02009A0228(01) — ET — 18.02.2019 — 001.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	VAHEPEALNE LEPING majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise vahel (ELT L 057 28.2.2009, lk 2)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS nr 1/2019,	L 69	52	11.3.2019

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 010, 15.1.2013, lk  171  (2009/228)

---

▼B

VAHEPEALNE LEPING

majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise vahel

SISUKORD
	PREAMBUL
I JAOTIS.	EESMÄRGID
II JAOTIS.	ARENGUPARTNERLUS
III JAOTIS.	TOODETEGA KAUPLEMISE KORD
1. PEATÜKK.	Tollimaksud ja mittetariifsed meetmed
2. PEATÜKK.	Kaubanduslikud kaitsemeetmed
3. PEATÜKK.	Tolliprotseduurid ja kaubanduse soodustamine
4. PEATÜKK.	Tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaareeskirjad
5. PEATÜKK.	Metsamajandus ning puidu ja metsasaaduste kaubandus
IV JAOTIS.	ASUTAMINE, TEENUSKAUBANDUS JA ELEKTROONILINE KAUBANDUS
V JAOTIS.	KAUBANDUSEESKIRJAD
1. PEATÜKK.	Jooksvad maksed ja kapitali liikumine
2. PEATÜKK.	Konkurents
3. PEATÜKK.	Intellektuaalomand
4. PEATÜKK.	Riigihanked
5. PEATÜKK.	Säästev areng
6. PEATÜKK.	Isikuandmete kaitse
VI JAOTIS.	VAIDLUSTE VÄLTIMINE JA LAHENDAMINE
1. PEATÜKK.	Eesmärk ja kohaldamisala
2. PEATÜKK.	Konsulteerimine ja vahendamine
3. PEATÜKK.	Vaidluste lahendamise menetlused
4. PEATÜKK.	Üldsätted
VII JAOTIS.	ÜLDERANDID
VIII JAOTIS.	ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

I JAOTIS

EESMÄRGID

Artikkel 1

Vahepealne leping

Käesoleva lepinguga luuakse esialgne raamistik majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks.

„Esialgse raamistiku” all mõistavad lepinguosalised vahepealset lepingut, mis hõlmab ühelt poolt käesoleva lepingu kohaste tegelike ja siduvate kohustuste ja meetmete osa ning teiselt poolt läbirääkimiste osa, mis võimaldab lisada täiendavaid tegureid, et jõuda Cotonou lepinguga kooskõlas oleva täieliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseni.

Artikkel 2

Üldeesmärgid ja kohaldamisala

Käesoleva lepingu üldeesmärgid on:

Artikkel 3

Erieesmärgid

Vastavalt Cotonou lepingu artiklitele 34 ja 35 on käesoleva lepingu erieesmärgid järgmised:

II JAOTIS

ARENGUPARTNERLUS

Artikkel 4

Raamistik suutlikkuse suurendamiseks Kesk-Aafrikas

Lepinguosalised kinnitavad oma soovi suurendada majandussuutlikkust ja majanduse moderniseerimist Kesk-Aafrikas mitmesuguste nende käsutuses olevate vahendite abil, eeskätt konkurentsil põhinevat majanduskasvu toetava Kesk-Aafrika riikliku majandus- ja institutsioonilise raamistiku rajamise teel, ning artiklis 7 osutatud kaubanduspoliitika ja arengukoostöö vahendite abil.

Artikkel 5

Suutlikkuse suurendamise ja majanduse moderniseerimise prioriteetsed valdkonnad

1.  Kesk-Aafrika lepinguosaline edendab koostöös ELi lepinguosalisega ja artiklis 7 osutatud koostöövahendite abil Kesk-Aafrika lepinguosalise poolt toodetud ja loodud ning sealt eksporditud toodete ja teenuste kvantitatiivset ja kvalitatiivset arengut eeskätt järgmistes valdkondades:

2.  Partnerluse elluviimise raames juhinduvad lepinguosalised I lisas esitatud suunistest.

3.  Käesoleva lepingu elluviimise raames kinnitavad lepinguosalised oma soovi edendada käesoleva lepinguga hõlmatud Kesk-Aafrika tootmissektorite moderniseerimist artiklis 7 osutatud koostöövahendite abil.

Artikkel 6

Äriraamistik

Lepinguosalised on seisukohal, et äriraamistik on majandusarengu üks peamisi tegureid, seepärast on käesoleva lepingu sätted suunatud selle ühise eesmärgi saavutamisele. Allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid, kes on ühtlasi ka Äriõiguse Ühtlustamise Aafrika organisatsiooni (OHADA) lepingule allakirjutanud riigid, kohustuvad kohaldama ja rakendama käesoleva lepingu sätteid mittediskrimineerivalt ja tõhusalt.

Artikkel 7

Koostöö arengu rahastamiseks

1.  Käesoleva lepingu eesmärkide võimalikult ulatuslikuks täitmiseks rakendatakse Cotonou lepingu majanduslikku ja piirkondlikku integratsiooni ja koostööd hõlmavaid sätteid.

2.  Euroopa Ühenduse ( 1 ) vahendid Kesk-Aafrika lepinguosalise ja Euroopa Ühenduse vahelise arengukoostöö edendamiseks ja käesoleva lepingu rakendamise toetamiseks eraldatakse Cotonou lepingu eeskirjade ja asjakohaste menetluste raames, eelkõige Euroopa Arengufondi kavandamise menetluste raames ning Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate asjakohaste vahendite raames. Seepärast on käesoleva lepingu rakendamise toetamine üks prioriteete.

3.  Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuvad ühiselt oma vastava arengupoliitika ja -vahendite, sealhulgas kaubandusabi kaudu ning kooskõlas abi tõhususe ja täiendavuse põhimõtetega toetama piirkondliku majanduskoostöö alaseid arengumeetmeid ning käesoleva lepingu rakendamist nii siseriiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

4.  Lepinguosalised teevad koostööd, et lihtsustada teiste rahastajate osalemist, kes soovivad toetada Kesk-Aafrika lepinguosalise pingutusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel.

5.  Lepinguosalised tunnustavad käesoleva lepingu rakendamise toetamiseks konkreetsete piirkondlike rahastamismehhanismide kasutamise tõhusust ja toetavad piirkonna sellesuunalisi püüdlusi.

Artikkel 8

Toetus kaubandusega seotud eeskirjade rakendamisele

Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubandusega seotud eeskirjade rakendamine, mille koostöövaldkondi on täpsustatud käesoleva lepingu asjaomastes peatükkides, toetab käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. Koostöö selles valdkonnas toimub kooskõlas artiklis 7 sätestatud tingimustega.

Artikkel 9

Partnerluse rahastamine

1.  Lepinguosalised lepivad kokku majanduspartnerluslepingu piirkondliku fondi (FORAPE) rajamises, mis rajatakse Kesk-Aafrika piirkonna poolt ja selle jaoks ning mille ülesanne on koordineerida abivahendeid, mis toetavad Kesk-Aafrika riikide tootmisvõimsuse suurendamisele suunatud prioriteetsete valdkondade tõhusat rahastamist vastavalt artiklile 5 ning artiklis 10 osutatud meetmete rahastamist. Majanduspartnerluslepingu piirkondliku fondi töö- ja haldusmeetodid määrab piirkond kindlaks enne 2008. aasta lõppu. Vahepealset ajavahemikku kasutab EÜ lepinguosaline mainitud meetoditele hinnangu andmise lõpuleviimiseks.

2.  Majanduspartnerluslepingu piirkondliku fondi finantsvahendid pärinevad lepinguosaliste eraldatud vahenditest, eeskätt Euroopa Arengufondi toetustest, Euroopa Liidu liikmesriikide toetustest ning muude rahastajate võimalikest toetustest.

3.  Ilma, et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, kohustub Euroopa Ühendus eraldama oma toetused kas läbi piirkondlike rahastamismehhanismide või läbi kanalite, mis on välja valitud käesolevale lepingule allakirjutanud riikide poolt vastavalt Cotonou lepingus sätestatud eeskirjadele ja menetlustele ning vastavalt abi tõhususe põhimõtetele.

4.  Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada ka muude rahastajate toetuste eraldamist majanduspartnerluslepingu piirkondlikku fondi.

Artikkel 10

Koostöö maksusüsteemi kohandamise valdkonnas

1.  Lepinguosalised tunnustavad probleeme, mida käesolevas lepingus ettenähtud tollimaksude kaotamine või oluline vähendamine võib tuua kaasa allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidele ning nad lepivad kokku dialoogi ja koostöö alustamises selles valdkonnas.

2.  Pidades silmas käesoleva lepingu raames lepinguosaliste poolt heakskiidetud tollimaksude kaotamise ajakava, lepivad lepinguosalised kokku süvendatud dialoogi algatamises eelarvetasakaalu taastamist võimaldavate maksusüsteemi kohandamise meetmete üle.

3.  Vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 lepivad lepinguosalised kokku artikli 7 kohases koostöö tegemises ning kohustuvad võtma tehnilise ja finantsabi meetmeid järgmistes valdkondades:

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et majanduspartnerluslepingu komitee raames määratakse võimalikult kiiresti kindlaks fiskaalsete netomõjude hindamise meetodid. Samuti lepitakse sama komitee raames seejärel kokku, milliseid uuringuid ja täiendavaid tegevusi tuleb läbi viia.

Artikkel 11

Koostöö rahvusvahelistel foorumitel

Lepinguosalised püüavad teha koostööd kõikidel rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse käesoleva partnerluse seisukohast olulisi küsimusi.

Artikkel 12

Mõttevahetus arengupartnerluse üle

Lepinguosalised lepivad kokku, et 2008. aastal süvendatakse mõttevahetust käesoleva lepinguga kehtestatud arengupartnerluse, sealhulgas selle rakendamise tingimuste üle.

III JAOTIS

KAUPADE TURUSTAMISE KORD

1. PEATÜKK

Tollimaksud ja mittetariifsed meetmed

Artikkel 13

Päritolureeglid

1.  Käesoleva peatüki tähenduses kohaldatakse „päritolustaatust” kaupade suhtes, mis vastavad 1. jaanuaril 2008 lepinguosaliste territooriumil kehtivatele päritolureeglitele.

2.  Majanduspartnerluslepingu komitee lisab käesolevale lepingule ühise vastastikuse päritolureeglite korralduse, mis jõustub alates käesoleva lepingu ajutisest kohaldamisest.

3.  Lepinguosalised vaatavad päritolureegleid reguleerivad kehtivad sätted läbi hiljemalt kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, eesmärgiga lihtsustada päritolu kindlaksmääramiseks kasutatavaid põhimõtteid ja meetodeid vastavalt Kesk-Aafrika arengueesmärkidele. Läbivaatamise käigus võtavad lepinguosalised arvesse tehnoloogia arengut, tootmisprotsesse ja kõiki muid tegureid, sealhulgas käimasolevaid reforme, mis võivad nõuda kokkulepitud vastastikuse korralduse muutmist. Kõik muudatused või asendused tehakse majanduspartnerluslepingu komitee otsusega.

Artikkel 14

Tollimaksud

Tollimaks tähendab tasu või maksu, sealhulgas mis tahes kujul lisa- või täiendmaksu, mida kohaldatakse impordi või ekspordi suhtes või seoses kaupade importimise või eksportimisega. Tollimaksuna ei käsitleta:

Artikkel 15

Eksporditollimaksude kaotamine

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses ekspordi suhtes uusi tollimakse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.

2.  Samas võib Kesk-Aafrika lepinguosaline seoses riigi rahanduse väga raske olukorraga või seoses vajadusega tõhustada keskkonnakaitset kehtestada pärast EÜ lepinguosalisega konsulteerimist uusi eksporditollimakse piiratud hulga täiendavate kaupade suhtes.

3.  Majanduspartnerluslepingu komitee hindab korrapäraselt käesoleva artikli alusel toimuva ekspordi suhtes kehtivate tollimaksude asjakohasust ja mõju.

Artikkel 16

Toodete ringlus

1.  Euroopa Ühendusest või Kesk-Aafrika lepinguosalisest pärinevate toodete suhtes kohaldatakse tollimaksu ainult üks kord teise lepinguosalise territooriumil.

2.  Euroopa Ühendusest pärinevate toodete puhul kantakse käesoleva lepingu alusel makstav tollimaks selle allakirjutanud Kesk-Aafrika riigi arvele, kelle territooriumil toodet tarbitakse.

3.  Kesk-Aafrika lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva artikli sätete tõhus rakendamine ja selleks, et edendada toodete vaba ringlust allakirjutanud Kesk-Aafrika riikides. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööd selles valdkonnas tehakse lähtuvalt artiklitest 7 ja 8. Koostööd kohandatakse vastavalt Kesk-Aafrika lepinguosalise poolt lõplikult kokkulepitud mehhanismile.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises selleks, et hõlbustada toodete ringlust ja lihtsustada tolliprotseduure, nagu on ette nähtud III jaotise 3. peatükis.

Artikkel 17

Toodete klassifikatsioon

Käesoleva lepinguga hõlmatud toodete klassifikatsioon vastab mõlema lepinguosalise tollinomenklatuuris esitatud klassifikatsioonile, vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.

Artikkel 18

Lõivud ja muud tasud

1.  Artikli 14 punktis c osutatud lõivud ja muud tasud ei tohi olla suuremad kui osutatud teenuste ligilähedane maksumus ja need ei kujuta endast kodumaiste toodete kaudset kaitset ega ka impordi või ekspordi maksustamist eelarve täitmiseks. Nende puhul kehtivad eritariifid, mis vastavad osutatud teenuste ligikaudsele maksumusele ja neid ei arvestata tehinguväärtuse põhjal. Tasusid ja lõive ei kehtestata konsulaarteenustele, nagu konsulaarosakondade väljastatud arved ja tõendid, mille täieliku teenusnimekirja kinnitab majanduspartnerluslepingu komitee.

2.  Et toetada piirkondlikku integratsiooni ja parandada arusaadavust ettevõtjate jaoks, kohustub Kesk-Aafrika lepinguosaline kehtestama käesolevas artiklis käsitletud valdkonnas standardiseeritud õigussätted hiljemalt 1. jaanuariks 2013.

Artikkel 19

Majandusliku integratsiooni lepingutest tulenev sooduskord

1.  Käesolevas peatükis käsitletavates valdkondades võimaldab EÜ lepinguosaline Kesk-Aafrika lepinguosalisele mis tahes sooduskohtlemist, mis võib tuleneda asjaolust, et EÜ lepinguosaline on sõlminud pärast käesoleva lepingu allkirjastamist kolmandate osapooltega majandusliku integratsiooni lepingu.

2.  Käesolevas peatükis käsitletavate küsimuste osas võimaldab Kesk-Aafrika lepinguosaline EÜ lepinguosalisele mis tahes sooduskohtlemist, mis võib tuleneda asjaolust, et Kesk-Aafrika lepinguosaline on sõlminud pärast käesoleva lepingu allkirjastamist olulise kaubanduspartneriga majandusliku integratsiooni lepingu.

3.  Kui Kesk-Aafrika lepinguosalise oluline kaubanduspartner võimaldab Kesk-Aafrika lepinguosalisele nende omavahelise majandusliku integratsiooni lepingu alusel märkimisväärselt soodsamat kohtlemist kui EÜ lepinguosaline, alustavad lepinguosalised konsultatsioone ja otsustavad üheskoos lõike 2 sätete kohaldamise üle.

4.  Käesoleva artikli mõistes tähendab „majandusliku integratsiooni leping” lepingut, millega liberaliseeritakse märkimisväärselt kaubandust ja kaotatakse või vähendatakse märkimisväärselt lepinguosaliste vahelist diskrimineerimist, kaotades olemasolevad diskrimineerivad meetmed ja/või keelates uute diskrimineerivate või enim diskrimineerivate meetmete võtmise kas asjaomase lepingu jõustumise hetkest või vastavalt mõistlikule ajakavale.

5.  Käesoleva artikli mõistes tähendab „oluline kaubanduspartner” mis tahes arenenud riiki või riiki, kelle osakaal ülemaailmses kaubanduses oli lõikes 2 osutatud majandusliku integratsiooni lepingu jõustumisele eelneval aastal suurem kui 1 % või üksikult, üheskoos või majandusliku integratsiooni lepingu alusel tegutsevate riikide rühma, kelle osakaal ülemaailmses kaubanduses oli lõikes 2 osutatud majandusliku integratsiooni lepingu jõustumisele eelneval aastal suurem kui 1,5  % ( 2 ).

6.  Käesoleva peatüki sätteid ei või tõlgendada selliselt, et need kohustavad lepinguosalisi võimaldama üksteisele eeliskohtlemist, mis tuleneb ühe lepinguosalise ja kolmanda poole vahelise piirkonna majandusliku integratsiooni lepingu olemasolust enne käesolevale lepingule allakirjutamist.

Artikkel 20

Allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidest pärit toodete tollimaksud

1.  Kesk-Aafrika lepinguosalisest pärit tooted imporditakse EÜsse tollimaksuvabalt, välja arvatud II lisas loetletud tooted nimetatud lisas määratletud tingimustel.

2.  Lepinguosaliste riikide vahelises kaubanduses ei kehtestata ühtegi uut tollimaksu ning juba kohaldatavaid makse ei suurendata.

Artikkel 21

Euroopa Ühendusest pärit toodete tollimaksud

1.  Kõikide toodete puhul on tollimaksu baasmäär III lisas esitatud maksumäär.

2.  Lepinguosaliste riikide vahelises kaubanduses ei kehtestata ühtegi uut tollimaksu ning III lisas esitatud makse ei suurendata.

3.  Olenemata lõikest 2 võib Kesk-Aafrika ühise välistariifi kehtestamise käigus muuta III lisas esitatud Euroopa Ühendusest pärinevate toodete suhtes kohaldatavat tollimaksu baasmäära alates hiljemalt 1. jaanuarist 2013 ja juhul, kui selle mõju ei ole suurem kui III lisas sätestatud tariifi mõju. Sel juhul muudab majanduspartnerluslepingu komitee vastavalt III lisa.

4.  Tollimaksud, mida kohaldatakse III lisas loetletud Euroopa Ühendusest pärinevate 1., 2. ja 3. kategooria toodete importimisel, kaotatakse lõplikult vastavalt alljärgnevas tabelis esitatud tingimustele. Alljärgnevas tabelis esitatud tariifide vähendamisprotsente kohaldatakse kas lõikes 1 osutatud tariifide suhtes või võimalike uute tariifide suhtes, mis kehtestatakse lõikes 3 sätestatud tingimustel.

5.  III lisas loetletud Euroopa Ühendusest pärinevad 5. kategooria tooted on tooted, mille imporditollimaks on määratud kindlaks lõigete 1 ja 3 alusel; selle kategooria toodete tollimaksu ei vähendata ega kaotata.

6.  Kui teatava toote importimisega seoses tekivad olulised probleemid, võib majanduspartnerluslepingu komitee vaadata tollimaksude vähendamise ja kaotamise ajakava ühise kokkuleppe alusel läbi, eesmärgiga pikendada tollimaksu vähendamise ja kaotamise perioodi. Sellise läbivaatamise käigus ei või ajakava perioodi, mille läbivaatamist on taotletud, pikendada asjaomase toote puhul kauemaks, kui on selle toote jaoks kindlaks määratud maksimaalne üleminekuperiood tariifi vähendamiseks või kaotamiseks. Kui majanduspartnerluslepingu komitee ei ole teinud otsust kolmekümne päeva jooksul pärast ajakava läbivaatamise taotluse esitamist, võib Kesk-Aafrika lepinguosaline ajutiselt peatada ajakava rakendamise perioodiks, mis ei või olla pikem kui üks aasta.

Artikkel 22

Koguseliste piirangute keeld

Käesoleva lepingu jõustumisel kaotatakse kõik lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavad impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud peale tollimaksude, tasude, lõivude ja muude artiklis 18 osutatud maksude, sõltumata sellest, kas neid kohaldatakse kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete abil. Ühtegi uut meedet ei ole lubatud kehtestada. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks käesoleva lepingu kaubanduslikke kaitsemeetmeid käsitleva peatüki kohaldamist.

Artikkel 23

Võrdne kohtlemine siseriiklike maksude ja õigusaktide suhtes

1.  Lepinguosalisest riigist imporditud kaupade suhtes ei kohaldata otseselt ega kaudselt siseriiklikke makse ega muid tasusid kui need, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt samasuguste kodumaiste kaupade suhtes. Lisaks sellele ei kohalda lepinguosalised muul viisil siseriiklikke makse või muid tasusid, et kaitsta omamaist toodangut.

2.  Lepinguosalisest riigist imporditud kaupadele võimaldatakse müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist või kasutamist käsitlevate õigusnormide ja nõuete puhul vähemalt sama soodsad tingimused kui samasugustele omamaistele kaupadele. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast erinevaid siseriiklikke veomakse, mis põhinevad eranditult transpordivahendite majanduslikul kasutamisel ja mitte kauba päritolul.

3.  Lepinguosalised ei kehtesta ega jäta kehtima siseriiklikke eeskirju, mis on seotud kaupade segamise, töötlemise või kasutamisega piiritletud kogustes või suhetes ja millega otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes kauba piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab olema pärit omamaistest allikatest. Lisaks sellele ei kohalda lepinguosalised muul viisil siseriiklikke koguselisi eeskirju, mille eesmärk on kodumaise toodangu kaitse.

Mitte ühtegi koguselist eeskirja, mis on seotud kaupade segamise, töötlemise või kasutamisega piiritletud kogustes või suhetes, ei kohaldata sel viisil, et näidatakse ära nende koguste või suhete jaotumine väliste tarneallikate vahel.

4.  1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli III lõike 8 punkti b kohaselt ei takista käesoleva artikli sätted toetuste maksmist eranditult kodumaistele tootjatele, sealhulgas kooskõlas käesoleva artikli sätetega kohaldatud siseriiklike maksude või muude siseriiklike tasude laekumisest tehtavaid väljamakseid kodumaistele tootjatele ning toetusi, mis väljenduvad avaliku sektori poolses kodumaiste toodete ostmise eelistamises.

5.  Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata riigihanget reguleerivate õigusnormide, menetluste ega tavade suhtes.

6.  Käesoleva artikli sätted ei piira käesoleva lepingu kaubanduslikke kaitsemeetmeid käsitleva peatüki sätete kohaldamist.

Artikkel 24

Põllumajandustoodete eksporditoetused

1.  EÜ ega Kesk-Aafrika lepinguosaline, samuti ükski allakirjutanud Kesk-Aafrika riik ei kehtesta uut eksporditulemustest sõltuvat toetusprogrammi ega suurenda samal eesmärgil olemasolevat toetust teise lepinguosalise territooriumile suunatud põllumajandustoodetele. Olemasolevate toetuste puhul ei keela käesolev lõige toetuste suurendamist seoses kõnealuste toodete kallinemisega maailmaturul.

2.  Seoses kõigi lõikes 3 määratletud tooterühmadega, mille baastoote suhtes kohaldatakse EÜ õigusaktide alusel eksporditoetust ja mille suhtes on Kesk-Aafrika lepinguosaline võtnud kohustuse tollimaksud tühistada, kohustub EÜ lepinguosaline kaotama järk-järgult kõik olemasolevad toetused samale baastootele vastava tooterühma eksportimiseks Kesk-Aafrika lepinguosalise territooriumile. Käesoleva lõike alusel konsulteerivad lepinguosalised üksteisega enne 31. detsembrit 2008, et määrata kindlaks toetuste kaotamise kord.

3.  Käesolevat artiklit kohaldatakse WTO põllumajanduslepingu I lisaga hõlmatud toodete suhtes.

4.  Käesoleva artikliga ei piirata WTO põllumajanduslepingu artikli 9.4 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 27 kohaldamist Kesk-Aafrika lepinguosalise poolt.

Artikkel 25

Toiduainetega kindlustatus

Kui vastavus käesoleva lepingu sätetele põhjustab Kesk-Aafrika lepinguosalisele või allakirjutanud Kesk-Aafrika riigile probleeme seoses toiduainetega kindlustatuse tagamiseks vajalike toiduainete kättesaadavuse või nendele juurdepääsuga ning kui selline olukord põhjustab või tõenäoliselt põhjustab Kesk-Aafrika lepinguosalisele või allakirjutanud Kesk-Aafrika riigile suuri raskusi, võib Kesk-Aafrika lepinguosaline või allakirjutanud Kesk-Aafrika riik rakendada asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklis 31 määratletud menetlusega.

Artikkel 26

Halduskoostöö erisätted

1.  Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.  Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, võib see lepinguosaline kooskõlas käesoleva artikliga ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3.  Käesoleva artikli tähenduses hõlmab „halduskoostööst hoidumine” muu hulgas:

4.  Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

5.  Samaaegselt majanduspartnerluslepingu komitee teavitamisega lõike 4 punkti a alusel peab asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatis importijatele peaks osutama, et asjaomase tootega seoses on objektiivse teabe põhjal tuvastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 27

Haldusvigade käsitlemine

Juhul kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eelkõige päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate eeskirjade kohaldamisel, ja kui sellistel vigadel on mõju impordile ja ekspordile, võib tagajärgedest mõjutatud lepinguosaline paluda majanduspartnerluslepingu komiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 28

Koostöö

Artikli 7 kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises muuhulgas järgmistes valdkondades:

2. PEATÜKK

Kaubanduslikud kaitsemeetmed

Artikkel 29

Dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed

1.  Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, ei takista käesolevas lepingus miski EÜ lepinguosalisel või allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidel kas iseseisvalt või ühiselt võtta dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas WTO asjakohaste lepingutega. Käesoleva artikli tähenduses määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

2.  Enne allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidest imporditud toodete suhtes lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kohaldamist kaalub EÜ lepinguosaline WTO asjakohastes lepingutes sätestatud konstruktiivsete abinõude rakendamise võimalust.

3.  Kui dumpinguvastast meedet või tasakaalustusmeedet on vähemalt kahe allakirjutanud Kesk-Aafrika riigi nimel kohaldanud piirkondlik või allpiirkondlik ametkond, tegeleb meetme kontrolliga üksainus kohtuasutus, seda ka apellatsioonimenetluse puhul.

4.  Kui dumpinguvastaseid meetmeid või tasakaalustusmeetmeid võib kohaldada piirkondlikul või allpiirkondlikul alusel ja riiklikul alusel, tagavad lepinguosalised, et neid meetmeid ei kohaldata samaaegselt sama toote suhtes ühelt poolt piirkondliku või allpiirkondliku ametiasutuse ja teiselt poolt riikliku ametiasutuse poolt.

5.  Enne uurimise alustamist teavitab EÜ lepinguosaline allakirjutanud Kesk-Aafrika riike nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamisest.

6.  Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kõikide pärast käesoleva lepingu jõustumist algatatavate uurimiste puhul.

7.  Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu vaidluste lahendamise sätteid.

Artikkel 30

Mitmepoolsed kaitsemeetmed

1.  Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, ei takista miski käesolevas lepingus allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidel ja EÜ lepinguosalisel rakendada meetmeid, mis on kooskõlas GATT 1994 artikliga XIX, kaitsemeetmete lepinguga ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingu artikliga 5. Käesoleva artikli tähenduses määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

2.  Piiramata lõike 1 sätete kohaldamist ning pidades silmas käesoleva lepingu üldisi arengueesmärke ja allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide majanduste väiksust, ei kohalda EÜ lepinguosaline impordi suhtes allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidest GATT 1994 artikli XIX, Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaitsemeetmete lepingu ja WTO põllumajanduslepingu artikli 5 kohaseid meetmeid.

3.  Lõike 2 sätteid kohaldatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Hiljemalt 120 päeva enne selle perioodi lõppemist vaatab majanduspartnerluslepingu komitee nende sätete kohaldamise allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide arenguvajadusi silmas pidades läbi, et otsustada, kas nende kohaldamisaega pikendada.

4.  Lõike 1 sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu vaidluste lahendamise sätteid.

Artikkel 31

Kahepoolsed kaitsemeetmed

1.  Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, võib lepinguosaline pärast muude lahendusvõimaluste uurimist rakendada piiratud kestusega kaitsemeetmeid, mis erinevad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras artiklite 20 ja 21 sätetest.

2.  Lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmeid võib võtta, kui ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

3.  Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed ei lähe kaugemale lõikes 2 ja lõike 5 punktis b määratletud märgatava kahju või häirete kõrvaldamiseks või vältimiseks vajalikust määrast. Need importiva lepinguosalise kaitsemeetmed võivad sisaldada üksnes ühte või mitut järgmist meedet:

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kui ühe või mitme allakirjutanud Kesk-Aafrika riigist pärit toodet imporditakse sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada Euroopa Liidu ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas lõike 2 punktides a, b või c nimetatud olukorra, võib EÜ lepinguosaline rakendada asjaomase piirkonna või piirkondade suhtes järelevalve- või kaitsemeetmeid vastavalt lõigetes 6 kuni 9 sätestatud korrale.

5.  

6.  

7.  Lõigete 1 kuni 6 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

8.  Kui erakorralised asjaolud nõuavad kohest meetmete võtmist, võib asjaomane importiv lepinguosaline, olgu see EÜ lepinguosaline, allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid või üks allakirjutanud Kesk-Aafrika riik, ajutiselt rakendada lõikes 3, 4 ja/või 5 sätestatud meetmeid ilma lõike 7 nõudeid täitmata. Neid meetmeid võib rakendada maksimaalselt 180 päeva jooksul, kui seda teeb EÜ lepinguosaline, ja 200 päeva jooksul, kui seda teevad allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid või üks allakirjutanud Kesk-Aafrika riik või kui EÜ lepinguosaline rakendab meetmeid oma ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas. Iga sellise ajutise meetme kestus tuleb arvestada esialgse rakendamisaja osaks või lõikes 6 nimetatud mis tahes pikenduse osaks. Ajutiste meetmete rakendamisel tuleb arvestada kõikide asjaomaste lepinguosaliste huvisid. Asjaomane importiv lepinguosaline peab teavitama teist asjaomast lepinguosalist ning viivitamatult esitama küsimuse majanduspartnerluslepingu komiteele uurimiseks.

9.  Kui importiv lepinguosaline kohaldab toote impordi suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on käesolevas artiklis nimetatud probleeme tekitada võivaid kaubandusvooge käsitleva teabe kiire esitamine, peab ta sellest viivitamatult teavitama majanduspartnerluslepingu komiteed.

10.  Käesoleva artikli kohaselt rakendatavate kaitsemeetmete võtmise takistamiseks ei kohaldata Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkulepet.

3. PEATÜKK

Tolliprotseduurid ja kaubanduse soodustamine

Artikkel 32

Eesmärgid

1.  Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku nimetatud valdkonna alase koostöö tugevdamises eesmärgiga tagada, et asjaomased õigusaktid ja menetlused, samuti asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkus täidavad tõhusa juhtimise ja kaubanduse soodustamise edendamise eesmärke ning aitavad edendada majanduspartnerluslepingu riikide arengut ja piirkondlikku integratsiooni.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku, et mingil moel ei kahjustata õiguspäraseid avaliku korra eesmärke, sealhulgas neid, mis on seotud turvalisusega ja pettuse vältimisega.

Artikkel 33

Tolli- ja halduskoostöö

1.  Selleks et tagada vastavus käesoleva lepingu sätetega ning vastata tõhusalt artiklis 32 sätestatud eesmärkidele, kohustuvad lepinguosalised:

2.  Piiramata lõike 1 kohaldamist, pakuvad lepinguosalised vastavalt vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva protokolli sätetele vastastikust haldusabi. Alates 2008. aastast võib majanduspartnerluslepingu komitee ühehäälse otsuse alusel teha vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitlevasse protokolli muudatusi.

Artikkel 34

Koostööviisid

1.  Lepinguosalised tunnustavad tollialase koostöö olulisust ja kaubanduse hõlbustamise tähtsust käesoleva lepingu elluviimisel.

2.  Artikli 7 kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises muuhulgas järgmistes valdkondades:

Artikkel 35

Tolli- ja kaubandusstandardid

1.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad rahvusvahelise kaubanduse ja tolli alased õigusaktid, eeskirjad ja protseduurid põhinevad:

2.  Kohustuslikku eelinspekteerimist hõlmavat süsteemi käsitletakse täieliku majanduspartnerluslepingu läbirääkimiste käigus.

3.  Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja vastutuse tagamiseks lepinguosalised:

Artikkel 36

Kaupade transiit

1.  Lepinguosalised tagavad kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi, kasutades transiidiks kõige paremini sobivat marsruuti. Võimalikud piirangud, kontrollimeetmed ja nõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja ühetaoliselt kohaldatavad.

2.  Piiramata õiguspäraste tollikontrollide kohaldamist võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise territooriumilt pärinevatele transiitkaupadele kodumaiste kaupadega võrreldes vähemalt sama soodsat kohtlemist, eeskätt nende kaupade ekspordi, impordi ja liikumise puhul.

3.  Lepinguosalised kehtestavad tolli järelevalve all olevate kaupade transpordi korralduse, mis võimaldab nõuetekohaste tagatiste olemasolul teostada kaupade transiiti ilma tollimakse ja muid tasusid maksmata.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku regionaalse transiidikorralduse edendamises ja elluviimises.

5.  Lepinguosalised lähtuvad kaubatransiidi valdkonnas rakendatavatest rahvusvahelistest standarditest ja õigusnormidest.

6.  Lepinguosalised tagavad kõikide oma territooriumil asuvate asjaomaste asutuste koostöö ja tegevuse kooskõlastamise, et hõlbustada transiidiliiklust ja edendada piiriülest koostööd.

Artikkel 37

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku, et:

Lepinguosalised avaldavad haldusteabe, mis hõlmab eeskätt asjaomaste ametkondade nõudeid, tolliprotseduure, tolliasutuste lahtiolekuaegu ja nende töömenetlusi kaupade sisenemis- ja/või väljumispunktides ning kontakt- ja teabepunktides;

Artikkel 38

Tolliväärtus

1.  Lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavaid tolliväärtuse määramise eeskirju reguleerivad 1994. aasta GATTi VII artikkel ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni leping 1994. aasta GATTi VII artikli rakendamise kohta.

2.  Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga saavutada ühtne lähenemisviis tolliväärtuste määramise küsimuses, sealhulgas ülekandehindadega seotud probleemide puhul.

Artikkel 39

Kesk-Aafrika piirkondlik integratsioon

Tollireformide edendamiseks ja kaubanduse hõlbustamiseks toetavad lepinguosalised piirkondlikku integratsiooni, töötades eeskätt välja standardsätted järgmistes valdkondades:

See eeldab kõikide asjaomaste ametkondade tihedat koostööd, seejuures peab see koostöö põhinema nii suures osas kui võimalik asjakohastel rahvusvahelistel standarditel.

4. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaareeskirjad

Artikkel 40

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubandust, suurendades nende suutlikkust välja selgitada, ennetada ja kõrvaldada kaubanduses esinevaid takistusi tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamise menetluste kohaldamise teel ühe või teise lepinguosalise poolt ning suurendades lepinguosaliste suutlikkust kaitsta taimi, loomi ja rahvatervist.

Artikkel 41

Mitmepoolsed kohustused ja üldine taust

1.  Lepinguosalised kinnitavad WTO asutamislepingus ning eeskätt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus ja WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud õiguste ja kohustuste järgimist. Lepinguosalised, kes ei ole WTO liikmed, kinnitavad samuti oma tahet järgida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus ja tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud kohustusi kõikides küsimustes, mis on seotud lepinguosaliste vaheliste suhetega.

2.  Lepinguosalised kinnitavad oma soovi toetada rahvatervise olukorra parandamist allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide territooriumil, eeskätt suurendades nende suutlikkust tuvastada ohtlikke tooteid vastavalt käesoleva peatüki artiklile 47.

3.  Lepinguosalised juhinduvad käesolevas peatükis osutatud tegevuse puhul nimetatud kavatsustest, õigustest ja kohustustest.

Artikkel 42

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ja tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse kuuluvate meetmete suhtes.

2.  Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas peatükis Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus ja tehniliste kaubandustõkete lepingus, Codex Alimentariuses ning Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvahelises taimekaitse konventsioonis kasutatud mõisteid, sealhulgas ka mõiste „toode” puhul.

Artikkel 43

Pädevad asutused

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga hõlmatud meetmete puhul on käesolevas peatükis osutatud meetmete kohaldamiseks määratud EÜ ja allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide pädevad asutused esitatud liites II.

Lepinguosalised teatavad vastastikku mõistliku aja jooksul kõikidest liites II loetletud pädevate asutuste suhtes tehtud olulistest muudatustest. Liitesse II tehtavad vajalikud muudatused kinnitab majanduspartnerluslepingu komitee.

Artikkel 44

Piirkondadeks jaotamine

Imporditingimuste kindlaksmääramisel võivad lepinguosalised rahvusvahelisi standardeid arvestades teha igal eraldi juhul ettepanekuid määrata kindlaks piirkonnad, kus kehtib teatav sanitaar- või fütosanitaarrežiim.

Artikkel 45

Kaubandustingimuste läbipaistvus ja teabevahetus

1.  Lepinguosalised teatavad üksteisele kõikidest õigus- ja haldusnormide muutustest toodete (eeskätt loomset ja/või taimset päritolu toodete) impordi valdkonnas.

2.  Lepinguosalised kinnitavad veelkord Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust ja tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevat kohustust teatada üksteisele nimetatud lepingutes sätestatud mehhanismide kaudu kõikidest muudatustest asjakohastes tehnilistes standardites ja eeskirjades.

3.  Lepinguosalised vahetavad vastavalt vajadusele otseteavet ka muudes küsimustes, mida nad mõlemad peavad oma kaubandussuhete jaoks tõenäoliselt oluliseks.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises loomahaiguste epidemioloogilises järelevalves. Fütosanitaarkaitse osas vahetavad lepinguosalised samuti teavet parasiitide ilmnemise korral, mis võivad teise lepinguosalise jaoks kujutada teadaolevat ja vahetut ohtu.

Artikkel 46

Piirkondlik integratsioon

1.  Kesk-Aafrika lepinguosaline kohustub ühtlustama standardid ja teised käesoleva peatüki kohaldamisalas olevad meetmed piirkondlikul tasandil hiljemalt nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

2.  Et hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja vastavalt artiklile 40 nõustuvad allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid vajadusega ühtlustada imporditingimused, mida kohaldatakse EÜ lepinguosalisest pärinevate toodete suhtes allakirjutanud Kesk-Aafrika riiki sisenemisel. Kui käesoleva lepingu jõustumisel kehtivad Kesk-Aafrika riigis juba oma imporditingimused, kohaldatakse neid kuni ühtlustatud imporditingimuste jõustumiseni sel põhimõttel, et õiguspäraselt ühe allakirjutanud Kesk-Aafrika riigi turule toodud EÜ lepinguosalisest pärit toodet võib ilma igasuguste halduspiirangute või -nõueteta sama õiguspäraselt tuua kõikide allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide turgudele.

Artikkel 47

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

Artikli 7 kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises muuhulgas järgmistes valdkondades:

5. PEATÜKK

Metsamajandus ning puidu ja metsasaadustega kauplemine

Artikkel 48

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab mõiste „metsasaadused” käesoleva peatüki kohaldamisel ka muid metsasaadusi kui puit ja nende baasil valmistatud tooteid.

Artikkel 49

Kohaldamisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse Kesk-Aafrikast pärineva puidu ja metsasaadustega kauplemise ning saaduste päritolumetsade säästva majandamise suhtes.

Artikkel 50

Puidu ja muude metsasaaduste ning nende baasil valmistatud toodetega kauplemine

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada säästva arengu eesmärgile vastava, objektiivselt kontrollitavatest õiguspärastest allikatest pärineva puidu ja metsasaaduste kaubandust EÜ ja Kesk-Aafrika lepinguosalise vahel. Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

2.  Lepinguosalised uurivad paremaid võimalusi Kesk-Aafrikast pärineva õiguspärase päritoluga ja säästvalt majandatud puidu ja metsasaaduste turustamiseks EÜ turul. Meetmed võivad muuhulgas hõlmata tõhustatud strateegiaid, mis käsitlevad riiklikke oste, tarbijate teadlikkuse tõstmise meetmeid, meetmeid metsasaaduste töötlemise toetamiseks Kesk-Aafrikas ning algatusi ja tööd koos erasektori ettevõtjatega.

3.  Lepinguosalised kohustuvad töötama käesoleva peatüki kohaldamise raames välja mittediskrimineerivad strateegiad ja/või õigusaktid ning tagama nende strateegiate ja/või õigusaktide tõhusa ja mittediskrimineeriva kohaldamise ja rakendamise, arvestades seejuures WTO nõudeid.

Artikkel 51

Piirkondlik integratsioon

1.  Kesk-Aafrika lepinguosaline kohustub välja töötama ja ellu viima piirkondlikku raamistikku Kesk-Aafrikast pärineva puidu ja metsasaaduste kaubanduse haldamiseks, mis hõlmab õigusakte ja asjaomaseid koostöömehhanisme, mis aitavad saavutada selle raamistiku tõhusat kohaldamist ja elluviimist.

2.  Kesk-Aafrika lepinguosaline töötab välja protokollid ja/või suunised koostööks Kesk-Aafrika piirkondliku integratsiooni pädevate rakendusasutuste vahel, et tagada Kesk-Aafrikast pärineva puidu ja metsasaaduste pärinemine objektiivselt kontrollitavatest õiguspärastest allikatest.

Artikkel 52

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

Artikli 7 kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises muuhulgas järgmistes valdkondades:

Artikkel 53

Muud kokkulepped

Piiramata käesoleva peatüki sätete kohaldamist, toimub puidu ja metsasaadustega kauplemine kooskõlas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) ning võimalike vabatahtlike partnerluskokkulepetega, mille allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid on sõlminud üksi või ühiselt Euroopa Ühendusega Euroopa Liidu FLEGT (Forest law enforcement, gouvernance and trade) tegevuskava raames.

IV JAOTIS

ASUTAMINE, TEENUSKAUBANDUS JA ELEKTROONILINE KAUBANDUS

Artikkel 54

Õiguslik raamistik

1.  Lepinguosalised kinnitavad oma teenuskaubanduse üldlepingu järgseid kohustusi.

2.  Lepinguosalised kohustuvad hiljemalt 1. jaanuariks 2009 laiendama käesoleva lepingu kohaldamisala, pidades läbirääkimisi asutamise ja teenuskaubanduse järkjärguliseks, ebasümmeetriliseks ja vastastikuseks liberaliseerimiseks vajalike sätete üle.

Artikkel 55

Koostöö

Tunnistades, et kaubandusmahu suurendamine võib toetada majandustegevust eeskätt teenuste sektoris ning kindlustada selle õiguslikku raamistikku, kinnitavad lepinguosalised veelkord oma vastavaid kohustusi, mis tulenevad Cotonou lepingust, eeskätt selle artiklitest 34 kuni 39, 41 kuni 43, 45 ja 74 kuni 78.

V JAOTIS

KAUBANDUSEESKIRJAD

1. PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 56

Läbirääkimiste pidamine jooksvate maksete ja kapitali liikumise valdkonnas

1.  Lepinguosalised tunnustavad vajadust tagada, et kumbki lepinguosaline ei piiraks ega takistaks toodete ja teenuste kaubanduse liberaliseerimiseks ning ühe lepinguosalise poolt teise lepinguosalise piirkonda tehtavateks investeeringuteks vajalike rahaliste vahendite piiriüleseid voogusid. Igasugune selliste voogude takistamine oleks vastuolus liberaliseerimise eesmärkidega, kuivõrd kaubandust või investeeringud, mis iseenesest on lubatavad, ei saaks siis toetada või rahastada välisriikidest.

2.  Selle eesmärgi saavutamiseks kohustuvad lepinguosalised alustama enne 1. jaanuari 2009 läbirääkimisi teemadel, mis hõlmavad eeskätt järgmisi küsimusi:

2. PEATÜKK

Konkurents

Artikkel 57

Läbirääkimiste pidamine konkurentsi valdkonnas

1.  Lepinguosalised tunnustavad vaba ja moonutusteta konkurentsi olulisust omavahelistes kaubandussuhetes, samuti asjaolu, et teatavat liiki konkurentsivastane äripraktika võib piirata lepinguosaliste vahelist kaubandust ning häirida seetõttu käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

2.  Seepärast nõustuvad lepinguosalised käsitlema majanduspartnerluslepingu läbirääkimiste käigus konkurentsiga seotud peatükki, mis hõlmab eeskätt järgmisi küsimusi:

3.  Läbirääkimiste aluseks on kaheetapiline lähenemisviis, mis hõlmab esmalt eeskirjade kohaldamist Kesk-Aafrika piirkondliku integratsiooni kontekstis ning seejärel pärast ühiselt kindlaks määratud üleminekuperioodi lõppemist eeskirjade kahepoolset kohaldamist.

4.  Konkurentsi peatükki hõlmavad läbirääkimised peavad olema lõpetatud enne 1. jaanuari 2009.

3. PEATÜKK

Intellektuaalomand

Artikkel 58

Läbirääkimiste pidamine intellektuaalomandi valdkonnas

1.  Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust („TRIPS-leping”) ja tunnustavad vajadust tagada rahvusvahelistele standarditele vastav intellektuaalse omandi, tööstus- ja kaubandusomandiga seotud õiguste ning teiste TRIPS-lepinguga tagatud õiguste asjakohane ja tõhus kaitsetasand, et vähendada kahepoolse kaubanduse moonutamist ja takistamist.

2.  Võttes arvesse Aafrika Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni pädevust, kohustuvad lepinguosalised alustama enne 1. jaanuari 2009 läbirääkimisi mitmetes intellektuaalomandi õiguste küsimustes.

3.  Lepinguosalised lepivad samuti kokku koostöö tugevdamises intellektuaalomandi õiguste valdkonnas. Selline koostöö peab olema suunatud mõlemapoolsete kohustuste elluviimisele ning see peab keskenduma eeskätt järgmistele küsimustele:

4.  Läbirääkimiste aluseks on kaheetapiline lähenemisviis, mis hõlmab esmalt eeskirjade kohaldamist Kesk-Aafrika piirkondliku integratsiooni kontekstis ning seejärel, pärast ühiselt kindlaks määratud üleminekuperioodi lõppemist, eeskirjade kahepoolset kohaldamist.

5.  Läbirääkimiste käigus tuleb võtta arvesse allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide arenguerinevusi.

4. PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 59

Läbirääkimiste pidamine riigihangete valdkonnas

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistvad ja konkurentsi toetavad riigihanke-eeskirjad toetavad majandusarengut. Lepinguosalised lepivad seetõttu kokku oma riigihanketuru avamises teineteisele lõikes 3 sätestatud tingimustel ja järk-järgult, pidades seejuures silmas arenguerinevusi.

2.  Selle eesmärgi saavutamiseks lõpetavad lepinguosalised enne 1. jaanuari 2009 läbirääkimised riigihangetega seotud mitmete võimalike kohustuste üle, milles keskendutakse eeskätt järgmistele küsimustele:

3.  Läbirääkimiste aluseks on kaheetapiline lähenemisviis, mis hõlmab esmalt eeskirjade kohaldamist Kesk-Aafrika piirkondliku integratsiooni kontekstis ning seejärel, pärast ühiselt kindlaks määratud üleminekuperioodi lõppemist, eeskirjade kahepoolset kohaldamist.

4.  Läbirääkimiste käigus võtab EÜ arvesse allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi, mis võib tähendada järgmiste eri- ja sooduskohtlemismeetmete võtmist:

5. PEATÜKK

Säästev areng

Artikkel 60

Läbirääkimiste pidamine säästva arengu valdkonnas

1.  Lepinguosalised tunnistavad, et säästev areng on majanduspartnerluslepingu üldine eesmärk. Seetõttu lepivad nad kokku säästvussätete kajastamises majanduspartnerluslepingu kõikides jaotistes ning keskkonnakaitset ja sotsiaalküsimusi käsitlevate eraldi peatükkide väljatöötamises.

2.  Selle eesmärgi saavutamiseks viivad lepinguosalised enne 1. jaanuari 2009 lõpule läbirääkimised säästva arenguga seotud mitmete võimalike kohustuste osas, milles keskendutakse eeskätt järgmistele küsimustele:

3.  Läbirääkimiste käigus võtab EÜ lepinguosaline arvesse allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide vajadusi arengu valdkonnas, mis võib tähendada valdkondlike koostöösätete vastuvõtmist.

6. PEATÜKK

Isikuandmete kaitse

Artikkel 61

Üldeesmärk

Lepinguosalised, tunnustades:

Artikkel 62

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 63

Põhimõtted ja üldeeskirjad

Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestatava õigusliku ja regulatiivse korra ning väljaarendatava haldussuutlikkuse puhul arvestatakse järgmisi üldpõhimõtteid ja rakendamise kontrollivahendeid:

Järgmiste eesmärkide saavutamiseks rakendatakse asjakohaseid õiguskaitsevahendeid:

Artikkel 64

Kooskõla rahvusvaheliste kohustustega

1.  Lepinguosalised teavitavad teineteist majanduspartnerluslepingu komitee kaudu mitmepoolsetest kohustustest või lepingutest kolmandate riikidega või muudest võetud kohustustest, mis on käesoleva peatüki rakendamisel asjakohased, eelkõige isikuandmete töötlemist käsitlevatest kokkulepetest, mis hõlmavad isikuandmete kogumist ja säilitamist, juurdepääsu lubamist ja edastamist kolmandatele pooltele.

2.  Lepinguosalised võivad alustada konsultatsioone mis tahes tekkida võiva probleemi lahendamiseks.

Artikkel 65

Koostöö

Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on teha koostööd, mis hõlbustab asjakohase õigusliku ja institutsioonilise raamistiku arendamist ning tagab isikuandmete piisava kaitse kooskõlas käesoleva peatüki eesmärkide ja põhimõtetega.

VI JAOTIS

VAIDLUSTE VÄLTIMINE JA LAHENDAMINE

1. PEATÜKK

Eesmärk ja kohaldamisala

Artikkel 66

Eesmärk

Käesoleva jaotise eesmärk on vältida ja lahendada lepinguosaliste vahelisi võimalikke vaidlusi, otsides võimaluse piires mõlemat poolt rahuldavat lahendust.

Artikkel 67

Kohaldamisala

1.  Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jaotist kõikide käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral.

2.  Olenemata lõikest 1 kohaldatakse Cotonou lepingus osutatud arengukoostöö rahastamise alaste vaidluste esinemise korral sama lepingu artiklis 98 sätestatud menetlust.

2. PEATÜKK

Konsulteerimine ja vahendamine

Artikkel 68

Konsulteerimine

1.  Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu raames tekkivad vaidlused, alustades heas usus konsultatsioone eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.  Konsultatsioone alustada sooviv lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, saates kirja koopia majanduspartnerluslepingu komiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliste lepingu sätetega on see meede tema arvates vastuolus.

3.  Konsultatsioonid peavad algama neljakümne päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 60 päeva pärast taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsulteerimise jätkamises. Konsulteerimise käigus vahetatav teave on konfidentsiaalne.

4.  Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas seoses kergesti riknevate ja hooajakaupadega, peetakse viieteistkümne päeva jooksul alates taotluse esitamisest ning loetakse lõppenuks kolmekümne päeva möödumisel taotluse esitamisest.

5.  Kui konsulteerimist ei alustata vastavalt kas lõikes 3 või lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul või kui konsulteerimise lõppedes ei ole mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni jõutud, võib kaebav lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt artiklile 70.

Artikkel 69

Vahendamine

1.  Kui konsulteerimise teel ei õnnestu mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõuda, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võetakse vahendamise aluseks konsulteerimistaotluses esitatud küsimus.

2.  Kui lepinguosalised ei ole vahendaja isikus kokku leppinud viieteistkümne päeva jooksul alates vahendaja kasutamise kokkuleppest, valib majanduspartnerluslepingu komitee vahendaja loosi teel isikute seast, kes on kantud artiklis 85 sätestatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valik tuleb teha kahekümne päeva jooksul alates vahendaja kasutamise kokkuleppe sõlmimisest ning mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul. Vahendaja korraldab lepinguosaliste kohtumise hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt viisteist päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise ettepanekud ning vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt neljakümne viie päeva jooksul pärast tema määramist.

3.  Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitusi, kuidas lahendada vaidlus vastavalt käesoleva lepingu sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

4.  Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel muuta lõikes 2 nimetatud tähtaegu. Ka vahendaja võib kummagi lepinguosalise taotlusel või omal algatusel otsustada neid tähtaegu muuta, pidades silmas asjaomasel lepinguosalisel tekkinud erilisi probleeme või juhtumi keerukust.

5.  Vahendusmenetlus ning eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed.

3. PEATÜKK

Vaidluste lahendamise menetlused

I osa

Vahekohtumenetlus

Artikkel 70

Vahekohtumenetluse algatamine

1.  Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 68 sätestatud konsulteerimise või artiklis 69 sätestatud vahendamise abil, võib kaebuse esitaja taotleda vahekohtu moodustamist.

2.  Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitatakse, ning majanduspartnerluslepingu komiteele. Kaebuse esitaja märgib oma taotluses ära, millised konkreetsed meetmed on kõne all, ning selgitab, mil viisil need meetmed rikuvad artiklis 67 osutatud sätteid.

Artikkel 71

Vahekohtu moodustamine

1.  Vahekohtusse kuulub kolm kohtunikku.

2.  10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus.

3.  Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema esindaja valiks loosi teel kolm kohtunikku artikli 85 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikutest, ühe kohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikutest, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe kohtuniku nende isikute nimekirjast, keda lepinguosalised on nimetanud vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või mitme vahekohtuniku valimises, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed sama menetlusega.

4.  Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja või tema määratud isik valib vahekohtunikud viie päeva jooksul alates kummaltki lepinguosaliselt lõikes 3 nimetatud taotluse saamisest mõlema lepinguosalise esindaja juuresolekul.

5.  Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, millal kolm vahekohtunikku on välja valitud.

Artikkel 72

Vahekohtu vahearuanne

Vahekohus edastab lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab kirjeldavat osa ning täheldusi ja järeldusi, üldreeglina hiljemalt 120 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosalised võivad viieteistkümne päeva jooksul alates vahekohtu aruande teatavakstegemisest esitada vahekohtule vahearuande konkreetsete aspektidega seotud kirjalikud märkused.

Artikkel 73

Vahekohtu otsus

1.  Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele ja majanduspartnerluslepingu komiteele hiljemalt 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui leitakse, et see aeg ei ole piisav, teatab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult lepinguosalistele ja majanduspartnerluslepingu komiteele, märkides ära hilinemise põhjused ja kuupäeva, milleks vahekohus oma töö eeldatavalt lõpetab. Mitte mingil juhul ei tohiks vahekohus teha otsust hiljem kui 180 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.  Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus lepinguosalistele teatavaks 75 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mitte mingil juhul ei tohiks vahekohus seda teha hiljem kui 90 päeva pärast kohtu moodustamist. Vahekohus võib kümne päeva jooksul pärast moodustamist teha eelotsuse selle kohta, kas tegemist on kiireloomulise juhtumiga.

3.  Kumbki lepinguosaline võib taotleda, et vahekohus soovitaks lepinguosalisele, kelle vastu kaebus on esitatud, kuidas oma tegevus lepinguga kooskõlla viia.

II osa

Otsuse täitmine

Artikkel 74

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised või vajaduse korral allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine, ning lepinguosalised püüavad otsuse täitmiseks kokku leppida tähtaja.

Artikkel 75

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.  Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele peab see lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, teatama kaebuse esitanud lepinguosalisele ja majanduspartnerluslepingu komiteele, kui kiiresti ta suudab otsuse täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.  Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teatamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb samaaegselt teavitada teist lepinguosalist ning majanduspartnerluslepingu komiteed. Vahekohus teeb otsuse lepinguosalistele ja majanduspartnerluslepingu komiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3  Mõistliku tähtaja kindlaksmääramisel võtab vahekohus arvesse, kui kaua kulub lepinguosalisel, kelle vastu kaebus on esitatud, või vajaduse korral allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidel harilikult selliste õigus- või haldusmeetmete võtmiseks, mis on võrreldavad sellistega, mis kaebuse esitanud lepinguosalise või vajadusel allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide hinnangul on vajalikud otsuse täitmise tagamiseks. Vahekohus võib samuti arvesse võtta ilmseid vajakajäämisi suutlikkuses, mis võivad takistada lepinguosalisel, kelle vastu kaebus on esitatud, vajalike meetmete võtmist.

4.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 71 sätestatud menetlust. Vahekohus peab oma otsuse esitama 45 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist.

5.  Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.

Artikkel 76

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab teatama teisele lepinguosalisele ning majanduspartnerluslepingu komiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele mis tahes lõikes 1 viidatud meetme kokkusobivuses käesoleva lepingu sätetega, võib kaebav lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotluses tuleb märkida, millised konkreetsed meetmed on kõne all, ning selgitada, mis põhjusel on meetmed käesoleva lepingu sätetega kokkusobimatud. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kiireloomuliste juhtumite, sealhulgas eeskätt kergesti riknevate või hooajakaupadega seotud juhtumite korral teeb vahekohus oma otsuse lepinguosalistele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 71 sätestatud menetlust. Vahekohus peab oma otsuse esitama 105 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist.

Artikkel 77

Ajutised sätted otsuse täitmata jätmise korral

1.  Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole meede, millest artikli 76 lõike 1 kohaselt teavitati, kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, või vajaduse korral asjaomane allakirjutanud Kesk-Aafrika riik kaebava lepinguosalise taotlusel esitama ajutise hüvitise pakkumise. Hüvitis võib olla osaliselt või täielikult rahaline. Samas ei nõuta ühegi käesoleva lepingu sättega, et lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, või vajaduse korral asjaomane allakirjutanud Kesk-Aafrika riik peaks pakkuma rahalist hüvitist.

2.  Kui hüvitises ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul alates mõistliku tähtaja lõppemisest või alates artikli 76 kohasest vahekohtu otsusest, mille kohaselt võetud meetmed ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, on kaebaval lepinguosalisel õigus võtta asjakohaseid meetmeid, tehes need teatavaks teisele lepinguosalisele. Need meetmed võib võtta kaebav lepinguosaline või vajaduse korral asjaomane allakirjutanud Kesk-Aafrika riik.

3.  Meetmeid võttes püüab kaebav lepinguosaline või vajaduse korral asjaomane allakirjutanud Kesk-Aafrika riik valida sellised rikkumise ulatusega proportsionaalsed meetmed, mis kahjustavad käesoleva lepingu eesmärkide täitmist kõige vähem, ning võtab arvesse nende mõju selle lepinguosalise majandusele, kelle vastu kaebus on esitatud, ja allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidele.

4.  Hüvitist taotledes või lõigete 1 või 2 kohaseid meetmeid võttes tegutseb EÜ lepinguosaline vaoshoitult.

5.  Hüvitis või asjakohased meetmed on ajutised ning neid kohaldatakse üksnes seni, kuni käesoleva lepingu sätete rikkumiseks tunnistatud meetmed on tühistatud või muudatuste abil nende sätetega kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 78

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast asjakohaste meetmete võtmist

1.  Lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, teavitab teist lepinguosalist ning majanduspartnerluslepingu komiteed meetmetest, mille ta on vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud, ning taotleb oma teatises kaebuse esitanud lepinguosaliselt või vajaduse korral asjaomaselt allakirjutanud Kesk-Aafrika riigilt asjakohaste meetmete kohaldamise lõpetamist.

2.  Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teatamist kokkuleppele teatatud meetmete lepingule vastavuses, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Taotlusest tuleb teavitada teist lepinguosalist ning majanduspartnerluslepingu komiteed. Vahekohus peab oma otsuse tegema lepinguosalistele ja majanduspartnerluslepingu komiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et otsuse täitmiseks võetud meede ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, peab ta samuti otsustama, kas kaebuse esitanud lepinguosaline või vajadusel asjaomane allakirjutanud Kesk-Aafrika riik võib jätkata asjakohaste meetmete kohaldamist. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, tuleb asjakohaste meetmete kohaldamine lõpetada.

3.  Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 71 sätestatud menetlust. Vahekohus peab oma otsuse esitama 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist.

III osa

Ühissätted

Artikkel 79

Mõlemaid lepinguosalisi rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida käesoleva jaotisega hõlmatud vaidluse lahendamises mõlemat lepinguosalist rahuldaval viisil. Sellest teatavad nad majanduspartnerluslepingu komiteele. Mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduse korral menetlus lõpetatakse.

Artikkel 80

Menetluskord ja tegevusjuhend

1.  3. peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse menetluskorra ja tegevusjuhendi alusel, mille võtab vastu majanduspartnerluslepingu komitee.

2.  Vahekohtu istungid on vastavalt menetluskorrale avalikud, menetluskorras nähakse samuti ette sätted konfidentsiaalse äriteabe kaitseks.

Artikkel 81

Teavitamine ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel võib vahekohus hankida teavet mis tahes allikatest, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, kaasa arvatud vaidluse pooltelt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide asjakohast arvamust, kui ta seda vajalikuks peab. Kogu sel moel saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Vastavalt menetluskorrale on huvitatud pooltel õigus esitada vahekohtule amicus curiae seisukohti.

Artikkel 82

Teatiste keeled

Kesk-Aafrika lepinguosaline võib oma suulisi ja kirjalikke teateid esitada prantsuse ja inglise keeles ning Euroopa Ühenduse teatised esitatakse ühes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

Artikkel 83

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus kohustub tõlgendama käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise väljakujunenud reeglitele, mis on sätestatud muu hulgas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada käesoleva lepingu sätetega ette nähtud õigusi ega kohustusi.

Artikkel 84

Vahekohtu otsused

1.  Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi mingil juhul ei avaldata.

2.  Otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid ning millised on vahekohtu tehtud järelduste ja otsuste põhjendused. Majanduspartnerluslepingu komitee teeb vahekohtu otsused üldsusele kättesaadavaks, juhul kui ta ei otsusta teisiti.

4. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 85

Vahekohtunike nimekiri

1.  Majanduspartnerluslepingu komitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesannet. Kumbki lepinguosaline saab valida viis isikut, keda ta vahekohtunikeks soovib. Lisaks määravad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning keda võib kutsuda täitma vahekohtu eesistuja kohuseid. Majanduspartnerluslepingu komitee jälgib, et nimekiri oleks alati nõuetekohaselt täidetud.

2.  Vahekohtunikel peavad olema õigus- ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikutena ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima majanduspartnerluslepingu komitee vastuvõetud tegevusjuhendit.

3.  Majanduspartnerluslepingu komitee võib koostada 15 isikust koosneva lisanimekirja, millesse kuuluvad käesoleva lepinguga hõlmatud erialaspetsialistid. Artikli 71 lõikes 2 sätestatud valikumenetluse puhul võib majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja kasutada seda nimekirja mõlema lepinguosalise nõusolekul.

Artikkel 86

Seos WTO kohustustega

1.  Käesoleva lepingu alusel loodud vahekohtud ei lahenda vaidlusi, mis on seotud WTO asutamislepingust tulenevate lepinguosaliste õiguste ja kohustustega.

2.  Käesolevast lepingust tulenevate vaidluste lahendamise sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist. Kui lepinguosaline või vajaduse korral allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas artikli 70 lõike 1 või WTO asutamislepingu alusel, ei saa enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise vahekohtu ees. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse WTO asutamislepingu kohase vaidluse lahendamise menetluse algatamiseks lepinguosalise või vajadusel allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide taotlust WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks.

3.  Käesolev leping ei takista lepinguosalisel või vajaduse korral allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidel peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal.

Artikkel 87

Tähtajad

1.  Käesolevas jaotises sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, loetakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.  Kõiki käesolevas jaotises sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 88

VI jaotise muutmine

Majanduspartnerluslepingu komitee võib muuta käesolevat jaotist ja selle lisasid.

VII JAOTIS

ÜLDERANDID

Artikkel 89

Üldine erandiklausel

Ilma et see mõjutaks nõuet, et samalaadsetes tingimustes olevate lepinguosaliste suhtes ei tohi kohaldata meetmeid viisil, mis tooks kaasa meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või teenuskaubanduse, finantsteenuste või asutamisõiguse varjatud piiranguid, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet selliselt, et see takistaks lepinguosalisi võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:

Artikkel 90

Julgeolekuerandid

1.  Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata viisil, mis:

2.  Majanduspartnerluslepingu komiteed tuleb võimalikult põhjalikult informeerida meetmetest, mis on võetud lõike 1 punktide b ja c põhjal, ning nende lõpetamise kuupäevast.

Artikkel 91

Maksustamine

1.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalisi eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

2.  Ühtki käesoleva lepingu sätet ega selle alusel sõlmitud kokkulepet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksualaste kokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohaste maksude maksmisest kõrvalehoidumist.

3.  Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad maksukonventsioonidest. Käesoleva lepingu ja mis tahes sellise konventsiooni vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses seda konventsiooni.

VIII JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 92

Majanduspartnerluslepingu komitee

1.  Käesoleva lepingu elluviimiseks luuakse kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu allakirjutamist majanduspartnerluslepingu komitee.

2.  Lepinguosalised lepivad kokku majanduspartnerluslepingu komitee koosseisus, selle töökorralduses ja tegevuses.

3.  Majanduspartnerluslepingu komitee vastutab kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade haldamise ning kõikide käesolevas lepingus nimetatud eesmärkide täitmise eest.

4.  Majanduspartnerluslepingu komitee teeb otsuseid konsensuse alusel.

5.  Sidepidamise hõlbustamiseks ja käesoleva lepingu tõhusaks elluviimiseks määrab iga lepinguosaline kindlaks ühe teabekeskuse.

Artikkel 93

Piirkondlikud organisatsioonid

Kõigile majanduspartnerluslepingu komitee koosolekutele kutsutakse Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse komisjoni ja Kesk-Aafrika Majandusühenduse peasekretariaadi esindajad.

Artikkel 94

Läbirääkimised ja lepingu elluviimine

1.  Lepinguosalised peavad läbirääkimisi olemasolevate läbirääkimisstruktuuride kaudu käesolevas lepingus kindlaksmääratud ajakava kohaselt.

2.  Pärast läbirääkimiste lõppemist esitatakse neist tulenevad muudatuseelnõud heakskiitmiseks pädevatele riiklikele ametiasutustele.

3.  Kuni majanduspartnerluslepingu komitee ja artiklis 1 sätestatud täieliku majanduspartnerluslepingu asjaomaste institutsioonide ja komiteede töölerakendamiseni võtavad lepinguosalised vajalikud meetmed käesoleva lepingu haldamiseks ja elluviimiseks ning täidavad majanduspartnerluslepingu komitee ülesandeid kõikidel juhtudel, mil käesolevas lepingus komiteele osutatakse.

Artikkel 95

Lepinguosaliste määratlus ja kohustuste täitmine

1.  Käesoleva lepingu lepinguosalised on ühelt poolt Kameruni Vabariik, edaspidi „Kesk-Aafrika lepinguosaline”, ning teiselt poolt Euroopa Ühendus või selle liikmesriigid või Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid oma Euroopa Ühenduse asutamislepingust tuleneva pädevuse piires, edaspidi „EÜ lepinguosaline”.

2.  Kesk-Aafrika lepinguosaline nõustub käesoleva lepingu kohaldamisel tegutsema ühiselt.

3.  Käesoleva lepingu kohaldamisel tähistab mõiste „lepinguosaline” vastavalt vajadusele kas ühiselt tegutsevaid Kesk-Aafrika riike või EÜ lepinguosalist. Mõiste „lepinguosalised” tähistab ühiselt tegutsevaid Kesk-Aafrika riike ja EÜ lepinguosalist.

4.  Kui on ette nähtud üksikute riikide meetmed või kui need on vajalikud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kasutatakse mõistet „allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid”.

5.  Lepinguosalised või (vastavalt olukorrale) allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- või erimeetmed ning tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide järgimise.

Artikkel 96

Koordinaatorid ja teabevahetus

1.  Teabevahetuse soodustamiseks ja lepingu tõhusa rakendamise tagamiseks määravad kõik lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist koordinaatori. Koordinaatorite määramine ei mõjuta pädevate asutuste määramist vastavalt käesoleva lepingu teatavatele sätetele.

2.  Lepinguosalise taotluse korral teatab teise lepinguosalise koordinaator, milline asutus või ametiisik vastutab käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimuse eest, ning osutab nõuetekohast abi teabevahetuse soodustamiseks taotleva lepinguosalisega.

3.  Lepinguosalise taotluse korral ja õigusaktidega lubatud ulatuses annavad lepinguosalised oma koordinaatorite kaudu teavet ja vastavad kiiresti teise lepinguosalise mis tahes küsimustele seoses tegelike või kavandatavate meetmetega, mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

4.  Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusaktid, menetlused ja haldusotsused, mida üldiselt kohaldatakse käesoleva lepinguga hõlmatud kaubandusküsimuste suhtes, avaldatakse viivitamata või tehakse üldsusele kättesaadavaks ning tehakse teatavaks teisele lepinguosalisele.

5.  Ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu läbipaistvuse erisätete kohaldamist, loetakse käesolevas artiklis viidatud teave esitatuks, kui teave on tehtud kättesaadavaks WTO asjakohase teavitamisega või kui teave on tehtud kättesaadavaks asjaomase lepinguosalise ametlikul, üldsusele tasuta juurdepääsuks avatud veebilehel.

Artikkel 97

Piirkondlik sooduskohtlemine

1.  Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta lepinguosalist kohaldama käesoleva lepingu teise lepinguosalise suhtes soodsamaid tingimusi kui need, mida lepinguosalised kohaldavad ise oma vastava piirkondliku integratsiooniprotsessi raames.

2.  Kõik soodusrežiimid ja eelised, mida mõni käesolevale lepingule allakirjutanud Kesk-Aafrika riik annab käesoleva lepingu alusel Euroopa Ühendusele, laienevad vahetult ja tingimusteta ka kõikidele käesolevale lepingule allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidele.

Artikkel 98

Jõustumine

1.  Käesolev leping allkirjastatakse, ratifitseeritakse või kiidetakse heaks põhiseaduslike või siseriiklike eeskirjade ja kohaldatavate menetluste kohaselt.

2.  Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiuleandmisest teatamisest.

3.  Teatised tuleb saata Euroopa Liidu nõukogu peasekretärile ja Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse komisjoni presidendile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtjad.

4.  Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni lepivad EÜ lepinguosaline ja Kesk-Aafrika lepinguosaline kokku käesoleva lepingu kohaldamises vastavalt oma pädevusele („ajutine kohaldamine”). See kohaldamine võib võimaluse korral toimuda kas ajutise kohaldamisena või lepingu ratifitseerimise teel.

5.  Lepingu ajutisest kohaldamisest teatatakse lepingu hoiulevõtjatele. Lepingu ajutine kohaldamine algab kümnendal päeval pärast kas ajutisest kohaldamisest teatamist Euroopa Ühenduse poolt või ajutisest kohaldamisest teatamist või ratifitseerimist kõikide allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide poolt.

6.  Olenemata lõikest 4 võivad EÜ lepinguosaline ja allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, võtta ühepoolseid meetmeid lepingu kohaldamiseks enne ajutise kohaldamise algust.

Artikkel 99

Kehtivusaeg

1.  Käesolev leping on tähtajatu.

2.  Kumbki lepinguosaline või allakirjutanud Kesk-Aafrika riik võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest lepingust taganeda.

3.  Lepingust taganemine jõustub kuus kuud pärast teisele lepinguosalisele teatamist.

Artikkel 100

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut samas asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt käesolevale lepingule allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide territooriumide suhtes.

Artikkel 101

Uute Kesk-Aafrika riikide või piirkondlike organisatsioonide ühinemine

1.  Käesolev leping on ühinemiseks avatud kõikidele Kesk-Aafrika riikidele või piirkondlikele organisatsioonidele. Ühinemisavaldus tuleb esitada majanduspartnerluslepingu komiteele. Ühinemisavalduse esitanud riik võib osaleda vaatlejana majanduspartnerluslepingu komitee koosolekutel.

2.  Pärast ühinemisavalduse läbivaatamist alustatakse läbirääkimisi käesolevasse lepingusse vajalike muudatuste tegemiseks. Ühinemisprotokoll esitatakse heakskiitmiseks pädevatele ametiasutustele.

3.  Lepinguosalised selgitavad välja ühinemise mõju käesolevale lepingule. Majanduspartnerluslepingu komitee teeb otsuse üleminekumeetmete või vajalike muudatuste kohta.

Artikkel 102

Euroopa Liidu uute liikmesriikide ühinemine

1.  Majanduspartnerluslepingu komiteele teatatakse iga kolmanda riigi taotlusest saada Euroopa Liidu liikmesriigiks. Euroopa Liidu ja kandidaatriigi läbirääkimiste ajal edastab EÜ lepinguosaline Kesk-Aafrika lepinguosalisele kogu asjakohase teabe ja Kesk-Aafrika lepinguosaline teavitab EÜ lepinguosalist oma huvidest, et neid oleks võimalik täiel määral arvesse võtta. Kesk-Aafrika lepinguosalist teavitatakse iga uue liikme ühinemisest Euroopa Liiduga.

2.  Iga uus Euroopa Liidu liikmesriik saab alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast käesoleva lepingu osaliseks ühinemisaktis sisalduva sellekohase sätte alusel. Kui Euroopa Liiduga ühinemise aktis ei ole sätet Euroopa Liidu liikmesriigi automaatse ühinemise kohta käesoleva lepinguga, annab nimetatud riik lepinguga ühinemise akti hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes saadab tõestatud ärakirjad Kesk-Aafrika lepinguosalisele.

3.  Lepinguosalised vaatavad läbi mõju, mida Euroopa Liidu uute liikmesriikide ühinemine avaldab käesolevale lepingule. Majanduspartnerluslepingu komitee teeb otsuse üleminekumeetmete või vajalike muudatuste kohta.

Artikkel 103

Euroopa Ühenduse äärepoolseimad piirkonnad

Ükski käesoleva lepingu säte ei takista EÜ lepinguosalist kohaldamast olemasolevaid meetmeid, mille eesmärk on äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse ja majandusliku olukorra struktuurne parandamine vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikele 2.

Artikkel 104

Dialoog finantsküsimustes

Lepinguosalised ja allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid lepivad kokku, et edendavad dialoogi ja läbipaistvust ning vahetavad häid tavasid maksupoliitika ja -halduse valdkonnas.

Artikkel 105

Koostöö ebaseadusliku finantstegevuse vastases võitluses

Lepinguosalised kohustuvad ennetama ebaseaduslikku, pettustega seotud ja korruptiivset tegevust, rahapesu ja terrorismi rahastamist ja nende vastu võitlema ning võtavad vajalikud õigus- ja haldusmeetmed järgimaks rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastast konventsiooni ja selle protokolle, terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooni ning finantsmeetmete töörühma soovitusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad neis valdkondades teavet ja teevad koostööd.

Artikkel 106

Seosed muude lepingutega

1.  Käesoleva lepingu sätete ja Cotonou lepingu 3. osa II jaotise sätete lahknevuse korral on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud, välja arvatud Cotonou lepingu 3. osa II jaotises sisalduvate arengukoostöö sätete puhul.

2.  Käesoleva lepingu sätteid ei või tõlgendada nii, et need takistavad Euroopa Ühendusel või käesolevale lepingule allakirjutanud Kesk-Aafrika riikidel võtta vastu meetmeid, sealhulgas kaubanduslikke meetmeid, mis on ette nähtud Cotonou lepingu artiklites 11b, 96 ja 97.

3.  Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu sätted ei kohusta neid tegutsema viisil, mis on vastuolus nende kohustusega Maailma Kaubandusorganisatsioonis.

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et nad vaatavad 2008. aastal läbi käesoleva lepingu sätete kooskõla tolliliitudega, millega käesolevale lepingule allakirjutanud riigid on liitunud.

▼M1

Artikkel 107

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

▼B

Artikkel 108

Lisad ja protokoll

Käesoleva lepingu lisad ja protokoll on selle lahutamatu osa.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено съответно в Яунде на петнадесети януари две хиляди и девета година и в Брюксел на двадесет и втори януари две хиляди и девета година.

Hecho en Yaundé el quince de enero de dos mil nueve, y en Bruselas el veintidós de enero de dos mil nueve.

V Yaoundé dne patnáctého ledna dva tisíce devět a v Bruselu dne dvacátého druhého ledna dva tisíce devět.

Udfærdiget henholdsvis i Yaoundé, den femtende januar to tusind og ni, og i Bruxelles, den toogtyvende januar to tusind og ni.

Geschehen zu Jaunde am fünfzehnten Januar zweitausendneun und zu Brüssel am zweiundzwanzigsten Januar zweitausendneun.

Sõlmitud vastavalt viieteistkümnendal jaanuaril kahe tuhande üheksandal aastal Yaoundés ja kahekümne teisel jaanuaril kahe tuhande üheksandal aastal Brüsselis.

Έγινε στο Γιαουντέ στις δεκαπέντε Ιανουαρίου δύο χιλιάδες εννιά και στις Βρυξέλλες στις είκοσι δύο Ιανουαρίου δύο χιλιάδες εννιά.

Done at Yaoundé on the fifteenth day of January, two thousand and nine and at Brussels on the twenty-second day of January, two thousand and nine, respectively.

Fait respectivement à Yaoundé le quinze janvier deux mille neuf et à Bruxelles le vingt-deux janvier deux mille neuf.

Fatto a Yaoundé, il quindici gennaio duemilanove, e a Bruxelles, il ventidue gennaio duemilanove, rispettivamente.

Jaundē, divtūkstoš devītā gada piecpadsmitajā janvārī, un Briselē, divtūkstoš devītā gada divdesmit otrajā janvārī.

Pasirašyta atitinkamai Jaundėje du tūkstančiai devintųjų metų sausio 15 d. ir Briuselyje du tūkstančiai devintųjų metų sausio 22 d.

Kelt Yaoundéban, a kettőezerkilencedik év január havának tizenötödik napján, illetve Brüsszelben, a kettőezerkilencedik év január havának huszonkettedik napján.

Magħmul f'Yaoundé fil-ħmistax-il jum ta' Jannar tas-sena elfejn u disgħa u fi Brussell fit-tnejn u għoxrin jum ta' Jannar tas-sena elfejn u disgħa, rispettivament.

Gedaan te Yaoundé, vijftien januari tweeduizend negen, respectievelijk te Brussel, tweeëntwintig januari tweeduizend negen.

Sporządzono, odpowiednio, w Jaunde dnia piętnastego stycznia dwa tysiące dziewiątego roku i w Brukseli dnia dwudziestego drugiego stycznia dwa tysiące dziewiątego roku.

Feito em Iaundé, em quinze de Janeiro de dois mil e nove, e em Bruxelas, em vinte e dois de Janeiro de dois mil e nove.

Încheiat la Yaoundé în a cincisprezecea zi a lunii ianuarie două mii nouă și, respectiv, la Bruxelles în a douăzeci și doua zi a lunii ianuarie două mii nouă.

V Yaoundé pätnásteho januára dvetisícdeväť a v Bruseli dvadsiateho druhého januára dvetisícdeväť.

V Yaoundeju, petnajstega januarja dva tisoč devet, in v Bruslju, dvaindvajsetega januarja dva tisoč devet.

Tehty Yaoundéssa viidentenätoista päivänä tammikuuta vuonna kaksituhattayhdeksän ja Brysselissä kahdentenakymmenentenätoisena päivänä tammikuuta vuonna kaksituhattayhdeksän.

Utfärdat i Yaoundé den femtonde januari tjugohundranio samt i Bryssel den tjugoandra januari tjugohundranio.

Pour la République du Cameroun

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

LIIDE

---

I LIIDE

A.   Prioriteetsed tooted piirkondlikuks ühtlustamiseks allakirjutanud Kesk-Aafrika riikides

B.   Prioriteetsed tooted eksportimiseks Kesk-Aafrika lepinguosalisest EÜ lepinguosalisse

---

II LIIDE

PÄDEVAD ASUTUSED

A.   EÜ pädevad asutused

Kontrolliülesanded on jagatud liikmesriikide asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel. Kehtivad järgmised eeskirjad:

B.   Allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide pädevad asutused

Allakirjutanud Kesk-Aafrika riigid vastutavad oma riigi territooriumile suunatud impordi ja sellest pärineva ekspordi eest.

I LISA

Kesk-Aafrika suutlikkuse tugevdamine ja majanduse moderniseerimine majanduspartnerluslepingu raames

Kesk-Aafrika ja Euroopa Liidu ühine suunis

São Tomé, 15. juuni 2007

A.   Üldsuunis

Kuna majanduspartnerluslepingu üks peamisi põhimõtteid on AKV riikide piirkondliku integratsiooni edendamine ning majandus- ja sotsiaalarengu lihtsustamine, ootavad mõlemad lepinguosalised, et leping aitaks saavutada säästva arengu, vaesuse kaotamise ja Kesk-Aafrika riikide järkjärgulise maailmamajandusse integreerimise eesmärki.

See tähendab majanduspartnerluslepingu ja koostöövahendite raames kokku lepitud vastastikuste kohustuste koostoime loomist „Kesk-Aafrikas toodetud ning nendest eksporditud kaupade ja -teenuste koguse ja kvaliteedi suurendamise” ( 6 ) toetamiseks. Kesk-Aafrika osalejad edendavad partnerluses ELiga seda eesmärki järgmistes valdkondades:

Välja selgitatud vajadustest teatatakse piirkondlikele ettevalmistavatele töökondadele või muudele pädevatele struktuuridele, et määrata kindlaks tugiprogrammid, nende võimalikud rahastamisallikad ja majanduspartnerluslepingu kaasmeetmete rakendamise kord. Selleks võib olenevalt asjaoludest kasutada ekspertide abi tugiprogrammide kindlaksmääramiseks, nende teostatavuse hindamiseks ja asjakohase rakenduskorra väljatöötamiseks. Analüüsid viiakse läbi arenduskavade vormis, millega kaasneb finantshindamine.

Ajakava puhul on eesmärk saada tulemused 2007. aasta septembriks. Piirkondlik ettevalmistav töökond koostab kronoloogilise ülevaate, mille ta edastab läbirääkimisstruktuuridele, et hoida neid kursis Kesk-Aafrika suutlikkuse tugevdamiseks ja majanduse moderniseerimiseks võetavate meetmete suhtes tehtud edusammudega.

Käesolevas dokumendis kirjeldatud tööd peavad mõistagi vastama 6. veebruaril 2007 antud ministeeriumide suunistele (vt lisa).

B.   Majanduspartnerluslepingute regionaalfondi meetmevaldkonnad

Majanduspartnerluslepingute regionaalfond on Kesk-Aafrika poolt ja tema jaoks käivitatud vahend, mille kasutamis- ja korraldamistingimused, samuti tegevusvaldkonnad määrab seega Kesk-Aafrika. Viimased on loetletud alljärgnevas tabelis:

Kõik alljärgnevad meetmed peavad olema kooskõlas punktide 3 ja 4 eesmärkidega.

C.   Partnerluse rahastamine

Majanduspartnerluslepingu rahastamise suhtes leiab Kesk-Aafrika nagu teisedki piirkonnad, et suutlikkuse tugevdamise meetmeid ja muid mitte ainult kohandamiskulude arvesse võtmiseks, vaid ka teiste hüvitusmeetmete jaoks vajalikke toetusi tuleb rahastada spetsiaalsetest vahenditest, mis erinevad tavapäraselt AKV/ELi koostöö jaoks riigi ja piirkondliku tasandi sihtprogrammide raames eraldatud vahenditest. Majanduspartnerluslepingu piirkondlik fond on asutatud ELi (EÜ ja liikmesriigid) ja muude rahastajate toetuste kooskõlastamise vahendina ja seetõttu toimub piirkondliku infrastruktuuri või selle vastastikuse ühendatavuse rahastamine majanduspartnerluslepingu piirkondliku fondi (FORAPE) kaudu.

Euroopa lepinguosalise välja pakutud finantsraamistik sisaldab järgmisi elemente:

Tugi seisneb põhiinfrastruktuuri, samuti majanduspartnerluslepingu rakendamisega otseselt mitteseotud valdkondade infrastruktuuri ettevalmistamises ning vajalike vahendite eraldamises, eelkõige Cotonou lepingu vahendite raames.

Euroopa Komisjon täpsustab, et majanduspartnerluslepingu piirkondliku fondi raames kasutatakse nimetatud vahendeid esmajoones:

D.   Ajakava

Kronoloogilise ülevaate koostamine Kesk-Aafrika suutlikkuse tugevdamiseks ja majanduse moderniseerimiseks võetud meetmete rakendamisest.

Lisa

Ministrite 6. veebruari 2007. aasta kohtumise ühine lõppkommünikee.

II LISA

Kesk-Aafrika lepinguosalisest pärit toodete tollimaksud

▼C1

III LISA

▼B

PROTOKOLL

VASTASTIKUNE HALDUSABI TOLLIKÜSIMUSTES

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid ei ole andnud luba sellise teabe edastamiseks.

3.  Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda.

2.  Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

3.  Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigus- või haldusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada järelevalve:

Artikkel 4

Omaalgatuslik abi

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ja oma siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks, eelkõige edastades saadud teavet:

Artikkel 5

Edastamine/teavitamine

1.  Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigus- või haldusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse, taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

2.  Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 6

Abitaotluse sisu ja vorm

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused esitatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmist teavet:

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.

4.  Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või tellides uurimisi muudelt isikutelt. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi teiste asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on käesoleva protokolli alusel taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigus- või haldusnormide kohaselt.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuses või teistes asjaomastes asutustes ja hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või ilmselt rikkuvate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabe edastamise vorm

1.  Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjakohased dokumendid, kinnitatud koopiad või muud materjalid.

2.  Selle teabe võib esitada elektroonilisel kujul.

3.  Originaaldokumendid esitatakse üksnes vastava taotluse korral juhtudel, kui kinnitatud koopiatest ei piisa. Originaalid tuleb tagastada esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

2.  Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, süüdistuse esitamist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha niipea kui võimalik.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutamiseks, olenevalt kummagi lepinguosalise suhtes kehtivatest eeskirjadest. Teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2.  Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui andmeid vastu võttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Selleks edastavad lepinguosalised teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.

3.  Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda teavet käesoleva protokolli kohaseks. Seetõttu võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.

4.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse kehtestatud piiranguid.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada osaleda eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluse seisukohast vajalikke esemeid, dokumente või nende tõendatud koopiaid. Kutses tuleb täpselt nimetada, millisese õigus- või haldusasutusse peab ametiisik ilmuma ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulude hüvitamisega, välja arvatud vajaduse korral avalikus sektoris mittetöötavate ekspertide, tunnistajate, tõlkide ja tõlkijate kulud.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt lepingu allkirjastanud Kesk-Aafrika riigid ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral Euroopa Ühenduse liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes eelkõige arvesse kehtivaid andmekaitsenorme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja käesolevasse protokolli teha.

2.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mille nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud kokkulepped

1.  Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide pädevust:

2.  Olenemata lõike 1 sätetest on käesolev protokoll ülimuslik kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on eraldi sõlmitud või sõlmitakse eraldi Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja allakirjutanud Kesk-Aafrika riikide vahel, juhul kui nende sätted ei ole käesoleva protokolli sätetega kooskõlas.

3.  Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vahelise majanduspartnerluslepingu komitee raames peetava konsulteerimise teel.

---

( ) Liikmesriigid välja arvatud.

( ) Arvutamiseks kasutatakse WTO ametlikke andmeid kaupade suurimate ülemaailmsete eksportijate kohta (välja arvatud Euroopa Liidu sisene kaubandus).

( ) Käesoleva artikli tähenduses on põllumajandustooted need tooted, mida hõlmab WTO põllumajanduslepingu I lisa.

( ) Arvessevõetavad standardid hõlmavad järgmisi rahvusvahelisi dokumente:

( ) Meetmed, millega tagatakse otseste maksude kehtestamine või tõhus ja õiglane laekumine, hõlmavad ühe lepinguosalise oma maksusüsteemi raames võetavaid meetmeid:

( ) Väljavõte tehnilise töörühma nr 5 Kesk-Aafrikaga seotud ülesannete projektist suutlikkuse tugevdamise ja moderniseerimise kohta (mai 2006).

( ) Punktide 4, 5, 6 ja 7 kohaldamisel tähendab „turustusaasta” ajavahemikku 1. oktoobrist kuni 30. septembrini.

( ) Sel eesmärgil ja erandina artiklist 31 võib sellise allakirjutanud Kesk-Aafrika riigi suhtes, mida ÜRO tunnustab vähim arenenud riigina, kohaldada kaitsemeetmeid.