52005DC0394

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.8.2005

KOM(2005) 394 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Määruse (EÜ) nr 1655/2000 vahekokkuvõtte ajakohastamineLIFE-abi

KOMISJONI ARUANNEEUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Määruse (EÜ) nr 1655/2000 vahekokkuvõtte ajakohastamineLIFE-abi

KOKKUVÕTE

Keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) III programmi on määruse (EÜ) nr 1682/2004 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1655/2000) artikli 1 lõike 5 sätetega pikendatud kahe aasta võrra, kuni 31. detsembrini 2006. Pikendamise eesmärk oli vältida 2004. aasta lõpus LIFE-abi III programmi lõpetamise ja 2007. aastal ühenduse uue finantsperspektiivi vahele jäävat tühikut.

Määruse (EÜ) nr 1655/2000 (muudetud kujul) artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon peab esitama aruande, milles ajakohastatakse 2003. aasta novembris esitatud vahekokkuvõtet ja hinnatakse nimetatud määruse rakendamist, selle panust ühenduse keskkonnapoliitika arendamisse ning assigneeringute kasutamist.

Käesolev ajakohastamine hõlmab ajavahemikku 2003. aasta keskpaigast, kui koostati vahekokkuvõte, mille tulemuseks oli 2003. aasta 5. novembri aruanne (KOM(2003) 668 lõplik), kuni 2005. aasta kevadeni.

Aastatel 1992–2004 on LIFE-programmi raames kaasrahastatud ligi 2500 projekti, mis hõlmavad 40 riiki ja territooriumi, ning 3,6 miljardi euro suuruse hinnangulise kogumaksumusega projektidele antud toetussummad on ulatunud 1,3 miljardi euroni.

Kooskõlas ELi keskkonnapoliitika esmatähtsate tegevussuundadega on programm toetanud mitmesuguseid projekte, mille käigus on käsitletud probleeme ja töötatud välja lahendusi paljudes tegevusvaldkondades, ning programmi raames on tegeletud enamiku põhiliste keskkonnaküsimustega.

LIFE-PROGRAMMI KIRJELDUS

LIFE-abi üldine eesmärk on aidata kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja sellealaste õigusaktide rakendamisele, väljatöötamisele ja täiustamisele. LIFE-abi peaks soosima ka keskkonnamõõtme integreerimist EL teistesse poliitikatesse ning viima uute lahendusteni ELi keskkonnaprobleemidele.

LIFE-abi raames on kaasrahastatud keskkonnaprojekte liikmesriikides, ühinejariikides, kandidaatriikides, teatavates stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevates riikides ja kolmandates riikides.

LIFE-abi koosneb kolmest temaatilisest osast: „looduse LIFE-abi“, „keskkonna LIFE-abi“ ja „kolmandate riikide LIFE-abi“.

Looduse LIFE-abi konkreetne eesmärk on aidata kaasa ühenduse looduskaitsealaste õigusaktide rakendamisele. Eelkõige toetab see „Natura 2000“ võrgustiku loomist.

Keskkonna LIFE-abi eesmärk on aidata kaasa uuenduslike ning integreeritud tehnoloogiate ja meetodite väljatöötamisele ning ühenduse keskkonnapoliitika edasisele arendamisele. „Keskkonna LIFE-abi näidisprojektides“ keskendutakse innovaatika arendamisele, samal ajal kui „keskkonna LIFE-abi ettevalmistavate meetmete“ puhul keskendutakse olemasolevate põhimõtete ajakohastamisele või uute põhimõtete väljatöötamisele.

Nii looduse LIFE-abi kui keskkonna LIFE-abi raames on kaasrahastatud projekte Euroopa Liidu liikmesriikides ja ühinejariikides juhul, kui need riigid on nõustunud osalema LIFE-programmis.

Kolmandate riikide LIFE-abi on toiminud assotsiatsioonilepingute raames, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ning Vahemere ja Läänemerega piirnevate kolmandate riikide, teatavate kandidaatriikide ja hulga stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel. Selle eesmärk on aidata kaasa võimsuste ja haldusstruktuuride loomisele, mis on vajalikud keskkonnasektoris ning keskkonnapoliitika ja tegevusprogrammide väljatöötamiseks.

LIFE-ABI III PROGRAMMI RAKENDAMINE

Selles osas on esitatud üldised tulemused: täpsema teabe leiab kahest LIFE-abi veebisaidil http://europa.eu.int/comm/environment/life/home.htm olevast väljaandest “LIFE for Natura 2000” (loodus) ja „ Life Environment 1992–2004: demonstrating excellence in environmental innovation “ (Keskkonna LIFE-abi: keskkonnaalase uuendustegevuse tipptase).

Looduse LIFE-abi

Rahastatakse üksnes selliseid projekte, mis vastavad EÜ looduskaitsealaste õigusaktide, nimelt linnudirektiivi ja loodusdirektiivi eesmärkidele. Praktikas peaksid projektid abistama Natura 2000 kaitsealade võrgustiku loomist ning tagama looduslike elupaigatüüpide ja asjaomaste liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamise või vajaduse korral taastamise.

LIFE III raames rahastatavad meetmed

LIFE III loodusteemaliste projektide keskmine kogueelarve ajavahemikul 2000–2004 on umbes 1,75 miljonit eurot ja EÜ kaasrahastamise keskmine määr on 53,4%. See näitaja on suurenenud võrreldes eelmise, LIFE II perioodiga 1996–1999, mil keskmine kogueelarve oli 1,3 miljonit eurot.

Aasta | Laekunud taotluste arv | Rahastatud projektide arv | EÜ toetus kokku (€) | Keskmine toetus projekti kohta (€) |

2000–2001 | 310 | 94 | 79 483 006 | 845 564 |

2002 | 188 | 70 | 71 718 204 | 1 024 546 |

2003 | 182 | 77 | 70 944 574 | 921 358 |

2004 | 250 | 77 | 75 934 754 | 986 166 |

Kokku | 930 | 318 | 298 080 538 | 937 360 |

Projektide tüübid / geograafiline jaotus

Looduse LIFE-abi projektide sihiks on eeskätt linnud Natura 2000 linnuhoiualadel (SPA – Special Protection Areas ), liigid/elupaigad Natura 2000 loodushoiualadel ja kavandatud ühenduse tähtsusega aladel (pSCI/SAC – proposed Sites of Community Interest/Special Areas of Conservation ) ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liigid väljaspool Natura 2000 alasid.

Peamised abisaajad on siseriiklikud ja piirkondlikud ametiasutused (73%). Valitsusvälised organisatsioonid moodustavad 25% abisaajatest ning koos teadusasutustega on nad projektides sagedased partnerid.

LIFE III loodusteemalised projektid hõlmavad üldiselt enamikku järgmistest meetmetest:

- Alade kaitsekorralduskavade või liikidega seotud tegevuskavade ettevalmistamine või rakendamine;

- Ala(de) või liikidega seotud mitmesuguste huvirühmade kaasamine;

- Hävinenud alade taastamine ja erandjuhtudel uute alade loomine;

- Olemasolevate ja taastatud alade kindlustamine (sealhulgas ostmine ja pikaajaline rendileandmine);

- Teadlikkuse tõstmine haldusasutuste, ekspertide ja üldsuse seas;

- Elupaikade ja liikide teaduslik seire.

Põhjapoolsetes liikmesriikides kipuvad projektid olema lõunapoolsete liikmesriikide omadest suuremad, kuid lõunapoolsetes liikmesriikides on see-eest rohkem projekte. Kui Leedu ja Malta välja arvata, siis osalesid 2004. aasta lõpuks looduse LIFE-abi programmis kõik 25 EL liikmesriiki.

Tegelikud andmed üksikasjaliku statistikaga looduse LIFE-abi kohta on LIFE-abi veebisaidil väljas alates 30. septembrist 2005.

Natura 2000 alad

Tänaseks on vähemalt 10% 22 600 kavandatud Natura 2000 alast olnud seotud looduse LIFE-abi projektiga. Ainult 2,5% aladest on olnud seotud rohkem kui ühe projektiga. See on kooskõlas LIFE-abi „riikliku dotatsiooni“ funktsiooniga. Väljapakutud projektidest valitakse võimalusel need, mis hõlmavad uusi Natura 2000 alasid ning jätkuprojektide rahastamine on madalama tähtsusastmega.

Elupaigad ja liigid

Projektide üksikasjalik analüüs nelja-aastase perioodi vältel näitab, et 87% ühendusele huvi pakkuvatest elupaigatüüpidest on looduse LIFE-abi projekti raames vähemalt ühel korral toetatud.

Enamik projekte oli vähemalt osaliselt suunatud märgaladele ning sel moel aitas LIFE kaasa ka 1971. aasta rahvusvahelise märgalade konventsiooni (Ramsari konventsioon) ja komisjoni 1995. aasta märgalasid käsitleva teatise eesmärkidele.

Ligi 28% liikidest , mida on mainitud loodusdirektiivis ja linnudirektiivis, on käsitletud ühe või mitme looduse LIFE-abi projekti raames.

Mitu looduse LIFE-abi projekti on käsitlenud erakorralisi meetmeid, mis hõlmavad väljasuremisohus olevate liikide populatsiooni kogu maailmas.

LIFE-projektide katvus on olnud suhteliselt suur ja piisavalt oluline, et aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele kogu Euroopa Liidus.

Keskkonna LIFE-abi

Keskkonna LIFE-abi projektide peamine tunnus on nende potentsiaal demonstreerida uusi innovatiivseid meetodeid, võtteid ja kavasid, mis sillutavad teed ELi seniste põhimõtete rakendamisele erinevates keskkonnavaldkondades ja põhimõtete edasisele arendamisele.

LIFE III raames rahastatavad meetmed

LIFE III keskkonnameetmed seisnevad näidisprojektides, mis hõlmavad määruses sätestatud teemasid.

Kuigi laekunud projektitaotluste arv kõigub, on keskmine rahastamine projekti kohta aastast aastasse järk-järgult suurenenud.

Aasta | Laekunud taotluste arv | Rahastatud projektide arv | EÜ toetus kokku (€) | Keskmine toetus projekti kohta (€) |

2000–2001 | 898 | 103 | 63 411 036 | 615 641 |

2002 | 479 | 114 | 71 766 257 | 629 529 |

2003 | 532 | 104 | 69 470 808 | 667 989 |

2004 | 679 | 109 | 76 670 530 | 703 399 |

Kokku | 2 588 | 430 | 281 318 631 | 654 229 |

Projektide tüübid / geograafiline jaotus

Põhjapoolsetes liikmesriikides kipuvad projektid olema lõunapoolsetest liikmesriikidest suuremad. Hispaania ja Itaalia on jätkuvalt riigid, kus rahastatavate projektide arv on suurim. Itaalia on endiselt peamine abisaaja, seda nii projektide arvu kui EÜ toetuse osas.

Keskkonna LIFE-abi raames aastatel 2000 kuni 2004 rahastatud projektide jaotus teemade lõikes annab tunnistust vahendite küllaltki ühtlasest jaotumisest järgmiste laiahaardeliste projektiteemade vahel: linnad ja planeerimine, vesi, keskkonnasäästlikud tehnoloogiad, jäätmed ja tooted. Toetusrahadest kõige suurema osa saanud teemad olid jäätmed ja tooted (moodustades kuludest vastavalt 23% ja 22%). Keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, jäätmeid ja tooteid käsitlevate teemade puhul on aja jooksul ilmnenud kasvutendentsi, samas kui planeerimise teema puhul on projektide hulk ja rahastamine vähenenud.

[pic]

Kolmandate riikide LIFE-abi

Kolmandate riikide LIFE-abi (TCY) eesmärk on aidata kaasa haldussuutlikkuse ja -struktuuride loomisele ning põhimõtete ja tegevusprogrammide väljatöötamisele mõnedes Euroopa Liidu naaberriikides ning teatavates Läänemere ja Vahemerega piirnevates riikides. 2004. aastal ELiga liitumisel kaotasid Küpros ja Malta õiguse uute projektitaotluste esitamiseks LIFE TCY raames.

LIFE III raames rahastatavad meetmed

Aasta | Laekunud taotluste arv | Rahastatud projektide arv | EÜ toetus kokku (€) | Keskmine toetus projekti kohta (€) |

2000–2001 | 92 | 28 | 9 013 840 | 321 923 |

2002 | 74 | 16 | 6 522 300 | 407 644 |

2003 | 70 | 17 | 6 567 232 | 386 307 |

2004 | 70 | 20 | 7 828 320 | 391 416 |

Kokku | 306 | 81 | 29 931 692 | 369 527 |

Projektide tüübid / geograafiline jaotus

Praegu on LIFE TCY riike/territooriume 14, millest 8 paiknevad Läänemere ümbruses (Venemaa Peterburi ja Kaliningradi piirkond) ja kuus Vahemere ümbruses (Horvaatiast Marokoni). Suutlikkuse suurendamise laias raamistikus koosnevad enamik LIFE-TCY projekte erisuguste meetmete kogumitest, lähtudes kohalikest või siseriiklikest vajadustest. Kõik LIFE TCY projektid käsitlevad ühte või mitut järgmist meetmete tüüpi:

- õigusaktide väljatöötamine või kohandamine;

- personalikoolitus;

- keskkonnahaldusstruktuuride loomine ja tugevdamine;

- andmete kogumiseks , arvestuse pidamiseks, säilitamiseks, seireks või levitamiseks ettenähtud struktuuride loomine ja tugevdamine;

- planeerimisprotsesside , sh põhimõtete, strateegiate ja tegevuskavade määratlemine;

- standardite või eeskirjade koostamine;

- teadlikkuse suurendamine; ja/või

- tehniliste töövahendite , sealhulgas tehniliste suuniste väljatöötamine, oskusteabe edasiandmine ja parimate tavade väljaselgitamine.

LIFE-PROJEKTIDE HINDAMINE JA VALIK

Igal aastal kuulutatakse välja projektitaotluste konkurss ning taotlusi hinnatakse kolmeastmelise protsessi käigus, mis koosneb abi saamise tingimustele vastavuse hindamisest, valiku tegemisest ja toetuse andmisest. Nüüd toimub protsessi haldamine Internetis, kusjuures kasutatakse hindamise, valiku ja toetuse andmise programmi (ESAP). Protsessi õigluse ja läbipaistvuse tagamiseks tehakse suuri jõupingutusi. Nii välised hindajad kui komisjoni töötajad hindavad mitmesuguseid tehnilisi kriteeriumeid. Ühises kokkuvõtvas hinnangus lepitakse kokku ümarlauakohtumistel, milles osalevad kõik hindajad.

Projektitaotluste hindamisel on LIFE-programmiga tegelevale üksusele abiks nii peadirektoraadi temaatilised üksused kui ka teised peadirektoraadid. Selle protsessi väljundiks on kasu alusel reastatud pingerida, mis esitatakse enne komisjoni otsust LIFE-komiteele. Hindamistulemused edastatakse kõigile rahastamise taotlejatele.

Projektide arv, mida saab kolmest temaatilisest suunast igaühes konkreetsel aastal rahastada, sõltub olemasolevast eelarvest ja kaasrahastamise kumulatiivsest summast, mida taotletakse üksikutest taotlustest koostatud pingereas kõrgeima hinnangu saanud projektides. Seepärast on kolmest suunast igas pärast avalikku üleskutset esitatud projektitaotluste edunäitaja aastati erinev, sõltudes antud aastal laekunud taotluste arvust, nende individuaalsetest omadustest ja olemasolevast eelarvest.

LIFE-PROJEKTIDE KOMISJONIPOOLNE HALDUS

Tehniline haldus

Halduse lihtsustamine

LIFE-abi kolme suuna puhul kohaldatava haldus- ja menetluskorra ühtlustamine on edukalt lõpule viidud ning ühtlustatud töövahendid ja standardid on nüüd täies ulatuses kasutusel.

Aastast 2005 on individuaalsed rahastamisotsused asendunud standardsete toetuslepingutega; selle eesmärk on lihtsustada ja kiirendada rahastamise korda.

Halduskorra tõhusus ja läbipaistvus

Valikukriteeriumid ja -eeskirjad koostatakse ja tehakse Internetis kättesaadavaks enne valikuprotseduuri. Enamikus liikmesriikides korraldatakse LIFE-programmi esitlusi.

Uued standardsed haldussätted

Standardseid haldussätteid on kohandatud vastavalt kontrollikoja nõuetele, et vähendada võimalust topeltrahastamiseks teiste Euroopa programmide raames, piiritleda paremini maaomandi soetamist, piirata riigiteenistujate juba riiklikest maksudest rahastatavate palkade kaasrahastamist ning rakendada abisaajate suhtes uusi raamatupidamiskohustusi.

Järelevalve meetmete üle ja nende hindamine

Ühist projektihalduse andmebaasi on täiustatud ning sellesse kuuluvad nüüd uued töövahendid, mis võimaldavad projekte paremini jälgida. Igal ajahetkel saab tutvuda iga projekti täpse olukorraga ning koguda projektide kohta statistilisi andmeid, et analüüsida nende mõju sektorite kaupa.

Raamatupidamisandmete esitamise standardvorm on laiemalt kasutusel aastast 2003. See arvutiprogramm võimaldab projektijuhtidel täita oma kuluaruandeid standardiseeritud alustel.

Finantsjuhtimine

LIFE-programmi haldamine toimub täielikult tsentraliseeritud finantsstruktuuri baasil, milles üksus D1 vastutab kogu LIFE-abi eelarve rakendamisega seotud tegevuse eest.

Kulukohustused

LIFE III käivitumisest saadik võib täheldada positiivset arengut kasutatud kulukohustuste assigneeringute osas: 2000. aastal 83,18%, 2002. aastal 99,73%, 2003. aastal 99,95%, 2004. aastal 99%.

Maksed

Maksete assigneeringute täitmine on püsinud 2002. aastast saadik stabiilselt vahemikus 80% kuni 95%.

Maksete viibimine

Maksete viibimine on 2000. aastast saadik süstemaatiliselt vähenenud ning 2004. aastal tehti 90% maksetest 90 päeva jooksul (2000. aastal 64% ja 2002. aastal 82%).

Täitmata kulukohustused, mille puhul projekt on lõpetatud / viimane makse sooritatud

2001. aasta märtsis oli täitmata kulukohustusi 187. See arv on aja jooksul pidevalt kahanenud ning praegu selliseid kulukohustusi enam ei ole.

LIFE III TEABEVAHETUS JA TULEMUSTE LEVITAMINE

LIFE III määrus rõhutab tugevalt teabevahetuse tähtsust LIFE-projektidega seotud teabe levitamisel teistele samalaadsetele projektiprogrammidele või ühenduse õigusaktidele keskkonnavaldkonnas. Aastad 2003 ja 2004 pühendati 2002. aasta märtsis käivitatud LIFE-teabevahetusstrateegia rakendamisele, mille käigus viidi ellu suur hulk teabevahetusmeetmeid.

LIFE-abi veebisait töötati 2002. aasta juulis täielikult ümber ning seda on jätkuvalt ajakohastatud ja täiustatud. See on endiselt peadirektoraadi kõige suurema külastatavusega veebisait, mida külastas 2005. aasta alguse seisuga keskmiselt 120 000 külastajat kuus, samas kui 2002. aastal oli külastajaid 65 000 kuus. Loodud on projektiandmebaas ja installeeritud üksikasjalik otsingumootor, mis võimaldab projektide tulemustele valdkondade kaupa kergesti ligi pääseda.

Välja on antud kaheksa temaatilist brošüüri, mis sisaldavad LIFE-projektide üksikasju ja nende panust konkreetsetesse teemavaldkondadesse, need kõik on ka veebis saadaval. Avaldati ka koondväljaanne äsjavalitud 2004. aasta looduse LIFE-abi ja keskkonna LIFE-abi projektidest ning nendega seotud pressiteadetest.

Elektrooniline kuukiri saadetakse tänaseks otse peaaegu 9000 tellijale ning kaudselt levitatakse seda 45 000 potentsiaalsele lugejale. Loodud on meediateek, kuhu on koondatud LIFE-projektidest pärit videomaterjal, laserplaadid ja fotod.

Väljatöötamisel on mitu uut levitusalgatust ning 2006. aastal on kavas läbi vaadata ja ajakohastada teabevahetusstrateegia.

JÄRELDUS

LIFE-abi on olnud efektiivne vahend ühenduse keskkonnapoliitika rakendamiseks, arendamiseks ja tõhustamiseks. Sel põhjusel on komisjon otsustanud pakkuda välja LIFE + programmi aastateks 2007/2013, et LIFE III käigus saadud asjakohaseid õppetunde 6. keskkonnaalase tegevusprogrammi laiemas kontekstis edasi viia.