52007SC0189

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.2.2007

SEK(2007) 189 lõplik/2

CORRIGENDUM: Cover page: title, pages: 1 and 5

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 3 Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2006–2010

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ÜLDINE TAUST

Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis jõustus 1. juulil 1998, põhineb eesmärgil muuta valitsussektori rahalised vahendid usaldusväärseks, mis on hindade stabiilsuse ning uute töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva kasvu tingimuste tugevdamise vahend. Pakti reformimisel 2005. aastal tunnistati selle kasulikkust eelarvedistsipliini kehtestamisel, kuid püüti samas tugevdada selle tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[1], mis moodustab osa stabiilsuse ja kasvu paktist, on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama nõukogule ja komisjonile stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (ühisraha kasutusele võtnud liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ja ühisraha veel mitte kasutavad liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) lähenemisprogrammid). Eesti esitas esimese lähenemisprogrammi 2004. aasta mais. Määruse kohaselt esitas nõukogu 5. juulil 2004 komisjoni soovituse alusel ning pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega programmi kohta oma arvamuse. Sama menetluse kohaselt peab komisjon ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogramme hindama ning eespool osutatud komitee neid kontrollima, samas kui nõukogul on samuti õigus neid kontrollida.

2. AJAKOHASTATUD PROGRAMMI HINDAMISE TAUST

Komisjon on kontrollinud Eesti lähenemisprogrammi viimast ajakohastatud versiooni, mis esitati 1. detsembril 2006, ning on vastu võtnud soovituse nõukogu sellekohase arvamuse kohta (vt hinnangus käsitletud põhipunktid).

Asjaolud, mille põhjal on hinnatud eelarvestrateegiat ajakohastatud lähenemisprogrammis, on kokkuvõtlikult järgmised:

1. viimase kümne aasta majandus- ja eelarvenäitajad;

2. kõige ajakohastatum hinnang riigi olukorra kohta stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate sätete alusel (nõukogu arvamuse kokkuvõte lähenemisprogrammi eelmise ajakohastatud versiooni kohta) ja

3. komisjoni hinnang 2006. aasta oktoobri riiklikule reformikavale.

2.1. Viimaste aastate majandus- ja eelarvenäitajad

Eesti on edukalt üle läinud toimivale turumajandusele ning tema majanduskasv on nüüd ELi kõrgeim. Töö- ja kaubaturud on väga paindlikud. Suur palgatõus koos tootlikkuse kasvuga on võimaldanud asjaomasel riigil ELile elatustaseme osas kiiresti järele jõuda. Suure ekspordimahu tõttu on riigisisene nõudlus viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Viimasel ajal on ilmnenud just Eesti edust tulenevad uued väljakutsed. Pärast mitmeid aastaid kestnud kiiret kasvu on majandus nüüd silmitsi mahupiirangutega, eelkõige tööturul, mis on „kokku kuivamas“. Märkimisväärset ülekuumenemisohtu väljendavad baasinflatsiooni tõus, suur välisvõlg ja kinnisvarabuumi põhjustav suurenenud laenamine.

2.2. Varasemale programmile nõukogu arvamuses antud hinnang

Nõukogu võttis 14. veebruaril 2006 vastu oma arvamuse lähenemisprogrammi eelmise ajakohastatud versiooni kohta, mis hõlmas ajavahemikku 2005–2009. Nõukogu oli arvamusel, et „üldiselt on eelarveseisund kindel ja eelarvestrateegia on hea näide stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olevast rahanduspoliitikast.“ Võttes arvesse „2005. aasta eelarvetulemusi, mis on märkimisväärselt paremad programmis prognoositust, ja vajadust vältida protsüklilist poliitikat,“ kutsus nõukogu Eestit üles „suurendama kavandatavat eelarveülejääki 2006. ja sellele järgnevatel aastatel, et jätkuvalt toetada välismaksebilansi puudujäägi vähendamist.“

2.3. Komisjoni hinnang 2006. aasta oktoobri riiklikule reformikavale

Eesti riikliku reformikava rakendamise aruanne esitati majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia raames 12. oktoobril 2006. Eesti riiklikus reformikavas käsitatakse põhiprioriteetidena järgmisi teemasid: teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ja tööhõive.

Komisjoni hinnang kõnealusele kavale (vastu võetud 2006. aasta detsembris iga-aastase arenguaruande[2] osana) näitas, et Eesti teeb oma riikliku reformikava rakendamisel väga suuri edusamme. Samuti teeb Eesti muljetavaldavaid püüdlusi, et tagada kooskõla riikliku reformikava ja ühtekuuluvuspoliitika vahel.

Tehtud edusamme arvesse võttes ärgitati Eestit keskenduma ka järgmistele valdkondadele: haridus ja elukestev õpe; teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon; konkurentsipoliitika; tööturu paindlikkus ja aktiivne tööturupoliitika.

Hinnangus käsitletud põhipunktid Nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 (stabiilsusprogrammid) ja artikli 9 lõike 1 (lähenemisprogrammid) nõuete kohaselt käsitletakse hinnangus järgmisi punkte: kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on usutavad; kas liikmesriigi esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja sellele suunatud kohandamiskava on asjakohased; kas kohandamiskava järgimiseks võetud ja/või kavandatud meetmed keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks kõnealusel ajavahemikul on piisavad; kas keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava hindamisel on majanduse tõusuaegadel kohandamine suurem ja langusaegadel väiksem ning kas euroala ja vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevate liikmesriikide puhul on liikmesriik oma keskpika perioodi eesmärgi saavutamisel seadnud sihiks, et eelarve tsükliliselt kohandatud tasakaal paraneb (ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 0,5% SKTst aastas; keskpika perioodi eesmärgile suunatud kohandamiskava kindlaksmääramisel (liikmesriikide puhul, kes ei ole seda veel saavutanud) või keskpika perioodi eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel (liikmesriikide puhul, kes on selle saavutanud) peamiste struktuurireformide rakendamine, millel on pikaajaline kokkuhoidu soodustav mõju (sh võimalikku majanduskasvu suurendades) ning seega tõestatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele (tingimusel, et säilitatakse asjakohane kindlusvaru kontrollväärtuse 3% SKTst suhtes ning et eelarveseisund peaks programmiperioodi jooksul taastuma keskpika perioodi eesmärgini), kusjuures eritähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kohustuslikku täielikult finantseeritavat pensionisammast; kas liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega. Programmi makromajanduslike prognooside usaldusväärsust hinnatakse komisjoni talituste koostatud 2006. aasta sügise majandusprognoosi alusel, kasutades ka ühiselt kokkulepitud metoodikat potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu hindamiseks. Vastavust majanduspoliitika üldsuunistele hinnatakse 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate riigi rahanduse valdkonnas vastuvõetud majanduspoliitika üldsuuniste alusel. Hinnangus vaadeldakse ka: võla suhte arengut ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse väljavaateid, millele tuleks stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise parandamise kohta esitatud nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruande kohaselt pöörata „eelarveseisundi järelevalves piisavat tähelepanu“. Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatises sätestatakse lähenemine pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks[3]; integreeritust riikliku reformikavaga, mille liikmesriigid esitasid majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia kontekstis. 7. juunil 2005. aastal Euroopa Ülemkogule saadetud kaaskirjas majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastateks 2005–2008 märkis majandus- ja rahandusministrite nõukogu, et riiklikud reformikavad peaks olema kooskõlas stabiilsus- ja lähenemisprogrammidega; vastavust tegevusjuhendile[4], milles on muu hulgas ette nähtud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ühtne ülesehitus ja ühtsed andmetabelid. |

- Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikega 3 Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2006–2010

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[5], eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE.

4. [27. veebruaril 2007] vaatas nõukogu läbi Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

5. Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKT keskmise aastase reaalkasvu vähenemist 11%-lt aastal 2006 kuni 8,25% tasemeni aastal 2007 ja 7,5%-ni programmi viimastel aastatel. Praeguse teabe põhjal näib, et stsenaariumi aluseks on ettevaatlikud kasvuprognoosid. Kavandatud keskpika perioodi lähenemisviis, mis hõlmab kasvu sujuvat vähenemist, et vältida praegust kurssi ülekuumenemise suunas, on siiski ilmselgelt seotud ohtudega. Programmis kavandatud inflatsiooniprognoosid näivad realistlikud.

6. Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori üldiseks eelarveülejäägiks 2006. aastal 2,5% SKTst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 0,3% SKTst. Palju paremad tulemused, mida oodatakse ka uue ajakohastatud versiooni puhul, tulenevad 2005. aasta oodatust edukamatest majandusnäitajatest ning 2006. aasta üllatuslikust majanduskasvust.

7. Programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia põhieesmärgid on hoida valitsemissektori finantsseisund vähemalt tasakaalus ning tagada pikaajaline jätkusuutlikkus, võttes arvesse elanikkonna vananemisest tingitud mõju eelarvele. Eelarvestrateegiaga nähakse ette, et valitsemissektori ülejääk väheneb 2,5%-lt SKTst 2006. aastal kuni ligikaudu 1,25%-ni aastatel 2007–2008 ning tõuseb pärast seda jälle ligikaudu 1,5%-ni SKTst. Arvestades intressikulude tähtsusetut osakaalu, on muutused esmase tasakaalu puhul samasugused. Eelarveülejäägi vähenemine 2007. aastal on tingitud kulude ja SKT vahelise suhte kasvust, samas kui tulude suhte puhul võib täheldada vähenemistendentsi. Alates 2008. aastast vähenevad nii üldine tulude kui ka kulude suhe võrdselt ning see tähendab eelkõige seda, et tulumaksu vähendamine ning kulutuste kasv püsivad suureneva nominaalse SKT kasvuga võrreldes madalamal tasemel. Uus programm erineb vanast tavast seada valitsemissektori finantsseisundi (mis oli viimastel aastatel reeglina oodatust parem) eesmärgiks alati nullilähedane tasakaal; kõnealuse uue programmi puhul on eesmärgiks seatud ulatuslik ülejääk kogu programmiperioodi jooksul, mis on samm edasi majanduse tsükliliste tingimustega tegelemisel. Eelmise ajakohastatud versiooniga võrreldes on 2007. aastat ja pärast seda algavat ajavahemikku hõlmavaid eesmärke kohandatud ülespoole ühe protsendipunkti võrra SKTst, võttes arvesse soodsamat (ja realistlikumat) makromajanduslikku stsenaariumi.

8. Struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatav tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta), mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, langeb eeldatavasti ühe protsendipunkti võrra ning jõuab 2007. aastal 0,5% tasemele SKTst ning tõuseb 2008. aastal jälle üle 1% SKTst ning 2009–2010 aastal üle 1,5% SKTst. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgiks eelarve struktuurne tasakaal, mille säilitamine kogu programmiperioodi jooksul seatakse programmi eesmärgiks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 2% SKTst) ambitsioonikam, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru eesmärgi ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning on märkimisväärselt nõudlikum eeldatavast võlataseme ja keskmise potentsiaalse tootlikkuse kasvust pikaajalises plaanis.

9. Programmi eelarveprognooside riskid on üldiselt tasakaalustatud. Programmis sisalduvaid makromajanduslikke prognoose võib kogu programmiperioodi puhul käsitada ettevaatlikena. Prognoosid maksutulude kohta näivad olevat üldiselt usutavad. Selleks et saavutada kavandatav kulutuste kasvu mõõdukas muutmine, oleks vaja muuta keskpikka perioodi hõlmav eelarve kavandamise raamistik siduvamaks.

10. Kõnealuse riskianalüüsi seisukohast näib programmis sisalduv eelarveseisund olevat piisav keskpika perioodi eesmärgi säilitamiseks suure kindlusvaruga kogu programmiperioodi jooksul, nagu see on programmis kavandatud. See annab a fortiori piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujäägiläve 3% SKTst kogu programmiperioodi jooksul. Programmiga väljendatud rahanduspoliitika põhimõtted ei ole täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga selles osas, et need on protsüklilised headel aegadel 2007. aastal, mil struktuurne tasakaal peaks vähenema ligikaudu 1% võrra SKTst.

11. Valitsemissektori koguvõlg on 2006. aastal hinnanguliselt langenud 3,7%-ni SKTst, mis on oluliselt väiksem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus 60% SKTst. Programmi raames prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 2 protsendipunkti võrra.

12. Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Eestis üks ELi väiksemaid ning vanusega seotud kulutused (osana SKTst) järgmistel kümnenditel eeldatavasti vähenevad; selle kutsub esile pensionisüsteemi reformi oluline kulutusi vähendav mõju. Eesti koguvõlg on praegu väga väike ning valitsemissektori vahendite kindluse säilitamine kooskõlas programmiperioodi hõlmavate eelarvekavadega aitaks kaasa riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ähvardavate ohtude vältimisele. Üldiselt on Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud ohud väikesed.

13. Lähenemisprogramm sisaldab riikliku reformikava 2006. aasta oktoobri rakendusaruande üldise mõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi rahandusstrateegia raames. Lisaks sellele esitatakse selles teavet riiklikus reformikavas sisalduvate peamiste reformidega seotud otseste eelarvekulude või -säästude kohta ja selle eelarveprognoosides võetakse selgesõnaliselt arvesse riiklikus reformikavas sisalduvate meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud riigi rahanduse valdkonna meetmed näivad olevat kooskõlas riiklikus reformikavas ettenähtuga. Nii programmis kui ka kavas rõhutatakse makromajandusliku stabiliseerimise võtmeelemendina eelkõige ettevaatlikku rahanduspoliitikat.

14. Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005–2008. aasta integreeritud suunistes.

15. Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik nõutavad andmed ja suur osa valikulistest andmetest[6].

Üldine järeldus on, et keskpika perioodi eelarveseisund on kindel ja eelarvestrateegia on hea näide stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt rakendatava rahanduspoliitika kohta. Sellest olenemata viitab eelarveülejäägi kavandatud vähenemine 2007. aasta heades majanduslikes tingimustes rahanduspoliitika protsüklilistele põhimõtetele.

Eespool esitatud hindamist arvesse võttes kutsutakse Eestit üles seadma 2007. aastaks eesmärgiks suurem eelarveülejääk kui praegu programmi raames kavandatud, et soodustada makromajanduslikku stabiilsust ning samuti kutsutakse teda üles jätkama välismaksebilansi puudujäägi vähendamist.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

2Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal (nagu eelmistes ridades), v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. |

3 Programmis sisalduvad ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,6% SKTst 2006. aastal ja 0,4% 2007. aastal; kõik vähendavad puudujääki). |

4 Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosist võetud ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,2% SKTst 2005. aastal, 0,6% SKTst 2006., 0,4% SKTst 2007. ja 0,2% 2008. aastal; kõik vähendavad puudujääki). |

5Vastavalt prognoositud potentsiaalsele kasvule, mis on 9,1% aastal 2005, 9,6% aastal 2006, 9,9% aastal 2007 ja 9,9% aastal 2008. |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik käesolevas tekstis viidatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebisaidil:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[2] Komisjoni teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule, „Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia rakendamine – Tulemuste aasta”, 12.12.2006, KOM(2006) 816.

[3] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ELis”, 12.10.2006, KOM(2006) 574 ning Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat (2006) „Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus”, European Economy nr 4/2006.

[4] „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide vormi ja sisu kohta“, mille on kinnitanud majandus- ja rahandusministrite nõukogu 11. oktoobril 2005.

[5] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Käesolevas tekstis viidatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebisaidil:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[6] Eelkõige ei ole esitatud teavet teatavate tööturuga seotud muutujate kohta ning andmeid erasektori netolaenuandmise/-võtmise kohta.