52013DC0634

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ühtse telekommunikatsioonituru kohta

1.           Poliitiline ja majanduslik taust

Märkimisväärset edasiminekut Euroopa ühtse telekommunikatsioonituru loomisel on hädasti vaja Euroopa strateegilistes huvides ja majanduse elavdamiseks, seda nii telekommunikatsioonisektori enda kui ka nende kodanike jaoks, kes on pettunud, et neil puudub täielik ja õiglane juurdepääs telekommunikatsiooniteenustele, näiteks internetile ja mobiilteenustele.

Usaldusväärne ja kiire juurdepääs internetile muutub üha tähtsamaks pilvandmetöötluse levides. Selleks on vaja kõrge kvaliteediga võrke, mida suudab pakkuda vaid tugev telekommunikatsioonisektor, mis muudab selle Euroopa strateegiliseks huviks.

Samamoodi teenib Euroopa strateegilist huvi asjaolu, et Euroopa oleks ise suuteline kodanikele pakkuma turvalist pilvandmetöötlusteenust ning et säilitataks suur osa telekommunikatsiooniseadmete tootmisvõimsusest. Need mõlemad sõltuvad dünaamilisest telekommunikatsioonisektorist, mis oleks valmis investeerima 4G mobiil- ja ülikiiretesse püsivõrkudesse.

Väga suur osa kodanikke, ettevõtteid, valitsusi ja ettevõtjaid sõltub aina enam telekommunikatsiooniteenuste abil loodavast ühenduvusest. Tänases Euroopas on juurdepääs nendele teenustele loterii, hoolimata 26 aasta pikkusest Euroopa riiklike telekommunikatsiooniturgude reformimisest ning vundamendi loomisest ühtsele telekommunikatsiooniturule.

Internetimajandus ise hõlmab üha suurema osa SKPst, sest toimiv ühenduvus ja internetiuuendused on vältimatud tootlikkuse kasvuks kõikides majandussektorites alates tervishoiust kuni energeetika ja avalike teenusteni. Telekommunikatsioonisektori korrastamine ei hõlma ammu enam ühte sektorit (mis moodustab vaid 9 % Euroopa digimajandusest), vaid see tähendab kõikide sektorite jätkusuutlikku toetamist.

Edasine jõuline samm ühtse telekommunikatsioonituru loomisel tähendaks väga vajalikku energiasüsti majandusele, aidates edendada uusi majanduskasvuallikaid (nt rakendustemajandus, mis on alates 2008. aastast loonud 794 000 uut töökohta – peaaegu pool tarkvaraarendajatest), suunates innovatsiooni, luues uusi ja püsivaid töökohti ning taastades Euroopa konkurentsivõime.

Seda silmas pidades palus 2013. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu komisjonil esitada konkreetsed meetmed ühtse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia turu loomiseks võimalikult kiiresti. Tänaste ettepanekutega täidab komisjon mainitud ülesande.

Elektroonilise side sektor tegutseb üleilmselt ning selle võrgud (ja neid kasutavad teenused) ulatuvad ELi piiridest kaugemale. Käesolevaid algatusi tuleb tingimata vaadelda mujal toimuvate arengute kontekstis ning valdkondlike lepingute sõlmimisel või kaubandus- ja investeerimisläbirääkimistel meie peamiste partneritega tuleb elektroonilise side ja digiteenuste edastamisele pöörata igakülgselt tähelepanu.

2.           26 aastat telekommunikatsioonivaldkonna õigusraamistiku reformi

Tänu ELi õigusraamistikule on Euroopa telekommunikatsioonimaastik muutunud vaid ühe põlvkonnaga avalike teenuste staatilisest monopolist dünaamiliseks ja konkurentsivõimeliseks sektoriks. Alates 1980. aastatest on järjestikuste Euroopa õigusloomepakettide abil võrgujuurdepääse eraldatud, edendatud konkurentsivõimet ja laiendatud valikuvõimalusi, alandatud mobiilikõnede rändlusteenuste hinda, antud tarbijatele olulised uued õigused ning julgustatud ühise raamistiku ühtset ja ühetaolist kohaldamist.

ELi konkurentsiseaduste kohaldamine on olnud oluline selleks, et tagada turgude konkureeriv toimimine ja selleks, et võimaldada kõikidele ELi tarbijatele madalamaid hindu ja teenuse paremat kvaliteeti.

ELi telekommunikatsiooni õigusaktide muutmise eesmärk on kohaneda info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas toimunud suurte muutustega – alguses mobiilside ja seejärel internetiga. Täna on telekommunikatsioonisektor vundamendiks digitoodetele ja -teenustele, mis suudavad toetada meie elu kõiki valdkondi ning juhtida Euroopa majanduse elavnemist.

ELi püüdlused edendada terviklikku regulatiivkeskkonda ja toetada konkurentsi on kaua toetanud selles valdkonnas toimunud muutusi. GSM ja UMTS standardite osas toimunud läbimurrete abil on EL loonud pinnase Euroopale ja oma tööstusettevõtjatele olla maailmas esikohal. Aja jooksul on liberaliseerimine endaga kaasa toonud konkurentsivõime, kodanikele ja riiklikel turgudel tegutsevatele ettevõtjatele õiglasemad hinnad ning tegelikud valikuvõimalused. Kuna konkurents turgudel muutub üha tugevamaks, peavad Euroopa ja üleilmne õigusraamistik samuti muutuma.

Praegune õigusraamistik, mille kohta komisjon esitas ettepaneku 2007. aastal ja milles keskenduti Euroopa järelevalve tugevdamisele ning riiklike turgude reguleerimise kooskõlale, on oma eesmärke hästi täitnud. Kuid vaadates Euroopast kaugemale, näeme, et sellised tugevad konkurendid nagu USA, Jaapan ja Lõuna-Korea on teinud hiljuti suuri investeeringuid kiire lairibaühenduse (püsiliin ja traadita) loomiseks. Sellist üleilmset olukorda arvestades on oluline, et Euroopa ei jääks maha. Lisaks on muutuv majanduslik ja tehnoloogiline õhustik ning majandus- ja finantskriisi mõju toonud üleilmses telekommunikatsioonisektoris ruttu kaasa kiired muutused, sealhulgas ulatusliku restruktureerimise. Uued nõudmised andmepõhiste teenuste järele ja asjaomased uued rakendused lisavad tähtsust ühtse turu loomisele, sest Euroopa info- ja telekommunikatsioonisektori (eelkõige telekommunikatsioonisektori) tugev positsioon ning lairibaühenduse leviala võrrelduna teiste riikidega on Euroopa majanduse konkurentsivõime peamine tegur. Seda on eriti tunda praegu, mil Euroopa otsib uusi viisi kriisist väljumiseks.

Telekommunikatsioonisektor peab jõudsalt edenema, et kogu majandus saaks jõudsalt edeneda. On mõeldamatu, et telekommunikatsioonisektor püüaks edeneda laiema majanduse ühenduvuse vajaduse arvelt selliste ärimudelite abil, mis toimivad edukalt valikuvõimluste vähesuse ja mitte rohkuse puhul. Seetõttu tuleb sektori restruktureerimiseks tegutseda otsustavalt nüüd, et hoida ära selle edasine vältimatu allakäik. Praeguse olukorra säilitamine ei tule kõne alla.

3.           Ühtse turu tõkked

Euroopa Komisjon on otsustanud säilitada telekommunikatsioonisektori pakutavad hüved ja edaspidi neid hüvesid ettevõtjate ja kodanike huvides veelgi laiendada. Hoolimata siiani tehtud edusammudest on sektori ees mitmed takistused, tõkked ja väljakutsed, mis tähendab, et ühtse turu kõiki hüvesid ei saa veel kasutada. Hiljutine uuring näitas, et kui elektroonilise side siseturg oleks väljakujundatud, kasvaks ELi sisemajanduse koguprodukt (SKP) kuni 110 miljardi euroni aastas[1].

Lühidalt võib öelda, et telekommunikatsioonisektor on ikka veel endiste riiklikke sideliine kasutavate riiklike monopolide ikke all. Osad suured telekommunikatsiooniettevõtjad tegutsevad mitmes liikmesriigis, kuid ükski ei tegutse kõikides. Enamasti on mobiilioperaatoritel vaid riiklik tegevusraadius ning paljude püsivõrguoperaatorite puhul on see veelgi kohalikum. Mitmes liikmesriigis tegutsevad ettevõtjad peavad tegema seda eraldi reeglite kohaselt, vahel erinevate seadusandjate lahknevate nõuete ja õiguskaitsevahendite järgi, kohustudes taotlema igas liikmesriigis eraldi lubasid. Lisaks ei käitu mitmes liikmesriigis tegutsevad ettevõtjad tõeliste Euroopa operaatoritena ning on rahul, et nende tegevust igas liikmesriigis juhitakse eraldi. Turul tegutseb üle tuhande püsivõrguoperaatori ning mitusada mobiilsideoperaatorit, kes hoolimata sellest, et sageli kuulutakse suuremasse gruppi, tegutsevad riiklike põhimõtete kohaselt. Samal ajal muutub sektor üha globaalsemaks ning sõltub mastaabist, et olla kasumlik.

Ühtse turu puudumine annab teravalt tunda hinnapoliitikas. Näiteks on helistamine teise ELi riiki või mobiili kasutamine teises ELi liikmesriigis sageli palju kallim kui kodumaal, kuna kõne- ja andmeside rändlusteenuse ja nn rahvusvaheliste (ELi-siseste) kõnede hinnad on erinevad. Paljud kodanikud leiavad, et sellised tasud on ebaõiglased, ning samuti takistavad need ühtse turu vabaduste kasutamist.

Pealegi tunnevad tarbijad end tõenäoliselt kindlamalt mõnes teises liikmesriigis tegutseva operaatori pakkumist võttes, kui nad teavad, et saavad toetuda samadele eeskirjadele, näiteks läbipaistvust käsitlevad eeskirjad, lepingutingimused, operaatorite vahetamise hõlbustamine ning eeskirjad sidusteenuste blokeerimise või piiramise kohta, mis on osa meetmetest, millega tagatakse juurdepääs avatud internetile. Hajutatud riiklikud pingutused tarbijaõiguste kaitsmisel võivad ühtset turgu veelgi killustada.

Samal ajal jahutab investeerimiskliimat menetluste erinev ajastus, erinevad tingimused ja erinev spektri omandamise kord ning see muudab integreeritud traadita võrkude arendamise riikide vahel raskeks. Paremini ajastatud ja prognoositavam spektri kättesaadavus võimaldaks Euroopas luua ulatuslikemaid ja taskukohasemaid lairibaühendusi, kuid on liigagi sageli takerdunud regulatiivstruktuuridesse riiklikul tasandil.

Fikseeritud võrke käsitlevad lahknevad eeskirjad tähendavad sageli ülereguleerimist või regulatiivset ebakindlust ja prognoosimatust, mis muudab investeerimise kiiretesse, nn järgmise põlvkonna lairibavõrkudesse keeruliseks.

Kui ühtne turg oleks ühtlustatum, saaksid eurooplased kasutada ulatuslikumat lairibaühendust ning uusi innovatiivseid digiteenuseid. Sellised kiired telekommunikatsioonivõrgud kujutavad endast olulist sisendit paljudele teistele, nii riigi- kui ka erasektorile. Tugev ja dünaamiline telekommunikatsioonisektor on Euroopa jaoks äärmiselt tähtis, kui soovitakse kasutada pilvandmetöötluse laadseid uuendusi, nn suuri andmeid kasutavaid uusi vahendeid, ühendatud autosid, arukat tootmist, asjade internetti, arukaid linnu, kaasaegset avalikku haldust, e-tervist, e-kooli jne. Kiiretest võrkudest võiks saada Euroopa eduka digitaalse ökosüsteemi alustala.

Telekommunikatsioonisektor kannatab seetõttu, et on liikmesriikide vahel killustunud: kogu liidus puudub regulatiivne järjepidevus ning prognoositavus, teatud teenuste hinnad on ebaõiglaselt kõrged ning investeeringuid ei ole piisavalt. Nende probleemidega tegelemine on vajalik, et tagada Euroopas töökohtade loomine, tootlikkus ja majanduskasv. Konkurentsivõimeline ühtne telekommunikatsiooniturg aitaks neid probleeme lahendada.

4.           Ühtse telekommunikatsioonituru kujundamine

Tõeliselt ühtne telekommunikatsiooniturg on selline, kus:

– tarbija saab osta teenuseid igalt ELi operaatorilt, ilma et tehtaks vahet tema asukoha põhjal;

– operaatorid suudavad konkurentsivõimeliselt pakkuda teenuseid väljaspool oma koduriiki ja -turgu kõikidele ELi tarbijatele;

– kaotatakse liigsed tasud ELi-siseste kõnede eest või mobiiltelefoni kasutamise eest mujal ELis.

See on lõppeesmärk, mille nimel on Euroopa Komisjon mõnda aega tööd teinud ja saanud tulemuseks praeguse õigusraamistiku. Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et järk-järgult kaotatakse piiriüleselt konkurentsilt riiklikud tõkked, sealhulgas erinevad riiklikud sektoripõhised eeskirjad, telekommunikatsioonilepingutega seotud erinevad riiklikud tarbijakaitseseadused ning erinevad riiklikud tingimused spektri eraldamise ja kasutamisõiguste määramisel. Samuti tähendab see järjepidevamat, stabiilsemat, õiguskindlamat, konkurentsivõimelisemat, ühtlustatumat ning investeeringuid soosivat raamistikku, millega tagatakse laiem valik, kiirem lairibaühendus ning paremad piiriülesed teenused.

Komisjon on endiselt seisukohal, et sellisele ettekujutusele vastava tõelise ühtse turu jaoks on vaja ühte ELi reguleerivat asutust, kes vastutab ühtlustatud õigusraamistiku tõlgendamise ja rakendamise eest. Samuti on vaja ühtset süsteemi õiguskaitsevahendite kohaldamise jaoks ning spektri eraldamise kasutamisõiguste määramise võimaliku edasise ühtlustamise jaoks.

Siiski on selge, et ühtse turu loomine telekommunikatsiooni sektoris, nagu ka teiste sektorite puhul, on järkjärguline protsess, mis sõltub samal määral nii turuosalistest kui ka reguleerivate asutuste sekkumisest.

Täna esitatud ettepanekud on oluline vaheetapp täielikult integreeritud ühtse turu arendamisel, kuna nendes käsitletakse teatud tõkkeid, mille kõrvaldamine aitab tagada, et telekommunikatsioonisektor täidab täielikult oma osa nii vajaliku majanduskasvu saavutamisel. See lähenemisviis põhineb kehtival telekommunikatsiooniraamistikul ning keskendub operaatorite ja tarbijate ees seisvatele piiriülestele teemadele ning investeerimistõketele. Lähenemisviis hõlmab praegusesse raamistikku tehtavate konkreetsete muudatuste kindlakstegemist vaheetappidena, mis ühiselt võimaldavad turul areneda ühtseks üleeuroopaliseks turuks.

Praktikas tähendab see järgmist:

· käsitletakse riiklike reguleerivate asutuste vahelisi lahknevaid tõlgendusi, suurendatakse asutustevahelist koostööd ning järjepidevust juhtimisel ning tugevdatakse komisjoni rolli;

· tegeletakse probleemidega, mis tarbijatel killustunud Euroopa turul esinevad, ja kehtestatakse teatavad ühised tarbijastandardid; kaotatakse rändlusteenuse kasutamisel sissetulevatelt kõnedelt võetav tasu ja põhjendamatud lisatasud ELi-sisestelt kõnedelt; kehtestatakse stiimulid, mis aitavad rändlusteenuse tasu Euroopas järk-järgult ära kaotada; kehtestatakse uued ühtsed tarbijakaitse-eeskirjad, sealhulgas avatud internetile juurdepääsu kaitseks;

· pakutakse uusi ettevõtlusvõimalusi telekommunikatsioonisektoris, muutes lihtsamaks võrkudesse investeerimise ning teenuste pakkumise ja tagamise piiriüleselt; ühtlustatakse olulisi tehnilisi sisendeid (nt traadita võrkude spekter, juurdepääs fikseeritud võrgu lairibaühendustele);

· tugevdatakse riiklike reguleerivate asutuste praeguse süsteemi Euroopa mõõdet. Komisjon teeb vaheetapina ettepaneku tugevdada elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) rolli, luues kolmeaastase ametiajaga täiskoha, et tagada parem strateegiline planeerimine ja suurem järjepidevus.

2009. aastal toimunud õigusraamistiku läbivaatamise läbirääkimiste lõpus võttis komisjon ametliku kohustuse võtta avatud internetile juurdepääsu küsimuses midagi ette. Juba sestsaadik, kuid kindlasti raamistiku esialgsest loomisest alates, on internetile juurdepääsu tähtsus suurenenud tohutult ning sellest on saanud majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise tegevuse põhielement. See on ka muutunud keskseks ja kõige vajalikumaks teenuseks, mida võrguoperaatorid ja internetiteenuse pakkujad osutavad. Eksisteerib neli põhjust, miks avatud interneti juurdepääsu küsimusega tuleb tegeleda kohe. Esiteks, praeguses olukorras ei ole toimivaid ELi-üleseid tagatisi avatud juurdepääsu suhtes ning on piisavalt selgeid tõendeid teenuste blokeerimise või piiramise kohta, mis kahjustab tarbijate ja nende sisu- ja rakenduste pakkujate huve, keda ohustab blokeerimine. Teiseks, telekommunikatsioonioperaatorid ning sisu ja rakenduste pakkujad arendavad nn eriteenuseid, mille sotsiaalne ja majanduslik väärtus sõltub tagatud kvaliteedist, näiteks IP-televisiooni, e-tervise rakenduste (kõrge resolutsiooniga kujutised), videokonverentside ja ärikriitiliste andmemahukate pilvandmetöötluse rakenduste jaoks. Sellised uuendused pakuvad uusi ettevõtlusvõimalusi, kuid selleks on vaja Euroopa õigusraamistikku, millega kehtestatakse selliste teenuste arendamise selged tingimused ja mis toimib koos dünaamilise interneti ökosüsteemiga. Kolmandaks, riiklikel reguleerivatel asutustel ei ole Euroopa telekommunikatsiooniraamistiku kohaselt piisavaid volitusi avatud interneti elujõulisuse säilitamiseks ega sekkumiseks, et karistada blokeerimise või muude andmeliikluse haldamise põhjendamatute tavade eest. Neljandaks, liikmesriikide poliitikakujundajad alles alustavad selle küsimuse käsitlemist, järgides eri lähenemisviise, mis tähendab, ühtse turu uut killustumisohtu ja uut väljakutset integreeritud võrguhaldamisele. Määruse ettepanekus püütakse neid küsimusi käsitleda tasakaalustatult ja tulemuslikult.

5.           Investeerimine ja konkurents

Soovitus kuluarvestusmetoodika ja mittediskrimineerimise kohta on käesoleva paketi teine osa, mis täiendab kavandatavat määrust ja on sellega olemuslikult seotud. Selles keskendutakse rohkem investeerimisele ning täiendavalt kuluarvestusmetoodikate ühtlustamisele. Eesmärk on Euroopas suurendada investeeringuid lairibaühendusesse. See eesmärk on oluline üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks, kuid investeeringuid takistab õiguslik ebaselgus ning lahknevused reguleerivate asutuste vahel. Järjepidevamad ja prognoositavamad eeskirjad ning stabiilsema regulatiivkeskkonna saab luua, kui 1) ühtlustatakse täiendavalt tasud, mida turgu valitsevad ettevõtjad võivad nõuda teistele oma vaskvõrkudele juurdepääsu andmise eest , ning 2) tagatakse, et juurdepääsu taotlejatel on tõeliselt võrdne juurdepääs võrkudele. Juhul, kui tagatakse sellised konkurentsipiirangud ja mittediskrimineerimine, määraks järgmise põlvkonna toodete hinnad turg ja mitte eeskirjad, samas kui vaskvõrkude juurdepääsuhinnad jääksid üsna stabiilseks ning need ei õõnestaks kunstlikult tulevaste võrkude hinnakujundust.

Praeguses olukorras tekitab eeskirjade ebaühtlane rakendamine kõikide turuosaliste seas õiguslikku selgusetust ning loob siseturul tõkkeid. Õiguskindlus on eriti oluline, kui arvestada, et investeeringud kiiretesse lairibavõrkudesse tähendavad märkimisväärseid kulusid, samas kui nõudmine lõpptoote järele on endiselt ebakindel.

Soovituses esitatud selgitused on seega pöördelise tähtsusega ebakindluste kõrvaldamisel: nii turgu valitsevatel ettevõtjatel kui ka juurdepääsu taotlejatel on selge ettekujutus hindadest, mida võrgule juurdepääsu eest nõutakse.

6.         Tegevuskava ühtse telekommunikatsioonituru väljakujundamiseks keskpikas perspektiivis

Loodetakse, et kavandatud õigusaktide keskpikk mõju tähendab turuosaliste jaoks suuremat vabadust ning paremaid võimalusi ning et sektoris hakkab toimuma suurem konsolideerumine. Võib eeldada, et sel ajal, kui Euroopa liigub tõelise ühtse turu suunas, väheneb intensiivsema konkurentsi tõttu aja jooksul sektorile eriomane turuanalüüsipõhine reguleerimine. Ühtse turu arendamise üheks tulemuseks peaks olema ulatuslikum suundumus tõhusa konkurentsi poole asjaomastel turgudel, kusjuures konkurentsiseaduste järelrakendamist vaadeldakse piisavana turu toimimise tagamiseks. Kuna elektrooniliste sideteenuste ühtne turg on tekkimas, peab turgude geograafiline ulatus edaspidi samuti arenema, nii konkurentsipõhimõtetele loodud sektoripõhiste eeskirjade kui ka konkurentsiseaduste rakendamise kohandamist silmas pidades.

Täiendava ülesandena vaatab komisjon läbi soovituse asjaomaste turgude kohta, tagamaks, et konkurentsi kasvades vähendatakse operaatorite eelreguleerimise koormust piisavalt.

Ühtse telekommunikatsioonituru väljakujundamiseks on vaja teha täiendavaid samme, eelkõige on vaja paremini kooskõlastada õiguskaitsevahendeid. Selleks astub komisjon vajalikud sammud, et luua pinnas komisjoni järgmise volituse jaoks, kasutades selleks nii õigusraamistiku olemasolevaid vahendeid kui ka koostades ülevaate sellest, kuidas saaks regulatiivse kooskõla tagamiseks kasutatavaid mehhanisme veelgi tõhustada. Selles ülevaates, mille jaoks peetakse sobival ajal ulatuslik konsultatsioon avalikkusega, peaks samuti analüüsima ühise ELi telekommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse kasulikkust. Ülevaates võiks samuti käsitleda võrdsete tingimuste loomist nende eeskirjade vahel, mida kohaldatakse over-the-top-sidusteenuste ja telekommunikatsiooniteenuste suhtes, ning küsimusi, mis tekivad seoses audiovisuaal- ja telekommunikatsiooniteenuste ning -turgude vahelisel lähenemisel.

7.           Järeldused

Komisjoni tulevikueesmärk on ELi dünaamiline ja konkurentsivõimeline telekommunikatsioonisektor. See hõlmab paljusid tugevaid, mitmes liikmesriigis ning samuti väljaspool ELi tegutsevaid operaatoreid ning väga paljusid väiksemaid kohalikke ettevõtjaid – kõik nad pakuvad tipptasemel taristut või teenuseid. Seeläbi luuakse taristu ja teenused, mida on vaja eduka avatud digimajanduse tarvis ning Euroopa digitaalse majanduskasvu, töökohtade ja võimaluste edendamiseks.

Selle meetmepaketiga rõhutab komisjon uuesti oma kohustusi täita Euroopa digitaalarengu tegevuskava lairibaga seotud eesmärgid, mida saaks aidata saavutada erinevad operaatorid (turgu valitsevad ettevõtjad ja alternatiivettevõtjad, püsiliinide ja traadita ühenduste pakkujad), kes pakuvad mitmekesise ja konkurentsivõimelise valiku kõrge kvaliteediga teenustest ja sisust. Selline lairibaühenduse ulatus on hädavajalik, et saavutada uute sidusteenuste kasutamisel kriitiline mass: alates arukatest võrkudest ja arukatest linnadest kuni pilvandmetöötluse või asjade internetini. Seeläbi oleks Euroopa ühtlasi digitaalse arengu esirinnas ning tema kodanikel oleks kaasaegne digitaristu kõikide internetivõimaluste kasutamiseks ning ettevõtted konkureeriksid kogu maailmas.

Eeltoodut arvestades kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles analüüsima esitatud ning hoolikalt koostatud määruse ettepanekut ja see vastu võtma ning käsitlema seda kõrgeima poliitilise küsimusena.

[1]               Ecorys, TU Delft et al., Steps Towards a Truly Internal Market for e-Communications, 2013.