a)

et taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmiskohas, mille päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on registreerinud ja mille üle ta teostab järelevalvet ning mis asub piirkonnas, mille kõnealune organisatsioon on asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite alusel tunnistanud kahjustajavabaks piirkonnaks. Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse sertifikaadil lahtrisse „Päritolukoht”; või

b)

et taimed on vähemalt kaks ekspordile eelnenud aastat või alla kahe aasta vanuste taimede puhul kogu nende eluea jooksul kasvanud tootmiskohas, mis on vastavalt rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistatud nimetatud organismist vabaks ning:

c)

et taimed on kasvatatud pookealustest, mis vastavad punkti b nõuetele, ning pookimisel kasutatud pookoksad vastavad järgmistele nõuetele:

a)

et puit on pärit kahjustajavabast piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud nimetatud organismist vabaks. Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse sertifikaadil lahtrisse „Päritolukoht”; või

b)

et puit on kooritud ja läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu ristlõike ulatuses (sh keskosas).

Juhul, kui kohaldatakse punkti b, peab puidul või kasutusele vastaval pakendil olema selle tõenduseks märge „HT”.

a)

et puit on pärit kahjustajavabast piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud nimetatud organismist vabaks. Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse sertifikaadil lahtrisse „Päritolukoht”; või

b)

et puit on kooritud ja läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu ristlõike ulatuses (sh keskosas) või

c)

et puit on tehtud tükkideks, mille paksus ja laius ei ületa 2,5 cm.

a)

mis on registreeritud komisjoni direktiivi 92/90/EMÜ (4) kohaselt; ning

b)

kus on igal aastal selleks sobivatel aegadel toimunud vähemalt kaks põhjalikku ametlikku kontrolli nimetatud organismi esinemise kindlakstegemiseks ning nimetatud organismi esinemise tunnuseid ei ole leitud; kui see on asjakohane, peab kõnealune kontroll hõlmama plaanilist taimede tüvedest ja okstest proovide võtmist, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse; ning

c)

kus taimed on kasvanud kohas:

a)

see on kooritud ning

b)

see on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu ristlõike ulatuses (sh keskosas). Selle tõenduseks peab puidul või kasutusele vastaval pakendil olema märge „HT”.

a)

see on kooritud ning läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu ristlõike ulatuses (sh keskosas) või

b)

see on tehtud tükkideks, mille paksus ja laius ei ületa 2,5 cm.

a)

saastunud vöönd, kus kõnealuse organismi esinemine on kinnitust leidnud ning mis hõlmab kõiki taimi, millel on leitud nimetatud organismi põhjustatud sümptomeid; ning

b)

saastunud vööndi piirist väljapoole jääv vähemalt 2 km raadiusega puhvervöönd.

a)

on tõendeid selle kohta, et nimetatud organism on alale sisse toodud taimede või puiduga, millelt see leiti, ja selle kohta, et kõnealused taimed või puit olid saastunud enne nende asjaomasele alale toomist või et tegemist on üksikleiuga, mis on või ei ole vahetult seostatav konkreetse määratletud taime või määratletud puiduga, kuid mis eeldatavasti ei too kaasa organismi püsimajäämist kõnealusel alal; ning

b)

on kindlaks tehtud, et kõnealusel alal nimetatud organismi ei esine ning et nimetatud organismi levik ja edukas paljunemine ei ole võimalik tulenevalt nimetatud organismi bioloogiast ning arvestades eriuurimise tulemusi ja tõrjemeetmeid, mis võivad seisneda määratletud taimede ennetavas langetamises ja hävitamises pärast nende kontrollimist.

a)

viivitamatud meetmed, millega tagatakse nimetatud organismi kiire tõrje ja välistatakse selle leviku võimalus;

b)

seire ajavahemikul, mis hõlmab nimetatud organismi vähemalt ühte elutsüklit ja peale selle veel ühte aastat, kaasa arvatud seire vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul vähemalt 1 km raadiuses saastunud taimedest või puidust või kohast, kus nimetatud organismi leiti; vähemalt esimesel aastal peab seire olema korrapärane ja intensiivne;

c)

saastunud taimse materjali ja puidu hävitamine;

d)

saastumise päritolu kindlakstegemine ja saastumisjuhuga seotud taimede või puidu edasitoimetamise jälgimine nii kaugele kui võimalik ning taimede või puidu uurimine saastumise tuvastamiseks; kontrollimise juurde kuulub plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse;

e)

üldsuse teadlikkuse suurendamine nimetatud organismi ohust;

f)

muud meetmed, mis võivad nimetatud organismi tõrjele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (1) ja rakendades integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (2).

a)

saastunud taimede ja nimetatud organismi põhjustatud sümptomitega taimede kohene langetamine ning nende juurte täielik eemaldamine, kui allpool saastunud taime juurekaela on näha vastsete käike; juhul, kui saastunud taimed on leitud väljaspool nimetatud organismi lendlusperioodi, peab puude langetamine ja juurte eemaldamine toimuma enne järgmise lendlusperioodi algust;

b)

kõigi määratletud taimede langetamine 100 m raadiuses saastunud taimedest ning kõnealuste määratletud taimede kontrollimine saastumise tuvastamiseks; erandjuhtudel, kui vastutav ametiasutus leiab, et selline langetamine ei ole asjakohane kõnealuste taimede sotsiaalse, kultuurilise või keskkonnaväärtuse tõttu, tuleb nimetatud raadiuses uurida saastumise tuvastamiseks ükshaaval ja korrapäraselt kõiki määratletud taimi, mida ei kavatseta langetada, ning rakendada samaväärseid meetmeid, et takistada nimetatud organismi võimalikku edasist levikut nendelt taimedelt; sellise järelduse põhjused ja meetme kirjeldus tehakse komisjonile teatavaks artiklis 8 osutatud aruandes;

c)

vajaduse korral punktide a ja b kohaselt langetatud taimede ja nende juurte eemaldamine, kontrollimine ja hävitamine; kõigi vajalike ettevaatusabinõude rakendamine, et hoida ära nimetatud organismi levikut langetamise ajal ja pärast seda;

d)

meetmed, millega takistatakse potentsiaalselt saastunud materjali väljaviimist piiritletud alalt;

e)

saastumise päritolu kindlakstegemine ning saastumisjuhuga seotud taimede ja puidu edasitoimetamise jälgimine nii kaugele kui võimalik ning taimede või puidu kontrollimine saastumise suhtes; kontrollimise juurde kuulub plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse;

f)

määratletud taimede asendamine muude taimedega, kui see on asjakohane;

g)

keeld istutada uusi määratletud taimi välitingimustes III lisa 3. jao punkti 1 alapunktis b osutatud alal, välja arvatud II lisa 2. jaos osutatud tootmiskohtades;

h)

intensiivne seire nimetatud organismi esinemise tuvastamiseks peremeestaimedel, pöörates erilist tähelepanu puhvervööndile; seire peab hõlmama vähemalt ühte kontrolli aastas, kasutades meetodeid, mille abil on võimalik tuvastada nakatumine võra kõrgusel. Vajaduse korral peab vastutav ametiasutus võtma plaaniliselt proove, mille puhul kogu taim või taime osa tükeldatakse. Proovide arv märgitakse artiklis 8 osutatud aruandesse;

i)

nimetatud organismi ohtlikkuse teadvustamine üldsusele ning meetmed, mille abil tõkestatakse selle organismi liitu sissetoomine ja levimine liidu piires, kaasa arvatud tingimused, mille alusel määratletud taimi ja määratletud puitu võib artikli 7 kohaselt kehtestatud piiritletud alalt välja viia;

j)

vajaduse korral erimeetmed erijuhtude või komplikatsioonide puhuks, mille korral on alust arvata, et need ei lase tõrjet läbi viia, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;

k)

muud meetmed, mis võivad nimetatud organismi tõrjele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 ja rakendades integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14.

a)

saastunud taimede ja nimetatud organismi põhjustatud sümptomitega taimede langetamine ning nende juurte täielik eemaldamine, kui allpool saastunud taime juurekaela on näha vastsete käike; langetamine peab algama kohe; juhul, kui saastunud taimed on leitud väljaspool nimetatud organismi lendlusperioodi, peab puude langetamine ja juurte eemaldamine toimuma enne järgmise lendlusperioodi algust;

b)

vajaduse korral tuleb langetatud taimed ja nende juured eemaldada, neid kontrollida ja need hävitada; kõigi vajalike ettevaatusabinõude rakendamine, et hoida ära nimetatud organismi levikut taimede langetamise järel;

c)

meetmed, millega takistatakse potentsiaalselt saastunud materjali väljaviimist piiritletud alalt;

d)

määratletud taimede asendamine muude taimedega, kui see on asjakohane;

e)

keeld istutada uusi määratletud taimi välitingimustes III lisa 1. jao punkti 1 alapunktis a osutatud nakatunud alal, välja arvatud II lisa 2. jaos osutatud tootmiskohtades;

f)

intensiivne seire nimetatud organismi esinemise tuvastamiseks peremeestaimedel, pöörates erilist tähelepanu puhvervööndile; seire peab hõlmama vähemalt ühte kontrolli aastas, kasutades meetodeid, mille abil on võimalik tuvastada nakatumine võra kõrgusel. Vajaduse korral peab vastutav ametiasutus võtma plaaniliselt proove, mille puhul kogu taim või taime osa tükeldatakse. Proovide arv märgitakse artiklis 8 osutatud aruandesse;

g)

nimetatud organismi ohtlikkuse teadvustamine üldsusele ning meetmed, mille abil tõkestatakse selle organismi liitu sissetoomine ja levimine liidu piires, kaasa arvatud tingimused, mille alusel määratletud taimi ja määratletud puitu võib artikli 7 kohaselt kehtestatud piiritletud alalt välja viia;

h)

vajaduse korral erimeetmed erijuhtude või komplikatsioonide puhuks, mille korral on alust arvata, et need ei lase kahjustaja levikut piirata, takistavad selle piiramist või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;

i)

muud meetmed, millest võib olla kasu nimetatud organismi leviku piiramisel.