1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab mitmeaastast finantsraamistikku oluliseks vahendiks programmide ja meetmete rahastamisel kõigis poliitikavaldkondades. Raamistik on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste prioriteetidega ja näitab, kuhu ELi prioriteedid on suunatud.

1.2Komitee toetab täielikult tungivat vajadust jõuda kiiresti kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamises. Seejuures tuleb lähtuda järgmistest elementidest:

-jätkata Ukraina toetamist, andes riigile vajalikud rahalised vahendid selle ülesehitamiseks ja ELiga ühinemise nõuete täitmiseks. Seejuures nõuab komitee ELi ja Ukraina ühise kodanikuühiskonna platvormi loomist, et jälgida ülesehitusfondide läbipaistvust ja tõhusust;

-anda ELile vajalikud rahalised vahendid poliitiliste prioriteetide täitmiseks sellistes valdkondades nagu rohe- ja digipööre, ränne, tervishoid, Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja majanduse taastamine;

-tagada õigusriigi põhimõte nii ELi liikmesriikides kui ka Ukraina ülesehitusprotsessis, kusjuures rahastamise tingimused sõltuksid reformidest;

-võtta kasutusele tõhusad järelevalvemeetmed programmi rakendamise järelevalveks, kaasates protsessi kodanikuühiskonna organisatsioonid;

-kaasata kodanikuühiskond ulatuslikult mitmeaastase finantsraamistiku programmi ülesehitusse, kavandamisse ja rakendamisse. Komitee väljendab kahetsust, et läbivaatamise prioriteete sidusrühmadega ei arutatud.

1.3Läbivaatamise käigus kavandatud muudatused on piiratud, eriti kaugele ei pürgita ja need kujutavad endast üksnes raamistiku parandamist. Lisaks ei ole läbivaatamine üldse seotud Euroopa Komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi tööga. Komitee tunneb muret selle pärast, et komisjon võib olla juba saavutanud piirid, mida ta saab praegustel tingimustel välja pakkuda.

1.4Läbivaatamisel ei käsitleta piiratud eelarve mõju tööhõivele ja ettevõtetele ega mitmeaastase finantsraamistiku ostujõu vähenemist kiire inflatsiooni tõttu. Samuti on puudu sellised põhiküsimused nagu Euroopa vananev ühiskond ja muutuv demograafiline olukord. Komitee arvates peaks mitmeaastane finantsraamistik paremini kajastama kõiki ELi peamisi prioriteete.

1.5Komitee leiab, et kavandatud Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) programm on võrreldes teiste riikide sarnaste algatustega mastaabi ja mitmekülgsuse poolest liiga väike. Komitee soovib suuremat selgust platvormi võimenduspotentsiaali eeldustes, aga ka julgetes ettepanekutes, nagu suveräänsuse fond. Komitee rõhutab, et EL peab taastama konkurentsivõime, sest Euroopa majandus on jätkuvalt oma peamistest konkurentidest maas.

1.6Et suurendada ELi eelarve vastupanuvõimet, soovitab komitee pikaajalisi strateegiaid. Sealhulgas soovitab ta luua jätkusuutliku eelarveraamistiku, mis minimeeriks sõltuvust intressimääradest, jaotada haldusressursse tõhusamalt ja lisada ennetusmeetmed ettenägematute sündmuste puhuks. Komitee nõuab ka kulude ülemmäära raamatupidamisraamistiku läbivaatamist, et seada esikohale tulud, mis kasvavad koos tegeliku inflatsiooniga, samal ajal kui kulud kasvavad fikseeritud 2 % suundumusega.

1.7Kuigi mitmeaastase finantsraamistiku muutmise lõpuleviimine 2023. aasta lõpuks peab toimuma kiiresti, et algne mõju saaks kajastuda 2024. aasta eelarves, on samuti väga oluline alustada laiemaid arutelusid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle. Kõne all olev Ukraina (ja teiste kandidaatriikide) võimalik kaasamine Euroopa Liitu toob kaasa märkimisväärseid eelarveraskusi ja nõuavad institutsioonilisi reforme. See võib ELi finantspoliitika suurel määral ümber kujundada, põhjustades vähem jõukate riikide muutumist netosaajatest netorahastajateks. Samal ajal tekib ka keerulisi küsimusi põllumajandus- ja ühtekuuluvuskulutuste kohta. Komitee arvates on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamiseks vaja põhjalikke arutelusid, sealhulgas kodanikuühiskonnaga.

2.Arvamuse taust

2.1Pärast mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) vastuvõtmist seisis liit silmitsi arvukate ettenägematute probleemidega, sealhulgas Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellele järgnenud energiakriis, mis suurendas inflatsiooni ja laenukasutuse kulusid. Euroopa Komisjon reageeris kiiresti, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, nagu ümberpaigutamised, ümberplaneerimine ja eelarve paindlikkus.

2.22020. aasta mais võttis EL kasutusele pandeemiajärgse taastekava „NextGenerationEU“. Selle keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu, millega toetatakse tootlikkust suurendavaid struktuurireforme ja investeeringuid, muuhulgas rohe- ja digipöörde ning sotsiaalsete õiguste vallas. Taaste- ja vastupidavusrahastu hõlmab 723,8 miljardit eurot toetusi ja laene ning Euroopa Keskpanga analüüsi kohaselt peaks SKP kasvama 2026. aastaks 1,2 %, võib-olla rohkemgi. 2023. aasta mai seisuga on taaste- ja vastupidavusrahastust välja makstud 153,4 miljardit eurot ning 2023. aastal on kulukohustuste täitmiseks saadaval 225 miljardit eurot laenutoetust. Lisaks taaste- ja vastupidavusrahastule on taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldatud veel 83,1 miljardit eurot, et toetada peamisi ELi programme.

2.3Hoolimata Venemaa Ukraina-vastase sõja põhjustatud häiretest, mis on mõjutanud ülemaailmseid energiasüsteeme ja viinud energiahinnad ajalooliselt kõrgele tasemele, on ELi majandus COVID-19 põhjustatud šokist suures osas taastunud. Praegune eelarve paindlikkus mitmeaastase finantsraamistiku raames on siiski suures osas ammendunud selliste kriisidele reageerimise programmide tõttu nagu „REPowerEU“ ning Ukrainale ja teistele kriisi sattunud riikidele antav otsetoetus. Liidu eelarve vajab ELi peamistele eelarveprioriteetidele ja suurematele laenukasutuse kuludele jätkusuutlikku toetust. ELi eelarve vajab ka paindlikkust, et tulla toime intressimäärade tõusust tingitud suuremate laenukasutuse kuludega.

2.4Arvukad hädaolukorrad ja muutuvad prioriteedid on koormanud ELi haldusressursse. Alates 2020. aastast liidule antud lisaülesannetega ei ole kaasnenud töötajate arvu suurenemist ning suur inflatsioon mõjutab indekseeritud lepinguid. Seetõttu on vajaduste ja prioriteetide täitmiseks vaja mitmeaastane finantsraamistik kiiresti sihipäraselt läbi vaadata.

2.520. juunil 2023 esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud mitmeaastase finantsraamistiku tugevdamiseks aastateks 2024–2027. Ettepanekute eesmärk on teha sihipäraseid parandusi prioriteetsetes valdkondades, et võimaldada ELi eelarvel jätkata peamiste eesmärkide toetamist.

3.Üldised märkused

3.1Komitee peab mitmeaastast finantsraamistikku oluliseks vahendiks programmide ja meetmete rahastamisel kõigis poliitikavaldkondades alates põllumajandus- ja regionaalpoliitikast kuni teadusuuringute, tööhõive, ettevõtluse ja kosmostööstuseni. Raamistik on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste prioriteetidega ja näitab, kuhu ELi prioriteedid on suunatud.

3.2ELi pikaajalises eelarves, mis hõlmab standardset mitmeaastast finantsraamistikku ja taasterahastut „NextGenerationEU“, käsitletakse mitmesuguseid probleeme, nagu COVID-19 pandeemia ning rohe- ja digipööre. Komitee on seisukohal, et komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise pakett näitab selgelt, kuidas komisjoni tähelepanu on nihkunud uutele prioriteetidele. Nende hulgas on Ukraina toetamine, sellele järgnenud energiakriis ning taaste- ja vastupidavusrahastu laenude intressimäärade katmine. Kuid pakett pakub piiratud vastuseid järgmistele küsimustele: Euroopa konkurentsivõime (STEP on väike samm võrreldes suveräänsuse fondiga, mida ei ole veel käima pandud), rohe- ja digipööre, tervishoid, Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja majanduse taastamine.

3.3Senised tõendid näitavad, et 2021.–2027. aasta mitmeaastasel finantsraamistikul on olnud oma roll digiülemineku kiirendamisel, ühtekuuluvuspoliitika toetamisel ja ühise põllumajanduspoliitika tugevdamisel. Komitee rõhutab siiski, et nagu on märgitud ka komisjoni talituste töödokumendis, 1 on juba selgelt kritiseeritud rahalisi piiranguid, millega puutuvad kokku toetusesaajad ja lõppsaajad, uue programmitöö perioodi õiguslike aluste hilist vastuvõtmist ning teatavaid projekte ohustavat kulukohustuste vabastamise või alarakendamise võimalikku riski, vaatamata jõupingutustele muuta need projektid paindlikumaks. Komitee nõuab mitmeaastase finantsraamistiku praeguse läbivaatamise üle peetavate läbirääkimiste õigeaegset lõpuleviimist, alternatiivsete rahastamismehhanismide otsimist, tõhusate rakendusstrateegiate prioriseerimist ja järelevalvemeetmete tugevdamist, sealhulgas kodanikuühiskonna jätkuvat kaasamist programmide rakendamise järelevalvesse.

3.4ELi reageerimine hädaolukordadele, nagu COVID-19 kriis ja Venemaa sissetung Ukrainasse, kajastab ELi pühendumust kaitsta oma rahvast ja toetada kriisist mõjutatud inimesi. Siiski tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta rahaliste reservide kiiret ammendumist, hilinenud algatusi, liigset tuginemist eelarve sihtotstarbelisele suurendamisele ja kõnealuste ettenägematute probleemide tõttu ELi eelarvele avalduvat survet. Komitee pooldab paindlike reservide eelarve suurendamist, vahendite eraldamise protsessi lihtsustamist, vastupidavama ja paindlikuma rahastamisstruktuuri loomist ning partnerluste tugevdamist kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega, kellest võivad sellistele hädaolukordadele reageerimisel saada tugevad liitlased.

3.5Ettepanek toetada Ukrainat vastusena Venemaa sissetungile on vajalik, kuid me ei tohi kunagi loobuda diplomaatiast ja püüdlusest saavutada püsiv rahu koos õigusemõistmisega. 30,5 miljardi euro eraldamine 2023. aasta juuniks ja rahastamisvahendi „Makromajanduslik finantsabi+“ loomine on otsustava tähtsusega sammud Ukraina toetamisel praegusel raskel ajal. Need jõupingutused näitavad ELi solidaarsust ja pühendumust piirkonna stabiilsusele. Komitee arvates rõhutab ELi suutlikkus mobiliseerida selliseid märkimisväärseid vahendeid ELi eelarve tähtsust ja tõhusust geopoliitilistele kriisidele reageerimisel. Kui nõukogus ei jõuta aasta lõpuks kokkuleppele, tähendaks see sisuliselt, et Ukraina ei saa toetust, mistõttu kutsub komitee liikmesriike üles õigeaegselt kokkuleppele jõudma.

3.5.1Kuigi ettepanekus antakse Ukrainale märkimisväärset toetust, on rahaliste vahendite puudujääk aastatel 2024–2027 suurem kui see, mida EL kavatseb eraldada, ning taastumiseks ja ülesehituseks on vaja rohkem pühendumist. Komitee toetab ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvormi üleskutset kasutada Ukraina ülesehitamiseks Venemaa külmutatud varasid 2 . ELil peab olema oluline roll ka rahastajate mobiliseerimisel ja Ukraina toetusrahastu kujundamisel tegelike vajaduste täitmiseks, et rahastu toetaks täielikult demokraatlikku paradigmat kooskõlas ELi normidega. Kodanikuühiskonna seisukohast tekitab muret rahastamismehhanismide läbipaistvus ja kaasavus. Et tagada rahaliste vahendite vastavus Ukraina rahva vajadustele, on vaja ranget järelevalvet. Suurem läbipaistvus vahendite jaotamisel ning komitee ja Ukraina juhitud kodanikuühiskonna ühisplatvorm võiksid suurendada üldsuse usaldust ja tagada raha tõhusa kasutamise.

3.6Ettepaneku keskendumine rände haldamisele ja partnerluste tugevdamisele peamiste kolmandate riikidega on tugevus, kuna selles käsitletakse ELi jaoks jätkuvat probleemi. Komitee leiab, et ELi eelarve võiks aidata kaasa rändekriisi inimlikumale ja jätkusuutlikumale lahendamisele, pakkudes vajalikku rahastamist ning tehes koostööd päritolu- ja transiidiriikidega, tugevdades samal ajal liidu välispiire. Lisaks näitavad hädaolukorra lahendamiseks ja erakorralise surve all olevate liikmesriikide toetamiseks eraldatud vahendid ELi pühendumust kollektiivsele vastutusele ja solidaarsusele. Siiski peame olema teadlikud sellest, et lõplikuks lahenduseks on keskpikas ja pikas perspektiivis vaja Marshalli plaani ulatuses suurt ja püsivat pühendumist. Eesmärk on soodustada demokraatliku riigijuhtimise oskusi, aidata kaasa majandusarengule, ohjeldada rännet ja luua elujõulisi sõbralikke kaubanduspartnereid, nii et kasu saavad nii nende riikide elanikud kui ka ELi kodanikud.

3.7Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) ettepanek ja suveräänsusmärgis on osa jõupingutustest, mille eesmärk on seada EL strateegilise tehnoloogia valdkonnas maailmas juhtpositsioonile. Olemasolevate programmide rahastamise ümberjaotamise ja täiendamisega on STEPi eesmärk edendada konkurentsivõimet ja innovatsiooni ELis, tuues majandusele ja ühiskonnale pikaajalist kasu. Kuigi STEPi loomine on kiiduväärne algatus, võib selle rahastamisallikas, milleks on olemasolevate programmide kombinatsioon, tuua kaasa nende programmide kaudu rahastamise vähendamise või ümbersuunamise, arvestades, et STEPile eraldatud lisavahendid on minimaalsed (10 miljardit eurot). Selle suurus ja ulatus on samuti piiratumad kui teistel sarnastel kavadel, mis on kehtestatud kolmandates riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides.

3.7.1Komitee nõuab suuremat selgust komisjoni eeldustes võimendamispotentsiaali kohta. See on vajalik eriti seetõttu, et USA majandus, mis oli 2008. aastal 10 % väiksem kui ELi majandus, on nüüd EL 27 majandusest 50 % suurem (33 %, kui Ühendkuningriik oleks kaasatud) ning see protsess jätkub. Arvestades tehnoloogia arengu olulist rolli tootlikkuse puudujäägi ületamisel, mis vältimatult kaasneb eelseisva vananemise/demograafilise probleemiga, peab Euroopa pürgima palju kaugemale. Komitee hoiatab, et STEPi kitsas fookus ja ulatus võib ümberjaotamistega tahtmatult kahjustada teisi olulisi algatusi, pakkudes samal ajal ebapiisavaid ressursse strateegilise tehnoloogia väärtusahelate loomiseks ELis 3 .

3.8Vaatamata ettepanekus esitatud üleskutsele suurendada eelarve paindlikkust, rõhutatakse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel, et 90 % ELi eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ on juba sihtotstarbeliselt jaotatud. See võib märkimisväärselt piirata ELi suutlikkust reageerida ettenägematutele sündmustele või hädaolukordadele, avaldades ELile survet leida muid võimalusi vajalike algatuste rahastamiseks. Komitee tunnistab vajadust eelarve suurema paindlikkuse järele praegusel ebakindlal ajal. Paindlikkusinstrumendi suurendamine 3 miljardi euro võrra võimaldab ELil kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2027. aastal tõhusamalt ootamatutele probleemidele reageerida.

3.9Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tunnistatakse, et ELi haldus on surve all ning ELi tegevuse tulemuslikkust mõjutavad märkimisväärsed lisakoormused ja kõrge inflatsioon. Kuigi ettepanekus soovitatakse selle leevendamiseks suurendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 (Euroopa avalik haldus) ülemmäära, ei käsitleta selles täielikult vajadust jätkusuutlikuma ja pikaajalisema lahenduse järele, et tulla toime suurenenud töökoormuse ja haldusprobleemidega. Olemasolevate rahaliste vahendite tõhusam kasutamine peaks käima käsikäes rubriigi 7 rahastamise suurendamisega, mis on hädavajalik surve leevendamiseks alates 2024. aastast.

3.10Seoses Euroopa Komisjoni ettepanekutega võtta ELi eelarve jaoks 2024. aastaks kasutusele uued tuluallikad viitab komitee oma selleteemalisele arvamusele, mis võetakse vastu 25.–26. oktoobril 2023 4 .

3.11Komitee kutsub üles tegema suuremaid jõupingutusi, et suurendada üldsuse osalemist eelarvemenetluses, toetades dialoogi, avalike arutelude ja konsultatsioonide pidamise platvorme. See võib suurendada läbipaistvust, edendada kollektiivse vastutuse tunnet ja muuta mitmeaastase finantsraamistiku ELi kodanike vajadustele paremini vastavaks. Lisaks peaks EL investeerima digivahenditesse, et muuta eelarveandmed üldsusele avatumaks, kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks, edendades avatumat dialoogi ELi eelarveprioriteetide üle.

3.12Komitee väljendab kahetsust, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise ettevalmistamisel jäeti tähelepanuta komisjoni viimastel aastatel tehtud jõupingutused süstematiseerida tulevikusuundade strateegilise analüüsi protsessi, mille abil oleks võimalik kindlaks teha ELi peamised probleemid.

4.Konkreetsed märkused

4.1Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) põhipunktid

4.1.1ELi eelarvemeetmed COVID-19 pandeemiale ja energiakriisile reageerimiseks. ELi eelarvemeetmed seoses COVID-19 pandeemiaga olid märkimisväärsed ja enneolematud, pakkudes taaste- ja vastupidavusrahastu ning taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu prioriteetide muutmise ja ümberpaigutamiste abil kohest toetust ning rahaeraldisi reformideks ja investeeringuteks, sealhulgas rohe- ja digipöördeks. Eelarve täitmise määr on olnud kõrge ja makromajanduslik mõju on eeldatavasti märkimisväärne 5 .

4.1.2Uute REPowerEU peatükkide lisamine eelarvemeetmete osana annab märku kindlast pühendumusest lõpetada Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada rohepööret. See tugevdab ühiseid jõupingutusi taastuvenergia laiendamiseks eri sektorites ja energiasõltumatuse saavutamiseks. Kava „REPowerEU“ rahastamine täiendava ümberjaotamise ja toetuste kaudu näitab otsusekindlust seada esikohale Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega kooskõlas olevad kestlikud ja keskkonnasõbralikud lahendused.

4.1.3ELi digipööret, mida on hoogustanud COVID-19 pandeemia, rahastatakse jõudsalt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu, investeerides digitaristusse, tehisintellekti, küberturvalisusesse ja muudesse valdkondadesse. Kuigi tehtud on märkimisväärseid investeeringuid, ei pruugi liigne tuginemine mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamisele olla jätkusuutlik, arvestades piiratud tegutsemisruumi ja mitme rahastamisallikaga seotud probleeme. Kuigi programmi rakendamise kõrge määr viitab suurele nõudlusele, võib see varjata ebatõhusust või võimalikke puudusi digitehnoloogia varasel kasutuselevõtul. Samuti tuleb ausalt hinnata kõrgelennuliste eesmärkide teostatavust, võttes arvesse keerukat ja arenevat digimaastikku ning vajadust tegeleda esilekerkivate probleemidega, nagu digilõhe ja küberturvalisus kiiresti digiteeruval maastikul.

4.1.4ELi 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika, mille eelarve on 392 miljardit eurot, on suunatud piirkondlikule ühtekuuluvusele selliste fondide kaudu nagu ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond. Ühtekuuluvuspoliitikaga soovitakse edendada kliimaeesmärke ja see hõlmab paindlikkust konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Mitmeaastase finantsraamistiku ja valdkondlike õiguslike aluste hilinenud vastuvõtmine on põhjustanud rakendamisel viivitusi ja toonud kaasa Õiglase Ülemineku Fondi kulukohustuste võimaliku vabastamise. Komitee soovitab võtta õiguslikud alused kiiremini vastu, rakendada erinevaid meetmeid kiiremini, et vältida kulukohustuste vabastamist, ning vaadata põhjalikult läbi strateegiad, et tagada kliimaeesmärkide saavutamine, garanteerides, et rohepöördel ei jäeta kõrvale ühtegi piirkonda. On oluline, et EL tunnistaks muutunud olukorda piirkondades, millel on ühine piir Venemaa ja Ukrainaga. Nende uute tingimuste tõttu on neis piirkondades vaja erimeetmeid, näiteks ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu, õppides selliste vahendite nagu CARE ja FAST-CARE kogemustest.

4.1.5Komitee rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika aastateks 2021–2027 on ELi jaoks strateegiline poliitikavaldkond. Ühise põllumajanduspoliitikaga suudeti tagada Euroopas toiduga kindlustatus COVID-19 kriisi ajal ning Venemaa Ukraina-vastase sõja põhjustatud turuhäirete ja tugeva inflatsiooni ajal, mis mõjutasid põllumajanduslikke sisendeid. Praegune ühine põllumajanduspoliitika (aastateks 2021–2027), mille eelarve on 386,6 miljardit eurot, on suurendanud riiklike strateegiakavade paindlikkust ja võimaldanud võtta kaugemale ulatuvaid kliimameetmeid. Komitee märgib, et kiire inflatsioon on märkimisväärselt nõrgendanud ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja muude ühise põllumajanduspoliitika toetusmeetmete ostujõudu. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et ühine põllumajanduspoliitika peaks jätkuvalt panema toiduahelad ELis paremini toimima ning tegelema rohkem vee jätkusuutmatu kasutamise ja elurikkuse küsimustega. Viimaste puhul tuleks kasutada näiteks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 6 toetatavaid projekte. Komitee pooldab ka ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni ning leiab, et ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline roll selle rakendamisel, sealhulgas vaesusega seotud küsimustes.

4.1.6ELi kodanike kaitse: kriisiolukordadele reageerimine. EL on kasutusele võtnud kõik 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust üle jäänud vahendid ning loonud COVID-19 kriisile ja tulevastele tervisealastele hädaolukordadele reageerimiseks uusi programme, nagu programm „EL tervise heaks“ ja rescEU. Solidaarsus- ja hädaabireserv ammendati aga kiiresti ja see osutus ebapiisavaks, et rahuldada kõiki vajadusi. Tulevase reageerimise tugevdamiseks peaks EL komitee arvates suurendama solidaarsus- ja hädaabireservi eelarvet ja lihtsustama vahendite eraldamise protsessi, et kiirendada otsuste tegemist. Lisaks leiab komitee, et vaja on hinnata programmide „EL tervise heaks“ ja rescEU tõhusust, et tagada nende eesmärkide saavutamine ja juhtida võimalikke parandusi.

4.1.7Venemaa sõja tagajärjed Ukrainale: Venemaa provotseerimata sissetung Ukrainasse on suunanud märkimisväärse osa ELi eelarvest ümber abi andmiseks. Algselt oli Ukraina abistamise eelarve ligikaudu 160 miljonit eurot aastas. Kuid alates sõja algusest on Ukraina ja selle rahva toetamiseks kasutusele võetud 70 miljardit eurot, sealhulgas 38,3 miljardit eurot ELilt ja liikmesriikidelt majandusabina ja 21,16 miljardit eurot sõjalise abina. Kuigi ELi eelarvemeetmed on olnud ulatuslikud, sõltuvad need suurel määral eelarve ümberjaotamisest ja lisamaksudest, mis seab olemasolevad rahastamisstruktuurid surve alla. Komitee arvates võib liigne tuginemine eelarve sihtotstarbelisele suurendamisele põhjustada ettenägematut survet eelarvele ja pikaajalise prognoositavuse puudumist. Lisaks on humanitaarabi eelarve nõudlus mitmesuguste ülemaailmsete kriiside tõttu endiselt suur.

4.2Uued punktid: mitmeaastase finantsraamistiku sihipärane ja tasakaalustatud kohandamine, et reageerida uutele väljakutsetele

4.2.1Vankumatu ja pikaajaline toetus Ukrainale uue Ukraina toetusrahastu kaudu

4.2.1.1Ettepanekus kirjeldatakse uue rahastamisvahendi, Ukraina toetusrahastu loomist, millega toetatakse Ukraina taastamis- ja ülesehituspüüdlusi pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal. Ukraina toetusrahastu raames eraldatakse selleks 2024.–2027. aastal 50 miljardit eurot (33 miljardit eurot laenude ja tagatistena ning 17 miljardit eurot toetustena). Ukraina valitsus koostab Euroopa Komisjoniga konsulteerides kava rahaliste vahendite eraldamise suunamiseks. Kavas esitatakse Ukraina visioon ülesehitusest ja moderniseerimisest ning reformidest, mida Ukraina kavatseb ELiga ühinemise protsessi raames ellu viia.

4.2.1.2Komitee tunneb heameelt kavatsuse üle pakkuda Ukrainale pikaajalist ja usaldusväärset toetust, mis asendaks seni valitsenud ajutist kriisireageerimist. Nii koheste taastamisvajaduste kui ka pikemaajaliste ülesehitustööde käsitlemine, seades esikohale otsese eelarvetoetuse sellistes valdkondades nagu haridus ja taristu, hõlbustades erainvesteeringuid Ukraina ülesehitusse ja andes tehnilist abi õigusaktide vastavusse viimiseks ELi õigustikuga, on õigeaegne ja asjakohane ning näitab Ukraina mitmemõõtmeliste vajaduste mõistmist.

4.2.1.3Külmutatud varade võimalik kasutamine Ukraina majanduse taastamise toetamiseks on uuenduslik lähenemisviis, mis võib anda märkimisväärset abi mitte ainult majanduslikust, vaid ka väärtustel põhineva vastuse vaatenurgast. Teiste rahvusvaheliste rahastajate kaasamine ja erasektori investeeringute kasutamine võib suurendada Ukrainale kättesaadavaid vahendeid ning luua tugevama ja terviklikuma toetusvõrgustiku. Komitee tõstab esile mitmeid positiivseid aspekte.

4.2.1.4Komitee toetab kavandatud rahastamiskavade tulemuspõhist lähenemisviisi, millega nõutakse, et Ukraina töötaks välja reformide kavad, milles käsitletakse selliseid põhiküsimusi nagu läbipaistvus, korruptsioonivastane võitlus, hea valitsemistava, õigusriik, ametiühingute õigused ja sotsiaaldialoog. See on oluline, et taastada üldsuse ja investorite usaldus ja usaldus riigi valitsuse vastu.

4.2.1.5Kodanikuühiskonna seisukohast tekitab muret rahastamismehhanismide läbipaistvus ja kaasavus. Ettepanekus puuduvad konkreetsed mehhanismid kodanikuühiskonna kaasamiseks taastamis- ja ülesehitustööde kavandamisse ja elluviimisse, et tagada nende vastavus Ukraina rahva, mitte ainult valitsuse vajadustele. Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine otsustus- ja rakendamisprotsessidesse võib suurendada läbipaistvust, vastutust ja tõhusust ning tagada, et kõigi rühmade vajadusi võetakse arvesse. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll ka abi tõhusas ja sihipärases jaotamises, pakkudes väärtuslikke kohalikke teadmisi, suurendades kogukonna usaldust ja suutlikkust jõuda haavatavate rühmadeni. Kui neid ei kaasata, võib see viia ülalt alla lähenemisviisini, mis ei pruugi piisavalt vastata mõjutatud elanikkonna vajadustele ja huvidele. Kodanikuühiskond peaks olema oluline osaleja – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Ukraina ühiselt juhitud kodanikuühiskonna platvorm võiks olla lahendus ülesehitusfondide läbipaistvuse ja tõhususe jälgimiseks 7 . Seejuures tuleb järgida partnerluspõhimõtet.

4.2.1.6Kuigi ettepanekus mainitakse rahastajate koordineerimist ja kava väljatöötamist Ukraina valitsuse poolt, ei anta selles üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas mehhanismi eri komponente koordineeritakse või kuidas jälgitakse rakendamist, mis võib mõjutada mehhanismi tõhusust. Kui kodanikuühiskonda kaasatakse struktuursel tasandil, võiks ta jälgida oluliste reformide edenemist ja tagada, et vahendid makstakse välja kooskõlas ELi ja Ukraina ühiste prioriteetidega.

4.2.1.7Komitee nõuab pragmaatilist lähenemisviisi tingimuslikkusele, mis stimuleeriks reforme ning edendaks põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet, võttes seejuures arvesse tegelikku olukorda kohapeal.

4.2.2Rände haldamine, partnerluste tugevdamine olulisemate kolmandate riikidega ja hädaolukordade lahendamine

4.2.2.1Ettepaneku keskendumine rände haldamisele ja partnerluste tugevdamisele peamiste kolmandate riikidega on tugevus, kuna selles käsitletakse praegust ELi probleemi (ELi eelarvesse lisatakse 15 miljardit eurot). ELi eelarve võib aidata kaasa rändekriisile inimlikuma ja jätkusuutlikuma lahenduse leidmisele, pakkudes vajalikku rahastamist ning tehes koostööd päritolu- ja transiidiriikidega. Samal ajal tuleb austada täielikult inimõigusi ning tagada rändajate ja pagulaste tervishoid ja ohutus. Lisaks näitavad hädaolukordadega tegelemiseks ja erakordse surve all olevate liikmesriikide toetamiseks eraldatud vahendid ELi pühendumust kollektiivsele vastutusele ja solidaarsusele.

4.2.2.2Kiiduväärt on võetud kohustus toetada rändekriisis peamisi päritolu- ja transiidiriike ning soov tugevdada toetust Lääne-Balkani partneritele. Rahaliste ülemmäärade ning solidaarsus- ja hädaabireservi suurendamise vajaduse tunnistamine annab märku ka kasvavatest probleemidest ja nende lahendamise katsest.

4.2.3Kriitilise tähtsusega tehnoloogia pikaajalise konkurentsivõime edendamine Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi kaudu

4.2.3.1Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) loomise ettepaneku rahastamiseks jaotatakse praegused vahendid ümber ja eraldatakse veel 10 miljardit eurot. Platvormi eesmärk on käsitleda Euroopa tööstuse ees seisvaid probleeme ja tagada Euroopa pikaajaline konkurentsivõime, suunates olemasolevad rahalised vahendid olulistesse projektidesse ja kiirendades rakendamist strateegilistes valdkondades. Komitee tõstab esile mitmeid STEPi positiivseid aspekte.

4.2.3.2STEPi algatuse eesmärk on konsolideerida erinevaid ELi fonde ja programme, mis toimivad eraldi eeskirjade alusel ja on jaotatud eri rahastamisprogrammide vahel. STEPis tehakse ettepanek tugevdada olemasolevaid vahendeid, eraldades täiendavaid vahendeid sellistele loodud investeerimiskavadele nagu InvestEU, Euroopa Innovatsiooninõukogu, Innovatsioonifond ja Euroopa Kaitsefond. Nende vahendite koondamisega võib STEP ühtlustada rahaliste vahendite eraldamist, parandada tõhusust ja kõrvaldada võimalikud kattuvused. Selline ühtlustamine tooks kaasa mastaabisäästu, parandades seega ELi investeeringute tõhusust.

4.2.3.3Oma 2022. aasta kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus kutsus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen üles looma Euroopa suveräänsuse fondi. Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise paketis sellist ettepanekut siiski ei esitatud. Selline fond võiks etendada olulist rolli investeerimislünkade täitmisel ja suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet kolmandates riikides, kus selliseid rahastamiskavasid on juba rakendatud. Selleks kutsub komitee üles looma kaugelepürgivama rahastamiskava, et toetada ELi pikaajalist konkurentsivõimet.

4.2.3.4Kuna mitmeaastane finantsraamistik on jätkuvate ootamatute probleemide tõttu endiselt surve all, peaks uute vahendite eraldamine hõlmama ka kulutuste tõhusamaks muutmise püüdlusi. Komitee arvates võib uute raamistike pidev loomine olemasolevate vahendite ümberjaotamise teel, nagu see on STEPi puhul, rahastamisprogramme veelgi killustada. See võib omakorda viia vähemtõhusate kulutuste ja arvukate kuluprioriteetideni, millel puuduvad poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid. Lisaks palub komitee koostada põhjaliku mõjuhinnangu nende vahendite mitmekordistava mõju kohta. Vahendite kogumõju hinnatakse 100 miljardile eurole, mis tähendab, et STEPi eraldise puhul on finantsvõimendus 10.

4.2.4Tehnilised kohandused uue majandusolukorra taustal

4.2.4.1Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tunnistatakse mitmesuguseid lahendamist vajavaid probleeme: suurenenud vastutus, vajadus luua eelarvepaindlikkus, et tulla toime ootamatute olukordadega, ning varem kehtestatud ülemmäärad, mida tuli täita. Kuigi lühiajaline lahendus uue sihtotstarbelise vahendi väljatöötamise näol taasterahastu „NextGenerationEU“ kulude haldamiseks ja halduseelarve suurendamiseks tundub asjakohane, võivad need meetmed muuta ELi eelarve tulevaste ebakindlate olukordade suhtes kaitsetumaks.

4.2.4.2Hinnangus tunnistatakse õigustatult intressimäärade tõusu mõju taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiskuludele ja tehakse ettepanek luua erivahend ülekulude katmiseks. Selle probleemi tunnistamine ja püüd kohaneda uute majandusoludega on pragmaatiline. Siiski tuleks komitee arvates keskenduda jätkusuutliku ja senisest vastupidavama eelarveraamistiku loomisele, kasutades selliseid mehhanisme nagu riskide jagamine ELi liikmesriikide vahel või euroala fiskaalvõimekuse loomine. See raamistik võiks pikas perspektiivis tagada stabiilsema rahastamise ja väiksemad laenukasutuse kulud. Arvestades, et intressikulud on algselt kavandatust palju suuremad, leiab komitee, et EL peaks läbi vaatama, kuidas intressikulusid ELi eelarves ja mitmeaastases finantsraamistikus arvestatakse. Tuleb tagada, et see ei avaldaks põhjendamatut survet olulistele ELi programmidele.

4.2.4.3Hindamise käigus tehti õigesti kindlaks haldusressurssidele avalduv surve, mis tuleneb vastutuse suurenemisest ilma töötajate arvu vastava suurenemiseta. Siiski oleks komitee arvates kasulik lisada suuremale rahastamisele tõhususe suurendamise meetmed, nagu digitaalsete vahendite parem kasutamine, haldusmenetluste ühtlustamine ja tihedam koostöö ELi institutsioonide vahel.

4.2.4.4Komitee soovitab keskenduda pikaajalistele strateegiatele, et suurendada eelarve vastupanuvõimet ja tagada stabiilne rahastamine. Need võiksid hõlmata jätkusuutliku eelarveraamistiku loomist, mis minimeeriks sõltuvust kasvavatest intressimääradest, haldusressursside tõhusamat jaotamist ja ennetusmeetmete lisamist ettenägematute asjaolude mõju vähendamiseks.

4.2.4.5Nõukogu praeguse omavahendeid käsitleva otsuse kohaselt rahastatakse suuremat osa mitmeaastasest finantsraamistikust liikmesriikide osamaksetest, mis põhinevad nende kogurahvatulul. Seega oleks kõige otsesem viis mitmeaastase finantsraamistiku raames kättesaadavate rahaliste vahendite pikaajaliseks suurendamiseks saavutada ELi majanduse jätkusuutlikum kasv, investeerides Euroopa majandusse ja selle konkurentsivõimesse. Lühiajalises perspektiivis võiks kaaluda kogurahvatulul põhinevate osamaksete suurendamist.

4.2.4.6Kuigi hinnangus tehakse ettepanek suurendada paindlikkusinstrumenti, ei käsitleta selles piisavalt seda, kuidas ELi eelarve peaks toime tulema täiendavate ettenägematute vajadustega. Võttes arvesse piiratud manööverdamisruumi, võiks ELi eelarve olla paremini varustatud ennetusmeetmetega, nagu ettenägematute kulude reserv või reservid, mida saaks kasutada ettenägematute finantsvajaduste eest kaitsmiseks ja selleks, et kaitsta ELi suutlikkust tulevasi kriise tulemuslikult lahendada, jäädes samal ajal eesmärgipäraseks. Komitee tunneb muret Ukrainale antava toetuse jätkusuutlikkuse pärast ja võimaluse pärast tulla toime tulevaste kriisidega piiratud eelarvepaindlikkuse kontekstis.

4.2.4.7Mitmeaastase finantsraamistiku prognoositavad maksemudelid viitavad maksete ülemmäära võimalikule ületamisele 2026. aastal, mis tuleneb ülempiiri kehtestamise mehhanismist. See võib põhjustada finantspingeid, mis pärsivad ELi suutlikkust täita oma kohustusi, sealhulgas toetada Ukrainat ja muid strateegilisi eesmärke. Nende võimalike finantsprobleemide puhul on läbipaistvus väga oluline. Komitee nõuab kulude ülemmäära raamatupidamisraamistiku läbivaatamist, et seada esikohale tulud, mis kasvavad koos tegeliku inflatsiooniga, samal ajal kui kulud kasvavad fikseeritud 2 % suundumusega.

Brüssel, 20. september 2023

Oliver Röpke

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)     SWD(2023) 336 final .

(2)    ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvormi ühisdeklaratsioon, mis võeti vastu 12. koosolekul 2022. aasta detsembris.

(3)    Vt arvamus INT/1040 Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi kohta (ELTs seni avaldamata).

(4)    Vt arvamus ECO/626 uue põlvkonna omavahendite kohta (ELTs seni avaldamata ) .

(5)    Vt hindamisaruanne ECO/607 „Taaste- ja vastupidavusrahastu vahehindamine“ (ELTs seni avaldamata).

(6)     Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond .

(7)      Juba on loodud Ukraina platvorm „Rise Ukraine“ .