2.12.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 432/12

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2014/C 432/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„VLAAMSE LAURIER”

EÜ nr: BE-PGI-0005-01125-2.7.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Belgia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 3.5. Lilled ja dekoratiivtaimed

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toode „Vlaamse laurier” on müügivalmis loorberipuu või -põõsas, mis kuulub loorberiliste (Lauraceae) sugukonna liiki Laurus nobilis või on selle kultivar. Toode „Vlaamse laurier” on vähemalt viieaastane taim ja on sümmeetriliselt pügatud mitmesugusteks geomeetrilisteks vormideks.

Taimel on vigastusteta tüvi ja ilusad rohelised lehed, millel ei esine nähtavaid jääke. Taimed on kompaktse kasvuga ja lühikese sõlmevahega (st kahe kasvupunga vahelise vahega).

Taim on puhta poti keskel, milles ei ole umbrohtu ja on jäetud kastmiseks piisavalt lai äär. „Vlaamse laurieri” tüvivormidel ei ole maapealseid võsusid.

Viieaastastel taimedel on vähemalt järgmised mõõtmed:

—	püramiidvormid ja püramiidjad tüvivormid: kõrgus vähemalt 80 cm,

—	keravormid ja kerajad tüvivormid: võra läbimõõt vähemalt 30 cm,

—	sammasvormid ja muud geomeetrilised kujundid: kõrgus vähemalt 80 cm,

—	koolitatud vormid: kõrgus vähemalt 80 cm,

—	spiraalsete ja põimitud tüvede korral: võra läbimõõt vähemalt 30 cm.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Vlaamse laurier” kogu kasvatustsükkel alates pistikute tootmisest kuni lõpptoote saamiseni peab toimuma kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Etiketil peab olema nimetus „Vlaamse laurier” ja kaitstud geograafilise tähise logo.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Vlaamse laurier” tootmispiirkond asub Belgia Lääne-Flandria ja Ida-Flandria provintside Brügge, Genti, Eeklo, Roeselare ja Tielti haldusüksustes.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Vlaamse laurier” geograafilisel päritolul on oluline mõju selle erilisele kvaliteedile. Toode „Vlaamse laurier” võlgneb oma eripära kohalike aednike sajandite jooksul kogutud oskusteabele ja kohalikule kliimale. Toote mainet tõendavad eksporditavate taimede arv, kõrge müügihind ja asjaolu, et taime on eksponeeritud paljudel kuulsatel üritustel.

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Mereline kliima

Tänu Põhjamere lähedusele, mida soojendab Atlandi ookeanilt tulev Golfi hoovus, ning valdavalt lääne- või kagusuunast puhuvatele tuultele valitseb geograafilises piirkonnas mahe mereline kliima. Seda mõõdukat merelist kliimat iseloomustavad harilikult jahedad (keskmiselt 20 °C) ja niisked suved ning suhteliselt pehmed ja vihmased talved.

Kasvatajad kasutavad kevadel, suvel ja sügisel optimaalselt ära avamaal kasvatamist, mis tagab ühtlasema ja kompaktsema kasvu kui lõunapoolsemates maades, kus taimed on kõrgema temperatuuri tõttu lopsakamad. „Vlaamse laurier” on külmataluvam kui lõunas kasvavad loorberitaimed (ei kannata siiski miinuskraade).

Sügisel tuuakse „Vlaamse laurier” külmakahjustuste vältimiseks siseruumidesse. Talvitumisperioodil taim puhkab. Lõunapoolsemates maades seevastu kestab taime kasvamine peaaegu aastaringselt. Kogu toote „Vlaamse laurier” kasvuperioodi jooksul (5 aastat) ja ka pärast seda välditakse tänu pehmele merelisele kliimale liiga kõrgeid ja liiga madalaid temperatuure. See tagab toote „Vlaamse laurier” kõrge kvaliteedi. Juba 16. sajandil teatasid botaanikud Dodoens ja Lobelius, et selles piirkonnas kasvab loorber väga hästi. „Loorberipuud kasvavad lopsakalt Hispaanias ja muudes soojades maades. Siinsetel madalatel aladel istutatakse need aedadesse ja neid kaitstakse hoolega külma eest, välja arvatud Zeelandis ja mere ääres, kus muld on soolane.”

Kohalik oskusteave

Kohalik oskusteave, millele toetudes aednikud toodet „Vlaamse laurier” kasvatavad, mängib olulist rolli lõpptoote erilise kvaliteedi saavutamisel. Juba rohkem kui 500 aastat paljundatakse loorberit Flandrias mitte seemnetest, vaid pistikutega. Sel viisil saadakse järglased, mis kõik on sama genotüübi ja fenotüübiga kloonid. Pikaajaline ja hoolikas selekteerimine puukoolides on viinud selleni, et Flandria loorberikasvatajate tarnitud taimed on väga ühtlased. Igal aastal selekteerib kasvataja uuesti kõige tugevama kasvuga, kõige paremini harunenud ja kõige tumedama värvusega pistikud, mis merelises kliimas kõige paremini kasvavad.

Toodet „Vlaamse laurier” kasvatatakse potis ja istutatakse korrapäraselt ümber sõltuvalt taime ja poti suuruse suhtest, saavutatud kasvust ja olemasoleva substraadi kogusest. Juurepalli suuruse piiramise kaudu piiratakse taime kasvu, mis võimaldab taime paremini kujundada.

Ühe aasta pärast otsustab taimekasvataja kasvu ja harunemise põhjal, millised taimed millise pügamisvormi jaoks sobivad.

Pügamine on toote „Vlaamse laurier” kasvatamise oluline etapp nii taimele kuju andmise kui ka lühemate sõlmevahede moodustamise seisukohast. Seejuures eristatakse talvist ja suvist pügamist. Talvise pügamise ajal kujundatakse iseloomuliku geomeetrilise kujuga sümmeetriline taim. Suvise pügamise põhjus on kasvujõu soodustamine ja kvaliteedi parandamise vajadus. Suvine pügamine tagab, et taimed harunevad hästi ja saavutavad nii oma ilusa tiheda kuju.

Asjaolu, et 95 % toodet „Vlaamse laurier” kasvatavatest puukoolidest kasvatab ainult seda taime, on maailmas ainulaadne. See kaugelearenenud spetsialiseerumise vorm tekkis juba 17. sajandil, kõigepealt Lääne-Flandrias Brügge piirkonnas, hiljem ka Ida-Flandrias. Ülejäänud Belgias ei ole kunagi loorberit kasvatatud.

Enne esimest maailmasõda oli selles geograafilises piirkonnas sadakond loorberikasvatajat, kes tegelesid toote „Vlaamse laurier” kasvatamisega põhikultuurina. 1996. aastal asutati Flaami loorberikasvatajate ühendus. Puukoolide arv on vähenenud, nii et praegu tegutseb veel umbes 15 loorberikasvatajat, kes toodavad igaüks keskmiselt 15 000 kuni 20 000 taime.

5.2.   Toote eripära

Kohalik spetsialiseerunud kasvatajate oskusteave koos pehme merelise kliimaga teeb tootest „Vlaamse laurier” Flaami dekoratiivtaimekasvatuse tippsaaduse. Tootmisviisi kasutamisega tagatakse, et „Vlaamse laurier” vastab punktis 3.2 esitatud kirjeldusele.

Toodet „Vlaamse laurier” iseloomustavad järgmised tunnused:

—	pistikutega paljundamisest tulenev suur ühtlus,

—	ühtlane ja kompaktne kasvuviis,

—	hea harunevus ja lühikesed sõlmevahed,

—	tumerohelised lehed,

—	sümmeetrilise pügamisviisi tulemusel saadud geomeetriline vorm (püramiidid, kerad, sambad, …),

—	külmataluvus.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote „Vlaamse laurier” erilise kvaliteedi vahel

Geograafilises piirkonnas valitsev mereline kliima koos kohaliku oskusteabega, mida aednike hulgas juba sajandeid edasi antakse, tagavad kõnealuse toote erilise kvaliteedi. Geograafilises piirkonnas nii suvel kui ka talvel valitseva mõõduka temperatuuri tõttu on taimed kompaktsemad ja ühtlasemad kui lõunamaades kasvavad loorberid. Nende ühtlus on saavutatud pistikutest kasvatamise tulemusel. Intensiivse ja hoolika pügamisviisi abil saavutatakse tootele „Vlaamse laurier” iseloomulik sümmeetriline vorm (kerad, püramiidid, sambad, …) ja hea harunevus ning lühikesed sõlmevahed.

Seos geograafilise piirkonna ja toote „Vlaamse laurier” maine vahel

Seda, et „Vlaamse laurier” on ka väljaspool geograafilist piirkonda tuntud ja et tal on väga hea maine, tõendab asjaolu, et praegu eksporditakse 90 % toodangust ja seda hinnaga, mis on 30–40 % võrra kõrgem kui muudest maadest pärit loorberitel. Loorberikasvatajad laenutavad ka oma väärtuslikemaid (vanimaid) taimi välja selliste ürituste kaunistamiseks nagu näiteks 2006. aastal Saksamaal toimunud jalgpalli MM või Tommy Hilfigeri jaoks Amsterdamis neist taimedest tehtud labürint. Toodet „Vlaamse laurier” leidub ka Taani ja Belgia kuningakodades, Cartier’ Peterburi esinduses, Christie’se oksjonimajas Pariisis ning lauljatar Madonna isiklikus eluasemes Inglismaal. Põhjapoolsematest maadest pärit kliendid eelistavad toodet „Vlaamse laurier” teistele loorberiliikidele selle Flaami ilutaime külmataluvuse pärast.

Belgias äratab „Vlaamse laurier” pidevalt tähelepanu, näiteks 2010. aastal Brügge turul, kus Belgia kuulsaim lilleseadja Daniël Ost lõi loorberiaia, mida külastas 80 000 vaatajat. 2013. aastal kaunistati Brüsseli keskväljak tootega „Vlaamse laurier”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://lv.vlaanderen.be/nlapps/data/docattachments/Vlaamse%20laurier.pdf

või

www.vlaanderen.be/landbouw → beleid → kwaliteitssystemen → Europese kwaliteitssystemen → vlaamse dossiers

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 2.

---