15.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 332/81

—

võttes arvesse komisjoni 18. aprill 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Kvaliteetne kutsepraktikaraamistik” (SWD(2012)0099),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti isiku- ja majapidamisteenuste tööhõivepotentsiaali ärakasutamise kohta (SWD(2012)0095),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) reformimine strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks” (SWD(2012)0100),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) reformimine strateegia „Noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamine. Esimesed sammud.” ” (SWD(2012)0098),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti tööturu arengutrendide ja probleemide kohta (SWD(2012)0090),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Avatud, dünaamilised ja kaasavad tööturud” (SWD(2012)0097),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööhõivepotentsiaali kasutamine” (SWD(2012)0096),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti ELi tervishoiutöötajaid käsitleva tegevuskava kohta (SWD(2012)0093),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Keskkonnahoidliku majanduskasvu tööhõivepotentsiaali kasutamine” (SWD(2012)0092),

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682) ja oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni (1) samal teemal,

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (2),

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta (3),

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames (4),

—

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2010. aasta järeldusi tööhõivemeetmete kohta konkurentsivõimelise, vähese CO2-heitega, ressursitõhusa ja rohelise majanduse jaoks,

—

võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2010. aasta uuringut „Oskused roheliste töökohtade jaoks”,

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni töötajate liikuvuse edendamise kohta Euroopa Liidus (5),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs. Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (COM(2011)0011) ja sellega kaasnevat ühise tööhõivearuande eelnõu,

—

võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2011. aasta töödokumenti „Edusammud Euroopa ühiste eesmärkide saavutamisel hariduse ja koolituse valdkonnas” (SEC(2011)0526),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist (6),

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta (7),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et jätkuvate struktuursete nõrkuste ja majanduskriisi tõttu on tööhõive määr tõusnud 2010. aasta 9,5 %lt 10,2 %ni 2012. aastal ning ühtekokku on pärast 2008. aastat kaotatud kuus miljonit töökohta;

B.

arvestades, et tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vastu võitlemise probleemidekompleks muutub üha tõsisemaks ning erinevused liikmesriikide ja piirkondade vahel süvenevad;

C.

arvestades, et komisjoni prognooside kohaselt on väljavaated 2012. aastaks isegi veel ebasoodsamad – nähakse ette ELi SKP kasvu seiskumist ja mitmetes liikmesriikides majanduslangust;

D.

arvestades, et strateegias „EL 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks seatud tööhõive eesmärkide täitmiseks tuleb täita 17,6 miljonit uut töökohta, mis eeldab, et 2020. aastaks on tööga hõivatud 75 % 20–64 aasta vanustest elanikest;

E.

arvestades, et tööhõive ebakindlus on eelkõige inimlik tragöödia töötajate ja nende perede jaoks ning tähendab tootmispotentsiaali raiskamist, kuna liigsageda töökohtade vahetamise ja pikaajaliste töötuse või tegevusetuse perioodide tõttu võivad oskused ununeda;

F.

arvestades, et eriti suur on noorte tööpuudus, osalt seetõttu, et pakutavad oskused ei vasta nõudlusele, kuid sageli ka sõltumata noorte haridustasemest;

G.

arvestades, et eelarve konsolideerimisele suunatud kokkuhoiumeetmete rakendamine mitmetes liikmesriikides on tööpuudust oluliselt suurendanud;

H.

arvestades, et finantskriis on tööpuudust märgatavalt suurendanud ning paljude liikmesriikide majanduskasv ei ole selle probleemi lahendamiseks piisav;

I.

arvestades, et kõrge tööhõivetase on vajalik ka eelarve konsolideerimiseks ja majanduse taastumiseks, seda nii tänu siseriikliku tarbimise taseme säilitamisele kui ka asjaolule, et rohkem inimesi osaleb heaoluriigi rahastamisel;

J.

arvestades, et paljude liikmesriikide tööõiguse reformimine ei ole mitte suurendanud kvaliteetse tööhõive võimalusi, vaid soodustanud kahetasandilise tööturu teket, kus üha enam töötajaid ja sageli kõige kergemini kahjustatavad töötajate rühmad, näiteks naised, noored ja sisserändajad töötavad pideva ebakindluse õhkkonnas ja kehva palga eest;

K.

arvestades, et liikmesriikide riiklikes reformikavades võetud kohustustest sageli ei piisa enamiku strateegias „Euroopa 2020” seatud ELi tasandi eesmärkide täitmiseks;

L.

arvestades, et ELi 2012. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis nõutakse otsustavaid meetmeid töökohtade loomise kiirendamiseks ja töövõimalusterohke majanduse taastumise tagamiseks, ning arvestades, et seda sõnumit korrati jõuliselt 2012. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel;

M.

arvestades, et riikliku ja ELi tasandi poliitikakujundajate ülesanne on tagada töötajatele sobivate õppe- ja koolitusvõimaluste kättesaadavus, et nad saaksid oma oskusi muutuvate majandus- ja tööhõiveoludega kohandada;

N.

arvestades, et sotsiaalse, ressursitõhusa, säästva ja konkurentsivõimelise majanduse edendamine on üks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke;

O.

arvestades, et innovatsiooni jaoks kriitiliselt tähtsates valdkondades võib juba täheldada kvalifitseeritud, töökohaspetsiifiliste oskuste vajakut ning et 2020. aastaks peaks kõrgkvalifitseeritud vaimne töö hõlmama vähemalt 40 % tööhõivest;

P.

arvestades, et värskema statistika kohaselt mainib iga neljas Euroopa tööandja raskusi töökohtade täitmisel, kusjuures kõige raskem on leida kogenud kaubandustöötajaid, tehnikuid ja insenere;

Q.

arvestades, et majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks elutähtsad investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja töökohtade loomisse on ELis endiselt väiksemad kui tema majanduspartnerite ja konkurentide juures mujal maailmas;

1.

on rahul komisjoni ettepanekutega täiendada iga-aastase majanduskasvu analüüsi tööhõiveprioriteete keskpika tähtaja poliitiliste suunistega, mille eesmärk on strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide täitmine; tervitab tööhõivepaketi laia haaret ja kiidab heaks juba ammu taotletud muutuse töökohtade loomise poliitikas; nõuab vajalike investeeringute tegemist keskkonnahoidliku majanduse kasvu- ja tööhõivepotentsiaali, tervishoiu- ja sotsiaalsektorisse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, sealhulgas investeerimist oskustesse, koolitusse ja kõrgematesse palkadesse;

2.

taunib asjaolu, et vaatamata 2012. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel võetud poliitilistele kohustustele ja komisjoni teatises toodud suunistele ei esitanud enamik liikmesriike oma 2012. aasta riikliku reformikava alla kuuluvat riiklikku tööhõivekava, milles esitatakse põhjalikud meetmed töökohtade loomiseks, keskkonnahoidlikuks tööhõiveks, tööhõivepoliitika ja finantsinstrumentide vaheliste seoste kasutamiseks ja tööturu reformimiseks ning selge ajakavaselle kohta, kuidas käivitatakse järgmise 12 kuu jooksul mitmeaastane reformikava;

3.

juhib tähelepanu sellele, et tööturupoliitika ei saa heastada ebaõnnestunud makromajanduspoliitikat ning palub komisjonil süstemaatiliselt integreerida kõigisse töökohtade loomisele suunatud ettepanekutesse ILO inimväärse töö tegevuskava neli eesmärki: luua töökohti, tagada õigused töökohas, laiendada sotsiaalkaitset ning edendada sotsiaalset dialoogi;

4.

peab tervitatavaks komisjoni tööturu seiresüsteemi algatust ja individuaalset jälgimiskava riikide jaoks, kes ei täida riigispetsiifilisi soovitusi; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks sellele süsteemile strateegia „EL 2020” vaesust ja sotsiaalset kaasatust käsitlevate eesmärkide saavutamise seire;

5.

nõuab tungivalt, et ELi riigipead ja valitsusjuhid kohustuksid vastu võtma Euroopa investeerimispaketi enne 2012. aasta lõppu; on arvamusel, et selline pakett võiks aidata Euroopal kriisist väljuda, kui see hõlmaks konkreetseid kohustusi riikide ja Euroopa tasandil investeeringute osas, mille eesmärk oleks luua kestlikku kasvu ja töökohti otsustava tähtsusega sektorites, nagu ressursitõhususe ja halduse, taastuvenergia, energiatõhususe või ringlussevõtu/taaskasutuse vallas; juhib tähelepanu energiatõhususe direktiivile kui konkreetsele näitele Euroopa seadusandlusest, mis võib luua kuni kaks miljonit uut töökohta;

6.

väljendab heameelt ettepaneku üle vähendada tööjõu maksukoormuste erinevust eelarvet mõjutamata; tuletab meelde, et keskmine erinevus maksukoormuses ehk vahe tööandjale töötaja palkamisest tulenevate kulude ja töötaja tegeliku töötasu vahel moodustab ELis sageli rohkem kui 40 %; on arvamusel, et maksukoormuse nihutamine võib lasta äriühingutel kõnealustest eranditest/vähendamistest kasu saada ja luua uusi töökohti või tõsta palku;

7.

on nõus komisjoni seisukohaga, et kaugeleulatuvamad eesmärgid taastuvenergia alal ergutavad investeeringuid ja seega ka tööhõivet teadmistepõhiste tootmistehnoloogiate valdkonnas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid läheksid üle ressursitõhususe põhimõttele tuginevale majandusmudelile; juhib tähelepanu komisjoni andmetele, mille kohaselt ressursikasutuse vähendamine ühe protsendipunkti võrra võib kaasa tuua 100 000–200 000 uue töökoha loomise;

8.

toetab mõtet edendada ettevõtlust, ettevõtluse alustamist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist töökohtade loomise vahendina, eriti kuna VKEdes ja mikroettevõtetes on enam kui kaks kolmandikku ELi erasektori töökohtadest, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada nende valdkondade investeeringuid eelkõige riigihangete ja rahastamisvõimaluste kaudu;

9.

peab tervitatavaks investeeringuid sotsiaalettevõtetesse ja sotsiaalsesse ettevõtlusse, mis pakub häid võimalusi nende sotsiaalsete vajaduste täitmiseks, mida ei rahulda avalikud kaubad ja teenused;

10.

palub komisjonil järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ning jälgida hoolikalt vastavate vähendamiste rakendamist, tagamaks et VKEd ei kannata ühtsel turul ebaproportsionaalse halduskoormuse ega vabakaubanduse takistuste all, tagades samal ajal, et kõikidel tasanditel järgitakse nõuetekohaselt tööõigust ja sotsiaalmäärusi;

11.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid viivitamata kõik piirangud Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vabale juurdepääsule tööturule; juhib tähelepanu asjaolule, et need piirangud avaldavad negatiivset mõju deklareerimata, ebaseaduslikule tööhõivele ja kuritarvitustele;

12.

palub liikmesriikidel intensiivistada võitlust mitteametliku või deklareerimata töö ja nn sunniviisilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu, andes piisavaid vahendeid tööinspektsioonideks, korraldades teabekampaaniaid ebaseadusliku töö riskide ja kahjude kohta, ühendades omavahel rohkem ja jõustades paremini järgmist: olemasolevad tööõigust reguleerivad õigusaktid ja töönormid, et võidelda deklareerimata tööga, õiglase kohtlemise põhimõtte üldine kohaldamine, ELi tugevam roll riiklike töö- ja sotsiaalinspektsioonide vahelise suurema ja parema koostöö ja koordineerimise edendamine, ennetavad meetmed koos kontrolli ja asjakohaste karistustega, ning jälgides tähelepanelikult kõnealuses valdkonnas tehtavaid edusamme;

13.

väljendab rahulolu üldsusega konsulteerimise algatamisega tööhõive kohta tervishoiu ja sotsiaalhoolduse valdkonnas; on arvamusel, et need valdkonnad võivad etendada olulist osa strateegia „EL 2020” tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevate eesmärkide täitmisel; palub komisjonil võtta kõikides edasistes poliitikat käsitlevates ettepanekutes arvesse ILO konventsiooni, mida täiendab soovitus koduabiliste kohta, et parandada nende sektorite töötajate praegusi töötingimusi;

14.

on komisjoniga ühel nõul selles suhtes, et ühtekuuluvuspoliitika, EAFRD ja EMKF on olulised investeeringuallikad, mis stimuleerivad jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada kõnealuste fondide ja mikrokrediidirahastu tõhus kasutus nende täieliku potentsiaali osas investeeringuteks haridusse, koolitusse, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisse, tööjõu liikuvusse ja tootlikkusse;

15.

nõuab ELi majanduskasvu ja innovatsiooni rahastamisprogrammides kiiremat ja lihtsamat taotluste läbivaatamise ja heakskiitmise korda;

16.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, milles toonitatakse, kui kasulik on kehtestada piisava tasemega miinimumpalk liikmesriigi tasandil, et võidelda töölkäivate inimeste kasvava vaesusega ja sotsiaalse dumpinguga ning suurendada kogunõudlust; on arvamusel, et kõikides sellistes ettepanekutes tuleb arvestada riiklikku kollektiivläbirääkimiste pidamise tava ning seda järgida;

17.

on veendunud, et töökaitsealaseid õigusakte tuleb kohandada, et ergutada äriühinguid uusi töökohti looma, aidata suurendada liikuvust ja tööturu kohanemisvõimet ning samal ajal aidata lahendada killustumisprobleemi kogu ELis;

18.

palub komisjonil tegeleda tööturu killustumise tegelike põhjustega, nagu sooline ebavõrdsus ning töö- ja eraelu tasakaalu toetava poliitika puudumine;

19.

on nõus sellega, et tööaja korralduse sisemine paindlikkus võib aidata majanduslanguse ajal säilitada tööhõivet ja vähendada kohandamiskulusid, kuigi see ei asenda majanduskasvupoliitikat; rõhutab siiski, et meetmeid tuleb kohandada vastavalt sotsiaalsetele asjaoludele, need tuleb sotsiaalpartneritega läbi rääkida ja need peavad vastama nii tööandjate kui ka töötajate huvidele;

20.

on komisjoniga ühel meelel, et kõik lepingute liigid peaksid andma töötajale ligipääsu peamistele õigustele, sealhulgas pensioniõigusele, sotsiaalkaitsele ja juurdepääsule elukestvale õppele;

21.

peab tervitatavaks komisjoni algatuse „ELi oskuste ülevaade” käivitamist, mis parandab tööotsijate jaoks läbipaistvust ja juurdepääsu ning suurendab töötajate liikuvust;

22.

tunneb heameelt komisjoni hiljutise seadusandliku algatuse üle, mis käsitleb kutsekvalifikatsioone; peab väga oluliseks diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise tugevdamist ning pädevuste ja oskuste tõhustatud vastastikuse tunnustamise mehhanismi väljatöötamist;

23.

palub komisjonil viia Euroopa oskuste pass ellu enne 2012. aasta lõppu, et tagada võrdsus ja mittediskrimineerimine vahendite ja oskuste omandamise koha osas, võimaldada oskuste nõudluse ja pakkumise tulemuslikumat vastavusseviimist ning edendada töötajate piiriülest liikuvust;

24.

tunneb heameelt komisjoni talituste töödokumendi „Praktika kvaliteediraamistik” üle ning ootab liikmesriikides praktika korraldamise ülevaateuuringu tulemusi, ja kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ühendada internatuur alati kvalifitseerimisega; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta ning nõukogu soovitus noortegarantiide määruse kohta ning määratleda kvaliteetse praktika pakkumist ja alustamist toetavad miinimumstandardid;

25.

rõhutab, et noorte tööhõive olukord sõltub suuresti üldisest majandusolukorrast; toonitab, kui oluline on noori toetada, suunata ja jälgida nende teel hariduse omandamiselt tööellu; kutsub komisjoni üles viima edasised selle valdkonna poliitikat käsitlevad ettepanekud kooskõlla algatustega „Noorte liikuvus” ja „Noortele pakutavad võimalused”; kutsub liikmesriike üles alustama heade tavade vahetamist noorte töötuse vastu võitlemise valdkonnas;

26.

kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles kasutama tihedas koostöös sotsiaalpartneritega igat võimalust selle tagamiseks, et iga noor ELi kodanik saaks alustada tööd või koolitust pärast maksimaalselt neljakuulist töötust, rakendades selleks Euroopa noortegarantiid; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid muutma noortegarantii õiguslikult jõustatavaks, selleks et parandada tulemuslikult selliste noorte olukorda, kes ei tööta, ei õpi ega saa koolitust, ja lahendada järk-järgult ELi noorte töötuse probleem; toonitab, et noortegarantii vajab konkreetset Euroopa rahalist toetust, eriti nendes liikmesriikides, kus noorte töötuse määr on kõrgeim;

27.

palub komisjonil toetada liikmesriike nende võitluses töötuse ja noorte töötusega ning eraldada selleks kasutamata assigneeringuid struktuurifondidest;

28.

ühineb komisjoni üleskutsega liikmesriikidele tõhustada EURESe süsteemi kasutamist; toonitab EURESe otsustavat osa siseturu toimimisel töötajate ja tööotsijate nõustamise abil nende õiguste suhtes teistes liikmesriikides; nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist EURESe võrgustiku struktuuri- ja haldusreformi;

29.

peab tervitatavaks komisjoni algatusi, mille eesmärk on vähendada naiste ebasoodsat olukorda ja integreerida naised tööturule, pakkudes neile võrdset palka ja piisavat lastehoidu ning kaotades diskrimineerimise ja maksusoodustused, mis pärsivad naiste osalemist tööturul; kutsub liikmesriike üles võtma nendes valdkondades lisameetmeid;

30.

nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks tööd pensionide ülekantavuse direktiivi kallal, sest õiguslik ebakindlus sotsiaalkindlustuse ja pensioniõiguste tagamise osas on üks peamisi töötajate vaba liikumise takistusi;

31.

kutsub liikmesriike üles võtma vastu või säilitama majanduskasvu soodustava poliitika, sealhulgas seadma esmatähtsaks kulutused hariduse, elukestva õppe, teadusuuringute ja innovatsiooni vallas, olenemata majanduskriisi tõttu vajalikuks osutunud kokkuhoiumeetmetest ja vajadusest vähendada valitsemissektori võlga, eriti euroalal;

32.

nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks õiglastel tingimustel toimuvat liikuvust ning võitleks lähetatud töötajate mis tahes väärkohtlemisega nii vastuvõtja- kui ka asukohamaades;

33.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.