TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Algatuse pealkiri

ELi–Gambia kalandusleping – läbirääkimisvolitused rakendusprotokolli sõlmimiseks

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, üksus B3 – Kaubandusläbirääkimised ja säästva kalapüügi partnerluslepingud

Algatuse tõenäoline liik

Nõukogu otsuse soovitus

Ligikaudne aeg

2024. aasta 4. kvartal

Lisateave

https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/fisheries/international-agreements/sustainable-fisheries-partnership-agreements-sfpas_en

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Käesolev tagasisidekorje hõlmab Gambiaga sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise kehtiva protokolli hindamist ja uue protokolli võimalikku sõlmimist.

Osana ELi ühisest kalanduspoliitikast 1 peab komisjon kolmandate riikidega läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingute üle ja rakendab neid. Need lepingud võimaldavad ELi laevastikul püüda partnerriigi majandusvööndis lubatud kogupüügi ülejääki. Vastutasuks maksab EL partnerriigile selle vetele juurdepääsu eest rahalist hüvitist ja annab rahalist abi kalanduse juhtimise parandamiseks (valdkondlik toetus). ELi toetusele lisanduvad ELi laevade omanike makstavad tasud.

ELi ja Gambia vahelise lepingu kuueaastane rakendamine algas 31. juulil 2019. Kuigi lepingut ennast saab vaikimisi pikendada veel kuueks aastaks, kaotab lepingu rakendusprotokoll kehtivuse 30. juulil 2025. Selleks et ELi laevad saaksid Gambia majandusvööndis püügitegevust jätkata, tuleks pidada läbirääkimisi uue protokolli üle.

Ühise kalanduspoliitika alusmääruse kohaselt tuleks enne läbirääkimisi uue protokolli üle teha kehtiva protokolli järelhindamine ja võimaliku uue protokolli eelhindamine.

-Tagasiulatuva hindamise käigus tuleks analüüsida ühelt poolt seda, mil määral vastavad leping ja selle kehtiv protokoll ELi ettevõtjate vajadustele, ja teiselt poolt seda, kui tõhus on partnerriigile antav valdkondlik toetus. See võimaldab ELil ja Gambial teha järeldusi praeguse protokolli tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe, vastuvõetavuse, mõju ja lisaväärtuse kohta mõlema partneri jaoks.

-Tulevikku suunatud hindamisel tuleks piirkondlikku dünaamikat arvestades hinnata praeguseid ja tulevasi vajadusi ning aidata kindlaks määrata võimaliku uue protokolli üksikasjad.

Need hindamised tuleks viia lõpule hiljemalt 2024. aasta lõpuks ja need aitavad kindlaks määrata üksikasjad, mida uus protokoll peaks sisaldama. Seda võetakse arvesse komisjoni soovituses võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Gambiaga läbirääkimisi.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Säästva kalapüügi partnerluslepingud võimaldavad juurdepääsu mõne ELi mittekuuluva riigi, sealhulgas Gambia majandusvööndile, kuid ELi laevad ei saa seal kala püüda, kui puudub rakendusprotokoll. Selleks et ELi kalalaevastik saaks jätkata püügitegevust Gambia majandusvööndis ilma katkestusteta, mis tuleneks praeguse protokolli kehtivuse lõppemisest, oleks vaja sõlmida uus protokoll ja hakata seda kohaldama 2025. aasta juuli lõpust.

Kehtiva protokolli kohaselt on selles püügipiirkonnas lubatud tegutseda kuni 41 ELi laeval (Hispaaniast, Prantsusmaalt ja Kreekast), sealhulgas 28 tuunikülmutusseineril, 10 ritvõngelaeval (pika rändega liikide püük) ja kolmel traaleril (põhjalähedaste süvamerekalade püük). Olgugi et tegelik püük püügipiirkonnas ei ole märkimisväärne, on Gambia majandusvööndisse pääsemise võimalus siiski oluline, kuna see võimaldab ELi kalalaevade katkematut kalapüüki Gambia selliste naaberriikide majandusvööndites, kellel on sõlmitud säästva kalapüügi partnerlusleping.

Samal ajal aitab lepingu alusel antav ELi rahaline toetus oluliselt edendada Gambia säästva kalapüügi ja vesiviljeluse arengut. Ilma rakendusprotokollita lõppeks ka see toetus, mis omakorda katkestaks algatatud protsessi edenemise ja dialoogi.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Algatus kuulub poliitikavaldkonda (mere bioloogiliste ressursside kaitse ÜKP raames), kus ELil on ainupädevus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti d alusel). Kuna liikmesriikidel ei ole õigust pidada kolmandate riikidega kalanduskokkulepete üle läbirääkimisi, siis subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Säästva kalapüügi partnerluslepingu jätkuv rakendamine vastab ELi laevastiku vajadusele säilitada juurdepääs Gambia majandusvööndile, mis asub Senegali majandusvööndi ning Senegali ja Guinea-Bissau ühise majandusvööndi vahel. Säästva kalapüügi partnerluslepingu jätkuv rakendamine on ka kahepoolse dialoogi (sealhulgas kalavarude teadusliku hindamise alane teabevahetus) ja Gambia kalavarude säästva majandamise pideva parandamise huvides.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Gambiaga sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingul ja selle rakendamise protokollil on järgmised eesmärgid:

·aidata Gambiaga sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu raamistiku abil säilitada ELi laevastike tegevust ja laevastikega seotud tööhõivet;

·edendada ressursside ja keskkonna säästlikku haldamist Gambia mere elusressursside ratsionaalse ja säästva kasutamise kaudu ning

·toetada jätkusuutliku kalandussektori arengut Gambias.

Hindamise käigus analüüsib komisjon järgmisi poliitikavariante. Hinnatakse järgmisi stsenaariume:

·ELi ja Gambia vahel sõlmitakse uus protokoll: a) säiliksid praegused tingimused (sh lubatud laevade arv, püügi võrdlusmaht, ELi ja laevaomanike rahaline panus) või b) muudetaks praeguseid tingimusi ning

·protokolli ei uuendata ja ELi laevadel ei ole lubatud Gambia majandusvööndis tegutseda (nn soikunud lepingu stsenaarium, kus ELi laevad ei saa kalapüügiluba).

Tõenäoline mõju

Uus protokoll pakub ELi laevadele jätkuvalt kalapüügivõimalusi Gambia majandusvööndis ning aitab kaasa kohaliku kalandussektori heale valitsemistavale ja arengule. Eeldatakse, et toetust antakse jätkuvalt selleks, et: i) ajakohastada kalapüügitaristut, ii) toetada rannikukogukondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, iii) edendada teadusuuringuid säästva kalapüügi toetamiseks Gambias ning iv) saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 14 „Ookeani- ja mereökosüsteemid“ ning järgida asjakohaseid näitajaid I .

Edasine seire

Kõik säästva kalapüügi partnerluslepingud sisaldavad kohustusi, mis on seotud ressursside säästva kasutamisega, kohaliku teadusuuringute alase suutlikkuse suurendamisega ning püügitegevuse järelevalve, seire ja kontrolliga. Lepingu alusel asutatud ühiskomitee jälgib ja juhib lepingu rakendamist. Nii Gambia kui ka Senegali jaoks ühiselt korraldatud teaduskomitee kohtumised aitavad samuti jälgida kalavarude olukorda mõlema riigi vetes. Kõnealuste komiteede tegevus jätkub uue protokolli alusel.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Algatuse jaoks ei ole vaja teha täiemahulist mõjuhinnangut. Tehakse tagasiulatuv ja tulevikku suunatud hindamine.

Tagasiulatuva hindamise puhul vaadeldakse protokolli tulemuslikkust, tõhusust, majanduslikke parameetreid, asjakohasust, sidusust, ELi lisaväärtust ja vastuvõetavust.

Tulevikku suunatud analüüsi puhul keskendutakse probleemide ja vajaduste, saavutatavate eesmärkide, olemasolevate võimaluste (uue rakendusprotokolli sõlmimine praegusel kujul või muudatustega või rakendusprotokolli lõpetamine) ja nendega seotud riskide, ELi lisaväärtuse ja saadud õppetundide kindlakstegemisele.

Konsulteerimisstrateegia

Lisaks tagasisidekorjele konsulteeritakse sihipäraselt sidusrühmadega, tagamaks, et järel- ja tulevikku suunatud hindamistes võetakse arvesse nende seisukohti, et tagada asjakohased poliitikavalikud.

Konsulteerimine toimub ettevalmistavate kohtumiste ja suunatud küsitluste kaudu:

1.ELi kalandus- ja töötleva tööstuse ning ELi valitsusväliste organisatsioonide esindajatega kaugpüügi nõuandekomisjoni (LDAC) kaudu;  II

2.liikmesriikide haldusasutuste ja ettevõtete esindajatega;

3.piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning

4.Gambia kalandusasutuste, kalatööstuse ja kodanikuühiskonnaga.

Hindajad teevad vajaduse korral kohapealseid külastusi, et koguda sidusrühmade seisukohti küsimustike ja intervjuude abil eesmärgiga hinnata kasu eri rühmadele.

Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused esitatakse komisjoni hindamisaruandes, mis avaldatakse pärast hindamisuuringu lõpuleviimist ja enne läbirääkimiste algust.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Eesmärk on tagada, et Gambiaga sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli uuendamise otsustes ja läbirääkimiste võimalikes tulemustes võetaks arvesse kõigi huvitatud isikute seisukohti.

Sihtrühm

·Liikmesriikide ametiasutuste, ELi kala- ja kalatöötlemistööstuse, Euroopa kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad.

·Piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid.

·Gambia kalandusasutused, kalatööstus (kalapüük ja -töötlemine) ja kodanikuühiskond.

·Muud huvitatud sidusrühmad ja üldsuse esindajad.