgmiselt:

a) 

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii põhimõttelised, sagedased või laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi täielikku häirumist, mis seab ohtu seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 100 %;

b) 

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii sagedased ja laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi äärmiselt tõsist häirumist, mis seab ohtu väga suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 25 %;

c) 

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi mittetäielikust toimimisest või nii kehvast või nii harvast toimimisest, et see seab ohtu suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 10 %;

d) 

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi ebajärjepidevast toimimisest, mis seab ohtu olulise osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 5 %.

4.  
Kui lõike 3 kohaselt fikseeritav kindel määr oleks ebaproportsionaalne, siis korrektsiooni taset vähendatakse.
5.  
Kui vastutavad asutused ei ole asjaomasel raamatupidamisaastal finantskorrektsiooni kohaldamise järgselt suutnud võtta piisavaid korrektsioonimeetmeid, mistõttu järgneval raamatupidamisaastal tuvastatakse sama tõsine puudus või samad tõsised puudused, võib suurendada korrektsiooni määra tulenevalt tõsise puudujäägi või tõsiste puudujääkide püsimisest tasemele, mis ei ületa kõrguselt järgmise kategooria taset.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3 jõustub alates 1. detsembrist 2014 teabe suhtes, mis on seotud I lisas osutatud andmete salvestamise ja säilitamisega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1



I LISA

Seiresüsteemis elektroonilisel kujul salvestatavate ja säilitatavate andmete loend (millele osutatakse artiklis 2)

Andmed on nõutavad I ja II rakenduskava ( 1 ) raames toetatavate tegevuste puhul ja kõigi kättetoimetamise viiside kohta, kui teises veerus ei ole ette nähtud teisiti.



Andmeväljad

Rakenduskava või kättetoimetamise liik, mille puhul andmeid ei nõuta

Toetusesaajat puudutav teave (1)

1.  Iga toetusesaaja nimi või kordumatu tunnus

 

2.  Teave selle kohta, kas toetusesaaja on avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus

 

3.  Teave selle kohta, kui käibemaks toetusesaaja kuludelt ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav

 

4.  Toetusesaaja kontaktandmed

 

Tegevusandmed

5.  Tegevuse nimetus või kordumatu tunnus

 

6.  Tegevuse lühikirjeldus

 

7.  Tegevuse kohta taotluse esitamise kuupäev

 

8.  Alguskuupäev, mis on nimetatud toetuse tingimused sätestavas dokumendis

 

9.  Lõppkuupäev, mis on nimetatud toetuse tingimused sätestavas dokumendis

 

10.  Tegelik kuupäev, mil tegevus füüsiliselt lõpule viiakse või täielikult rakendatakse

 

11.  Asutus, mis annab välja toetuse tingimused sätestava dokumendi

 

12.  Toetuse tingimused sätestava dokumendi kuupäev

 

13.  Tegevuse valuuta

 

14.  Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi rakenduskavad, mille raames tegevust toetatakse

 

15.  Antud materiaalse abi liik (liigid)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

16.  Toetatud tegevuste liik (liigid)

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

17.  Rahastamisvormi kood(id)

 

18.  Asukoha kood(id)

 

19.  Avalik-õigusliku asutuse või partnerorganisatsiooni ostetud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

20.  Avalik-õigusliku asutuse poolt kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 23 lõikega 4 kättetoimetatud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

21.  Partnerorganisatsioonidele jaotatud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

22.  Lõppsaajatele jaotatud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

23.  Avalik-õigusliku asutuse või partnerorganisatsiooni ostetud esmase materiaalse abi kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

24.  Partnerorganisatsioonidele jaotatud esmase materiaalse abi kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

25.  Lõppsaajatele jaotatud esmase materiaalse abi kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

26.  Väljastatud vautšerite või kaartide (või muude kaudse kättetoimetamise vahendite) arv

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

27.  Lõppsaajatele tarnitud vautšerite või kaartide (või muude kaudse kättetoimetamise vahendite) arv

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

28.  Lõppsaajate kasutatud vautšerite või kaartide (või muude kaudse kättetoimetamise vahendite) arv

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

29.  Lõppsaajatele jaotatud vautšeritele või kaartidele (või muudele kaudse kättetoimetamise vahenditele) laaditud kulude kogusumma

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

30.  Lõppsaajate poolt kasutatud vautšerite või kaartidega (või muude kaudse kättetoimetamise vahenditega) seotud kulude kogusumma

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

Näitajaid käsitlevad andmed

31.  Tegevusega seotud ühiste näitajate nimetus

 

32.  Tegevusega seotud ühiste näitajate identifitseerimistähis

 

33.  Ühiste näitajate osas saavutatud tase iga rakendusaasta kohta või tegevuse lõppedes

 

34.  Ainult konkreetsele rakenduskavale omase tegevusega seotud näitajate nimetus

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

35.  Ainult konkreetsele rakenduskavale omase tegevusega seotud näitajate identifitseerimistähis

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

36.  Ainult konkreetsele rakenduskavale omaste väljundinäitajate sihteesmärgid

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

37.  Ainult konkreetsele rakenduskavale omaste väljundinäitajate osas saavutatud tase iga rakendusaasta kohta või tegevuse lõppedes

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

38.  Iga väljundnäitaja mõõtühik

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

39.  Tulemusnäitajate lähtetase

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

40.  Tulemusnäitajate sihttase

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

41.  Iga tulemuseesmärgi mõõtühik ja lähtetase

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

42.  Iga näitaja mõõtühik

 

Iga tegevuse finantsandmed (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

43.  Tegevuse rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on heaks kiidetud toetuse tingimused sätestavas dokumendis

 

44.  Rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses

 

45.  Avaliku sektori toetuse summa, mis on nimetatud toetuse tingimusi sätestavas dokumendis

 

Toetusesaaja maksetaotlusi käsitlevad andmed (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

46.  Toetusesaajale iga maksetaotluse alusel tehtud makse kuupäev

 

47.  Toetusesaajale maksetaotluse alusel tehtava iga makse kuupäev

 

48.  Rahastamiskõlblike kulude summa maksetaotluses, mis on toetusesaajale tehtava iga makse alus

 

49.  Avaliku sektori kulude summa määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastab iga makse aluseks olevatele rahastamiskõlblikele kuludele

 

50.  Toetusesaajale maksetaotluse alusel tehtava iga makse summa

 

51.  Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 5 punkti b kohase tegevuse kohapealsete kontrollimiste alguskuupäev

 

52.  Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõike 1 ja delegeeritud määruse (EL) nr 532/2014 artikli 6 kohase tegevuse kohapealsete auditite kuupäev (2)

 

53.  Auditit või kontrolli elluviiv asutus

 

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed tegelike kulude alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

54.  Tegelikult tehtud ja välja makstud kulude alusel komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud

 

55.  Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad tegelikult tehtud ja välja makstud kulude alusel komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele kuludele

 

56.  Lepingu tüüp, kui lepingu sõlmimisele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (3) (teenuste pakkumine/asjade pakkumine) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (4) sätted

 

57.  Lepingu summa, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ või direktiivi 2014/23/EL sätteid

 

58.  Tekkinud ja makstud rahastamiskõlblikud kulud lepingu alusel, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse 2004/18/EÜ või direktiivi 2014/23/EL sätteid

 

59.  Kasutatav hankemenetlus, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ või direktiivi 2014/23/EL sätteid

 

60.  Toetusesaaja nimi või kordumatu tunnus, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/23/EL sätteid

 

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

61.  Komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel

 

62.  Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele avaliku sektori kuludele ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel

 

63.  Ühikuhindade standardiseeritud astmiku jaoks kasutatava ühiku määratlus

 

64.  Kättetoimetatud ühikute arv iga maksetaotluses toodud ühikutüübi kohta

 

65.  Iga ühikutüübi ühe ühiku hind

 

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed kindlasummaliste maksete alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

66.  Komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa ühekordsete maksete alusel

 

67.  Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele avaliku sektori kuludele ühekordsete maksete alusel

 

68.  Iga kindlasummalise makse kohta toetuse tingimused sätestavas dokumendis kokku lepitud tulemused (väljundid või tulemused) kindlasummaliste maksete tegemise alusena

 

69.  Iga kindlasummalise makse kohta toetuse tingimused sätestavas dokumendis kokkulepitud summa

 

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed kindlate maksemäärade alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

70.  Komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa kindlate maksemäärade alusel

 

71.  Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele kuludele kindlate maksemäärade alusel

 

Andmed toetusesaajalt tagasi nõutud summade kohta

72.  Iga toetuse tagasinõudmise otsuse kuupäev

 

73.  Igast toetuse tagasinõudmise otsusest mõjutatud avaliku sektori toetuse summa

 

74.  Igast toetuse tagasinõudmise otsusest mõjutatud rahastamiskõlblikud kogukulud

 

75.  Iga toetuse tagasinõudmise otsuse järgselt toetusesaaja poolt tagasi makstud summa laekumise kuupäev

 

76.  Toetuse tagasinõudmise otsuse järgselt toetusesaaja poolt tagasi makstud avaliku sektori toetuse summa (ilma intressside või viivisteta)

 

77.  Toetusesaaja poolt tagasi makstud avaliku sektori toetusele vastavad rahastamiskõlblikud kogukulud

 

78.  Toetuse tagasinõudmise otsusega seotud lootusetu tagasinõude avaliku sektori toetuse summa

 

79.  Lootusetu tagasinõudega seotud avaliku sektori toetusele vastav abikõlblik kogukulu

 

Komisjonile esitatud maksetaotlusi käsitlevad andmed (eurodes)

80.  Iga tegevusest tekkinud rahastamiskõlblikke kulusid sisaldava maksetaotluse esitamise kuupäev

 

81.  Igas maksetaotluses sisalduv toetusesaajal tekkinud ja tegevuse rakendamisel makstud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma

 

82.  Igas maksetaotluses sisalduv tegevusega seotud avaliku sektori kulude kogusumma määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses

 

Andmed komisjonile määruse (EL) nr 223/2014 artikli 48 kohaselt esitatud arvestusandmiku kohta (eurodes)

83.  Iga tegevusest tekkinud kulusid sisaldava sertifitseeritud kulude aastaaruande esitamise kuupäev

 

84.  Sellise arvestusandmiku esitamise kuupäev, milles sisalduvad tegevuse lõplikud kulud pärast tegevuse lõpuleviimist (kui rahastamiskõlblikud kogukulud on vähemalt 1 000 000  eurot (määruse (EL) nr 223/2014 artikkel 51))

 

85.  Andmikus sisalduvad tegevuse rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mis on sisestatud sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse

 

86.  Tegevuse rakendamisel tekkinud avaliku sektori kulude kogusumma määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastab andmikus sisalduvatele tegevuse rahastamiskõlblikele avaliku sektori kogukuludele, mis on sisestatud sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse

 

87.  Toetusesaajale tehtud maksete kogusumma määruse (EL) nr 223/2014 artikli 42 lõike 2 tähenduses, mis vastab andmikus sisalduvatele avaliku sektori rahastamiskõlblikele kogukuludele, mis on sisestatud sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse

 

88.  Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta jooksul tühistatud avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusumma

 

89.  Avaliku sektori kogukulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad andmikus sisalduvatele raamatupidamisaasta jooksul tühistatud avaliku sektori rahastamiskõlblikele kogukuludele

 

90.  Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta jooksul tagasi nõutud avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusumma

 

91.  Avaliku sektori kogukulud, mis vastavad tegevuse andmikus sisalduvale raamatupidamisaasta jooksul tagasi nõutud avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusummale

 

92.  Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpuks tagasi nõutavate avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusumma

 

93.  Avaliku sektori kogukulud, mis vastavad tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpuks tagasi nõutavate avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusummale

 

94.  Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpu seisuga tagasi saamata jääv rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma

 

95.  Avaliku sektori kogukulud, mis vastavad andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpu seisuga tagasi saamata jäävale rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummale

 
(1)   

Asjakohasel juhul hõlmab „toetusesaaja“ teisi asutusi, kes tekitavad tegevuse raames kulusid, mida käsitatakse toetusesaaja kuludena.

(2)   

Komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 148, 20.5.2014, lk 54).

(3)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(4)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

▼B



II LISA

Juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavad põhinõuded ning nende klassifitseerimine seoses nende tõhusa toimimisega, millele osutatakse artiklis 9



Tabel 1

Peamised nõuded

Juhtimis- ja kontrollisüsteemile esitatavad põhinõuded

Asjaomased asutused

Ulatus

1

Funktsioonide piisav eraldatus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele

Korraldusasutus

Sisekontrollikeskkond

2

Tegevuste sobiv valik.

Korraldusasutus

Juhtimis- ja kontrollitoimingud

3

Toetusesaajate piisav teavitamine valitud tegevuste puhul kohaldatavatest tingimustest.

Korraldusasutus

4

Piisavad juhtimise kontrollitoimingud.

Korraldusasutus

5

Kasutusel tõhus süsteem tagamaks, et kõiki kulude ja audititega seotud dokumente säilitatakse, et kindlustada piisav kontrolljälg.

Korraldusasutus

Juhtimis- ja kontrollitoimingud/seire

6

Töökindel süsteem andmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise otstarbel

Korraldusasutus

7

Proportsionaalsete pettusevastaste meetmete tulemuslik rakendamine

Korraldusasutus

Juhtimis- ja kontrollitoimingud

8

Asjakohased menetlused juhtimisdeklaratsiooni ning lõplike auditiaruannete ja tehtud kontrollimiste iga-aastaste kokkuvõtete koostamiseks.

Korraldusasutus

9

Funktsioonide piisav eraldatus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele

Sertifitseerimisasutus

Sisekontrollikeskkond

10

Asjakohased menetlused maksetaotluste koostamiseks ja esitamiseks.

Sertifitseerimisasutus

Juhtimis- ja kontrollitoimingud/seire

11

Sobiv elektrooniline arvepidamine deklareeritud kulude ja vastava avaliku sektori panuse säilitamiseks.

Sertifitseerimisasutus

Juhtimis- ja kontrollitoimingud

12

Sobiv ja täielik arvestus tagasi nõutavatest, tagasi nõutud ja tühistatud summadest.

Sertifitseerimisasutus

13

Asjakohased menetlused aastaaruannete koostamise ning nende terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse sertifitseerimiseks

Sertifitseerimisasutus

14

Piisav funktsioonide eraldatus ning piisavad süsteemid tagamaks, et mis tahes muu asutus, kes teeb programmi auditeerimisstrateegia kohaselt auditeid, on oma tegevuses vajalikul määral sõltumatu ning võtab arvesse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandardeid.

Auditeerimisasutus

Sisekontrollikeskkond

15

Piisavad süsteemiauditid.

Auditeerimisasutus

Kontrollitoimingud

16

Piisavad tegevusauditid.

Auditeerimisasutus

17

Piisavad raamatupidamise aastaaruannete auditid.

Auditeerimisasutus

18

Piisavad menetlused usaldusväärse auditiarvamuse esitamiseks ja iga-aastase kontrolliaruande koostamiseks.

Auditeerimisasutus



Tabel 2

Juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavate põhinõuete klassifikatsioon seoses toimimisega

Kategooria 1

Toimib hästi. Ei vaja parandamist või vajab väheolulist parandamist.

Kategooria 2

Toimib. Vajab mõningast parandamist.

Kategooria 3

Toimib osaliselt. Vajab olulist parandamist.

Kategooria 4

Sisuliselt ei toimi.


( 1 ) I rakenduskava hõlmab toidu ja/või materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, II rakenduskava hõlmab enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist.

Top