ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

(apellatsioonikoda)

22. juuni 2009

Kohtuasi T‑371/08 P

Bart Nijs

versus

Euroopa Ühenduste Kontrollikoda

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Apellandi ülemuse ametisse nimetamise otsus – Sisekonkurss – Personalikomitee valimised – Otsus jätta hageja 2006. aasta raames ametialaselt edutamata – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 26. juuni 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F‑5/07: Nijs vs. kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) selle kohtumääruse tühistamiseks.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Bart Nijsi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Ühenduste Kontrollikoja käesoleva astme kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Hindamine vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud normidele

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 111; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Menetlus – Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatud hagi – Teine kirjalike seisukohtade esitamise võimalus – Avaliku Teenistuse Kohtu kaalutlusõigus

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 7 lõige 3)

1.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 76 sätestatud norm, mille kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus määrusega otsustada jätta läbi vaatamata hagi, mis näib ilmselgelt vastuvõetamatu, on menetlusõiguslik norm, mida sellisena kohaldatakse selle jõustumisest alates kõigi Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olevate kohtuasjade suhtes, ei kehti sama nende normide puhul, mille põhjal Avaliku Teenistuse Kohus võib nimetatud artikli kohaselt pidada hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks ja milleks võivad olla vaid normid, mis olid kohaldatavad hagi esitamise ajal.

Kui Avaliku Teenistuse Kohus kohaldab samal ajal Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklit 111 ja Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklit 76, mille normatiivne sisu on rangelt sama, enne viimati nimetatud kodukorra jõustumist menetlusse võetud kohtuasjale, siis on tegemist just selle võimalusega. Kuna Esimese Astme Kohtu kodukorra tekst avaldati kuupäeval, mis on palju varasem hagi esitamise kuupäevast, siis ei saa hageja põhjendatult väita, et oma hagi esitamise ajal ei saanud ta olla teadlik normidest, mille alusel tema hagi jäeti läbi vaatamata.

Pealegi avaldati kodukorrad Euroopa Liidu Teatajas, nii et keegi ei saanud nendest mitte teadlik olla.

(vt punktid 20 ja 28)

Viited: Euroopa Kohus, 12. juuli 1989, kohtuasi 161/88: Binder (EKL 1989, lk 2415, punkt 19).

2.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõikest 3 nähtub selgelt, et Avaliku Teenistuse Kohtul ei ole kohustust nõuda pooltelt teist kirjalike seisukohtade esitamist. Seisukohtade esitamise nõudmise otsus kuulub Avaliku Teenistuse Kohtu kaalutlusõiguse alla, kes kasutab seda vastavalt oma teabevajadustele. Seetõttu ei tekita nimetatud sätte sõnastus hagejal õiguspärast ootust, et pärast hagiavaldust on võimalik teine kirjalike seisukohtade esitamine.

(vt punkt 27)