01976L0211 — ET — 26.07.2019 — 003.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV 20. jaanuar 1976, teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (76/211/EMÜ) (ELT L 046 21.2.1976, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DIREKTIIV, 78/891/EMÜ 28. september 1978,	L 311	21	4.11.1978
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/45/EÜ, 5. september 2007,	L 247	17	21.9.2007
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1243, 20. juuni 2019,	L 198	241	25.7.2019

---

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV

20. jaanuar 1976,

teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(76/211/EMÜ)

Artikkel 1

Käesolev direktiiv käsitleb tooteid sisaldavaid kinnispakke, ►M2  —————19. detsembri 1974————— ( 1 ) ◄ mis on mõeldud müügiks püsiva nimikogusega ühikutena, mis:

Artikkel 2

1.  Kinnispakk tähendab käesolevas direktiivis kombinatsiooni tootest ja individuaalpakendist, millesse see on pakendatud.

2.  Toode on kinnispakis, kui see pannakse ükskõik millise olemusega pakendisse ilma ostja kohalviibimiseta ja pakendis sisalduval toote kogusel on eelnevalt kindlaksmääratud väärtus, mida ei saa muuta ilma pakendi avamiseta või märgatava muutmiseta.

Artikkel 3

1.  I lisa punktis 3.3 nimetatud EMÜ tähist võivad kanda kinnispakid, mis vastavad käesoleva direktiivi ja selle I lisa nõuetele.

2.  Nende suhtes kohaldatakse metroloogilist kontrolli I lisa punktis 5 ja II lisas määratletud tingimustel.

Artikkel 4

1.  Kõigil artiklis 3 nimetatud kinnispakkidel peab olema märge toote massi või mahu kohta, mida nimetatakse “nimimassiks” või “nimimahuks”, mida need vastavalt I lisale peavad sisaldama.

2.  Vedelaid tooteid sisaldavatele kinnispakkidele märgitakse nende nimimaht ja muid tooteid sisaldavatele kinnispakkidele märgitakse nende nimimass, välja arvatud juhul, kui kaubandustavad või siseriiklikud õigusaktid näevad ette teisiti ja on kõigis liikmesriikides identsed, või vastupidiste ühenduse eeskirjade korral.

3.  Kui kaubandustavad või siseriiklikud õigusaktid mõne tooteliigi või kinnispaki tüübi osas pole kõikides liikmesriikides samad, peab kinnispakkidel olema vähemalt sihtriigis valitsevatele kaubandustavadele või siseriiklikele õigusaktidele vastav metroloogiline teave.

4.  Kuni üleminekuperioodi lõpuni, mille jooksul ühenduses on lubatud kasutada nõukogu 18. oktoobri 1971. aasta direktiivi 71/354/EMÜ (mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 2 ) viimati muudetud ühinemisaktiga) II lisas loetletud inglise süsteemi mõõtühikuid, peab käesoleva direktiivi I lisa punktis 3.1 ettenähtud SI mõõtühikutes väljendatud nimimassi ja/või nimimahu märkele Ühendkuningriigi ja Iirimaa soovi korral nende riikide territooriumil kaasnema märge samaväärse väärtuse kohta inglise süsteemi (Ühendkuningriik) mõõtühikutes, mis arvutatakse järgmiste ümberarvestuskoefitsientide alusel:

Artikkel 5

Liikmesriigid ei tohi käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele ja katsetele vastavate kinnispakkide turuleviimist keelata või piirata või sellest keelduda põhjustel, mis käsitlevad sellistel kinnispakkidel vastavalt käesolevale direktiivile nõutavaid tähiseid, nende mahu või massi kindlaksmääramist või nende mõõtmise või kontrolli meetodeid.

▼M3

Artikkel 6

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 6a vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.

▼M3

Artikkel 6a

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 3 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 7

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2.  Erandina lõikest 1 võivad Belgia, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik käesoleva direktiivi ja selle lisade rakendamist edasi lükata hiljemalt 31. detsembrini 1979.

3.  Ajavahemikul, kui käesolev direktiiv pole liikmesriigis jõustunud, ei tohi see liikmesriik kehtestada direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivatest meetmetest rangemaid kontrollimeetmeid teistest liikmesriikidest pärinevates ja käesoleva direktiiviga reguleeritud kinnispakkides sisalduva koguse osas.

4.  Samal ajavahemikul võtavad käesoleva direktiivi rakendanud liikmesriigid vastu käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud erandit kasutavatest liikmesriikidest pärinevad kinnispakid, mis vastavad I lisa punktile 1, isegi kui neil pole I lisa punktis 3.3 nimetatud EMÜ tähist, samal alusel ja samadel tingimustel kui kinnispakid, mis vastavad kõigile käesoleva direktiivi nõuetele.

5.  I lisa punktis 5 ettenähtud kontrolli võivad teha sihtriigi pädevad asutused, kui väljaspool ühendust toodetud kinnispakid imporditakse ühenduse territooriumile liikmesriigis, mis pole vastavalt käesolevale artiklile veel käesolevat direktiivi rakendanud.

6.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

I LISA

1.   EESMÄRGID

Käesoleva direktiiviga hõlmatud kinnispakid on valmistatud nii, et täidetud kinnispakid vastavad järgmistele nõuetele:

1.1.	täitekogus ei ole keskmiselt väiksem kui nimikogus;

1.2.	kinnispakkide osa, mille negatiivne hälve on punktis 2.4 sätestatud lubatud negatiivsest hälbest suurem, peab olema piisavalt väike, et kinnispakkide partiid vastaksid II lisas nimetatud testi nõuetele;

1.3.	ükski kinnispakk, mille negatiivne hälve on suurem kui punktis 2.4 tabelis esitatud kahekordne lubatud negatiivne hälve, ei tohi kanda punktis 3.3 sätestatud EMÜ tähist.

2.   MÄÄRATLUSED JA PÕHISÄTTED

2.1.	Kinnispaki nimikogus (nimimass või nimimaht) on kinnispakil näidatud mass või maht, st toote kogus, mida kinnispakk loetakse sisaldavat.

2.2.

Kinnispaki täitekogus on toote kogus (mass või maht), mida see tegelikult sisaldab. Kõigi mahuühikutes väljendatavate tootekoguste kontrolli toimingute korral mõõdetakse või korrigeeritakse täitekoguse väärtust 20 °C juures vaatamata temperatuurile, millel toimub pakendamine või kontrollimine. Seda eeskirja ei kohaldata sügavkülmutatud või külmutatud toodete suhtes, mille kogust väljendatakse mahuühikutes.

2.3.	Kinnispaki negatiivne hälve on kogus, mille võrra kinnispaki täitekogus on väiksem nimikogusest.

▼M1

2.4.

Kinnispaki sisu lubatud negatiivne hälve määratakse vastavalt järgmisele tabelile: Nimikogus Qn grammides või milliliitrites Lubatud negatiivne hälve Qn protsendina g või ml 5–50 9 — 50–100 — 4,5 100–200 4,5 — 200–300 — 9 300–500 3 — 500–1 000 — 15 1000–10 000 1,5 — Tabeli kasutamisel ümardatakse tabelis protsentidena näidatud lubatud negatiivse hälbe väärtused, mis on arvutatud massi- või mahuühikutes, ülespoole lähima kümnendiku grammi või milliliitrini.

▼M1 —————

▼B

3.   SILDID JA MARKEERINGUD

Kõigil vastavalt käesolevale direktiivile koostatud kinnispakkidel peab olema järgmine markeering, mis on kinnitatud nii, et see oleks kustumatu, kergesti loetav ja harilikes müügitingimustes kinnispakil nähtav:

▼M1

3.1.

nimikogus (nimikaal või nimimaht) väljendatakse kilogrammides, grammides, liitrites, sentiliitrites või milliliitrites ja märgitakse vähemalt 6 mm kõrguste numbritega, kui nimikogus ületab 1 000  g või 100 cl, 4 mm kõrguselt, kui see on alates 1 000  g või 100 cl (kaasa arvatud) kuni 200 g või 20 cl (välja arvatud), 3 mm kõrguselt, kui see on alates 200 g või 20 cl kuni 50 g või 5 cl (välja arvatud), 2 mm kõrguselt, kui see ei ületa 50 g või 5 cl, sellele järgneb kasutatud mõõtühiku sümbol või vajaduse korral mõõtühiku nimi vastavalt direktiivile 71/354/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 76/770/EMÜ; märked inglise süsteemi mõõtühikutes (Ühendkuningriik) peavad olema tähtede ja arvudega, mille mõõtmed pole suuremad vastavatest märgetest SI ühikutes;

▼B

3.2.	tähis või silt, mis võimaldab pädevatel ametitel identifitseerida pakendaja või pakendamise korraldanud isiku või ühenduses tegutseva importija;

3.3.

vähemalt 3 mm kõrgune väike “e”, mis asub nimimassi või nimimahu märke lähedal ja millega pakendaja või importija tõendab, et kinnispakk vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Tähe kuju on näidatud direktiivi 71/316/EMÜ II lisa punktis 3 esitatud joonisel. Selle direktiivi artiklit 12 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   PAKENDAJA VÕI IMPORTIJA VASTUTUS

Pakendaja või importija vastutus on tagada, et kinnispakid vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

Kinnispakis sisalduva toote koguse (või pakitud koguse), mida nimetatakse “täitekoguseks”, mõõtmise või kontrollimise eest massi või mahu alusel vastutab pakendaja ja/või importija. Mõõtmisel või kontrollimisel kasutatakse ametlikku mõõtevahendit, mis sobib vajalike toimingute tegemiseks.

Kontrollida võib proovide võtmise teel.

Kui täitekogust ei mõõdeta, korraldab pakendaja kontrollimise viisil, mis tagab tõhusalt nõutava koguse.

See tingimus on täidetud, kui pakendaja teeb toodangu kontrolli liikmesriigi pädevate ametite heakskiidetud korras ja säilitab neile ametitele kättesaadavalt selliste kontrollide tulemusi sisaldavad dokumendid, millega tõestatakse, et need kontrollid koos nende põhjal vajalikuks osutunud täpsustuste ja mugandustega on tehtud nõuetekohaselt ja täpselt.

Impordi korral kolmandatest riikidest võib importija mõõtmise ja kontrollimise asemel esitada tõendi, et tal on kõik vastutuse võtmiseks vajalikud tagatised.

Toodete puhul, mille kogused on väljendatud mahuühikutes, on üks mitmest mõõtmis- ja kontrollinõude täitmise meetodist kinnispaki koostamisel mõõtemahuteid käsitlevas direktiivis määratletud tüüpi mõõtemahuti kasutamine, mis täidetakse nimetatud direktiivis ja käesolevas direktiivis ettenähtud tingimustel.

▼M1

5.   KONTROLL, MIDA PÄDEVAD AMETID TEEVAD PAKENDAJA VÕI IMPORTIJA VÕI TEMA ÜHENDUSES TEGUTSEVA ESINDAJA RUUMIDES

Et tagada kinnispakkide vastavus käesoleva direktiivi nõuetele, teevad liikmesriikide pädevad ametid kontrolli proovide võtmise teel pakendaja ruumides või juhul, kui see ei ole võimalik, importija või tema ühenduses tegutseva esindaja ruumides.

Statistiline test toimub vastavalt tunnustatud kvaliteedikontrolli meetoditele. Selle tõhusus peab olema võrreldav II lisas täpsustatud standardmeetodiga.

Liikmesriigi proovivõtuplaani vähimaks lubatud koguseks loetakse seda, mis on võrreldav II lisas soovitatuga, kui esimese plaani põhinäitaja kõvera ordinaatpunkti 0,10 abstsiss (partii vastuvõetavuse tõenäosus = 0,10) erineb vähem kui 15 % võrra II lisas soovitatud proovivõtuplaani põhinäitaja kõvera ordinaatpunkti 0,10 abstsissist.

Standardhälbe meetodil arvutatud keskväärtuse osas loetakse liikmesriigi proovivõtuplaani võrreldavaks II lisas soovitatuga, kui kahe plaani põhinäitaja kõveraid arvesse võttes abstsisstelg on
 ( 4 ) ja esimese plaani kõvera abstsissi ordinaatpunkt 0,10 (partii vastuvõetavuse tõenäosus = 0,10) erineb vähem kui 0,05 võrra II lisas soovitatud proovivõtuplaani kõvera vastava punkti abstsissist.

▼B

6.   MUU PÄDEVATE AMETITE TEHTAV KONTROLL

Käesolev direktiiv ei välista mis tahes kontrolli, mida liikmesriikide pädevad ametid võivad teha igal turustusprotsessi etapil eriti selleks, et kontrollida kinnispakkide vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Direktiivi 71/316/EMÜ artikli 15 punkti 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

---

▼M1

II LISA

Käesolev lisa sätestab menetlused kinnispakkide partiide statistiliseks kontrolliks, et need vastaksid käesoleva direktiivi artikli 3 ja I lisa punkti 5 nõuetele.

1.   KINNISPAKKIDE TÄITEKOGUSE MÕÕTMISE NÕUDED

Kinnispakkide täitekogust võib mõõta vahetult kaalude või mõõtevahendite abil või vedelike puhul kaudselt, kaaludes pakendatud toodet ja mõõtes selle tihedust.

Olenemata kasutatud meetodist, ei tohi hälve kinnispaki täitekoguse mõõtmisel ületada üht viiendikku kinnispaki nimikoguse lubatud negatiivsest hälbest.

Kinnispaki täitekoguse mõõtmise menetlust võib igas liikmesriigis reguleerida siseriiklike sätetega.

2.   KINNISPAKKIDE PARTIIDE KONTROLLI NÕUDED

Kinnispakke kontrollitakse proovide võtmise teel, mis toimub kahes osas:

Kinnispakkide partii loetakse nõuetekohaseks, kui mõlema kontrolli tulemused on nõuetekohased.

Kummagi kontrolli jaoks on kaks proovivõtuplaani:

Majanduslikel ja praktilistel põhjustel on viimane test piiratud täiesti hädavajaliku miinimumiga; see ei ole nii tõhus kui kontroll kinnispakke avamata.

Testi, mis hõlmab kinnispaki avamist, kasutatakse seetõttu ainult juhtudel, kui kinnispakke on avamata kontrollida võimatu. Üldjuhul ei kohaldata seda vähem kui 100 üksusest koosnevate partiide suhtes.

2.1.   Kinnispakkide partiid

2.1.1.

Partii koosneb ühesuguse nimikogusega, ühe liigi ja tootmistsükli kinnispakkidest, mis on pakitud samas kohas ja mida tuleb kontrollida. Partii suurus on piiratud allpool sätestatud kogustega.

2.1.2.

Kui kinnispakke kontrollitakse pakkeliini lõpus, on iga partii suurus võrdne pakkeliini maksimumtoodanguga tunnis ning partii suurus ei ole piiratud. Muudel juhtudel piiratakse partii suurust 10 000 kinnispakiga.

2.1.3.

Vähem kui 100 kinnispakist koosnevate partiide puhul peab test kinnispakke avamata olema 100 %.

2.1.4.

Enne punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud teste võetakse partiist pisteliselt piisav arv kinnispakke, et saaks teha kontrolli, mis nõuab suuremat proovi. Teiseks kontrolliks võetakse esimesest proovist pisteliselt vajalik proov ja märgistatakse. Märgistamine lõpetatakse enne mõõtmiste algust.

2.2.   Kinnispaki täitekoguse kontroll

Vähima lubatud koguse arvutamiseks lahutatakse kõnealuse koguse lubatud negatiivne hälve kinnispaki nimikogusest.

Partii kinnispakid, mille täitekogus on väiksem kui vähim lubatud kogus, loetakse defektseks.

2.2.1.   Test kinnispakke avamata

Test kinnispakke avamata tehakse vastavalt järgmises tabelis näidatud kaheastmelisele proovivõtuplaanile:

kontrollitavate kinnispakkide arv võrdub üksuste arvuga esimeses proovis, nagu plaanis näidatud:

Esimesest ja teisest proovist leitud defektsed üksused liidetakse ja:

2.2.2.   Test kinnispakke avades

Test kinnispakke avades toimub vastavalt järgmisele üheastmelisele proovivõtuplaanile ja seda kasutatakse ainult partiide puhul, milles on üle 100 paki.

Kontrollitavate kinnispakkide arv peab olema 20.

▼B

2.3.   Partii moodustavate üksikute kinnispakkide keskmise täitekoguse kontroll

2.3.1.

Kinnispakkide partii loetakse selle kontrolli seisukohalt nõuetekohaseks, kui proovi kinnispakkide täitekoguse keskmine väärtus on suurem kui väärtus: Selles valemis: Qn = kinnispaki nimikogus, n = kinnispakkide arv kontrollimiseks võetud proovis, s = partii täitekoguse hinnanguline standardhälve, t (1 – α) = 0,995 Studenti jaotuse usaldusnivoo, mille vabadusaste on v = n – 1

2.3.2.

Kui xi on n ühikust koosneva proovi i-nda ühiku täitekoguse mõõdetud väärtus, siis: 2.3.2.1. proovi mõõdetud väärtuste keskmine saadakse järgmise tehtega: 2.3.2.2. ja standardhälbe s hinnanguline väärtus järgmise tehtega: — mõõdetud väärtuste ruutude summa: — mõõdetud väärtuste summa ruut: — sel juhul — korrigeeritud summa: — hinnanguline dispersioon: — standardhälbe hinnanguline väärtus on:

2.3.3.

Kinnispakkide partii nõuetekohasuse või tagasilükkamise tingimused keskväärtuse kontrollimiseks: 2.3.3.1. Testi tingimused kinnispakke avamata Partii suurus Proovi suurus Näitajad Nõuetekohasus Tagasilükkamine 100 – 500 (kaasa arvatud) 30 > 500 50 2.3.3.2. Testi tingimused kinnispakke avades Partii suurus Proovi suurus Näitajad Nõuetekohasus Tagasilükkamine Ükskõik milline arv (≥ 100) 20

---

( 1 ) EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1.

( 2 ) EÜT L 243, 29.10.1971, lk 29.

( 3 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

( 4 ) m = partii tegelik suurus