Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 128/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„PANE DI MATERA”

EÜ NR: IT/PGI/005/0372/27.09.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi vastutav asutus:

2.   Rühm:

3.   Toote tüüp:

Rühm 2.4 — Leiva-, saia-, pagari- ja kondiitritooted — Leib

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Pane di Matera”

4.2.   Kirjeldus: Toode valmistatakse ainult kõvast nisust jahvatatud jahust, mille omadused peavad vastama järgmistele näitajatele: gluteen ≥ 11 %; kollasuse indeks ≥ 21; niiskusesisaldus ≤ 15,50 %; kuivaine tuhasisaldus ≤ 2 %.Vähemalt 20 % kasutatavast viljast peab olema kohalikust ökotüübist ja Matera provintsi territooriumil kasvatatavatest sortidest 'Cappelli', 'Duro Lucano', 'Capeiti', 'Appulo'. Geneetiliselt muundatud organismidelt saadud jahu ei tohi tarvitada. Leivale on iseloomulik kollane värvus, ebaühtlane poorsus (leiva sisus olevate aukude läbimõõt jääb vahemikku 2–3 mm kuni 60 mm) ning eriline maitse ja lõhn.

Tarbimisse andmisel peab KGT „Pane di Matera ”vastama järgmistele näitajatele

Väliselt on „Pane di Matera ”koonusekujuline ehk kõrge leib kaaluga 1–2 kg, kooriku paksus on vähemalt 3 mm ning sisu õlgkollane ja iseloomulike augukestega.

4.3.   Geograafiline piirkond: Tootmispiirkonna alla kuulub kogu Matera provintsi ala.

4.4.   Päritolutõend: Tootmisprotsessi igas järgus peab toimuma järelevalve, milles dokumenteeritakse igas tootmisjärgus sissetulevad ja väljaminevad tooted. Lisaks eespool nimetatule tagavad toote jälgitavuse sissekanded kontrolliasutuse hallatavatesse eriregistritesse maatükkide kohta, kus kasvatatakse nisu, asuvad veskid ja tootjad; tootmisregistrite pidamine ning tootekoguste teatavakstegemine kontrolliasutusele. Kontrolliasutus kontrollib vastavalt tootmise spetsifikaadile ja vastava kontrollikava sätetele kõiki asjaomastesse loenditesse kantud füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

4.5.   Tootmismeetod: Tootmisprotsess on kokkuvõetult järgmine. KGT „Pane di Matera ”tootmine algab kultuurpärmi (loodusliku pärmi) valmistamisega: 1 kg jahu (liik W300) ja 250 g küpse puuvilja värsket viljaliha, mida on eelnevalt vees (250–300 cl) leotatud, pannakse džuudist silindrikujulisse mahutisse ja jäetakse 10–12 tunniks temperatuuril 26–30 °C kerkima kuni mahu kahekordistumiseni. Saadud segule lisatakse segu kogusega võrdne kogus jahu ja 40 % vett, sama moodi lisatakse jahu ja vette veel mitmel korral, kuni segu on kerkinud 3–4 tundi. Kultuurpärmi võib kasutada kuni kolm korda.

KGT „Pane di Matera ”tootmiseks vajalikud koostisained on: kõva nisu jahu 100 kg, kultuurpärm 20–30 kg, sool 2,5–3 kg, vesi 75–85 l. Ained pannakse tainasegistisse ja segatakse 25–35 minutit. Seejärel tuleb tainas jätta anumasse 25–30 minutiks kerkima, ühtlase kergituse ja temperatuuri tagamiseks laetakse anum puuvillase või villase riidega. Seejärel kaalutakse tainast 1,2 ja 2,4 kg raskused portsjonid, millest omakorda vormitakse 1 ja 2 kg suurused lõpptooted, mille kaalukõikumine võib jääda vahemikku 10 %. Käsitsi vormitud pätsidel lastakse puidust alusel ja puuvillase riidega kaetult 25–35 minutit kerkida. Pärast viimast 30minutilist kerkimist pannakse pätsid peamiselt kohalikul puuküttel või gaasiküttel ahju küpsema. Iseloomulike omaduste säilitamiseks pakitakse „Pane di Matera ”kas mikroaukudega plastpakendisse, mis on osaliselt värvitud ja osaliselt läbipaistev, et toode välja paistaks, või mitmekihilisse nn vaateaknaga paberisse; mõlema pakendamisviisi puhul on võimalik leiba näha ja need tagavad selle säilivuse vähemalt ühe nädala jooksul.

Selleks et tagada toote jälgitavust, kontrolli ja kvaliteeti, toimuvad kõik tootmisetapid kuni pakendamiseni Matera provintsis.

Nõude aluseks on vajadus tagada, et toote valmistamise ja selle pakendamise vahele jääks traditsiooni kohaselt võimalikult lühike ajavahemik, mis aitaks säilitada kõik leiva iseloomulikud omadused; samuti vajadus tagada otsene ja vahetu kontroll pakendamise üle, mis ei tohi minna vastuollu toote valmistamisega ega muuta toote iseloomulikke omadusi ja kvaliteeti.

Kui toodet ei pakendata vahetult pärast valmistamist, ei ole võimalik enam 7–9 päeva pikkust säilivusaega tagada.

Ettevõtted, kes soovivad hakata valmistama toodet KGT „Pane di Matera”, peavad üksikasjalikult järgima ELile esitatud spetsifikaadi nõudeid.

4.6.   Seos: „Pane di Matera ”tootmispiirkonna iseloomulikud ja erilised omadused avaldavad suurt mõju leiva valmistamisele — kasutatava loodusliku pärmi koostisainete tõttu, tainasse segatava jahu tõttu, mis on jahvatatud Matera mäeaheliku nõlvadel erilistes mullastiku- (savimullad) ja kliimatingimustes (aasta keskmine sademete hulk 350 mm ja keskmine temperatuur 5.7–24.1 °C) kasvatatud nisust, ning traditsioonilistes leivaahjudes kasutatava kohaliku puukütte tõttu, mille abil tuleb esile leiva eripärane lõhn.

Läbi pikaajalise traditsiooni on inimene tänu oma tööle ja loovusele suutnud ühendada keskkonnatingimused eluviisi ja kultuuriliste nõuetega, „Pane di Matera ”on määratletud geograafilise piirkonna iseloomulik toode ning ehe näide Matera piirkonna taluelust, lisaks sellele ka peamine majandusressurss.

KGT „Pane di Matera ”on saanud kahtlemata väga tuntuks tänu tootmisetappidele kohalikus tootmispiirkonnas ning see ei vaja enam täiendavat tõestust. Toodet tuntakse ja hinnatakse tänu iseloomulikele omadustele, mis muudavad selle ainulaadseks. Seetõttu tunnevad tarbijad toote ka turul ära.

Tõendusmaterjali „Pane di Matera ”algupära ja iseloomulike omaduste kohta võib leida ajaloolistes dokumentides, milles on viiteid Napoli kuningriiki ja kaugemalegi ulatuvale pikale traditsioonile. Juba aastal 1857 oli Materas neli möldrit (maestri di centimoli), seega neli veskit. Igas taluperes, igas kodus oli alati käsikivi, millega pere vajaduseks kasutatav vili jahuks jahvatati. Esimene tööstuslik veski asutati 1885, selles töötas 50 töölist, kelle tööpäeva algusest ja lõpust andis märku sireeni huilgamine. Neil kaugetel aegadel pidi igas majapidamises olema oma pere või perederühma tarvis oma leivaahi. Seejärel hakati kasutama ühiskondlikku ahju, kuhu iga pere oma kodus valmistatud leiva küpsema viis. Kivisse õõnestatud ahjud suleti õhukindlalt. Ahju köeti erilist lõhna andvate vahemereliste puudega. Naised tõid oma leivad kohale ja kui pagar sulges õhukindlalt ahjuukse, võisid nad koju minna. Umbes kolme tunni pärast tehti ahjusuu lahti ja võeti kõrged ümarad leivapätsid välja, nüüd olid need kollaka värvusega ja lõhnaga, mida pole võimalik segi ajada. Naised tundsid oma leivad ära majaperemehe nimetähtede järgi, mis nad enne küpsetamist olid tainasse vajutanud. Aastal 1857 luges Pietro Antonio Ridola üles üksteist ahju; 1959–65 oli neid umbes viisteist. Materna elanikud ei jätnud leivaküpsetamise traditsioone unustusse ka alates aastatest 1969–70, kui elutingimused oluliselt paranesid ja hakati kasutama teisi toiduaineid. Nende traditsioon, kultuur ja kvaliteet võitsid. Toote jälgitavus on tagatud kontrolliasutuse hallatava pagarite ja pakendajate loetelu abil.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistus: Pakendil peab olema etikett, millel kiri „Indicazione Geografica Protetta ”ja „Pane di Matera ”ning logo, mida kasutatakse ainult seoses kaitstud geograafilise tähisega. Logol on graafiliselt kujutatud ovaal, mille ülaosas on kiri „PANE DI MATERA”.

Ja alaosas kiri „INDICAZIONE GEOGRAFICA PROTETTA”. Ovaali sees on esipinnal kaks kõva nisu viljavihku ja tagapõhjal Matera linn ja selle taustal peakiriku kellatorn. Juhul kui toode KGT „Pane di Matera ”on küpsetatud puiduküttega ahjus, lisatakse sõnad „pane cotto in forno a legna”.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  Proteiinide sisaldus on määratletud “üldlämmastikuna”, mis saadakse lämmastikusisalduse korrutamisel töötlemiskoefitsiendiga 5,7.

(3)  Pehme sisu konsistentsi tahkestumist mõõdetakse jõu (N) järgi, mis on kulutatud keskmiselt 25 mm paksuse keskmise tüki kokkupressimiseks 25 % ulatuses.