14457301-c2dd-11ed-a05c-01aa75ed71a1

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 14457301-c2dd-11ed-a05c-01aa75ed71a1 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 14457301-c2dd-11ed-a05c-01aa75ed71a1

Help

Consolidated text: Nõukogu määrus (EL) 2022/110, 27. jaanuar 2022, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

31/01/2022

HTML

PDF

02022R0110 — ET — 31.01.2022 — 000.002

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/110, 27. jaanuar 2022, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks (ELT L 021 31.1.2022, lk 165)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/195, 30. jaanuar 2023,	L 28	220	31.1.2023

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 108, 7.4.2022, lk 68 (2022/110)

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/110,

27. jaanuar 2022,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks

1. JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:

euroopa angerjas (Anguilla anguilla), punane vääriskorall (Corallium rubrum) ja harilik kuldmakrell (Coryphaena hippurus) Vahemeres, nagu on määratletud artikli 4 punktis b;

sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas, nagu on määratletud artikli 4 punktis c;

euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d;

euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d;

hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus) Sitsiilia väinas (nagu on määratletud artikli 4 punktis e), Joonia meres (nagu on määratletud artikli 4 punktis f) ja Levandi meres (nagu on määratletud artikli 4 punktis g);

mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) Alboráni meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis h;

kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Scophthalmus maximus) Mustas meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis i.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud lubatud kogupüük on määramata;

„analüütiline kvoot“ – liidu autonoomne kvoot, mille puhul analüütiline hinnang on olemas;

„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

„peibutuspüügivahend“ – merepinnal hõljuv ankurseade, mille eesmärk on kalu ligi meelitada.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

„GFCMi geograafiline alapiirkond“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud alad;

„Vahemeri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 veed;

„Vahemere lääneosa“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed;

„Aadria meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed;

„Sitsiilia väin“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

„Joonia meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 veed;

„Levandi meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 veed;

„Alboráni meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–3 veed;

„Must meri“ – määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed.

II JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Vahemeri

Artikkel 5

Euroopa angerjas

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa angerja (Anguilla anguilla) siht-, juhu- ja harrastuskalapüügiga Vahemere kõigil merealadel, sealhulgas mageveekogudes ning ülemineku- ja riimvetes, nagu laguunid ja estuaarid.

Liidu kalalaevadel on keelatud püüda euroopa angerjat Vahemere liidu ja rahvusvahelistes vetes kolme järjestikuse kuu pikkusel perioodil, mille iga liikmesriik kindlaks määrab. Püügikeeluaeg on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Liikmesriigid teatavad nende poolt kindlaks määratud perioodi komisjonile hiljemalt üks kuu enne püügikeeluaja jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. jaanuaril 2022.

Liikmesriigid ei tohi ületada euroopa angerja puhul maksimaalset püügimahtu või püügikoormust, mis on kehtestatud ja mida rakendatakse nende riiklike majandamiskavadega, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklitega 2 ja 4.

Artikkel 6

Punane vääriskorall

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) korjega siht- ja harrastuskalapüügil Vahemeres.

Sihtpüügi puhul ei tohi korjelubade maksimaalne arv ning liidu kalalaevade korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus ja liidu püügitegevus ületada I lisas sätestatud tasemeid.

Liidu kalalaevadel, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, on keelatud punase vääriskoralli ümberlaadimine merel.

Harrastuskalapüügi puhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et keelata punase vääriskoralli korjamine ja pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine.

Artikkel 7

Harilik kuldmakrell

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse kaubandusliku tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mille puhul kasutatakse peibutuspüügivahendeid hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püüdmiseks Vahemere rahvusvahelistes vetes.

Hariliku kuldmakrelli püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv on sätestatud II isas.

II PEATÜKK

Vahemere lääneosa

Artikkel 8

Põhjalähedased kalavarud

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2 osutatud põhjalähedaste kalavarude püügiga Vahemere lääneosas.

Traalerite ja õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus on sätestatud käesoleva määruse III lisas. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 9.

Liidu kalalaevade maksimaalsete püügi piirnormide jaotus liikmesriikide vahel Vahemere lääneosa liidu vetes on sätestatud III lisas.

Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted:

käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 ette nähtud kriteeriumidega;

käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele nii, et need ei piira:

—

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

—

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

—

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

—

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

—

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast vähendamist.

Artikkel 9

Andmete esitamine

Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja esitavad need komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 10.

Käesoleva artikli kohasel püügikoormuse andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid III lisas sätestatud püügikoormuse rühmade koode.

III PEATÜKK

Aadria meri

Artikkel 10

Väikesed pelaagilised liigid

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud sardiini (Sardina pilchardus) ja euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügiga Aadria meres.

Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada IV lisas sätestatud püügimahtu.

Väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus kilovattides, kogumahutavus ja arv on sätestatud IV lisas.

Artikkel 11

Põhjalähedased kalavarud

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), hariliku merikeele (Solea solea), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisuri (Mullus barbatus) püügiga Aadria meres.

Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude maksimaalne lubatud püügikoormus ja neid varusid püüdva laevastiku maksimaalne püügivõimsus on sätestatud IV lisas.

Liikmesriik võib muuta IV lisas sätestatud püügikoormuse jaotust, kandes püügipäevi ühelt sama geograafilise piirkonna ja/või püügivahendi püügikoormuse rühmalt üle teisele, tingimusel et ta kohaldab riiklikku teisendustegurit, mida toetab parim kättesaadav teaduslik nõuanne.

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 26–35.

Artikkel 12

Andmete esitamine

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohasel püütud koguste lossimist käsitlevate andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid IV lisas sätestatud kalavarukoode.

IV PEATÜKK

Joonia meri, Levandi meri ja Sitsiilia väin

Artikkel 13

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Joonia meres, Levandi meres ja Sitsiilia väinas.

Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite maksimaalne arv on sätestatud V lisas.

V PEATÜKK

Alboráni meri

Artikkel 14

Käesolevat artiklit kohaldatakse mustlaik-besuugot (Pagellus bogaraveo) püüdvate liidu kalalaevade õngejada ja ridvata õngega toimuva tööndusliku püügi suhtes Alboráni meres.

Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas sätestatud püügimahtu.

VI PEATÜKK

Must meri

Artikkel 15

Kilu püügivõimaluste eraldamine

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud kilu (Sprattus sprattus) püügiga Mustas meres.

Liidu autonoomne kvoot kilu jaoks, sellise kvoodi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on sätestatud VII lisas.

Artikkel 16

Hariliku kammelja püügivõimaluste eraldamine

Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügiga Mustas meres.

Hariliku kammelja lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes, selle eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on sätestatud VII lisas.

Artikkel 17

Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine

Liidu kalalaevad, kellel on artikli 16 kohaselt lubatud püüda harilikku kammeljat, tohivad laeva üldpikkusest olenemata tegeleda püügiga mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.

Artikkel 18

Hariliku kammelja püügikeeluaeg

Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes 15. aprillist 15. juunini keelatud hariliku kammeljaga seotud mis tahes püügitegevus, sealhulgas ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük.

Artikkel 19

Musta mere kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted

Käesolevas määruse artiklites 15 ja 16 sätestatud kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele nii, et need ei piira:

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist ning

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 20

Andmete esitamine

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohase, Musta mere liidu vetes püütud kilu ja hariliku kammelja koguste lossimist käsitlevate andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid VII lisas sätestatud kalavarukoode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED VASTAVALT VAHEMERE ÜLDISE KALANDUSKOMISJONI MITMEAASTASELE MAJANDAMISKAVALE, MILLES KÄSITLETAKSE PUNASE VÄÄRISKORALLI KORJET VAHEMERES

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud Vahemeres punase vääriskoralli korje lubade maksimaalne lubatud arv ja punase vääriskoralli korje maksimaalne kogus.

Viited püügipiirkondadele on viited Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Corallium rubrum	COL	Punane vääriskorall

Tabel 1.

Korjelubade maksimaalne arv (1)

Liikmesriik	Punane vääriskorall COL
Kreeka	12
Hispaania	0 (2)
Prantsusmaa	32
Horvaatia	28
Itaalia	40
(1) Representing number of vessels and/or divers, or a pair of one diver with one vessel, authorised to harvest red coral. (2) According to the temporal ban for red coral fisheries established in Spanish waters.

Tabel 2.

Maksimaalne korje väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	punane vääriskorall Corallium rubrum	Püügipiirkond:	Vahemere liidu veed – geograafilised alapiirkonnad 1–27 COL/GF1-27
Kreeka	1,844	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	0 (1)
Prantsusmaa	1,400
Horvaatia	1,226
Itaalia	1,378
Liit	5,848
TAC	Ei ole asjakohane/Kokku leppimata
(1) According to the temporal ban for red coral fisheries established in Spanish waters.

II LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU KULDMAKRELLI VARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERES

Käesoleva lisa tabelis on sätestatud Vahemere rahvusvahelistes vetes hariliku kuldmakrelli püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.

Viide püügipiirkondadele on viide Vahemere rahvusvahelistele vetele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Coryphaena hippurus	DOL	Harilik kuldmakrell

Rahvusvahelistes vetes tegutsevatele laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv ( 1 )

Liikmesriik	Harilik kuldmakrell DOL
Itaalia	797
Malta	130

III LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) kalavarude rühmade kaupa, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2019/1022 artiklis 1, ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügiks ette nähtud traalpüügi laevade ( 2 ) ja põhjalähedaste õngejadadega laevade maksimaalsed püügi piirnormid ja kogupikkus.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2019/1022 sätestatud norme ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiid-lehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Sinipunakas aadelkrevett
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Harilik meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak

Maksimaalne lubatud püügikoormus püügipäevades

Traalerid: Alboráni meri, Baleaari saared, Põhja-Hispaania ja Lioni laht (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7 ►M1 ( 3 ) ◄

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5 ja 6; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 5 ja 6.	< 12 m	1 921	0	0	EFF1/MED1_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	20 641	0	0	EFF1/MED1_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	38 728	4 372	0	EFF1/MED1_TR3
	≥ 24 m	13 640	5 320	0	EFF1/MED1_TR4

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Sinipunakas aadelkrevett geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7.	< 12 m	0	0	0	EFF2/MED1_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	968	0	0	EFF2/MED1_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	9 805	0	0	EFF2/MED1_TR3
	≥ 24 m	7 871	0	0	EFF2/MED1_TR4

Traalerid: Korsika saar, Liguuria meri, Türreeni meri ja Sardiinia saar (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11 ►M1 ( 4 ) ◄

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 9 ja 10.	< 12 m	0	177	2 534	EFF1/MED2_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	709	38 110	EFF1/MED2_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	177	25 629	EFF1/MED2_TR3
	≥ 24 m	0	177	3 421	EFF1/MED2_TR4

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Hiid-lehthännak geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11.	< 12 m	0	0	419	EFF2/MED2_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	0	3 091	EFF2/MED2_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	0	2 489	EFF2/MED2_TR3
	≥ 24 m	0	0	333	EFF2/MED2_TR4

Põhjalähedaste õngejadadega laevad: Alboráni meri, Baleaari saared, Põhja-Hispaania ja Lioni laht (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7	< 12 m	9 433	6 432	0	EFF1/MED1_LL1
	≥ 12 m ja < 18 m	2 148	93	0	EFF1/MED1_LL2
	≥ 18 m ja < 24 m	74	0	0	EFF1/MED1_LL3
	≥ 24 m	29	0	0	EFF1/MED1_LL4

Põhjalähedaste õngejadadega laevad: Korsika saar, Liguuria meri, Türreeni meri ja Sardiinia saar (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11	< 12 m	0	1 650	33 187	EFF1/MED2_LL1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	51	4 748	EFF1/MED2_LL2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	0	26	EFF1/MED2_LL3
	≥ 24 m	0	0	0	EFF1/MED2_LL4

Maksimaalsed püügi piirnormid

sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügivõimalused Alboráni meres, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides

Liik:	sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7 (ARA/GF1-7)
Hispaania	872
Prantsusmaa	56
Itaalia	0
Liit	928
TAC	Ei ole asjakohane	Maksimaalne püügimaht

▼C1

sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) püügivõimalused Korsika saarel, Liguuria meres, Türreeni meres ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides

Liik:	sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond	Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11 (ARA/GF8-11)
Hispaania	0
Prantsusmaa	9
Itaalia	250
Liit	259
TAC	Ei ole asjakohane	Maksimaalne püügimaht

Liik:	hiid-lehthännak Aristaeomorpha foliacea	Püügipiirkond	Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11 (ARS/GF8-11)
Hispaania	0
Prantsusmaa	5
Itaalia	365
Liit	370
TAC	Ei ole asjakohane	Maksimaalne püügimaht

▼B

IV LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MERES

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Engraulis encrasicolus	ANE	Euroopa anšoovis
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Vööt-meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak
Sardina pilchardus	PIL	Sardiin
Solea solea	SOL	Harilik merikeel

1. Väikesed pelaagilised liigid – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	väikesed pelaagilised liigid (euroopa anšoovis ja sardiin) Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus		Püügipiirkond:	GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed (SP1/GF1718)
Itaalia	35 394	(1)	Maksimaalne püügimaht Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Horvaatia	56 304
TAC	Ei ole asjakohane
(1) Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta püügimahul kuni 300 tonni suuruse koguseni.

Väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	PS	249	77 145,52	18 537,72
Itaalia	PTM-OTM-PS	685	134 556,7	25 852
Sloveenia (1)	PS	4	433,7	38,5
(1) Soovituse GFCM/44/2020/20 punkti 28 sätet ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit, mis on 2014. aastal kantud nii riiklikusse kui ka GFCMi registrisse. Sellisel juhul võib aktiivse laevastiku püügivõimsus laevade arvu ja kogumahutavuse (GT) ja/või brutoregistermahutavuse (GRT) ja kilovattide arvestuses suureneda kuni 50 %.

2. Põhjalähedased kalavarud – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) põhjalähedasi kalavarusid püüdvate traalide tüüpide ja laevastikusegmentide kaupa geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri).

					Püügipäevad 2022
Püügivahendi liik	Geograafiline piirkond	Asjaomased kalavarud	Laevade kogupikkus	Püügikoormuse rühma kood	ITAALIA	HORVAATIA	SLOVEENIA (1)
Traalid (OTB)	GFCMi alapiirkonnad 17–18	Vööt-meripoisur; euroopa merluus; roosa süvahännak ja norra salehomaar	< 12 m	EFF/MED3_OTB_TR1	3 521	10 388
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_OTB_TR2	79 139	24 202
			≥ 24 m	EFF/MED3_OTB_TR3	6 934	2 173
Piimtraalid (TBB)	GFCMi alapiirkond 17	Harilik merikeel	< 12 m	EFF/MED3_TBB_TR1	200	0
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_TBB_TR2	3 747	0
			≥ 24 m	EFF/MED3_TBB_TR3	3 726	0
(1) Kooskõlas soovituse GFCM/43/2019/5 punktiga 13 ei tohi Sloveenia ületada püügikoormuse piirangut 3000 püügipäeva aastas.

Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite ja piimtraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	OTB	495	79 867,99	13 267,99
Itaalia	OTB-TBB	1 363	260 618,37	47 148
Sloveenia (*1)	OTB	11	1 813,00	168,67
(*1) Soovituse GFCM/43/2019/5 punkti 9 alapunkti c ja punkti 28 sätteid ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, mis kasutavad OTB püügivahendeid ja püüavad vähem kui 1 000 päeva punkti 9 alapunktis c osutatud võrdlusperioodi jooksul. OTB püügivahendeid kasutava aktiivse laevastiku püügivõimsus ei tohi võrdlusperioodil suureneda rohkem kui 50 %.

V LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED JOONIA MERES, LEVANDI MERES JA SITSIILIA VÄINAS

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud Joonia meres, Levandi meres ja Sitsiilia väinas põhjalähedaste kalavarude püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiidlehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Sinipunakas aadelkrevett

Kalapüügiloaga põhjatraalerite maksimaalne arv Joonia meres (geograafilised alapiirkonnad 19, 20 ja 21)

Liikmesriik	Hiid-lehthännak geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 liidu vetes	Sinipunakas aadelkrevett geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 liidu vetes
Kreeka	263	263
Itaalia	410	410
Malta	15	15

Kalapüügiloaga põhjatraalerite maksimaalne arv Levandi meres (geograafilised alapiirkonnad 24, 25, 26 ja 27)

Liikmesriik	Hiid-lehthännak geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 liidu vetes	Sinipunakas aadelkrevett geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 liidu vetes
Itaalia	80	80
Küpros	6	6

Kalapüügiloaga põhjatraalerite maksimaalne arv Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)

Liikmesriik	Hiid-lehthännak geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 liidu vetes	Sinipunakas aadelkrevett geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 liidu vetes
Hispaania	2	2
Itaalia	320	320
Küpros	1	1
Malta	15	15

VI LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED ALBORÁNI MERES

Õngejada ja ridvata õngega toimuva püügi maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	mustlaik-besuugo Pagellus bogaraveo	Püügipiirkond:	Alboráni mere liidu veed – geograafilised alapiirkonnad 1–3 SBR/GF1-3
Hispaania	225	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	225
TAC	Ei ole asjakohane/Kokku leppimata

VII LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED MUSTAS MERES

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud lubatud kogupüük ja kvoodid eluskaalu tonnides liikide kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Scophthalmus maximus	TUR	Harilik kammeljas

Liik:	kilu Sprattus sprattus	Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (SPR/F3742C)
Bulgaaria	8 032,50	Analüütiline kvoot Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rumeenia	3 442,50
Liit	11 475
TAC	Ei ole asjakohane/Kokku leppimata

Liik:	harilik kammeljas Scophthalmus maximus		Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (TUR/F3742C)
Bulgaaria	75		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rumeenia	75
Liit	150	(*1)
TAC	857
(*1) Ükski püügitegevus, sealhulgas ümberlaadimine, kala pardal hoidmine, lossimine ega esmamüük, ei ole lubatud 15. aprillist kuni 15. juunini 2022.

( 1 ) Kooskõlas määrusega (EL) nr 1343/2011 võib selle kvoodi alusel püüda üksnes ajavahemikul 15. augustist kuni 31. detsembrini 2022.

( 2 ) TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP.

►M1 ( 3 ) Lisaks eespool mainitud traalerite maksimaalsele lubatud püügikoormusele võib liikmesriik eraldada oma lipu all sõitvatele laevadele täiendavaid püügipäevi kokku 2 % ulatuses kõnealuse liikmesriigi asjaomase laevastikusegmendi püügikoormusest, tingimusel et: ◄

kõnealused laevad kasutavad traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 45 mm, et vähendada euroopa merluusi noorisendite püüki vähemalt 25 %, või

kõnealused laevad kasutavad süvamerepüügi korral traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 50 mm, et vähendada vähemalt 25 % võrra alla 25 mm pikkuse seljakilbiga sinipunaka aadelkreveti isendite püüki geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 ning vähendada vähemalt 25 % võrra alla 35 mm pikkuse seljakilbiga hiid-lehthännaku isendite püüki geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11, või

kõnealused laevad kasutavad kindlaksmääratud väga selektiivseid püügivahendeid, mille tehniline kirjeldus tagab STECFi teadusliku uuringu kohaselt kõigi põhjalähedaste liikide puhul noorisendite püügi vähendamise 2020. aastaga võrreldes vähemalt 25 % või kudekalade püügi vähendamise vähemalt 20 %, või

asjaomane liikmesriik on kehtestanud ajutised püügikeelupiirkonnad, et vähendada kõigi põhjalähedaste liikide noorisendite püüki vähemalt 25 % või kõigi põhjalähedaste liikide kudekalade püüki vähemalt 20 %.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile nende kalalaevade nimekirja, kellele on sellised täiendavad püügipäevad eraldatud, ning kõnealuste täiendavate püügipäevade arvu.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile igal kuul ka kasutatud püügikoormuse, mis tuleb täiendavalt eraldatud püügipäevadest maha arvata, kasutades kõnealuste täiendavalt eraldatud püügipäevade jaoks spetsiaalseid aruandluskoode (EFF1/MED1_TR1_AA, EFF1/MED1_TR2_AA, EFF1/MED1_TR3_AA, EFF1/MED1_TR4_AA ja EFF2/MED1_TR1_AA, EFF2/MED1_TR2_AA, EFF2/MED1_TR3_AA, EFF2/MED1_TR4_AA).

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks kogu kättesaadava teabe punktis a, b, c ja d osutatud meetmete rakendamise kohta.

Alates 1. jaanuarist 2022 arvutatakse üldine osakaal 2 % püügikoormusest asjaomase liikmesriigi asjakohasele laevastikusegmendile eraldatud maksimaalse lubatud püügikoormuse põhjal.

►M1 ( 4 ) Lisaks eespool mainitud traalerite maksimaalsele lubatud püügikoormusele võib liikmesriik eraldada oma lipu all sõitvatele laevadele täiendavaid püügipäevi kokku 2 % ulatuses asjaomase liikmesriigi asjaomase laevastikusegmendi püügikoormusest. ◄

Liikmesriik võib seda teha, kui:

kõnealused laevad kasutavad traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 45 mm, et vähendada euroopa merluusi noorisendite püüki vähemalt 25 %, või

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile nende kalalaevade nimekirja, kellele on sellised täiendavad püügipäevad eraldatud, ning kõnealuste täiendavate püügipäevade arvu.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile igal kuul ka kasutatud püügikoormuse, mis tuleb täiendavalt eraldatud püügipäevadest maha arvata, kasutades kõnealuste täiendavalt eraldatud püügipäevade jaoks spetsiaalseid aruandluskoode (EFF1/MED2_TR1_AA, EFF1/MED2_TR2_AA, EFF1/MED2_TR3_AA, EFF1/MED2_TR4_AA ja EFF2/MED2_TR1_AA, EFF2/MED2_TR2_AA, EFF2/MED2_TR3_AA, EFF2/MED2_TR4_AA).

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks kogu kättesaadava teabe punktis a, b, c ja d osutatud meetmete rakendamise kohta.

Alates 1. jaanuarist 2022 arvutatakse üldine osakaal 2 % püügikoormusest asjaomase liikmesriigi asjakohasele laevastikusegmendile eraldatud maksimaalse lubatud püügikoormuse põhjal.

Top

Choose the experimental features you want to try