52010PC0222

Brüssel 6.5.2010

KOM(2010)222 lõplik

2010/0120 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; edaspidi „algmäärus”)[1] kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi importi käsitlevas menetluses. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu määrus (EÜ) nr 435/2004, 8. märts 2004, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMSE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on algmääruse kohaselt olnud võimalus uurimise käigus oma huvisid kaitsta. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetme kokkuvõte Taotluse aegumise läbivaatamise kohta esitas 11. detsembril 2008 äriühing Productos Aditivos S.A., kes on ELi ainus tootja ja kelle toodang moodustab 100 % liidu vaatlusaluse toote toodangust. Olles teinud kindlaks, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavalt tõendeid, algatas komisjon selle 10. märtsil 2009[2]. Uurimine kinnitas dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust ning seega tehakse käesolevaga ettepanek kehtestada dumpinguvastased meetmed veel viieks aastaks. Tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud ettepaneku määruse kohta, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas nii kiiresti kui võimalik. |

Õiguslik alus Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, eriti selle artikli 9 lõige 4 ja artikli 11 lõige 2 |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

asjaomase meetme vormi on kirjeldatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt Euroopa Liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja ettepaneku eesmärgiga proportsionaalne. |

Vahendi valik |

Kavandatav vahend: nõukogu määrus. |

Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei ole ette nähtud muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. |

2010/0120 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärineva naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[3] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

2. Pärast dumpinguvastast uurimist kehtestas nõukogu (edaspidi „esialgne uurimine”) 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 435/2004[4] lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärineva naatriumtsüklamaadi impordi suhtes.

3. Käesolev uurimine

4. Läbivaatamistaotlus

5. 11. detsembril 2008 esitas äriühing Productos Aditivos S.A., ainus naatriumtsüklamaadi tootja liidus, taotluse aegumise läbivaatamise algatamiseks.

6. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ELi tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

7. Algatamine

8. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2, avaldades 10. märtsil 2009 Euroopa Ühenduste Teatajas sellekohase teadaande[5] (edaspidi „algatamisteade”).

9. Uurimisperiood

10. Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

11. Uurimisega seotud isikud

12. Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitanud liidu tootjat, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, teadaolevaid Hiina ja Indoneesia eksportivaid tootjaid ja asjaomaste riikide asutusi aegumise läbivaatamise algatamisest.

13. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, kuid keegi ei esitanud Euroopa Komisjonile sellekohast taotlust.

14. Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele Hiina ja Indoneesia eksportivatele tootjatele. Kaks Hiina äriühingut, kes mõlemad kuulusid Hongkongis asuva peakorteriga Rainbow Rich Industrial Ltd. kontserni, ja kaks Indoneesia äriühingut andsid märku oma valmisolekust koostööd teha ning vastasid dumpingut käsitlevale küsimustikule.

15. Endast andsid teada veel kaks Hiina tootjat: Fang Da Food Additive (Shenzhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yan Quan) Limited. Esialgses uurimises tehti kindlaks, et need äriühingud ei müünud liidu turul oma toodangut dumpinguhinnaga. Seepärast käesolevas aegumise läbivaatamises neid äriühinguid ((Fang Da Food Additive (Shenzhen) ja Fang Da Food Additive (Yan Quan)) ei käsitleta.

16. Saadud teabe kontrollimine

17. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

18. Hiina eksportivad tootjad:

19. Golden Time Enterprises (Shenzhen) Co., Ltd., Shenzhen

20. Jintian Enterprises (Nanjing) Co., Ltd., Nanjing

21. ja seotud äriühing Rainbow Rich Industrial Ltd. (Hongkong)

22. Indoneesia eksportivad tootjad:

23. PT Golden Sari (Chemical Industry), Bandar Lampung

24. PT Tunggak Waru Semi, Solo

25. Liidu tootmisharu tootja

26. Productos Aditivos S.A., Hispaania

27. Sõltumatu importija/kaupleja

28. Beneo Palatinit GmbH, Saksamaa

29. Kasutaja

30. Schweppes International Ltd., Madalmaad

31. Teavitamine

32. Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli kavas esitada soovitus kehtestada Hiinast ja Indoneesiast pärineva naatriumtsüklamaadi impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud.

33. Huvitatud isikutele anti algmääruse sätete kohaselt võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused.

34. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral tehti lõplikes järeldustes vastavad muudatused.

B. B VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

35. Vaatlusalune toode

36. Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode sama kui esialgses uurimises, st Hiinast ja Indoneesiast pärinev naatriumtsüklamaat (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 2929 90 00 alla.

37. Nagu esialgses uurimises kindlaks tehtud ja käesoleva uurimisega kinnitatud, on naatriumtsüklamaat tooraine, mida kasutatakse toidulisandina, mida Euroopa Liidus ja paljudes muudes riikides kasutatakse väikese kalorisisaldusega ja dieettoitude ja -jookide magusainetena. Toiduainetööstus ning väikese kalorisisaldusega ja dieet-lauamagusainete tootjad kasutavad seda laialdaselt lisandina. Väikestes kogustes kasutatakse seda ka farmaatsiatööstuses.

38. Samasugune toode

39. Samamoodi kui esialgses uurimises näidati ka nüüd, et liidu turul müüdaval Hiinast ja Indoneesiast pärineval vaatlusalusel tootel, taotluse esitaja valmistatud ja liidu turul müüdaval tootel ning Indoneesias valmistatud ja siseturul müüdaval tootel (Indoneesiat kasutati samuti võrdlusriigina Hiina jaoks normaalväärtuse kehtestamisel) on ühesugused füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutusotstarve.

40. Seega peetakse kõiki neid tooteid samasuguseks tooteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

41. Sissejuhatavad märkused

42. Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist. Tuletatakse meelde, et kõnealuse artikli kohases uurimises turumajanduslikku kohtlemist uuesti ei käsitleta.

43. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 rakendati kõigil juhtudel, kui asjaolud ei olnud muutunud, sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Selleks et dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust hinnata, koostati tavapraktika kohaselt valim tehingutest ning uuriti sellise nelja kuu andmeid, mis olid kvartalite viimased kuud uurimisperioodil. Tulemuste kontrollimiseks analüüsiti ka mõningaid teisi tehinguid. Ükski ettevõte ei esitanud vastuäiteid sellise lähenemise kohta.

44. Eurostati andmebaasi andmed näitavad, et uurimisperioodil imporditi ELi 3 000–5 000 tonni vaatlusalust toodet. Sellest ligi 90 % oli pärit Hiinast ja ülejäänu Indoneesiast. Teistest riikidest ei ole importi peaaegu üldse registreeritud.

45. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil

46. Hiina Rahvavabariik

47. Võrdlusriik

48. Esialgses uurimises määrati normaalväärtus Hiina puhul kindlaks algmääruse artikli 2 lõke 7 punkti a põhjal, välja arvatud nende äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist.

49. Eelmises uurimises kasutati Indoneesiat sobiva turumajandusriigina normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina puhul.

50. Sellise valiku kohta tegi Euroopa Komisjon ettepaneku algatamisteates ning ükski huvitatud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul selle valiku kohta vastuväiteid.

51. Leiti, et Hiina hindade asemel on mõistlik kasutada Indoneesia hindu, kuna Indoneesial on konkurentsivõimeline siseturg kasvava Hiina impordiga ja vähemalt kuue omamaise tootjaga. Lisaks sellele tundub, et vaatlusalust toodet valmistataksegi ainult ELis, Hiinas ja Indoneesias. Käesolevas uurimises ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist.

52. Seepärast valiti käesolevas uurimises turumajanduslikuks võrdlusriigiks Indoneesia.

53. Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad

54. Sissejuhatavad märkused

55. Käesolevas läbivaatamises tegid koostööd Hongkongis asuva peakorteriga Rainbow Rich Industrial Ltd. kontserni kuuluvad kaks tootjat, nagu esitatud põhjenduses 8. Nende eksport moodustab rohkem kui poole uurimisperioodil ELi suunatud ekspordist. Võtmata arvesse nende äriühingute toodangut ja müügimahtu, keda käesolevas menetluses ei käsitleta, moodustas koostööd teinud tootjate toodang kolm neljandikku Hiina toodangust ja nende tootmisvõimsus ligi poole Hiina tootmisvõimsusest. Seega moodustas nende eksport ELi suunatud Hiina ekspordist rohkem kui 80 %. Võttes arvesse sellist koostöö taset, kasutati koostööd teinud eksportijatelt saadud üksikasjalikku teavet Hiinast tuleneva kahjuliku dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisel.

56. Üks koostööd teinud äriühing, Golden Time Enterprises (Shenzhen), eksportis uurimisperioodil ELi märkimisväärses koguses, samas kui selle tütarettevõte, Jintian Enterprises (Nanjing), oli loobunud ELi eksportimisest pärast meetmete kehtestamist. Äriühingusse Jintian Enterprises (Nanjing), kes ei eksportinud, tehtud kontrollkäik võimaldas aga saada üksikasjalikumat teavet Hiina siseturu kohta, kus äriühingu käes on märkimisväärne turuosa ja tootmisvõimsus.

57. Uurimise käigus väitis üks Hiina äriühing, et suuremate omamaiste tootjate vahel peetakse korrapäraseid kohtumisi, et kokku leppida võrdlushinnas Hiina siseturul. Võttes arvesse nende tootjate domineerivat positsiooni, tundub, et selliste kokkulepete abil hoitakse hindu Hiina siseturul edukalt suhteliselt kõrgel tasemel.

58. Normaalväärtus

59. Normaalväärtus äriühingu Golden Time Enterprises (Shenzhen) puhul arvutati uurimisperioodi jooksul toimunud asjaomase tooteliigi müügi eest siseturul sõltumatute klientide makstud või makstava kaalutud keskmise hinnana.

60. Ekspordihind

61. Äriühingu Golden Time Enterprises (Shenzhen) ekspordihind on ELi ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on nõuetekohaselt kohandatud.

62. Hinnavõrdlus

63. Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevust. Kohandusi tehti seoses mereveo ja kodumaise veo, kindlustus-, laenu-, käitlemis- ja pakendamiskuludega.

64. Dumpingumarginaal

65. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubandustasandil. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu uurimisperioodil märkimisväärselt kõrgemal tasemel kui esialgse uurimise ajal. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast liidu tollipiiril oli äriühingu Golden Time Enterprises puhul üle 30 %.

66. Muud Hiina eksportivad tootjad

67. Sissejuhatavad märkused

68. Ülejäänud Hiinast pärit import moodustas vähem kui 5 % ELi tarbimisest.

69. Komisjon tegi oma järeldused ülejäänud Hiina eksportivate tootjate kohta uurimises kogutud andmete ja Eurostati ametliku statistika põhjal.

70. Normaalväärtus

71. Noormaalväärtus määrati koostööst hoidunud Hiina eksportijate puhul kindlaks Indoneesia koostööd teinud tootjate sõltumatutele klientidele suunatud kaalutud keskmise siseturu müügihinna põhjal.

72. Ekspordihind

73. Ekspordihind määrati koostööst hoidunud Hiina eksportijate puhul kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Muude usaldusväärsemate andmete puudumisel võeti aluseks CIF-impordihind liidu piiril, mis saadi uurimisperioodi Eurostati impordistatistikast.

74. Hinnavõrdlus

75. Ülejäänud Hiina eksportijate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist ekspordihinda võrreldi kontrollitud Indoneesia tootjate kaalutud keskmise normaalväärtusega tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil.

76. Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti mereveo- ja kodumaise veo, kindlustus-, käitlemis- ja pakendamiskulusid. Usaldusväärsema teabe puudumisel võeti kohanduste aluseks Hiina koostööd teinud eksportijate kontrollitud kulud.

77. Dumpingumarginaal

78. Dumpingumarginaal arvutati summana, mille võrra põhjenduse 35 kohaselt arvutatud normaalväärtus ületas põhjenduses 36 kindlaks määratud ekspordihinda. Sel viisil saadud tulemused viitavad selgelt dumpingu jätkumisele meetmete kehtivuse ajal, kusjuures dumpingumarginaal on üle 5 %.

79. Järeldused Hiina dumpingu kohta

80. Eespool esitatud arvesse võttes järeldatakse, et Hiina dumping on meetmete kehtivusajal jätkunud.

81. Indoneesia

82. Sissejuhatavad märkused

83. Vastavalt põhjendusele 8 tegid käesolevas läbivaatamises koostööd kaks tootjat: PT Golden Sari ja PT Tunggak Waru Semi. Nende eksport moodustas 40–60 % uurimisperioodil liitu suunatud Indoneesia ekspordist[6].

84. Komisjoni kogutud andmetest nähtus, et lisaks neile on Indoneesias veel vähemalt neli vaatlusaluse toote tootjat. Nende andmete kohaselt moodustas koostööd teinud tootjate toodang ligi ühe kolmandiku Indoneesia kogutoodangust ja nende tootmisvõimsus kolmandiku Indoneesia tootmisvõimsusest. Seega on Indoneesia koostöö tase olnud käesolevas läbivaatamises madal.

85. Eespool esitatut arvesse võttes ja vastavalt algmääruse artiklile 18 põhineb koostööst hoidunud Indoneesia eksportivate tootjate puhul teave kodumaiste hindade, teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindade, tootmise ja toomisvõimsuse kohta Indoneesias kättesaadavatel faktidel, sealhulgas kaebusel ja avalikult kättesaadaval teabel. Asjaomaseid Indoneesia ametiasutusi teavitati artikli 18 kohaldamisest ja selle kohaldamise põhjustest. Indoneesia ametiasutused ei esitanud ühtegi märkust sellega seoses.

86. Kahest koostööd teinud äriühingust vaid üks – PT Golden Sari – eksportis uurimisperioodil ELi. Kuigi äriühingu PT Tunggak Waru Semi puhul ei olnud võimalik dumpingumarginaali kindlaks määrata, sest ta uurimisperioodil liitu ei eksportinud, kasutati äriühingult saadud andmeid siiski teabe saamiseks muu hulgas tootmise, tootmisvõimsuse ja kolmandatele turgudele suunatud ekspordi kohta, mis andis üksikasjalikuma ülevaate Indoneesia siseturust ja eksporditurgudest.

87. Koostööd tegevad Indoneesia eksportivad tootjad

88. Normaalväärtus

89. Äriühingu PT Golden Sari puhul arvutati normaalväärtus uurimisperioodi jooksul asjaomase tooteliigi müügi eest siseturul sõltumatute klientide poolt makstud või makstava kaalutud keskmise hinnana.

90. Ekspordihind

91. PT Golden Sari puhul määrati ekspordihind kindlaks liidus asuvate sõltumatute klientide poolt uurimisperioodil tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

92. Hinnavõrdlus

93. Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil.

94. Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti rahvusvahelise ja kodumaise veo, kindlustus-, pakendamis- ja laenukulusid.

95. Dumpingumarginaal

96. Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas, et äriühingu PT Golden Sari puhul uurimisperioodil dumpingut ei toimunud.

97. Muud Indoneesia eksportivad tootjad

98. Sissejuhatavad märkused

99. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 43, määrati Indoneesia vähese koostöö tõttu koostööst hoidunud eksportijate puhul dumpingumarginaal kindlaks algmääruse artikli 18 kohaselt, st kättesaadavate faktide põhjal.

100. Normaalväärtus

101. Normaalväärtus arvutati kahe koostööd teinud tootja kaalutud keskmise normaalväärtuse põhjal.

102. Ekspordihind

103. Muude usaldusväärsemate andmete puudumisel võeti koostööst hoidunud Indoneesia eksportijate puhul ekspordihinna arvutamisel aluseks keskmine CIF-impordihind liidu piiril, mis saadi uurimisperioodi Eurostati impordistatistikast.

104. Hinnavõrdlus

105. Liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmist hinda Indoneesia puhul võrreldi tehasehindade tasandil koostööd teinud Indoneesia tootjate kaalutud keskmise normaalväärtusega.

106. Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti rahvusvahelise ja kodumaise veo, kindlustus-, käitlemis-, pakendamis- ja laenukulusid.

107. Dumpingumarginaal

108. Normaalväärtuse ja eespool esitatud viisil arvutatud ekspordihindade võrdlus näitas dumpingu olemasolu. Leitud dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast liidu tollipiiril oli ligi 30 %.

109. Järeldused Indoneesia dumpingu kohta

110. Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et dumping on märkimisväärse osa Indoneesia tootjate puhul meetmete kehtivusajal jätkunud.

111. Impordi areng meetmete tühistamise korral

112. Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas Hiina ja Indoneesia suhtes kehtivate meetmete võimaliku aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

113. Selleks et kindlaks teha, kas dumpingu kordumine on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, uuris komisjon eksportijate olukorra ja turutingimuste kohta kättesaadavat teavet. Analüüs põhines eelkõige koostööd tegevate tootjate küsimustike vastustes esitatud teabel, mida oli kohapeal tehtud kontrollkäigu raames kontrollitud. Kasutati ka muid teabeallikaid, nagu Eurostati impordistatistika ja asjaomaste riikide ametlik ekspordi- ja turustatistika.

114. Hiina

115. Sissejuhatavad märkused

116. Nagu esitatud põhjenduses 26, moodustas koostööd teinud tootjate toodang rohkem kui kolm neljandikku Hiina tootmisest uurimisperioodil. Võttes arvesse suurt koostöövalmidust, otsustati, et usaldusväärset teavet vaatlusaluse toote ekspordi kohta ELi uurimisperioodi jooksul saab otse eksportivalt tootjalt. Lisaks sellele, koguti teavet Hiina siseturu kohta mõlemalt kontrollitud tootjalt

117. Tuletatakse meelde, et uurimine näitas, et käesoleva läbivaatamisega seotud Hiina äriühingute dumping on jätkunud kõrgemal tasemel kui esialgses uurimises kindlaks tehtud.

118. Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

119. Vastavalt andmetele, mis komisjon uurimise käigus kogus, on käesoleva läbivaatamisega seotud asjaomaste Hiina äriühingute vaba tootmisvõimsus mitu korda suurem kui ELi turu maht. Uurimine on näidanud, et on vähetõenäoline, et Hiina kodumaine tarbimine seda ülemäärast võimsust ise märkimisväärselt ära kasutaks.

120. Üks Hiina tootja väitis, et kavatseb pärast uurimisperioodi oma tootmisvõimsust oluliselt vähendada. Selle kohta ei esitatud aga mingeid tõendeid. Isegi kui see tingiks Hiina tootmisvõimsuse vähenemise, looks see teistele Hiina tootjatele stiimuli oma vaba tootmisvõimsuse ärakasutamiseks, et täita Hiina ekspordis tekkivat tühimikku.

121. Lisaks sellele on muude kolmandate turgude võime ära kasutada märkimisväärses lisakoguses Hiina importi piiratud. Nii näiteks ei impordi mitmed suured riigid vaatlusalust toodet õiguslikel põhjustel (sh USA, India, Jaapan, Mehhiko, Lõuna-Korea ja kogu Kesk-Ida). Võttes arvesse uurimise käigus kogutud teavet, ei ole tõenäoline, et ülejäänud tähtsamad naatriumtsüklamaadi turud (Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika ja Aasia) lähiaastatel oluliselt kasvaksid. Seega jääks ELi turg tähtsaks vaatlusaluse toote turuks, mis ei ole atraktiivne mitte ainult oma suuruse, vaid ka toote impordiks vajalike tuntud ja hästi toimivate turustuskanalite tõttu.

122. Kaaluti ka seda, kas ülemäärast tootmisvõimsust saaks seotud äriühingutes ära kasutada muude toodete valmistamiseks. See võimalus ei ole aga eriti tõenäoline, kuna kontrollitud tootjad ei tooda ühtki teist toodet märkimisväärses koguses ning ei ole ka tõendeid, et muud Hiina naatriumtsüklamaadi tootjad saaksid hõlpsalt muudele toodetele ümber lülituda.

123. Eespool nimetatud asjaolud viitavad Hiinast pärineva ELi suunatud impordi jätkumisele suures mahus, kui meetmed kehtivuse kaotaksid.

124. Liidu hindade ja Hiina siseturu hindade vaheline seos

125. Komisjon tegi kindlaks, et Hiinast pärit suuremahuline import ELi toimus hindadega, mis olid madalamad Hiina siseturu hindadest. Kõnealuse impordi müügihindu tuleks Hiina dumpinguhindadega impordi taset ja turuosa arvesse võttes käsitada ELi puhul võrdlushinnana: teised Hiina eksportijad, kes tahavad turule märkimisväärse kogusega siseneda, peaksid oma hindu kõnealustele madalatele hindadele kohendama, st müüma dumpinguhinnaga.

126. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Hiina siseturuhindade vaheline seos

127. Komisjon võrdles kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi kontrollitud hindu Hiina siseturu kontrollitud hindadega, et kontrollida Hiina eksportijate käitumist meetmete võimaliku lõpetamise korral.

128. Leiti, et kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid püsivamalt madalamad hindadest siseturul ning võrdsed ELi suunatud ekspordi hindadega, kinnitades dumpingu olemasolu, mis tundub olevat selle sektori puhul Hiinas tavapärane.

129. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos

130. Komisjon võrdles kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hindu liidu hindadega, et teha kindlaks, kas Hiinal oleks stiimul suunata meetmete lõpetamise korral oma eksport ELi.

131. Kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnad olid üldiselt samal tasemel liidu hindadega. See näitab, et Hiina eksportijad ei suunaks tõenäoliselt oma ELi eksporti muudele turgudele.

132. Järeldus Hiina kohta

133. Eespool nimetatud tegurite hindamine näitas, et käesoleva uurimisega seotud eksportijad on jätkanud vaatlusaluse toote eksportimist liitu märkimisväärsetes kogustes ja dumpinguhinnaga. Hiina eksport kolmandatesse riikidesse toimub samuti dumpinguhinnaga, mis kinnitab dumpingu süsteemset kasutamist. Hinnad Hiina siseturul on kõrged ning ei ole märke, et need lähitulevikus langeksid. Võttes arvesse Hiina eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust, muude suuremate realiseerimisturgude puudumist ning ELi turu atraktiivsust, on Hiina eksportivad tootjad huvitatud vaatlusaluse toote veelgi suuremas mahus toomisest liidu turule dumpinguhinnaga, kui meetmed peaks tühistatama.

134. Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse et Hiinast lähtuv dumping tõenäoliselt jätkuks või korduks, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

135. Indoneesia

136. Sissejuhatavad märkused

137. Nagu selgitatud põhjenduses 42, moodustas koostööd teinud tootjate toodang ja tootmisvõimsus vaid väikese osa Indoneesia toodangust ja tootmisvõimsusest ning seetõttu kohaldati artiklit 18.

138. Tuletatakse ka meelde, et uurimise käigus selgus, et koostööst hoidunud Indoneesia tootjate dumping jätkus uurimisperioodil.

139. Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

140. Läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et kogu Indoneesia vaba tootmisvõimsus suudaks katta rohkem kui kolm neljandikku ELi turust. Isegi kui koostööd teinud eksportija välja arvata, oleks järelejäänud vaba tootmisvõimsusega võimalik katta ligi pool ELi turust. Ametlik Indoneesia statistika näitab, et Indoneesia tootjad on kaotamas turuosa nii kodu- kui ka rahvusvahelisel turul Hiina konkurentide agressiivse hinnapoliitika tõttu. Seega on tõenäoline, et Indoneesia vaba tootmisvõimsus kasvab lähitulevikus veelgi.

141. Uuriti ka seda, kas Indoneesia kolmandatesse riikidesse suunatud müük võiks hõlmata kogu vaba tootmisvõimsuse, kuid nagu järeldatud põhjenduses 63, ei ole ette näha, et olemasolevat ülemäärast tootmisvõimsust oleks märkimisväärses mahus võimalik suunata kolmandate riikide turgudele. Samuti uuriti seda, kas ülemäärast tootmisvõimsust saaks ära kasutada müügiks siseturul. Kuid nagu eespool öeldud, on Indoneesia ametlike andmete kohaselt Indoneesia tootjate turuosa siseturul Hiina impordi survel kahanemas. Viimaks kaaluti ka tootmise ümberlülitamise võimalust muude sarnaste toodete tootmisele, kuid samadel põhjustel, nagu esitatud põhjenduses 64, on ebatõenäoline, et ülemäärast tootmisvõimsust saaks sellisel viisil ära kasutada.

142. Seega järeldatakse, et suur (ja kasvav) Indoneesia tootmisvõimsus suunataks suures oas liidu turule, kui meetmed peaks kehtivuse kaotama.

143. Liidu hindade ja Indoneesia siseturuhindade vaheline seos

144. Hinnad Indoneesia siseturul on kõrgemad kui liidu turul, hoolimata survest, mida Hiina eksport Indoneesia turule avaldab. Võttes arvesse liitu suunatud Hiina impordi madalat hinnataset sellise homogeense toote puhul, tuleks ka Indoneesia eksportijatel tõenäoliselt neist hindadest juhinduda, mis tähendaks, et nad müüksid dumpinguhinnaga, kui meetmed aeguksid. See kaalutlus kehtib nii koostööd teinud kui ka koostööst hoidunud eksportijate kohta.

145. Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks vaid Indoneesia, mitte aga ka Hiina suhtes, muudaks see liidu turu Indoneesia tootjatele hinna perspektiivist veelgi atraktiivsemaks. Dumpinguvastaste tollimaksudeta saaksid nad oma hindu tõsta ja saada kasu sellest, et Hiina eksportijad peavad jätkuvalt dumpinguvastaseid tollimakse tasuma. Samuti tuleb lisada, et esialgses uurimises täheldati samasuguses olukorras, kus Hiina ja Indoneesia hinnatase ja hinnad olid erinevad, et Indoneesia eksportis ELi märkimisväärses koguses.

146. Tuleb ka märkida, et Indoneesia eksport ELi on pärast meetmete kehtestamist pidevalt vähenenud, mis kinnitab järeldust, et Indoneesia eksportijad ei saa või ei taha müüa toodet ELi turul dumpinguhindadeta suures koguses.

147. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Indoneesia siseturuhindade vaheline seos

148. Leiti, et koostööd teinud eksportivate tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kontrollitud hinnad on kõrgemad kui hinnad Indoneesia siseturul.

149. Koostööst hoidunud eksportijate kohta ei olnud uurimise käigus võimalik konkreetseid andmeid saada. Kättesaadav ametlik Indoneesia statistika kogu Indoneesia ekspordi keskmise hinna kohta tundub olevat ebatäpne, näidates ekspordihinda tegelikust oluliselt kõrgemana. Siiski võib statistikast välja lugeda, et kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad on madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad. See viitab tõenäoliselt sellele, et suur osa Indoneesia ekspordist kolmandatesse riikidesse toimub samuti dumpinguhinnaga. Igal juhul nähtub Indoneesia ekspordistatistikast, et ekspordimaht on järsult kahanenud, mis kinnitab, et praeguse hinnataseme juures avaldab Hiina konkurents survet.

150. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja ELis kehtivate hindade vaheline seos

151. Koostööd teinud tootja puhul leiti, et selle kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid ELi hindadest kõrgemad. Võttes aga arvesse ülejäänud Indoneesia tootjaid, näitab kättesaadav Indoneesia statistika aga vastupidist pilti. See näitab, et märkimisväärne osa Indoneesia eksportijatest ekspordib ka kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga.

152. Erinevus liitu suunatud ekspordi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahel kinnitab, et Indoneesia eksportijad oleksid huvitatud ekspordi ümbersuunamisest ELi. Järeldus oleks veelgi tõesem, kui Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

153. Kokkuvõte Indoneesia kohta

154. Eespool nimetatud asjaolude hindamine näitas, et Indoneesia eksport liitu ja kolmandatesse riikidesse on suures ulatuses toimunud dumpinguhindadega, kinnitades dumpingu kasutamise praktikat. Võttes arvesse Indoneesia eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust, muude suuremate realiseerimisturgude puudumist ning ELi turu atraktiivsust, on Indoneesia eksportivad tootjad huvitatud vaatlusaluse toote veelgi suuremas mahus toomisest liidu turule dumpinguhinnaga, kui meetmed peaks aeguma.

155. Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse et Indoneesiast lähtuv dumping tõenäoliselt jätkuks või korduks, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

156. Avaldamise järel esitatud märkused

157. Indoneesia ametiasutused ei esitanud kindlaksmääratud tähtaja jooksul ühtegi märkust teate kohta, et koostööst hoidunud tootjate puhul võidakse kohaldada artiklit 18. Pärast järelduste avaldamist, väitsid Indoneesia ametiasutused ning ka üks koostööd teinud Indoneesia tootja, et kaks koostööd teinud Indoneesia tootjat moodustavad olulise osa Indoneesia tootmisharust. Kõnealused isikud väitsid, et seega tuleks Indoneesia koostöö taset pidada märkimisväärseks ja mitte kohaldada artiklit 18. Lisaks sellele väitsid kõnealused huvitatud isikud, et kuna mitmed Indoneesia tootjad uurimisperioodil liitu ei eksportinud, ei saanud nad ka koostööd teha. Lõpetuseks väideti, et kuna ühe koostööd teinud tootja eksport moodustab väga suure osa Indoneesia ekspordist, tuleks eksporti pidada representatiivseks ning kuna selle ettevõtte puhul dumpingut ei tuvastatud, tuleks dumpinguvastased meetmed tühistada kõikide Indoneesia tootjate suhtes.

158. Selgituseks tuleb öelda, et artiklit 18 ei kohaldatud koostööd teinud tootjate suhtes, kelle esitatud andmeid võeti uurimise käigus täielikult arvesse. Samuti oli artikli 18 kohaldamine Indoneesia ülejäänud tootjate suhtes tingitud sellest, et kõnealused tootjad teavet ei esitanud ning seega ei olnud komisjoni talitustel muud valikut, kui kasutada kättesaadavaid andmeid. Tuletatakse meelde, et dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamises peavad komisjoni talitused hindama ka ekspordiriigi tootmisharu üldist olukorda käsitlevaid elemente, nagu kodumaine tootmisvõimsus, tootmine ja hinnad ning eksport kolmandatesse riikidesse.

159. Kuna need Indoneesia tootjad, kes koostööd ei teinud, esindavad suurt osa Indoneesia tootmisharust nii liitu suunatud ekspordi, tootmise kui ka kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi poolest, kinnitab komisjon artikli 18 kohaldamise õigsust koostööst hoidunud Indoneesia tootjate suhtes, nagu on esitatud põhjenduses 43.

160. Seoses taotlusega tunnistada kehtetuks meetmed Indoneesia ekspordi suhtes tuleb märkida, et Indoneesia ametiasutused ei esitanud andmeid, mis oleksid muutnud komisjoni talituste järeldust koostööd teinud eksportija representatiivsuse suhtes, mis vastab 40–60 %le Indoneesia koguekspordist uurimisperioodi jooksul, nagu esitatud põhjenduses 41. Seega ei saanud tootja, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, olla representatiivne kogu Indoneesia ekspordi suhtes. Ülejäänud Indoneesia eksport toimus dumpinguhindadega nagu esitatud põhjenduses 55. Seega on järeldus, et dumping jätkus Indoneesia impordi selle osa puhul, põhjendatud. Lisaks sellele ei ole dumpingu puudumine iseenesest piisav põhjus dumpinguvastaste meetmete lõpetamiseks, kui dumpingu kordumise tõenäosus on kindlaks tehtud, nagu käesolevas aegumise läbivaatamises. Seega ei saa taotlust lõpetada meetmed, kuna koostööd teinud Indoneesia eksportija puhul dumpingut ei tuvastatud, arvesse võtta.

161. Indoneesia ametiasutused ja üks Indoneesia koostööd teinud tootja taotlesid samuti, et liitu suunatud Indoneesia koguekspordi andmeid ei avaldataks. Tuletatakse meelde, et nende andmete indekseerimine (vt märkust põhjenduses 41) oli vajalik, et kaitsta Indoneesia eksportija äritegevusega seotud andmete konfidentsiaalsust. Turu väiksus ja huvitatud isikute väike arv õigustavad kõnealuste arvude indekseerimist. Seega on konfidentsiaalsuse tagamine põhjendatud ning liitu suunatud Indoneesia koguekspordi andmete avalikustamise taotlust ei saa rahuldada.

162. Järeldus dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kohta

163. Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et dumping jätkuks tõenäoliselt mõlema käesoleva uurimisega seotud riigi puhul, kui meetmed peaksid aeguma.

D. OLUKORD LIIDU TURUL

164. ELi tootmisharu määratlus

165. Naatriumtsüklamaati toodab ELis vaid taotluse esitanud tootja – Productos Aditivos S.A. Seega moodustab see tootja ELi tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

166. Liidu tarbimine

167. Andmed liidu tarbimise kohta arvutati ELi suunatud vaatlusaluse toote impordi kumuleeritud mahu põhjal, mille kohta saadi andmed Eurostati statistikast, ja ELi turul toimunud ELi tootmisharu kontrollitud kogumüügi põhjal. Võttes arvesse, et need andmed on pärit kahest allikast ning et andmed taotluse esitaja müügi kohta peaksid jääma konfidentsiaalseks, on tarbimise arengut selgitatud indeksitega.

168. Naatriumtsüklamaati tarbiti ELis vaatlusalusel perioodil 5 000–7 000 tonni. Tarbimine suurenes 2005. ja 2006. aasta vahel 6 % ning 2006 ja 2007. aasta vahel 15 %. 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes tarbimine 18 % võrra.

Tabel 1

LIIDU TARBIMINE

2005 | 2006 | 2007 | 2008 (UURIMISPERIOOD) |

INDEKS | 100 | 106 | 122 | 103 |

169. Import vaatlusalustest riikidest

170. Kumuleerumine

171. Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel, kas asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt. Selles artiklis sätestatakse, et kahest või enamast ühel ajal dumpinguvastase uurimise all olevast riigist pärineva impordi mõju hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et a) igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ning et igast kõnealusest riigist pärineva impordi maht ei ole tühine, ning et b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

172. Sellega seoses leiti esmalt, et iga asjaomase riigi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest suurem. Lisaks ei olnud igast asjaomasest riigist pärineva dumpinguhinnaga toodete impordi maht tühine algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Hiinast ja Indoneesiast pärineva impordi maht moodustas uurimisperioodil ligi 50 % ELi tarbimisest. Impordimahu arvutamisel dumpinguvaba importi arvesse ei võetud.

173. Edasine uurimine näitas, et nii dumpinguhinnaga impordi vahelise konkurentsi kui ka dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimused olid samad. Leiti, et hoolimata päritolust, konkureerivad vaatlusaluste riikide toodetud/müüdud ja ELi tootmisharu toodetud/müüdud naatriumtsüklamaat omavahel, kuna nende põhiomadused on sarnased, nad on tarbija vaatenurgast vastastikku asendatavad ning neid turustatakse samade turustuskanalite kaudu. Hiina impordi hinnad koos dumpinguvastaste meetmetega ja Indoneesia dumpinguhinnaga impordi hinnad olid samas suurusjärgus. Kui hindu võrreldi samal kaubandustasandil, leiti, et need lõid alla liidu tootmisharu hindu.

174. Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid olid Hiinast pärineva impordi puhul, mille suhtes kohaldati meetmeid, ning Indoneesiast pärineva dumpinguhinnaga impordi puhul täidetud, ning et kõnealust importi tuleks hinnata kumulatiivselt.

175. Dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

176. Hiinast ja Indoneesiast pärineva dumpinguhinnaga impordi ja selle turuosa areng oli vaatlusalusel perioodil järgmine:

Tabel 2

Dumpinguhinnaga import kokku | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Indeks | 100 | 109 | 198 | 195 |

Tabel 3

Dumpinguhinnaga impordi turuosa | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Indeks | 100 | 103 | 161 | 189 |

177. Dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa on vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistunud.

178. Vaatlusaluse toote impordihinna muutumine ja hinnakäitumine

179. Hindade areng

180. Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind arenes vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt:

Tabel 4

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Indeks | 100 | 103 | 104 | 99 |

181. Tabel 4 koostati kättesaadavate statistikaandmete, sealhulgas Eurostati andmete põhjal. Liitu suunatud impordi hind näitas kuni 2007. aastani tõusutrendi ja langes siis uurimisperioodil 2005. aasta tasemest madalamale.

182. Hindade allalöömine

183. Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks toetus komisjon oma analüüsis uurimise käigus koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate esitatud teabele. Koostööst hoidunud Hiina ja Indoneesia äriühingute puhul määrati hindade allalöömine kindlaks Eurostati andmete põhjal.

184. Hindade allalöömise marginaalide arvutamiseks kasutatakse sama metoodikat kui esialgses uurimises. Eksportivate tootjate impordihindu, mille hulka arvati dumpinguvastane tollimaks, võrreldi liidu tootmisharu hindadega, võttes aluseks samasuguse kvaliteediga toote kaalutud keskmise hinna uurimisperioodil. Liidu tootmisharu hindu korrigeeriti tehasest hankimise tasemele ning neid võrreldi CIF-impordihindadega liidu piiril, millele liideti dumpinguvastased ja muud tollimaksud. Selline hinnavõrdlus viidi läbi samal kaubandustasandil, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist.

Tabel 5

Hinna allalöömine | 2008 (Uurimisperiood) |

Hiina: |

- Golden Time | 21,6% |

- muud äriühingud | 3,2% |

Indoneesia: |

- muud äriühingud | 18,7% |

185. Muudest riikidest pärit import

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil tühine (vähem kui 50 tonni aastas) ja seega ei saanud see liidu tootmisharu olukorrale mõju avaldada.

186. ELi tootmisharu majanduslik olukord

187. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis olid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal mõjutanud liidu tootmisharu olukorda.

188. Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave liidu tootmisharu kohta indekseeritud kujul.

189. Tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

190. Liidu tootmisharu tootmine vähenes 2005. aastast kuni uurimisperioodini 13 %. Tootmisvõimsus uurimisperioodil ei muutunud, kuid tootmisvõimsuse kasutamine vähenes 10 % võrra vastavalt tootmise arengule.

Tabel 6

Indekseeritult | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Tootmisvõimsus | 100 | 100 | 100 | 100 |

Tootmismaht | 100 | 106 | 88 | 87 |

Tootmisvõimsuse rakendamine | 100 | 106 | 88 | 87 |

191. Müük ELis

192. Andmed tabelis 7 näitavad liidu tootmisharu müügimahtude selget vähenemist. Olukorra tõsidust rõhutab veelgi asjaolu, et nagu on näidatud tabelis 1, kasvas kogutarbimine sama perioodi jooksul 3 %. Liidu tootmisharu turuosa langes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel märgatavalt. Vastupidiselt on Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga kumuleeritud impordi turuosa vaatlusalusel perioodil pidevalt kasvanud (vt põhjendus 100). Liidu tootmisharu tõstis langeva müügimahu tõttu ühiku müügihinda. Vaatamata ühiku hinna tõstmisele, teenis liidu tootmisharu naatriumtsüklamaadi müügist uurimisperioodil ikka kahjumit.

Tabel 7

Indekseeritult | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Müügimaht | 100 | 93 | 81 | 72 |

Turuosa | 100 | 88 | 66 | 70 |

Ühiku müügihind | 100 | 100 | 108 | 123 |

193. Varud

194. Liidu tootja varude hulk kõikus 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt, langedes vaatlusaluse perioodi jooksul ligi poole võrra.

Tabel 8

Indeks | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Varud (tonnides) | 100 | 113 | 29 | 53 |

195. Kasumlikkus

196. Vaatamata mõningasele paranemisele jäi liidu tootmisharu kasumlikkus kogu vaatlusaluse perioodi vältel negatiivseks.

197. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

198. Tööhõive liidu tootmisharus langes vaatlusalusel perioodil 19 %. Tootlikkus töötaja kohta (arvutamisel jagatakse toodetud tonnide arv töötajate arvuga). Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusaluse perioodi vältel 5 % võrra.

Tabel 9

Indekseeritult | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Tööhõive | 100 | 88 | 91 | 81 |

Tööjõukulu töötaja kohta | 100 | 99 | 81 | 105 |

Tootlikkus töötaja kohta | 100 | 121 | 97 | 107 |

199. Investeeringud, investeeringutasuvus

200. Vaatlusalusel perioodil vähenesid investeeringud ligi poole võrra, peegeldades liidu tootja üldist negatiivset olukorda. Investeeringutasuvuse määr esitatuna liidu ainsa tootja puhaskasumi ja tema põhivara arvestusliku koguväärtuse vahelise suhtena peegeldab kulutasuvuse suundumust. See vähenes vaatlusalusel perioodil järsult ligi 80 %.

Tabel 10

Indekseeritult | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 (Uurimisperiood) |

Investeeringud | 100 | 44 | 7 | 53 |

Investeeringutasuvus | 100 | 54 | 20 | 21 |

201. Rahavoog ja kapitali kaasamise võime

202. Liidu tootmisharu rahavoogu saab hinnata vaid võrdluses liidu tootmisharu kogu tegevusega. Rahavoog oli 2005. aastal positiivne, kuid olukord halvenes järgneval perioodil ning oli negatiivne kogu ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul. Ka kapitali kaasamine muutus vaatlusalusel perioodil kantud kahjude tõtu liidu tootmisharu jaoks raskemaks.

203. Dumpingumarginaali suurus

204. Mõlema asjaomase riigi dumping jätkus uurimisperioodil, välja arvatud koostööd teinud Indoneesia eksportiva tootja puhul. Võttes arvesse ekspordi kogumahtu ja asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi hindu, ei saa selle mõju pidada tühiseks.

205. Toibumine varasemast dumpingust

206. Hiinast ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed märtsis 2004. Sellest alates on täheldatud ainult osalist liidu tootja olukorra taastumist, nagu allpool kirjeldatud.

207. Järeldus kahju kohta

208. Hiina ja Indoneesia madalahinnaline import liidu turul suurenes märkimisväärselt. Mõned liidu tootmisharu kahjunäitajad osutavad taastumisele, samas kui teised viitavad negatiivsele arengule.

209. Võttes arvesse liidu tootja olukorra üldist halvenemist ning Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ning kindlaks tehtud hindade allalöömist märkimisväärses ulatuses, järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju.

210. Asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi ja muude tegurite mõju

211. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju

212. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kumuleeritud maht ja turuosa on vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistunud, nagu selgitatud põhjenduses 100. Mõlema riigi puhul tehti kindlaks ka märkimisväärne hinna allalöömine. Võttes arvesse, et liitu tootmisharu olukorra halvenemine ning Hiinast ja Indoneesiast pärineva dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine toimusid selgelt ühel ajal, järeldatakse, et kõnealune import tekitas liidu tootmisharule kahju. Hiinast ja Indoneesiast pärinev dumpinguhinnaga import on üha aktiivsemalt hõlvamas ELi turgu ning on üle võtnud märkimisväärse osa varem liidu tootjale kuulunud turuosast.

213. Muude tegurite mõju

214. Komisjon analüüsis põhjalikult, kas lisaks dumpinguhinnaga impordile võisid liidu tootjale jätkuvat kahju põhjustada ka muud teadaolevad tegurid, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

215. Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguvaba impordi mõju

216. Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguvaba impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil pidevalt. Kõnealuse impordi hinnad olid kõrgemad kui dumpinguhinnaga impordi hinnad. Neil põhjustel ei ole Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguvaba import liidu tootmisharu kantud kahju suurendanud.

217. Tulemuslikkus eksporditurgudel

218. Liidu tootja eksportmüük turgudel väljaspool ELi moodustas tootja kogumüügist vähem kui 25 %. Vastupidiselt liidus toimunud müügile paranes eksportmüügi kasumlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul ning seega ei saanud see suurendada liidu tootmisharu kantud kahju.

219. Toorainehindade kõikumine

220. Naatriumtsüklamaadi tooraine hinna kõikumisel võis samuti olla teatav negatiivne mõju liidu tootmisharu tegevusele. See tegur ei ole siiski piisav kaotamaks põhjuslikku seost kantud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Dumpinguhinda oleks tooraine hinna muutumine pidanud mõjutama samas ulatuses kui liidu tootja omi, kuna tooraine hind on tihedalt seotud õli ja uurea hinnaga.

221. Muutused tarbimises

222. Uute toodete turule tulekuga toimunud muutus tarbimises ei ole naatriumtsüklamaadi tarbimisele märgatavat mõju avaldanud. Tegelikult tundub, et naatriumtsüklamaat ja kõnealused uued tooted ei ole omavahel otseselt asendatavad.

223. Järeldus

224. Nimetatud põhjustel järeldatakse, et Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju ning et ükski muu tegur ei kaota seda põhjuslikku seost.

E. KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

225. Prognoositud mahu ja hinnamuutuste mõju liidu tootmisharule meetmete kehtetuks tunnistamise korral

226. Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 hinnati praegu vaatluse all olevatest riikidest pärinevat importi, et teha kindlaks, kas kahju jätkumine on tõenäoline.

227. Selleks et hinnata kehtivate meetmete aegumise võimalikku mõju liidu tootmisharule, kaaluti dumpingu jätkumise tõenäosuse seisukohalt järgmisi tegureid kooskõlas eespool kokkuvõtlikult käsitletud elementidega.

228. Hiina

229. Nagu järeldatud põhjenduses 40, toimub käesoleva läbivaatamisega seotud Hiina eksportijate eksport jätkuvalt dumpinguhinnaga. Hiina eksport muudesse kolmandatesse riikidesse tundub samuti toimuvat dumpinguhinnaga, mis kinnitab dumpingu süsteemset kasutamist.

230. Hiina tootmisvõimsuse analüüs näitas, et käesoleva läbivaatamisega seotud Hiina äriühingute vaba tootmisvõimsus ületab mitmekordselt liidu turu mahu (vt põhjendus 61). Teiste kolmandate riikide turgude võime ära kasutada märkimisväärses lisakoguses Hiina importi on piiratud (vt põhjendus 63). Seega on Hiina eksportivad tootjad huvitatud ekspordi suunamisest liidu turule suures mahus ja dumpinguhinnaga, kui meetmed peaks kehtivuse kaotama (vt põhjendus 65).

231. Täheldatud dumpingu ja hindade allalöömise kõrge tase näitab, et eespool nimetatud eksport liitu toimuks dumpinguhindadega, mis oleksid märkimisväärselt madalamad liidu tootja hindadest ja kuludest.

232. Selliste mahu ja hindade kombineeritud mõju võib kaasa tuua juba praegu ebakindlas olukorras oleva liidu tootmisharu olukorra halvenemise. Selline stsenaarium survestaks tõenäoliselt liidu tootmisharu hindu veelgi ja/või tingiks selle tootmise ja müügi vähenemise. Liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneks veelgi, tuues kaasa veelgi suurema kahju. Sellise arengu tulemusel võib liidu ainus tootja olla sunnitud oma tegevuse lõpetama.

233. Indoneesia

234. Uurimine on näidanud, et dumpinguhinnaga import Indoneesiast on uurimisperioodil jätkunud. Uurimine on samuti näidanud, et Indoneesia vaba tootmisvõimsus suudaks katta rohkem kui kolm neljandiku liidu turust ning et tootmisvõimsus kasvab lähitulevikus tõenäoliselt veelgi (vt põhjendus 75). Kuna ei ole märke sellest, et muud kolmandad turud või siseturg võiks ülemäärase tootmisvõimsuse ära kasutada, võib juhtuda, et meetmete aegumise korral suureneb import ELi ja seda veelgi madalamate hindade juures.

235. Nagu ka Hiina puhul, näitavad dumpingu ja hindade allalöömise täheldatud kõrge tase, et Indoneesia eksport ELi toimuks dumpinguhindadega, mis oleksid märkimisväärselt madalamad kui liidu tootja hinnad ja kulud. Sarnaselt võib selliste mahtude ja hindade kombineeritud mõju kaasa tuua juba praegu ebakindlas olukorras oleva liidu tootja olukorra halvenemise ning liidu ainus tootja võib olla sunnitud oma tegevuse lõpetama. Sarnaselt Hiinale tundub ka Indoneesia puhul, et eksport muudesse kolmandatesse riikidesse toimub dumpinguhinnaga, kuna hinnad on ELi suunatud ekspordi hindadest madalamad, näidates seega dumpingu süsteemset kasutamist.

236. Järeldus kahju jätkumise tõenäosuse kohta

237. Liidu tootmisharu on kannatanud dumpinguhinnaga impordi mõju all mitu aastat ning tema majanduslik olukord on ikka veel ebakindel.

238. Nagu eespool selgitatud, on uurimine näidanud, et liidu tootmisharule kahju tekitamine on uurimisperioodil jätkunud. Kahju jätkumine on vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 iseenesest arvestatav tõend selle kohta, et kahju jätkub tõenäoliselt ka tulevikus, millest nähtub, et meetmeid ei peaks kehtetuks tunnistama.

239. Importi käsitlevad järeldused näitavad, et dumpinguhinnaga import jätkub tõenäoliselt suures mahus ning et hinnasurve suurendab suure tõenäosusega konkurentsi dumpinguhinnaga imporditud ja liidus toodetud naatriumtsüklamaadi vahel. Uurimise käigus ei ole ilmnenud tegureid, mis kaotaksid selge seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantava kahju vahel.

240. Kui meetmete kohaldamine lõpetataks, halveneks liidu tootmisharu olukord ning liidu ainsa tootja tegevuse jätkumine oleks küsitav.

241. Seega järeldatakse, et suure tõenäosusega jätkub Hiinast ja Indoneesiast pärit impordiga kaasnev kahju liidu tootmisharule.

F. ELi HUVID

242. Sissejuhatus

243. Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkamine ei kahjusta ELi kui terviku huve. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati erinevaid põimunud huvisid, st taotluse esitanud liidu tootja, importijate, tarnijate ja kasutajate huve.

244. Taotluse esitanud liidu tootja huvid

245. Liidu ainsa tootja puhul tuleb märkida, et tema kahjumit tootev olukord oli tingitud raskustest võistelda odava dumpinguhinnaga impordiga, mis hõlmas juba vaatlusaluse perioodi alguses märkimisväärse turuosa, mis vaatlusalusel perioodil pidevalt suurenes.

246. Leitakse, et liidu tootja saaks meetmete jätkumisest kasu ning peaks olema võimeline vähemalt oma toodangumahtu suurendama ja võib-olla ka müügihindu tõstma, mis looks tootmisvahenditesse investeerimise jätkamiseks vajaliku investeeringutasuvuse taseme. Meetmete kohaldamise lõpetamine aga peataks taastumise ning tingiks selle, et liidu tootja kannaks ka edaspidi kahju ja seda isegi suuremal määral. See ohustaks tõsiselt liidu tootja elujõulisust, mille tulemusena võib viimane olla sunnitud oma tegevuse lõpetama, mis tooks kaasa tarnimise ja konkurentsi vähenemise turul.

247. Importijate huvid

248. Menetluse alguses saadeti küsimustik 20 sõltumatule importijale. Neist kolm vastasid, et nad ei ole enam vaatlusaluse toote turul tegevad. Küsimustikule vastas veel kaks importijat. Koostööd teinud sõltumatute importijate import moodustas 7% asjaomasest koguimpordist.

249. Uurimisel selgus, et erinevate naatriumtsüklamaadi tarnijate olemasolu on väga oluline. Importijad peavad kvaliteedi ja toiduga kindlustatuse tagamise põhjustel juhinduma nii Aasia kui ka Euroopa tarneallikatest.

250. Kasutajate huvid

251. Menetluse alguses saadeti küsimustik 13 võimalikule kasutajale, kellest komisjonile vastasid vaid kaks.

252. Vaatlusaluse toote peamised kasutajad liidus on toiduaine-, joogi- ja farmaatsiatööstus. Nõudlus vaatlusalase toote järele sõltub seega nende tööstuste olukorrast.

253. Endast märku andnud kasutajate kasumimarginaal tootmisahela järgmise etapi toodete puhul, mille tarvis kasutatakse naatriumtsüklamaati, oli korralik. Dumpinguvastaste tollimaksude mõju nende kogukuludele oli väike (vähem kui 1 %), nii et kehtivate meetmete mõju ei olnud nende suhtes ebaproportsionaalselt suur.

254. Tarnijate huvid

255. Küsimustik saadeti kaheksale võimalikule tarnijale, kellest ükski komisjonile ei vastanud. Kättesaadava teabe alusel tundub, et naatriumtsüklamaadiga seotud äritegevus on nende puhul pigem tühine. Igal juhul võib liidu ainsa tootja olukorra halvenemine avaldada mõningast, kuigi piiratud, negatiivset mõju tarnijatele, kes liidu ainsat tootjat toormaterjaliga varustavad. Seega võib õigustatult väita, et meetmetest saavad tõenäoliselt kasu ka tarnijad, kuna see hoiab elujõulisena ühe nende klientidest.

256. Järeldus ELi huvide kohta

257. Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid dumpinguvastaste meetmete kohaldamist.

G. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

258. Eespool nimetatud järeldustest lähtudes tuleks säilitada Hiinast ja Indoneesiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast ja Indoneesiast pärit ning praegu CN-koodi ex 29299000 (TARICi kood 2929 90 00 10) alla klassifitseeritava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes.

2. Järgmiste äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrasid:

Riik | Äriühing | Tollimaksu määr (eurot kilogrammi kohta) | TARICi lisakood |

Hiina Rahvavabariik | Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, Gong Le Industrial Estate, Xixian County, Bao An, Shenzhen, 518102, Hiina Rahvavabariik | 0 | A471 |

Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, Da Lian Dong Lu, Economic and Technology Zone, Yangquan City, Shanxi 045000, Hiina Rahvavabariik | 0 | A472 |

Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd., Shanglilang, Cha Shan Industrial Area, Buji Town, Shenzhen City, Guangdong Province, Hiina Rahvavabariik | 0,11 | A473 |

Kõik teised äriühingud | 0,26 | A999 |

Indoneesia | PT. Golden Sari (Chemical Industry), Mitra Bahari Blok D1-D2, Jalan Pakin No. 1, Sunda Kelapa, Jakarta 14440, Indoneesia. | 0,24 | A502 |

Kõik teised äriühingud | 0,27 | A999 |

3. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, milles kehtestatakse sätted ühenduse määruse (EMÜ) nr 2913/92 täitmiseks, millega kehtestatakse ühine tolliseadustik,[7] vähendatakse ülaltoodud lõike 2 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja […]

[1] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2] ELT C 56, 10.3.2009, lk 42.

[3] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[4] ELT L 72, 11.3.2004, lk 1.

[5] ELT C 56, 10.3.2009, lk 42.

[6] Kuna vaid üks Indoneesia eksportija eksportis uurimisperioodil ELi, on see arv esitatud konfidentsiaalsuse kaalutlustel vahemikuna.

[7] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.