19.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 311/10

---

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) NR 33/2006,

23. november 2006,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv 2006/…/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

(2006/C 311 E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Üleujutused võivad põhjustada inimeste hukkumist ja ümberasumist ja kahjustada keskkonda, tõsiselt ohustada majanduse arengut ning laostada ühenduse majandustegevust.

(2)	Üleujutus on loodusnähtus, mida ei saa vältida. Ent mõned inimtegevused ja kliimamuutused aitavad kaasa üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele.

(3)

Eelkõige inimeste tervisele ja elule, keskkonnale, kultuuripärandile, majandustegevusele ja infrastruktuurile üleujutuste tekitatud kahjulike tagajärgede riski vähendamine on teostatav ja soovitatav. Riskide vähendamise meetmed peaksid nende tõhususe tagamiseks siiski olema vesikondade ulatuses võimalikult põhjalikult kooskõlastatud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (3), on ette nähtud vesikondade majandamiskavade koostamine kõikide valglapiirkondade jaoks, saavutamaks head ökoloogilist ja keemilist seisundit, et aidata kaasa üleujutuste mõju leevendamisele. Siiski ei ole üleujutuste riski vähendamine nimetatud direktiivi peaeesmärk, samuti ei ole selles arvestatud kliimamuutustest tingitud üleujutuse riske tulevikus.

(5)

Komisjoni 12. juuli 2004. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Üleujutuste riskijuhtimine: üleujutuste ennetamine, kaitse ja leevendamine” esitatakse komisjoni analüüs ja lähenemine üleujutusriski maandamisele ühenduse tasandil ja järeldatakse, et ühenduse tasandil kooskõlastatud tegevus loob lisaväärtust ja tagab parema kaitse üleujutuste eest.

(6)

Lisaks liikmesriikidevahelisele kooskõlastamisele on üleujutuste tõhusal ennetamisel ja leevendamisel vaja teha koostööd kolmandate riikidega. See on kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ ja üleujutusriski maandamise rahvusvaheliste põhimõtetega, nagu need töötati eelkõige välja ÜRO piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutuse konventsiooni raames, mis on kiidetud heaks nõukogu otsusega 95/308/EÜ (4), ja kõikide järgnevate kokkulepetega selle kohaldamisel.

(7)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsuses 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (5), on sätestatud liikmesriikide toetus ja abi suurõnnetuste, sh üleujutuste korral. Kodanikukaitse võib osutada asjakohast abi kannatada saanud elanikkonnale ning parandada valmisolekut ja vastupanuvõimet.

(8)

Vastavalt nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (6) on võimalik osutada kiiret rahalist abi suurõnnetuse tõttu kannatanud inimestele, looduslikele aladele, piirkondadele ja riikidele võimalikult normaalsete tingimuste taastamiseks, kuid fond võib sekkuda ainult hädaolukorras vajalike tegevuste puhul, mitte hädaolukorrale eelnevates etappides.

(9)

Üleujutused ühenduse territooriumil on erinevad, näiteks jõgede suurvesi, äkktulvad, asulate ning rannikualade üleujutused. Samuti võib üleujutuste põhjustatud kahju ühenduses riigiti ja piirkonniti erineda. Seega peaks liikmesriigid ise määratlema üleujutusriski maandamise eesmärgid ning need peaks lähtuma kohalikest ja piirkondlikest asjaoludest.

(10)	Üleujutuse riski võib pidada väheoluliseks ühenduse teatud piirkondades, näiteks hõreda asustusega või asustamata piirkondades, vähese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades. Üleujutuste riske ja edasiste meetmete vajadust tuleks hinnata igas valglapiirkonnas või majandamisüksuses.

(11)

Selleks, et võimaldada tõepärast teavet ning kindel lähtekoht prioriteetide seadmiseks ning edasiste tehniliste, rahaliste ja poliitiliste otsuste tegemiseks seoses üleujutusriski maandamisega, on vaja koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid, mis kajastavad erinevate üleujutusstsenaariumitega seotud võimalikke kahjulikke tagajärgi.

(12)

Selleks, et vältida ja vähendada üleujutuste negatiivset mõju asjaomases piirkonnas, on vaja koostada üleujutusriski maandamise kavad. Üleujutuste põhjused ja tagajärjed erinevad ühenduses riigiti ja piirkonniti. Üleujutusriski maandamise kavades peaks seetõttu arvesse võtma asjaomaste piirkondade eriomadusi ja kavades peaks pakkuma individuaalseid lahendusi vastavalt nende alade vajadustele ja prioriteetidele, samas tagades asjaomase kooskõlastamise valglapiirkondade vahel.

(13)	Üleujutusriski maandamise kavad peaks keskenduma ennetamisele, kaitsele ja valmisolekule. Üleujutusriski maandamise kavade elemente tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja vajadusel ajakohastada, võttes arvesse kliimamuutuste võimalikke mõjusid üleujutuste esinemise suhtes.

(14)	Solidaarsuse põhimõte on riskide maandamise seisukohast väga oluline. Sellest lähtudes peaks julgustama liikmesriike leidma õiglast vastutuse jaotust, kui ühistes huvides otsustatakse koos võtta meetmeid üleujutusriski maandamiseks kogu vooluveekogu ulatuses.

(15)	Töö dubleerimise vältimiseks peaksid liikmesriikidel käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel ja nõuete täitmisel olema õigus kasutada olemasolevaid esialgseid üleujutusriski hindamisi, üleujutusohu ja -riski kaarte ja üleujutusriski maandamise kavasid.

(16)

Direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikondade majandamiskavade koostamine ja käesoleva direktiivi kohane üleujutusriski maandamise kavade koostamine on osa vesikondade komplekssest majandamisest. Seepärast tuleks ära kasutada nende kahe protsessi võimalikku sünergiat ja kasu, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaalaseid eesmärke, tagades ressursside tõhusa ja mõistliku kasutamise ning tunnistades samas, et pädevad asutused ja majandamisüksused võivad käesolevas direktiivis ja direktiivis 2000/60/EÜ olla erinevad.

(17)

Direktiiviga 2000/60/EÜ on juhtudel, kui veekogu kasutatakse mitmesugusteks veekogu mõjutavateks püsivateks inimtegevusteks (näiteks üleujutusriski maandamine, ökoloogia, siseveetee laevatamine või hüdroenergeetika), ette nähtud selged ja läbipaistvad menetlused sellise kasutamise ja mõju käsitlemiseks, sealhulgas artiklis 4 sätestatud võimalikud erandid hea seisundi säilitamise või seisundi halvenemise ärahoidmise nõuetest.

(18)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(19)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Direktiiviga püütakse eelkõige toetada kõrgetasemelise keskkonnakaitse integreerimist ühenduse poliitikaga säästva arengu põhimõtte kohaselt kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37 sätestatuga.

(20)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on meetmete raamistiku loomine, et vähendada üleujutustest tulenevate kahjustuste riske, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ning asutamislepingule lisatud protokolliga subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtte kohaldamise kohta, ning pidades silmas liikmesriikide olemasolevaid võimalusi, tuleks kohalikule ja piirkondlikule tasandile jätta olulisel määral paindlikkust, eelkõige korraldamise ja asutuste vastutuse osas.

(22)	Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punkti 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavustabelid ning need avaldama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on luua üleujutusriski hindamise ja maandamise raamistik, mille siht on vähendada ühenduses toimuvate üleujutuste kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Artikkel 2

Lisaks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele jõgi, vesikond, alamvesikond ja valglapiirkond kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:

1.

üleujutus — sellise maa ajutine kattumine veega, mis ei ole harilikult veega kaetud. See hõlmab jõgede veetaseme tõusust, mägedest pärit tulvaveest ja Vahemere ajutistest vooluveekogudest põhjustatud üleujutusi ning merevee taseme tõusust põhjustatud üleujutusi rannikualadel; see ei pruugi hõlmata kanalisatsioonisüsteemidest tingitud üleujutusi;

2.	üleujutusrisk — üleujutuse tõenäosus koos üleujutuse võimalike kahjulike tagajärgedega inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Artikkel 3

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel lähtuvad liikmesriigid direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 6 sätestatud korrast.

2.   Sellest olenemata võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamiseks:

a)	määrata erinevad pädevad asutused, kui need, mis on määratud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikele 2;

b)	määrata kindlaks rannikualad või eraldiseisvad vesikonnad ning määrata need majandamisüksuse koosseisu, mis erineb vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikele 1 määratutest.

Neil juhtudel edastavad liikmesriigid hiljemalt … (9) komisjonile direktiivi 2000/60/EÜ I lisas osutatud teabe. Sel eesmärgil loetakse mis tahet viide pädevatele asutustele ja valglapiirkondadele viiteks käesolevas artiklis osutatud pädevatele asutustele ja majandamisüksusele. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist käesoleva lõike kohaselt esitatud andmetes tehtud muudatustest kolme kuu jooksul pärast muudatuste jõustumist.

II PEATÜKK

ÜLEUJUTUSRISKI ESIALGNE HINDAMINE

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid viivad iga nende territooriumil paikneva valglapiirkonna või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse või rahvusvahelise valglapiirkonna osa kohta läbi üleujutusriski esialgse hindamise käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2.   Üleujutusriski esialgne hindamine viiakse läbi, et olemasoleva või hõlpsasti kättesaadava teabe, näiteks registreeritud andmete põhjal hinnata võimalikke riske. Hindamine hõlmab vähemalt järgmist:

a)	valglapiirkonna topograafiline ja maakasutust kirjeldav, sobivas mõõtkavas kaart, millel on vesikondade, alamvesikondade ning vajaduse korral rannikuvööndite piirid;

b)

selliste varasemate üleujutuste kirjeldus, millel olid märkimisväärsed kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, mille puhul esineb endiselt sarnaste üleujutuste tõenäosus tulevikus, sealhulgas nende ulatus ja kulgemisteed ning nende kahjuliku mõju hinnang;

c)	varem toimunud ulatuslike tõsiste üleujutuste kirjeldus, mille puhul on võimalik ette näha tulevaste sarnaste sündmuste märkimisväärseid ohtlikke tagajärgi,

ning vajadusel hõlmab see järgmist:

d)

hinnang sellele, millised on tulevaste üleujutuste võimalikud kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, võttes võimalikult ulatuslikult arvesse selliseid aspekte nagu topograafia, vooluveekogude asukoht ning nende üldised hüdroloogilised ja geomorfoloogilised omadused, asustatud alade asukoht, majandustegevuse piirkonnad ja pikaajalised arengud, sealhulgas kliimamuutuste mõju üleujutuste tekkimisele.

3.   Rahvusvaheliste valglapiirkondade või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud, teiste liikmesriikidega ühiste majandamisüksuste puhul tagavad liikmesriigid, et asjakohase teabe vahetamine toimub asjaomaste pädevate asutuste vahel.

4.   Liikmesriigid lõpetavad üleujutusriski esialgse hindamise 22. detsembriks 2012.

Artikkel 5

1.   Artiklis 4 osutatud üleujutusriski esialgse hindamise tulemuste põhjal määravad liikmesriigid igas valglapiirkonnas või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuses või igas nende territooriumil paiknevas rahvusvahelise valglapiirkonna osas kindlaks need alad, kus liikmesriikide arvates on või mille puhul võib põhjendatult arvata, et seal tekib oluline üleujutusrisk.

2.   Rahvusvahelise valglapiirkonna või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud, teise liikmesriigiga ühise majandamisüksuse koosseisu kuuluvate alade määratlemine lõike 1 kohaselt kooskõlastatakse asjaomaste liikmesriikide vahel.

III PEATÜKK

ÜLEUJUTUSOHU KAARDID JA ÜLEUJUTUSRISKI KAARDID

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid koostavad valglapiirkonna või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse tasandil artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud alade kohta kõige sobivamas mõõtkavas üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid.

2.   Artiklis 5 määratletud, teiste liikmesriikidega ühiste alade kohta üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamisel vahetatakse asjaomaste liikmesriikide vahel eelnevalt teavet.

3.   Üleujutusohu kaardid hõlmavad geograafilisi alasid, kus üleujutused võivad toimuda vastavalt järgmistele stsenaariumitele:

a)	väikese tõenäosusega üleujutused või erakorraliste sündmuste stsenaariumid;

b)	keskmise tõenäosusega üleujutused (tõenäolise kordumise periood ≥ 100 aastat);

c)	vajadusel, suure tõenäosusega üleujutused.

4.   Iga lõikes 3 osutatud üleujutuste stsenaariumi kohta esitatakse järgmised andmed:

a)	üleujutuse ulatus;

b)	tulvavee kõrgus või vajaduse korral veetase;

c)	vajadusel voolu kiirus või vastav vooluhulk.

5.   Üleujutusriski kaartidel kirjeldatakse võimalikke kahjulikke tagajärgi, mis on seotud lõikes 3 osutatud üleujutuste stsenaariumitega, ning neil on näidatud:

a)	tõenäoline võimalikku kahju kannatavate elanike arv;

b)	võimalikku kahju kannataval alal toimuva majandustegevuse liik;

c)

24. septembri 1996. aasta nõukogu direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (10) I lisas osutatud käitised, mis võivad üleujutuse korral põhjustada juhuslikku reostust ning direktiivi 2000/60/EÜ IV lisa punkti 1 alapunktides i, iii ja v määratletud kaitsealad, mis võivad kahju kannatada;

d)	muu teave, mida liikmesriik peab vajalikuks, näiteks alad, kus võivad esineda üleujutused, mille vesi sisaldab suures koguses kaasaskantavaid setteid, ja üleujutused, mille vesi sisaldab tahkeid osakesi.

6.   Liikmesriigid võivad otsustada, et piisava kaitstuse tasemega rannikualade osas piirdub üleujutusohu kaartide koostamine lõike 3 punktis a osutatud stsenaariumiga.

7.   Liikmesriigid võivad otsustada, et põhjaveest tulenevate üleujutuste osas piirdub üleujutusohu kaartide koostamine lõike 3 punktis a osutatud stsenaariumiga.

8.   Liikmesriigid tagavad, et üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid valmivad 22. detsembriks 2013.

IV PEATÜKK

ÜLEUJUTUSRISKI MAANDAMISE KAVAD

Artikkel 7

1.   Artiklis 6 osutatud kaartide alusel kehtestavad liikmesriigid artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud ja artikli 13 lõike 1 punktiga b hõlmatud alade kohta valglapiirkonna tasandil või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse tasandil kooskõlastatud üleujutusriski maandamise kavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3.

2.   Liikmesriigid kehtestavad artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud ja artikli 13 lõike 1 punktiga b hõlmatud aladele üleujutusriski maandamise asjakohased eesmärgid, keskendudes sellele, et vähendada üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, ja keskendudes vajadusel samuti mittestruktuurilistele algatustele ja/või üleujutuste tõenäosuse vähendamisele.

3.   Üleujutusriski maandamise kavad hõlmavad meetmeid, mis on suunatud lõike 2 kohaselt kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning sisaldavad lisa A osas sätestatud osi.

Üleujutusriski maandamise kavades tuleb arvesse võtta asjakohaseid aspekte, näiteks kulusid ja tulusid, üleujutuste ulatust ja kulgemisteid ning alasid, mis võivad üleujutusi kinni pidada, direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke, pinnasekaitse ja veemajanduse, ruumiplaneerimise, maakasutuse ja looduskaitse aspekte, laevaliiklust ning sadamate infrastruktuuri.

Üleujutusriski maandamise kavades käsitletakse kõiki üleujutusriski maandamistsükli aspekte, keskendudes ennetusele, kaitsele ja valmisolekule, sealhulgas prognoosimisele ja varajase hoiatuse süsteemidele, ning arvestades konkreetse vesikonna või alamvesikonna omadusi. Üleujutusriski maandamise kavad võivad samuti sisaldada teatavate alade kontrollitud üleujutamist üleujutuse korral.

4.   Ühes liikmesriigis kehtestatud üleujutusriski maandamise kavad ei tohi sisaldada meetmeid, mis oma ulatuse ja mõju tõttu märkimisväärselt suurendavad üleujutusriske üles- või allavoolu samas vesikonnas või alamvesikonnas asuvate riikide jaoks, välja arvatud juhul, kui meetmed on kooskõlastatud ja asjaomased liikmesriigid on nende osas artikli 8 raames kokkuleppele jõudnud.

5.   Liikmesriigid tagavad, et üleujutusriski maandamise kavad koostatakse ja avaldatakse 22 .detsembriks 2015.

Artikkel 8

1.   Liikmesriigid tagavad, et täies ulatuses nende territooriumil asuvate valglapiirkondade või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuste kohta koostatakse üks üleujutusriski maandamise kava või mitu valglapiirkonna tasandil kooskõlastatud üleujutusriski maandamise kava.

2.   Täies ulatuses ühenduse territooriumil asuva rahvusvahelise valglapiirkonna või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse puhul tagavad liikmesriigid kooskõlastamise, et koostada üks rahvusvaheline üleujutusriski maandamise kava või mitu üleujutusriski maandamise kava, mis on rahvusvahelise valglapiirkonna tasandil kooskõlastatud. Kui selliseid kavasid ei ole, koostavad liikmesriigid üleujutusriski maandamise kavad, mis hõlmavad vähemalt rahvusvahelise valglapiirkonna neid osi, mis asuvad nende territooriumil, ja mis on rahvusvahelise valglapiirkonna tasandil võimalikult ulatuslikult kooskõlastatud.

3.   Ühenduse piire ületava rahvusvahelise valglapiirkonna või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse puhul püüavad liikmesriigid koostada ühe rahvusvahelise üleujutusriski maandamise kava või mitu üleujutusriski maandamise kava, mis on rahvusvahelise valglapiirkonna tasandil kooskõlastatud; kui see ei ole võimalik, kohaldatakse nende territooriumil asuvate rahvusvahelise valglapiirkonna osade suhtes lõiget 2.

4.   Lõigetes 2 ja 3 viidatud üleujutusriski maandamise kavasid täiendavad, kui ühise alamvesikonnaga riigid peavad seda vajalikuks, üksikasjalikumad üleujutusriski maandamise kavad, mis kooskõlastatakse rahvusvaheliste alamvesikondade tasandil.

5.   Kui liikmesriik leiab probleemi, mis mõjutab tema vetega seotud üleujutusriskide maandamist, mida kõnealune liikmesriik ei saa lahendada, võib ta probleemist teatada komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele ning anda soovitusi selle probleemi lahendamiseks.

Komisjon vastab liikmesriigi teatele või soovitusele kuue kuu jooksul.

V PEATÜKK

KOOSKÕLASTAMINE DIREKTIIVIGA 2000/60/EÜ, AVALIK TEAVITAMINE JA ARUTELU

Artikkel 9

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed käesoleva direktiivi ja direktiivi 2000/60/EÜ kohaldamise kooskõlastamiseks, keskendudes tõhususe suurendamise, teabevahetuse parandamise ning sünergia ja kasu saavutamise võimalustele, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke. Eelkõige:

1)

esimeste üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklites 6 ja 14, viiakse läbi selliselt, et neis sisalduv teave on kooskõlas vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ esitatava teabega. Neid võib vajadusel edaspidi täiendavalt kooskõlastada ja ühendada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud läbivaatamistega;

2)	esimeste üleujutusriski maandamise kavade koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on viidatud käesoleva direktiivi artiklites 7 ja 14, kooskõlastatakse vajaduse korral ja võidakse ühendada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 sätestatud vesikondade majandamiskavade läbivaatamisega;

3)	käesoleva direktiivi artiklis 10 sätestatud kõigi huvitatud poolte aktiivne osalemine kooskõlastatakse vajadusel direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 14 sätestatud huvitatud poolte aktiivse osalemisega.

Artikkel 10

1.   Kooskõlas ühenduse kohaldatavate õigusaktidega avalikustavad liikmesriigid üleujutusriski esialgsed hinnangud, üleujutusohu kaardid, üleujutusriski kaardid ja üleujutusriski maandamise kavad.

2.   Liikmesriigid julgustavad huvitatud pooli aktiivselt osalema IV peatükis viidatud üleujutusriski maandamise kavade koostamisel, läbivaatamisel ja ajakohastamisel.

VI PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED JA MUUDATUSED

Artikkel 11

1.   Komisjon võib artikli 12 lõikes 2 osutatud korras kehtestada tehnilisi vorminguid komisjonile edastavate andmete edastamiseks ning töötlemiseks, sealhulgas statistiliste ja kartograafiliste andmete osas. Tehnilised vormingud tuleks kehtestada vähemalt kaks aastat enne vastavalt artikli 4 lõikes 4, artikli 6 lõikes 8 ja artikli 7 lõikes 5 sätestatud tähtaegu, võttes arvesse kehtivaid norme ja asjaomaste ühenduse õigusaktidega kehtestatud vorminguid.

2.   Arvestades läbivaatamise ja ajakohastamise tähtaegu ning artikli 12 lõikes 2 osutatud korras, võib komisjon teaduse ja tehnika arenedes lisa kohandada.

Artikkel 12

1.   Komisjoni abistab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, arvestades selle artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 13

1.   Liikmesriigid võivad otsustada loobuda artiklis 4 osutatud üleujutusriski esialgsest hindamisest nende vesikondade, alamvesikondade või rannikualade puhul:

a)	mille osas nad on juba riskihindamise läbi viinud ja enne 22. detsembrit 2010 järeldanud, et seal juba on või võib põhjendatult arvata, et tekib oluline üleujutusrisk, millest tulenevalt arvatakse ala artikli 5 lõikes 1 osutatud alade hulka, või

b)	mille kohta nad on otsustanud enne 22. detsembrit 2010 koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid ning kehtestada üleujutusriski maandamise kavad kooskõlas käesoleva direktiivi asjaomaste sätetega.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada kasutada enne 22. detsembrit 2010 lõpetatud üleujutusohu kaarte ja üleujutusriski kaarte, kui nendele on kantud artiklis 6 sätestatud nõuetega samaväärne teave.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada kasutada enne 22. detsembrit 2010 lõpetatud üleujutusriski maandamise kavasid, tingimusel, et nende kavade sisu on samaväärne artiklis 7 sätestatud nõuetega.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamine ei piira artikli 14 kohaldamist.

VIII PEATÜKK

LÄBIVAATAMINE, ARUANDLUS JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

1.   Üleujutusriski esialgne hinnang või artikli 13 lõikes 1 viidatud hindamine ja otsused vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse 22. detsembriks 2018 ja seejärel iga kuue aasta tagant.

2.   Üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse 22. detsembriks 2019 ja seejärel iga kuue aasta tagant.

3.   Üleujutusriski maandamise kava(d), sealhulgas lisa B osas loetletud osad, vaadatakse läbi ja ajakohastatakse vajadusel 22. detsembriks 2021 ja seejärel iga kuue aasta tagant.

4.   Lõigetes 1 ja 3 viidatud läbivaatuste käigus arvestatakse kliimamuutuste tõenäolist mõju üleujutuste esinemisele.

Artikkel 15

1.   Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks artiklites 4, 6 ja 7 viidatud üleujutusriski esialgsed hinnangud, üleujutusohu kaardid, üleujutusriski kaardid ja üleujutusriski maandamise kavad ning samuti nende läbivaadatud versioonid ja vajadusel nende ajakohastatud versioonid kolme kuu jooksul pärast vastavalt artikli 4 lõikes 4, artikli 6 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 14 sätestatud kuupäevasid.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt artikli 13 lõigetele 1, 2 ja 3 tehtud otsustest ja avalikustavad asjaomase teabe vastavalt artikli 4 lõikes 4, artikli 6 lõikes 8 ja artikli 7 lõikes 5 nimetatud kuupäevadeks.

Artikkel 16

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise kohta aruande hiljemalt 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kuue aasta tagant.

Artikkel 17

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne… (11). Nad teavitavad sellest komisjoni.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  17. mai 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 13. juuni 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(4)  EÜT L 186, 5.8.1995, lk 42.

(5)  EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

(6)  EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(8)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(9)  Kaks ja pool aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(10)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(11)  Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

---

---

---