Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

ECO/450

Liikmesriikide struktuurireformide toetamine

ARVAMUS

Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki“
[COM(2017) 825 final – 2017/0334 (COD)]

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) liikmesriikide struktuurireformide toetamise osas“
[COM(2017) 826 final – 2017/0336 (COD)]

Raportöör: Mihai Ivaşcu

Kaasraportöör: Stefano Palmieri

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) toetab ettepanekut suurendada struktuurireformi tugiprogrammi eelarvet ja lisada reformikohustuste jaoks sihtotstarbeline reformide tugivahend. Prioriteediks peaksid olema reformid, mis avaldavad otsest teistele liikmesriikidele ülekanduvat mõju.

1.2Kooskõlas oma eelmiste arvamustega toetab komitee struktuurireforme, mis on suunatud sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, sh institutsioonilise suutlikkuse parandamisele halduskvaliteeti parandamiseks. Sellised reformid peaksid olema riigipõhised ja neil peaks olema demokraatlik poolehoid, vältides kõigi liikmesriikide jaoks mõeldud tüüplahendust.

1.3Komitee rõhutab, et struktuurireformid ei ole positiivsed mitte ainult juhul, kui nad vähendavad avalikke kulusid, vaid ka siis, kui nad neid lühiajaliselt suurendavad, et parandada liikmesriigi eelarve tasakaalu keskpikas või pikas perspektiivis.

1.4Kuigi struktuurireformi tugiprogrammi eelarve suurendamine on teretulnud, on selle ulatus ebapiisav, kui arvestada liikmesriikide taotluste suurenevat arvu. Ainuüksi 2018. aastaks on taotlusi pakutud eelarvest viis korda rohkem.

1.5Teisest küljest peab komitee väga oluliseks, et Euroopa Komisjon esitaks oma kavatsused struktuurireformi tugiprogrammi uue eelarve jaotamise kohta läbipaistval viisil – mida ei ole käesoleva ettepaneku puhul tehtud – ja arendaks välja selged valikukriteeriumid.

1.6Kõige tähtsam on selge ELi tasandi strateegia. Selles tuleks jälgida iga liikmesriigi edusamme ja arengutaset, kuid esitada ka tulevikku vaatavaid suuniseid rahaliste vahendite eraldamiseks, võttes arvesse lähenemiskriteeriume. Tõhustada tuleks ka parimate tavade jagamist, mille puhul Euroopa Komisjon tagaks vajaliku tehnilise toe.

1.7Eritähelepanu tuleks pöörata euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele, kes liiguvad euroalaga liitumise suunas. Selle protsessi kiirendamine on Euroopa Liidu tuleviku jaoks oluline, väitis Jean-Claude Juncker oma Euroopa tulevikku käsitlevas kõnes 1 .

1.8Komitee soovitab kehtestada eeskirja, mille kohaselt liikmesriigile ei tohiks anda rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui ta on mitmeaastaste reformikohustuste pakettide teemal otsuseid tehes konsulteerinud organiseeritud kodanikuühiskonnaga. Aktiivne konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega on ülioluline, et viia ellu tõenditel põhinevad reformid, mis on seotud iga liikmesriigi majanduse tegeliku olukorraga.

1.9Komitee toetab kavatsust näha uus reformimisvahend koos selle oma sihtotstarbelise rahastamismehhanismiga ette 2020. aasta järgses mitmeaastases raamistikus.

1.10Komitee soovitab, et juhtumipõhiselt tuleks teatud struktuurireformi tugiprogrammi reforme rahastada ja siduda uue reformide tugivahendiga, eelkõige juhul, kui tegemist on euroalaga liitumise või reformidega, mis võivad suurendada Euroopa integratsiooni.

2.Sissejuhatus ja üldised märkused

2.12017. aasta detsembris avaldatud majandus- ja rahaliidu paketis esitas Euroopa Komisjon kaks konkreetset ettepanekut määruste kohta, mis võetakse vastu tavapärase seadusandliku menetluse alusel: üks neist käsitleb struktuurireformi tugiprogrammi tugevdamist, et edendada kõigi liikmesriikide jaoks saadaval olevat tehnilist tuge ja luua spetsiaalne töösuund, et toetada eurot mittekasutavaid liikmesriike nende lähenemisprotsessis 2 , ja teine käsitleb ühissätete määruses sihtotstarbeliste muudatuste kehtestamist, et võimaldada olemasolevatesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse hõlmatud tulemusreservi kasutamist riiklike reformide toetamiseks 3 .

2.2Komitee on saanud kokku neli konkreetset konsulteerimistaotlust sisaldavat kirja (kaks Euroopa Parlamendilt ja kaks nõukogult) nende kahe määruse ettepaneku kohta. Seetõttu on käesoleva arvamuse eesmärk esitada komitee seisukohad nende kahe seadusandliku ettepaneku kohta vastuseks konkreetsetele institutsioonilistele taotlustele ja ilma et see piiraks komitee edasist tööd seoses ülejäänud Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaliidu paketiga.

2.3Komitee leiab, et reformide tugivahend võiks olla oluline vahend, et aidata liikmesriikidel, kes ei ole piisavalt edukad olemasolevate struktuurifondide vahendite kasutamises, neid paremini ära kasutada ja vähendada majanduslikke lahknevusi.

2.4Oluline on uus reformide tugivahend, mis toetab liikmesriikide reformikohustusi Euroopa poolaasta raames. Prioriteediks peaksid olema reformid, millel on otsene teistele liikmesriikidele ülekanduv mõju. Komitee nõuab siiski Euroopa poolaasta raames tehtud edusammude aktiivset ja üksikasjalikku jälgimist.

3.Ettepanekud liikmesriikide struktuurireformide toetamiseks

3.1Komitee kordab, et on oluline, et liikmesriigid konsulteeriksid sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga, kui nad otsustavad, millist struktuurireformi strateegiat nad soovivad edendada, ning ka Euroopa poolaasta järelevalveprotsessi käigus. Kõigis liikmesriikides tegeliku konsulteerimise tagamiseks soovitab komitee kehtestada eeskirja, mille kohaselt ei eraldata vahendeid, välja arvatud juhul, kui nad on mitmeaastaste reformikohustuste paketi teemal otsuseid tehes konsulteerinud organiseeritud kodanikuühiskonnaga.

3.2Alates struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamisest 2017. aastal on 16 liikmesriiki väljendanud kavatsust saada kasu selle rahastamisest. Eraldatud eelarve oli 22,5 miljonit eurot, ent 271 taotlust ületavad 80 miljonit eurot. 2018. aastaks on Euroopa Komisjon välja pakkunud 30,5 miljoni euro suuruse eelarve. Kuid 24 liikmesriiki on esitanud 444 taotlust, mis ületavad kokku 150 miljonit eurot.

3.3Komitee kiidab heaks struktuurireformi tugiprogrammi rahastamise suurendamise, kuid seab küsimuse alla meetme tõhususe, arvestades liikmesriikidelt saadud taotluste mahtu.

3.4Komitee peab väga oluliseks, et komisjon esitaks oma kavatsused uue struktuurireformi tugiprogrammi eelarve jaotamise kohta läbipaistval viisil, nii et igal liikmesriigil on võimalik saada olemasolevast toetusest õiglane osavastavalt elluviidavatele reformidele.

3.5Euroopa Komisjon peab kehtestama selged ja objektiivsed eeskirjad ELi eelarvest rahastatavate reformide valimise kohta, tagades samal ajal, et kõigil liikmesriikidel on vahenditele võrdne juurdepääs. Lisaks peaksid rahastamiseks ette nähtud reformid olema kooskõlas ELi strateegiaga ja rangelt kontrollitud Euroopa poolaasta kaudu.

3.6Arvestades, et liikmesriikidel on juba oma reformialgatused, soovitab komitee, et struktuurireformi tugiprogramm peaks keskenduma meetmetele, mis kõige paremini toetavad riigipõhiseid soovitusi.

3.7Selle puhul tuleb meeles pidada, et liikmesriigid saavad ise reforme rahastada ja struktuurireformi tugiprogrammi eelarvest Euroopa Komisjoni poolt antud stiimul ei tohiks tähendada, et nad peavad toetuma ainult ELi rahastamisele. Kogu majandus- ja rahaliidu toimimine põhineb subsidiaarsusel ja iga liikmesriigi vastutustundlikul tegevusel.

3.8Võttes arvesse piiratud ressursse, on komitee seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks toetama reforme ja meetmeid, millel võiks olla liikmesriikide endi elluviidavate tegevuste suhtes mitmekordistav mõju.

3.9Kooskõlas oma varasemate arvamustega toetab komitee struktuurireforme, mis on suunatud sotsiaalsele ja majanduslikule arengule: rohkem ja paremad töökohad, konkurentsivõime ja konkurents tootmises ja teenustes, halduslik ja institutsiooniline kvaliteet ning keskkonnasäästlikkus 4 . Sellised reformid peaksid olema riigipõhised, kooskõlas riiklike reformiprogrammidega ja omama demokraatlikku poolehoidu, mitte olema kõigi liikmesriikide jaoks mõeldud tüüplahendus.

3.10Pidades silmas peaaegu kõigi liikmesriikide aluslepingust tulenevat kohustust ühineda euroga, soovitab komitee pöörata eritähelepanu euroala laienemisele suunatud reformidele ja võimaluse korral eraldada nende eesmärkide saavutamiseks täiendavaid vahendeid.

3.11Euroopa Liit on euroalasse mittekuuluvate riikide edusammude jälgimiseks paremal positsioonil kui liikmesriigid ise. Parimaid tavasid tuleks jagada kogu protsessi vältel ja komitee soovitab sel eesmärgil luua selleks ettenähtud teabevahetusplatvormi.

4.Ettepanek võtta kasutusele uus reformide tugivahend liikmesriikide struktuurireformide toetamiseks

4.1Tõdedes, et mõiste „struktuurireform“ on muutunud väga laiaulatuslikuks, on komitee rahul, et kavandatud määrus sisaldab selle määratlust.

4.2Komitee soovitab Euroopa Komisjonil teha liikmesriikidega koostööd, et leida mitmesuguseid võimalusi eelarvepoliitika ja eelarve jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Mõni reform võib lühiajalises perspektiivis tähendada suuremaid riiklikke kulutusi, et rakendada uusi protsesse ja tegevusi, mis aitavad säästa ressursse või koguda rohkem tulu alles keskpikas või pikas perspektiivis. Seetõttu on soovitatav kaaluda mitte ainult lühiajalisi kulude vähendamise meetmeid, vaid ka võimalusi eelarvetulude suurendamiseks.

4.3Komitee tunneb heameelt 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames välja pakutud uue reformide tugivahendi üle, võttes arvesse, et Euroopa institutsioonid peavad tegema väga tihedat koostööd liikmesriikidega, et saavutada Euroopa Liidus parem integratsioon ja suurem lähenemine. Komitee nõuab rakendamisel tehtud edusammude aktiivset ja üksikasjalikku jälgimist Euroopa poolaasta raames.

4.4Kuigi Euroopa poolaasta ja selle osana koostatud riikide aruanded moodustavad suurepärase põhivahendi reformi tugiprogrammi hindamiseks, tuleb komitee arvates välja töötada täiendavaid vahendeid edusammude õigeks hindamiseks. Need vahendid tuleks kohandada iga liikmesriigi konkreetsetele majanduslikele vajadustele.

4.5Komitee toetab ajutist lahendust rahastada uue reformide tugivahendi katseetappi tulemusreservi kaudu. Käesolev ettepanek ei tohiks mõjutada olemasolevaid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, vaid sellel peaks olema eraldi sihtotstarbeline eelarve.

4.6Iga liikmesriigi tehtud edusamme tuleks Euroopa poolaasta vältel kiiresti jälgida. Kõnealune aruandlusprotsess peaks andma selge pildi saavutatud edusammude ja edasiste eelarvevajaduste kohta.

4.7Võttes arvesse, et uus reformide tugivahend täiendaks struktuurireformi tugiprogrammi kaudu pakutavat vabatahtlikku tehnilist tuge, soovitab komitee teatud reforme juhtumipõhiselt rahastada ja siduda uue reformide elluviimise vahendiga, eriti euroalaga ühinemise korral või reformide korral, mis võiksid veelgi suurendada Euroopa integratsiooni.

Brüssel, 28. veebruar 2018

Joost Van Iersel

Majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees

_____________

(1)       Euroopa Liidu olukord 2017. aastal .

(2)       COM(2017) 825 final.

(3)       COM(2017) 826 final.

(4)      Näiteks ärikeskkonna parandamine, ettevõtete rahastamine ja teadus- ja arendustegevuse kulud; ettevõtete, sektorite ja majanduse tootlikkuse suurendamine; kõrgemate palkadega kvaliteetsete töökohtade loomise edendamine ning samaaegne ajutiste ja ebastabiilsete madalapalgaliste töökohtade arvu vähendamine; kollektiivläbirääkimiste ja nende raames sotsiaalpartnerite autonoomia tugevdamine ning sotsiaalne dialoog kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; riiklike haldusasutuste reformimine, et muuta need majandusliku ja sotsiaalse arengu aspektist tõhusamaks ja avalikkusele läbipaistvamaks; töötajate haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti edendamine, et tagada kõigile sotsiaalsetele rühmadele võrdsed võimalused ja tulemused.