TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Algatuse pealkiri

Liidu tervisekriise käsitlev ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat – üksus B2 (Terviseohutus)

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Ligikaudne aeg

2025. aasta 4. kvartal

Lisateave

Terviseohutus ja nakkushaigused – Euroopa Komisjon

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Komisjon esitas COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele tuginedes ettepanekud Euroopa terviseliidu loomiseks, mis on tugevdanud ELi terviseturbe raamistikku. Määrus (EL) 2022/2371 tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta on selle raamistiku üldine õigusakt. Kõnealuse määruse artikli 5 kohaselt peab komisjon koostama liidu tervisekriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kava (edaspidi „liidu kava“).

Liidu kavaga soovitakse edendada tõhusat ja koordineeritud reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele ELi tasandil, kirjeldades juhtimise, suutlikkuse ja ressurssidega seotud ühist korda. Kavas kirjeldatakse tegevust, millega toetatakse liikmesriike tõsise piiriülese terviseohu ennetamisel, selleks valmisolekul ja sellele reageerimisel, sealhulgas antimikroobikumiresistentsuse ja kliimariskide korral, aga ka tahtlike stsenaariumide puhul, nagu riigi toetatav terrorism ja suuremahulised lahinguoperatsioonid. Liidu kavaga täiendatakse riiklikke ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavasid.

Liidu kava on tihedalt seotud muude komisjoni algatustega, sealhulgas ELi kriisivalmiduse strateegiaga, ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga, Euroopa sisejulgeoleku strateegiaga, rahvatervise ohtude vastaste meditsiiniliste vastumeetmete toetamise strateegiaga ja ELi varude loomise strateegiaga. Kavas kajastub ka erinõunik Niinistö aruanne. Liidu kavas võetakse arvesse määruse (EL) 2022/2371 hindamist. 

Probleem, mida algatusega lahendatakse

COVID-19 pandeemia tõi esile vajaduse leida tõhus ja koordineeritud lähenemisviis tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemiseks. Samuti tõi see välja lüngad ja puudused ELi valmisoleku- ja reageerimisvõimes. Mõned valmisolekukavad olid olemas, kuid mehhanismid ja vahendid ei vastanud alati hädaolukordade lahendamise vajadustele ning need võeti vastu ajutiselt. See kriis tõestas, et tegevusetusest tingitud kulud ületavad kulusid, mis kaasnevad tulemusliku ja süstemaatilise investeerimisega valmisolekusse ja planeerimisse, sealhulgas tulevikusuundade strateegilisse analüüsi 1 .

Üha kiirenev kliimakriis kujutab endast tõsist terviseohtu, mis nõuab koordineeritud tegevust kõigis liikmesriikides, et tõhusalt ennetada ka muid terviseohte kui nakkushaiguspuhangud ning nendeks valmistuda ja neile reageerida. Samuti muudab ohupilti praegune geopoliitiline olukord. Nendele arvukatele ja keerulistele ohustsenaariumidele lahenduste leidmiseks tuleb valmisoleku planeerimisse kaasata kogu valitsemissektor ja ühiskond tervikuna. Terviseühtsuse põhimõtte kohaldamine võimaldab poliitikakujundajatel tegeleda inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist mõjutavate ühisnimetajatega.

COVID-19 pandeemiast saadud õppetundide arvessevõtmiseks sisaldab määrus (EL) 2022/2371 mitut sätet, milles on käsitletud ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kavandamise tugevdamist ELis/EMPs. Muu hulgas hinnatakse liikmesriikide planeerimist ja sellealast aruandlust ning planeerimise koordineerimist terviseohutuse komitees. Lisaks on määrusega ette nähtud liidu tervisekriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kava, mille koostab komisjon koostöös liikmesriikide ning asjaomaste ELi asutuste ja organitega ning kooskõlas rahvusvahelistes tervise-eeskirjades sätestatud hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise raamistikuga. Liidu kava põhineb kehtivatel ELi õigusaktidel, juhtimisstruktuuridel, suutlikkusel ja ressurssidel. Seega ei kehtestata sellega ei liikmesriikidele ega ELi institutsioonidele uusi kohustusi. Liidu kava lisaväärtus seisneb hoopis võimes koondada katkendlik teave ühiskokkulepete kohta ühte ja kättesaadavasse töödokumenti, mida kriisijuhid saavad vajaduse korral kasutada.

Kavaga täiendatakse liikmesriikide poliitikat, hõlbustades kõigi piiriüleste terviseohtude piisavat ennetamist kogu ELis, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist ning kooskõlastades nende ohtude seire ja ohjamise ning nendest varakult hoiatamise meetmeid. See tähendab, et liidu kava moodustab koos liikmesriikide kavade ja muude valdkondlike kavadega tugeva ja pidevalt täiustuva ELi/EMP planeerimisstruktuuri.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva määruse (EL) 2022/2371 artikliga 5 on komisjonile antud õigus koostada liidu tervisekriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kava.

Määrus (EL) 2022/2371 põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikel 5. See võimaldab ELil võtta i) stimuleerivaid meetmeid inimeste tervise kaitseks ja parandamiseks ning eelkõige peamiste piiriüleste tervist kahjustavate tegurite vastu võitlemiseks ning ii) meetmeid, mis puudutavad tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

ELi lisaväärtus liidu tervisekriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kava koostamisel seisneb ELi suutlikkuses täiendada riiklikke kavasid, tagades seeläbi koordineeritud tegevuse piiriüleste terviseohtude ja -kriiside korral. Võttes meetmeid ELi tasandil, i) tõhustab liidu kava koordineerimist tervisekriisideks valmistumisel ja neile reageerimisel ning ii) suurendab tõhusust, vältides jõupingutuste dubleerimist ning edendades olemasolevate ressursside ja vahendite parimat kasutamist. Seega võimaldab liidu kava reageerida tervisekriisidele ELi tasandil õigeaegselt, tõhusamalt ja sujuvamalt. Lõppkokkuvõttes vähendab see piiriüleste terviseohtude ohtu ja mõju rahvatervisele, ühiskonnale ja majandusele.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Liidu kavaga luuakse raamistik i) tervisekriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud tegevuste jaoks kõigis komisjoni talitustes, nõukogus ning ELi asutustes ja organites, samuti ii) selline kooskõlastatud lähenemisviis asjaomaste rahvusvaheliste organitega suhtlemiseks ja koordineerimiseks, mis hõlmab kõiki ohte, kogu valitsemissektorit, kogu ühiskonda ja terviseühtsuse põhimõtet. Selles kirjeldatakse peamisi sidusrühmi, nende rolle ja kohustusi ELi tasandil.

Liidu kava üldeesmärk on aidata tugevdada ELi hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkust ja tervisekriisidele, sealhulgas pandeemiatele, reageerimist; suurendada aja jooksul vastupanuvõimet korrapäraste stressitestide abil; õigel ajal reageerida kriisidele ELi tasandil ning toetada taotluse korral reageerimist riigi tasandil.

Liidu kava kohaldamisala laieneb bioloogilist või keemilist päritolu, keskkonnast tulenevatele ja teadmata päritolu ning muudele piiriülestele terviseohtudele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2022/2371 artiklis 2.

Liidu kava sisaldab sätteid juhtimis-, suutlikkus- ja ressursialaste ühiskokkulepete kohta. Nende sätetega tagatakse õigeaegne koostöö asjaomaste sidusrühmade vahel; turvaline teabevahetus; epidemioloogiline seire; varajane hoiatamine ja mitut ohtu hõlmav riskihindamine lühi- ja pikaajaliste riskide puhul; riskidest ja kriisiolukorrast teavitamine; mitut valdkonda hõlmav koostöö; meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavus ning hädaolukorraga seotud teadusuuringud ja innovatsioon.

Liidu kava sisaldab piiriülese piirkondadevahelise valmisoleku elemente kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, et toetada ühtlustatud, mitut valdkonda hõlmavaid piiriüleseid rahvatervishoiu meetmeid. Kavas võetakse arvesse riikide olusid ning see hõlmab ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeid, et tegeleda selliste isikute olukorraga, kellel on suurem oht olla tõsisest piiriülesest terviseohust mõjutatud.

Tulemusliku ja koordineeritud ELi tasandi reageerimise tagamiseks peavad liikmesriikide ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavad ning liidu kava toimima sujuvalt koos. Liidu kava täiendab seega riiklikke kavasid ja edendab tõhusat koostoimet liikmesriikide, komisjoni ning asjaomaste ELi asutuste ja organite vahel. Lisaks peavad liikmesriikide kavad olema liidu kavaga võimalikult sidusad. Liidu kava testitakse ja vajaduse korral ka ajakohastatakse.

Tõenäoline mõju

Liidu kaval on eelduste kohaselt positiivne mõju rahvatervisele, ühiskonnale ja majandusele, kuna sellega:

·edendatakse liikmesriikide, komisjoni ning asjaomaste ELi asutuste ja organite koostoimet, et tõhusalt ja koordineeritult reageerida tõsistele piiriülestele terviseohtudele, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, keda sellised ohud mõjutavad ebaproportsionaalselt;

·kirjeldatakse ühist juhtimiskorda, suutlikkust ja ressursse õigeaegseks koostööks, turvaliseks teabevahetuseks, järelevalveks, varajaseks hoiatamiseks, riskihindamiseks, riski- ja kriisikommunikatsiooniks, meditsiinilisteks vastumeetmeteks, hädaolukorra teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning riski- ja mõjuhinnanguks; 

·tuuakse esile tegevust, mis on kehtestatud mitut valdkonda hõlmavaks tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks ELi tasandil;

·edendatakse piirkondade piiriülest koostööd tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks;

·aidatakse liikmesriikidel saavutada kooskõla liidu kavaga, töötades samal ajal välja oma kavad või ajakohastades neid, et tagada koordineeritud tegevus kohaliku, piirkondliku ja ELi tasandi vahel, samuti sektorite vahel.

Edasine seire

Liidu kava testitakse õppustel ja ajakohastatakse korrapäraselt, tagamaks, et sellega edendatakse tõhusat ja koordineeritud tegevust ELi tasandil, ning et kava on koostalitlusvõimeline riiklike kavade ning WHO hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise raamistikuga. Õppuste käigus tehakse kindlaks parimad tavad ja võimalikud lüngad ning luuakse koostoime, tagades seeläbi, et tegelikeks kriisiolukordadeks valmistutakse üha paremini. Õppustel järgitakse komisjoni kriisiohjeõppuste suuniseid.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Käesoleva algatuse puhul ei ole mõju hindamine vajalik. Liidu tervisekriise käsitlev ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava koostatakse eeldatavasti komisjoni teatisena, milles kirjeldatakse tegevust liikmesriikide, komisjoni ning asjaomaste ELi asutuste ja organite vahelise tõhusa koostoime edendamiseks. Seepärast peaks kava ühtlustama tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist kogu ELis.

Konsulteerimisstrateegia

Konsultatsioonide eesmärk on koguda erinevatelt sidusrühmadelt tagasisidet liidu tervisekriise käsitleva ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava väljatöötamise kohta. Soovitakse tagada, et kavaga edendatakse tõhusat ja koordineeritud reageerimist piiriülestele terviseohtudele ELi tasandil. Konsultatsioonid hõlmavad erinevaid komisjoni talitusi, asjaomaseid ELi asutusi ja organeid, samuti rahvusvahelisi organisatsioone (eelkõige Maailma Terviseorganisatsioon), et tagada kooskõla üleilmse tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku raamistikuga.

Liidu kava töötatakse välja koostöös liikmesriikidega terviseohutuse komitee kaudu. Konsulteerida võib ka muude asjaomaste rühmadega. 

Üldsust, kodanikuühiskonna organisatsioone, erasektori osalejaid ja akadeemilisi ringkondi teavitatakse tervishoiupoliitika platvormi veebiseminaride kaudu. Selliste veebiseminaride eesmärk on teavitada erinevaid sidusrühmi liidu kavast ja teha nendega koostööd, et koguda nende seisukohti ja ettepanekuid.

Liidu kava väljatöötamisel võetakse arvesse sidusrühmade arvamusi, tagamaks, et kava täidab oma eesmärki.

Kuna need konsultatsioonid on ulatuslikud ja mitmekesised, ei korraldata avalikku konsultatsiooni.

Tagasisidekorje avaldatakse komisjoni veebisaidil „Avaldage arvamust“, et saada nelja nädala jooksul tagasisidet erinevatelt sidusrühmadelt.