EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006TA0519(01)

Kontrollikoja aruanne Euroopa Keskpanga juhtimise tulemuslikkuse auditi kohta 2004. eelarveaasta osas koos Euroopa Keskpanga vastustega

ELT C 119, 19.5.2006, p. 17–19 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

19.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 119/17


Kontrollikoja aruanne Euroopa Keskpanga juhtimise tulemuslikkuse auditi kohta 2004. eelarveaasta osas koos Euroopa Keskpanga vastustega

(2006/C 119/02)

1.

Kontrollikoja audit Euroopa Keskpanga juhtimise tulemuslikkuse kohta põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirja kohta koostatud protokolli artikli 27 lõikel 2 (1). 2004. eelarveaasta auditi teemaks valiti EKP personalipoliitika tõhusus. Kontrollikoda viis läbi ka järelauditi projektide järelevalve ja väljastpoolt tellitud teenuste hankimise ja haldamise osas.

PERSONALIPOLIITIKA

2.

EKP 2004. aasta eelarve oli 376,4 miljonit eurot, millest 145,9 miljonit eurot (39 %) kasutati personalikuludeks (2).

3.

Alates EKP loomisest 1999. aastal on asutuse töötajate arv kiiresti suurenenud ning kasvanud 518 inimeselt 1999. aastal 1 309 inimeseni 2004. aasta lõpus. Personaliosakond tegeles käivitamisetapis peamiselt personali värbamise ja igapäevaste haldusülesannetega ning lahendas personalipoliitikaga seonduvaid lühiajalisi probleeme. Praeguses ühendamisetapis määratles EKP (3) personalijuhtimises mitmeid valdkondi, mis vajavad edasiarendamist ja parandusmeetmete võtmist.

4.

Kontrollikoja auditi eesmärk oli hinnata EKP personalipoliitika tõhusust personali värbamise ja liikuvuse, palkade, hüvitiste ja puudumiste haldamise osas. Kontrollikoda hindas, kas EKP oli

loonud tervikliku ja järjekindla personalipoliitika, mis vastab EKP organisatsiooni vajadustele,

võtnud kesktasandil kasutusele piisavad mehhanismid personalipoliitika rakendamise järelevalveks,

rakendanud personalipoliitikat nõuetekohaselt kõikidel tasanditel.

5.

EKP personalipoliitika teatud valdkondade terviklikkust võrreldi teiste rahvusvaheliste organisatsioonide – Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja ELi asutuste – personalipoliitikaga. Lisaks uuris kontrollikoda EKP kesktalituste kasutuses olevat juhtimisteavet, mis on mõeldud personalipoliitika rakendamise järelevalveks. Organisatsiooniüksustest (4) koostatud valimi põhjal uuris kontrollikoda, kuidas personalipoliitika teatud valdkondi oli rakendatud.

6.

EKP on aastate jooksul välja töötanud järjekindla personalipoliitika, mis vastab selle peamistele organisatsioonilistele vajadustele. Parandusi tuleks siiski veel teha värbamise, palgaastmete määramise, distsiplinaarmeetmete ning ka kiusamise ja ahistamise ennetamise osas. Mõne nimetatud valdkonna osas ei suudeta nõukogu direktiive veel täielikult järgida.

7.

Kesktasandil on võetud kasutusele mehhanisme personalipoliitika rakendamise järelevalve teostamiseks, kuid personaliosakonna järelevalvefunktsiooni osas esines ikka veel puudusi, mis olid seotud eelkõige värbamise, organisatsiooniüksuste poolt korraldatud koolituse ning puhkuste ja puudumiste haldamisega.

8.

Üldiselt on EKP personalipoliitikat kõigil tasanditel rakendanud lähtuvalt vastuvõetud suunistest, kuigi leiti ka terviklikkuse ja ühtsusega seotud puudusi palkade kehtestamise, lisatasude jagamise, värbamise ja koolituse osas. Suurimaks puuduseks oli aga see, et puhkuste ja puudumiste osas kehtestatud korda järgiti vaid vähesel määral.

9.

Kontrollikoda soovitab EKP-l

muuta oma personalipoliitika terviklikumaks ja ajakohastada seda regulaarsemalt kui praegu ning võtta arvesse teistes samalaadsetes rahvusvahelistes organisatsioonides toimuvat arengut,

tugevdada personali kesktasandi järelevalvet, et tagada personalipoliitika ühtne rakendamine terves organisatsioonis ning alustada personali tulemuslikkuse hindamist, kasutades tulemuslikkuse mõõtmise põhiindikaatoreid ja kriitilisi arengutegureid,

lahendada puhkuste ja puudumiste osas avastatud probleemid järelevalve parandamise, täpsema teabeedastuse ja kohustuste parema määratlemise abil.

EELMISTE TÄHELEPANEKUTE JÄRELKONTROLL

10.

Kontrollikoda viis läbi järelauditi projektide järelevalve (5) ja väljastpoolt tellitud teenuste hankimise ja haldamise (6) kohta.

11.

Kesktasandi järelevalvet teostatakse üksnes IT-alaste projektide puhul ning see hõlmab ainult IT-ressursse. Teiste projektide järelevalvet teostab iga vastav organisatsiooniüksus ikka veel ainult kohalikul tasandil ilma teise tasandi sõltumatu kontrollita prioriteetide seadmise, kinnitamise ja järelevalve etapis. Lisaks hilinesid peaaegu pooled projektid, mille suhtes teostati 2004. aastal kesktasandi järelevalvet, esialgse ajakavaga võrreldes üle 20 %.

12.

2003. aasta septembris väljastati uus haldusalane ringkiri EKP hankelepingute sõlmimise korra kohta. Lisaks töötati välja andmebaasi prototüüp, kuhu registreeritakse kõik hankelepingute sõlmimise korra erandid (üle 10 000 euro suurused hanked) ja kõik suured ostud (üle 250 000 euro). Vaatamata sellele ei ole EKP ikka veel rakendanud konsultantide ja tarnijate tegevuse kvaliteedikontrolli ei kesktasandil ega ka detsentraliseeritult.

Kontrollikoda võttis käesoleva aruande vastu 2006. aasta 5. aprilli istungil Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Hubert WEBER


(1)  Artikli 27 lõike 2 kohaselt “asutamislepingu artikli 248 sätted puudutavad üksnes EKP juhtimise tulemuslikkuse hindamist”. Euroopa Keskpanka puudutavad institutsioonilised sätted on toodud EÜ asutamislepingu artiklis 110.

(2)  Sellest 133,2 miljonit eurot moodustavad otsesed palgakulud ja 12,7 miljonit eurot kaudsed personalikulud, nagu kulutused värbamisele ja kolimistoetused.

(3)  Organisatsiooni muutust puudutava programmi “Uuenev EKP” (“ECB in Motion”) raames käivitas juhatus mitmeid personali seas läbi viidud uuringuid, mille eesmärk oli EKP tõhususe ja mõjususe parandamine.

(4)  Tekstis kasutatakse EKP peadirektoraatide ja direktoraatide kohta terminit “organisatsiooniüksused”.

(5)  ELT C 286, 23.11.2004, ja EÜT C 341, 4.12.2001.

(6)  ELT C 45, 20.2.2004.


EUROOPA KESKPANGA VASTUS

Euroopa Keskpank (EKP) tervitab Euroopa Kontrollikoja aruannet 2004. eelarveaasta kohta ja hindab seda, et kontrollikoda tunnustab EKP poolt välja töötatud ühtset personalijuhtimise poliitikat, mis käsitleb tema peamisi organisatsioonilisi vajadusi.

EKP võtab arvesse kontrollikoja tähelepanekuid ja parandusettepanekuid. EKP on seadnud esmatähtsateks eemärkideks arendada mitmekesisuse poliitikat ning luua kiusamise ja ahistamise vältimise raamistik. Töö nende küsimustega on jõudnud lõppjärku. Ehkki EKP tavad on kooskõlas Euroopa Liidu direktiivide sisuga, jätkab EKP edasiste täienduste tegemist, et tagada oma normide ja eeskirjade täielik vastavus direktiividele. Poliitika väljatöötamisel arvestab EKP alati nii sarnaste rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate liikmesriikide pankade arengut. Lisaks pööratakse puhkuse ja töölt puudumise reeglite täitmisega seoses lähitulevikus erilist tähelepanu töölt puudumise korralduse järelevalve parandamisele. Personalipoliitika tulemuslikkuse mõõtmise osas on EKP otsustanud järk-järgult rakendada tulemuslikkuse põhinäitajaid.

EKP projektide juhtivkomitee on alati teostanud keskset järelevalvet peamiste IT-alaste ja muude projektide üle. 2005. aasta kolmandast kvartalist alates laienes projektide juhtivkomitee kui keskse järelevalveorgani roll kõikidele IT-projektidele, mis moodustavad valdava osa EKP projektidest. Konsultantide ja hankijate töö kvaliteedi kontrollimine on tasandjuhtimise vastutusala lahutamatu osa.


Top