52012SA0006

KOKKUVÕTE

I. Kontrollikoda hindas, kas komisjon haldab Küprose põhjaosas [1] elavale türgi kogukonnale antava rahalise toetuse programmi mõjusalt. Täpsemalt uuris kontrollikoda, kas komisjon oli koostanud toetuskava, mis vastab programmi eesmärkidele, kas ta on kasutusele võtnud asjakohase rakenduskorra ja kas üksikprojektidega saavutatakse seatud eesmärgid.

II. Audit hõlmas ajavahemikku alates nõukogu määruse (EÜ) nr 389/2006 vastuvõtmisest 2006. aasta veebruaris kuni 2011. aasta kolmanda kvartalini. Auditi käigus kontrolliti 34 lepingust koosnevat valimit, mille koguväärtus vastas ligikaudu kolmandikule (97,5 miljonit eurot) kõigist aastatel 2006–2011 programmile eraldatud eelarvevahenditest.

III. Keerulisest poliitilisest olukorrast ja lühikestest täht aegadest hoolimata õnnestus komisjonil koostada kava, mis vastas määruse eesmärkidele. Samuti rajas komisjon kiiresti kava juhtimisbüroo ja võttis kasutusele sobivad rakendusmehhanismid. Peamised puudused tulenesid sellest, et kava tugibüroo ei töötanud rohkem delegeeritud korra alusel, nagu see toimib ELi delegatsioonide puhul, ning et mõne keskse tähtsusega töötaja tööleping olid sõlmitud vaid kolmeks aastaks.

IV. Kavaga on aidatud suurel arvul Küprose türgi kogukonna erinevaid abisaajaid ning on juba saavutatud mitu tulemust. Kava suurimat projekti, merevee magestamise tehase ehitamist (maht 27,5 miljonit eurot), ei ole aga võimalik lõpule viia, mis tähendab kava jaoks tõsist tagasilööki. Laiemas plaanis on paljude projektide puhul kahtluse all nende jätkusuutlikkus, kuna Küprose türgi kogukonna ametivõimude haldus- ja finantssuutlikkus on piiratud ja neil kulub asjakohaste nn õigus aktide vastuvõtmiseks kaua aega.

V. Ülaltoodud tähelepanekute põhjal esitab kontrollikoda komisjonile mitu soovitust, mis lähtuvad võimalikest tulevikusuundadest, arvestades nii taasühendamisprotsessi arengut kui ELi-poolse edaspidise rahastamise määra:

- kui lähiajal poliitilise lahenduseni ei jõuta ja Küprose türgi kogukonnale rahalise abi eraldamist olulises mahus otsustatakse jätkata, peaks komisjon võtma mitu meedet, et toetuskava haldamist tõhustada (vt punkt 64);

- kui abi andmine suuremahulise kava raames otsustatakse lõpetada, tuleks koostada tegevuskava komisjoni töörühma tegevuse järkjärguliseks vähendamiseks või lõpetamiseks (vt punkt 65);

- kui taasühendamisprotsessis toimuvad ilmsed edusammud, peaks komisjon varakult ette valmistama programmi, mis võimaldaks kogu riigil pärast taasühinemist EL-ilt abi saada (vt punkt 66).

SISSEJUHATUS

TAUST

1. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. Samal aastal sõlmiti Kreeka, Türgi, Ühendkuningriigi ning Küprose kreeklaste ja Küprose türklaste esindajate vahel garantiileping, mille eesmärk oli tagada konstitutsiooni põhisätete täitmine ja Küprose territoriaalne terviklikkus ning suveräänsus. Varsti tekkisid aga konstitutsiooni ülevaatamise käigus erimeelsused, mis viisid 1963. aastal poliitilise kriisini ning vägivalla puhkemiseni kogukondade vahel. Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 186 vastuvõtmist 1964. aasta märtsis viidi Küprosele ÜRO rahuvalvejõud (UNFICYP), mis asuvad seal siiani ja mille koosseisu kuulub ca 1000 rahuvalvajat.

2. Küprose praegune de facto kaheks osaks jagunemine pärineb 1974. aasta juulist, kui Türgi korraldas saare põhjaosas sõjalise sissetungi. Sellele eelnesid aastatepikkused konfliktid kogukondade vahel ja lühiajaline sõjaline riigipööre, mille korraldasid Küprose rahvuskaardi kreeka ohvitseride poolt juhitud väeosad.

3. Pärast Türgi sõjalist sissetungi laiendas ÜRO Julgeolekunõukogu UNFICYPi mandaati, mis nüüd hõlmab ka de facto relvarahu valvamist ning puhvertsooni kontrollimist, mis kulgeb piki saare põhja- ja lõunaosa vahelist eraldusjoont. 1974. aasta sündmuste tagajärjel elab suurem osa Küprose kreeklastest ja Küprose türklastest üksteisest eraldatult teine teisel pool puhvertsooni. Sellest tingitud omandivaidlused on üks keerulisematest probleemidest, mis tuleb jätkuvate kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste käigus lahendada (vt punkt 32).

4. 15. novembril 1983 kuulutas end iseseisvaks Põhja-Küprose Türgi Vabariik, kuid seda on tunnustanud üksnes Türgi. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 541 ( 18. november 1983) kuulutati Põhja-Küprose Türgi Vabariigi loomise katse kehtetuks. ÜRO tunnustab Küprose Vabariigi suveräänsust vastavalt 1960. aastal väljakuulutatud iseseisvuse tingimustele.

5. Euroopa Ülemkogu otsustas 1999. aasta detsembris Helsingis peetud kohtumisel, et olukorra poliitiline lahendamine ei ole Küprose Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimus, ehkki rõhutas, et see lihtsustaks ühinemisprotsessi. 2002. aasta detsembris otsustas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis, et Küpros võetakse ELi liikmeks, rõhutades uuesti, et ta eelistaks, kui Euroopa Liiduga liituks ühinenud Küpros.

6. 2004. aasta aprillis toimunud rahvahääletusel hääletas aga 76% Küprose kreeklastest Annani rahuplaani vastu, samas kui 65% Küprose türklastest hääletas selle poolt. Seega liitus Küprose Vabariik 1. mail 2004 Euroopa Liiduga, olles de facto endiselt kaheks jagatud. Ehkki juriidiliselt kuulub kogu saar ELi, on ELi õigustiku kohaldamine peatatud saare põhjaosas ehk alal, mille üle puudub Küprose Vabariigil tegelik kontroll. See on põhjustanud ainulaadse poliitilise, juriidilise ja diplomaatilise olukorra.

7. ÜRO juhitavate kõneluste uus voor käivitati 2008. aasta septembris ja kestab tänaseni. ÜRO peasekretär ning Küprose kreeka ja Küprose türgi kogukondade juhid on kokku leppinud, et viies kohtumine peetakse 2012. aasta jaanuaris.

ELi FINANTSABI

8. Pärast 2004. aasta rahvahääletust ja nädal enne Küprose ELiga liitumist esitas nõukogu (üldasjad ja välissuhted) komisjonile üleskutse koostada abiprogrammi ettepanek. Nõukogu järeldustes öeldakse järgmist:

"Küprose türgi kogukond väljendas oma selget soovi ühendada oma tulevik Euroopa Liiduga. Nõukogu soovib otsustavalt lõpetada Küprose türgi kogukonna isolatsiooni ning aidata kaasa Küprose taasühendamisele, toetades Küprose türgi kogukonna majanduslikku arengut. Nõukogu on kutsunud komisjoni üles esitama vastavaid ettepanekuid, mis keskenduksid eelkõige saare majanduslikule integreerimisele ning kahe kogukonna vaheliste kontaktide ja Euroopa Liiduga suhtlemise edendamisele [2]."

9. 7. juulil 2004 esitas komisjon kahest määrusest koosneva abiprogrammi ettepaneku. Esimene määrus käsitles rahalise toetuse programmi loomist Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks, teine otsekaubandust. Nõukogu jaoks osutus aga keeruliseks programm sellisel kujul heaks kiita ja määrused tuli üksteisest lahutada [3].

10. Nõukogu määrus rahalise toetuse programmi loomiseks võeti vastu 27. veebruaril 2006 [4] ja selle alusel eraldati esialgselt 258,8 miljonit eurot. Tegemist oli summaga, mis oli määratud Küprose türgi kogukonnale ELi poliitika elluviimiseks Küprosel, juhul kui enne ELiga liitumist jõutakse poliitilise lahenduseni. Lisaks eraldati perioodil 2009–2011 väiksemaid summasid kokku 33,5 miljoni euro väärtuses. Assigneeringute jaotus programmi eesmärkide kaupa on toodud tabelis. Iga eesmärgi raames rahastatud projektide üksikasjalik loetelu on esitatud I lisas. 30. septembriks 2011 oli komisjon välja maksnud ca 69% lepingutega kaetud summast.

TABEL

ASSIGNEERINGUD EESMÄRKIDE KAUPA (SEISUGA 30. SEPTEMBER 2011)

(Miljonit eurot) | Kavandatud | Osa kavandatud assigneeringute kogusummast | Lepingutega kaetud | Makstud | Väljamaksete osa lepingutega kaetud summast |

1. eesmärk Infrastruktuuri arendamine ja ümberkorraldamine | 129,25 | 44,2% | 135,02 | 76,49 | 56,6% |

2. eesmärk Sotsiaalse ja majandusliku arengu soodustamine | 84,65 | 29,0% | 64,87 | 49,41 | 76,2% |

3. eesmärk Leppimisele kaasaaitamine, usaldust suurendavad meetmed ja kodanikuühiskonna toetamine | 23,50 | 8,0% | 19,90 | 17,61 | 88,5% |

4. eesmärk Küprose türgi kogukonna lähendamine Euroopa Liidule | 12,50 | 4,3% | 8,62 | 7,49 | 87,0% |

5. eesmärk [9999] Küprose türgi kogukonna ettevalmistamine ELi õigustiku kasutuselevõtuks ja rakendamiseks. Assigneerimata tehniline abi ja programmi reserv | 21,35 | 7,3% | 15,69 | 14,15 | 90,2% |

Vahesumma (tegevuskulud) | 271,25 | 92,8% | 244,10 | 165,15 | 67,7% |

Haldamine (personal ja lähetused), logistika | 21,05 | 7,2% | 15,30 | 13,64 | 89,1% |

Kokku | 292,30 | 100,0% | 259,40 | 178,79 | 68,9% |

AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

11. Auditiga otsiti vastust järgmisele küsimusele:

"kas komisjon haldab Küprose türgi kogukonnale antava ELi rahalise toetuse programmi mõjusalt?"

Lähemalt keskenduti sellele, kas:

a) komisjon oli koostanud toetuskava, mis vastab programmi eesmärkidele, ning kasutusele võtnud asjakohase korra selle rakendamiseks;

b) kava raames rahastatavad üksikprojektid saavutavad seatud eesmärgid ja kas nende jätkusuutlikkus on tõenäoline.

Auditiga ei otsitud vastust küsimusele, kas kava aitab saavutada programmi poliitilist eesmärki, st hõlbustada Küprose taasühendamist.

12. Auditimaterjali koguti dokumentide läbivaatamise, küsitluste ja kolme 2011. aastal Küprosele tehtud külastuse käigus. Täpsemalt uuriti valimit, mis koosnes 34 lepingust, mis valiti välja üheksa tähtsaima projekti hulgast 24 projektist, mida kavaga rahastati ja mis hõlmasid programmi kõiki viit poliitikaeesmärki. Auditeeritud lepingute kogumaht oli 97,5 miljonit eurot, mis moodustab kolmandiku programmi kõigist eelarveeraldistest (292,3 miljonit eurot). Kõigi auditeeritud lepingute nimekiri on toodud II lisas.

TÄHELEPANEKUD

KOMISJON SEISIS KAVA KOOSTAMISEL JA ELLUVIIMISEL SILMITSI OLULISTE PIIRANGUTEGA

13. Auditiga hinnati, kas komisjon oli kava koostamist mõjusalt hallanud. Selleks uuriti, kas komisjon oli seadnud selged, loogilised ja ajaliselt piiritletud prioriteedid ja kas tegevused keskendusid programmi peamistele eesmärkidele ning põhinesid Küprose türgi kogukonna vajadustel. Samuti uuriti, kas komisjon oli kava rakendusstruktuuride ja korra kehtestamisel arvesse võtnud oma varasemaid kogemusi, hinnanud erinevaid võimalusi ja taganud kava elluviimiseks vajaliku pädevuse.

SEKKUMISMEETMED VASTASID KAVA EESMÄRKIDELE HOOLIMATA HÕLMATAVATE VALDKONDADE ROHKUSEST, VIIVITUSTEST MÄÄRUSE VASTUVÕTMISEL JA MITMEAASTASE PERSPEKTIIVI PUUDUMISEST

14. Nõukogu määruse artikli 1 kohaselt on programmiga antava abi eesmärk hõlbustada Küprose taasühendamist, "soodustades Küprose türgi kogukonna majanduslikku arengut, keskendudes seejuures eelkõige saare majanduslikule integreerimisele ning kahe kogukonna vaheliste kontaktide ja Euroopa Liiduga suhtlemise edendamisele ning acquis communautaire’i kohaldamise ettevalmistamisele". Määruse artiklis 2 loetletakse abi andmise täpsemad eesmärgid, mis hõlmavad väga erinevaid valdkondi (vt 1. selgitus). Eesmärkide üldine sõnastus tähendab, et abi tuli osutada paljudes eri valdkondades, mis tekitas komisjoni jaoks olulisi rakendusprobleeme, sealhulgas raskusi vajaliku personali eraldamisel. Keskendumine piiratumale arvule eesmärkidele oleks võimaldanud komisjonil abi paremini suunata.

15. Kõik auditeeritud sekkumismeetmed aitasid erineval määral määruse artiklis 2 loetletud eesmärkide saavutamisele kaasa. Keskendumine Küprose türgi kogukonna infrastruktuuri ja majanduse arendamisele pidi tagama, et Küprose türgi ja kreeka kogukondade majanduse arengutaseme erinevus ei saaks takistuseks poliitilise lahenduse leidmisele. Kõige rohkem rahalisi vahendeid eraldati vee ja kanalisatsiooni ning maaelu arengu valdkondadele. See vastas esmatähtsatele vajadustele, eri valdkondade abi vastuvõtmise võimele ja teostatavusuuringute tulemustele (vt tabel ja I lisa).

1. SELGITUS

NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 389/2006 EESMÄRGID

Artikkel 1

Üldeesmärk ja abisaajad

Ühendus osutab abi Küprose taasühendamise hõlbustamiseks, soodustades Küprose türgi kogukonna majanduslikku arengut, keskendudes seejuures eelkõige saare majanduslikule integreerimisele ning kahe kogukonna vaheliste kontaktide ja Euroopa Liiduga suhtlemise edendamisele ning ELi õigustiku kohaldamise ettevalmistamisele.

Artikkel 2

Eesmärgid

Abi kasutatakse selleks, et toetada inter alia järgmist:

a) sotsiaalset ja majanduslikku arengut, sealhulgas ümberkorraldamist ning eelkõige maaelu, inimressursside ja piirkondade arengut,

b) infrastruktuuride arendamist ja ümberkorraldamist, eelkõige energia ja transpordi, keskkonna, telekommunikatsiooni ja veevarustuse valdkonnas,

c) leppimisele kaasaaitamist, usaldust suurendavaid meetmeid ja kodanikuühiskonda,

d) Küprose türgi kogukonna lähendamist Euroopa Liidule, muu hulgas Euroopa Liidu poliitilise ja õiguskorra tutvustamise, inimestevaheliste kontaktide edendamise ning ühenduse stipendiumite kaudu,

e) ELi õigustikuga vastavusse viidud õigusaktide ettevalmistamist, et neid Küprose probleemi tervikliku lahenduse korral viivitamata kohaldada,

f) ELi õigustiku rakendamise ettevalmistamist, pidades silmas selle kohaldamise peatamise lõpetamist kooskõlas ühinemisakti protokolli nr 10 artikliga 1.

16. Ka leppimisele kaasaaitamise ja usalduse suurendamise eesmärgi meetmed olid oluliseks vahendiks, mille abil toetada Küprose taasühendamise üldeesmärgi saavutamist. 2006. aasta detsembris vastu võetud rahastamisotsusega eraldatud summa oli aga 35% võrra väiksem kui 2004. aasta juulist pärinevas esialgses ettepanekus. See muutus kajastab kõnelusi Küprose türgi kogukonna juhtidega, kes leidsid, et programmi tähtsaim eesmärk on Küprose türgi kogukonna infrastruktuuri ja majanduse arendamine.

17. Komisjon kasutab oma toetuskavade projektide toetamiseks sageli suutlikkuse suurendamise meetmeid, et riigiasutuste tööd tõhustada ja rahastatavate projektide jätkusuutlikkust parandada. Kõnealuse toetuskava puhul saab komisjon neid meetmeid aga vaid piiratult kasutada, kuna Küprose türgi kogukonna ametivõime ei ole rahvusvaheliselt ametlikult tunnustatud. Seetõttu ei ole komisjon saanud kasutada näiteks mestimislepinguid, mis on komisjoni eelistatuim suutlikkuse suurendamise vahend riikides, kus valmistatakse ette ELi õigustiku vastuvõtmist [5]. Ka juhtudel, kui komisjon kasutas suutlikkuse suurendamiseks konsultatsioonifirmade tehnilist abi, olid koostöö tegemise võimalused Küprose türgi kogukonna haldusasutustega poliitilise olukorra tõttu piiratud (vt ka punkt 45).

18. Nõukogu määruse vastuvõtmiseks kulunud pikk aeg (vt punkt 9) tähendas, et 259 miljoni euro suurust esialgset eraldist puudutavad rahastamisotsused tuli välja töötada ja heaks kiita kõigest ühe aasta jooksul. Aastateks 2004–2005 planeeritud ettevalmistusi ei olnud võimalik ellu viia ja komisjon pidi olulisi teostatavusuuringuid rahastama Küprose põhjaosale 2003. aasta abipaketiga ette nähtud vaid 2 miljoni euro suurusest eelarvest [6]. Projekti ettevalmistusetapi ajalised piirangud olid ka üheks põhjuseks, miks tekkisid tõsised probleemid seoses merevee magestamise tehase ehitamise projektiga (vt punktid 38–40).

19. Määruse hilinenud vastuvõtmine raskendas ka projektide elluviimiseks vajalike lepingute ettevalmistamist. Eelkõige puudutab see hangetega seotud tehnilisi kirjeldusi, mis tuli nelja ja poole aasta (2004. aasta juuli kuni 2009. aasta detsember) asemel valmis saada kolme aastaga, enne hankelepingute sõlmimise tähtaja lõppu. See muutis olukorra eriti keeruliseks veesektori infrastruktuuriprojektide jaoks (vt 2. selgituse punkt c)). Selle tagajärjel sõlmiti kõigist auditeeritud lepingutele tehtud eraldistest ligikaudu 62% puhul leping alles 2009. aastal, kusjuures koguni 44% puhul alles 2009. aasta detsembris, mis oli lepingute sõlmimise tähtaeg.

20. Määruse hilinenud vastuvõtmise tõttu ei olnud komisjonil võimalik kasutada aastateks 2004–2006 kavandatud mitmeaastast programmitöö raamistikku. Peale selle on rahalisi vahendeid alates 2006. aastast kättesaadavaks tehtud ainult üksikutel piiratud juhtudel (vt punkt 10).

21. Mitmeaastase programmitöö raamistiku puudumine ei ole kava mõjusat haldamist soodustanud. Eelkõige on see tähendanud, et komisjon ei ole saanud sekkumismeetmeid planeerida ja järjestada nii, et nende mõju oleks maksimaalne. Samuti pole olnud võimalik rahalisi vahendeid ühest sektorist teise viia, võttes arvesse erinevat arengutempot ja omandatud kogemusi. See on raskendanud abi andmist eelkõige telekommunikatsioonisektorile (vt punkt 35) ja stipendiumiprogrammidele (vt punkt 53). Mitmeaastase perspektiivi puudumine muudab ka personalijuhtimise keerulisemaks (vt punkt 27).

MITU TEGURIT ON KOMISJONI KOHALIKU TUGIBÜROO TÖÖ EFEKTIIVSUST VÄHENDANUD

22. Komisjoni jaoks oli äärmiselt keeruline leida kava elluviimiseks sobiv struktuur. Kui liikmesriikides tegelevad ELi abi rakendamisega tavaliselt vastava riigi ametiasutused, siis antud kava puhul ei olnud see võimalik, kuna Küprose põhjaosa üle puudub Küprose Vabariigil tegelik kontroll. Samas ei olnud võimalik abi rakendada ka ELi delegatsiooni kaudu, sest delegatsioone võib rajada ainult väljaspool ELi, Küprose saar on aga tervikuna juriidiliselt ELi osa (vt punkt 6). Algselt nähti määruses ette, et abi rakendab Euroopa Ülesehitusamet, mille kaudu oli komisjon rakendanud suurt osa alates 2000. aastast Lääne-Balkani riikidele antud abist, kuid otsus amet sulgeda välistas selle võimaluse [7].

23. Probleemi lahendamiseks kasutas komisjon oma arvukaid kogemusi sobivaima alternatiivse haldusstruktuuri väljatöötamisel. Otsustati peakorteris tegutseva töörühma kasuks, mida toetab Küprose põhjaosas asuv kohalik tugibüroo – European Union Programme Support Office (edaspidi EUPSO). Struktuuri loomisel saadi eeskuju komisjoni poolt Jordani Läänekaldal kasutatud tehnilise abi büroodest ning võeti arvesse eri lahenduste kulusid ja tasuvust, samuti poliitilist olukorda [8]. Tänu EUPSO paiknemisele Küprose põhjaosas oli võimalik toetuskava elluviimist paremini jälgida ja projekte abisaajate vajadustele paremini kohandada.

24. Komisjonil oli võimalik EUPSO kiiresti moodustada, kasutades 2006. aasta detsembris GTZga [9] sõlmitud teenuste hankelepingut. Mainitud töövõtja andis juba olemasoleva lepingu alusel Küprose põhjaosas tehnilise abi jaoks logistilist toetust [10].

25. Kava haldamist EUPSO poolt on aga takistanud asjaolu, et EUPSO ei saa oma tööd korraldada nii nagu ELi delegatsioonid, mis tavaliselt ELi toetuskavasid haldavad. Delegatsiooni juhi puudumisel tuleb kõik tähtsamad otsused teha komisjoni peakorteris. See puudutab ka hankeid, lepingute sõlmimist ja maksete tegemist, mis aeglustab vastavate toimingute läbiviimist, kuna neid ei ole delegeeritud EUPSOle, nagu seda tehakse ELi delegatsioonide puhul. Lisaks on laienemise peadirektoraadis lepingute ja maksete heakskiitmisega seotud neli üksust. Ka kava 2009. aastal tehtud hindamises juhiti tähelepanu sellele, et heakskiidu andmine võtab kaua aega, mis tuleneb menetluse tsentraliseeritud iseloomust.

26. Erinevalt ELi delegatsioonidest ei ole EUPSO-l pressi- ja kommunikatsiooniosakonda ning ta ei saa seetõttu ise pressiteateid avaldada. EUPSO konsulteerib kõigi avaldatavate materjalide osas, mis puudutavad ELi projekte, ELi esindusega Küprose Vabariigis. Esindus asub Nikosia selles osas, mille üle omab Küprose Vabariik kontrolli. Poliitiliselt tundlikku olukorda arvestades võib sellistel konsultatsioonidel küll teatav eelis olla, kuid nende läbiviimise korra kohta puudub üksikasjalik kokkulepe ja on esinenud juhtumeid, kus dokumentidele ELi esinduse heakskiidu saamine on aega võtnud kuni kaks kuud (vt ka punkt 55).

27. Veel üks EUPSO tegevust piirav tegur seisneb selles, et Euroopa Liidu personalieeskirjade [11] kohaselt võib peakorteris töötavaid lepingulisi töötajaid tööle võtta mitte rohkem kui kolmeks aastaks. Delegatsioonides töötavate lepinguliste töötajate lepingu kestus on viis aastat, mida mõnikord on võimalik ka pikendada. Lepingu lühema kehtivusaja tõttu on töörühmast lahkunud võimekaid ja kogenud töötajaid, isegi kui nende poolt juhitud projektid ei olnud lõpule viidud. Peale selle on EUPSO-l praegu tõsiseid probleeme vajalike oskustega töötajate leidmisega, kuna programmi edaspidise rahastamise ebakindluse tõttu saab komisjon sõlmida vaid üheaastaseid lepinguid (vt ka punkt 20).

KAVA RAKENDUSMENETLUSED EI OLE ALATI EFEKTIIVSED

28. Komisjon on võtnud vajalikke samme, et hinnata kõige sobivamaid üksikprojektide rakendamise viise. Et rahvusvaheline üldsus ei ole Küprose türgi kogukonna ametivõime ametlikult tunnustanud, ei saa komisjon nendega rahastamiskokkuleppeid sõlmida. Seetõttu on komisjon abi rakendamiseks enamasti sõlminud lepingud otse ja tegutsenud ainsa hankijana. Lisaks haldas komisjon mõningaid sekkumismeetmeid ühiselt koos ÜRO arenguprogrammiga (UNDP) ning see osutus ELi abiprogrammi käivitamisel asjakohaseks, kuna võimaldas toetuda ÜRO varasemale tegevusele. Enne kui otsustatakse rahastada uusi sekkumismeetmeid ÜRO kaudu, tuleb siiski kaaluda, kas käivitusetapi esialgsed eelised on ka edaspidi asjakohased, võttes arvesse komisjoni praeguseks omandatud kogemusi.

29. Komisjoni kehtestatud järelevalvekord on üldjuhul asjakohane. EUPSO projektijuhid ja osakonnajuhid tegid auditeeritud projektide üle järelevalvet ning võtsid koos partnerite ja töövõtjatega parandusmeetmeid. Vajadusel sai EUPSO abi projektijuhtimisüksustelt ja tehnilise abi ekspertidelt. Koostöö UNDPga ühiselt hallatud projektide järelevalve alal on aga tekitanud probleeme. Auditiga tuvastati olulisi puudusi UNDPga sõlmitud kaasrahastamislepingutes, mis puudutasid kohalikku ja linnainfrastruktuuri, teadmata kadunud isikutega tegelevat ühiskomisjoni ja demineerimisoperatsioone. Nende puhul ei olnud tulemusnäitajad sageli asjakohased või ei antud neist järjepidevalt aru.

30. Komisjon on algusest peale tunnistanud, et Küprose türgi kogukonnale abi andmisega kaasnevad olulised finants- ja tegevusriskid. 2009. aastal tehtud hindamises eritleti programmi eesmärkide kaupa tähtsaimad riskid, mis on seotud kava asjakohasuse, tõhususe, mõjususe, mõju ja jätkusuutlikkusega.

31. Hindamine on tugevaks aluseks töörühma riskijuhtimisele ja kindluse saamise strateegia rakendamisele. Komisjon on võtnud mitu meedet, et vähendada korrektiivse kontrolli vajadust ja võimalust, et lepinguosalised esitavad täiendavaid nõudmisi või kehtestavad sanktsioone. Pärast projektide elluviimist püsib risk, mis tuleneb sellest, kuidas on omandi ja infrastruktuuri investeerimistehingutega seotud kohustused üle kantud abisaajatele, keda ei ole ametlikult tunnustatud. [12]

32. Veel üks risk tuleneb asjaolust, et hinnanguliselt 78% Küprose põhjaosas eraomandis olevast maast kuulub juriidiliselt Küprose kreeklastele [13], kelle nõusolek oli vajalik, et neile kuuluval maal ELi rahastatavaid infrastruktuuriinvesteeringuid teha. Komisjon on kehtestanud menetluse omandiõiguse kontrollimiseks koostöös Küprose Vabariigi maa- ja statistikaametiga. Kui algul kaasnesid sellega juriidilised probleemid ja olulised viivitused, siis nüüdseks on protsess kiirenenud.

33. Komisjonil ei õnnestunud märkimisväärsetest jõupingutustest hoolimata mõjusalt juhtida riske, mis kaasnesid Sirianokhorisse/Kumköysse merevee magestamise tehase ehitamiseks sõlmitud lepingu (maht 27,5 miljonit eurot) täitmisega (vt 2. selgitus).

2. SELGITUS

LEPINGU TÄITMISEGA SEOTUD RISKIDE JUHTIMINE

Merevee magestamise tehase ehitus

a) Komisjon oli teadlik riskist, mis kaasneb sellega, kui toetuskava raames võidab hankekonkursi ettevõte, kus töötavad Küprose kreeklastest töölised. Sellisel juhul võib ettevõttel lepingu täitmine keeruliseks osutuda Küprose põhjaosale juurdepääsu võimaliku piiramise tõttu. Risk realiseerus kõige suuremahulisema kava raames rahastatava lepingu puhul, mis sõlmiti Sirianokhori/Kumköy merevee magestamise tehase ehitamiseks.

b) Merevee magestamise tehase ehituslepingu hanketeate kohaselt pidi pakkuja 30 päeva jooksul pärast allkirjastatud lepingu kättesaamist esitama garantii tööde lõpuleviimise kohta 10% ulatuses lepingu väärtusest, vastasel juhul muutub leping tühiseks. Pakkuja aga garantiid ei esitanud. Vastavalt hanketeatele oleks komisjon pidanud seega lepingu lõpetama juba 17. jaanuaril 2010, millisel juhul oleks 27,5 miljonit eurot kulukohustustest vabastatud.

c) Hankelepingu sõlmimisega viimasel hetkel (lepingu sõlmimise tähtaeg oli 18. detsember 2009) jättis komisjon kasutamata ka võimaluse sõlmida leping mõne teise pakkujaga. Hanketeates on kirjas, et kui pakkuja selle tähtaja jooksul garantiid ei esita, tunnistatakse leping tühiseks ning koostada võib uue lepingu ja saata selle pakkujale, kes on esitanud hinna poolest järgmise tingimustele vastava pakkumuse. Lepingu sõlmimise tähtaja möödumise tõttu ei saanud seda võimalust enam kasutada.

d) Komisjon alustas kõrgetasemelist dialoogi Küprose türgi kogukonna poliitiliste juhtidega alles 2010. aasta juunis ehk seitse kuud pärast lepingu allkirjastamist 2009. aasta detsembris. Küprose türgi kogukonna liider väljendas oma 17. juuni 2010. aasta vastuses poliitilist tahet projekti elluviimisele kaasa aidata, kuid juurdepääsu piirangud kaotati 2010. aasta augustis vaid osaliselt. Kui komisjon oleks alustanud dialoogi juba 2009. aasta detsembris, oleks see juurdepääsu küsimuse lahendamiseks rohkem aega jätnud.

e) Leevendava meetmena täiendas komisjon lepingut 2010. aasta juunis lisaga, mis annab komisjonile juriidilise õiguse ilma trahvi maksmata lepingust taganeda, kui ta ei saa abisaajalt tagatist tööettevõtjale juurdepääsuõiguse andmise kohta. Komisjon lõpetas lepingu 22. detsembril 2011.

PROJEKTIDE JÄTKUSUUTLIKKUS ON OHUS, EHKKI MÕNINGAID TULEMUSI ON SAAVUTATUD

34. Kontrollikoda auditeeris lepingute valimit (vt punkt 12 ja II lisa), mis hõlmab programmi viit eesmärki, et hinnata tulemuste saavutamist ja nende tõenäolist jätkusuutlikkust.

EESMÄRK 1: INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE JA ÜMBERKORRALDAMINE

TELEKOMMUNIKATSIOONISEKTOR

35. Telekommunikatsiooni infrastruktuuri arendamisele ja ümberkorraldamisele antava ELi abi eesmärk on viia Küprose põhjaosa telekommunikatsioonisektor kooskõlas ELi õigustikuga vastavusse ELi standarditega. Abi sihtotstarve on võrgu rajamine, mis pakub kõigile juurdepääsu nüüdisaegsetele telekommunikatsiooniteenustele ja mida on lihtne ühendada nende alade telekommunikatsioonivõrguga, mis on Küprose Vabariigi valitsuse kontrolli all. Ehkki ajakavast jäädi maha, oli enamik seadmeid kohale toimetatud 30. juuniks 2011. Sellega kaasneva tehnilise abi lepingu täitmisel esines olulisi viivitusi, eelkõige põhjusel, et Küprose türgi kogukonna nn õigusaktide vastuvõtmine ei edenenud planeeritud tempos.

36. Teiste sektorite puhul (vt allpool) on komisjon rahastamiskokkulepete puudumisel kava rakendanud ilma, et abisaajal oleks kohustus võtta vajalikke uuendusmeetmeid enne seadmete tarnelepingute allkirjastamist. Seetõttu on oht, et sektorites ei tehta vajalikke uuendusi, ehkki kavaga on seadmetesse tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Kui Küprose türgi kogukonna juhid tegid 2011. aasta mais teatavaks sektori ümberkorraldamise plaanid, reageerisid Küprose türgi kogukonna de facto telekommunikatsiooniameti töötajad neile streikide ja meeleavaldustega.

37. Teiste riikide (sealhulgas ELi liikmesriikide) telekommunikatsioonisektori reformikogemuste põhjal võib kahelda ka selles, kas 18 kuud oli antud projekti elluviimiseks realistlik aeg. Lisaks vähendab Küprose türgi kogukonna de facto telekommunikatsiooniameti rahalist jätkusuutlikkust teenusepakkujana asjaolu, et ameti rahalisi vahendeid haldab Küprose türgi kogukonna keskvõim.

VEESEKTOR

38. Sirianokhori/ Kumköy merevee magestamise tehase ehitamine pole mitte ainult veesektori suurim projekt, vaid ka programmi suurima rahalise osalusega projekt maksumusega ligikaudu 10% rahastamise kogusummast. Tehas pidi tootma 23000 m3 puhast joogivett päevas, mis täidaks hinnanguliselt 100000 inimese veevajaduse. Projekti kavandamisetapis muudeti tehase ehitusprojekti oluliselt. Esialgne kava nägi ette tehase ehitamist riimvee puhastamiseks, kuid sellest plaanist loobuti kahtluste tõttu vee raamdirektiivile vastavuse suhtes.

39. Hoolimata objekti tähtsusest edenes lepingu täitmine väga aeglaselt, peamiselt seetõttu, et Türgi relvajõud keelasid konsortsiumi ühe tööettevõtja heaks töötavatel Küprose kreeka töölistel ligipääsu ehitusele. Samuti raskendas lepingu täitmist puuduv garantii (vt 2. selgitus). Lepingutingimuste kohaselt vastutab komisjon hankijana ehitusobjektile juurdepääsu tagamise eest, kuid tegelikkuses puudub tal selle üle kontroll.

40. Asjaolu, et projekti ellu ei viidud, on kogu abiprogrammi jaoks tõsiseks tagasilöögiks. Viimase 30 aastaga on keskmine sademete hulk saarel 40% vähenenud, mistõttu muutub veevarustus järjest tõsisemaks probleemiks. Samuti tuleb arvesse võtta, et projekti üks eesmärk oli lõpetada põhjaveevarude ökoloogiliselt mittesäästev kasutamine, mistõttu tähendab projekti poolelijätmine, et selle olulise keskkonnaprobleemiga ei tegeleta. Põhjaveekihile kujutab järjest suuremat ohtu soolase vee pealetung, mida põhjustab vee liigne pumpamine ning inim- ja põllumajandustegevuse tekitatud reostus.

41. Kaks väiksemat veeinfrastruktuuri projekti on osutunud edukamaks.

a) Ühe ELi rahastatud lepingu abil, mis moodustab 50% Nikosia veevõrgu renoveerimise laiemast projektist, on uuendatud Nikosia põhjaosa veevõrku 87 km pikkuses. Komisjon ei võtnud aga kasutusele näitajaid, mille abil hinnata projekti mõjusust näiteks lekete vähendamise või iga-aastaste remondikulude seisukohalt.

b) Uue Mia Milia (Haspolat) reoveepuhasti ehitamise eesmärk on moderniseerida reoveepuhastust kogu Nikosias ja selle ümbruses. Et puhasti on kavandatud mõlema kogukonna tarbeks, toetab projekt ka kogukondadevahelist leppimist ja usalduse suurendamist. Reoveepuhasti ehitaja on lepingu alusel kohustatud puhastit kümne aasta jooksul pärast selle üleandmist hooldama ja käitama, et jätkuvalt tagada vajalik võimsus. Kaks kogukonda pole aga siiani moodustanud lepingu täitmiseks ja järelevalveks vajalikku ühisorganit, mis seab ohtu projekti jätkusuutlikkuse.

42. Samuti rahastati veeproovide võtmise, analüüsi ja laboriteabe haldamiseks vajaliku varustuse ostmist, et tagada täiendav võimsus kogu Küprose põhjaosa joogi- ja reovee kvaliteedi analüüsimiseks kooskõlas asjassepuutuvate ELi direktiividega. Kogu varustus on küll kavakohaselt tarnitud, kuid ei ole kindel, kas projekti eesmärgid saavutatakse, kuna praegu ei tegutse labor ELi standardite kohaselt. Ehkki suutlikkuse suurendamise toetuse lepingu raames oli abisaajaorganisatsiooni töötajatele ette nähtud täiendav väljaõpe, ei olnud auditi toimumise ajal selge, millal väljaõpe korraldatakse ja kas selleks eraldatakse piisavalt inimressursse.

EESMÄRK 2: SOTSIAALSE JA MAJANDUSLIKU ARENGU TOETAMINE

MAAELU ARENG

43. Maaelu arengu valdkondliku tegevuskava eeldatavad tulemused olid muu hulgas maaelu arengukava koostamine, ELiga kooskõlas oleva poliitika kavandamiseks ja täitmiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamine, põllumajandusettevõtete investeeringute toetuskavade rakendamine ja põllumajandusettevõtete mitmekesistamine vastavalt uutele põhimõtetele ning külade elamistingimuste parandamine.

44. Koostatud on nii maaelu arengukava kui kohaliku arengu strateegiad, mis vastavad ELi programmis Leader kasutatuile. Üle 200 põllumajandus- või muu ettevõtja on saanud toetust tootmisrajatiste ajakohastamiseks ja ELi standarditele parema vastavuse tagamiseks. Lisaks on antud ligi 40 arengualast toetust kohalikele asutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Toetusesaajad on komisjonilt projektide ettevalmistamise ja elluviimise käigus saanud tehnilist abi ning tutvunud toetuskavade raames tänapäevase raamatupidamise ning hanke- ja järelevalvemenetlustega.

45. Siiski tuleb kohalike omavalitsuste ja lõplike abisaajate suutlikkuse suurendamist jätkata. Maaelu arengu eest vastutavatele Küprose türgi kogukonna ametiasutustele antud tehnilise abiga seotud oskusteabe edastamist on takistanud asjaolu, et poliitilise olukorra tõttu ei saa tehnilist abi Küprose türgi kogukonna ametiasutustes kasutada. Samal ajal jääb endiselt puudu isevastutusest, kui küsimuse all on uus maaelu arengukava ja eriti kohaliku arengu strateegiad, mida liikmesriigid ELi programmi Leader raames kasutama peavad. Seetõttu ei ole jätkusuutlikkuse saavutamine tõenäoline, kui lähiaastatel täiendavat abi ei anta. ELi uued sekkumismeetmed on küll väljatöötamisel, kuid nüüd peavad nad konkureerima Türgi poolt antava finantsabiga ja vahetu kooskõlastamine Türgiga ei ole praegustes tingimustes võimalik.

KOHALIK JA LINNAINFRASTRUKTUUR

46. ELi poolt kohaliku ja linnainfrastruktuuri moderniseerimiseks antava toetuse eesmärk on kaasa aidata Küprose põhjaosa taaselustamisele, muuhulgas uute piiripunktide avamisega eraldusjoonel. UNDP kaudu on kava kahes etapis rahastatud ligikaudu 40 sekkumismeedet, millest mõningad on märkimisväärse mõjuga, nagu kahe piiripunkti avamine (Ledra tänava piiripunkt Nikosias ning Kato Pyrgose ja Karavostasi vaheline piiripunkt (seda nimetatakse ka Limnitise/Yesilirmaki piiripunktiks)) ja Põhja-Nikosias asuva Bedestani hoone restaureerimine, mille näol on tegemist olulise kultuuripärandi objekti ja vaatamisväärsusega (vt 3. selgitus). Enamiku meetmete puhul on esinenud viivitusi, ehkki paljudel juhtudel on see tulenenud keerulisest poliitilisest olukorrast ja probleemidest omandiõiguse kontrollimisel, mis ei kuulu üldjuhul komisjoni ja UNDP pädevusse.

47. Sekkumiste jätkusuutlikkust võib potentsiaalselt ohustada Küprose türgi kogukonna piiratud osalemine. Küprose türgi kogukond ei ole formaal selt projektides esindatud, ka mitte projektijuhtimiskomitee tasemel. Sekkumiste raames on UNDP teinud tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et neid projektijuhtimisse kaasata, kuid on tegutsenud ainsa hankijana, mistõttu ei ole kõnealused kohalikud omavalitsused saanud omandada hankekogemusi. UNDP aruannetes ei ole otsesõnu käsitletud jätkusuutlikkuse küsimust, välja arvatud Bedestani projekti puhul (vt 3. selgitus).

3. SELGITUS

KOHALIKU JA LINNAINFRASTRUKTUURI AJAKOHASTAMINE

Piiripunktide avamine

Vastavalt eraldusjoone määruse artiklile 2 võib eraldusjoont ületada ainult Küprose Vabariigi pädevate ametivõimude poolt heakskiidetud piiripunktides.

Praeguse seisuga on selliseid piiripunkte seitse, millest kaks – Ledra tänaval asuv ning Kato Pyrgose ja Karavostasi vaheline (nimetatakse ka Limnitise/Yesilirmaki piiripunktiks) – avati projekti raames vastavalt 2008. aasta aprillis ja 2010. aasta oktoobris.

Uute piiripunktide avamine lihtsustab kahe kogukonna vahelisi kontakte ja edendab vastastikust mõistmist. Viimase kaheksakuulise aruandeperioodi jooksul ületati eraldusjoon kokku 1,6 miljonil korral: sellest 26% Küprose kreeklaste poolt minekuks valitsuse kontrolli all olevalt alalt Küprose põhjaossa, 46% Küprose türklaste poolt minekuks Küprose põhjaosast valitsuse kontrolli all olevale alale ning 28% teiste ELi liikmesriikide kodanike ja kolmandate riikide kodanike poolt [14].

Bedestani restaureerimine

Bedestan oli algselt bütsantsi kirik, mis muudeti 16. sajandil suletud turuks. Alates 1930. aastatest on hoone tühjana seisnud. Kui ELi rahastatud projektiga algust tehti, oli hoone väga halvas seisukorras: katus oli sisse varisenud ning esines arvukalt muid konstruktsioonikahjustusi. Tööd teostati kahes järgus: ehitustööd aastail 2004–2006 ning konserveerimis- ja restaureerimistööd aastail 2005–2006.

2009. aasta novembris taasavati Bedestan üldsusele kultuurikeskusena ja avamistseremoonial osalesid mõlema kogukonna esindajad. Projektile anti teadustegevuse kategoorias Euroopa Liidu kultuuripärandi / Europa Nostra auhind.

EESMÄRK 3: LEPPIMISELE KAASAAITAMINE, USALDUST SUURENDAVAD MEETMED JA KODANIKUÜHISKONNA TOETAMINE

48. Toetust on antud teadmata kadunud isikutega tegelevale ühiskomisjonile, et püüda lahendada seda valulist probleemi Küprose ajaloos ning seeläbi kaasa aidata leppimisele Küprose kreeka ja türgi kogukondade vahel. Esimese lepinguperioodi jooksul, mis hõlmas ajavahemikku märtsist 2007 kuni maini 2009 (rahastamise maht 1,5 miljonit eurot), tuvastati ja anti perekondadele üle 155 inimese säilmed. Kokku on teadmata kadunud isikuid hinnanguliselt 1958. Tulevikus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavus jätkuvalt rahastajatest, kelle hulgast kõige märkimisväärsem on EL. Praegu puudub teadmata kadunud isikutega tegeleva ühiskomisjoni toetamise osas selge lõppeesmärk või väljumisstrateegia.

49. Komisjon kasutas programmi ka rahastamaks Euroopa Nõukogu poliitikauuringute akadeemia korraldatud seminare, et anda nii Küprose türklastest kui kreeklastest osalejatele parem ülevaade mõningatest ühistest ülesannetest, mis tulevikus saare ees seisavad. Seminarid on aidanud Küprose türgi kogukonna juhte paremini integreerida, ehkki neist osavõtt pole alati olnud arvukas. Komisjon ei ole võtnud erimeetmeid, et tagada "Euroopa Küprose foorumi" (seminaridel osalenute võrgustik) jätkusuutlikkus.

50. On käivitatud programmid "Aktiivne kodanikuühiskond" ja "Kodanikuühiskonna tugiüksus", et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kodanikuühiskonna kultuuri arengut Küprose türgi kogukonnas. Mõlemad programmid on aidanud suutlikkust suurendada, kuid vaja läheb täiendavat toetust, et tõsta Küprose türgi kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevus- ja finantsjuhtimissuutlikkust.

51. ELi abi on oluliselt Küprose demineerimisele kaasa aidanud. Peaaegu kõik puhvertsoonis asuvad miiniväljad on nüüdseks puhastatud ja alates 2007. aastast on EL rahastanud selleks eraldatud 9 miljoni euro suurusest kogusummast 6,5 miljonit eurot. Demineerimine on muu hulgas aidanud lihtsustada kaubavahetust ja elanike liikumist tänu uute piiripunktide avamisele (vt 3. selgitus). Samuti on see kaasa aidanud usalduse suurendamisele tänu Türgi ja Küprose Vabariigi relvajõudude vahel demineerimisprotsessi käigus tehtud koostööle.

EESMÄRK 4: KÜPROSE TÜRGI KOGUKONNA LÄHENDAMINE EUROOPA LIIDULE

52. ELi stipendiumiprogramm on üks Küprose türgi kogukonna seas tuntumaid ja hinnatumaid ELi abi vorme. See on oluliselt kaasa aidanud Küprose türgi kogukonna isoleerituse vähendamisele, võimaldades 400 üliõpilasel ja õpetajal ühe aasta mõnes teises ELi liikmesriigis elada ja õppida [15].

53. Programmi mõjusust ja jätkusuutlikkust ohustab aga mitmeaastase perspektiivi puudumine. Konkursiteate avaldamise aeg ei sõltu mitte reaalsest vajadusest, vaid sellest, millal tehakse komisjoni rahastamisotsused. Asjaolu, et programmi jätkumine aastast aastasse ei ole tagatud, tähendab seda, et potentsiaalsed osalejad ei saa osalemist ette planeerida (eriti need, kellel pole võimalik ilma stipendiumita aasta välismaal elada).

54. Projekti üldeesmärgi saavutamist ei ole võimalik hinnata, sest abisaajate seas ei ole veel läbi viidud küsitlust vahendite kasutamise kohta. Seoses osalemisega viimasel, õppeaastat 2011–2012 puudutaval konkursil on esinenud olulisi viivitusi, mis on peamiselt tulenenud EUPSO personali ajutisest nappusest (vt punkt 27). Komisjon ei saanud ühtki lepingut allkirjastada enne 2011. aasta augustit ehk vahetult enne õppeaasta algust.

55. Euroopa Liidu poliitilise ja õiguskorra alase teabe projekti (InfoPoint) eesmärk on lähendada Küprose türgi kogukonda ELile teavitustegevuse kaudu, samuti parandades arusaamist EList ja jõupingutustest, mida tehakse kokkuleppe saavutamiseks ja Küprose taasühendamiseks. Projektiga on juba saavutatud märkimisväärseid tulemusi, nagu InfoPoint büroo ning veebilehe avamine inglise ja türgi keeles [16]. Siiski on projektijuhtimiskomitee tasandil ilmnenud ELi Nikosia esinduse ja komisjoni töörühma vahel mitmes küsimuses erimeelsusi, mis on põhjustanud otsuste tegemise edasilükkamist ja sellest tulenevalt viivitusi projektide elluviimisel. Selliste probleemide tõttu lükkus näiteks projekti veebilehe avamine 16 kuud edasi.

EESMÄRK 5: ELI ÕIGUSTIKU RAKENDAMISE ETTEVALMISTAMINE

56. Komisjon on rahastanud ka projekte, mille abil valmistatakse ette ELi õigustiku rakendamist. Kontrollikoda vaatas läbi ühe suurima sellistest projektidest, mis käsitles õhukvaliteedi seiret. Hoolimata esinenud probleemidest (vt 4. selgitus), mis on iseloomulikud ka teistele projektidele, anti tehnilist abi ettenähtud mahus ja tarniti kõik seadmed.

57. Komisjon on hankelepingusse lisanud 12kuulise müügijärgse hoolduse sätte, mis on samm projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ka kohalike asutuste otsus sõlmida leping tehnilise abi pakkujaga jätkuva tegevus- ja hooldustoe tagamiseks näitab jätkusuutlikkuse kindlustamise soovi. Vastu on võetud uus nn keskkonnaseadus, mis on kooskõlas ELi õigusaktidega, ning Küprose türgi kogukonna poolne abisaaja on koostanud raamdokumendi, milles kirjeldatakse selle nn seaduse rakendamise mõju eelarvele ja inimressurssidele. Üldist jätkusuutlikkust ohustavad siiski Küprose türgi kogukonna de facto keskkonnaameti olulised eelarvepiirangud.

4. SELGITUS

ÕHUKVALITEEDI SEIREPROJEKTI RAKENDUSPROBLEEMID

Õhukvaliteedi seireprojekti tehnilise abi lõpparuandes juhitakse tähelepanu järgmistele projekti tulemusi ja nende jätkusuutlikkust ohustavatele probleemidele:

a) projekti käivitamiseks kulus pärast lepingu sõlmimist neli kuud, kuna oodati nelja uue õhukvaliteedi seirejaama paigaldamist kahe esimese hankelepingu raames;

b) samaaegselt tehti Küprose türgi kogukonna keskkonnakaitseametiga koostööd veel kahe ELi rahastatava tehnilise abi projekti raames, mis eeldas täpset kooskõlastamist, vältimaks olukorda, kus neli eksperti peavad üheaegselt koostööd tegema ainult kahe keskkonnakaitseameti töötajaga – ometi valitses selline olukord mitu nädalat;

c) keskkonnaameti eelarvepiirangute tõttu oli koolitusest osavõtjate arv planeeritust väiksem.

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

JÄRELDUSED

58. Komisjon töötas välja toetuskava, mis vastab programmi eesmärkidele, ning võttis kasutusele üldjuhul asjakohase rakenduskorra. Kavaga on saavutatud mitmeid positiivseid tulemusi, kuid tulemuste jätkusuutlikkus on paljudel juhtudel kaheldav, eelkõige arvestades ebakindlust, mis valitseb edaspidise ELi-poolse rahastamise suhtes.

59. Komisjon pidi toime tulema keerulise poliitilise olukorraga ja probleemidega, mis tulenesid määruse eesmärkide üldisest sõnastusest, selle hilinenud vastuvõtmisest ja ebakindlast ajakavast. Sellest hoolimata on komisjon suutnud välja töötada kava, milles käsitletakse kõiki määruse eesmärkidega hõlmatud valdkondi ja seatakse need asjakohaselt tähtsuse järjekorda. Samuti õnnestus komisjonil hoolimata märkimisväärsetest piirangutest rajada Küprose põhjaossa kiiresti kava juhtimisbüroo ja kasutusele võtta üldjuhul sobivad rakendusmeetodid ning riskimaandamismeetmed. Kava haldamise peamised puudused tulenesid sellest, et kohalik tugibüroo ei tegutsenud rohkem delegeeritud korra alusel, nagu see toimib ELi delegatsioonide puhul, ning et töötajate töölepingud sõlmiti liiga lühikeseks ajaks, mis ei võimaldanud neil juhtida rahastatavaid projekte algusest lõpuni. Lisaks ei olnud järelevalve ÜROga ühiselt hallatud projektide puhul piisav.

60. Kavaga on aidatud paljusid Küprose türgi kogukonda kuuluvaid abisaa jaid, nagu põllumajandusettevõtjad, üliõpilased ja uute piiripunktide kasutajad. Saavutatud on mõningaid olulisi tulemusi. Suurimat projekti, merevee magestamise tehase ehitamist (maht 27,5 miljonit eurot), ei ole aga võimalik olnud lõpule viia. See tähendab märkimisväärset tagasilööki kava elluviimisel ning võib kaasa tuua tõsised tagajärjed keskkonnale. Laiemas plaanis on projektide jätkusuutlikkus sageli kahtluse all. Selle põhjuseks on Küprose türgi kogukonna ametiasutuste piiratud haldussuutlikkus, asjakohaste nn seaduste ja määruste hilinenud vastuvõtmine ning ebakindlus seoses edaspidise rahastamisega.

61. Auditi toimumise ajaks ei olnud veel selge, kas ELi toetuskava raames jätkatakse rahaliste vahendite eraldamist märkimisväärses mahus. Selline ebaselgus raskendab kava haldamist ning mõjutab negatiivselt selle mõjusust ja jätkusuutlikkust.

62. Hoolimata ELi jõupingutustest Küprose türgi kogukonnale suunatud abi kavandamisel ja rakendamisel on programmi lõppeesmärk – Küprose taasühendamine – võimalik ainult siis, kui mõlemad asjassepuutuvad kogukonnad näitavad selleks üles poliitilist tahet.

SOOVITUSED

63. Soovituste andmisel Küprose türgi kogukonnale antava ELi abi komisjonipoolse haldamise kohta tuleb paratamatult lähtuda taasühendamise üle peetavate läbirääkimiste arengust ja ELi poliitikast selles küsimuses. Soovitustes on püütud arvesse võtta erinevaid võimalikke tulevikusuundi.

64. Kui ELi toetuskava otsustatakse jätkata, peaks komisjon praeguses olukorras, kus kokkulepet Küprose taasühendamise kohta saavutatud ei ole:

a) võtma kasutusele mitmeaastase perspektiiviga mehhanismi, mis võimaldaks tagada parema planeerimise, rakendamise ja jätkusuutlikkuse;

b) kindlaks tegema, millised on võimalused tagada töörühma liikmete töölepingute kestuse piisav paindlikkus;

c) delegeerima juhtimise komisjoni peakorterist EUPSO-le juhtudel, mil see kava tõhusamaks muudab;

d) välja töötama ametliku korra, tagamaks parema kooskõlastamise ELi Nikosia esinduse ja töörühma vahel, et teha EUPSOt ja projekte puudutav teave üldsusele lihtsamini kättesaadavaks;

e) täpsemini määratlema tulevikus partnerorganisatsioonidega, eriti UNDPga sõlmitavad kaasrahastamislepingud, et tagada nõuete kohane finants- ja tegevusaruandlus, mis sisaldaks muu hulgas asja kohasemaid ja ajakohastatumaid tulemusnäitajaid;

f) võimaliku edaspidise rahastamise üle otsustamisel arvesse võtma mitte ainult uusi projekte, vaid ka vajadust tagada olemasolevate projektide jätkusuutlikkus;

g) pöörama erilist tähelepanu uue projekti ettevalmistamisele, mis oleks suunatud sellise olulise probleemi lahendamisele nagu piiratud veevarud;

h) nõudma Küprose türgi kogukonna abisaajatelt vajaliku õigusraamistiku kehtestamist, inim- ja finantsressursside eraldamist ning avaliku halduse ja finantsjuhtimise reformimist, et toetada abi mõjusat ja jätkusuutlikku rakendamist.

65. Kui abi andmine suuremahulise ELi toetuskava raames otsustatakse lõpetada, tuleks koostada tegevuskava komisjoni töörühma tegevuse järkjärguliseks vähendamiseks või lõpetamiseks.

66. Valmistumaks võimaluseks, et poliitilise kokkuleppe tulemusel lõpeb saare praegune de facto kaheks osaks jagunemine, peaks komisjon varakult ette valmistama kava, mis võimaldaks kogu riigil pärast taasühinemist ELilt abi saada.

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Karel PINXTEN, võttis käesoleva aruande vastu 6. märtsi 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

+++++ TIFF +++++

president

Vítor Manuel da Silva Caldeira

[1] "Küprose põhjaosa" on geograafiline termin tähistamaks Küprose Vabariigi osa, mille üle puudub vabariigi valitsusel tegelik kontroll.

[2] Küprost puudutavad nõukogu järeldused, DG E I 8907/04. Brüssel: Euroopa Liidu Nõukogu, 27.4.2004.

[3] Otsekaubanduse määruse vastuvõtmiseks vajalikke edusamme ei ole tehtud. Isikute, kaupade ja teenuste liikumist Küprose põhjaosast lõunaossa reguleerib nn eraldusjoone määrus, mis jõustus 1. mail 2004 (nõukogu määrus (EÜ) nr 866/2004, 29. aprill 2004, ühinemisakti protokolli 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta (ELT L 161, 30.4.2004, lk 128)).

[4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 389/2006, 27. veebruar 2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks ja millega muudetakse nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

[9999] Siin hõlmab 5. eesmärk assigneerimata tehnilist abi ja programmi reservi, millele on eraldatud 1,74 miljonit eurot.

[5] Mestimislepingute raames töötavad liikmesriikide riigiasutuste eksperdid kõrvuti abisaajariigi riigiteenistujatega, et oskusteavet edasi anda.

[6] Vt 1. joonealune märkus.

[7] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1756/2006, 28. november 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (ELT L 332, 30.11.2006, lk 18). 2005. aasta detsembri aruandes nõukogule ja parlamendile tegi komisjon ettepaneku Euroopa Ülesehitusameti tegevus lõpetada, kuid pikendada siiski selle olemasolu kuni 31. detsembrini 2008.

[8] Töörühma juhib komisjoni laienemise peadirektoraadi ühe üksuse juhataja. EUPSO eest vastutab programmiametnik, kes annab oma tööst aru üksuse juhatajale. Töörühma kuulub kaheksa ametnikku ja 26 lepingulist töötajat, kellest vastavalt kaks ja 20 on pikaajalises lähetuses EUPSOs. Neid toetab 12 abitöötajat GTZst (vt punkt 24).

[9] GTZ (Gesellschaft für Technische Zusammenarbeit, tehnilise koostöö ühing) nimetati 1. jaanuaril 2011 ümber GIZiks (Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit, rahvusvahelise koostöö ühing). Tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kes koondab Saksa valitsusasutuste ekspertteadmisi.

[10] See hõlmas ELi tehnilise abi ja teabevahetuse vahendit TAIEX. TAIEXi otstarve on anda lühiajaliselt tehnilist abi ja oskusteavet, mis aitaks kasutajatel ELi õigustikule vastavaid õigusakte mõista ja neid ise koostada. TAIEX on osa laienemise peadirektoraadist füüsilise asukohaga komisjoni peakorteris. TAIEX toetab Küprose türgi kogukonda ELi õigustiku kasutuselevõtmisel ja rakendamisel 13,7 miljoni euro suuruse tehnilise abi rahastamisvahendi kaudu, mida programmist finantseeritakse (vt I lisa).

[11] Ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

[12] Laienemise peadirektoraadi siseauditi üksuse tähelepanek.

[13] KOM(2007) 536 (lõplik), 18. september 2007: 2006.–2007. aasta aruanne ühenduse abi kasutamise kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 389/2006 (millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks) alusel.

[14] KOM(2011) 284 (lõplik), 30. mai 2011: seitsmes aruanne nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 866/2004 rakendamise ja selle kohaldamisest tuleneva olukorra kohta ajavahemikul 2010. aasta 1. maist detsembrini.

[15] See vastab ligikaudu igale 450. Küprose põhjaosa elanikule.

[16] Vt European Union Infopoint Nicosia, http://www.abbilgi.eu.

--------------------------------------------------

I LISA

KÕIGI ÜKSIKPROJEKTIDE / VALDKONDLIKE TEGEVUSKAVADE LOETELU SEISUGA 30. SEPTEMBER 2011

Eesmärgid ja projektid | Kavandatud (eurodes) [9999] | Lepingutega kaetud (eurodes) | Makstud (eurodes) | Makstud / lepingutega kaetud (%) |

1. eesmärk: Infrastruktuuri arendamine ja ümberkorraldamine

1. alleesmärk – Keskkonnakaitse

Projekt 1.1 – Veevarustuse ja sanitaarteenuste kvaliteedi ja haldamise parandamise valdkondlik tegevuskava | 71400000 | 83852225 | 40619611 | 48% |

Projekt 1.2 – Toetus Küprose türgi kogukonnale seoses võimalike Natura 2000 alade haldamise ja kaitsega Küprose põhjaosas | 5000000 | 5176480 | 3855268 | 74% |

Projekt 1.3 – Küprose türgi kogukonna tahkete jäätmete valdkondlik tegevuskava | 21200000 | 19367570 | 10750517 | 56% |

Projekt 1.4 – Lefke kaevanduspiirkonna taastamise teostatavusuuring | 900000 | 906500 | 906500 | 100% |

2. alleesmärk – Energeetikasektori juhtimise parandamine

Projekt 1.5 – Energeetikasektori juhtimise ajakohastamine | 5000000 | 6035972 | 5841195 | 97% |

Projekt 1.6 – Energeetika infrastruktuuri arendamine ja ümberkorraldamine – II osa | 8750000 | 5341486 | 5135356 | 96% |

3. alleesmärk – Liiklusturvalisuse parandamine

Projekt 1.7 – Liiklusturvalisuse parandamine | 3000000 | 2724511 | 2266958 | 83% |

4. alleesmärk – Telekommunikatsioon

Projekt 1.8 – Telekommunikatsiooni infrastruktuuri arendamine ja ümberkorraldamine | 14000000 | 11617413 | 7113606 | 61% |

Vahesumma | 129250000 | 135022157 | 76489010 | 57% |

|

2. eesmärk: Sotsiaalse ja majandusliku arengu soodustamine

Projekt 2.1 – Maaelu arengu valdkondlikud tegevuskavad I ja II | 37350000 | 29837192 | 19941407 | 67% |

Projekt 2.2 – Linna- ja kohaliku infrastruktuuri uuendamine | 7000000 | 7000000 | 7000000 | 100% |

Projekt 2.3 – Linna- ja kohaliku infrastruktuuri uuendamine – II osa | 8000000 | 9784225 | 8850803 | 90% |

Projekt 2.4 – Inimressursside arengu valdkondlik tegevuskava | 9200000 | 8080948 | 6542745 | 81% |

Projekt 2.5 – Mikro- ja väikeettevõtete laenukava – peatati 2009. aastal (projekti rahalised vahendid kanti üle TAIEXi projektile, ICT/SME, vee/reoveeprojektidele) [7777] | 9000000 | 0 | 0 | 0 |

Projekt 2.6 – Jätkusuutliku majandusliku arengu valdkondlik tegevuskava | 6000000 | 6971860 | 3913291 | 56% |

Projekt 2.7 – Erasektori arengu toetamine Küprose türgi kogukonnas | 8100000 | 3198200 | 3160000 | 99% |

Vahesumma | 84650000 | 64872425 | 49408246 | 76% |

3. eesmärk: Leppimisele kaasaaitamine, usaldust suurendavad meetmed ja kodanikuühiskonna toetamine

Projekt 3.1 – Leppimisele kaasaaitamine, usaldust suurendavad meetmed ja kodanikuühiskonna toetamine | 14000000 | 13404835 | 11115091 | 83% |

Projekt 3.2 – Demineerimise abikava | 6500000 | 6495894 | 6495894 | 100% |

Projekt 3.3 – Toetus ajalooõpetuse uute suundumuste väljatöötamiseks lepituse ja stabiilsuse saavutamiseks Küprosel – peatati 2008. aastal (projekti rahalised vahendid kanti üle kodanikuühiskonna projektidele) | 1000000 | 0 | 0 | 0 |

Toetus Küprose kogukondade jaoks olulise tähtsusega kultuurimälestistele | 2000000 | 0 | 0 | 0 |

Vahesumma | 23500000 | 19900729 | 17610985 | 88% |

|

4. eesmärk: Küprose türgi kogukonna lähendamine Euroopa Liidule

Projekt 4.1 – Ühenduse stipendiumiprogramm | 8000000 | 6256875 | 5536216 | 88% |

Projekt 4.2 – Noorsoovahetuste ja muude inimestevaheliste kontaktide edendamine | 3000000 | 1047892 | 904893 | 86% |

Projekt 4.3 – Teave Euroopa Liidu poliitilise ja õiguskorra kohta | 1500000 | 1313100 | 1053100 | 80% |

Vahesumma | 12500000 | 8617867 | 7494209 | 87% |

|

5. eesmärk: Küprose türgi kogukonna ettevalmistamine ühenduse õigustiku kasutuselevõtuks ja rakendamiseks

Projekt 5.1 – Tehniline abi, et toetada õigusaktide ülevõtmist ja ühenduse õigustiku rakendamist TAIEXi vahendi kaudu – II osa (komponent A – abi Taiexi kaudu, komponent B – väikesemahulised seadmed) + I osa | 17150000 | 13699997 | 12911242 | 94% |

Projekt 5.2 – Keskkonnasektori suutlikkuse tõstmine | 2460000 | 1140690 | 1117554 | 98% |

Assigneerimata tehniline abi ja programmi reserv (otsuses 2006/018-150 valesti nummerdatud) [8888] | 1740000 | 850203 | 621579 | 73% |

Vahesumma | 21350000 | 15690890 | 14650375 | 93% |

|

Kokku 1 | 271250000 | 244104068 | 165152825 | 68% |

|

Abikava rakendamiseks antud üldine tehniline abi

Vahesumma a (uuringud, oskusteave, büroo haldamise logistika) | 11400000 | 8436605 | 6776955 | 80% |

Vahesumma b (personali- ja lähetuskulud) otsus 2006/018-621, otsus 2006/018-316, otsus 2006/018-317 | 9650000 | 6865323 | 6858993 | 100% |

|

Kokku 2 | 21050000 | 15301928 | 13635948 | 89% |

|

Kõik kokku | 292300000 | 259405996 | 178788773 | 69% |

[9999] Vastavalt komisjoni otsustele lisatud rahastamisettepanekutes toodud summadele.

[7777] Projekti polnud võimalik jätkata raskuste tõttu kokkuleppe saavutamisel Kreditanstalt für Wiederaufbau´ga (KfW) Küprose põhjaosas valitsevates eritingimustes.

[8888] Töörühma finantsaruannetes nimetatakse seda 6. eesmärgiks. Programmi reservi rahalised vahendid kanti komisjoni otsuse (2009) 2928 alusel üle järgmistele projektidele: teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon (2 miljonit eurot), demineerimine (1,5 miljonit eurot). Assigneerimata tehnilise abi vahendist suunati 1,2 miljonit eurot TAIEXi projektile.

--------------------------------------------------

II LISA

AUDITEERITUD LEPINGUTE LOETELU

WKS = ehitustööde hankeleping | PMU = projektijuhtimisüksus |

SUP = asjade hankeleping | UNDP = ÜRO arenguprogramm |

SER = teenuste hankeleping | CoE = Euroopa Nõukogu |

C.A. = kaasrahastamisleping | GRS = toetuskava |

Lepingu tüüp | Lepingu periood | Lepingu pealkiri | Lepingu summa [9999] (eurodes) | Välja makstud summa [9999] (eurodes) |

Projekt 1.1 – Veevarustuse ja sanitaarteenuste kvaliteedi ja haldamise parandamise valdkondlik tegevuskava |

PMU/SUP | nov 2009 – mai 2010 | Veeproovide võtmise, analüüsi ja laboriteabe haldamiseks vajaliku varustuse tarnimine | 580500 | 580500 |

PMU/WKS | veebr 2009 – nov 2010 | Põhja-Nikosia veevõrgu renoveerimine | 2640000 | 2375624 |

PMU/WKS | dets 2009 – veebr 2012 | Merevee magestamise tehase ehitamine | 27517814 | 0 |

UNDP/C.A. | jaan 2010 – juuli 2013 | Uue Mia Milia (Haspolat) reoveepuhasti ehitamine | 8192242 | 4657046 |

|

Projekt 1.8 – Telekommunikatsiooni infrastruktuuri arendamine ja ümberkorraldamine |

–/SUP | okt 2009 – okt 2012 | Telekommunikatsiooni infrastruktuuri võrgustiku ajakohastamine | 9828453 | 5897072 |

–/SER | dets 2008 – dets 2011 | Telekommunikatsiooni infrastruktuuri arendamine ja restruktureerimine | 1598750 | 1098750 |

|

Projekt 2.1 – Maaelu arengu valdkondlik tegevuskava |

PMU/SER | mai 2008 – juuli 2011 | Tehniline abi maaelu arengu poliitika toetuseks | 2868200 | 2265878 |

–/SER | sept 2008 – sept 2012 | Tehniline abi maaelu arengu valdkondliku tegevuskava elluviimise toetuseks | 1994080 | 1595264 |

PMU/SUP | dets 2009 – juuni 2011 | Seadmete tarnimine veterinaarlaboritele | 422154 | 422154 |

PMU/GRS | nov.2009 – jaan 2011 | Adataş (maaelu arengu toetuskava konkurss 1, nr 127937) | 15192 | 15192 |

| okt 2009 – okt 2010 | Andaç (maaelu arengu toetuskava konkurss 1, nr 127937) | 52435 | 52435 |

PMU/GRS | dets 2009 – aug 2011 | Çatalköy - putukatõrje | 144098 | 72049 |

| dets 2009 – dets 2011 | Büyükkonuki kultuurimaja | 158400 | 126720 |

| dets 2009 – dets 2011 | Serdarlι kultuuri- ja kunstikeskus | 85998 | 68798 |

|

Projektid 2.2–2.3 – Linna- ja kohaliku infrastruktuuri uuendamine |

UNDP/C.A. | nov 2006 – sept 2010 | Linna- ja kohaliku infrastruktuuri uuendamine | 8249869 | 7424869 |

| dets 2007 – okt 2011 | Linna- ja kohaliku infrastruktuuri uuendamine – II osa | 9784225 | 8850803 |

|

Projekt 3.1 – Leppimisele kaasaaitamine, usaldust suurendavad meetmed ja kodanikuühiskonna toetamine |

UNDP/C.A. | märts 2007 – mai 2009 | Toetus teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile | 1469566 | 1469566 |

CoE/C.A. | aug 2007 – mai 2011 | Euroopa Nõukogu poliitteaduste akadeemia | 600000 | 351000 |

–/SER | veebr 2008 –veebr 2011 | Tehniline abi leppimist soodustavate meetmete arendamise ning Küprose türgi kogukonna kodanikuühiskonna toetuseks: kodanikuühiskonna tugiüksus | 1499000 | 1349631 |

–/GRS | aug 2009 – dets 2010 | Post Research Institute: rahualane õpe III (aktiivne kodanikuühiskond, konkurss nr 126199) | 89310 | 82437 |

mai 2009 – mai 2011 | KYTD: mitmekesisuse ja vabatahtlikkuse tunnustamine kogu Küprosel (aktiivne kodanikuühiskond, konkurss nr 126199) | 166909 | 133528 |

mai 2009 – mai 2011 | MRG-KISA: vähemuste õigused: osa Küprose probleemist (aktiivne kodanikuühiskond, konkurss nr 126199) | 197313 | 157851 |

Projekt 3.2 – Demineerimine

UNDP/C.A. | jaan 2007 – apr 2007 | Küprose puhastamine maamiinidest ja muudest lõhkekehadest IV | 3995894 | 3995894 |

okt 2007 – apr 2008 | Küprose puhastamine maamiinidest ja muudest lõhkekehadest V | 2500000 | 2500000 |

|

Projekt 4.1. – Ühenduse stipendiumiprogramm

–/GRS | jaan 2007 – apr 2007 | Konkursiteade – ühenduse stipendiumiprogramm 2007–2008 (1. konkurss) | 396160 | 396160 |

okt 2007 – apr 2008 | Konkursiteade – Euroopa Ühenduse stipendiumiprogramm 2008–2009 (2. konkurss) | 1564919 | 1537988 |

nov 2008 – veebr 2009 | Euroopa Liidu III stipendiumiprogramm õppeaastaks 2009–2010, kohalik toetuskava (3. konkurss) | 2346580 | 2271597 |

dets 2009 – veebr.2010 | Küprose türgi kogukonna stipendiumite programm õppeaastaks 2010–2011 (4. konkurss) | 1313440 | 1051796 |

veebr 2011 – apr 2011 | Küprose türgi kogukonna stipendiumite programm õppeaastaks 2011–2012 (5. konkurss) | – | – |

|

Projekt 4.3 – Teave Euroopa Liidu poliitilise ja õiguskorra kohta

–/SER | veebr 2009 – apr 2012 | Avaliku juurdepääsuga Euroopa Liidu infopunkti rajamine | 1300000 | 1040000 |

|

Projekt 5.2 – Keskkonnasektori suutlikkuse tõstmine

–/SUP | juuni 2009–veebr 2011 | Õhukvaliteedi seireseadmete tarnimine | 645450 | 645450 |

–/SER | juuni 2009 – sept 2010 | Tehniline abi õhukvaliteedi seiretegevusele Küprose põhjaosas | 197983 | 183121 |

|

GTZ lepingud EUPSO toetuseks

–/SER | juuli 2006 – juuni 2008 | Küprose põhjaosas asuva tugibüroo tööks vajalik tehniline abi (GTZ.A) | 3476000 | 2836524 |

–/SER | juuni 2008 – juuni 2012 | Tugibüroo rajamine Küprose põhjaossa (GTZ.B) | 1496795 | 1496795 |

|

Kokku | | | 97387729 | 57474492 |

[9999] Seisuga 30. september 2011. Toetuslepingute puhul: 31. märts 2011.

--------------------------------------------------