8.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/19

1.

tunnistab, et praegu ELis valitseva ebakindluse ajal on väga oluline tugevdada kodanikes tunnet, et nad kuuluvad viimase kuuekümne aasta jooksul arendatud integratsiooniprojekti, osalevad selles ja see on neile järjest lähemal. Euroopa mudel on jätkuvalt ligitõmbav, kuid kui me tahame protsessi uut elu süstida, tuleb suurendada kodanike mõjukust kõigis valdkondades (poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkond). Seda arvestades võib ELi kodakondsus – mis loodi 25 aastat tagasi Maastrichti lepinguga ja mida nähakse kõigi eurooplaste ühise staatusena – olla selleks ideaalne vahend;

2.

toetab kodanike õiguste tugevdamist seoses globaliseerumisprotsessiga, mis toob kodanikele kaasa nii võimalusi kui ka probleeme. Selles valguses tervitab komitee komisjoni algatatud hiljutist mõttevahetust eesmärgiga juhtida globaliseerumise protsessi, tagades Euroopa kodanike kaitse ja võimekustamise kindla sotsiaalpoliitika väljatöötamise kaudu, aidates saavutada elatustasemete ülespoole ühtlustamist, ning vajaliku toetuse elukestvale haridusele ja õppele, eeskätt erasektorit kaasates. Komitee juhib erilist tähelepanu ELi struktuuri- ja investeerimisfondide võimalikule rollile nende meetmete võtmisel haavatavate piirkondade jaoks;

3.

rõhutab vajadust tagada õigusriigi põhimõtte austamine ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kuna just neil tasanditel tunnevad kodanikud seda kõige paremini, sest, nagu ka komitee on märkinud, (1) kannavad ELi peaaegu 100 000 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust üldsusega – kogu selle mitmekesisuses – suheldes suurt osa vastutusest põhiõiguste ja -vabaduste rakendamise eest;

4.

kordab kooskõlas oma varasemate arvamustega eelmiste kodakondsuse aruannete kohta, et ei saa eirata kodakondsuses sisalduvat sotsiaalset mõõdet ega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sellega seotud konkreetset vastutust. Seda silmas pidades on komiteel hea meel institutsioonide väljendatud kohustuse üle aidata saavutada elatustasemete ülespoole ühtlustamist. Komitee rõhutab vajadust järgida selle aasta sügisel Euroopa sotsiaalõiguste samba raames subsidiaarsuse põhimõtet ning juhib tähelepanu mõjule, mis samba III peatükil (sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus) on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevustele muu hulgas seoses lastekaitsemeetmete, miinimumsissetuleku, puuetega inimeste kaasamise, eluasemele juurdepääsu ja põhiteenustega jne (2). Komitee rõhutab, et nimetatud õiguste igasuguse tugevdamisega – nagu dokumendis on ette nähtud – peab kaasnema territoriaalse mõju hinnang ja proportsionaalsuse analüüs, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevuste austamine;

5.

väljendab sügavat muret tagajärgede pärast, mis võivad kodakondsusele avalduda Ühendkuningriigi EList väljaastumise tõttu, ning leiab, et hädavajalik on asjakohase selguse ja õiguskindlusega tagada Ühendkuningriigis elavate Euroopa kodanike ja nende perede ning Euroopa Liidu liikmesriikides elavate Ühendkuningriigi kodanike õigused vastastikkuse põhimõttest lähtuvalt. See küsimus peaks olema eesseisvatel aastatel erilise tähelepanu all. Eelkõige on selleks vaja, et tulevase lepinguga antakse vajalikud tõhusad, mittediskrimineerivad ja võimalikult ulatuslikud tagatised kodanike õiguste säilitamiseks, sealhulgas ELi kodanike õigus elada alaliselt Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi kodanike õigus elada alaliselt ELis. On selge, et õiglase lahenduse huvides tuleks need õigused tagada vastastikkusel alusel;

6.

julgustatuna läbirääkimisprotsessis poolte väljendatud suhtumisest kõnealusesse küsimusse ning soovides saada võimalikult ulatuslikku, pidevat ja ajakohastatud teavet läbirääkimiste arengu kohta, leiab komitee, et tuleb tagada kasusaajate täpne kindlaksmääramine, põhiõigused, sealhulgas hariduse kättesaadavus ja juurdepääs tervishoiu- ja sotsiaalteenustele ja nende kasutamine, nagu ka teatud olukordade säilitamine (Põhja-Iirimaa ja Küpros), kus Euroopa kodanike õigused võivad olla eriti mõjutatud. Komitee on seisukohal, et kogu protsessi vältel tuleb koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega anda ulatuslikumat teavet inimestele, keda see puudutab, ning samuti teha jõupingutusi selleks, et vältida nende diskrimineerimist või nendevastast ksenofoobiat;

7.

hindab eeltoodut silmas pidades kõrgelt ELi kodakondsust käsitlevas 2017. aasta aruandes esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning peab seda sobivaks selleks, et alustada uut etappi ELi kodakondsusega seotud õiguste tugevdamisel, kuigi leiab, et selle sisu võiks veel täiendada;

8.

märgib, et Euroopa kodanikud usaldavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kõige rohkem ja piirkondlikel poliitikutel peaks olema ELi otsustusprotsessis palju suurem roll, et esindada kodanike vaateid;

9.

on seisukohal, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töö on otsustava tähtsusega selleks, et edendada komisjoni ettepanekuid suurendada teadlikkust kodanike õigustest. Neid tuleks püüda kaasata, et lihtsustada vahetut juurdepääsu kõnealusele teabele, arvestades, et omavalitsused on oma olemuselt kodanikele kõige lähemal asuvad ja lihtsamini juurdepääsetavad haldusasutused. Sellega seoses tuleks optimeerida Europe Directi teabekeskuste rolli kodanike teadlikkuse suurendamisel ja neile teabe edastamisel nende õiguste ja rahastamisvõimaluste kohta ELis, euroopateemaliste ürituste ja seminaride ning oluliste organisatsioonide kontaktandmete kohta;

10.

leiab, et teadlikkuse suurendamine kodanike hulgas peaks olema suunatud esmajoones noortele. Seni on majanduskriis kõige enam mõjutanud just neid ning eriti tuleks arvestada asjaolu, et nad on kaotanud usalduse integratsiooniprotsessi ja kodakondsuse staatuse vastu, mis ei taga nende täielikku isiklikku ega professionaalset arengut. Võetavad meetmed, milles on väga oluline roll kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, peavad hõlmama lisaks Euroopa solidaarsuskorpuse käivitamisele ka kõikvõimalikke muid meetmeid (tööhõivele juurdepääs, liikuvus, haridus, oskuste arendamine jne), nagu nõudis Euroopa Ülemkogu eelmise aasta detsembris;

11.

on seisukohal, et demokraatiapõhimõtte tugevdamisel on keskse tähtsusega kohalike omavalitsuste panus kui Euroopa kodanike esmane ja vahetu võimalus esindusdemokraatias osalemiseks. Lisaks aitavad kodanikega peetavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste dialoogid ja avalikud arutelud kaasa osalusdemokraatia edendamisele ning seepärast tuleks neid tulevikus tugevdada;

12.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla oluline roll ka ELi kodanike teises liikmesriigis elamise õiguse tagamisel, kui nemad on sotsiaalabi ja -toetuste andjad. Igal juhul peab nende tegevus ELi kodakondsuse valdkonnas juhinduma ELi õiguses sätestatud ning kohtupraktikas täpsustatud kriteeriumidest, mille tundmine ja levitamine on eriti vajalik;

13.

tunnustab, et isikute vaba liikumise rakendamine, mis on toimunud turismi-, kultuuri-, hariduslike ja majanduslike suhete kaudu, on andnud panuse sellesse, et inimesed tunnetavad end Euroopa kodanikuna, ja edendanud vastastikust mõistmist. Komitee soovitab nende kontaktide süvendamise kaudu tugevdada eurooplastes ühtsuse tunnet. Selleks on eriti oluline meie kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi väärtustamine, mida on tunnustanud ka Euroopa institutsioonid, kuulutades 2018. aasta Euroopa kultuuripärandiaastaks, mille käigus on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peamine strateegiline roll Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimuvate tegevuste ja algatuste propageerimisel;

14.

nõustub, et kodakondsuse üks peamisi ja ka üks vahetumaid mõõtmeid on seotud kohalikel ja piirkondlikel valimistel osalemisega. Lisaks rõhutab komitee, et Euroopa Parlamendi valimistel osalemine oma elukohariigis on samuti Euroopa kodanikuõiguste oluline väljendus, kuid asjaolu, et valimised toimuvad erinevate riiklike reeglite järgi, on vastuolus üleeuroopalise lähenemisviisiga. Seepärast kutsub komitee üles võtma vastu Euroopa Parlamendi ettepanekud muuta valimiskampaania üleeuroopaliseks ja mõtte luua Euroopa Parlamendi liikmete valimise riikideülesed nimekirjad;

15.

hoiatab siiski, et ELi kodanike õigused seda ei hõlma. Tegemist on küsimusega, mis nõuab ühehäälsust vajavat seadusandlikku erimenetlust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 25 teine lõik) ning väärib seepärast edasist kaalutlemist. Samal ajal võiks kutsuda liikmesriike üles vahendama ELi kodanikele avatud eri osalusviise;

16.

on seisukohal, et ELi kodanike kohalikel valimistel osalemise suurendamiseks oleks koostöös kohalike omavalitsustega vaja võtta mitmesuguseid meetmeid (teabe levitamine, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, valimisregistri formaalsuste lihtsustamine jne). Samal ajal, pidades silmas ELi kodanike kohalikel valimistel osalemise suurenemist, tuleb viivitamatult tegeleda puuetega inimeste õigusega täiel määral poliitikas osaleda, kõrvaldades kõik nende osalemise takistused, mis praegu eri liikmesriikides olemas on. Kõnealust küsimust, mis jääb väljapoole kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkonda, peaks käsitlema komisjon oma ettepanekute osana;

17.

märgib, et ka ELis seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel peaks olema võimalus osaleda kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitikas vastavalt elukohariigi õigusaktidele;

18.

tuletab meelde, et alates Lissaboni lepingust ei ole kodanike osalus piiratud valimisõiguse kasutamisega, vaid hõlmab ka demokraatlikus protsessis osalemist osalusdemokraatia eri vormide kaudu. Sellega kooskõlas peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused aitama suurendada ELi kodanike teadlikkust neist uutest osalusviisidest, hõlmates neid omaenda tegevusse;

19.

rõhutab, et need vahendid hõlmavad Euroopa kodanikualgatust, mis on ELi osalusdemokraatia seni kõige nähtavam mõõde ning võib tugevdada tihedaid suhteid kodanike ja võimu vahel, mille osa on ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Komisjon loob aruandes algatuse rakendamise viie aasta kohta rahuldava pildi, ent on selge, et seda vahendit on vaja edasi arendada ja see kasutajasõbralikumaks muuta, et selle demokraatlik potentsiaal täises ulatuses ära kasutada. Komitee jätkab Euroopa kodanikualgatuse kriitilist jälgimist ja tegeleb praegu soovituste koostamisega määruse (EL) nr 211/2011 kavandatud läbivaatamise teemal;

20.

väljendab heameelt Euroopa kodanikualgatusega seotud hiljutiste üldkohtu kohtuotsuste üle, milles kaldutakse piirama komisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust ning suurendama selle võimet mõjutada kõikvõimalikke menetlusi (3). Komitee kutsub seepärast üles mehhanismi reformima, et tagada kodanike tõeline võimekustamine ELi poliitilistes ja õiguslikes menetlustes;

21.

hoiatab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on igapäevaselt vaja tegeleda paljude üldsuse jaoks vajalike formaalsustega. Lisaks on nad harilikult esmane haldusalane kontaktpunkt;

22.

märgib, et Euroopa kodanikud kurdavad siiski teabe puudumise ning paljude haldusmenetluste aegluse ja keerukuse üle, mida tuleb täita selleks, et nad saaksid kasutada oma vaba liikumise ja teises liikmesriigis elamise õigust. Selline kriitika võib olla iseloomulik juhtudel, kui avaliku sektori asutused – sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused – ei pööra kodanikega suheldes tähelepanu nende soovitustele, ootustele ega vajadustele. Komitee rõhutab lihtsate ja läbipaistvate eeskirjade olulisust selleks, et võimaldada ELi kodanikel elada teistes liikmesriikides ja osaleda täiel määral selle riigi ühiskondlikus elus. Komitee tunnistab vajadust mitmetasandilise valitsemise lähenemise järele, mille puhul peaksid kõik valitsustasandid tegutsema koos selle protsessi hõlbustamise nimel;

23.

leiab, et komisjoni kavandatud meetmed ühtse digivärava loomiseks ei peaks hõlmama mitte üksnes riigiasutusi, vaid ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kasutades üldist lähenemisviisi selle esimese sammu astumisel vajaliku haldusalase lihtsustamise ja kiirendamise protsessi poole. Seepärast on komitee seisukohal, et Euroopa kodakondsuse tugevdamine Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud demokraatlike väärtuste alusel on otseselt seotud eri institutsioonide ja ametiasutuste läbipaistvuse põhimõtte täitmisega. Seepärast oleks suureks abiks, kui Euroopa Liidu institutsioonid teeksid nende asutustega koostööd ja annaksid neile asjakohased tehnilised ja rahalised vahendid, mis tagaksid läbipaistvuse ja hea valitsemise põhimõtete tõhusa rakendamise Euroopa avaliku halduse eri tasanditel, ning samuti kogemuste vahetamise ja hindamise foorumi;

24.

märgib, et eelkõige piirialade elanikud puutuvad oma piiriäärse elukoha tõttu igapäevaselt kokku takistustega, mis piiravad nende vaba liikumise õiguse kasutamist. Eelkõige seisavad piiriülesed töötajad silmitsi paljude takistustega oma liikuvusele; need tulenevad asjaomaste liikmesriikide õigusaktide kooskõlastamise puudumisest sotsiaalkindlustuse, otsese maksustamise ja maksusoodustuste ning ka tööõiguse valdkonnas. See takistab neil kasutada õigust võrdsetele võimalustele tööturule ligipääsul. Küsimus, mida nende ELi kodakondsus tähendab või võib tähendada, peaks olema oluline ka ELi jaoks, kuna just Euroopa piirialadel on Euroopa ideed ja ühised väärtused juba nähtavad. Euroopa Komisjon peaks lihtsustama piiriülest dialoogi, protsesse ja osalemist piirialadel ja piiriülest koostööd. Samuti peaks komisjon julgustama liikmesriike parandama oma õigusaktide kooskõlastamist, et kaitsta piirialade elanike õigusi;

25.

leiab, et samuti võib olla kasulik võtta arvesse kohalike omavalitsuste nutikate linnade programmis osalemisest tulenevaid häid tavasid. Nende arvessevõtmine võib aidata täiendada komisjoni kavandatud uusi vahendeid;

26.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevus on võrdsete võimaluste edendamisel eriti oluline. Kuna finantsalane kaasamine on ELi kodakondsuse lahutamatu tahk, sest sellel on oluline roll vaesuse vähendamisel, sisstuleku erinevuste vähendamisel ja majanduskasvu suurendamisel, peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused arendama partnerlusi, et töötada välja meetmed finantsalase tõrjutuse ja ülemäärase võlgnevuse vältimiseks ja takistamiseks, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele kodanikele;

27.

leiab, et soolise vägivalla vastu võitlemiseks pakutud meetmete puhul on väga oluline hoogustada direktiivi 2011/99/EL ülevõtmist liikmesriikide õigusaktidesse, edendada liikmesriikide osalemist Istanbuli konventsioonis ning võtta arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, arvestades kõnealuse küsimusega seotud programmide (suunised, ohvrite vastuvõtukeskuste säilitamine, pensionid, rahaline toetus jne) olemasolu kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning samuti nende loomulikku lähedust ohvritele;

28.

toonitab, et neil haldusasutustel on ka võtmeroll töö- ja pereelu ühitamisele suunatud meetmetes, kuna nad vastutavad toetusmeetmete, koolipäeva pikkuse jne eest. Seda silmas pidades võtab komitee rahuloluga teadmiseks komisjoni selleteemalises seadusandlikus algatuses esitatud ettepanekud; Pereelu lihtsustamise vallas rõhutab komitee ka seda, kui oluline Euroopa tasandil edendada häid tavasid ja poliitikameetmeid, mis on välja töötatud eraldi kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes ning mis aitavad toetada raskustes olevaid leibkondi, eelkõige lasterikkamaid peresid;

29.

rõhutab, et võrdsuse edendamisel on eriti olulised kohaliku ja piirkondliku tasandi algatused, mille eesmärk on võidelda LGBTI-rühmade diskrimineerimise vastu ja tegeleda ühiskondliku heakskiidu vajakajäämisega;

30.

tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll erivajadustega inimeste integreerimise ja võrdse osalemise edendamisel. Sel eesmärgil toetab komitee ELi puudega isiku kaardi projekti, mille raames antakse puudega isikutele kasutada teatud erihüvesid (eelkõige kultuuri-, transpordi-, vaba aja veetmise ja spordivaldkonnas) igas osalevas riigis;

31.

toonitab, et sinti ja roma vähemustele, samuti teistele vähemustele suunatud meetmete puhul on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtmeroll sellistes valdkondades nagu sotsiaalabi, haridus ja eluase;

32.

märgib, et võrdsuse edendamiseks kavandatud meetmetes ei võeta arvesse noorte konkreetseid vajadusi. Raskused tööhõivele juurdepääsul või ebakindlad töökohad on aspektid, mis raskendavad asutamislepingute ja põhiõiguste hartaga neile antud võrdsete inim- ja kodanikuõiguste kasutamist. Siinkohal võib noorte rahulolematus kujuneda Euroopa projekti vastaseks selgeks vaenulikkuseks – mida toidavad populistlikud ja ksenofoobiat õhutavad liikumised – või radikaliseerumiseks;

33.

leiab, et noorte eurooplaste hariduse vaieldamatu paranemine tänu suuremale juurdepääsule Euroopa haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammidele, mis on nüüd kogutud Erasmus+ programmi alla, suurendab veelgi vajadust töötada välja meetmeid, millega hõlbustada noorte üleminekut koolist tööturule, et nii kohalikes omavalitsustes juba käivitatud algatuste (näiteks Euroopa Sotsiaalfondi) kaudu kui ka huvitatud sektorite laiendatud koostöö kaudu võimaldada noortel omandada uusi kvalifikatsioone ja parandada oma tööalast konkurentsivõimet, ületades nii vastuolu, kus kõige haritumal põlvkonnal on kõige raskem leida kvaliteetset tööd. Komitee rõhutab lõpetuseks, kui oluline on edendada noorte tööalast konkurentsivõimet, et lähendada noori Euroopa Liidule ja tema väärtustele.