52007PC0015

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.1.2007

KOM(2007) 15 lõplik

2007/0006 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Ühendus ja Madagaskari Vabariik pidasid läbirääkimisi ja parafeerisid 21. juunil 2006. aastal partnerluslepingu kalandussektoris, mis avab ühenduse kaluritele püügivõimalused Madagaskari püügivööndis. See partnerlusleping koos protokolli ja lisaga sõlmiti kestusega kuus aastat alates selle jõustumisest ning seda on võimalik pikendada. Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vaheline leping Madagaskari rannikuvetes kalastamise kohta, mis jõustus 28. jaanuaril 1986. aastal.

Protokoll ja selle lisa, milles sätestatakse tehnilised ja finantstingimused EÜ kalalaevade tegevuseks, sõlmiti kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2007. aastast. Kuni uue lepingu jõustumiseni jõustuvad käesolev protokoll ja selle lisa kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Neid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelist koostööd, et seada sisse partnerlussuhted mõlema lepinguosalise huvides oleva jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamiseks ning Madagaskari püügivööndi kalavarude mõistlikuks kasutamiseks. Oma seisukohtade kujundamisel läbirääkimistel lähtus komisjon muuhulgas sõltumatute ekspertide antud eel- ja järelhinnangute tulemustest.

Lepinguosalised astuvad poliitilisse dialoogi vastastikust huvi pakkuvates küsimustes kalandussektoris. Partnerluslepingu puhul võimaldavad Madagaskari kalanduspoliitika praegused prioriteedid määrata kindlaks lepinguosaliste ühise lepinguga püstitatavad eesmärgid ning koostada iga-aastased ja mitmeaastased kavad, selleks et tagada valdkonna jätkusuutlik ja vastutustundlik haldus.

Partnerluslepinguga nähakse samuti ette majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö soodustamine kalandus- ja sellega seotud sektorites.

Rahaliseks toetuseks on määratud 990 000 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 11 000 tonni aastas. Kogust võib alates 2007. aastast suurendada 12 000 tonnini ja toetust 1 080 000 euroni, kui 2006. aasta kogupüük ületab 11 000 tonni. Sellest rahalisest toetusest suunatakse igal aastal 80% Madagaskari kalanduspoliitika arendamiseks ja ellurakendamiseks, et aidata kaasa jätkusuutliku ja vastutustundliku kalapüügi väljaarendamisele. Rahalise toetuse maksmine põhineb iga-aastastel ja mitmeaastastel kavadel.

Lepingus ette nähtud püügivõimalused on määratud kindlaks kahes kategoorias: 1) kalapüügilaevade kategooria „tuunikülmutusseinerid” jaoks: 44 laeva; 2) kalapüügilaevade kategooria „triivõngejadaga püügilaevad” jaoks: 44 laeva.

Lisaks võib viis leava kahe kuuekuulise ajavahemiku jooksul tegelda põhjalähedaste liikide katsepüügiga õngejada abil.

Laevaomanike litsentsimaksud on määratud kategooriate kaupa ja need võivad Madagaskarile anda aastas umbes 385 000 eurot lisasissetulekut (11 000 tonnise võrdlusaluse puhul) ja 420 000 eurot aastas (kui võrdlusalus tõuseb 12 000 tonnini).

Komisjon teeb sellest lähtuvalt nõukogule ettepaneku Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel sõlmitud kalandussektori partnerluslepingu sõlmimine määrusega heaks kiita.

2007/0006 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

1. Ühendus ja Madagaskari Vabariik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud partnerluslepingu kalandussektoris, mis annab ühenduse kaluritele püügivõimalusi Madagaskari Vabariigi territoriaalvetes.

2. Nimetatud lepingu heakskiitmine on ühenduse huvides.

3. Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vaheline partnerlusleping kalandussektoris kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Lepingu protokollis ettenähtud püügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügi liik | Laeva tüüp | Liikmesriik | Litsentsid või kvoot |

Tuunipüük | Tuunikülmutusseinerid | Hispaania | 23 |

Prantsusmaa | 20 |

Itaalia | 1 |

Tuunipüük | Triivõngejadaga kalapüügilaevad | Hispaania | 21 |

Prantsusmaa | 15 |

Portugal | 6 |

Ühendkuningriik | 2 |

Põhjalähedane püük | Katsepüük õngejadaga | Prantsusmaa | 5 |

Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlust.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,[1] sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad käesoleva lepingu raames kala püüavad, teatama komisjonile kõik Madagaskari püügivööndis püütud kogused.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandussektori PARTNERLUSLEPING

MADAGASKARI VABARIIK, edaspidi „Madagaskar“,

ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus“,

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Madagaskari vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni,

OTSUSTADES kohaldada India Ookeani Tuunikomisjoni, edaspidi „IOTC”, tehtud otsuseid ja soovitusi,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO kohuseteadliku kalanduse juhendis kehtestatud põhimõtete olulisusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoog Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määrata asjaomased vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ja kaasata sellesse protsessi ühelt poolt tehnilised talitused ning teiselt poolt majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Madagaskari vetes ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku koostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks välja ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise ettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1 – Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

- kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Madagaskari püügivööndis vastutustundliku kalapüügi edendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Madagaskari kalandussektori arendamine;

- ühenduse kalalaevade Madagaskari püügivööndisse pääsemise tingimusi;

- Koostöö Madagaskari püügivööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldamisel, mille eesmärk on tagada kehtestatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamismeetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

- äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi.

Artikkel 2 – Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Madagaskari ametiasutused – Madagaskari valitsus, keda esindab kalandusministeerium;

b) ühenduse ametiasutused – Euroopa Komisjon;

c) Madagaskari püügivöönd – veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Madagaskari suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d) kalalaev – mis tahes laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;

e) abilaev – mis tahes laev, mis abistab kalalaeva peibutuspüügivahendite paigaldamisel ja kontrollimisel;

f) ühenduse laev – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

g) ühiskomisjon – komisjon, mis koosneb ühenduse ja Madagaskari esindajatest, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 9;

h) ümberlaadimine – püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalapüügilaevalt teisele kalapüügilaevale;

i) erakorralised asjaolud – asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad kalapüüki Madagaskari vetes;

j) AKV meremees – mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Madagaskari meremehed AKV meremehed.

Artikkel 3 – Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna eri arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika rakendamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 4 – Teaduskoostöö

1. Lepinguperioodi jooksul püüavad ühendus ja Madagaskar jälgida kalavarude seisundi arengut Madagaskari püügivööndis.

2. Lepinguosalised peavad India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis nõu.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, vajaduse korral alampiirkonna tasemel, ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada India ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5 – Ühenduse laevade ligipääs püügivööndile Madagaskari vetes

1. Madagaskar kohustub andma ühenduse laevadele oma püügivööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalandustegevus toimub vastavalt Madagaskaril kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. Madagaskari ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest.

3. Madagaskar vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Madagaskari pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki Madagaskari jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6 – Litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad Madagaskari püügivööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents.

2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7 – Rahaline toetus

1. Ühendus annab Madagaskarile rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:

a) ühenduse laevade juurdepääs Madagaskari vetele ja kalavarudele ja

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Madagaskari vetes.

2. Eelneva lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesoleva lepingu ja selle protokolli sätetele toetuse summa võimaliku muutumise kohta seoses järgmiste asjaoludega:

a) erakorralised asjaolud;

b) püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppega, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c) püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d) Madagaskari kalandussektori poliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e) käesoleva lepingu lõpetamine artikli 13 sätete kohaselt;

f) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 12.

Artikkel 8 – Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas kehtivate Madagaskari õigusaktidega ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9 – Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a) lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b) vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

c) tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d) vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e) mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Madagaskaril ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10 – Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Madagaskari territooriumi suhtes.

Artikkel 11 – Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel pikeneb see automaatselt kuue aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 12 – Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 13 – Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14 – Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15 – Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad Madagaskari vetes kalapüüki kooskõlas Madagaskari seadustega, välja arvatud juhul, kui kokkulepe, käesolev protokoll koos lisaga või selle liited näevad ette teisiti.

Artikkel 16 – Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Demokraatliku Vabariigi vaheline leping Madagaskari rannikuvetes kalastamise kohta, mis jõustus 28. jaanuaril 1986. aastal.

Artikkel 17 – Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises Madagaskari rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012

Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2007 on järgmised:

- Siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas):

- Tuunikülmutusseinerid: 44 laeva,

- triivõngejadaga kalapüügilaevad: 44 laeva,

- Põhjalähedased liigid: viis laeva õngejadaga katsepüügiks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Madagaskari püügivööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel Madagaskari poolt väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 715 000 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 11 000 tonni aastas, ja erisummast, mille suuruseks on 275 000 eurot aastas ja mis on määratud Madagaskari kalanduspoliitika elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks.[2]

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 7 kohaselt.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kogusuurus on 990 000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Madagaskari vetes kehtestatud püügikoguse, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (1 980 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 31. detsembril 2007 ja järgmised 28. veebruaril 2008., 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 7 toodud tingimustel Madagaskari ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus kantakse Madagaskari keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele. Panga andmed: Madagaskari Antaninarenina keskpangas asuv riigikassa keskraamatupidamine - Antananarivo- Madagascar- arve number: 213 101 000 125 TP EUR.

Artikkel 3 Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas – teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Madagaskar jälgida kalavarude seisundi arengut Madagaskari püügivööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) ja India Ookeani Komisjoni (IOC) raames.

4. Vastavalt kokkuleppe artiklile 4 peavad pooled India ookeani tuunikomisjoni (IOTC) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel üksteisega kokkuleppe artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral teaduskohtumise järgselt ning vajaduse korral alampiirkonna tasemel ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4 Kalapüügivõimaluste vabatahtlik läbivaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel, et artikli 3 lõikes 4 nimetatud teadusliku nõupidamise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Madagaskari ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis . Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma vastavalt kokkulepitud kogustele ei tohi siiski olla suurem kui artikli 2 lõikes 1 ettenähtud toetussumma kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse 11 000 tonni (ehk 22 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad vastupidi kokku artiklis 1 toodud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis .

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse artikli 3 lõikes 4 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5 Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Madagaskariga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Madagaskari püügivööndites katsepüügi kampaaniaid pärast artikli 3 lõikes 4 ettenähtud teaduskohtumise arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt ühiselt heakskiidetud teaduslikele ja haldusparameetritele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil kuni kaheks kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks alates poolte kokkulepitud kuupäevast.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline hüvitis.

Artikkel 6 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Madagaskari majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7 Vastutustundliku kalapüügi edendamine Madagaskari vetes

1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest 80% ja laevaomanike makstavad litsentsitasud on igal aastal suunatud Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste teostamiseks.

Madagaskar kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil Madagaskari poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel, kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2.

2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised Madagaskari ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektoripõhises programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

4. aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

5. aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Madagaskari riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

6. kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3. Mis tahes mitmeaastase sektoripõhise programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab Madagaskar, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele teatada mitmeaastasele sektoripõhisele programmile heakskiidu saamisel ühiskomisjoni poolt. Igal järgmise aasta puhul peab Madagaskar teatama selle summa ühendusele hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks.

5. Kui hinnang aastasele tegevusele mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimisele seda õigustab, võib Euroopa Ühendus taotleda Madagaskari kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks ettenähtud summade ümberjaotamist vastavalt käesoleva protokolli artikli 2 lõikele 1, et eraldada vastavalt tulemusele programmi rakendamiseks vajalik tegelik summa.

Artikkel 8 Erimeelsused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu kokkuleppe artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe poole algatusel peatada, kui pooli vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud pool esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale erimeelsusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9 Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a) pädevad Madagaskari ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b) kui pädevad Madagaskari ametiasutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c) protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10 Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad Madagaskari vetes kalapüüki kooskõlas Madagaskari seadustega, välja arvatud juhul, kui kokkulepe, käesolev protokoll koos lisaga või selle liited näevad ette teisiti.

Artikkel 11 Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelise Madagaskari rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 12 Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜKI REGULEERIVAD TINGIMUSED MADAGASKARI PÜÜGIVÖÖNDIS

I peatükk – Litsentside taotlemise ja väljaandmise kord

1. jagu Litsentside väljaandmine

1. Kalapüügilitsents Madagaskari püügivööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu Madagaskaril. Neil ei tohi olla vastuolusid Madagaskari ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Madagaskari ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3. Pädevad ühenduse ametiasutused esitavad kalandusega tegelevale Madagaskari ministeeriumile elektroonilisel teel litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda või kalastamistegevust jälgida, seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. Madagaskari ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse ainult lepingu rakendamise raames.

5. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

- tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

- asjaomase liikmesriigi poolt kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž;

- värske kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. Selle foto minimaalsed mõõtmed on 15 cm x 10 cm;

- värviline koopia pardatähisest ja kutsungist.[3]

6. Litsentsitasu makstakse Madagaskari ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Madagaskaril asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

9. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

12. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Madagaskaril asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

13. Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi litsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Madagaskari ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

14. Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb ainult elektroonilisel teabevahetusel ja eespoolkirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Madagaskari vetes püügiluba omavate laevade nimekiri.

15. Abilaevade litsentside eest tasu maksma ei pea. Abilaevad peavad sõitma ühenduse lipu all või kuuluma ühenduse ettevõtjale.

2. jagu Litsentse reguleerivad tingimused – litsentsitasud ja ettemaksed

1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Litsentsitasu on 35 eurot iga Madagaskari püügivööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

- 3920 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 112 tonni eest aastas;

- 3500 eurot aastas iga triivõngejadaga ja suurema tonnaažiga kui 250 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 100 tonni eest aastas;

- 1680 eurot aastas iga triivõngejadaga ja tonnaažiga kuni 250 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 48 tonni eest aastas;

- Põhjalähedaste liikide püüdmise litsentsitasu määratakse kindlaks ühiskomisjonis pärast katseperioodi. Katseperioodi jooksul antakse litsentse välja tasuta.

4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n+1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6. Arvestus edastatakse ühel ajal Madagaskari kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Võimalikud lisamaksed tuunipüügiseinerite 112 tonni ületava püügi puhul, triivõngejadaga tonnaažiga üle 250 GT laevade 100 tonni ületava püügi puhul ja triivõngejadaga tonnaažiga kuni 250 GT laevade 48 tonni ületava püügi puhul teevad laevaomanikud Madagaskari pädevatele ametiasutustele hiljemalt n+1 aasta 31. augustiks, käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6 osutatud pangaarvele, 35 eurot tonni kohta.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK – KALASTUSVÖÖNDID

1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest. Tuleb arvesse võtta kaitseala, mis laiub kolme meremiili raadiuses ümber peibutuspüügivahendi, mis ei kuulu ühenduse laevadele.

III PEATÜKK – MADAGASKARI VETES PÜÜGILUBA OMAVATE LAEVADE PÜÜGIARUANDED

1. Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all Madagaskari püügivööndis:

- kas ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

- või ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja Madagaskari sadamas ümberlaadimise ja/või lossimise vahel.

2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Madagaskari vetes kalastada, edastavad oma püügiaruanded, et Madagaskari ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 5 sätestatud menetlusele. Üle 24 meetri pikkused laevad peavad iga 15 päeva järel esitama Madagaskari kalapüügi seirekeskusele aruande, kui nad viibivad Madagaskari kalatusvööndis. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1 Litsentsi kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid paberkandjal saadetakse kalapüügi seirekeskusele hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanne edastatakse kas faksiga (+ 261 20 22 490 14) või elektronpostiga (csp-mprh@blueline.mg).

2.2 Laevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Madagaskari püügivööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Madagaskari püügivööndit”.

2.3 Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Madagaskari valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Madagaskaril kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespoolkirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise failiga.

IV PEATÜKK – Lossimine ja ümberlaadimine

Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise ja lossimise võimalusi Madagaskari sadamates.

1. Lossimine:

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse litsentsitasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta Madagaskari püügivööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast.

Täiendavat soodustust 5 eurot kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50% ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest jõustumisaastast.

2. Ümberlaaditud või lossitud tonnaaži kontrollimise kord määratletakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3. Hinnang:

Rahaliste meetmete ulatuse ja väljapüütud kogustest mahaarvestuse maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V peatükk – Meremeeste töölevõtmine

1. Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

- tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20% AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis,[4]

- triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20% AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV riikide meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5. AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

VI peatükk – Tehnilised meetmed

Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma IOTC meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VII peatükk – vaatlejad

7. Laevad, millel lubatakse käesoleva kokkuleppe alusel Madagaskari vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1 Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Madagaskari vetes püütud saagikoguseid.

1.2 Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3 Litsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

8. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Madagaskari ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

9. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

10. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Madagaskari püügivööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

11. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

12. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub antud piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub püügivööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

13. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

14. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Madagaskari vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1 jälgib laevade püügitegevust;

8.2 kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3 võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4 märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5 kontrollib Madagaskari kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6 kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7 edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

15. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

16. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

17. Pardal olles peab vaatleja:

11.1 võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

11.2 suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

18. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

19. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

20. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

21. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Madagaskari vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Madagaskari pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII peatükk – Kontroll

1. Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügi litsents. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1 Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Madagaskari püügivööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest. Vööndisse sisenemise teade, millele ei järgne tegelik vööndisse sisenemine, tuleb faksi või e-posti teel annulleerida. Kalapüügi seirekeskus peab kalalaevale ja/või laevaomanikule saatma elektroonilise teate iga vööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamise kohta.

3.2 Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teated saadetakse eelistatavalt faksi teel ( +261 20 22 490 14) või e-postiga (csp-mprh@blueline.mg) või, kui seda võimalust ei ole, raadio teel (kutsungikood BLU ainult Madagaskaril kehtivatel tööpäevadel ja –kellaaegadel, sagedusel 8754.00 Mhz. Madagaskari kalapüügi seirekeskuse kutsungisignaal on CHARLIE SIERRA PAPA»).

3.3 Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Madagaskari asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4 Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress püügiloa väljastamisel.

3.5 Püügivööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamisel on Madagaskari ametiasutustel õigus otsustada, kas kontrollida üle 250 GT tonnaažiga triivõngejadaga laevastiku püügikoguseid proovide alusel, mis hõlmavad umbes 10% asjaomasest laevastikust. Kontrollimine toimub lähimas sadamas või merel asuvas kontrollpunktis.

4. Kontrollimenetlused

4.1 Madagaskari püügivööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Madagaskari ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil.

6. Laeva peatamine

6.1 Madagaskari pädevad asutused teavitavad Madagaskari püügivööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 24 tunni jooksul.

6.2 Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Peatamise protokoll

7.1 Laeva kapten kirjutab Madagaskari pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2 Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldus alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande "allkirjast keeldunud".

7.3 Kapten juhatab laeva Madagaskari ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Madagaskari pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1 Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Madagaskari pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2 Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2 Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Madagaskari õigusaktide alusel.

9.3 Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Madagaskari pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Madagaskari pädevad asutused neile ülejäänud summa.

9.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või

- niipea, kui laevaomanik on maksnud ülaltoodud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Madagaskari pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10. Ümberlaadimine

10.1 Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Madagaskari vetes ümber laadida, teevad seda Madagaskari sadamates ja/või reidil.

10.2 Kõnealuste laevade omanikud edastavad Madagaskari pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed;

- kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

- ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

- Ümberlaadimise päev ja koht.

10.3 Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari püügivööndist. Seega peavad laevad edastama Madagaskari pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Madagaskari püügivööndist lahkuda.

10.4 Madagaskari püügivööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11. Madagaskari sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Madagaskari inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

LIITED

1 – Kalapüügiloa taotlusvorm

2 – IOTC püügipäevik

Sätted, mis on seotud laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil jälgimisega ja Madagaskari kalandusvööndi koordinaadid:

1. liide MADAGASKARI KALANDUSMINISTEERIUM

UUS LITSENTSITAOTLUS VÕI LITSENTSITAOTLUSE UUENDAMINE[5] TÖÖSTUSLIKU KALAPÜÜGIGA TEGELEVATELE VÄLISMAA LAEVADELE

1. Laevaomaniku nimi:

2. Laevaomaniku aadress:

3. Esindaja või voliniku nimi (vajaduse korral):

4. Laevaomaniku kohaliku esindaja või voliniku aadress (vajaduse korral):

………………………………………………………………………………………..

5. Kapteni nimi:

6. Laeva nimi:

7. Registrinumber:

8. Faksi number:

9. E-posti aadress:

10. Raadiosidekood:

11. Ehitamise kuupäev ja koht:

12. Lipuriik:

13. Registreerimissadam:

14. Kodusadam:

15. Kogupikkus:

16. Laeva laius:

17. Kogumahutavus (GT):

18. Lastimahutavus:

19. Külmutus- ja jahutusvõimsus:

20. Masina tüüp ja võimsus:

21. Püügivarustus:

22. Meeskonnaliikmete arv:

23. Sideseadmed:

24. Raadiokutsung:

25. Tunnustähistus:

26. Kavandatavad kalapüügiviisid:

27. Püügi lossimiskoht:

28. Püügivööndid:

29. Püütavad kalaliigid:

30. Kehtivusaeg:

31. Eritingimused:

Kalanduse ja akvakultuuri peadirektoraadi arvamus:

Kalanduse eest vastutava ministeeriumi märkused:

2. liide

TUUNIPÜÜGIPÄEVIK |

Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot (Muu) |

Lipuriik: ……………………………………………………………………........................... | Mahutavus (tonnides): ……………………………………………........ |

Registreerimisnumber: ………………………………………………………………................................... | Kapten: ……………………………………………………….... |

Laevaomanik: ………………………………………………………….......................... | Meeskonnaliikmete arv: ….…………………………………………………........................ |

Aadress: ………………………………………………………………………….... | Aruande kuupäev: ………………………………………………...... |

(Auteur du rapport): ………………………………………………................................. | Merel oldud päevade arv: | Püügipäevade arv: Püügikordade arv: | Püügireisi number: |

Kuupäev | Statistiline püügipiirkond | Pinnavee temperatuur (ºC) | Püügi-koormu s Kasutatud konksude arv | Capturas (Püük) | Isco usado na pesca (Kasutatud sööt) |

1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta | 3 – „Päeva“ all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. | 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõpetamist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. |

Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid, Hispaania. | 4 – Püügipiirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W. | 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. |

3. liide

[pic]

4. liide

Madagaskari püügivöönd

[pic]

Protokoll (laevaseire satelliitsüsteem (VMS))

millega kinnitatakse sätted, mis on seotud ühenduse kalapüügilaevade satelliitseirega Madagaskari majandusvööndis

1. Käesoleva protokolli sätted täiendavad Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Demokraatliku Vabariigi vahelise partnerluskokkuleppe protokolli, millega määratakse kindlaks Madagaskari rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012, sätteid ja neid kohaldatakse vastavalt selle lisa peatüki VIII – Kontroll punktile 5.

2. Kõiki üle 15 meetri pikkuseid kalapüügilaevu, mis püüavad EÜ/Madagaskari lepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal Madagaskari majandusvööndis.

Satelliitseire võimaldamiseks edastavad Madagaskari ametiasutused ühenduse osapoolele Madagaskari majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi).

Madagaskari ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikaadiga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 sätestatud korras. Võimaluste piires edastatakse kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmeid, nagu nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99%.

5. Kui kokkuleppe alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb Madagaskari püügivööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) viivitamata, vähemalt kolmetunniste ajavahemike tagant, saatma Madagaskari kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad.

6. Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus.

7. Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ning Madagaskari seirekeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Sellisel juhul on üldine asukohateade vaja saata kell 6.00, 12.00 ja 18.00 Madagaskari aja järgi. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten selle registreerinud on kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Madagaskari seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui kõnealune laev selle aja jooksul seadet ei paranda või välja ei vaheta, peab ta lahkuma Madagaskari majandusvööndist.

8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Madagaskari vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Madagaskari seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui Madagaskari seire- ja kontrollikeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Madagaskari ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Madagaskari vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi tarkvara ja riistvara peavad olema töökindlad, mitte võimaldama asukohaandmete võltsimist; nad ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täiesti automaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Keelatud on satelliitseiresüsteemi lõhkuda, kahjustada, muuta see töökõlbmatuks või tekitada häireid selle töös.

Laevade kaptenid tagavad et:

- andmeid ei muudeta;

- satelliitseireseadme antenni või antennide ees ei oleks takistusi;

- satelliitseireseade oleks pidevalt varustatud elektrienergiaga;

- satelliitseireseadet ei eemaldataks.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele, et järgida käesolevaid sätteid.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis.

14. Lepinguosalised kohustuvad vajadusel kõnealused sätted üle vaatama.

VMS TEADETE EDASTAMINE MADAGASKARIL

ASUKOHATEADE

Andmed | Kood | Kohustuslik/valikuline | Märkused |

Teate algus | SR | K | Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust |

Saaja | AD | K | Teatega seotud teave – saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood |

Saatja | FR | K | Teatega seotud teave – saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood |

Lipuriik | FS | V |

Teate tüüp | TM | K | Teatega seotud teave – teate tüüp „POS” |

Raadiokutsung | RC | K | Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | V | Laevaga seotud teave – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number) |

Pardatähis | XR | K | Laevaga seotud teave – laeva küljele kantud number |

Laiuskraad | LA | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS – 84) |

Pikkuskraad | LO | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS 84) |

Kurss | CO | K | Laeva sõidusuund 360° skaalal |

Kiirus | SP | K | Laeva kiirus kümnendiksõlmedes |

Kuupäev | DA | K | Laeva asukohaga seotud teave – (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP) |

Kellaaeg | TI | K | Laeva asukohaga seotud teave – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM) |

Teate lõpp | ER | K | Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu |

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

- topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust,

- kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Mittekohustuslikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

MADAGASKARI SEIREKESKUSE ANDMED

Seirekeskuse nimi: Centre de Surveillance des Pêches (CSP)

CSP telefon: 00 261 20 22 404 10

CSP faks: 00 261 20 22 490 14

CSP e-post: csp-mprh@blueline.mg

DPRH telefon ja faks: Kalanduse ja kalavarude osakond (DPRH)

00 261 20 22 409 00

DPRH e-post: mamy.andriantsoa@wanadoo.mg

X25 aadress = Prantsusmaa seirekeskusest 134 164 784 14 ,

Hispaania, Portugali ja Itaalia seiriekeskusest 208 034 164 784 14

Sisenemis-/väljumisteate näidis:

DECLARATION D’ENTREE DANS LA ZONE ECONOMIQUE EXCLUSIVE DE MADAGASCAR.

ENTRY REPORT IN MADAGASCAR ECONOMIC EXCLUSIVE ZONE

INFORME DE ENTRADA Y SALIDA DE LA ZEE DE MADAGASCAR

SAAJA: Madagaskari kalandus ja kalavarude ministeeriumi laevaseirekeskus

e-post: csp-mprh@blueline.mg

Faks: 00 261 20 22 490 14

SAATJA:

Laeva nimi:

Raadiokutsung:

Litsentsi number:

Päritoluriik:

Laeva tüüp:

Sisenemise kuupäev:

Sisenemise kellaaeg:

Sisenemise koht:

Pardalolev püügikogus enne vööndisse sisenemist:

Liik | Arv | Kaal |

Harilik tuun/Thunnus maccoyii |

Kulduim-tuun/Thunnus albacares |

Suursilm-tuun/Thunnus obesus |

Pikkuim-tuun/Thunnus alalunga |

Mõõkkala/Xiphias gladius |

Vöödiline odanina/Tetrapturus audax |

Marliin/Makaira indica |

Purikala/Istiophorus spp |

Vööttuun/Katsuwonus pelamis |

Muud |

KOKKU |

DECLARATION D’ENTREE DANS LA ZONE ECONOMIQUE EXCLUSIVE DE MADAGASCAR.

ENTRY REPORT IN MADAGASCAR ECONOMIC EXCLUSIVE ZONE

INFORME DE ENTRADA Y SALIDA DE LA ZEE DE MADAGASCAR

SAAJA: Madagaskari kalandus ja kalavarude ministeeriumi laevaseirekeskus

e-post: csp-mprh@blueline.mg

Faks: 00 261 20 22 490 14

SAATJA:

Laeva nimi:

Raadiokutsung:

Litsentsi number:

Päritoluriik:

Laeva tüüp:

Väljumiskuupäev:

Väljumiskellaaeg:

Väljumise koht:

Pardalolev püügikogus enne vööndist väljumist:

Liik | Arv | Kaal |

Harilik tuun/Thunnus maccoyii |

Kulduim-tuun/Thunnus albacares |

Suursilm-tuun/Thunnus obesus |

Pikkuim-tuun/Thunnus alalunga |

Mõõkkala/Xiphias gladius |

Vöödiline odanina/Tetrapturus audax |

Marliin/Makaira indica |

Purikala/Istiophorus spp |

Vööttuun/Katsuwonus pelamis |

Muud |

KOKKU |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel kuueks aastaks alates lepingu jõustumisest.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

11. Kalandus

1103. Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread:

110301 : „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped“

11010404 : „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped: halduskulud“

3.2 Meetme kestus ja finantsmõju:

EÜ ja Madagaskarii Vabariigi kalanduskokkuleppele lisatud protokoll aegus 31. detsembril 2006. aastal. Uus protokoll kestusega kuus aastat sõlmitakse alates 1. jaanuarist 2007.

Protokolliga määratakse kindlaks rahalise toetuse suurus ja ühenduse laevade kalapüügi kategooriad ning tingimused Madagaskari püügivööndis.

3.3 Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik[6] |

11.0301 | Kohustuslik | Liigendatud[7] | EI | EI | EI | Nr 4 |

11.010404 | Kohustuslik | Liigendamata[8] | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2007 | 2008 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | Kokku |

Tegevuskulud[9] |

Kulu-kohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 5.9400 |

Maksete assigneeringud | b | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 5.9400 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[10] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud | 8.2.4 | C | 0.0400 | 0.0400 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulu-kohustuste assigneeringud | a+c | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 1.0300 | 5.9800 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 0.9900 | 1.0300 | 5.9800 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[11] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | D | 0.0594 | 0.0594 | 0.0594 | 0.0594 | 0.0594 | 0.0594 | 0.3564 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a. personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0.0215 | 0.0215 | 0.0215 | 0.0215 | 0.0215 | 0.0215 | 0.129 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) kokku | 1.0709 | 1.0709 | 1.0709 | 1.0709 | 1.0709 | 1.1109 | 6.4654 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) kokku | 1.0709 | 1.0709 | 1.0709 | 1.0709 | 1.0709 | 1.1109 | 6.4654 |

Kaasrahastamise andmed: kaasrahastamist ei toimu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | Kokku |

F |

Kulukohustuste assigneeringud (kaasrahastamine) | a+c+d+e+f |

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete[12] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3 Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgnev:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne Meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Eelarverida | Tulud | [aasta n] | [n+1] | [n+2] | [n+3] |

a)Tulud absoluutväärtuses |

b) Tulude muutus | ( |

(Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga, täpsustage palun kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.)

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Personal kokku | 0.550 | 0.550 | 0.550 | 0.550 | 0.550 | 0.550 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Uue kalandusalase partnerluslepingu peamine eesmärk on rajada koostööraamistik ühenduse ja Madagaskari vahel, et arendada jätkusuutliku kalapüügi ja kalavarude vastutustundliku haldamise poliitikat Madagaskari püügivööndis. Uue protokoll hõlmab peamiselt järgmisi valdkondi:

- Püügivõimalused: 44 tuunikülmutusseinerit, 44 triivõngejadaga kalapüügilaeva, seega 8 tuunipüügilitsentsi rohkem, kui eelmise protokolli alusel ja uuendusena võrreldes eelmise protokolliga 5 litsentsi põhjalähedaseks katsepüügiks.

- Aastane registertonnaaž: 11 000 tonni tuunikala (võimalus püüda 12 000 tonni alates 2007. aastast, kui 2006. aasta püük ületab 11 000 tonni).

- Aastase rahalise toetuse suurus: 990 000 eurot (1 080 000 eurot, kui minnakse üle 12 000 tonnile)

- Laevaomanike litsentsimaksud ja ettemaksed: 35 eurot (eelnevalt 25 eurot) tuunikala tonni kohta. Põhjalähedase püügi litsentsitasu määratakse kindlaks pärast katseperioodi. Ettemakse summa on 3920 eurot aastas tuuniseineri kohta, 3500 eurot aastas triivõngejadaga üle 250 GT tonnaažiga kalalaeva kohta ja 1680 eurot aastas triivõngejadaga kuni 250 GT tonnaažiga kalalaeva kohta.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Uue partnerluslepingu puhul asendub ühenduse mittesekkumine eralepingutega, mis ei taga jätkusuutliku püügi jätkumist. Ühendus loodab samas, et selle partnerluslepingu raames teeb Madagaskar ühendusega koostööd piirkondlikes organisatsioonides nagu India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) ebaseadusliku püügi vastase võitluse alal ja siirdekalade varude hea haldamise nimel.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ühenduse kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku traditsioonilist kalapüügitegevust ja arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, selleks, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ühenduse vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Tegevuspõhise juhtimise kontekstis kasutatakse lepingu täitmise tagamiseks järgmiste näitajate jälgimist:

( püügivõimaluste täitmise taseme jälgimine;

( püügiandmete ja lepingu kaubandusliku väärtusega seotud andmete kogumine ja analüüs;

( tööhõive parandamine ja lisaväärtuse suurendamine ühenduses;

( ühenduse turu stabiliseerumise toetamine;

( üldise eesmärgi – Madagaskaril vaesuse vähendamise – saavutamise toetamine, mis hõlmab panustamist tööhõivesse ja infrastruktuuride väljaarendamisse ning toetust riigieelarvele;

( tehniliste koosolekute ja ühiskomisjoni koosolekute arv.

5.4 Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkiga allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).[13]

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1 Järelevalvekord

Komisjon (kalanduse peadirektoraat koos EÜ esindusega Madagaskaril) tagab korrapärase järelevalve lepingu rakendamise üle, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega .

6.2 Hindamine

2006. aasta märtsis viidi lõpule kehtiva protokolli põhjalik hindamine, milles osales sõltumatute konsultantide konsortsium, et võimaldada läbirääkimiste alustamist uue protokolli sõlmimiseks.

6.2.1 Eelhindamine

Hindamisel selgub, et püügivõimaluste kasutamine on alati olnud rahuldav nii sennerite puhul (2004. aastal 83%, 2005. aastal 93% ja 2006. aastal 98%) kui ka triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul (2004. aastal 78%, 2005. aastal 85% ja 2006. aastal 100%). Püügitonnaaži näitajad on väga erinevad. Kuni aastani 2001 oli väljapüük jätkuvalt umbes 8000 tonni, aastatel 2003 ja 2004 vähenes see märgatavalt ja oli ainult mõnisada tonni. Selline olukord tuleneb veel selgitamata bioloogilistest nähtustest, mille tulemusena kalavarud kogunesid Tansaania rannikuvetesse siis, kui nad eeldatavalt pidid asuma Mosambiigi väinas. 2005. aastal tavaolukord taastus ja väljapüük Madagaskari püügipiirkonnas ületas 12 000 tonni.

Eelhindamise kohaselt on uue lepingu sõlmimine mõlemale lepinguosalisele soodne.

- ühenduse sekkumise lisandväärtus:

Aastal 2004 ühendus investeeringutulu ei saanud (väike väljapüük), kuid aastal 2005 oli see vastavuses muude tuunipüügilepingutega, moodustades 4,8 miljonit eurot ühenduse lisandväärtusena, seega andis 1 investeeritud euro umbes 5 eurot lisandväärtust. Madagaskari tulusid hinnatakse 2,2 miljonile eurole aastas (toetus, litsentsitasud ja kaasnevad majandusmõjud), millele lisandub 5,4 miljonit eurot lisandväärtust aastas konservitööstuselt.

Leping võimaldab toetada umbes 1100 ühenduse kalandusest sõltuvatest piirkondadest pärit kodaniku töökohta nii maal kui merel. Kalandusleping tagab samuti olulise osa ressurssidest, millega rahastatakse Madagaskari kalanduspoliitikat.

– Ohud ja alternatiivsed võimalused:

Kalandusprotokolli rakendamisega kaasneb mitmeid ohte, näiteks: kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summasid ja omanike litsentsitasusid ei kasutata nõuetekohaselt (pettus), samuti asjaolu, et välisriikide kalalaevad ei rakenda litsentse ega allu järelevalvemeetmetele. Ohtude vältimiseks on sektori poliitika kavandamiseks ja elluviimiseks ette nähtud ulatuslik dialoog, ellkõige kontrolli ja järelevalve valdkonnas.

6.2.2 Lepingu majandusliku väärtuse ja komisjoni rahalise toetuse eelhinnang

Leping vastab ühenduse laevaomanike vajadustele, andes võimaluse püüda kalavarusid, mis paiknevad kord rahvusvahelistes vetes, kord rannikuriikide majandusvööndites. Madagaskari püügivöönd on selles suhtes vähemalt ühe kvartali jooksul aastas oluline. Lepingut hinnatakse vastavaks ka Madagaskari vajadustele, kuna see võimaldab saada tulu välisvaluutas lähtuvalt ressurssidest, mida riik ise kasutada ei suuda.

Kalandussektori uus partnerlusleping näeb ette ühenduse eraldised, mis moodustavad 2007.–2012. aastate protokolli kehtivuse ajal aastase rahalise toetuse summas 990 000 eurot.

6.2.3 Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Võrdlusalus tonnides jääb sarnaseks, võimalusega seda veidi suurendada. Suurte triivõngejadaga kalapüügilaevade litsentsitasu hinnati ümber.

Taastati eelmise protokolli kehtivuse ajal katkenud dialoog Madagaskari ametiasutustega.

6.2.4 Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Jätkates 2006. aasta märtsis esitatud uuringut (vt punkti 6.2) ja selleks et tagada piirkonnas jätkusuutlikku kalapüüki, viiakse enne protokolli iga uuendamist läbi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju hindamine. Punktis 5.3 loetletud näitajaid kasutatakse järelhinnangu andmiseks.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Lepingu raames ühenduse antud rahalise toetuse kasutamine on täielikult asjaomase kolmanda riigi vastutusalas.

Seejuures on komisjon võtnud kohustuse püüda algatada pidev poliitiline dialoog ja koostöö, et parandada protokolli haldamist ja tugevdada ühenduse panust ressursside jätkusuutlikku majandamisse.

Kõikide komisjoni poolt kalanduskokkuleppe raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eeskätt selgitada täpselt välja kolmandate riikide pangakontod, kuhu ühenduse rahaline toetus makstakse.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Meede 1 |

Meede 2…… |

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Ametnikud või ajutised töötajad[15] (11 01 01) | A*/AD | 0,2500 | 0,2500 | 0,2500 | 0,2500 | 0,2500 | 0,2500 |

B*, C*/AST | 0,3000 | 0,3000 | 0,3000 | 0,3000 | 0,3000 | 0,3000 |

Art. 11 01 02 kohaselt rahastatud personal[16] |

Art. 11 01 04 04 kohaselt rahastatud personal[17] |

KOKKU | 0.5500 | 0.5500 | 0.5500 | 0.5500 | 0.5500 | 0.5500 |

8.2.2 Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Abistada läbirääkijat kalanduskokkuleppe läbirääkimiste ettevalmistamisel ja pidamisel:

- osaleda kolmandate riikidega kalanduskokkuleppe sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

- valmistada voliniku jaoks ette hinnanguaruanded ja läbirääkimiste strateegia;

- esitada ja kaitsta komisjoni seisukohta nõukogu väliskalanduse töörühmas;

- osaleda kompromisslahenduse otsingul koos kokkuleppe lõplikus tekstis mainitud liikmesriikidega;

- Kokkulepete täitmise kontroll (monitooring):

- kalanduskokkulepete igapäevane järelevalve;

- valmistada ette ja kontrollida rahalise toetuse ja sihtmeetmete või vastutustundliku püügi arendamiseks suunatud vahendite maksekorraldused ja ülekanded;

- koostada kokkulepete täitmise kohta regulaarseid aruandeid;

- kokkulepete hindamine: teaduslikud ja tehnilised küsimused;

- valmistada ette nõukogu määruse ja otsuse eelnõu ning töötada läbi kokkuleppe tekstid;

- ülevõtmismenetluste käivitamine ja järelevalve.

- Tehniline tugitegevus:

- valmistada ühiskomisjoni seisukoha alusel ette komisjoni seisukoht.

- Institutsioonidevahelised sidemed:

- esindada komisjoni nõukogus, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides läbirääkimiste protsessi puudutavates küsimustes;

- koostada vastused Euroopa Parlamendi suulistele ja kirjalikele küsimustele.

- Talitustevahelised konsultatsioonid ja koordineerimine:

- tagada side teiste peadirektoraatidega läbirääkimisi ja kokkulepete järelevalvet puudutavates küsimustes;

- korraldada talitustevahelisi konsultatsioone ja vastata nende käigus tekkinud küsimustele.

- Hinnang

- osaleda mõjuhinnangute ajakohastamises;

- analüüsida saavutatud eesmärke ja hinnanguindikaatoreid.

8.2.3 Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul).

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2006. aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud

(11 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Eurodes

Eelarverida: 11010404 (number ja nimetus) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

1. Tehniline ja haldustegevus (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[18] |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline (1) | 40000 | 40000 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 40000 | 40000 |

(1) kehtiva protokolli järelhinnang ja järgmise protokolli eelhinnang

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

Eurodes

Personali liik | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

Ametnikud ja ajutised töötajad (11 01 01) | 59400 | 59400 | 59400 | 59400 | 59400 | 59400 | 356400 |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) |

Võrdlussummast VÄLJA jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 59400 | 59400 | 59400 | 59400 | 59400 | 59400 | 356400 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

- 1A = 108.000 eurot * 0.25 = 27.000 eurot

1B = 108.000 eurot * 0.15 = 16.200 eurot

1C = 108.000 eurot * 0.15 = 16.200 eurot

Vahesumma: 59 400 eurot (0,0594 miljonit) eurot aastas

Kokku: 59 400 eurot aastas (0,0594 miljonit eurot aastas)

Arvestus – art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Eurodes

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

11 01 02 11 01 – Lähetused | 20000 | 20000 | 20000 | 20000 | 20000 | 20000 | 120000 |

11 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 1500 | 1500 | 1500 | 1500 | 1500 | 1500 | 9000 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[19] |

XX 01 02 11 04 - Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummadest välja) | 21500 | 21500 | 21500 | 21500 | 21500 | 21500 | 129000 |

Vajadus inim- ja haldusressursside järele kaetakse haldavale peadirektoraadile tehtud eraldise piires iga-aastase eraldusprotseduuri raames.

[1] EÜT, L 73, 15.3.2001, lk.8.

[2] Kui 2006. aasta püük ületab kokku lepitud 11 000 tonni, suurendatakse võrdlusalust alates 2007. aasta 1. jaanuarist 12 000 tonnini. Sel juhul on rahaline toetus 780 000 eurot ja sellele lisandub erisumma 300 000 eurot kalanduspoliitika elluviimiseks.

[3] Vastavalt rahvusvahelisele standardile.

[4] Nendest vähemalt 70 meremeest Euroopa laevastikus IOTC liikmesriikidest.

[5] Biffer la mention inutile

[6] Alates 1.1.2007 on see rubriik number 2, mitte enam rubriik nr 4

[7] Liigendatud assigneeringud

[8] Liigendamata assigneeringud

[9] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 11 peatüki 11 01 alla.

[10] Kulud, mis kuuluvad jaotise 11 artikli 11 01 04 alla.

[11] Kulud, mis kuuluvad peatüki 11 01 alla, välja arvatud artiklid 11 01 04.

[12] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[13] Kui on näidatud mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis „Asjakohaste märkuste“ all.

[14] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[15] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast.

[16] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast.

[17] Mille kulu sisaldub võrdlussummast.

[18] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[19] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.