TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Algatuse pealkiri

ELi sadamate strateegia

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat – üksus D3 – Sadamad ja siseveeliiklus

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis

Ligikaudne aeg

2025. aasta IV kvartal

Lisateave

–

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Sadamasektor on Euroopa majanduse jaoks otsustava tähtsusega. ELi sadamad võtavad aastas vastu rohkem kui kaks miljonit külastust ja nende raames toimub ligikaudu 75 % ELi väliskaubavahetusest. Viimane ELi sadamapoliitikaraamistik „Sadamad kui kasvumootor“ pärineb 2013. aastast ja selles keskenduti ELi sadamate potentsiaali avamise meetmetele. Selles käsitleti mitmeid struktuurseid puudusi, sadamate ajakohastamise vajadust, hoides samal ajal keskkonda, avaliku sektori vahendite kasutamise suuremat läbipaistvust ning turulepääsu ja tööjõuga seotud küsimusi.

2020. aasta kestliku ja aruka liikuvuse strateegias ja 2021. aasta kestliku sinise majanduse uues lähenemisviisis kinnitati sadamate strateegilist rolli, pöörates suuremat tähelepanu kestlikkusele ja digitaliseerimisele. 2024. aasta üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määruses tunnistatakse sadamate rolli piiriüleste mitmeliigiliste ühenduste ja transpordisõlmedena, mis on väravad kaubandusele, tööstusklastritele, sõjaväelisele liikuvusele ning puhtale energiale ja kütustele. Kuna ELi sadamate tegevus-, majandus-, õigus- ja rahvusvaheline keskkond on muutunud, on vaja ajakohastada ja kaasajastada asjakohast ELi poliitikaraamistikku.

Draghi aruandes juhiti tähelepanu sadamate kriitilisele rollile transpordisõlmedena, nende haavatavusele riskide suhtes ja nende seotusele muude majandussektoritega (nt elektrifitseerimine, digitaristu). Nagu on märgitud kaitsepoliitika valges raamatus, on sõjaväeline liikuvus Euroopa julgeoleku ja kaitse oluline võimaldaja ning sadamatel on sõjalises logistikaahelas oluline roll peamiste sisenemiskohtadena, pakkudes elutähtsat transporditaristut, mis sobib kahesuguseks otstarbeks.

2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes kuulutas president von der Leyen välja ELi sadamate strateegia, milles keskendutakse julgeolekule, konkurentsivõimele ning majanduslikule sõltumatusele ja julgeolekule (tuginedes Euroopa sadamate liidu tööle). Strateegias sõnastatakse probleemid, millele juhiti tähelepanu ka Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioonis 2023/2059(INI) , milles kutsuti üles koostama terviklikku Euroopa sadamate strateegiat, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu välismõju, julgeolek, sadamate roll energiapöördes ning ELi sadamate ja ettevõtjate konkurentsivõime. Oma vastuses (SP(2024)371) rõhutas komisjon, kuidas praegused ja tulevased algatused mainitud valdkondadega juba seonduvad.

ELi sadamate strateegia töötatakse välja sünergias mitme muu algatusega, nagu ELi meretööstuse strateegia, kestlikku transporti investeerimise kava, Euroopa maailmamerepakt, sisejulgeoleku strateegia, taskukohase energia tegevuskava jne. Lisaks aidatakse sellega kaasa mitme poliitilise eesmärgi saavutamisele: ohutu ja turvalisem Euroopa, Euroopa kestlik jõukus ja konkurentsivõime ning globaalne Euroopa: jõu ja partnerluse kasutamine.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Sadamad on ELi majanduse jaoks üliolulised mitmeliigilise transpordi sõlmpunktidena riiklike, piirkondlike ja ülemaailmsete tarne- ja ekspordiahelate jaoks. Neist on saamas ka kestliku energia keskused, olles energiamahuka tööstuse ja ringmajanduse klastriteks ning geopoliitilise ja geomajandusliku toimetuleku ja sõjaväelise liikuvuse tugisammasteks. Kõik need funktsioonid tähendavad, et sadamate kaasajastamiseks ja kohandamiseks on oluline piisav rahastamine. Rahastamist on vaja ka selleks, et tulla toime looduslikest ja inimtegevusest tingitud intsidentidest ning füüsilistest ja digitaalsetest nõrkustest tulenevate kaasnevate ohtudega toimetulekuks.

Hiljuti on Euroopa Parlament, mõned liikmesriigid ja peamised tööstusharu sidusrühmad väljendanud muret välismõju ning finants- ja tegevuskontrolli pärast, mida kolmandad riigid rakendavad ELi sadamate, nende sisemaaoperatsioonide ja logistikaahelate üle. On olemas mitu vahendit, mis on seotud välisinvesteeringute ja rahastamisega (nt välismaiste otseinvesteeringute määrus ja välisriigi subsiidiumide määrus). ELi sadamate jaoks on vaja sobivat lähenemisviisi, et meelitada ligi vajalikke ELi ja ülemaailmseid investeeringuid eelseisvate muutuste ja kohanduste rahastamiseks, kaitstes samal ajal elutähtsat kontrolli üksikute sadamate üle.

ELi sadamate tähtsust rõhutatakse konkurentsivõime kompassis, milles kutsutakse üles koostama strateegiat, et kaitsta sadamate olulist rolli ELi majanduse tuleviku jaoks. Võrdsed tingimused ja hästi toimiv siseturg suudavad tugevdada ELi sadamate majanduslikku positsiooni, parandada nende ülemaailmset konkurentsivõimet, toetada Euroopa strateegilist autonoomiat ning kaitsta sadamasektori ja asjaomaste tööstusharude tööhõivet.

Ebaseaduslike uimastite konfiskeerimiste arvu suurenemine kogu ELi sadamates näitab, kuidas organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad merelogistikaahelaid salakaubaveoks ja imbuvad Euroopa sadamatesse, millel on märkimisväärne mõju sisejulgeolekule. Sadamatöötajaid tuleb kaitsta organiseeritud kuritegevusest tulenevate ohtude eest. 2024. aasta jaanuaris loodud Euroopa sadamate liit on võimaldanud vahetada parimaid tavasid avaliku ja erasektori sidusrühmade vahel ning muutunud tuumaks, mis muudab kõik Euroopa sadamad kuritegelikele julgeolekuohtudele vastupidavamaks.

Viimastel aastatel on suurenenud ka muud sadamategevusega seotud julgeolekuohud, sealhulgas riskid, mis on seotud tundliku teabe kogumisega või sadamatoimingute häirimisega pahatahtlike üksuste poolt, näiteks sadamaseadmete kasutamise teel. ENISA 2023. aasta aruande kohaselt on küberründed sadamates sagenenud, muutes sektori küberriskiprofiili, ning need võivad olla poliitiliselt motiveeritud ja toime pandud riiklikult toetatud ründajate poolt. Võttes arvesse digitaalsete rakenduste arvu suurenemist ja andmevahetust üha suurema hulga sidusrühmade ja rakendustega, on tõhusate ja katkematute sadamatoimingute jaoks tarvis turvalisemat digikeskkonda.

Sadamad pakuvad olulist taristut sõjaliseks valmisolekuks ja liikuvuseks ning elanikkonnakaitseasutuste jaoks, kes kõik peavad katastroofidele ja sõjalistele kriisidele reageerimiseks ladustama ja kiiresti transportima suurel hulgal vahendeid ja varustust. Sadamad on sama olulised komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse jaoks, arvestades viimase volitusi toetada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames elanikkonnakaitse operatsioone. Paljudes sadamates ei suudeta siiski toime tulla suurimate ja raskeimate seadmete ja varustusega ning sadamad on haavatavad looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude poolt. Sõjalise valmisoleku ja elanikkonnakaitse seisukohast on seetõttu äärmiselt oluline tugevdada nende üldist toimetulekut.

Kliimamuutused ja nende mõju keskkonnale seavad kahtluse alla sadamataristu ja -toimingute toimetulekuvõime. Nende hulka kuuluvad merevee taseme tõus ja selle mõju üleujutustele, madal veetase ja selle mõju laevatatavusele ning soolase vee sissetung ja ülesvoolu reostus, mis mõjutab dokkide tööd.

Sadamatel on oluline roll ka energiapöördes, eelkõige puhta energia keskustena. Kuna energiatooted moodustavad sissetulevast kaubavoost märkimisväärse osa, on väga oluline, et sadamad arendaksid oma uute alternatiivsete energiaallikate importimise võimet. Sadamad on olulised ka merel toodetud taastuvenergia kogumisel. Eelkõige meretuuleenergia puhul peavad sadamad kaaluma kohandusi, et võtta arvesse avamereseadmete käitlemist ja hoiustamist, ning nad võivad vastu võtta ja ajutiselt ladustada ka kogutud CO2.

Sadamatel on ainulaadne võimalus saada ülemaailmseteks pioneerideks laevandusele säästvate kütuste, eelkõige vesinikupõhiste kütuste tarnimisel. Paljudel sadamatel on sadamaalal või lähiümbruses laiem tööstusbaas, mis vajab puhast ja taskukohast energiat. Innovatsioonifondist on selle piiratud võimaluste ulatuses toetatud esialgseid projekte, milles käsitletakse taastuv- ja vähese CO2 heitega kütuseid ning sadamates taastuvenergia kasutamist. Laevanduse süsinikuheite vähendamise vajaduse ja ELi õigusaktide (heitkogustega kauplemise direktiiv ja algatuse „FuelEU Maritime“ määrus) kohaselt on ettevõtjad kohustatud võtma ulatuslikumalt kasutusele puhtamaid punkrikütuseid. Tuleb tegeleda nende kütuste ohutu ladustamise ja punkerdamisega sadamates, mis asuvad sageli tihedalt asustatud piirkondade lähedal. Selleks et sadamad saaksid laevadele pakkuda kaldaäärset elektrivarustust ja vähendada oma tegevuse CO2 heidet, tuleb investeerida energiataristusse, sealhulgas võrkudesse ja nutikatesse energiasüsteemidesse. See rõhutab vajadust kestlike ärimudelite ja asjakohasel tasemel oskuste järele.

Nende esilekerkivate nõuete tõttu peavad paljud sadamad tegelema ruumipiirangutega, mis halvendavad nende tegevussuutlikkust või võimet laieneda uutesse rollidesse. Lisaks asuvad paljud sadamad tihedalt asustatud aladel või nende lähedal, mis nõuab harmoonilist arendust ja koostööd naaberkogukondadega.

Selleks et sadamad saaksid oma uusi rolle täita, on väga vaja kvalifitseeritud inimesi. Lisaks nõuab kestlike ja digitehnoloogiate kasutuselevõtt ja kasutamine uusi oskusi, haridust ja tegevuskoolitust, sealhulgas dokitöötajate puhul. Samuti on üha enam on vaja julgustada osalema naisi, mitte ainult selleks, et kujundada mitmekesisemat ja kaasavamat personali, aga ka selleks, et kasutada paremini ära talente ja aidata seeläbi vähendada oskuste nappust. Oluline on tagada sotsiaaldialoogi jätkumine ja suurem tähelepanu õiglaste ja ohutute töötingimuste tagamisele ning pakkuda selles muutuvas keskkonnas tegutsemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi.

Innovatsiooni on toetatud mitmest ELi rahastatud projektist, sealhulgas transpordi puhul Euroopa ühendamise rahastust, programmist „Euroopa horisont“ ning Regionaalarengu ja Ühtekuuluvusfondist. Siiski on endiselt probleeme eri sadamate kõigi aspektide ja vajadustega tegelemisel ning uute lahenduste ettevalmistamisel laiemaks turuleviimiseks.

Sadamatel on raskusi, et tagada vajalikke investeeringuid, ning sektor on väljendanud muret oma suutlikkuse pärast rahuldada praegusi ja tulevasi vajadusi. See rõhutab sadamatesse tehtavaid erainvesteeringuid soodustava raamistiku tähtsust ning tungivat vajadust määrata kindlaks asjakohased rahastamisvahendid, mis oleksid kooskõlas üksikute sadamate vajaduste ja ärimudelitega.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 90, millega määratletakse ühise transpordipoliitika raamistik

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Strateegia hõlmab mitut valdkonda, kus ELi liikmesriigid jagavad omavahel pädevust (nt transport, julgeolek, siseturg, keskkond ja energeetika), mistõttu tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet. Vaja on ELi tasandi lähenemisviisi, et suurendada selgust sadamatega seotud eri õigusaktide ja poliitika vahel, ning keskenduda komisjoni prioriteetidele ja edendada kooskõlastatud lähenemisviisi, et lahendada sadamasektori probleeme. ELi meetmete puudumine selge ja tervikliku ELi strateegia väljatöötamiseks võib viia kooskõlastatud meetmete puudumiseni ELi poliitika ja eesmärkide saavutamisel.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Tervikliku ELi sadamate strateegiaga toetataks sadamate pikaajalist konkurentsivõimet. Selles tuuakse välja praegused ja tulevased probleemid, millega Euroopa sadamad silmitsi seisavad, nagu julgeolek (füüsiline ja digitaalne), sadamate tähtsus energiajulgeoleku seisukohast, konkurents, laevadele ja tööstusele uute säästvate kütuste tarnimine, energiapöörde, nt meretuuleparkide toetamine, uute jõuseadmete ja -režiimidega kohanemine ning nende kahene kasutus sõjaväelise liikuvuse jaoks. Strateegia hõlmab selliseid küsimusi nagu digitaliseerimine/automatiseerimine, teadusuuringud ja innovatsioon, keskkond, oskused, ohutus, investeerimisvajadused ja rahaline toetus.

Strateegias antakse ka ülevaade olemasolevatest sektori jaoks olulistest meetmetest ja algatustest ning kaalutakse seoseid, koostoimet ja lihtsustusvõimalusi. Erilist tähelepanu pööratakse mitmesugustele sadamate suhtes kohaldatavatele horisontaalsetele poliitikameetmetele ja õigusaktidele, et selgitada olemasolevaid seoseid.

Strateegias võetakse arvesse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse läbivaatamist ning uimastite salakaubaveo ja organiseeritud kuritegevuse vastast tööd Euroopa sadamate liidu raames, samuti välja kuulutatud Euroopa meretööstuse strateegiat ja Euroopa maailmamerepakti. Teised olulised õigusaktid on elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv ning küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamise meetmeid käsitlev direktiiv, sest need hõlmavad sadamate haldusasutusi, sh sadamarajatisi ja sadamates töid tegevaid ja seadmeid käitavaid üksusi.

Selle põhjal sätestatakse strateegias poliitilised eesmärgid ja prioriteedid ning pakutakse välja meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks, et toetada sadamate pikaajalist konkurentsivõimet. Sellised meetmed võiksid olla näiteks liikmesriikidele, sadamavaldajatele ja laiematele sadamatega seotud sidusrühmadele antavad soovitused või suunised.

Tõenäoline mõju

ELi poliitika selguse ja kooskõlastatuse parandamise abil luuakse algatusega raamistik otsuste tegemiseks ELi, riiklikul ja operatiivtasandil. Samuti rõhutatakse selles, kui oluline on tegeleda sektori uute probleemidega, mis on seotud laevade ja sadamate konkurentsivõime, välismõju, julgeoleku, vastupidavuse ning puhtale energiale üleminekuga.

Edasine seire

ELi sadamate strateegia üldine järelevalve tagatakse peamiselt olemasolevate mehhanismide kaudu, ilma et liikmesriikidele või ettevõtjatele pandaks täiendavat aruandluskoormust. See hõlmab teabevahetust nõukogu merenduse töörühmas ja Euroopa sadamafoorumi eksperdirühmas. Selles protsessis võetakse arvesse strateegiale järgneda võivate erinevate algatuste konkreetset järelevalvekorda.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Tegemist on muu kui seadusandliku algatusega, milles selgitatakse sadamasektoriga seotud olemasolevaid meetmeid ja antakse neist ülevaade ning määratakse kindlaks võimalikud uued meetmed ja ELi prioriteedid selles valdkonnas. Strateegias määratakse kindlaks poliitilised eesmärgid ja prioriteedid ning pakutakse välja meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks, sealhulgas liikmesriikidele ja sidusrühmadele soovituste andmiseks ja heade tavade tutvustamiseks. Seepärast ei ole mõju hindamine vajalik. Eraldi hinnatakse selliste konkreetsete algatuste mõju, mida võidakse strateegias käsitleda (kui see on poliitikavariantide või mõjurite seisukohast põhjendatud).

Konsulteerimisstrateegia

Komisjon konsulteerib võimalikult ulatuslikult, et koguda olulist teavet ja tagada, et algatuse koostamisel võetakse arvesse ELi üldist avalikku huvi. Praegune tagasisidekorje, mis kestab neli nädalat, annab nii üldsusele kui ka mõjutatud sidusrühmadele võimaluse esitada seisukohti ning andmeid ja tõendeid.

Komisjon korraldab ka sihtkonsultatsioone liikmesriikide ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

Peamised sidusrühmad, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on kõnealusest teemast tõenäoliselt huvitatud, on liikmesriigid (sealhulgas transpordi, energeetika, keskkonna, õiguskaitse ja tolli valdkonna asutused), sadamate pidajad ja sadamateenuse osutajad, laevandus- ja logistikaettevõtjad, sadamaseadmeid tarnivad ettevõtjad, energiatarnijad ja muud sadamaalal ja selle ümbruses tegutsevad ettevõtjad, kohalikud omavalitsused (eelkõige sadamalinnad), sotsiaalpartnerid (asjaomased valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteed), Euroopa sadamate liidu liikmed, eksperdid, mõttekojad ja valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, rannikukogukonnad ja üldsuse esindajad.