(1)

Pärast üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 kohast kaitsemeetmetega seotud uurimist avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 17. jaanuaril 2019 komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/67, (2) millega kehtestatakse kaitsemeetmed Kambodžast ja Myanmarist pärineva ning CN-koodide 1006 30 27, 1006 30 48, 1006 30 67 ja 1006 30 98 alla kuuluva indica riisi impordi suhtes ning millega komisjon taaskehtestas üheks aastaks ühise tollitariifistiku tollimaksud indica riisi impordi suhtes, millele järgnes kahe aasta jooksul kohaldatava tollimaksumäära järkjärguline vähendamine (edaspidi „vaidlusalune määrus“).

(2)

Kambodža Kuningriik ja Cambodia Rice Federation vaidlustasid vaidlusaluse määruse Euroopa Liidu Üldkohtus (edaspidi „Üldkohus“).

(3)

Üldkohus tühistas 9. novembri 2022. aasta otsusega kohtuasjas T-246/19 Kambodža Kuningriik ja Kambodža Rice Federation vs. komisjon (edaspidi „kohtuotsus“) rakendusmääruse (EL) 2019/67, millega kehtestatakse kaitsemeetmed Kambodžast ja Myanmarist pärineva indica riisi impordi suhtes.

(4)

Üldkohus leidis, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi ilmse hindamisvea, piirates meelevaldselt oma liidu tootmisharule tekitatud kahju uurimise ulatust üksnes liidus kasvatatud või koristatud koorimata riisist valmistatud kroovitud või poolkroovitud indica riisi töötlejatele. Liidu tootjate vale määratlus moonutas ka tõsiste raskuste olemasolu analüüsi, kuna komisjon jättis mõned liidu tootjad kahju hindamisest välja.

(5)

Üldkohus leidis ühtlasi, et komisjon ei ole esitanud piisavaid tõendeid hindade allalöömise analüüsis tehtud kohanduste kohta.

(6)

Peale selle leidis Üldkohus, et komisjon rikkus hagejate kaitseõigusi ja kohustust avalikustada olulised asjaolud ja kaalutlused või nende aluseks olevad üksikasjad. Eelkõige ei avaldanud komisjon tarbimis- ja kahjunäitajate ega hindade allalöömise analüüsi ja kohanduste aluseks olevaid andmeid, mis tehti pärast huvitatud isikute märkusi üldise avalikustamisdokumendi kohta.

(7)

ELi toimimise lepingu artikliga 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Sellise akti tühistamise korral, mille institutsioonid on vastu võtnud haldusmenetluse, st üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alusel toimuva kaitsemeetmeid käsitleva üldise uurimise käigus, tähendab liidu kohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Üldkohtu määratletud õigusvastasus (3).

(8)

Kohtupraktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust taasalustada hetkest, mil see õigusvastasus aset leidis (4). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks käesoleval juhul kaitsemeetmeid käsitleva menetluse algatamist käsitlevat akti. Olukorras, kus tühistatakse näiteks määrus, millega kehtestatakse üldised kaitsemeetmed üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alusel, millega Euroopa Komisjon taaskehtestas kolmeks aastaks impordile ühise tollitariifistiku maksumäärad, tähendab see, et pärast tühistamist on kaitsemeetmete menetlus veel pooleli, sest kaitsemeetmete menetluse lõpetamise õigusakt on liidu õiguskorrast kadunud, (5) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis.

(9)

Käesoleval juhul tühistas Üldkohus vaidlusaluse määruse põhjendustes 4–6 nimetatud põhjustel.

(10)

Pärast kohtuotsust otsustas komisjon 19. jaanuaril 2023 teatega (edaspidi „uurimise taasalustamise teade“) (6) taasalustada uurimist ja jätkata uurimist sellest etapist, milles õigusvastasus ilmnes.

(11)

Nagu uurimise taasalustamise teates selgitatud, oli algse uurimise taasalustamise eesmärk kõrvaldada täielikult Üldkohtu tuvastatud vead ja hinnata, kas eeskirjade kohaldamine Üldkohtu selgitatud kujul annab põhjuse meetmete taaskehtestamiseks, mis tooks kaasa ühise tollitariifistiku maksumäärade taaskehtestamise Kambodžast pärit ning praegu CN-koodide 1006 30 27, 1006 30 48, 1006 30 67 ja 1006 30 98 alla kuuluva indica riisi impordi suhtes algseks kolmeaastaseks perioodiks, nimelt 18. jaanuarist 2019 kuni 18. jaanuarini 2022, millele järgneks kohaldatava tollimaksumäära järkjärguline vähendamine.

(12)

Samaaegselt taasalustamise teate avaldamisega andis komisjon vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/132 (7) liikmesriikide tolliasutustele korralduse oodata ära taasalustatud uurimise tulemused, enne kui tehakse otsus Üldkohtu poolt tühistatud tollimaksudega seotud võimalike tagasimaksenõuete kohta, ning peatada tühistatud tollimaksudega seotud tagasimaksenõuete rahuldamine, kuni taasalustatud uurimise tulemuste avaldamiseni Euroopa Liidu Teatajas.

(13)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid uurimise taasalustamisest.

(14)

Komisjon sai märkusi ühelt huvitatud isikult (8).

(15)

Coceral tervitas Kambodžast pärit indica riisi importi käsitleva uurimise taasalustamist. Samal ajal kordas ta väiteid, mis esitati vaidlusaluse määruse vastuvõtmiseni viinud esialgse uurimise raames, ning märkis lisaks, et vaidlusalune määrus ei anna täielikku ülevaadet riisikaubanduse turust.

(16)

Komisjon märkis, et mõned Cocerali väited viitasid vaidlusaluses määruses esitatud aegunud analüüsile ning ei olnud kas enam asjakohased või oli komisjon neid vaidlusaluses määruses juba käsitlenud. Vaidlusaluses määruses sisalduvad järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mille Üldkohus tagasi lükkas, või mida Üldkohus ei uurinud ja mida kohtuotsuses tuvastatud vead ei puuduta, jäävad täielikult kehtima (9).

(17)

20. detsembril 2023 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid eespool nimetatud olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses teha ettepaneku taaskehtestada kaitsemeetmed Kambodžast ja Myanmarist pärit indica riisi suhtes 18. jaanuarist 2019 kuni 18. jaanuarini 2022.

(18)

Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada. Cambodia Rice Federation („CRF“) esitas märkused lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(19)

Seejärel esitati 11. jaanuaril 2024 CRFile täiendav selgitus selle kohta, kuidas arvutati liidu kogumüügi maht. CRF ei esitanud selgituse kohta täiendavaid märkusi.

(20)

CRFi märkusi arutati ja neid on käesolevas määruses võimaluse korral arvesse võetud.

(21)

Üldkohus leidis, (10) et koorimata riisist saadud kroovitud või poolkroovitud indica riisil, olenemata sellest, kas see on imporditud Euroopa Liitu või toodetud liidus, on ühesugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused. Mõlemat kasutatakse samadel eesmärkidel, neid töötlevad samad ettevõtjad, neid levitatakse sarnaste kanalite kaudu ja nad konkureerivad teineteisega. Lisaks ei tee tarbijad üldiselt vahet liidu ja imporditud toodete vahel, mis rõhutab liidus toodetud ja imporditud riisi samaväärsust. Nende riisiliikide vastastikune asendatavus, mida kinnitavad töötlejad, näitab nende ühesugust ja päritolust sõltumatut olemust. Seepärast leidis Üldkohus, et sõltumata selle tooraine päritolust, millest liidus toodetud kroovitud või poolkroovitud indica riis on saadud, tuleb see kvalifitseerida Kambodžast pärit kroovitud või poolkroovitud indica riisiga samasuguseks või otseselt konkureerivaks tooteks.

(22)

Selle järelduse põhjal leidis komisjon, et liidus toodetud kroovitud või poolkroovitud indica riis on asjaomase tootega samasugune või otseselt konkureeriv toode, olenemata selle valmistamiseks kasutatud tooraine päritolust.

(23)

Kooskõlas kohtuotsusega kinnitas komisjon, et nii liidus toodetud kui ka imporditud kroovitud või poolkroovitud indica riisil on tõepoolest samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Neil on sama kasutusotstarve ning neid müüakse sarnaste või identsete müügikanalite kaudu ja samalaadsetele klientidele. Need kliendid on liidus asuvad jaemüüjad ja töötlejad. Asjaomast toodet ning samasugust ja otseselt konkureerivat toodet nimetatakse koos vaatlusaluseks tooteks.

(24)

Üldkohus leidis, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, piirates meelevaldselt oma liidu tootmisharule tekitatud kahju uurimise ulatust üksnes liidus kasvatatud või koristatud koorimata riisist valmistatud kroovitud või poolkroovitud indica riisi töötlejatega (11).

(25)

Seega leidis komisjon ümberhindamise käigus ja Üldkohtu järeldusi arvesse võttes, et liidu tootmisharu koosneb kõigist liidu indica riisi töötlejatest, olenemata töödeldud tooraine päritolust.

(26)

Lühidalt öeldes määratles komisjon käesolevas uurimises liidu tootmisharu kui liidu töötlejad, kes töötlevad koorimata või kooritud indica riisi.

(27)

Võttes arvesse liidu tootmisharu määratluse muutumist, nagu on selgitatud põhjenduses 25, ning et saada lisateavet, mida peeti vajalikuks liidu tootmisharu majandusliku ja/või finantsolukorra põhjalikuks ümberhindamiseks, algatas komisjon liidu tootjate (edaspidi „riisitöötlejad“) jaoks uue väljavõttelise uuringu.

(28)

Komisjon kutsus otse või kaudselt (töötlejate ühenduse kaudu) uuringus osalema kõiki teadaolevaid liidu riisitöötlejaid, sh neid, kes olid vaidlusaluse määruse valimist välja jäetud, sest nad töötlevad üksnes väljastpoolt ELi pärinevat koorimata või kooritud riisi.

(29)

Teised liidu tootjad ei vastanud ettenähtud tähtaja jooksul väljavõttelisele uuringule. Seepärast kinnitas komisjon esialgse valimi, mis koosnes järgmistest äriühingutest: Herba Riceamills, S.L.; Ebro Foods; Riso Scotti SPA; Riso Viazzo ja Riso Ticino. Ükski osaline ei kommenteerinud valimit kinnitavat teadaannet (12). 2017. aastal tootsid neli uurimises täiel määral koostööd teinud liidu tootjat ligikaudu 165 000 tonni kroovitud ja poolkroovitud indica riisi, mis moodustab 17,5 % indica riisi hinnangulisest kogutoodangust liidus (ligikaudu 944 000 tonni). Seetõttu pidas komisjon seda valimit representatiivseks.

(30)

Selleks et koguda puuduvaid andmeid väljastpoolt ELi pärit tooraine (koorimata või kooritud riis) kohta, saatis komisjon valimisse kaasatud riisitöötlejatele läbivaadatud küsimustiku. Kui mõned riisitöötlejad vastasid ajakohastatud vastustega küsimustikule, siis teised kinnitasid esialgse uurimise käigus varem esitatud teavet.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CRF, et komisjon ei rakendanud nõuetekohaselt Üldkohtu otsust liidu tootjatest representatiivse valimi moodustamisel, ega teinud eelkõige piisavaid jõupingutusi liidu tootjatega ühenduse võtmiseks. Seetõttu on CRFi arvates komisjoni terviklik hinnang liidu tootmisharu majanduslikule ja/või finantsolukorrale, niivõrd kui see on seotud mikromajanduslike andmete ja järeldustega valimisse kaasatud liidu tootjate kohta, ebaõige.

(32)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Kooskõlas Üldkohtu otsusega koosnes liidu tootmisharu kõigist liidu indica riisi töötlejatest, olenemata töödeldud tooraine päritolust. Uurimise taasalustamise teates selgitas komisjon, et esialgne uurimine jätkus sellest etapist, milles õigusvastasus ilmnes, ning kutsus kõiki huvitatud isikuid üles endast teada andma, tegema teatavaks oma seisukohad ning esitama teavet ja tõendusmaterjali uurimise taasalustamisega seotud küsimuste kohta.

(33)

Pärast taasalustamist kutsus komisjon 15. veebruaril 2023 esialgse uurimise ajal valimisse kaasatud töötlejaid üles vaatama läbi oma vastused küsimustikule ja esitama asjakohased andmed asjaomase toote tootmise kohta, olenemata sellest, kas kasutatud indica riisi imporditi või toodeti ELis (t23.000906). Komisjon märkis, et taasalustamine tingis otseselt esitatud küsimustiku ajakohastamise, võttes arvesse „riisist toodetud indica riisi, olenemata sellest, kas kasutatud riis imporditi või toodeti ELis“.

(34)

Lisaks püüdis komisjon jõuda kõigi teadaolevate ja tundmatute töötlejateni, kes kasutavad indica riisi. Seejuures võttis komisjon otse ühendust Ühendkuningriigis ja Saksamaal asuvate teadaolevate töötlejatega (peamiselt imporditud koorimata või kooritud riisi töötlemine), Itaalia, Hispaania ja Portugali riiklike töötlejate ühenduste ning Euroopa riisitootjate liiduga, paludes ühendustel teavitada oma liikmeid uuest väljavõttelisest uuringust ja julgustada neid osalema. Nagu on märgitud 17. veebruari 2023. aasta kaaskirjas (t23.000887), mis saadeti potentsiaalselt huvitatud isikutele, tuleb meenutada, et komisjoni eesmärk oli parandada Üldkohtu tuvastatud viga (uuringu ulatuse piiramine üksnes ELis kasvatatud või koristatud koorimata riisist saadud kroovitud või poolkroovitud indica riisi töötlejatega) ja seega laiendada liidu tootjate valimit, mitte lihtsalt asendada valimisse kaasatud äriühinguid, kes olid esialgse uurimise käigus juba välja valitud.

(35)

Võttes arvesse kõiki eespool kirjeldatud meetmeid, lükkas komisjon tagasi CRFi väite, et ta ei teinud liidu töötlejateni jõudmiseks piisavaid jõupingutusi.

(36)

Lisaks väitis CRF, et äriühingutel ei ole enam usaldusväärseid andmeid, eriti komisjoni nõutud konkreetseid andmeid, et suuta küsimustikule täpselt vastata, ning see tähendab, et valimisse kaasatud liidu tootjate ajakohastatud andmeid ei saa pidada usaldusväärseks.

(37)

Komisjon lükkas selle väite kui alusetu tagasi. Ükski liidu tootja ei viidanud täiendavate andmete esitamise raskustele, mis tulenesid taotluse esitamise ja küsimustikus käsitletud perioodi vahelisest ajast. Lisaks, nagu nähtub mittekonfidentsiaalsest toimikust, võisid valimisse kaasatud töötlejad vajaduse korral uuesti esitada muudetud küsimustiku, sealhulgas andmed imporditud kooritud ja koorimata riisist toodetud koguste kohta.

(38)

CRF väitis, et kuna koostööd tegi ainult 17,5 % liidu tootmisharust, siis liidu tootmisharu ei teinud koostööd ning komisjon oleks pidanud tegema asjakohase järelduse ja uurimise lõpetama.

(39)

Vastuseks sellele väitele märkis komisjon, et killustatud tootmisharu kontekstis leidis ta, et valimit, mis moodustab 17,5 % asjaomase toote kogutoodangust liidus, peetakse piisavalt representatiivseks, et teha järeldusi liidu tootmisharu mikrofinantsnäitajate kohta. Lisaks ei ole üldiste tariifsete soodustuste kava määruses ega komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1083/2013 (13) ühtegi sätet menetlusnormide kohta, millega määratakse kindlaks valimi esindavuse konkreetne tase. Lisaks töötles neljast valimisse kaasatud töötlejast kolm koorimata/kooritud riisi, mis ei olnud ELi päritolu. Väljastpoolt ELi pärit riisi maht suurenes aja jooksul, moodustades kõrghetkel 40 % kogu valimist. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(40)

CRF väitis, et järjestus, milles komisjon võttis ühendust huvitatud isikutega väljavõttelise uuringu läbiviimisel, muutis aktsiisimaksu kallutatuks äriühingute poole, kes olid juba esialgse uurimise valimisse kaasatud, ning seega on uus väljavõtteline uuring kehtetu.

(41)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks kutsuti uurimise taasalustamise teates kõiki huvitatud isikuid üles tegema teatavaks oma seisukohad ja esitama komisjonile teavet. Teiseks ei olnud kirjade saatmise järjekord seotud otsusega liidu tootjate väljavõttelise uuringu kohta. Seda näitab asjaolu, et saadetud kirjad olid tüüpkirjad, milles kutsuti osapooli üles koostööd tegema ja andmeid esitama. Kolmandaks tehti otsus liidu tootjate valimi kohta 8. märtsil 2023 ehk tublisti pärast seda, kui võimalike liidu tootjate ja nende ühendustega võeti ühendust ja paluti teha koostööd. Selles mõttes võeti otsus väljavõttelise uuringu kohta vastu pärast seda, kui kõiki potentsiaalselt huvitatud isikuid oli uurimise taasalustamisest teavitatud ja neile oli antud võimalus väljendada oma tahet uurimises koostööd teha.

(42)

Eeltoodu põhjal lükkas komisjon tagasi CRFi väited indica riisi liidu töötlejate valimi kohta.

(43)

Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 23 kohaselt peetakse tõsiseid raskusi ilmnenuiks, kui liidu tootjate majanduslik ja/või rahaline olukord halveneb. Olukorra halvenemise väljaselgitamisel võtab komisjon muu hulgas arvesse määruse artiklis 23 nimetatud asjaolusid, kui sellekohane teave on kättesaadav: Seetõttu uuris komisjon asjakohaseid tegureid, et teha kindlaks, kas riisitöötlejatel oli tõsiseid raskusi.

(44)

Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks liikmesriikidelt saadud andmete ja Eurostati impordistatistika alusel. Tunnistades liidu tootmisharu suurt killustatust ja ELi koondandmete puudumist kroovitud riisi tarbimise kohta, otsustas komisjon kasutada bilansimeetodit (14). Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on seda meetodit kasutanud mitu aastat, et hinnata liidu tarbimist mitte ainult riisi, vaid kõigi teraviljade ja õliseemnete puhul.

(45)

Komisjonile kättesaadava teabe põhjal muutus vaatlusaluse toote hinnanguline tarbimine, väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina, Euroopa Liidus (EL 28) (15) uurimisperioodil järgmiselt.

Tabel 1

Tarbimine (tonnides)

(46)

Vaatlusaluse toote tarbimine liidus kõikus uurimisperioodil mõnevõrra. Tarbimine saavutas haripunkti turustusaastal 2015, mil see oli 8 % suurem kui perioodi alguses. Turustusaastate 2015 ja 2016 lõikes vähenes tarbimine 4 %. Vaatamata sellele kõikumisele kasvas tarbimine uurimisperioodil kokku 4 %.

(47)

Komisjon uuris, kas asjaomast toodet imporditakse mahu ja/või hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus. Sellega seoses analüüsis komisjon asjaomase toote importi uurimisperioodil (16). Järgmises tabelis on kujutatud impordi arengut.

Tabel 2

Impordimaht ja liidu toodang (tonnides)

(48)

Kambodžast pärit impordi maht suurenes uurimisperioodil ligikaudu 164 000 tonnilt ligikaudu 254 000 tonnini. Maht suurenes märkimisväärselt kuni turustusaastani 2015 ja vähenes seejärel veidi, langedes kokku tarbimise vähenemisega turustusaastal 2016. Vaatamata vähenemisele oli Kambodžast pärit impordi maht jätkuvalt 55 % suurem kui turustusaastal 2012.

(49)

Ka Myanmarist pärit import suurenes uurimisperioodil märkimisväärselt, ligikaudu 2 000 tonnilt ligikaudu 63 000 tonnini. Selle tase oli aga võrreldes Kambodžaga madalam. Turustusaastatel 2013 ja 2014 toimus impordi suur tõus, millele järgnes turustusaastal 2015 väike langus ja seejärel turustusaastal 2016 taas järsk tõus, mis märgib tähelepanuväärset 30-kordset kasvu võrreldes perioodi algusega.

(50)

Kambodžast pärit impordi osakaal liidu hinnangulises toodangus suurenes 15 %st turustusaastal 2012 kuni 27 %ni turustusaastal 2016, st 12 protsendipunkti võrra. Myanmarist pärit impordi osakaal liidu hinnangulises toodangus suurenes peaaegu nullilt turustusaastal 2012 kuni 7 %ni turustusaastal 2016. Mõlema riigi suundumus kasvule langes kokku liidu hinnangulise toodangu märkimisväärse vähenemisega 15 % võrra. Kambodžast ja Myanmarist pärit impordi turuosa suurenes 15 %-lt turustusaastal 2012 34 %-le turustusaastal 2016, samal ajal kui liidu hinnanguline toodang vähenes märkimisväärselt.

(51)

Asjaomase toote import muutus võrreldes vaatlusaluse toote koguimpordiga liitu järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa (tonnides)

(52)

Kambodžast pärit asjaomase toote impordi osakaal suurenes uurimisperioodil 5 % võrra ehk 38 %st 40 %ni, saavutades tipptaseme 47 % turustusaastal 2015.

(53)

Myanmarist pärit asjaomase toote impordi osakaal suurenes uurimisperioodil 20 korda, st 0,5 %st kuni 10 %ni turustusaastal 2016.

(54)

Kambodža ja Myanmari impordi turuosa, väljendatuna protsendina liidu kogutarbimisest (vt põhjendus 45), muutus järgmiselt.

Tabel 4

Turuosa

(55)

Kambodža suurendas oma turuosa 10,9 %-lt 16,2 %-le, samas kui Myanmari turuosa suurenes 0,1 %-lt 4 %-le. Kombineeritud turuosa peaaegu kahekordistus uurimisperioodil, kasvades 11 %-lt 20,2 %-le, ning püsis uurimisperioodi lõpus kõrgel tasemel.

(56)

Kambodžast ja Myanmarist imporditud toote keskmise hinna areng (CIF ELi piiril) muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(57)

Kambodžast pärit asjaomase toote impordihind langes uurimisperioodil 6 %, samas kui Myanmarist pärit toote impordihind langes samal perioodil 3 %. Myanmarist pärit impordi hinnad olid Kambodža hindadest pidevalt madalamad. Kaalutud keskmine impordihind vähenes uurimisperioodil 11 %.

(58)

Asjaomase toote impordihind oli kogu uurimisperioodi jooksul madalam kui samasuguse ja otseselt konkureeriva toote müügihind liidus. Kambodžast pärit impordi hinna ja liidu tootmisharu müügihinna vahe suurenes 17 %-lt turustusaastal 2012 30 %-le turustusaastal 2016, samal ajal kui Myanmarist pärit impordi hinna ja liidu tootmisharu müügihinna vahe suurenes 41 %-lt turustusaastal 2012 49 %-le turustusaastal 2016. Kuna tarbijad ei tee üldiselt vahet eri päritolu indica riisil, on Kambodža/Myanmari hindade ja liidu riisitöötlejate hindade vahe piisavalt märkimisväärne (vt põhjendus 97), et Kambodža ja Myanmari import avaldaks survet liidu hindadele.

(59)

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kambodžast pärit import suurenes uurimisperioodil tunduvalt nii absoluutarvudes (55 %, vt põhjendus 47) kui ka turuosa arvestuses (+ 5,3 protsendipunkti ehk 10,9 %st 16,2 %ni, vt põhjendus 54). Isegi kui impordimaht (vt põhjendus 51) vähenes turustusaastal 2016 võrreldes turustusaastaga 2015 (298 717 tonnist 253 867 tonnini), oli see uurimisperioodi alguse impordimahust (163 786 tonni) palju suurem. Lisaks langes asjaomase toote impordihind uurimisperioodil märkimisväärselt – 588,4 eurolt tonni kohta 552,2 eurole tonni kohta (vt tabel 5 põhjenduses 56). See impordihind oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madalam nii liidu tootmisharu müügihinnast kui ka tootmiskuludest (vt põhjendus 78). Seega avaldas Kambodžast pärit indica riisi import mahtu ja hindu arvestades survet liidu riisitöötlejate majandustulemustele uurimisperioodil.

(60)

Myanmarist pärit import mitmekordistus uurimisperioodil nii absoluutarvudes (3 027 %, vt põhjendus 47) kui ka turuosa arvestuses (+ 3,9 protsendipunkti, 0,1 %st 4,0 %ni, vt põhjendus 54). Isegi kui impordimaht (vt põhjendus 51) vähenes veidi turustusaastal 2015 võrreldes turustusaastaga 2014 (52 689 tonnist 35 958 tonnini), kasvas see turustusaastal 2016 taas 62 808 tonnini, mis oli uurimisperioodi alguse impordimahust (2 075 tonni) 30 korda suurem. Lisaks langes asjaomase toote impordihind uurimisperioodil – 428,8 eurolt tonni kohta 413,9 eurole tonni kohta (vt tabel 5 põhjenduses 56). Myanmarist pärineva impordi hind oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tunduvalt madalam nii liidu tootmisharu müügihinnast kui ka tootmiskuludest (vt põhjendus 78), isegi madalam kui Kambodžast pärineva impordi hind. Hoolimata Myanmarist pärit indica riisi väiksemast impordimahust, avaldas ka see järsu kasvu tõttu survet liidu riisitöötlejate majandustulemustele uurimisperioodil.

(61)

Analüüs jääb samaks, kui vaadelda Myanmarist ja Kambodžast pärit impordi mõju koos. Seega avaldas Kambodžast ja Myanmarist pärit indica riisi import nii mahtu kui ka hindu arvestades survet liidu riisitöötlejate majandustulemustele uurimisperioodil.

(62)

Teatavad tegurid, sealhulgas turuosa, toodang, import ja impordihinnad, saadi makromajanduslikest statistilistest andmetest, samas kui teised (nagu valimisse kaasatud töötlejate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine, müügihinnad, tootmiskulud, tulusus, tööhõive ja varud) tuginesid valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustike kaudu saadud vastustele.

(63)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid uurimisperioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tarbimine ja turuosa

(64)

Hoolimata liidu tarbimise 4 % kasvust turustusaastate 2012 ja 2016 vahel, vähenes liidu tootmisharu turuosa märkimisväärselt ehk 71,4 %-lt 59,6 %-le (–17 %). Seetõttu ei saanud liidu tootmisharu liidu tarbimise kasvust täiel määral kasu enne turustusaastat 2015 ja tema turuosa vähenes turustusaastat 2016 veelgi.

(65)

Hinnanguline liidu toodang muutus järgmiselt.

Tabel 7

Toodang (kroovitud riisi ekvivalent tonnides)

(66)

Liidu hinnanguline toodang vähenes uurimisperioodil märkimisväärselt, suhtelises arvestuses 15 % ja absoluutarvudes 167 501 tonni võrra ehk 1 111 772 tonnilt 944 271 tonnile.

(67)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CRF, et tootmisandmetes ei olnud võetud arvesse koorimata ja kooritud riisi varusid ega muid koorimata või kooritud riisi kasutusviise, mistõttu seadis CRF tootmisandmete usaldusväärsuse kahtluse alla.

(68)

Komisjon ei võtnud tõepoolest liidu toodangu hindamisel arvesse varusid, nagu on näidatud tabelis 7. Hindamise eesmärk ei olnud aga teha kindlaks täpset tootmiskogust, vaid pigem näidata suundumust. Tabelis 7 esitatud negatiivset suundumust kinnitab valimisse kaasatud liidu tootja teatatud tootmismahu muutumine, nagu on näidatud tabelis 8. Oma hinnangus eeldas komisjon, et kogu asjaomasel turustusaastal koristatud saak töödeldi samal aastal, ning selles teoreetilises arvutuses on tooraine alg- ja lõppvarud valemist välja jäetud. Komisjon on seisukohal, et liidu kogutoodangu hindamiseks kasutatud metoodika on asjakohane ning töötlemata tooraine varude väike lisamine või mahaarvamine turustusaasta arvestuses ei oleks muutnud perioodi suundumust.

(69)

Mis puudutab muu kasutusega koorimata riisi võimalikku mahaarvamist hinnangulisest toodangust, siis ei olnud komisjon teadlik koorimata või kooritud riisi muust võimalikust kasutusest kui seemned, mille ta oma arvutustes maha arvas. Pealegi ei põhjendanud CRF oma väidet muude võimalike kasutusviiside kohta ja selle kohta, kuidas komisjoni kasutatud andmed võiksid olla kallutatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(70)

Ka valimisse kaasatud liidu tootjate asjaomase toote tootmise võimsus vähenes. See vähenes uurimisperioodil 10 %.

Tabel 8

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(71)

Tootmisvõimsuse rakendusaste asjaomase toote puhul kahanes 60,3 %-lt 54,3 %-le.

(72)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud (tonnides)

(73)

Lõppvarud suurenesid uurimisperioodi jooksul 62 %, kasvades 12 378 tonnist 20 002 tonnini. Liidu tootmisharu ei suutnud lõppvarude mahtu vähendada hoolimata kasvavast nõudlusest (vt põhjendus 45), konkureerides Kambodžast ja Myanmarist pärit impordi madalate hindadega. Ka protsendina toodangust väljendatuna suurenesid lõppvarud uurimisperioodil 80 %.

(74)

Valimisse kaasatud liidu tootjate müügimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügimaht (tonnides)

(75)

Liidu tootjate sõltumatutele klientidele suunatud müügimaht liidus vähenes 13 %. Tootmisharu kogumüük liidus oli veidi teistsuguse suundumusega, kuid lõppes sama tulemusega (13 % vähenemine).

(76)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CRF, et komisjon ei selgitanud, kuidas ta arvutas liidu tootjate müügi kogumahu, ega olnud avaldanud lähteandmeid.

(77)

Vastuseks sellele väitele kinnitas komisjon 11. jaanuari 2024. aasta e-kirjaga CRFile, et kõik aluseks olevad andmed, mida komisjon kasutas makromajanduslike näitajate kindlakstegemiseks, olid avatud toimikus (t23.005068) kõigile huvitatud isikutele kättesaadavad juba 30. oktoobril 2023, ning pärast mõningaid märkusi toimiku teises versioonis 20. detsembril 2023 (t23.006965). Kahe nimetatu toimiku andmete põhjal arvutas komisjon liidu müügi, lahutades liidu kogutarbimisest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu.

(78)

Valimisse kaasatud riisitöötlejate kaalutud keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, nende tootmiskulud ja tulusus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihinnad, tootmiskulud ja tulusus

(79)

Valimisse kaasatud riisitöötlejate tootmiskulud suurenesid uurimisperioodil märkimisväärselt – turustusaastal 2015 6 % ja turustusaastal 2016 13 %.

(80)

Valimisse kaasatud riisitöötlejate ühikuhinnad suurenesid uurimisperioodil 11 %. Samal perioodil suurenesid tootmiskulud 13 %. Liidu tootmisharu ei suutnud tõsta oma hindu vastavalt tootmiskulude kasvule ja muutus seetõttu uurimisperioodi lõpuks kahjumlikuks.

(81)

Liidu tootmisharu tulusus kõikus uurimisperioodil, jõudes kasumiläveni turustusaastal 2012, seejärel suurenes ja tipnes 5,6 %ga turustusaastal 2014 ning vähenes turustusaastal 2016 – 1,2 %ni (vt põhjendus 78). Seda võib seletada asjaoluga, et liidu tootmisharu ei suutnud tõsta oma hindu, et piisavalt katta kulude kasvu, nagu on näidatud eelmises tabelis.

(82)

Tööhõive muutus uurimisperioodil järgmiselt:

Tabel 12

Tööhõive

(83)

Töötajate koguarv vähenes uurimisperioodi jooksul 30 %.

(84)

Komisjonil ei ole tõendeid liidu tootjate pankroti kohta uurimisperioodil.

(85)

Uurimisperioodil halvenes liidu tootmisharu olukord nii majanduslikus kui ka rahalises mõttes.

(86)

Liidu tootmisharu ei saanud kasu üldisest 4 % tarbimise kasvust ja kaotas 17 % oma turuosast. Samal ajal suurenes Kambodža turuosa 5,3 % ja Myanmari turuosa 3,9 %. Absoluutarvudes vähenes liidu tootmisharu turuosa 71,4 %-lt turustusaastal 2012 59,6 %-le turustusaastal 2016. Tootmine, müügimaht, tootmisvõimsuse rakendamine ja tööhõive vähenesid. Samuti suurenesid varud, mida survestas Kambodžast ja Myanmarist pärit indica riisi import isegi liidu riisitöötlejate tootmiskuludest madalama hinnaga.

(87)

Liidu toodang vähenes 15 %. Seepärast ilmnesid majandusraskused peamiselt müügimahu vähenemise ning Kambodžast ja Myanmarist pärit impordi hinnasurve näol. Liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid kiiremini kui müügihind. Turustusaastal 2016 kandsid liidu riisitöötlejad kahju, kuna Kambodžast ja Myanmarist pärit odava impordi maht oli märkimisväärne. Liidu riisitöötlejad pidid turul konkureerimiseks müüma tootmiskuludest madalama hinnaga.

(88)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu majanduslik ja finantsolukord halvenes üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 23 tähenduses.

(89)

Pärast avalikustamist esitas CRF märkused, milles väljendas muret teatavate tegurite usaldusväärsuse üle, eelkõige seoses turuosa, liidu kogumüügi, müügihindade ja kasumlikkusega, kuna taasalustatud uurimise jaoks kogutud uued andmed erinesid vaidlusaluse määruse majandusteguritest või näitasid erinevat suundumust.

(90)

Komisjon pidas selliseid võrdlusi ebaoluliseks ja lükkas seega need märkused tagasi, sest nagu on selgitatud põhjenduses 8, tühistas Üldkohus vaidlusaluse määruse. Kuna asjaomase toote määratlus ja seega ka liidu tootmisharu erinesid kahes uurimises, on ka mitmesuguste majandustegurite kindlakstegemiseks kasutatud andmed erinevad ja seetõttu võrreldamatud. Igal juhul ei olnud taasalustatud uurimise asjakohase õigusliku kontrolli eesmärk teha kindlaks liidu indica riisi töötlejate majanduslikku olukorda võrreldes esialgses määruses käsitletud liidu töötlejatega, vaid teha kindlaks, kas põhjenduses 26 määratletud liidu tootjatel oli majandusraskusi või mitte.

(91)

Kui komisjon tegi kindlaks, et liidu riisitöötlejate majanduslik ja finantsolukord on üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 23 tähenduses halvenenud, uuris komisjon põhjuslikku seost asjaomase toote impordi ja liidu riisitöötlejate tõsiste raskuste vahel. Komisjon analüüsis ka seda, kas tõsised raskused ei võinud olla tingitud muudest teguritest kui Kambodžast ja Myanmarist pärit import.

(92)

Alljärgnevas tabelis ja graafikutes on selgelt tõendatud Kambodžast pärit impordi arengu ja liidu tootmisharu olukorra ajaline kokkulangevus, mida näitab turuosa märkimisväärne vähenemine, mis põhjustas liidu riisitöötlejatele tõsiseid raskusi.

Tabel 13a

Turuosa

Joonis 1a

Turuosa muutumine (protsentides)

Joonis 2a

Turuosa muutumine (tonnides)

(93)

Kambodžast pärit impordi kogumaht suurenes uurimisperioodil rohkem kui 90 000 tonni võrra. See Kambodžast pärit impordi kasv ületas märkimisväärselt tarbimise kasvu liidu turul (mis suurenes vaid 62 000 tonni ehk 4 %) ja takistas liidu tootmisharul suurendamast oma müügimahtu vastavalt tarbimise kasvule.

(94)

Alljärgnevas tabelis ja graafikutes on selgelt tõendatud Myanmarist pärit impordi arengu ja liidu tootmisharu olukorra ajaline kokkulangevus, mida näitab jällegi turuosa märkimisväärne vähenemine, mis põhjustas liidu riisitöötlejatele tõsiseid raskusi.

Tabel 13b

Turuosa

Joonis 1b

Turuosa muutumine (protsentides)

Joonis 2b

Turuosa muutumine (tonnides)

(95)

Myanmarist pärit impordi kogumaht suurenes uurimisperioodil ligikaudu 60 000 tonni võrra. Selline Myanmarist pärit impordi kasv vastas ligikaudselt tarbimise kasvule liidu turul (piirdudes 62 000 tonniga, mis vastab 4 % kasvule) ja takistas liidu tootmisharul suurendada oma mahtu vastavalt tarbimise kasvule.

(96)

Kambodža turuosa suurenes 5,3 protsendipunkti ja Myanmari turuosa 3,9 protsendipunkti ning see langes kokku liidu tootmisharu turuosa vähenemisega 11,8 protsendipunkti võrra 71,4 %-lt turustusaastal 2012 59,6 %-le turustusaastal 2016. Madala hinnaga impordi turuosa suurenemine toimus seega liidu tootmisharu arvelt.

(97)

Nagu on selgitatud põhjendustes 45, 92–96, langes tarbimise kasv uurimisperioodi lõpus kokku Kambodžast ja Myanmarist pärit asjaomase toote impordi veelgi kiirema ja märkimisväärsema kasvuga. See madala hinnaga impordi järsk kasv küllastas kasvavat tarbimist ära kasutades liidu turu ja vähendas liidu riisitöötlejate turuosa, kes ei suutnud konkureerida tootmiskuludestki madalamate impordihindadega.

(98)

Impordi kasv tulenes tõepoolest selle madalatest hindadest. Asjaomase toote impordihind oli uurimisperioodil pidevalt madalam kui samasuguse ja otseselt konkureeriva toote keskmine müügihind. Lisaks oli keskmine impordihind tunduvalt madalam liidu riisitöötlejate keskmistest tootmiskuludest uurimisperioodi jooksul. Järgmises tabelis on esitatud üksikasjalikud hinnaerinevused Kambodžast ja Myanmarist pärit impordi hinna ning liidu tootmisharu müügihinna ja tootmiskulude vahel.

Tabel 14

Hindade ja kulude võrdlus

(99)

Kambodžast pärit impordi hinna ja liidu tootmisharu müügihinna vahe suurenes 17 %-lt turustusaastal 2012 30 %-le turustusaastal 2016, samal ajal kui Myanmarist pärit impordi hinna ja liidu tootmisharu müügihinna vahe suurenes 41 %-lt turustusaastal 2012 49 %-le turustusaastal 2016. Asjaomastest riikidest pärit odav import takistas suuresti hindade tõstmist. Seega ei saanud liidu riisitöötlejad oma müügihinda piisavalt tõsta, et katta tootmiskulud turustusaastal 2016, ning see avaldas survet nende finantstulemustele ja viis uurimisperioodi lõpuks kahjumisse.

(100)

Eelöeldu põhjal järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharu tõsiste raskuste vahel on põhjuslik seos.

(101)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CRF, et tõsiste raskuste kindlaksmääramisel tugines komisjon Kambodžast ja Myanmarist imporditud riisi mahu ja hinna mõju kumulatiivsele hindamisele.

(102)

Komisjon leidis, et uuris lõplike järelduste avalikustamisel nõuetekohaselt Kambodžast ja Myanmarist imporditud riisi mahu ja hinna mõju eraldi ning kumulatiivselt. Selguse huvides vaatas komisjon oma otsuse siiski läbi, et selgelt eristada Kambodžast pärit impordi mõju Myanmarist pärit impordist. Selleks saatis komisjon 29. jaanuaril 2024 CRFile täiendava osalise avalikustamise (edaspidi „täiendav osaline avalikustamine“), mis piirdus liidu tootmisharu tõsiste raskuste hindamise tulemustega (määruse 3. peatükk), ja võimaldas esitada märkusi.

(103)

Pärast täiendavat osalist avalikustamist oli CRF arvamusel, et esiteks ei hinnanud komisjon Kambodža puhul eraldi indica riisi mahu ja hinna mõju liidu turule ning teiseks oleks komisjon pidanud avalikustama kogu teise üldise avalikustamisdokumendi, mitte ainult liidu tootmisharu ümberhindamise tulemused.

(104)

Mis puudutab väidet kumulatiivse hindamise kohta, siis lükkas komisjon CRFi väite tagasi esiteks seetõttu, et komisjon analüüsis Kambodžast pärit impordi mahtude ja -hindade mõju liidu turule eraldi Myanmari analüüsist; teiseks ei ole CRF põhjendanud, miks ja mis mõttes ei ole komisjon läbi viinud nõuetekohast individuaalset analüüsi, võttes arvesse, et kõik individuaalsed näitajad on olemas.

(105)

Mis puudutab CRFi väite teist osa uue teise üldise avalikustamisdokumendi kohta, siis pidas komisjon vastuseks CRFi märkusele Kambodžast ja Myanmarist pärit impordi eraldi analüüsi puudumise kohta selguse huvides asjakohaseks teha teine avalikustamine ainult selle osa kohta, mida mõjutab CRFi väide kumulatiivse hindamise kohta, ning kuna komisjon on rõhutanud Kambodža ja Myanmari individuaalset analüüsi seoses liidu tootjate majanduslike ja/või finantstingimuste halvenemisega.

(106)

Komisjon järeldas eelkõige, et Kambodžast pärit impordi maht oli Myanmari omast suurem, saavutades suurema turuosa, ja selle hind oli madalam liidu tootjate kroovitud indica riisi hinnast. Ehkki Myanmarist pärit impordi maht oli Kambodža omast väiksem, oli selle hind veelgi madalam kui Kambodžal. Seega on selge, et nii kombineeritult kui ka eraldi hinnatuna põhjustas kumbki import liidu tootjatele tõsiseid raskusi.

(107)

CRF väitis, et komisjon oleks pidanud lõplike järelduste avalikustamisel esitama hinna allalöömise analüüsi. Seetõttu palus CRF, et komisjon teeks täiendava lõplike järelduste avalikustamise, mis sisaldab puuduvat hinna allalöömise analüüsi.

(108)

Komisjon tuletas meelde, et üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 lõige 1 ei nõua hinna allalöömise analüüsi ning selles viidatakse üksnes impordile kogustes ja/või hindadega, mis põhjustavad tõsiseid raskusi samasuguste ja otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus.

(109)

Lisaks tunnistas Üldkohus kohtuotsuse punktis 113 sõnaselgelt, et üldiste tariifsete soodustuste kava määrus ei näe impordi mõju kindlakstegemisel ette konkreetset kohustust analüüsida hinna allalöömist või arvutusmeetodit. Üldkohus järeldas selle kohtuotsuse punktis 115, et üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artiklites 22 ja 23 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks on mitu analüüsimeetodit ning komisjonil on õigus valida meetodit, mille abil kontrollida nende tingimuste täitmist, valides eri arvutusmeetodite vahel.

(110)

Kooskõlas eelöelduga otsustas komisjon käesolevas taasalustatud uurimises mitte teha hinna allalöömise analüüsi, vaid võrrelda asjaomase toote ning samasuguste ja otseselt konkureerivate toodete hindade arengut ning liidu tootjate tootmiskulusid. Komisjon leidis, et tabelis 14 esitatud hindade ja kulude võrdluse analüüs on sobiv meetod liidu tootjate tõsiste raskuste hindamiseks. Seetõttu lükatakse väide hinna allalöömise analüüsi nõudmise kohta tagasi.

(111)

Komisjon hindas ka seda, kas muud tegurid võisid kaasa aidata liidu riisitöötlejate tõsistele raskustele. Eelkõige uuris komisjon kolmandatest riikidest pärit impordi mõju liidu riisitöötlejate majandusliku ja rahalise olukorra halvenemisele.

(112)

Muudest kolmandatest riikidest tuleva impordi maht kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Import muudest kolmandatest riikidest

(113)

Import kõigist kolmandatest riikidest (mis moodustavad 50 % asjaomase toote koguimpordist liidus), välja arvatud asjaomased riigid, suurenes vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes 19 % ja turuosa poolest 2,6 % (arvud põhinevad kroovitud riisi ekvivalendina esitatud andmetel).

(114)

Isegi kui muudest kolmandatest riikidest pärit import võib osaliselt selgitada liidu turuosa vähenemist, on neist kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa suurenemine 2,6 protsendipunkti võrra (17,6 %st 20,2 %ni) isegi kumulatiivselt võetuna väiksem kui Kambodža turuosa kasv (5,3 protsendipunkti ehk 10,9 %st 16,2 %ni) ja Myanmari turuosa kasv (3,9 protsendipunkti ehk 0,1 %st 4,0 %ni) (vt tabel 4).

Joonis 3

Hindade ja kulude võrdlus

(115)

Kolmandatest riikidest pärit impordi üksikasjaliku analüüsi põhjal täheldas komisjon, et peamistel eksportivatel riikidel, nagu Tai, India ja Pakistan (kelle toodang moodustas uurimisperioodi viimasel aastal 41 % indica riisi koguimpordist liitu) on asjaomase toote keskmised hinnad, nagu ka müügihinnad liidus Kambodžast ja Myanmarist pärit impordiga võrreldes palju kõrgemad. Import nendest peamistest eksportivatest riikidest ei põhjusta seega liidu tootjatele tõsiseid raskusi.

(116)

Kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi ning Kambodžast ja Myanmarist pärit impordi hinnaerinevus kinnitab samuti järeldust, et madalamad hinnad märkimisväärsete impordimahtudega võimaldasid Myanmaril ja Kambodžal uurimisperioodil kiiresti suurendada oma eksporti liitu, pannes liidu riisitöötlejad tõsistesse majandus- ja finantsraskustesse. Komisjon märgib, et Kambodža, Myanmari, Tai, India ja Pakistani import moodustas uurimisperioodil 89–92 % koguimpordist. Kuid nagu on märgitud põhjenduses 51, moodustas Kambodžast pärit impordi kogumaht 42 % koguimpordist uurimisperioodi jooksul. Myanmari turuosa moodustas 6,5 %.

(117)

Selle põhjal järeldas komisjon, et isegi kui import kõigist kolmandatest riikidest võis liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisele piiratud määral kaasa aidata, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost Kambodžast või Myanmarist pärit impordiga.

(118)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CRF, et analüüsi puudumine japonica riisi mõju kohta liidu indica riisi töötlejatele kahjustab kogu põhjusliku seose analüüsi. Lisaks väitis CRF, et riisi töötlejad kasutavad indica riisi ja japonica riisi töötlemiseks samu masinaid, ning on kindlaks tehtud, et töötlejad saavad kaht riisiliiki kergesti vahetada ning et komisjon peaks esitama japonica riisi turu täiendava analüüsi, milles hinnatakse tootmismahtu, tootmisvõimsuse rakendamist, kasumit ja tööhõivet.

(119)

Komisjon märkis, et CRF ei põhjendanud oma väidet, et komisjon oleks pidanud täiendama põhjusliku seose analüüsi japonica riisi turu hindamisega. Lisaks pelgale väitele ei esitanud CRF ühtegi tõendit kroovitud japonica riisi turu arengu asjakohasuse kohta, pidades silmas liidu kroovitud indica riisi tootjate majanduslikku olukorda. Isegi kui eeldada, et töötlejad saavad indica riisilt japonica riisile kergesti üle minna, näitasid komisjoni uuritud andmed, et kohandamist ei toimunud, sest liidu tootmisharul oli indica riisi impordi tõttu tõsiseid raskusi. Teisisõnu, isegi kui japonica riisi tootmine suurenes turustusaastatel 2015 ja 2016 pärast langust turustusaastatel 2012–2014, ei nõrgendanud selline areng põhjuslikku seost indica riisi impordi ja tuvastatud tõsiste raskuste vahel. Seepärast on see väide põhjendamatu ja lükatakse tagasi.

(120)

CRF väitis, et impordi arengu ja liidu tootmisharu kasumiolukorra halvenemise vahel ajavahemikus 2015/2016–2016/2017 ei olnud ajalist kokkulangevust.

(121)

Komisjon märkis, et CRF eristas uurimisperioodist ühe aasta ja esitas selle kontekstist eraldi. Tõsiste raskuste hindamisel vaadeldakse siiski mitme järjestikuse aasta suundumusi, nagu on ette nähtud delegeeritud määruse (EL) nr 1083/2013 artikli 10 lõike 1 punktis c. Tõsistest raskustest ja nende põhjustest saab usaldusväärse ülevaate ainult sellise pikema perioodi suundumuste ja nende seoste põhjal. Kui vaadelda suundumusi kogu uurimisperioodi jooksul, ei saa uurimisasutust eksitada võõrväärtused, nagu see, millele CRF oma argumendis tugines.

(122)

Lisaks näitas komisjon, et kogu uurimisperioodi suundumusi vaadeldes on selge, et Kambodžast pärit import kasvas alates turustusaastast 2014 enam kui 50 % (vt määruse tabel 2) ja selle turuosa suurenes peaaegu 5 protsendipunkti võrra. Samal ajal näitasid kõik liidu tootmisharu olukorra põhinäitajad märkimisväärset langust (vt põhjendus 66 tootmise kohta, põhjendus 71 tootmisvõimsuse rakendamise kohta, põhjendus 82 tööhõive kohta ja põhjendus 75 müügi kohta). Seega on komisjon selgelt kindlaks teinud ajalise kokkulangevuse Kambodžast pärit impordi ja turuosa suurenemise ning liidu tootmisharu olukorra halvenemise vahel. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(123)

Komisjon on teinud kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharu tõsiste raskuste ning eraldi kummastki riigist, st Kambodžast ja Myanmarist pärineva impordi vahel. Komisjon on hinnanud ka muid tegureid, eelkõige importi muudest kolmandatest riikidest, mis võisid neid raskusi põhjustada. Seejuures leidis komisjon, et kolmandatest riikidest pärit import ei nõrgendanud põhjuslikku seost, mis tähendab, et Kambodžast ja ka Myanmarist pärit impordi ning liidu riisitöötlejate tõsiste raskuste vahel on siiski tegelik põhjuslik seos. Seetõttu leidis komisjon, et eespool nimetatud teguri mis tahes mõju liidu riisitöötlejate olukorrale ei nõrgendanud eelkõige Kambodžast pärineva impordi mahu ning Kambodžast ja Myanmarist pärineva impordi hindade ning liidu riisitöötlejate tõsiste raskuste vahelist seost.

(124)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CRF, et komisjon ei olnud avalikustanud kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutlusi, mida Üldkohus kohustas komisjoni avalikustama, rikkudes sellega kaitseõigusi.

(125)

Komisjon leidis, et väide on põhjendamatu, ning lükkas selle tagasi. Komisjon avalikustas tõepoolest kõik olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal ta järeldas, et indica riisi imporditi Kambodžast ja Myanmarist sellistes kogustes ja selliste hindadega, mis põhjustasid liidu tootmisharule tõsiseid raskusi, ning seega on kaitsemeetmed õigustatud. Eelkõige avalikustas komisjon 30. oktoobril 2023 toimikusse lisatud teatega kõik andmed ning metoodika, mida ta kasutas tarbimise ja kahjunäitajate arvutamiseks. Peale selle vaatas komisjon pärast CRFi esialgseid märkusi teate kohta selle läbi ja tegi selle lõplike järelduste avalikustamise ajal muudetud kujul uuesti kättesaadavaks. Lisaks pikendas komisjon CRFi taotlusel lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamise tähtaega 3. jaanuarist 2024 kuni 8. jaanuarini 2024, andes seega CRFile märkuste esitamiseks viis lisapäeva, võrreldes seadusega ette nähtud 14 kalendripäevaga. Mis puudutab hindade allalöömise arvutusi, siis nagu on selgitatud põhjendustes 107–109 otsustas komisjon hindade allalöömise arvutust mitte teha, mistõttu ei olnud vaja ka sellekohast avalikustamist. Seetõttu leiab komisjon, et poolte kaitseõigust järgiti ja CRFi vastuväide lükatakse tagasi.

(126)

Lisaks väitis CRF, et nad esitasid Üldkohtus mitu muud väidet, mida Üldkohus ei käsitlenud ja ei lükanud seega tagasi, näidates täiendavaid õigusrikkumisi komisjoni esialgses analüüsis. CRF leiab, et need Üldkohtu poolt käsitlemata väited nõrgestavad jätkuvalt komisjoni praegust analüüsi.

(127)

Komisjon lükkas selle väite põhjendamatuna tagasi, eelkõige seetõttu, et CRF ei selgitanud ega põhjendanud, kuidas tema poolt Üldkohtus esitatud väited olid käesoleva uurimise seisukohast asjakohased.

(128)

Kuna mõned pärast lõplike järelduste avalikustamist saadud CRFi märkused tingisid komisjoni tehtud kumulatiivse hindamise läbivaatamise, avalikustas komisjon 28. jaanuaril 2024 CRFile täiendavad osalised järeldused ja tegi selle kõigile huvitatud isikutele kättesaadavaks. Ainult CRF esitas täiendava osalise avalikustamise kohta täiendavaid märkusi, mida on käsitletud põhjendustes 102–105.

(129)

Järeldatakse, et indica riisi imporditi Kambodžast ja Myanmarist sellises mahus ja sellise hinnaga, et see põhjustas liidu tootmisharule tõsiseid raskusi, mistõttu on põhjendatud kaitsemeetmete võtmine.

(130)

Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse artikli 22 kohaselt tuleks seega kinnitada ühise tollitariifistiku maksumäär 175 eurot tonni kohta ning see tuleks taaskehtestada ajavahemikuks 18. jaanuarist 2019 kuni 18. jaanuarini 2020, millele järgneks maksumäära järkjärguline vähendamine aastal 2 (150 eurot tonni kohta) ja aastal 3 (125 eurot tonni kohta).

(131)

Komisjon leiab, et käesoleva uurimise analüüs ja järeldused käsitlevad täiel määral Üldkohtu tuvastatud vigu, ning on seisukohal, et eeskirjade kohaldamine, nagu Üldkohus on selgitanud, õigustab meetmete taaskehtestamist.

(132)

Komisjon kinnitab, et nagu on märgitud vaidlusaluses määruses, tuleks kaitsemeetmeid sel ajavahemikul järk-järgult leevendada. Üldiste tariifsete soodustuste kava määruse peamine eesmärk on tõepoolest toetada arengumaid nende püüdlustes vaesuse vähendamisel ning hea valitsemistava ja kestliku arengu edendamisel, aidates neil rahvusvahelise kaubanduse kaudu eelkõige töökohti luua, industrialiseerimist hoogustada ja lisatulu saada. Üldiste tariifsete soodustuste kava määruses sätestatud erikord „Kõik peale relvade“ (EBA) aitab maailma kõige vaesematel ja nõrgematel riikidel kasutada ära kaubandusvõimalusi. Nendel riikidel on suures osas sarnane majandusprofiil. Nad on väikesemahulise ja üheülbalise ekspordi tõttu haavatavad ja seepärast kehtib neile üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alusel teatav kaitse, näiteks vabastus toote astmestamisest ja automaatsete kaitsemeetmete kohaldamisest.

(133)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et on põhjendatud tollimaksu järkjärguline vähendamine EBA erikorra raames soodustatud riikidele kolme aasta jooksul kooskõlas allpool esitatud kavaga.

(134)

Järkjärguline vähendamine on ühtlasi piisav selleks, et heastada liidu riisitöötlejate majandusliku ja finantsolukorra halvenemine.

(135)

Sellest tulenevalt peab komisjon asjakohaseks taaskehtestada kolmeks aastaks järgmine tollimaks.

(136)

Kuna komisjon on kinnitanud, et tollimaksud peaksid jääma Kambodžast ja Myanmarist pärit impordi suhtes kehtima ajavahemikul 18. jaanuarist 2019 kuni 18. jaanuarini 2022, peaksid tolliasutused kõik tagasimaksetaotlused tagasi lükkama,

(137)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 978/2012 artikli 39 lõikes 3 nimetatud üldiste tariifsete soodustuste komitee arvamusega,